Kiiremini kui brauser!
6 suhted: Eesti Esimeses maailmasõjas, Erkki Raappana, Lauri Malmberg, Soome jäägriliikumine, Soome kodusõda, Soome Relva-SS vabatahtlike pataljon.
Eesti Esimeses maailmasõjas
Eesti Esimeses maailmasõjas on lühiülevaade Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu Eesti alade ning elanikkonna mõjudest ja osalusest Esimeses maailmasõjas.
Uus!!: 27. Preisi Kuninglik Jäägripataljon ja Eesti Esimeses maailmasõjas · Näe rohkem »
Erkki Raappana
Erkki Johannes Raappana (2. juuni 1893 Oulujoki – 14. september 1962 Joensuu) oli soome ohvitser (jäägrikindralmajor), keda tuntakse ka hüüdnimega "Korpikenraali" ('Kõrvekindral').
Uus!!: 27. Preisi Kuninglik Jäägripataljon ja Erkki Raappana · Näe rohkem »
Lauri Malmberg
Lauri Malmberg Kaarlo Lauri Torvald Malmberg (8. mai 1888 Helsingi – 14. märts 1948 Helsingi) oli Soome sõjaväelane ja insener.
Uus!!: 27. Preisi Kuninglik Jäägripataljon ja Lauri Malmberg · Näe rohkem »
Soome jäägriliikumine
Soome jäägriliikumine sündis Soome kindralkubermangus vastukaaluks 20. sajandi alguse venestamisele.
Uus!!: 27. Preisi Kuninglik Jäägripataljon ja Soome jäägriliikumine · Näe rohkem »
Soome kodusõda
Soome kodusõda (Suomen sisällissota) ka Soome vabadussõda (Suomen vapaussota) oli Soome Senati ja Soome Rahvavabariigi/Soome Sotsialistlik Töölisvabariik juhitud relvastatud väeüksuste vaheline sõjategevus Soomes 27. jaanuarist 15. maini 1918.
Uus!!: 27. Preisi Kuninglik Jäägripataljon ja Soome kodusõda · Näe rohkem »
Soome Relva-SS vabatahtlike pataljon
Soome Relva-SS vabatahtlike pataljon (soome keeles Suomalainen Waffen-SS-vapaaehtoispataljoona, saksa keeles Finnisches Freiwilligen-Bataillon der Waffen-SS) oli aastatel 1941–1943 tegutsenud Soome vabatahtlikest moodustatud Suur-Saksamaa Relva-SS pataljon. Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon Narva asendas Soome pataljoni Wikingi diviisis, kui soomlaste pataljoni tegevus lõpetati ja selle sõdurid tagasi kodumaale repatrieeriti juulis 1943. Rügemendi tasemel soomlaste pataljon oli SS-Soomusgrenaderidiviis „Wiking“ SS-soomusgrenaderirügement "Nordland"i osa. Pärast Talvesõda, nn vaherahu ajal (1940–1941) tihenes Soome ja Saksa julgeolekuline ning sõjaline koostöö. 1941. aasta kevadel pakkus Saksamaa Soomele võimalust saata vabatahtlikke Saksamaale väljaõppesse. Ametlikult oli Soome veel neutraalne riik ja värbamine tuli korraldada salaja. See korraldati koostöös Esko Riekki juhitava riikliku politseiga (Etsivä Keskuspoliisi). Ametlikult korraldas värbamist Insinööritoimisto Ratas ('Inseneribüroo Ratas'), mis saatis mehi tööle (työhönlähtö). Mai alguses olid vabatahtlikud koos ja neid hakati viie korraga Saksamaale saatma. Kokku läks Soomest Saksamaale 1197 vabatahtlikku. Ideoloogiselt olid vabatahtlikud meelestatud isamaaliselt ja kommunismivastaselt, kuid kõige tähtsam oli tõhusa lahinguüksuse moodustamine. Vaimustav ajalooline eeskuju oli 27. Preisi Kuninglik Jäägripataljon, mis loodi Esimese maailmasõja ajal Soome vabatahtlikest Saksa sõjaväes. Jäägrid moodustasid iseseisva Soome sõjaväe tuumiku ja paljude SS-vabatahtlike isad olid kunagi jäägriliikumises osalenud. Esialgne plaan ja soov oli saada Soome pataljon Wehrmachti alluvusse, aga kuna Saksamaa soovis välismaalasi võtta ainult Relva-SS-i ridadesse, jäi see ainukeseks võimaluseks. Soome soovis saada osa Saksa sõjaväe väljaõppest ja kogemusest. Kuid projektil oli ka välispoliitiline aspekt, mille pärast pataljoni tuntakse ka nimega panttipataljoona ehk pandipataljon – pataljon saadeti Saksamaale nagu pandiks liitluse eest. Vabatahtlike suuremast osast (u 800 meest) moodustati 15. juunil 1941 õppepataljon nimega SS-Freiwilligen-Battalion Nordost (SS-vabatahtlike pataljon Nordost). Pataljoni komandöriks nimetati kapten Hans Collani.
Uus!!: 27. Preisi Kuninglik Jäägripataljon ja Soome Relva-SS vabatahtlike pataljon · Näe rohkem »
