130 suhted: Aachen-Mitte, Aacheni kongress, Aacheni kongress (1668), Aacheni kongress (1748), Aacheni kongress (1818), Aacheni lipp, Aacheni loss, Aacheni lossikabel, Aacheni murre, Aacheni piiskopkond, Aacheni raekoda, Aacheni rahu (1748), Aacheni vapp, Ada grupp, Aix, Aken (täpsustus), Akvamaniil, Anne Frank, Anne Franki maja, Armin Laschet, Asulad (A), Aula regia, Béthune, Björn Otto, Breitspurbahn, Charles II Paljaspea, Coelestinus II, Corbie klooster, Dagulfi psalter, Danegeld, David Garrett, Departemang (Prantsusmaa), Dhuoda, Eberhard von Groote, Eifel, Einhard, Evangeliaar, Evangelist, Filioque, Flandria, Frangi riik, Frangimaa hertsogkond, Friuli mark, Gerhard Huyn van Amstenrade, Giorgio Moroder, Glehn, Godescalci perikoopideraamat, Gregor von Bochmann, Halifax (Lääne-Yorkshire), Hamanni mõis, ..., Hans Günther Aach, Hans von Aachen, Hautes Fagnes, Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser), Helger Hallik, Henry Tayali, Hernani, Herzogenrath, Hieronymus Bosch, Hugo Junkers, Innocentius III, Intressi keeld, Jülichi hertsogkond, Johannisbach (Aachen), Kai Havertz, Karl Ludwig Friedrich (Baden), Karl Suur, Karl Suure auhind, Karl V, Karl von Vincent, Karolingide impeerium, Karolingide minuskel, Karolingide renessanss, Köln, Kölni ringkond, Kesk-Frangi riik, Kiillõige, Kognitiivsemiootika, Konstantin von Baranoff, Kreisivaba linn, Lääne-Frangi riik, Leart Paqarada, Leo III (paavst), Limburgi provints (1815–1839), Lothar I (Frangi keiser), Lotharingia, Ludwig Vaga, Mai 2010, Mai 2012, Marje Üksine, Mühlen, Mihhail Šahhovskoi-Glebov-Strešnev, Nordrhein-Westfalen, Ogataea polymorpha, Orlan, Otto Graf Lambsdorff, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Otto IV (Saksa-Rooma keiser), Paul-Henri Spaak, Pfalts, Rahvusvaheline E-teede võrk, Reini hiidlinnastu, Reinimaa, Renate Loll, Riigipäev (Saksa-Rooma riik), Rooma leegionide rajatud linnad, RWTH Aacheni Ülikool, Saali dünastia, Saint Médardi evangeliaar, Saint-Riquier' evangeliaar, Saksamaa kuningriik, Saksamaa linnade loend, Saksimaa hertsogiriik, Städteregion Aachen, Stolberg, Suur-Määri riik, Tivoli (täpsustus), Udo Voigt, Vaba riigilinn, Vaba riigilinn Aachen, Victor II, Viini kroonimisevangeliaar, Wilhelm Kalteysen, Wilhelm Worringer, Willem II (Hollandi krahv), 1198, 1205, 21. oktoober, 25. märts, 7. august. Laienda indeks (80 rohkem) »
Aachen-Mitte
Aachen-Mitte on üks Aacheni seitsmest linnarajoonist.
Uus!!: Aachen ja Aachen-Mitte · Näe rohkem »
Aacheni kongress
Aachenis on toimunud mitu rahvusvahelist diplomaatilist kongressi.
Uus!!: Aachen ja Aacheni kongress · Näe rohkem »
Aacheni kongress (1668)
Aacheni kongress (1668) oli diplomaatiline kongress Aachenis, kus töötati välja Devolutsioonisõja lõpetanud Aacheni rahu.
Uus!!: Aachen ja Aacheni kongress (1668) · Näe rohkem »
Aacheni kongress (1748)
Aacheni kongress (1748) oli vabas riigilinnas Aachenis toimunud diplomaatiline kongress, millel töötati välja Austria pärilussõja lõpetanud Aacheni rahuleping.
Uus!!: Aachen ja Aacheni kongress (1748) · Näe rohkem »
Aacheni kongress (1818)
Aacheni kongress oli rahvusvaheline diplomaatiline kongress, mis peeti 29. septembrist 21. novembrini 1818 Aacheni linnas.
Uus!!: Aachen ja Aacheni kongress (1818) · Näe rohkem »
Aacheni lipp
250px Aacheni lipp on Saksamaa Liitvabariigi Nordrhein-Westfaleni liidumaa Kölni ringkonna kreisivaba linna Aacheni lipp.
Uus!!: Aachen ja Aacheni lipp · Näe rohkem »
Aacheni loss
Charlemagne'i palee võimalik rekonstruktsioon Aacheni loss (ka Aacheni palee) oli elamu-, poliitiliste ja usuliste eesmärkidega hoonete rühm, mille Karl Suur valis Karolingide impeeriumi võimukeskuseks.
Uus!!: Aachen ja Aacheni loss · Näe rohkem »
Aacheni lossikabel
Aacheni lossikabel on varakeskaegne sakraalehitis, mis asub Aachenis nüüdsel Saksamaal ja mis oli Karl Suure palee osa ja lossikirik.
Uus!!: Aachen ja Aacheni lossikabel · Näe rohkem »
Aacheni murre
Oche murre ehk Aacheni murre (Öcher Platt) on Aachenis (Oche murdes Oche) kõneldav saksa keele murre, mis kuulub ripuaari murderühma.
Uus!!: Aachen ja Aacheni murre · Näe rohkem »
Aacheni piiskopkond
pisi Aacheni piiskopkond (Dioecesis Aquisgranensis) on katoliku kiriku diötsees Kölni kirikuprovintsis.
Uus!!: Aachen ja Aacheni piiskopkond · Näe rohkem »
Aacheni raekoda
Vaade Aacheni raekojale toomkiriku poolt Albrecht Düreri joonistus 1520. aastast Matthäus Meriani gravüür 1647. aastast Aacheni raekoda asub Aacheni toomkiriku vastas ja on üks silmatorkavamaid ehitisi Saksamaal Aacheni vanalinnas.
Uus!!: Aachen ja Aacheni raekoda · Näe rohkem »
Aacheni rahu (1748)
Aacheni rahu ehk Teine Aacheni rahu oli rahuleping, mis lõpetas Austria pärilussõja ühelt poolt Suurbritannia, Austria ja Hollandi ning teiselt poolt Prantsusmaa, Preisimaa, Baieri, Hispaania, Saksimaa, Rootsi, Napoli, Pfalzi ja Kölni peapiiskopkonna vahel.
Uus!!: Aachen ja Aacheni rahu (1748) · Näe rohkem »
Aacheni vapp
Kreisivaba linna Aacheni vapp Aacheni vapp on Saksamaa Liitvabariigi Nordrhein-Westfaleni liidumaa Kölni ringkonna kreisivaba linna Aacheni vapp.
Uus!!: Aachen ja Aacheni vapp · Näe rohkem »
Ada grupp
Evangelist Matteuse kujutis Ada evangeliaaris. Erinevalt Viini kroonimisevangeliaari rahulikult istuvana kujutatud evangelistidest on enamikul Ada grupi illustratsioonidel figuurid rahutult pööratud poosides ja värvipinnad tihedalt ornamenteeritud Ada grupp (saksa keeles Ada-Gruppe, inglise keeles Ada School või Ada group) on rühm illustreeritud käsikirju, mis on saanud nime 790.
Uus!!: Aachen ja Ada grupp · Näe rohkem »
Aix
Prantsusmaal.
Uus!!: Aachen ja Aix · Näe rohkem »
Aken (täpsustus)
Aken võib tähendada mitut.
Uus!!: Aachen ja Aken (täpsustus) · Näe rohkem »
Akvamaniil
Akvamaniil (keskladina aquaemanile ladinakeelsetest sõnadest aqua 'vesi' ja manus 'käsi') oli keskaegne pronksist, mõnest muust vasesulamist või harvem väärismetallist looma- või inimkujuline kann kätele vee valamiseks kätepesunõu (piscina) kohal.
Uus!!: Aachen ja Akvamaniil · Näe rohkem »
Anne Frank
Anne Franki mälestussammas Amsterdamis Anne Frank (õieti Annelies Marie Frank; 12. juuni 1929 Frankfurt – veebruar või märtsi algus 1945) oli juudi päritolu tüdruk, kes pidas Saksa okupatsiooni ajal Amsterdamis ajavahemikul 1942–1944 päevikut.
Uus!!: Aachen ja Anne Frank · Näe rohkem »
Anne Franki maja
Anne Franki maja (hollandi keeles Anne Frank Huis) on majamuuseum, mis on pühendatud ühele tuntuimale holokausti ohvrile, teise maailmasõja ajal natside koonduslaagris hukkunud juuditüdrukule Anne Frankile (täisnimega Annelies Marie Frank) ja tema perele.
Uus!!: Aachen ja Anne Franki maja · Näe rohkem »
Armin Laschet
Armin Laschet (2021) Armin Laschet (sündinud 18. veebruaril 1961 Aachenis) on Saksamaa poliitik, Nordrhein-Westfaleni liidumaa peaminister alates 2017.
Uus!!: Aachen ja Armin Laschet · Näe rohkem »
Asulad (A)
Siin on loetletud Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mille nimi algab A-tähega.
Uus!!: Aachen ja Asulad (A) · Näe rohkem »
Aula regia
Aula regia (ladina keeles 'kuninglik saal') oli keskaegse kuninga residentsi (pfaltsi või kindluse) keskne suur ruum, troonisaal.
Uus!!: Aachen ja Aula regia · Näe rohkem »
Béthune
Suur koht Béthune (arhailises hollandi keeles: Betun) on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.
Uus!!: Aachen ja Béthune · Näe rohkem »
Björn Otto
Björn Otto (sündinud 16. oktoobril 1977) on Saksamaa kergejõustiklane (teivashüppaja).
Uus!!: Aachen ja Björn Otto · Näe rohkem »
Breitspurbahn
Breitspurbahn oli Hitleri-aegsel Saksamaal kavandatud 3000 mm rööpmelaiusega laiarööpmeline raudteevõrgustik, mille kahekorruselised vagunid pidanuks toimetama reisijad Suur-Saksamaa ja naabermaade suurematesse keskustesse.
Uus!!: Aachen ja Breitspurbahn · Näe rohkem »
Charles II Paljaspea
Charles II Paljaspea ehk Charles Paljaspea (saksapäraselt Karl der Kahle; 13. juuni 823 Frankfurt – 6. oktoober 877 Avrieux) oli Lääne-Frangi riigi esimene kuningas alates 843 (isa Ludwig Vaga süseräniteedi all valitses ta Alemanniat 829–840) ning Frangi keiser alates 875 kuni surmani.
Uus!!: Aachen ja Charles II Paljaspea · Näe rohkem »
Coelestinus II
Coelestinus II, ka Celestinus II (Guido di Castello, Guido Ghefucci da Castello) oli paavst 1143–1144.
Uus!!: Aachen ja Coelestinus II · Näe rohkem »
Corbie klooster
Corbie klooster oli benediktlaste klooster Corbies Pikardias Somme'i orus Prantsusmaal.
Uus!!: Aachen ja Corbie klooster · Näe rohkem »
Dagulfi psalter
Dagulfi psalter on Karolingide-aegne illumineeritud käsikiri, mis on loodud aastail umbes 793–795, pärit Karl Suure Aacheni pfaltsi õukonnakooli skriptooriumist ja on üks varasemaid sealt pärit käsikirjalisi raamatuid.
Uus!!: Aachen ja Dagulfi psalter · Näe rohkem »
Danegeld
Rootsis Upplandi maakonnas asuv Inglismaale rändamist kajastav ruunikivi U 241. Selle püstitasid viiking Ulfríkri lapselapsed ligikaudu aastal 1050 mälestamaks seda, et Ulfríkr sai kaks korda Inglismaal danegeldi Danegeld ('Taani maks', sõna-sõnalt 'taanlaste tribuut') oli maks, mida koguti viikingitest sissetungijatele tribuudi maksmiseks, et viimased maad rüüstamisest säästaksid.
Uus!!: Aachen ja Danegeld · Näe rohkem »
David Garrett
David Garrett (kodanikunimega David Bongartz; sündinud 4. septembril 1980 Aachenis) on saksa viiuldaja.
Uus!!: Aachen ja David Garrett · Näe rohkem »
Departemang (Prantsusmaa)
Departemang (prantsuse département) on Prantsusmaa haldusjaotuses üks kolmest valitsemise tasemest allpool riiklikku taset (territoriaalsed kollektiivsused), piirkondade ja valdade vahel.
Uus!!: Aachen ja Departemang (Prantsusmaa) · Näe rohkem »
Dhuoda
Dhuoda (sündinud u 802, surnud pärast 843) oli frangi aadlidaam, ühe oletuse järgi keisrinna Judithi õde.
Uus!!: Aachen ja Dhuoda · Näe rohkem »
Eberhard von Groote
Eberhard Rudolf von Groote (19. märts 1789 Köln – 15. aprill 1864 Köln) oli saksa germanist.
Uus!!: Aachen ja Eberhard von Groote · Näe rohkem »
Eifel
Eifeli kaart Eifeli maastik Vaade Laachi järvele, ühele vulkaanilise Eifeli järvele Eifel (letseburgi: Äifel) on madal mäestik Lääne-Saksamaal ja Ida-Belgias.
Uus!!: Aachen ja Eifel · Näe rohkem »
Einhard
Einhard kirjatoimetajana Einhard (u 770 – 14. märts 840) oli frangi ajaloolane, Karl Suure abiline ja biograaf.
Uus!!: Aachen ja Einhard · Näe rohkem »
Evangeliaar
Evangeliaar on raamat, mis sisaldab Piibli nelja evangeeliumi, st Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeeliumi täistekste.
Uus!!: Aachen ja Evangeliaar · Näe rohkem »
Evangelist
Evangelist on kristlikus traditsioonis isik, kellele on omistatud evangeeliumi koostamine.
Uus!!: Aachen ja Evangelist · Näe rohkem »
Filioque
Filioque (ladina keeles 'ja Pojast') on Nikaia usutunnistuse ladinakeelsele tekstile lisatud sõna.
Uus!!: Aachen ja Filioque · Näe rohkem »
Flandria
Flandria on Belgia 1. järgu haldusüksus, üks kolmest piirkonnast.
Uus!!: Aachen ja Flandria · Näe rohkem »
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Uus!!: Aachen ja Frangi riik · Näe rohkem »
Frangimaa hertsogkond
Frangimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Franken) oli üks viiest Ida-Frangi riigi ja keskaegse Saksamaa kuningriigi hõimuhertsogkonnast, tekkides 10.
Uus!!: Aachen ja Frangimaa hertsogkond · Näe rohkem »
Friuli mark
Karolingide impeerium koos kagupoolse Friuli margiga pärast 843. aasta Verduni lepingut Friuli mark oli Karolingide piirimark slaavlaste ja avaaride vastu, loodud aastal 776.
Uus!!: Aachen ja Friuli mark · Näe rohkem »
Gerhard Huyn van Amstenrade
Gerhard Huyn van Amstenrade (ka Gert Huyn von Amstenrad; Gerdt (Gerd, Gert) Huyn (Huin, Hüin, Huen, Hune, Hüne) van (von) Anstenraedt (Anstenraidt, Anstenradt, Anstenrade, Amstenraedt, Amstenraide); surnud enne 1564 Tallinnas) oli Liivi ordu liige ja viimane Rakvere foogt.
Uus!!: Aachen ja Gerhard Huyn van Amstenrade · Näe rohkem »
Giorgio Moroder
Giorgio Moroder esinemas Melt! festivalil 2015. aastal Giorgio Moroder (kodanikunimega Hansjörg Moroder; sündinud 26. aprillil 1940 Urtijëis) on Itaalia muusik ja helilooja.
Uus!!: Aachen ja Giorgio Moroder · Näe rohkem »
Glehn
Glehn (varem ka Gelehn) (vene keeles фон Глен) on Reinimaalt Aachenist pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.
Uus!!: Aachen ja Glehn · Näe rohkem »
Godescalci perikoopideraamat
Godescalci perikoopideraamat on purpurpärgamendile kirjutatud ja illumineeritud ladinakeelne käsikirjaline evangelistaar, loodud arvatavasti 781.
Uus!!: Aachen ja Godescalci perikoopideraamat · Näe rohkem »
Gregor von Bochmann
Alexander Heinrich Gregor von Bochmann (1. juuni 1850 Nehatu mõis, Läänemaa – 2. veebruar 1930 Düsseldorf) oli baltisaksa maalikunstnik.
Uus!!: Aachen ja Gregor von Bochmann · Näe rohkem »
Halifax (Lääne-Yorkshire)
Halifax on linn (minster town) Inglismaal Lääne-Yorkshire'i krahvkonnas Calderdale'i ringkonnas.
Uus!!: Aachen ja Halifax (Lääne-Yorkshire) · Näe rohkem »
Hamanni mõis
Mõisa peahoone aastal 2015 Hamanni mõis (Hāmaņa muiža) on endine mõis Lätis Riia linnas Āgenskalnsi asumis; selle peahoone asub aadressil Slokas ielā 41.
Uus!!: Aachen ja Hamanni mõis · Näe rohkem »
Hans Günther Aach
Hans Günter Aach (2. oktoober 1919 – 4. detsember 1999, Aachen) oli saksa botaanik ja viroloog.
Uus!!: Aachen ja Hans Günther Aach · Näe rohkem »
Hans von Aachen
"Allegooria" ("Õigluse võit"). 1598. München, Vana Pinakoteek "Bacchus, Ceres ja Amor". Umbes 1600. Viin, Kunsthistorisches Museum "Rahu ja külluse allegooria" (detail). 1602. Peterburi, Ermitaaž Rudolf II portree. Umbes 1606–1608. Viin, Kunsthistorisches Museum "Proserpina röövimine Plutoni poolt". 1587. Sibiu, Muzeul Naţional Brukenthal "Naljatlev paar ehk Paarike rahakotiga". Umbes 1596. Viin. Kunsthistorisches Museum Hans von Aachen (1552 Köln – 4. märts 1615 Praha) oli saksa maalikunstnik, manerismi esindaja.
Uus!!: Aachen ja Hans von Aachen · Näe rohkem »
Hautes Fagnes
Hautes Fagnesi kaart Hautes Fagnes ehk Hohes Venn (prantsuse keeles Hautes Fagnes 'kõrged sood', saksa keeles Hohes Venn 'kõrge soo', hollandi keeles Hoge Venen 'kõrged sood') on kilbikujuliselt võlvitud suurelt osalt rabaga kaetud lavamaa Saksamaa ja Belgia piiril.
Uus!!: Aachen ja Hautes Fagnes · Näe rohkem »
Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich IV (11. november 1050 – 7. august 1106) oli Franki ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma keiser ning Heinrich VIII nime all ka Baieri hertsog.
Uus!!: Aachen ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Helger Hallik
Helger Hallik (sündinud 26. novembril 1972 Tartus) on endine eesti maadleja.
Uus!!: Aachen ja Helger Hallik · Näe rohkem »
Henry Tayali
Henry Tayali 1980. aastate alguses Henry Tayali Ugandas Makere ülikoolis 1960. aastate lõpus Henry Nkole Tayali (22. november 1943 Serenje – 22. juuli 1987 Aachen) oli Sambia maalikunstnik, graafik ja skulptor.
Uus!!: Aachen ja Henry Tayali · Näe rohkem »
Hernani
Etenduse peale mässav publik "Hernani" on Victor Hugo näidend, mis pärineb 1830.
Uus!!: Aachen ja Hernani · Näe rohkem »
Herzogenrath
Herzogenrath on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal Aacheni kreisis.
Uus!!: Aachen ja Herzogenrath · Näe rohkem »
Hieronymus Bosch
Hieronymus Bosch (sünninimega Jheronimus van Aken; u 1450 – 1516) oli Madalmaade maalikunstnik.
Uus!!: Aachen ja Hieronymus Bosch · Näe rohkem »
Hugo Junkers
Heinrich Hugo Junkers (3. veebruar 1859 Rheydt – 3. veebruar 1935) oli saksa insener ja ettevõtja.
Uus!!: Aachen ja Hugo Junkers · Näe rohkem »
Innocentius III
Innocentius III (Lotario dei Conti di Segni või Lotario de' Conti di Segni; 1160 või 1161 – 16. juuli 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani.
Uus!!: Aachen ja Innocentius III · Näe rohkem »
Intressi keeld
Intressi ehk kasviku nõudmise tava tekkis Sumeri linnriikide turumajanduslikus kultuuris hiljemalt neljandal aastatuhandel eKr.
Uus!!: Aachen ja Intressi keeld · Näe rohkem »
Jülichi hertsogkond
Jülichi hertsogkond (saksa Herzogtum Jülich; hollandi Hertogdom Gulik; prantsuse Duché de Juliers) moodustas 11.–18.
Uus!!: Aachen ja Jülichi hertsogkond · Näe rohkem »
Johannisbach (Aachen)
Johannisbach on oja Saksamaal Nordrhein-Westfalenis.
Uus!!: Aachen ja Johannisbach (Aachen) · Näe rohkem »
Kai Havertz
Kai Lukas Havertz (sündinud 11. juunil 1999 Aachenis) on Saksamaa jalgpallur, kes mängib Premier League'i klubis Londoni Arsenal ja Saksamaa jalgpallikoondises poolkaitsjana.
Uus!!: Aachen ja Kai Havertz · Näe rohkem »
Karl Ludwig Friedrich (Baden)
Karl (Karl Ludwig Friedrich; 8. juuli 1786 – 8. detsember 1818) sai suurhertsogina Badeni suurhertsogiriigi valitsejaks 11.
Uus!!: Aachen ja Karl Ludwig Friedrich (Baden) · Näe rohkem »
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Uus!!: Aachen ja Karl Suur · Näe rohkem »
Karl Suure auhind
Karl Suure monument Aacheni raekoja ees 2008. aasta laureaat Angela Merkel auhinnatseremoonial Karl Suure auhind (Karlspreis; ametlikult Internationaler Karlspreis zu Aachen; algse nimega Internationaler Karlspreis der Stadt Aachen) on üks Euroopa mainekamaid auhindu, mille asutas 1950.
Uus!!: Aachen ja Karl Suure auhind · Näe rohkem »
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Uus!!: Aachen ja Karl V · Näe rohkem »
Karl von Vincent
Karl von Vincent (11. august 1757 Firenze – 7. oktoober 1834) oli Austria väejuht ja diplomaat.
Uus!!: Aachen ja Karl von Vincent · Näe rohkem »
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Uus!!: Aachen ja Karolingide impeerium · Näe rohkem »
Karolingide minuskel
Karolingide minuskel on Karolingide dünastia järgi nimetatud kirjastiil, mis arendati Frangi riigis 8. sajandil välja kalligraafia standardina nii, et selles kirjutatud tekst, näiteks Hieronymuse Vulgata, oleks kergesti äratuntav ükskõik mis Euroopa piirkonnast pärit kirjaoskajale.
Uus!!: Aachen ja Karolingide minuskel · Näe rohkem »
Karolingide renessanss
Karolingide renessanss oli kultuuriline edasiminek keskajal Karolingide dünastia valitsemisajal Frangi riigis, mille eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase.
Uus!!: Aachen ja Karolingide renessanss · Näe rohkem »
Köln
Köln on suuruselt neljas linn Saksamaal ning suurim linn Nordrhein-Westfaleni liidumaal ja Ruhri linnastus.
Uus!!: Aachen ja Köln · Näe rohkem »
Kölni ringkond
Kölni ringkonna kreisijaotus Kölni ringkond (Regierungsbezirk Köln) on üks viiest ringkonnast Saksamaa Liitvabariigi Nordrhein-Westfaleni liidumaal.
Uus!!: Aachen ja Kölni ringkond · Näe rohkem »
Kesk-Frangi riik
Kesk-Frangi riik (ladina keeles Francia media) oli üürike Frangi riik, mis loodi aastal 843 Verduni lepinguga, mis jagas Karolingide impeeriumi Ludwig Vaga poegade vahel.
Uus!!: Aachen ja Kesk-Frangi riik · Näe rohkem »
Kiillõige
Kiillõige (inglise keeles chip carving, saksa keeles Kerbschnitt) on pinnakaunistustehnika, mille puhul luuakse kaunistatavasse pinnasse süvend täpsete poolviltu lõigetega, mis kohtuvad süvendi põhjas, nii et süvendi põhja tekib nurk.
Uus!!: Aachen ja Kiillõige · Näe rohkem »
Kognitiivsemiootika
Kognitiivsemiootika on taju probleemidega tegelev semiootika haru.
Uus!!: Aachen ja Kognitiivsemiootika · Näe rohkem »
Konstantin von Baranoff
Konstantin von Baranoff (vene Константин Алексеевич Баранов; 3. juuni (vkj 22. mai) 1859 Tallinn – 9. juuli 1936) oli Venemaa sõjaväelane (kindralmajor).
Uus!!: Aachen ja Konstantin von Baranoff · Näe rohkem »
Kreisivaba linn
Kreisivaba linn (saksa keeles kreisfreie Stadt) on Saksamaa Liitvabariigis 3. järgu haldusüksus, kreisiga võrdsustatud linn.
Uus!!: Aachen ja Kreisivaba linn · Näe rohkem »
Lääne-Frangi riik
Lääne-Frangi riik (ladina keeles Francia Occidentalis) oli lühiealine kuningriik, mis hõlmas Karolingide impeeriumi lääneosa maad, mis läksid 843.
Uus!!: Aachen ja Lääne-Frangi riik · Näe rohkem »
Leart Paqarada
Leart Shukri Paqarada (sündinud 8. oktoobril 1994 Aachenis) on Saksamaal sündinud Kosovo jalgpallur, kes mängib vasakkaitsjana Saksamaa kõrgliigaklubis 1. FC Köln ja Kosovo jalgpallikoondises.
Uus!!: Aachen ja Leart Paqarada · Näe rohkem »
Leo III (paavst)
Leo III oli paavst 795–816.
Uus!!: Aachen ja Leo III (paavst) · Näe rohkem »
Limburgi provints (1815–1839)
Limburg oli üks Madalmaade ühendkuningriigi ja hiljem Belgia provintsidest.
Uus!!: Aachen ja Limburgi provints (1815–1839) · Näe rohkem »
Lothar I (Frangi keiser)
Keiser Lothar I (849–851) Lothar I (umbes 795 – 29. september 855) oli Frangi keiser 840–855 ja Kesk-Frangi kuningas 843–855.
Uus!!: Aachen ja Lothar I (Frangi keiser) · Näe rohkem »
Lotharingia
Frangi riigi kolmeks jagamine Verduni lepinguga aastal 843: Lääne-Frangi riik (roosa), Kesk-Frangi riik (roheline) ja Ida-Frangi riik (kollane) Lotharingia oli keskaegne Karolingide impeeriumi järglaskuningriik, koosnedes Madalmaadest, Lääne-Reinimaast, tänapäeva Prantsusmaa ja Saksamaa piirialadest ja Lääne-Šveitsist.
Uus!!: Aachen ja Lotharingia · Näe rohkem »
Ludwig Vaga
Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.
Uus!!: Aachen ja Ludwig Vaga · Näe rohkem »
Mai 2010
Mai 2010, kroonika 2010.
Uus!!: Aachen ja Mai 2010 · Näe rohkem »
Mai 2012
Mai 2012, kroonika 2012.
Uus!!: Aachen ja Mai 2012 · Näe rohkem »
Marje Üksine
Marje Üksine (sündinud 18. mail 1945 Tallinnas) on Eesti graafik.
Uus!!: Aachen ja Marje Üksine · Näe rohkem »
Mühlen
Mühlen, ka zur Mühlen, varem tor Molen ja thor Moelen on Eestimaalt pärit aadlisuguvõsa.
Uus!!: Aachen ja Mühlen · Näe rohkem »
Mihhail Šahhovskoi-Glebov-Strešnev
Mihhail Valentinovitš Šahhovskoi (1864. aastast Šahhovskoi-Glebov-Strešnev, Михаил Валентинович Шаховской-Глебов-Стрешнев; 22. september 1836 – 2. veebruar 1892 Aachen) oli Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane.
Uus!!: Aachen ja Mihhail Šahhovskoi-Glebov-Strešnev · Näe rohkem »
Nordrhein-Westfalen
Nordrhein-Westfalen ('põhja-Rein-Vestfaal'; mööndav nimekuju Põhja-Rein-Vestfaal) on Saksamaa liidumaa.
Uus!!: Aachen ja Nordrhein-Westfalen · Näe rohkem »
Ogataea polymorpha
Ogataea polymorpha (ka Hansenula polymorpha) on metülotroofne pärmseen.
Uus!!: Aachen ja Ogataea polymorpha · Näe rohkem »
Orlan
Orlan, kodanikunimega Mireille Suzanne Francette Porte (sündinud 30. mail 1947 Saint-Étienne'is) on prantsuse naiskunstnik, kes kasutas väidetavalt esimese kunstnikuna kunstilisel eesmärgil plastikakirurgiat.
Uus!!: Aachen ja Orlan · Näe rohkem »
Otto Graf Lambsdorff
Otto Graf Lambsdorff (2001) Otto Graf Lambsdorff (26. detsember 1926 Aachen – 5. detsember 2009 Bonn) oli Lääne-Saksamaa poliitik.
Uus!!: Aachen ja Otto Graf Lambsdorff · Näe rohkem »
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Uus!!: Aachen ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Otto IV (Saksa-Rooma keiser)
Otto IV ja paavst Innocentius III Otto IV (umbes 1175 – 19. mai 1218) oli Welfi dünastiast Saksa kuningas alates 1198.
Uus!!: Aachen ja Otto IV (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Paul-Henri Spaak
Paul Henri Charles Spaak (25. jaanuar 1899 – 31. juuli 1972) oli sotsialistist Belgia poliitik ja riigimees, kes oli Belgia peaminister aastatel 1938–1939, 1946 ja 1947–1949.
Uus!!: Aachen ja Paul-Henri Spaak · Näe rohkem »
Pfalts
Pfalts (saksa keelest Pfalz, Kaiserpfalz, Königspfalz, mis oli tuletatud ladinakeelsest sõnast palatium 'palee', eriti just Rooma keisri palee tähenduses) oli keisri, kuninga või piiskopi residents varakeskaegsel Saksamaal.
Uus!!: Aachen ja Pfalts · Näe rohkem »
Rahvusvaheline E-teede võrk
Rahvusvaheline E-teede võrk Euroopa tee märk Rahvusvaheline E-teede võrk on Euroopa maanteede võrk, nummerdatud E01 ja nii edasi.
Uus!!: Aachen ja Rahvusvaheline E-teede võrk · Näe rohkem »
Reini hiidlinnastu
Reini hiidlinnastu Reini hiidlinnastu on hiidlinnastu Saksamaal Reini - Ruhri - Maini piirkonnas.
Uus!!: Aachen ja Reini hiidlinnastu · Näe rohkem »
Reinimaa
Reini jõe ääres Reinimaa on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, peamiselt Saksamaal Reini jõe kallastel.
Uus!!: Aachen ja Reinimaa · Näe rohkem »
Renate Loll
Renate Loll (sündinud 1962 Aachenis) on saksa füüsik, kes tegeleb kvantgravitatsiooniga.
Uus!!: Aachen ja Renate Loll · Näe rohkem »
Riigipäev (Saksa-Rooma riik)
Riigipäeva avamise istumisplaan Regensburgi raekojas 1675. aasta gravüüril: keiser ja kuurvürstid poodiumil, ilmalikud vürstid vasakul, vaimulikud paremal, riigilinnade saadikud esiplaanil Riigipäev (ladina: Dieta Imperii / Comitium Imperiale; saksa: Reichstag) oli Saksa-Rooma riigi nõuandev kogu.
Uus!!: Aachen ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Näe rohkem »
Rooma leegionide rajatud linnad
''Londinium'' umbes 120 aastat pKr (Londoni Muuseum) Rooma leegionide poolt rajatud linnad arenesid kolooniatest, mille eesmärgiks olid sageli impeeriumi kodanike või veteranide asustamine.
Uus!!: Aachen ja Rooma leegionide rajatud linnad · Näe rohkem »
RWTH Aacheni Ülikool
Aacheni Ülikooli peahoone. RWTH Aacheni Ülikool (Rheinisch-Westfälische Technische Hochschule Aachen) on Aachenis asuv tehnikaülikool.
Uus!!: Aachen ja RWTH Aacheni Ülikool · Näe rohkem »
Saali dünastia
336x336px Saali dünastia, ka Franki dünastia (saksa keeles Salier) oli dünastia kõrgkkeskkaegses Euroopas, mille kuningad valitsesid Saksamaal aastatel 1024–1125.
Uus!!: Aachen ja Saali dünastia · Näe rohkem »
Saint Médardi evangeliaar
Saint Médardi evangeliaar ehk Soissonsi evangeliaar on Karolingide aegne illumineeritud käsikirjaline evangeliaar, mis loodi oletatavasti Aachenis enne 827.
Uus!!: Aachen ja Saint Médardi evangeliaar · Näe rohkem »
Saint-Riquier' evangeliaar
Saint-Riquier' evangeliaar on purpurpärgamendile kirjutatud ja illumineeritud evangeliaar, mis on valminud Karl Suure eluajal Aacheni pfaltsi õukonnakoolis.
Uus!!: Aachen ja Saint-Riquier' evangeliaar · Näe rohkem »
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Uus!!: Aachen ja Saksamaa kuningriik · Näe rohkem »
Saksamaa linnade loend
Saksamaa üldkaart Siin on loetletud Saksamaa 2060 linna 1.
Uus!!: Aachen ja Saksamaa linnade loend · Näe rohkem »
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Uus!!: Aachen ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Städteregion Aachen
Aacheni linnapiirkond (saksa: Städteregion Aachen) on haldusüksus Saksamaa Nordrhein-Westfaleni liidumaa lääneosas.
Uus!!: Aachen ja Städteregion Aachen · Näe rohkem »
Stolberg
Stolberg on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal Aacheni linnaregioonis.
Uus!!: Aachen ja Stolberg · Näe rohkem »
Suur-Määri riik
Suur-Määri riik (tšehhi Velká Morava, slovaki Veľká Morava) oli esimene lääneslaavi riik, mis tekkis "kõige võimsamal hõimualal Kesk-Euroopas".
Uus!!: Aachen ja Suur-Määri riik · Näe rohkem »
Tivoli (täpsustus)
Tivoli on linn Itaalias Lazio maakonnas, mille järgi on nime saanud paljud teised asjad.
Uus!!: Aachen ja Tivoli (täpsustus) · Näe rohkem »
Udo Voigt
Udo Voigt (sündinud 14. aprillil 1952 Viersenis) on Saksamaa poliitik, aastatel 1996–2011 Saksamaa Rahvusdemokraatliku Partei esimees.
Uus!!: Aachen ja Udo Voigt · Näe rohkem »
Vaba riigilinn
Riigilinnad Saksa-Rooma riigis, 1648 Saksa-Rooma riigis oli vaba riigilinn (Freie Reichsstadt) omavalitsuslik linn, mis allus otse keisrile, erinevalt enamikust keisririigi linnadest, mis allusid ühele või mitmele keisririigi vürstile (näiteks hertsogid või vürst-piiskopid), kes olid keisri vasallid, nimeliselt või reaalselt erineval määral.
Uus!!: Aachen ja Vaba riigilinn · Näe rohkem »
Vaba riigilinn Aachen
Vaba riigilinn Aachen, prantsuspäraselt Aix-la-Chapelle, oli Saksa-Rooma riigi vaba riigilinn ning spaa Kölnist läänes ja Madalmaadest kagus, Alam-Reini-Vestfaali ringkonnas.
Uus!!: Aachen ja Vaba riigilinn Aachen · Näe rohkem »
Victor II
Victor II (Gebhard, saksa ajalookirjutuses Gebhard von Dollnstein-Hirschberg; 1018 ? – 28. juuli 1057) oli paavst 1055–1057.
Uus!!: Aachen ja Victor II · Näe rohkem »
Viini kroonimisevangeliaar
Kroonimisevangeliaari kullatud hõbedast köide, pärit umbes 1500. aastast purpurseks värvitud pärgament Evangelist Matteus (fo 15) Viini kroonimisevangeliaar, eestikeelses kunstiajalookirjanduses esineb ka nimetus Karl Suure evangeliaar, on Karolingide ajast pärit illumineeritud käsikiri, purpurpärgamendile kirjutatud illustreeritud evangeliaar, mis on loodud veidi enne aastat 800 Aachenis, Karl Suure õukonnakooli juures.
Uus!!: Aachen ja Viini kroonimisevangeliaar · Näe rohkem »
Wilhelm Kalteysen
Wilhelm Kalteysen Aachenist (ka kujul Wilhem Kalteysen von Oche; sündinud u 1420, surnud pärast 1496) oli saksa maalikunstnik, kes tegutses Sileesias, eelkõige Wrocławis ja selle ümbruskonnas.
Uus!!: Aachen ja Wilhelm Kalteysen · Näe rohkem »
Wilhelm Worringer
Wilhelm Worringer (13. jaanuar 1881 Aachen – 29. märts 1965 München) oli Saksa kunstiteadlane.
Uus!!: Aachen ja Wilhelm Worringer · Näe rohkem »
Willem II (Hollandi krahv)
Willem II (veebruar 1228 – 28. jaanuar 1256) oli Hollandi krahv alates 1235.
Uus!!: Aachen ja Willem II (Hollandi krahv) · Näe rohkem »
1198
1198.
Uus!!: Aachen ja 1198 · Näe rohkem »
1205
1205.
Uus!!: Aachen ja 1205 · Näe rohkem »
21. oktoober
21.
Uus!!: Aachen ja 21. oktoober · Näe rohkem »
25. märts
25.
Uus!!: Aachen ja 25. märts · Näe rohkem »
7. august
7.
Uus!!: Aachen ja 7. august · Näe rohkem »