Kiiremini kui brauser!
382 suhted: A, Aafrika kultuur, Aaron (täpsustus), Aastakümned, Aastate loend, Abeliidid, Abhaasia ajalugu, Adamiidid, Advent, Aisopos, Akvitaania, Albaania, Alemannia, Ambrosius, Amharid, Anna, Apelsin, Apokalüpsis, Arianism, Armeenia ajalugu, Armeenia diasporaa, Athanasios, Athanasius (eesnimi), Aurelianuse müür, Aureus, Šaktism, Ületava mõistmise südasuutra, Bütsants, Bütsantsi ajalugu, Beduiinid, Biograafiad (Aa), Bordeaux, Bratislava, Brugge, Chieri, Chora kirik, Cirkliškis, Codex Theodosianus, Conquesi Sainte-Foy kloostrikirik, Constans, Constantius II, Daakia, Donatism, Dorotheos, Dositheos, Eesti ajalugu, Eesti esiajalugu, Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik, Eesti rauaaeg, Epikuros, ..., Etšhmiadzini katedraal, Firenze Vabariik, Foie gras, Foiniikia keel, Frangid, Friisimaa, Gent, Germaanlased, Goodid, Gooti keel, Gooti tähestik, Gregorios Nyssast, Gruusia ajalugu, Gruusia õigeusu kiriku juhtide loend, Hadrianuse villa, Hagiograafia, Hümnoodia, Heinategu, Helena Konstantinoopolist, Heliodoros, Hilarius Poitiers'st, Horvaatia ajalugu, Ikoon, Itaalia ajalugu, Jeesus, Jirečeki joon, Johannese basiilika (Efesos), Johannese esimene kiri, Johannese kolmas kiri, Johannese teine kiri, Jordaania, Kaali kindlustatud asula, Kairėnai, Kairo, Kalisz Pomorski, Kanooniline õigus, Kapitoolium, Kass, Katoliku pühakute loend, Kaukaasia Albaania Apostlik Kirik, Keldid, Keskaja kunst, Keskaja muusika, Ketserlus, Kraków, Kreeka ajalugu, Kriimani, Kristlik ajaarvamine, Kristlik muusika, Kristlus, Kurgaan, Lateraani basiilika, Lääne-Rooma keisririik, Lähis-Ida ajalugu, Leedu ajalugu, Lehmja-Loo kivikalmed, Leiden, Liechtenstein, Lihavõttesaar, Liibüa, Liibüa ajalugu, Linus, Lissaboni peapiiskoppide loend, Mediolanum, Mihklipäev, Milano amfiteater, Mortara, Muhu kirik, Mulksupudel, Museion, Mustmätta peitleid, Muusika ajalugu, Nîmes, Nüüdisaegsed olümpiamängud, Nikaia I kirikukogu, Nuubia, Ostia Antica, Paber, Pada kivikalme, Patriarh, Patristika, Pauluse esimene kiri Timoteosele, Pauluse teine kiri Timoteosele, Pühakutepäev, Peetruse esimene kiri, Peetruse teine kiri, Piibel, Piktid, Porfüür, Portugal, Portugali ajalugu, Prantsuse keel, Provence, Provence'i ajalugu, Psalmus idioticus, Qeshmi saar, Raamat, Rügen, Rudamina, Rullraamat, Saint-Gervais-Saint-Protais' kirik, Sajandid, Saksa-Rooma riik, Saksid, Sallustius (uusplatonist), Santa Maria del Fiore katedraal, Sarmaadid, Süüfilis, Sekt, Sibüll, Siena, Sosipatra, Spoleto, Sudargas, Taatlased, Tacitus, Ticinum, Trükikunst, Trier, Tuhala maastikukaitseala, Ukraina ajalugu, Ungari ajalugu, Vadžrajaana, Valentinus, Vana-Kreeka, Väike-Armeenia, Vürstipeegel, Viidipäev, Viikingite kunst, Viimsi poolsaar, Viimsi vald, Viktor Xantenist, Vulgata, Wales, Wulfila, 1. aastatuhat, 200. aastad, 210. aastad, 217, 218, 219, 220, 220. aastad, 222, 223, 224, 225, 226, 227, 228, 229, 230, 230. aastad, 231, 232, 233, 234, 235, 240, 240. aastad, 241, 242, 243, 244, 245, 246, 247, 248, 249, 250, 250. aastad, 251, 252, 253, 254, 255, 256, 257, 258, 259, 260, 260. aastad, 261, 262, 263, 264, 265, 266, 267, 268, 269, 270, 270. aastad, 271, 272, 273, 274, 275, 276, 277, 278, 279, 280, 280. aastad, 281, 282, 283, 284, 285, 286, 287, 288, 289, 290, 290. aastad, 291, 292, 293, 294, 295, 296, 297, 298, 299, 300, 300. aastad, 301, 302, 303, 304, 305, 306, 307, 308, 309, 310, 310. aastad, 311, 312, 313, 314, 315, 317, 318, 319, 320, 320. aastad, 321, 322, 323, 324, 325, 326, 327, 328, 329, 330, 330. aastad, 331, 332, 333, 334, 335, 336, 337, 338, 339, 340, 340. aastad, 341, 342, 344, 345, 346, 347, 348, 349, 350. aastad, 351, 352, 353, 354, 355, 356, 357, 358, 359, 360, 360. aastad, 361, 362, 363, 364, 365, 366, 367, 368, 369, 370, 370. aastad, 371, 372, 373, 374, 375, 376, 377, 379, 380, 380. aastad, 381, 382, 383, 384, 385, 390. aastad, 400. aastad, 410. aastad, 420. aastad, 430. aastad, 440. aastad, 450. aastad, 460. aastad, 470, 470. aastad, 474, 476, 480, 480. aastad, 490. aastad, 500, 500. aastad. Laienda indeks (332 rohkem) »
A
A (a) on eesti tähestiku ja ladina tähestiku ning paljude teiste ladina kirja kasutavate keelte tähestike esimene täht.
Uus!!: 4. sajand ja A · Näe rohkem »
Aafrika kultuur
Aafrika kultuur hõlmab kõiki varasemaid ja praeguseid kultuure Aafrika kontinendil.
Uus!!: 4. sajand ja Aafrika kultuur · Näe rohkem »
Aaron (täpsustus)
Aaron võib tähendada järgmist.
Uus!!: 4. sajand ja Aaron (täpsustus) · Näe rohkem »
Aastakümned
Aastakümme ehk kümnend on 10 aasta pikkune ajavahemik.
Uus!!: 4. sajand ja Aastakümned · Näe rohkem »
Aastate loend
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: 4. sajand ja Aastate loend · Näe rohkem »
Abeliidid
Abeliidid ehk aabellased olid hilisantiigi arvatavasti gnostilise päritoluga kristlik sekt Põhja-Aafrikas Hippo Regiuse lähedal.
Uus!!: 4. sajand ja Abeliidid · Näe rohkem »
Abhaasia ajalugu
Abhaasia ajalugu on ülevaade Abhaasia alade ajaloost.
Uus!!: 4. sajand ja Abhaasia ajalugu · Näe rohkem »
Adamiidid
Adamiitideks ehk aadamlasteks on nimetatud peamiselt kristlikke usulahke, mis pretendeerivad paradiisliku seisundi taastamisele ja mida enamasti iseloomustab alastiolek (nudism) süütuse ilminguna.
Uus!!: 4. sajand ja Adamiidid · Näe rohkem »
Advent
Advendiküünlad Advent Advent (ladina keelest adventus Domini, 'Issanda tulemine') on kirikukalendris neli nädalat vältav periood, mis algab neljandal pühapäeval enne esimest jõulupüha.
Uus!!: 4. sajand ja Advent · Näe rohkem »
Aisopos
Aisopos (vanakreeka keeles Αἴσωπος, 6. sajand eKr) oli Vana-Kreeka kirjanik, kellele on omistud palju tuntud valme.
Uus!!: 4. sajand ja Aisopos · Näe rohkem »
Akvitaania
Akvitaania oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa edelaosas Biskaia lahe kaldal.
Uus!!: 4. sajand ja Akvitaania · Näe rohkem »
Albaania
Albaania, ametlikult Albaania Vabariik, on riik Lõuna-Euroopas Balkani poolsaare lääneosas.
Uus!!: 4. sajand ja Albaania · Näe rohkem »
Alemannia
Alemannia või Alamannia oli germaani hõimu alemannidega asustatud territoorium pärast seda, kui nad aastal 213 läbi Rooma limesi murdsid.
Uus!!: 4. sajand ja Alemannia · Näe rohkem »
Ambrosius
Püha Ambrosius Francisco de Zurbaráni maalil Püha Ambrosius (umbes 338 – 4. aprill 397) oli Milano piiskop, keda peetakse neljanda sajandi kõige mõjukamaks vaimulikuks.
Uus!!: 4. sajand ja Ambrosius · Näe rohkem »
Amharid
Amhari lapsed Amharid (varem ka amhaarad) on semiidi rahvas Etioopias.
Uus!!: 4. sajand ja Amharid · Näe rohkem »
Anna
kopti fresko katkend (8. sajand) Leonardo da Vinci. Maarja ja Jeesus koos Annaga (16. sajandi algus) Anna oli Jeesuse ema Maarja ema.
Uus!!: 4. sajand ja Anna · Näe rohkem »
Apelsin
Terve ja poolik apelsin ning kooritud viil Apelsinid apelsinipuul Apelsiniõied Apelsin "Brownie" Apelsin on apelsinipuu (Citrus × sinensis) vili.
Uus!!: 4. sajand ja Apelsin · Näe rohkem »
Apokalüpsis
Apokalüpsis on sümboleid kasutav kirjandusžanr, mis kujundlikult kirjeldab maailma lõppu ja inimkonna saatust.
Uus!!: 4. sajand ja Apokalüpsis · Näe rohkem »
Arianism
Arianism ehk ariaanlus oli 4.–7. sajandil levinud kristlik õpetus, mis on saanud nimetuse Aleksandria presbüteri Areiose järgi.
Uus!!: 4. sajand ja Arianism · Näe rohkem »
Armeenia ajalugu
Armeenia ajalugu käsitleb Armeenia ajalooliste alade ja armeenlaste ajalugu.
Uus!!: 4. sajand ja Armeenia ajalugu · Näe rohkem »
Armeenia diasporaa
Armeenia diasporaa kaart Armeenia diasporaa on väljend, mis viitab armeenlaste kogukondadele väljaspool Armeeniat ning ennast de facto iseseisvaks kuulutanud Mägi-Karabahhi Vabariiki.
Uus!!: 4. sajand ja Armeenia diasporaa · Näe rohkem »
Athanasios
Ikoon: Athanasios Aleksandriast Athanasios Aleksandriast ehk Athanasios Suur (Ἀθανάσιος) (ladinapäraselt Athanasius; kasutatakse ka nimekuju Atanasius; umbes 295–298 Aleksandria – 2. mai 373 Aleksandria) oli kreeka kirikuisa ja alates 328.
Uus!!: 4. sajand ja Athanasios · Näe rohkem »
Athanasius (eesnimi)
Athanasius on kreeka nime Athanasios latiniseering.
Uus!!: 4. sajand ja Athanasius (eesnimi) · Näe rohkem »
Aurelianuse müür
Osa Aurelianuse müürist Porta Ardeatina ja Porta San Sebastiano vahel. Muistse Rooma linna kaart, kus on esile tõstetud Aurelianuse müür (punaselt) ja selle väravad. 4. sajandil eKr ehitatud Serviuse müür on tähistatud sinisega Aurelianuse müür (itaalia keeles Mura aureliane) on keisrite Aurelianuse ja Probuse valitsemisajal aastatel 271 kuni 275 Roomas ehitatud linnamüür.
Uus!!: 4. sajand ja Aurelianuse müür · Näe rohkem »
Aureus
Octavianuse ajal 30. a eKr Aureus (ladina keeles "kuldne") oli Vana-Rooma kuldmünt.
Uus!!: 4. sajand ja Aureus · Näe rohkem »
Šaktism
Šaktism on višnuismi ja šivaismi kõrval üks hinduismi põhiharusid.
Uus!!: 4. sajand ja Šaktism · Näe rohkem »
Ületava mõistmise südasuutra
Südasuutra ehk Ületava Mõistmise Südasuutra (sanskriti keeles prajñāpāramitā-hṛdaya-sūtra; tiibeti keeles shes rab kyi pha rol tu phyin pa’i snying po’i mdo; hiina keeles 般若波羅蜜多 ⼼經 banruo boluomiduo xinjing; jaapani keeles hannya haramitta shingyō) on üks lühemaid ja tuntumaid ületava mõistmise suutraid.
Uus!!: 4. sajand ja Ületava mõistmise südasuutra · Näe rohkem »
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Uus!!: 4. sajand ja Bütsants · Näe rohkem »
Bütsantsi ajalugu
Bütsantsi ajalugu ulatub 4. sajandist kuni 1453.
Uus!!: 4. sajand ja Bütsantsi ajalugu · Näe rohkem »
Beduiinid
Siinai mäel Beduiinid (araabia sõnast بدوي badawī, mitmus badw 'kõrbeelanik') on nomaadse eluviisiga araabia hõimud.
Uus!!: 4. sajand ja Beduiinid · Näe rohkem »
Biograafiad (Aa)
Siin on loetletud Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Aa".
Uus!!: 4. sajand ja Biograafiad (Aa) · Näe rohkem »
Bordeaux
Vaade Garonne'i jõele Bordeaux's Bordeaux on linn Edela-Prantsusmaal, Nouvelle-Aquitaine'i piirkonna ja Gironde'i departemangu keskus.
Uus!!: 4. sajand ja Bordeaux · Näe rohkem »
Bratislava
Öine vaade vanalinnale Petržalkast üle Doonau Bratislava (ungari keeles Pozsony, saksa keeles Pressburg) on Slovakkia pealinn ja Bratislava maakonna keskus.
Uus!!: 4. sajand ja Bratislava · Näe rohkem »
Brugge
Kanal Brugges Kanal Brugges Brugge (eesti keeles varem ka Brügge) on linn Belgias, Lääne-Flandria provintsi keskus.
Uus!!: 4. sajand ja Brugge · Näe rohkem »
Chieri
Chieri on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune) Itaalias Piemonte maakonnas Torino suurlinnapiirkonnas.
Uus!!: 4. sajand ja Chieri · Näe rohkem »
Chora kirik
Chora kirik ehk Kariye mošee (türgi keeles Kariye Camii) on Bütsantsi-aegne õigeusu kirikuhoone İstanbulis Türgis, alates 16. sajandist mošee.
Uus!!: 4. sajand ja Chora kirik · Näe rohkem »
Cirkliškis
Cirkliškis on küla Leedus Švenčionyse rajoonis, Cirkliškise valla halduskeskus.
Uus!!: 4. sajand ja Cirkliškis · Näe rohkem »
Codex Theodosianus
Theodosius II kuju Louvre'is "Codex Theodosianus" (ee "Theodosiuse koodeks") oli esimene ametlik konstitutsioonide kogumik Rooma impeeriumi seadustest alates 312.
Uus!!: 4. sajand ja Codex Theodosianus · Näe rohkem »
Conquesi Sainte-Foy kloostrikirik
Conquesi Sainte-Foy kloostrikiriku lääneportaali tümpanon Sainte-Foy kloostrikirik on 12. sajandil valminud romaani kirik, mis on pühitsetud pühale Fidesele ja asub Conquesis Aveyroni departemangus Prantsusmaal.
Uus!!: 4. sajand ja Conquesi Sainte-Foy kloostrikirik · Näe rohkem »
Constans
Keiser Constansi marmorbüst Constans (täisnimega Flavius Julius Constans; 320/323 – veebruar 350) oli Vana-Rooma keiser aastatel 337–350.
Uus!!: 4. sajand ja Constans · Näe rohkem »
Constantius II
Constantius II pildiga kuldmünt Constantius II (kreekapäraselt Konstantios; täisnimega Flavius Julius Constantius; 7. august 317 Sirmium – 3. november 361 Tarsuse lähistel) oli Vana-Rooma keiser aastatel 337–361.
Uus!!: 4. sajand ja Constantius II · Näe rohkem »
Daakia
Daakia (ladina keeles Dacia) oli vanaaja maa, mis Rooma keisririigi ajal piirnes Tisza jõega läänes, Doonau alamjooksuga lõunas, Dnestri (või Pruti) jõega idas ning Karpaatidega põhjas.
Uus!!: 4. sajand ja Daakia · Näe rohkem »
Donatism
Donatism oli ristiusu kiriku lahkusk, mis sai nime 313 Kartaagos piiskopiks valitud berberi päritolu Donatus Magnuse ja Numiidia piiskopi Donatuse järgi.
Uus!!: 4. sajand ja Donatism · Näe rohkem »
Dorotheos
Dorotheos (ladinapäraselt Dorotheus, venepäraselt Дорофей) on kreeka mehenimi, mis tähendab "Jumala kingitust" või ka "kingitust Jumalale".
Uus!!: 4. sajand ja Dorotheos · Näe rohkem »
Dositheos
Dositheos (ladinapäraselt Dositheus; venepäraselt Досифей) on kreeka mehenimi.
Uus!!: 4. sajand ja Dositheos · Näe rohkem »
Eesti ajalugu
pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.
Uus!!: 4. sajand ja Eesti ajalugu · Näe rohkem »
Eesti esiajalugu
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.
Uus!!: 4. sajand ja Eesti esiajalugu · Näe rohkem »
Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik
Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik (lühend EKEK) on aastast 1996 Eestis tegutsev konservatiivne, evangeelne, neokatoliiklik ja katoolne anglikaanliku taustaga kirik.
Uus!!: 4. sajand ja Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik · Näe rohkem »
Eesti rauaaeg
Rauaaeg Eestis katab Eesti esiajaloo perioodi 500 eKr kuni 13. sajandi algus.
Uus!!: 4. sajand ja Eesti rauaaeg · Näe rohkem »
Epikuros
Epikurose büst, roomlaste valmistatud Kreeka originaali järgi, mis on hävinud Epikuros (342/341 eKr Samos – 271/270 eKr Ateena) oli Vana-Kreeka filosoof ja epikureismi looja.
Uus!!: 4. sajand ja Epikuros · Näe rohkem »
Etšhmiadzini katedraal
Etšmiadzini katedraal on 4. sajandist pärit kirik Etšhmiadzini kloostris Vagharšapatis, Armeenia Apostliku Kiriku emakirik ja maailma vanim riiklikult ehitatud kirik.
Uus!!: 4. sajand ja Etšhmiadzini katedraal · Näe rohkem »
Firenze Vabariik
Firenze floriini esi- ja tagakülg Firenze Vabariik (itaalia keeles: Respublica Florentina) oli linnriik Itaalias Toscana maakonnas keskusega Firenzes.
Uus!!: 4. sajand ja Firenze Vabariik · Näe rohkem »
Foie gras
''Foie gras'' Foie gras on suure rasvasisaldusega enamasti värskest pardi- või hanemaksast valmistatud hõrk roog.
Uus!!: 4. sajand ja Foie gras · Näe rohkem »
Foiniikia keel
Foiniikia keel oli alates 3. aastatuhandest eKr tuntud semi keelte kaanani rühma kuuluv keel, lähedane heebrea keelele.
Uus!!: 4. sajand ja Foiniikia keel · Näe rohkem »
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Uus!!: 4. sajand ja Frangid · Näe rohkem »
Friisimaa
Friisimaa asend Loode-Euroopas Friislaste asuala (Friisi rannik). Tumehalliga näidatud friislaste ajalooline asuala, triibulisega näidatud alad, kus friisi keelt tänapäeval kõneldakse Friisimaa (või Friesland) on rannikuala piki Põhjamere kagunurka, s.o. Saksa lahte.
Uus!!: 4. sajand ja Friisimaa · Näe rohkem »
Gent
Gent on linn Belgias, Ida-Flandria provintsi keskus ja suurim linn.
Uus!!: 4. sajand ja Gent · Näe rohkem »
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Uus!!: 4. sajand ja Germaanlased · Näe rohkem »
Goodid
Goodid (gooti keeles gutans) on idagermaani hõim.
Uus!!: 4. sajand ja Goodid · Näe rohkem »
Gooti keel
Gooti keel (*𐌲𐌿𐍄𐌹𐍃𐌺𐍉 𐍂𐌰𐌶𐌳𐌰 *gutisko razda, ruunikirjas ᚷᚢᛏᛁᛊᚲᚨ ᚱᚨᛉᛞᚨ, *gutisk(o) razda) on väljasurnud idagermaani keel, mida kõnelesid goodid, peamiselt läänegoodid.
Uus!!: 4. sajand ja Gooti keel · Näe rohkem »
Gooti tähestik
Gooti tähestik on tähestik, mille lõi 4. sajandil misjonär ja piiskop Ulfilas gootikeelse piiblitõlke kirjapanemiseks.
Uus!!: 4. sajand ja Gooti tähestik · Näe rohkem »
Gregorios Nyssast
Gregorios Nyssast Gregorius Nyssast (القديس غريغوريوس النيصي; Άγιος Γρηγόριος Νύσσης; u 335 – pärast 394) oli väljapaistev 4. sajandi teoloog, Kapadookias asuva Nyssa linna piiskop aastail 372–376 ja uuesti alates aastast 378 kuni oma surmani 395.
Uus!!: 4. sajand ja Gregorios Nyssast · Näe rohkem »
Gruusia ajalugu
See on ülevaade Gruusia alade ajaloost.
Uus!!: 4. sajand ja Gruusia ajalugu · Näe rohkem »
Gruusia õigeusu kiriku juhtide loend
Siin on loetletud Gruusia õigeusu kiriku eestseisjaid (piiskoppe, patriarhe ja eksarhe) alates kristluse vastuvõtmisest riigiusuna 4. sajandil.
Uus!!: 4. sajand ja Gruusia õigeusu kiriku juhtide loend · Näe rohkem »
Hadrianuse villa
Vaade Serapise templist Hadrianuse villa (itaalia keeles Villa Adriana) on Rooma keisririigi ajast pärinev arheoloogiline kompleks Itaalias Tivolis.
Uus!!: 4. sajand ja Hadrianuse villa · Näe rohkem »
Hagiograafia
Hagiograafia (kreeka keeles ἅγιος hagios 'püha'ja γραφία graphia 'kirjutamine') on pühakuid, nende elu ja tegusid käsitlev kirjandus ning uurimistöö.
Uus!!: 4. sajand ja Hagiograafia · Näe rohkem »
Hümnoodia
Hümnoodia ehk hümnilaulmine on laulmine vabalt loodud tekstidel.
Uus!!: 4. sajand ja Hümnoodia · Näe rohkem »
Heinategu
Heina kaarutamine Heinategu ehk heinakoristus on heina niitmise, kuivatamise, riisumise, kuhjapaneku, kokkusurutult kiletamise, heinaveo ja muude heina kogumisega seotud tööde kogum.
Uus!!: 4. sajand ja Heinategu · Näe rohkem »
Helena Konstantinoopolist
Konstantinus ja Helena. Mosaiik Peterburi Iisaku katedraalist Helena Konstantinoopolist (sünninimi Flavia Julia Helena, ametinimi Flavia Julia Helena Augusta; umbkaudu 246/248 Drepana – umbkaudu 330 Rooma) oli Vana-Rooma keisrinna aastast 325 kuni surmani, Constantinus Suure ema ja Constantius I Chloruse kaasa.
Uus!!: 4. sajand ja Helena Konstantinoopolist · Näe rohkem »
Heliodoros
Heliodoros (vanakreeka keeles Ἡλιόδωρος, 3. või 4. sajand) oli kreeka romaanikirjanik.
Uus!!: 4. sajand ja Heliodoros · Näe rohkem »
Hilarius Poitiers'st
Hilariuse ordineerimine piiskopiks, 14. sajandi illustratsioon "Legenda aurea" käsikirjast Hilariuse eluloo algus 12. sajandi käsikirjas (Codex Bodmer 127 lk 144r) Hilarius Poitiers'st (u 300 või 315 Poitiers – u 368 Poitiers), ka Poitiers' Hilarius (ladina keeles Hilarius Pictaviensis, prantsuse keeles Saint-Hilaire) oli Poitiers' piiskop ja teoloog, on kristlik pühak ja kiriku doktor.
Uus!!: 4. sajand ja Hilarius Poitiers'st · Näe rohkem »
Horvaatia ajalugu
Horvaatia 21. sajandil Käesolevas artiklis antakse ülevaade Horvaatia alade ajaloost.
Uus!!: 4. sajand ja Horvaatia ajalugu · Näe rohkem »
Ikoon
Vladimiri Jumalaema ikoon. 12. saj. Tretjakovi galerii, Moskva Andrei Rubljov. Kolmainsus. Umbes 1410. Tretjakovi galerii, Moskva Ikoon (kreeka keeles εἰκών eikōn 'kuju', 'kujutis') on enamasti puidule maalitud pühapilt idakirikus, millel on kujutatud Jeesus Kristust, Maarjat, mõnd pühakut, inglit või püha ajaloo või kirikuloo stseeni.
Uus!!: 4. sajand ja Ikoon · Näe rohkem »
Itaalia ajalugu
Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Itaalia ajalugu on Apenniini poolsaare ning Itaalia ajalooliste alade (Põhja-Itaalia, Kesk-Itaalia ja Lõuna-Itaalia) ning ajalooliste piirkondande (Lombardia, Liguuria, Toscana, Sitsiilia, Sardiinia, Liguuria, Piemonte, Veneto jt) sündmuste kirjeldus.
Uus!!: 4. sajand ja Itaalia ajalugu · Näe rohkem »
Jeesus
Jeesus (aramea keeles יהשוה Ješua või Ješu; kreekapäraselt Ἰησοῦς Iesus) ehk Jeesus Naatsaretist (sündis tõenäoliselt enne aastat 4 eKr, millalgi ajavahemikul 7. kuni 4. aastal eKr Petlemmas Juudamaal; suri tõenäoliselt kas 7. aprillil 30 või 3. aprillil 33 pKr Jeruusalemmas) oli karismaatiline juudi rändjutlustaja, usuõpetaja, tervendaja, märter ja prohvet, kelle tegevuse tulemusena tekkis kristlus.
Uus!!: 4. sajand ja Jeesus · Näe rohkem »
Jirečeki joon
Jirečeki joon Jirečeki joon on mõtteline lääne-idasuunaline joon, mis jagab Balkani poolsaare kaheks, eeldades, et kuni 4. sajandini domineeris põhjapoolsete rahvaste kultuuris ladina keel ja lõunapoolsete rahvaste omas kreeka keel.
Uus!!: 4. sajand ja Jirečeki joon · Näe rohkem »
Johannese basiilika (Efesos)
Vaade Johannese basiilikale idast. Transepti ja pikihoone ristumiskoha all asub pühaku hauakoht Vaade Johannese basiilikale põhjast, kindluse poolt. Näha on basiilika ümber 7. sajandil ehitatud kaitsemüür Johannese basiilika põhiplaan Johannese basiilika mudel, mis näitab selle kunagist oletatavat kuju Johannese basiilika (kreeka keeles Ἅγίος Ἰωάννης Θεολόγος Hagios Ioannēs Theologos või Ἅγίος Θεολόγος Hagios Theologos) oli apostel ja evangelist Johannesele pühitsetud varakristlik kirik Väike-Aasias Efesoses.
Uus!!: 4. sajand ja Johannese basiilika (Efesos) · Näe rohkem »
Johannese esimene kiri
Johannese esimene kiri on Uue Testamendi kaanonis 23.
Uus!!: 4. sajand ja Johannese esimene kiri · Näe rohkem »
Johannese kolmas kiri
Johannese kolmas kiri on üks Uue Testamendi raamatutest Piiblis (lühend 3Jh).
Uus!!: 4. sajand ja Johannese kolmas kiri · Näe rohkem »
Johannese teine kiri
Johannese teine kiri on üks Uue Testamendi raamatutest Piiblis (lühend 2Jh).
Uus!!: 4. sajand ja Johannese teine kiri · Näe rohkem »
Jordaania
Jordaania on riik Lähis-Idas.
Uus!!: 4. sajand ja Jordaania · Näe rohkem »
Kaali kindlustatud asula
Kaali linnuse laotud kuivmüür Ringmüür Vall Rauasulatuskoht Kruse joonis Kaali kindlustatud asula avastati 1970.
Uus!!: 4. sajand ja Kaali kindlustatud asula · Näe rohkem »
Kairėnai
Kairėnai (poola keeles Kojrany) on Vilniuse linnaosa, mis asub linna kirdeosas Antakalnise valla territooriumil.
Uus!!: 4. sajand ja Kairėnai · Näe rohkem »
Kairo
Kairo kesklinn Kairo (araabia keeles القاهرة Al-Qāhirah 'tugev' või 'vallutaja') on Egiptuse pealinn ja Aafrika suurim linn.
Uus!!: 4. sajand ja Kairo · Näe rohkem »
Kalisz Pomorski
Kalisz Pomorski Jumalaema kirik Kalisz Pomorski (saksa keeles Kallies) on linn Poolas Lääne-Pomorze vojevoodkonnas Drawsko Pomorskie maakonnas, Kalisz Pomorski valla halduskeskus.
Uus!!: 4. sajand ja Kalisz Pomorski · Näe rohkem »
Kanooniline õigus
"Concordia Discordatium Canonum", 1140 Kanooniline õigus ehk kirikuõigus on roomakatoliku kirikus ja õigeusu kirikus tekkinud eeskirjade kogum.
Uus!!: 4. sajand ja Kanooniline õigus · Näe rohkem »
Kapitoolium
Marcus Aureliuse ausammas Kapitooliumil Kapitoolium (ladina keeles mons Capitolinus ehk Capitolium) oli üks Rooma seitsmest künkast, millel asus sama nime kandnud kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskusAntiigileksikon, 1.
Uus!!: 4. sajand ja Kapitoolium · Näe rohkem »
Kass
Siiami kass Kass ehk kodukass (Felis catus) on kaslaste sugukonna kassi perekonda kuuluv väike kiskja, kaslaste hulgas ainus koduloom.
Uus!!: 4. sajand ja Kass · Näe rohkem »
Katoliku pühakute loend
Katoliku pühakute loend loetleb katoliku kirikus austatavaid pühakuid.
Uus!!: 4. sajand ja Katoliku pühakute loend · Näe rohkem »
Kaukaasia Albaania Apostlik Kirik
Kaukaasia Albaania Apostlik Kirik oli tänapäeva Aserbaidžaani aladel tegutsenud kohalik kirik, üks vanimaid kristlikke kogukondi.
Uus!!: 4. sajand ja Kaukaasia Albaania Apostlik Kirik · Näe rohkem »
Keldid
Tänapäeval keldi keeli rääkivad piirkonnad Keldi ornament iseloomulike triskeletaoliste trompetikujuliselt laienevate mitmikspiraalidega (''trumpet scroll'') Pronksist kaelaehe kullatud ornamendiga, 3. sajand eKr Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas.
Uus!!: 4. sajand ja Keldid · Näe rohkem »
Keskaja kunst
Keskaja kunst hõlmab kunsti, mis loodi Lääne-Euroopas, osati ka Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas keskaja jooksul, täpsemalt Rooma keisririigi lagunemisest Ida- ja Lääne-Rooma riigiks 4. sajandil kuni renessansi alguseni Itaalias 14. sajandil.
Uus!!: 4. sajand ja Keskaja kunst · Näe rohkem »
Keskaja muusika
Keskaegne missa Victimae Paschali Laudes Keskaja muusika on keskajal loodud muusika.
Uus!!: 4. sajand ja Keskaja muusika · Näe rohkem »
Ketserlus
Ketserlus ehk hereesia (kreeka keeles αἵρεσις hairesis, 'valik, valitud asi', hilisem tähendus 'erakond, koolkond, uskkond') on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus; kehtestatud arusaamadest lahknemine.
Uus!!: 4. sajand ja Ketserlus · Näe rohkem »
Kraków
Kraków (ka Krakov) on linn Poola lõunaosas.
Uus!!: 4. sajand ja Kraków · Näe rohkem »
Kreeka ajalugu
See artikkel on ülevaade Kreeka alade ja Kreeka riigi ajaloost.
Uus!!: 4. sajand ja Kreeka ajalugu · Näe rohkem »
Kriimani
Kriimani on küla Tartu maakonnas Kastre vallas.
Uus!!: 4. sajand ja Kriimani · Näe rohkem »
Kristlik ajaarvamine
Kristlik ajaarvamine ehk meie ajaarvamine on ajaarvamine, mille esimene aasta on aasta 1 ehk 1 pKr ("pärast Kristust").
Uus!!: 4. sajand ja Kristlik ajaarvamine · Näe rohkem »
Kristlik muusika
Kristlik muusika on muusika, mis on seotud kristliku usundiga.
Uus!!: 4. sajand ja Kristlik muusika · Näe rohkem »
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Uus!!: 4. sajand ja Kristlus · Näe rohkem »
Kurgaan
Joonis kurgaanist Tsarski kurgaan neljandast sajandist enne Kristust. See on üks paremini säilinud kurgaane. Kertš, Krimm, Ukraina. Kurgaan (vene курган) on peamiselt sküütide ja lõunaslaavi rahvaste kalmetüüp, matuseküngas.
Uus!!: 4. sajand ja Kurgaan · Näe rohkem »
Lateraani basiilika
Lateraani basiilika fassaad Lateraani basiilika (itaalia keeles Arcibasilica Papale di San Giovanni in Laterano) on Ristija Johannesele pühitsetud Rooma piiskopkonna katedraal ja roomakatoliku kiriku emakirik.
Uus!!: 4. sajand ja Lateraani basiilika · Näe rohkem »
Lääne-Rooma keisririik
Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.
Uus!!: 4. sajand ja Lääne-Rooma keisririik · Näe rohkem »
Lähis-Ida ajalugu
Lähis-Ida ajalugu annab ülevaate piirkonna arengust alates Lähis-Ida arhailisest perioodist kuni tänapäevani.
Uus!!: 4. sajand ja Lähis-Ida ajalugu · Näe rohkem »
Leedu ajalugu
Leedu 21. sajandil Leedu etnograafilised piirkonnad: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Euroopa poliitiline kaart umbes aastal 1000 Leedu ajalugu on ülevaade Leedu riigi maa-alal toimunud ajaloolistest sündmustest ja ajaloost.
Uus!!: 4. sajand ja Leedu ajalugu · Näe rohkem »
Lehmja-Loo kivikalmed
Lehmja-Loo kivikalmed on muinaskalmed (tarandkalmed) Harju maakonnas Rae vallas (vaadatud 26.09.2015).
Uus!!: 4. sajand ja Lehmja-Loo kivikalmed · Näe rohkem »
Leiden
Leiden (ajalooline nimekuju Leyden) on linn Hollandis Lõuna-Hollandi provintsis.
Uus!!: 4. sajand ja Leiden · Näe rohkem »
Liechtenstein
Liechtenstein (ametlik nimi Liechtensteini Vürstiriik) on merepiirita riik Kesk-Euroopas Šveitsi ja Austria vahel.
Uus!!: 4. sajand ja Liechtenstein · Näe rohkem »
Lihavõttesaar
Lihavõttesaar Lihavõttesaar (rapanui keeles Rapa Nui) on Tšiilile kuuluv saar Vaikses ookeanis.
Uus!!: 4. sajand ja Lihavõttesaar · Näe rohkem »
Liibüa
Liibüa (ametliku nimega Liibüa Riik) on riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul ja Sahara põhjaosas.
Uus!!: 4. sajand ja Liibüa · Näe rohkem »
Liibüa ajalugu
Liibüa ajalugu on ülevaade Liibüa alade ja riigi ajaloost.
Uus!!: 4. sajand ja Liibüa ajalugu · Näe rohkem »
Linus
Linus oli teine Rooma paavst.
Uus!!: 4. sajand ja Linus · Näe rohkem »
Lissaboni peapiiskoppide loend
Katoliku kiriku Lissaboni peapiiskopkond (ladina keeles Archidioecesis Lisbonensis) loodi 10. novembril 1394 Lissaboni diötseesist (piiskopkonnast), mis loodi 4. sajandil.
Uus!!: 4. sajand ja Lissaboni peapiiskoppide loend · Näe rohkem »
Mediolanum
Mediolanumi kaart Mediolanum (tänapäeva Milano) oli keldi hõimu insuberide tähtsaim asula Gallia Cisalpinas.
Uus!!: 4. sajand ja Mediolanum · Näe rohkem »
Mihklipäev
Neli peainglit: Gabriel, Miikael, Uriel, ja Raafael Mihklipäev on peaingel Miikaeli nimepäev, mida tähistatakse 29. septembril.
Uus!!: 4. sajand ja Mihklipäev · Näe rohkem »
Milano amfiteater
Milano amfiteatri säilinud osad Milano amfiteater oli Vana-Rooma aegne Mediolanumi (tänapäeva Milano Itaalia põhjaosas) linnas asunud amfiteater.
Uus!!: 4. sajand ja Milano amfiteater · Näe rohkem »
Mortara
Mortara on linn Itaalias Lombardia maakonnas Pavia provintsis.
Uus!!: 4. sajand ja Mortara · Näe rohkem »
Muhu kirik
Muhu kirik Muhu Katariina kirik on kirik Muhu saarel Liiva külas.
Uus!!: 4. sajand ja Muhu kirik · Näe rohkem »
Mulksupudel
Mulksupudel ehk angster (ladinakeelsest sõnast angustus 'kitsas'), ka kutterolf (või kuttrolf, gutterolf, guttrolf, gluckerflasche), on varauusaegne keeruka kujuga jooginõu veini joomiseks, millel on sibulakujuline alaosa ja mitmest omavahel põimunud väljavoolutorust moodustatud kitsas kael.
Uus!!: 4. sajand ja Mulksupudel · Näe rohkem »
Museion
Museion ('muusade tempel') oli riiklik uurimisasutus Aleksandrias praegu täpselt teadmata asukohas linna loodeosas sadama lähedal palee ruumides ja arvukates juurdeehitistes.
Uus!!: 4. sajand ja Museion · Näe rohkem »
Mustmätta peitleid
Mustmätta peitleid on vanema rauaaja peitleid, mis tuli välja 1940.
Uus!!: 4. sajand ja Mustmätta peitleid · Näe rohkem »
Muusika ajalugu
Muusika ajalugu (inglise keeles history of music) on muusika seos inimkonna ajalooga.
Uus!!: 4. sajand ja Muusika ajalugu · Näe rohkem »
Nîmes
Vaade kesklinnale õhust Amfiteater Nîmes on linn Prantsusmaal Oksitaania piirkonnas Gardi departemangus.
Uus!!: 4. sajand ja Nîmes · Näe rohkem »
Nüüdisaegsed olümpiamängud
Olümpialipp Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on tähtsaim ja suurim rahvusvaheline tali- ja suvespordialade võistlus, kus osalevad tuhanded sportlased rohkem kui 200 maalt.
Uus!!: 4. sajand ja Nüüdisaegsed olümpiamängud · Näe rohkem »
Nikaia I kirikukogu
Nikaia esimene kirikukogu peeti Nikaias, tänapäeva Türgi aladel, 20. mai kuni 25. juulil 325.
Uus!!: 4. sajand ja Nikaia I kirikukogu · Näe rohkem »
Nuubia
Abielupaar Nuubias 2018. aastal Nuubia on ajalooline piirkond Aafrika kirdeosas: nüüdse Egiptuse lõunaosas ja Sudaani põhjaosas (Niiluse 1. ja 6. kärestiku vahel).
Uus!!: 4. sajand ja Nuubia · Näe rohkem »
Ostia Antica
pisi Ostia Antica (ka Ostia Tyberina) on endisaegne linn Itaalias tänapäeva Ostia lähistel.
Uus!!: 4. sajand ja Ostia Antica · Näe rohkem »
Paber
Paberilehtede virn Bhutanis 2015. aastal Paber (vanakreeka sõnast πάπυρος (pápyros) 'papüürus-lõikhein') on põhiliselt taimsetest kiududest koosnev materjal, mida kasutatakse eelkõige kirjutusmaterjalina (kirjutamisel, trükkimisel ja printimisel), samuti pakkematerjalina pakkimisel (pakkepaber, papp, kartong), tualettpaberina ja muul hügieeniotstarbel ning eripaberina (näiteks tapeet).
Uus!!: 4. sajand ja Paber · Näe rohkem »
Pada kivikalme
Pada kivikalme on muistne kivikalme (tarandkalme) Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas.
Uus!!: 4. sajand ja Pada kivikalme · Näe rohkem »
Patriarh
Patriarh (kreeka sõnast patriarkhēs 'pereisa, perekonnapea' sõnadest patēr 'isa' ja arkhē 'algus, võim') on suurpere meessoost pea.
Uus!!: 4. sajand ja Patriarh · Näe rohkem »
Patristika
Patristika on kristlikku kirjandust uuriv teadusharu ning ajajärk filosoofia ajaloos ja teoloogias.
Uus!!: 4. sajand ja Patristika · Näe rohkem »
Pauluse esimene kiri Timoteosele
Pauluse esimene kiri Timoteosele on üks Uue Testamendi raamat kristlikus Piiblis (lühend 1Tm, varasem lühend 1Ti).
Uus!!: 4. sajand ja Pauluse esimene kiri Timoteosele · Näe rohkem »
Pauluse teine kiri Timoteosele
Pauluse teine kiri Timoteosele on üks Uue Testamendi raamat kristlikus Piiblis (lühend 2Tm, varasem lühend 2Ti).
Uus!!: 4. sajand ja Pauluse teine kiri Timoteosele · Näe rohkem »
Pühakutepäev
Pühakutepäev 1.
Uus!!: 4. sajand ja Pühakutepäev · Näe rohkem »
Peetruse esimene kiri
Peetruse esimene kiri on üks Uue Testamendi raamat Piiblis (lühend 1Pt).
Uus!!: 4. sajand ja Peetruse esimene kiri · Näe rohkem »
Peetruse teine kiri
Peetruse teine kiri on üks Uue Testamendi raamat Piiblis (lühend 2Pt).
Uus!!: 4. sajand ja Peetruse teine kiri · Näe rohkem »
Piibel
Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.
Uus!!: 4. sajand ja Piibel · Näe rohkem »
Piktid
Piktid olid hõimuliit, rahvas või rahvad, kes asustasid varakeskajal Põhja-Šotimaad Forthi ja Clyde'i jõest põhja pool.
Uus!!: 4. sajand ja Piktid · Näe rohkem »
Porfüür
Porfüür (vanakreeka keelest πορφύρα porphýra, 'purpurtigu', 'purpurvärv') on mis tahes vulkaaniline kivim, mille peeneteralises põhimassis sisalduvad suuremad kristallid (porfüüriline struktuur).
Uus!!: 4. sajand ja Porfüür · Näe rohkem »
Portugal
Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.
Uus!!: 4. sajand ja Portugal · Näe rohkem »
Portugali ajalugu
Portugali ajalugu on ülevaade Portugali alade ja riigi ajaloost.
Uus!!: 4. sajand ja Portugali ajalugu · Näe rohkem »
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Uus!!: 4. sajand ja Prantsuse keel · Näe rohkem »
Provence
Tänapäevane piirkond Provence-Alpes-Côte d'Azur Kagu-Prantsusmaal Moustiers-Sainte-Marie Ülem-Provence'is Tüüpiline Provence'i kõrvaltee, ääristatud plaatanidega Provence (provansi: Provença klassikalise normi järgi või Prouvènço Mistrali normi järgi) on piirkond Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres, mis külgneb Itaaliaga.
Uus!!: 4. sajand ja Provence · Näe rohkem »
Provence'i ajalugu
Provence'i ajalugu on ülevaade Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres asuva ajaloolise Provence'i piirkonna ajaloost.
Uus!!: 4. sajand ja Provence'i ajalugu · Näe rohkem »
Psalmus idioticus
Psalmus idioticus 'eraisiku psalm', mitmuses psalmi idiotici, oli nimetus, mida kasutati kristlike kirikuhümnide kohta, mis olid 2.
Uus!!: 4. sajand ja Psalmus idioticus · Näe rohkem »
Qeshmi saar
Qeshmi saar Orbiidilt Portugali kindluse varemed Qeshmi saar (pärsia قشم(Qeshm)) on Iraanile kuuluv saar Pärsia lahes Hormuze väinas.
Uus!!: 4. sajand ja Qeshmi saar · Näe rohkem »
Raamat
Raamatu osad Raamat on köidetud kogu teksti või piltidega lehti; ehk ka kogum ühest servast kokku liidetud, tavaliselt ühesuurusi ja ristkülikukujulisi paberilehti, millel asub nähtaval või kombataval kujul märkidest koosnev tekst.
Uus!!: 4. sajand ja Raamat · Näe rohkem »
Rügen
Rügen satelliidifotol Kriidikaljud Rügenil Caspar David Friedrichi maal "Kriidikaljud Rügenil" Rügen (ladina ja poola keeles Rugia) on saar Läänemere lõunarannikul, Saksamaa suurim saar.
Uus!!: 4. sajand ja Rügen · Näe rohkem »
Rudamina
left Rudamina on alev Leedus Lazdijai rajoonis Lazdijai vallas.
Uus!!: 4. sajand ja Rudamina · Näe rohkem »
Rullraamat
Rullraamat oli antiikajal kuni 4. sajandini eelistatuim raamatuvorm.
Uus!!: 4. sajand ja Rullraamat · Näe rohkem »
Saint-Gervais-Saint-Protais' kirik
Püha Gervasiuse ja Püha Protasiuse kirik on üks Pariisi vanimatest kirikutest.
Uus!!: 4. sajand ja Saint-Gervais-Saint-Protais' kirik · Näe rohkem »
Sajandid
Sajandid Praegu on 21. sajand.
Uus!!: 4. sajand ja Sajandid · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: 4. sajand ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksid
Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).
Uus!!: 4. sajand ja Saksid · Näe rohkem »
Sallustius (uusplatonist)
Sallustius (vanakreeka keeles Σαλούστιος Saloustios) oli 4. sajandil elanud vanarooma filosoof, keiser Julianuse sõber.
Uus!!: 4. sajand ja Sallustius (uusplatonist) · Näe rohkem »
Santa Maria del Fiore katedraal
Santa Maria del Fiore katedraal (itaalia keeles La cattedrale di Santa Maria del Fiore, ladina keeles Basilica Sanctae Mariae Floris, Lille Maarja basiilika), ka Firenze katedraal, on toomkirik Firenzes, Itaalias.
Uus!!: 4. sajand ja Santa Maria del Fiore katedraal · Näe rohkem »
Sarmaadid
Sarmaadid (vanairaani keeles sarumatah 'vibukütt') olid iraani keelte hulka kuulunud keelt või keeli kõnelnud rändhõimud, kes liikusid Kesk-Aasiast Uurali mägede piirkonda umbes 5. sajandil eKr ning asustasid alasid Lõuna-Venemaal, Ukrainas ja Ida-Balkanil kuni nende kultuur hunnide vallutuste mõjul 4. sajandi paiku m.a.j. taandus või sulandus.
Uus!!: 4. sajand ja Sarmaadid · Näe rohkem »
Süüfilis
Süüfilis ehk luues ehk prantsuse haigus (ladina keeles syphilis, morbus gallicus, lues venerea) on peamiselt inimestel esinev infektsioonhaigus, pikka aega kestev põletikuline seisund, mis võib avalduda nii kliiniliselt aktiivse haiguse kui latentse nakkusena ja mille tekitajaks on bakter Treponema pallidum pallidum.
Uus!!: 4. sajand ja Süüfilis · Näe rohkem »
Sekt
Sekt ehk usulahk (ladina sõnast secta) on usuline rühmitus, mis vastandab end kõigile teistele (nn "maailmale") ja allub rangele ainujuhtimisele (juhikultus).
Uus!!: 4. sajand ja Sekt · Näe rohkem »
Sibüll
Sibüll (ladina keeles sibylla) oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma naisprohvet.
Uus!!: 4. sajand ja Sibüll · Näe rohkem »
Siena
''Piazza del Campo'' ja ''Palazzao Comunale'' Siena on linn Itaalias Toscana maakonnas, Siena provintsi halduskeskus.
Uus!!: 4. sajand ja Siena · Näe rohkem »
Sosipatra
Sosipatra Ephesosest (kreeka Σωσιπάτρα; 4. sajandi esimene pool eKr) oli uusplatonismi koolkonda esindav filosoof ja müstik, kelle elulugu kirjeldab Eunapios oma raamatus "Sofistide elulood".
Uus!!: 4. sajand ja Sosipatra · Näe rohkem »
Spoleto
Spoleto on linn Itaalias Umbria maakonnas Perugia provintsis.
Uus!!: 4. sajand ja Spoleto · Näe rohkem »
Sudargas
Sudargas (poola keeles Sudargi) on küla (endine alev ja linn) Leedus Šakiai rajoonis, Sudargase valla halduskeskus.
Uus!!: 4. sajand ja Sudargas · Näe rohkem »
Taatlased
Taatlased on taadi keelt kõnelev rahvas, keda 1979.
Uus!!: 4. sajand ja Taatlased · Näe rohkem »
Tacitus
Publius Cornelius Tacitus Publius Cornelius Tacitus või Gaius Cornelius Tacitus (u. 55 – 120Antiigileksikon, 2. kd., lk. 206) oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees.
Uus!!: 4. sajand ja Tacitus · Näe rohkem »
Ticinum
Ticinumis vermitud keiser Constantinus Suure kuldmünt (313) Ticinum (tänapäeva Pavia) oli muistne linn Gallia Cisalpinas, mis rajati samanimelise jõe (tänapäeval Ticino jõgi) kallastele veidi ülesvoolu kohast, kus jõgi liitus jõega, mida tunti nimega Padus (tänapäeval Po).
Uus!!: 4. sajand ja Ticinum · Näe rohkem »
Trükikunst
Trükikunst ehk tüpograafia on viis valmistada kujutisi tekstidest ja piltidest, tavaliselt tindiga paberil trükipressi abil.
Uus!!: 4. sajand ja Trükikunst · Näe rohkem »
Trier
Porta Nigra Trier on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal Moseli kaldal.
Uus!!: 4. sajand ja Trier · Näe rohkem »
Tuhala maastikukaitseala
Ajutine karstjärvik Tuhala maastikukaitsealal Tuhala maastikukaitseala ja teised lähedalasuvad kaitsealad kaardil (2014) Tuhala maastikukaitseala oli maastikukaitseala Harjumaal Kose vallas.
Uus!!: 4. sajand ja Tuhala maastikukaitseala · Näe rohkem »
Ukraina ajalugu
Siin on ülevaade Ukraina ajaloost.
Uus!!: 4. sajand ja Ukraina ajalugu · Näe rohkem »
Ungari ajalugu
Ungari on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: 4. sajand ja Ungari ajalugu · Näe rohkem »
Vadžrajaana
Vadžrajaana (ka vajrayana, sanskriti keeles vajrayāna, ‘vadžrasõiduk, teemantsõiduk, teemantvälgu sõiduk’; tiibeti keeles rdo rje theg pa; hiina keeles mizong, ⾦剛頂宗 jingangdingzong; jaapani keeles misshū, kongōchōshū; tuntud ka kui tantristlik budism, mantrajaana, tantrajaana) on budismi esoteeriline suund, mis kujunes Indias I aastatuhande teisel poolel ning sai hiljem valitsevaks suunaks tiibeti budismis ning on esindatud ka hiina budismi zhenyan’i ja jaapani budismi shingon’i koolkondades.
Uus!!: 4. sajand ja Vadžrajaana · Näe rohkem »
Valentinus
Valentinus on ladina mehenimi, mida on kandnud mitmed tuntud ajaloolised isikud.
Uus!!: 4. sajand ja Valentinus · Näe rohkem »
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Uus!!: 4. sajand ja Vana-Kreeka · Näe rohkem »
Väike-Armeenia
2. sajandil eKr ehk vahetult enne roomlaste poolt vallutamist Väike-Armeenia (armeenia keeles Փոքր Հայք, Pokr Hayk;Adontz, Nicolas. "". Calouste Gulbenkian Foundation. Lk 311. Lissabon, 1970. ladina keeles Armenia Minor), tuntud ka kui Armenia Minor ja Armenia Inferior, hõlmas armeenlastega asustatud alasid muistsest Armeenia kuningriigist peamiselt läänes ja loodes.
Uus!!: 4. sajand ja Väike-Armeenia · Näe rohkem »
Vürstipeegel
Ühe tuntuima vürstipeegli, Niccoló Machiavelli "Valitseja" 1550. aasta väljaande tiitelleht Vürstipeegel või valitsejapeegel (saksa Fürstenspiegel, ladina speculum principis, prantsuse miroir exemplaire, inglise mirror for princes) oli õpetusliku kirjanduse vorm, mis oli eeskätt suunatud kas ametis olevale või tulevasele valitsejale (vürstile) ning sisaldas enamasti nii praktilisi näpunäiteid valitsejaametiks kui moraalseid nõudeid temale.
Uus!!: 4. sajand ja Vürstipeegel · Näe rohkem »
Viidipäev
Viidipäev on rahvakalendris 15. juunil.
Uus!!: 4. sajand ja Viidipäev · Näe rohkem »
Viikingite kunst
Hiddensee aarde hulka kuulunud kullast ehted, millel on läbisegi Põhjamaade usundi ja kristluse sümboleid Selliseid kilpkonnakujulisi paarissõlgi kandsid abielus viikinginaised Viikingite kunst on Skandinaavias ja viikingite kaugemates kolooniates, eriti Briti saartel ja Islandil, 8.–11. sajandini loodud kunst.
Uus!!: 4. sajand ja Viikingite kunst · Näe rohkem »
Viimsi poolsaar
Viimsi poolsaar õhust Jäävallid Viimsi poolsaarel 2010. aasta jaanuaris Viimsi poolsaar on Põhja-Eestis asuv poolsaar, mis piirneb läänes Tallinna ja idas Muuga lahega.
Uus!!: 4. sajand ja Viimsi poolsaar · Näe rohkem »
Viimsi vald
Viimsi vald on vald Eestis Harju maakonnas Tallinnast idas.
Uus!!: 4. sajand ja Viimsi vald · Näe rohkem »
Viktor Xantenist
Viktor Xantenist oli 4. sajandil elanud kristlasest märter, kelle on tunnistanud pühakuks nii katoliku kui ka õigeusu kirik ja kelle oletatavad säilmed paiknevad alates 12. sajandist Xanteni toomkirikus.
Uus!!: 4. sajand ja Viktor Xantenist · Näe rohkem »
Vulgata
pisi Vulgata on 4. sajandi lõpust pärinev Piibli tõlge ladina keelde.
Uus!!: 4. sajand ja Vulgata · Näe rohkem »
Wales
Wales (inglise keeles; kõmri keeles Cymru; ladina keeles Cambria; eesti keeles harva ka Kõmrimaa) on ajaloolis-geograafiline piirkond Suurbritannias.
Uus!!: 4. sajand ja Wales · Näe rohkem »
Wulfila
Wulfila (gooti keeles 𐍅𐌿𐌻𐍆𐌹𐌻𐌰; u 311 – u 382 Konstantinoopol), ka Ulfilas, oli kristlik misjonär, hiljem piiskop, kes ristiusustas goote ja tõlkis piibli gooti keelde (vanim teadaolev piiblitõlge germaani keeltesse), luues selle kirjapanemiseks gooti tähestiku.
Uus!!: 4. sajand ja Wulfila · Näe rohkem »
1. aastatuhat
1.
Uus!!: 4. sajand ja 1. aastatuhat · Näe rohkem »
200. aastad
200.
Uus!!: 4. sajand ja 200. aastad · Näe rohkem »
210. aastad
210.
Uus!!: 4. sajand ja 210. aastad · Näe rohkem »
217
217.
Uus!!: 4. sajand ja 217 · Näe rohkem »
218
218.
Uus!!: 4. sajand ja 218 · Näe rohkem »
219
219.
Uus!!: 4. sajand ja 219 · Näe rohkem »
220
220.
Uus!!: 4. sajand ja 220 · Näe rohkem »
220. aastad
220.
Uus!!: 4. sajand ja 220. aastad · Näe rohkem »
222
222.
Uus!!: 4. sajand ja 222 · Näe rohkem »
223
223.
Uus!!: 4. sajand ja 223 · Näe rohkem »
224
224.
Uus!!: 4. sajand ja 224 · Näe rohkem »
225
225.
Uus!!: 4. sajand ja 225 · Näe rohkem »
226
226.
Uus!!: 4. sajand ja 226 · Näe rohkem »
227
227.
Uus!!: 4. sajand ja 227 · Näe rohkem »
228
228.
Uus!!: 4. sajand ja 228 · Näe rohkem »
229
229.
Uus!!: 4. sajand ja 229 · Näe rohkem »
230
230.
Uus!!: 4. sajand ja 230 · Näe rohkem »
230. aastad
230.
Uus!!: 4. sajand ja 230. aastad · Näe rohkem »
231
231.
Uus!!: 4. sajand ja 231 · Näe rohkem »
232
232.
Uus!!: 4. sajand ja 232 · Näe rohkem »
233
233.
Uus!!: 4. sajand ja 233 · Näe rohkem »
234
234.
Uus!!: 4. sajand ja 234 · Näe rohkem »
235
235.
Uus!!: 4. sajand ja 235 · Näe rohkem »
240
240.
Uus!!: 4. sajand ja 240 · Näe rohkem »
240. aastad
240.
Uus!!: 4. sajand ja 240. aastad · Näe rohkem »
241
241.
Uus!!: 4. sajand ja 241 · Näe rohkem »
242
242.
Uus!!: 4. sajand ja 242 · Näe rohkem »
243
243.
Uus!!: 4. sajand ja 243 · Näe rohkem »
244
244.
Uus!!: 4. sajand ja 244 · Näe rohkem »
245
245.
Uus!!: 4. sajand ja 245 · Näe rohkem »
246
246.
Uus!!: 4. sajand ja 246 · Näe rohkem »
247
247.
Uus!!: 4. sajand ja 247 · Näe rohkem »
248
248.
Uus!!: 4. sajand ja 248 · Näe rohkem »
249
249.
Uus!!: 4. sajand ja 249 · Näe rohkem »
250
250.
Uus!!: 4. sajand ja 250 · Näe rohkem »
250. aastad
250.
Uus!!: 4. sajand ja 250. aastad · Näe rohkem »
251
251.
Uus!!: 4. sajand ja 251 · Näe rohkem »
252
252.
Uus!!: 4. sajand ja 252 · Näe rohkem »
253
253.
Uus!!: 4. sajand ja 253 · Näe rohkem »
254
254.
Uus!!: 4. sajand ja 254 · Näe rohkem »
255
255.
Uus!!: 4. sajand ja 255 · Näe rohkem »
256
256.
Uus!!: 4. sajand ja 256 · Näe rohkem »
257
257.
Uus!!: 4. sajand ja 257 · Näe rohkem »
258
258.
Uus!!: 4. sajand ja 258 · Näe rohkem »
259
259.
Uus!!: 4. sajand ja 259 · Näe rohkem »
260
260.
Uus!!: 4. sajand ja 260 · Näe rohkem »
260. aastad
260.
Uus!!: 4. sajand ja 260. aastad · Näe rohkem »
261
261.
Uus!!: 4. sajand ja 261 · Näe rohkem »
262
262.
Uus!!: 4. sajand ja 262 · Näe rohkem »
263
263.
Uus!!: 4. sajand ja 263 · Näe rohkem »
264
264.
Uus!!: 4. sajand ja 264 · Näe rohkem »
265
265.
Uus!!: 4. sajand ja 265 · Näe rohkem »
266
266.
Uus!!: 4. sajand ja 266 · Näe rohkem »
267
267.
Uus!!: 4. sajand ja 267 · Näe rohkem »
268
268.
Uus!!: 4. sajand ja 268 · Näe rohkem »
269
269.
Uus!!: 4. sajand ja 269 · Näe rohkem »
270
270.
Uus!!: 4. sajand ja 270 · Näe rohkem »
270. aastad
270.
Uus!!: 4. sajand ja 270. aastad · Näe rohkem »
271
271.
Uus!!: 4. sajand ja 271 · Näe rohkem »
272
272.
Uus!!: 4. sajand ja 272 · Näe rohkem »
273
273.
Uus!!: 4. sajand ja 273 · Näe rohkem »
274
274.
Uus!!: 4. sajand ja 274 · Näe rohkem »
275
275.
Uus!!: 4. sajand ja 275 · Näe rohkem »
276
276.
Uus!!: 4. sajand ja 276 · Näe rohkem »
277
277.
Uus!!: 4. sajand ja 277 · Näe rohkem »
278
278.
Uus!!: 4. sajand ja 278 · Näe rohkem »
279
279.
Uus!!: 4. sajand ja 279 · Näe rohkem »
280
280.
Uus!!: 4. sajand ja 280 · Näe rohkem »
280. aastad
280.
Uus!!: 4. sajand ja 280. aastad · Näe rohkem »
281
281.
Uus!!: 4. sajand ja 281 · Näe rohkem »
282
282.
Uus!!: 4. sajand ja 282 · Näe rohkem »
283
283.
Uus!!: 4. sajand ja 283 · Näe rohkem »
284
284.
Uus!!: 4. sajand ja 284 · Näe rohkem »
285
285.
Uus!!: 4. sajand ja 285 · Näe rohkem »
286
286.
Uus!!: 4. sajand ja 286 · Näe rohkem »
287
287.
Uus!!: 4. sajand ja 287 · Näe rohkem »
288
288.
Uus!!: 4. sajand ja 288 · Näe rohkem »
289
289.
Uus!!: 4. sajand ja 289 · Näe rohkem »
290
290.
Uus!!: 4. sajand ja 290 · Näe rohkem »
290. aastad
290.
Uus!!: 4. sajand ja 290. aastad · Näe rohkem »
291
291.
Uus!!: 4. sajand ja 291 · Näe rohkem »
292
292.
Uus!!: 4. sajand ja 292 · Näe rohkem »
293
293.
Uus!!: 4. sajand ja 293 · Näe rohkem »
294
294.
Uus!!: 4. sajand ja 294 · Näe rohkem »
295
295.
Uus!!: 4. sajand ja 295 · Näe rohkem »
296
296.
Uus!!: 4. sajand ja 296 · Näe rohkem »
297
297.
Uus!!: 4. sajand ja 297 · Näe rohkem »
298
298.
Uus!!: 4. sajand ja 298 · Näe rohkem »
299
299.
Uus!!: 4. sajand ja 299 · Näe rohkem »
300
300.
Uus!!: 4. sajand ja 300 · Näe rohkem »
300. aastad
300.
Uus!!: 4. sajand ja 300. aastad · Näe rohkem »
301
301.
Uus!!: 4. sajand ja 301 · Näe rohkem »
302
302.
Uus!!: 4. sajand ja 302 · Näe rohkem »
303
303.
Uus!!: 4. sajand ja 303 · Näe rohkem »
304
304.
Uus!!: 4. sajand ja 304 · Näe rohkem »
305
305.
Uus!!: 4. sajand ja 305 · Näe rohkem »
306
306.
Uus!!: 4. sajand ja 306 · Näe rohkem »
307
307.
Uus!!: 4. sajand ja 307 · Näe rohkem »
308
308.
Uus!!: 4. sajand ja 308 · Näe rohkem »
309
309.
Uus!!: 4. sajand ja 309 · Näe rohkem »
310
310.
Uus!!: 4. sajand ja 310 · Näe rohkem »
310. aastad
310.
Uus!!: 4. sajand ja 310. aastad · Näe rohkem »
311
311.
Uus!!: 4. sajand ja 311 · Näe rohkem »
312
312.
Uus!!: 4. sajand ja 312 · Näe rohkem »
313
313.
Uus!!: 4. sajand ja 313 · Näe rohkem »
314
314.
Uus!!: 4. sajand ja 314 · Näe rohkem »
315
315.
Uus!!: 4. sajand ja 315 · Näe rohkem »
317
317.
Uus!!: 4. sajand ja 317 · Näe rohkem »
318
318.
Uus!!: 4. sajand ja 318 · Näe rohkem »
319
319.
Uus!!: 4. sajand ja 319 · Näe rohkem »
320
320.
Uus!!: 4. sajand ja 320 · Näe rohkem »
320. aastad
320.
Uus!!: 4. sajand ja 320. aastad · Näe rohkem »
321
321.
Uus!!: 4. sajand ja 321 · Näe rohkem »
322
322.
Uus!!: 4. sajand ja 322 · Näe rohkem »
323
323.
Uus!!: 4. sajand ja 323 · Näe rohkem »
324
324.
Uus!!: 4. sajand ja 324 · Näe rohkem »
325
325.
Uus!!: 4. sajand ja 325 · Näe rohkem »
326
326.
Uus!!: 4. sajand ja 326 · Näe rohkem »
327
327.
Uus!!: 4. sajand ja 327 · Näe rohkem »
328
328.
Uus!!: 4. sajand ja 328 · Näe rohkem »
329
329.
Uus!!: 4. sajand ja 329 · Näe rohkem »
330
330.
Uus!!: 4. sajand ja 330 · Näe rohkem »
330. aastad
330.
Uus!!: 4. sajand ja 330. aastad · Näe rohkem »
331
331.
Uus!!: 4. sajand ja 331 · Näe rohkem »
332
332.
Uus!!: 4. sajand ja 332 · Näe rohkem »
333
333.
Uus!!: 4. sajand ja 333 · Näe rohkem »
334
334.
Uus!!: 4. sajand ja 334 · Näe rohkem »
335
335.
Uus!!: 4. sajand ja 335 · Näe rohkem »
336
336.
Uus!!: 4. sajand ja 336 · Näe rohkem »
337
337.
Uus!!: 4. sajand ja 337 · Näe rohkem »
338
338.
Uus!!: 4. sajand ja 338 · Näe rohkem »
339
339.
Uus!!: 4. sajand ja 339 · Näe rohkem »
340
340.
Uus!!: 4. sajand ja 340 · Näe rohkem »
340. aastad
340.
Uus!!: 4. sajand ja 340. aastad · Näe rohkem »
341
341.
Uus!!: 4. sajand ja 341 · Näe rohkem »
342
342.
Uus!!: 4. sajand ja 342 · Näe rohkem »
344
344.
Uus!!: 4. sajand ja 344 · Näe rohkem »
345
345.
Uus!!: 4. sajand ja 345 · Näe rohkem »
346
346.
Uus!!: 4. sajand ja 346 · Näe rohkem »
347
347.
Uus!!: 4. sajand ja 347 · Näe rohkem »
348
348.
Uus!!: 4. sajand ja 348 · Näe rohkem »
349
349.
Uus!!: 4. sajand ja 349 · Näe rohkem »
350. aastad
350.
Uus!!: 4. sajand ja 350. aastad · Näe rohkem »
351
351.
Uus!!: 4. sajand ja 351 · Näe rohkem »
352
352.
Uus!!: 4. sajand ja 352 · Näe rohkem »
353
353.
Uus!!: 4. sajand ja 353 · Näe rohkem »
354
354.
Uus!!: 4. sajand ja 354 · Näe rohkem »
355
355.
Uus!!: 4. sajand ja 355 · Näe rohkem »
356
356.
Uus!!: 4. sajand ja 356 · Näe rohkem »
357
357.
Uus!!: 4. sajand ja 357 · Näe rohkem »
358
358.
Uus!!: 4. sajand ja 358 · Näe rohkem »
359
359.
Uus!!: 4. sajand ja 359 · Näe rohkem »
360
360.
Uus!!: 4. sajand ja 360 · Näe rohkem »
360. aastad
360.
Uus!!: 4. sajand ja 360. aastad · Näe rohkem »
361
361.
Uus!!: 4. sajand ja 361 · Näe rohkem »
362
362.
Uus!!: 4. sajand ja 362 · Näe rohkem »
363
363.
Uus!!: 4. sajand ja 363 · Näe rohkem »
364
364.
Uus!!: 4. sajand ja 364 · Näe rohkem »
365
365.
Uus!!: 4. sajand ja 365 · Näe rohkem »
366
366.
Uus!!: 4. sajand ja 366 · Näe rohkem »
367
367.
Uus!!: 4. sajand ja 367 · Näe rohkem »
368
368.
Uus!!: 4. sajand ja 368 · Näe rohkem »
369
369.
Uus!!: 4. sajand ja 369 · Näe rohkem »
370
370.
Uus!!: 4. sajand ja 370 · Näe rohkem »
370. aastad
370.
Uus!!: 4. sajand ja 370. aastad · Näe rohkem »
371
371.
Uus!!: 4. sajand ja 371 · Näe rohkem »
372
372.
Uus!!: 4. sajand ja 372 · Näe rohkem »
373
373.
Uus!!: 4. sajand ja 373 · Näe rohkem »
374
374.
Uus!!: 4. sajand ja 374 · Näe rohkem »
375
375.
Uus!!: 4. sajand ja 375 · Näe rohkem »
376
376.
Uus!!: 4. sajand ja 376 · Näe rohkem »
377
377.
Uus!!: 4. sajand ja 377 · Näe rohkem »
379
379.
Uus!!: 4. sajand ja 379 · Näe rohkem »
380
380.
Uus!!: 4. sajand ja 380 · Näe rohkem »
380. aastad
380.
Uus!!: 4. sajand ja 380. aastad · Näe rohkem »
381
381.
Uus!!: 4. sajand ja 381 · Näe rohkem »
382
382.
Uus!!: 4. sajand ja 382 · Näe rohkem »
383
383.
Uus!!: 4. sajand ja 383 · Näe rohkem »
384
384.
Uus!!: 4. sajand ja 384 · Näe rohkem »
385
385.
Uus!!: 4. sajand ja 385 · Näe rohkem »
390. aastad
390.
Uus!!: 4. sajand ja 390. aastad · Näe rohkem »
400. aastad
400.
Uus!!: 4. sajand ja 400. aastad · Näe rohkem »
410. aastad
410.
Uus!!: 4. sajand ja 410. aastad · Näe rohkem »
420. aastad
420.
Uus!!: 4. sajand ja 420. aastad · Näe rohkem »
430. aastad
430.
Uus!!: 4. sajand ja 430. aastad · Näe rohkem »
440. aastad
440.
Uus!!: 4. sajand ja 440. aastad · Näe rohkem »
450. aastad
450.
Uus!!: 4. sajand ja 450. aastad · Näe rohkem »
460. aastad
460.
Uus!!: 4. sajand ja 460. aastad · Näe rohkem »
470
470.
Uus!!: 4. sajand ja 470 · Näe rohkem »
470. aastad
470.
Uus!!: 4. sajand ja 470. aastad · Näe rohkem »
474
474.
Uus!!: 4. sajand ja 474 · Näe rohkem »
476
476.
Uus!!: 4. sajand ja 476 · Näe rohkem »
480
480.
Uus!!: 4. sajand ja 480 · Näe rohkem »
480. aastad
480.
Uus!!: 4. sajand ja 480. aastad · Näe rohkem »
490. aastad
490.
Uus!!: 4. sajand ja 490. aastad · Näe rohkem »
500
Sajandid: 4. sajand - 5. sajand - 6. sajand Kümnendid: 450. aastad 460. aastad 470. aastad 480. aastad 490. aastad - 500. aastad - 510. aastad 520. aastad 530. aastad 540. aastad 550. aastad Aastad: 495 496 497 498 499 - 500 - 501 502 503 504 505.
Uus!!: 4. sajand ja 500 · Näe rohkem »
500. aastad
500.
Uus!!: 4. sajand ja 500. aastad · Näe rohkem »
