Side

595 suhted: Aatomiabsorptsioonispektroskoopia, Aatomiemissioonispektroskoopia, Aatomifüüsika, Aatomilaser, Aatomimudel, Aatomiraadius, Aatomispekter, Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas, Aatomituum, Aatomkihtsadestamine, Aatommass, Aatommassiühik, Aatomnumber, Aatomorbitaal, Aatomrefraktsioon, Aatomvõre, Adeniin, Adhesioon, Adsorptsioon, Aeg, Afiinsuskromatograafia, Agregaatolek, Ahela ülekanne, Ahela levik, Ahelpolümerisatsioon, Ahelreaktsioon, Ahelreaktsioon (keemia), Aine, Aine omadused, Aineosake, Aja mõõtmine, Aktseptor (keemia), Aldehüüdid, Alfaheeliks, Alfakiirgus, Alfalagunemine, Alküülhaliidid, Alküülkloriidid, Alküülrühm, Alkeemia, Alkeenide metatees, Alkoholaadid, Alkoholid, Alkoksürühm, Alumiiniumoksiid, Amedeo Avogadro, Amiinid, Ammoniaak, Amorfne aine, Analüütiline keemia, ..., Anioon, Anorgaaniline analüüs, Areenid, Aromaatsus, Arvutuskeemia, Asümmeetriline süsinik, Asendusrühm, Asendusreaktsioon, Ateism, Atmosfäärikiht, Atom, Atomism, Atsüülrühm, Atsetaalid, Atsetüülrühm, Atsetüleen, Atsetoksüülrühm, Aufbau printsiip, Avogadro arv, Šiva, Üksikside, Ülikülm aatom, Ülipeenstruktuur, Ägiriin, Õhupall, Banaan, Beetakiirgus, Benseen, Bioloogia, Biosemiootika: uurimus elu märkidest ja märkide elust, Bohri aatomiteooria, Bosonid, Broom, Broomimine, Butanool, Butüülrühm, Cis-trans-isomeeria, Comptoni hajumine, Coulomb'i barjäär, D-elemendid, DeepMind, Dehüdrohalogeenimine, Dekaan (süsivesinik), Demokritos, Desoksüriboos, Determinism, Diamagnetism, Dihapnik, Dikloor, Dimensioonita suurus, Dimetüültrüptamiin, Dioksiinid, Dislokatsioon, Dissotsiatsioon (keemia), Divesinik, DNA, Doonor (keemia), Eeterlikud õlid, Eetrid, Eksobaas, Elektrijuht, Elektrilaeng, Elektrilahendus, Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon, Elektrofiilne asendusreaktsioon, Elektrokeemia, Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia, Elektrolüüs, Elektromagnetiline impulss, Elektromagnetiline vastastikmõju, Elektron, Elektronafiinsus, Elektronegatiivsus, Elektroni paramagnetresonantsspektroskoopia, Elektronkate, Elektronkiht, Elektronkonfiguratsioon, Elektronvalem, Elektronvolt, Elektrostaatiline induktsioon, Elementaarlüli, Elementaarosakesed, Elementaarreaktsioon, Elimineerimisreaktsioon, Emmy, Empiiriline valem, Enantiomeer, Energiatase (kvantfüüsika), Enooleetrid, Enoolid, Epikuros, Ergastatud olek, Eristamatud osakesed, Ernest Rutherford, Etaan, Etüülrühm, Etüleen, Euroopium, Explanation and Reference, Füüsika, Füüsika mõisteid, Füüsikaline süsteem, Femtotehnoloogia, Fenüülrühm, Fermionid, Filosoofia mõisteid, Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia, Fluor, Foolium, Foonon, Footon, Fosforiringe, Fotoefekt, Fotoionisatsioon, Fotoluminestsents, Fourier' spektroskoopia, Friedeli-Craftsi alküülimine, Friedeli-Craftsi atsüülimine, Friedeli-Craftsi reaktsioon, Funktsionaalrühm, Furaan, Gaas, Gammakiirgus, Geokeemia mõisteid, Graafiline struktuurivalem, Grafeen, Grafiit, Gravitatsioon, Hafnium, Halogeenid, Halogeenimine, Halogeniidid, Hapnikhapped, Hapnikku sisaldavad reaktiivsed osakesed, Happeline oksiid, Hüdriidid, Hüdrotermiline karboniseerimine, Heksaan, Heptaan, Heteroaatom, Heterotsüklilised ühendid, Homogeenne süsteem, Idee, Imiku rauavaegusaneemia, Immanuel Kant, Impulsslasersadestus, Indeks (keemia), Instrumentaalanalüüs, Interkalatsioon (keemia), Io (kuu), Ionisatsioon, Ionisatsioonienergia, Ioniseeriv kiirgus, Ionosfäär, Ioon, Ioonmootor, Isoalkeen, Isoleeritud paisuga väljatransistor, Isomeerid, Isomerisatsioon, Isotoop, Itaalia, Jöns Jacob Berzelius, Jean Baptiste Perrin, John Dalton, Jood, Joseph John Thomson, Jota-, Kahe ookeani saladus, Kaksikside, Karbanioon, Karbapeneemid, Karbiidid, Karbiidset päritolu süsinik, Karbokatioonid, Karboksüülhapped, Karboksürühm, Karbonüülrühm, Katioon, Katoodtolmustamine, Küllastunud ja küllastumata ühendid, Keemia ajalugu, Keemia mõisteid, Keemiaseadused, Keemiline afiinsus, Keemiline aine, Keemiline ühend, Keemiline element, Keemiline kineetika, Keemiline side, Keemiline struktuur, Keemiline valem, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Kell, Keskkonna happelisus, Ketoonid, Kiirgus, Kiirgusdetektor, Kineetiline Monte Carlo, Kinoloonid, Kiraalne molekul, Kiraalne tsenter, Kiraalsus, Kloor, Kloorimine, Klooritud süsivesinikud, Klorometüülalküüleetrid, Klorometüülmetüüleeter, Kohalik Mull, Koherentsed lained, Kohesioon, Kolmikside, Kondensatsioonireaktsioon, Kondenseerunud tsüklitega molekulid, Konformatsioon, Konjugeerunud sidemed, Koostise püsivuse seadus, Kordne side, Kordsete suhete seadus, Korpuskulaar-laineline dualism, Korrapärane tetraeeder, Kosmiline kiirgus, Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus, Kovalentne side, Kriitiline mass, Kristall, Kristallivõre, Kristallstruktuur, Krooneetrid, Krotüülrühm, Ksenoon, Kukurbituriilid, Kuld, Kultuuriteadus ja loodusteadus, Kvant, Kvantarv, Kvantfüüsika, Kvantmehaanika, Kvantteleportatsioon, Kvantvedelik, Kvaternaarne süsinikuaatom, Lagunemine, Lahus, Lahustamine, Lahustunud aine, Lahutusmeetodid, Lantaan-strontsium-koobaltoksiid, Lantanoidid, Larmori pretsessioon, Laser, Laserindutseeritud plasma spektroskoopia, Lavrentsium, Läbipaistvus, Lämmastik, Lämmastikhape, Lämmastikoksiid, Lõhenevus, Leek, Leelismetallid, Leelismuldmetallid, Lenduvus, Lihtaine, Liitaine, Liitiumorgaanilised ühendid, Liitosakesed, Lineaarne molekul, Lipinski viie reegel, Lisand, Lisand (keemia), Loomulike ühikute süsteem, Maa, Maa-väliste tsivilisatsioonide otsingud, Maateaduste mõisteid (R), Madal-k dielektrik, Madala energiaga elektronide difraktsioon, Magneesium, Magnetiit, Magnetiline domeen, Magnetiline monopoolus, Magnetmonopool, Mangaani sisaldav superoksiidi dismutaas, Mario Bunge, Markasiit, Massiarv, Massispektromeetria, Materjaliteadus, Meaning and Knowledge, Meeter, Memristor, Merkuur, Metaan, Metafüüsika, Metallid, Metüülrühm, Metoksürühm, Mikrofüüsika, Mineraal, Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?, Mitmekomponentne reaktsioon, Mittemolekulaarne aine, Molaarmass, Molekul, Molekulaarüksus, Molekulaardünaamika, Molekulaarelektroonika, Molekulaarkineetiline teooria, Molekulaarne aine, Molekulaarne assembler, Molekulaarsus, Molekuli konfiguratsioon, Molekuli polaarsus, Molekuli steeriline pinge, Molekulivalem, Monaad, Monokristall, Monosahhariidid, Mool, Moore'i seadus, Mullikamber, N-V-tsentrid teemandis, Nanoosake, Nanorobootika, Nanotehnoloogia, Nanotraat, Neutron, Neutronkiirgus, Newmani projektsioon, Newtoni seadused, Niels Bohr, Nitreerimine, Nitriidid, Nitrorühm, Nobeli füüsikaauhind, Nonaan, Nukleofiilne asendusreaktsioon, Nukleofiilne tsenter, Nukleonid, Oklo georeaktor, Oksüdatsiooniaste, Oksiidid, Oktaan, Oligosahhariidid, Ongström, Orbitaal, Orgaaniline analüüs, Orgaaniline keemia, Orgaanilised ühendid, Orgaanilised pooljuhid, Orgaaniliste ühendite süstemaatiline nomenklatuur, Osake, Osakeste loendur, Osakestefüüsika standardmudel, Osoon, Osooniauk, Osoonikiht, Parafiin, Paramagnetism, Paul Thagard, Pauli printsiip, Päike, Pöördhõive, Püha Elmo tuli, Püridiin, Põhiolek, Põrkeionisatsioon, Peenstruktuurikonstant, Pentaan, Pentüülrühm, Peptiidside, Perioodilisusseadus, Perovskiit, Petrograafia, Philip Hauge Abelson, Philosophy of Mathematics: An Introduction, Pidev spekter, Pierre-Simon Laplace, Pieter Zeeman, Pii, Pikomeeter, Plagioklass, Plagioklassi number, Plasma, Pn-siire, Polüklooritud bifenüülid, Polümeerid, Polütetrafluoroetüleen, Poolestusaeg, Pooljuht, Pooljuhtplaat, Poolklassikalised kvantteooriad, Porfüriinid, Prenüülrühm, Prooksüdant, Prooton, Propüülrühm, Prostaglandiinid, Protoneerimine, Protoonne lahusti, Puriin, Puriinid, Radikaal, Radikaal (täpsustus), Radioaktiivne isotoop, Radioaktiivne kiirgus, Radiosüsinikumeetod, Ramachandrani graafik, Raud, Raud(II)oksiid, Raud(III)oksiid, Rayleigh' hajumine, Räni, Ränidioksiid, Röntgenfilter, Röntgenfluorestsents, Röntgenikiirgus, Röntgenstruktuurianalüüs, Reaktiivne molekulaardünaamika, Reaktsiooni kiirus, Realism (teadus), Redoksreaktsioon, Regioselektiivsus, Relatiivsusteooria, Resonants (keemia), Retentsiooniindeks, Rydbergi konstant, Sadenemine, Sahhariidid, Samaariumi-neodüümi meetod, Satyendranath Bose, Süsi, Süsihappegaas, Süsihappegaasi emissioon, Süsinikkiud, Süsiniknanotoru, Süsiniknanotorude funktsionalisatsioon, Süsinikskelett, Süsinikuskeleti hargnemine, Süsivesinikud, Schrödingeri võrrand, Sean M. Carroll, Seisulaine, Sekund, Sekundaarne süsinikuaatom, Seoseenergia, SI-süsteemi ühikud, SI-süsteemi põhiühikud, Side, Siirdemetallid, Sildtsüklilised ühendid, Siseenergia, Skaneeriv elektronmikroskoop, Skaneeriv tunnelmikroskoopia, SN2 reaktsioon, Soe-kuum galaktikatevaheline keskkond, Solaris (romaan), Sonoluminestsents, Soojus, Sool-geel-meetod, Spektrijoon, Spektrijoonte peenstruktuur, Spektriklass, Spektromeeter, Spektroskoopia, Spinn, Spontaanne kiirgus, Stöhhiomeetria, Stereoisomeer, Stereokeemia, Stereokese, Stringiteooria, Struktuuriisomeer, Struktuurivalem, Substants, Suhkrud, Sulam, Sulfiidsed mineraalid, Supramolekulaarkeemia, Suur Hadronite Põrguti, Suur Pauk, Suur Rebenemine, Tahkis, Tšerenkovi kiirgus, Tähtedevaheline keskkond, Tühjus, Teaduslik pilt, Teadusrevolutsioonide struktuur, Teemant, Telomerisatsioon, Temperatuur, Termiline energia, Termodünaamika, Termoemissioon, Termoionisatsioon, Termoluminestsents, Termoreaktiiv, Termosfäär, Tertsiaarne süsinikuaatom, Tetraeedriline süsinik, The Pragmatics of Explanation, Tihedusfunktsionaali teooria, Tihkaine füüsika, Tioolid, Titan (arvuti), Toidukeemia, Trükivärv, Tsüaan, Tsüklilised ühendid, Tsüklisatsioon, Tsükloalkaanid, Tsüsteiin, Tugev vastastikmõju, Tumeaine, Tuum-kest-struktuuriga pooljuhtnanokristallid, Tuumafüüsika, Tuumkütus, Tyndalli efekt, Uraan, Uraan (planeet), Vaba elektron, Vaba radikaal, Vaheosakesed, Valents (keemia), Valentselektron, Valentssidemete teooria, Valguse neeldumine, Vääveldioksiid, Vääveltrioksiid, Väike jääaeg, Väliselektronkiht, Vesi, Vesinik, Vesinikkloriid, Vesinikside, Vesiniku isotoobid, Vinüülkloriid, Vinüülrühm, Vingugaas, Virmalised, Vismut, Visualiseerimine, Youngi katse, Zaitsevi reegel, Zeemani efekt, 1,2-dikloroetaan, 6. september. Laienda indeks (545 rohkem) » « Kahaneb indeks

Aatomiabsorptsioonispektroskoopia

Aatomiabsorptsioonispektromeeter Aatomiabsorptsioonispektromeetria (ka aatomabsorptsioonispektromeetria; lühend AAS) on aatomispektromeetria meetod, mis põhineb aatomite elektronide ergastumisel valguse neeldumise toimel.

Uus!!: Aatom ja Aatomiabsorptsioonispektroskoopia · Näe rohkem »

Aatomiemissioonispektroskoopia

Aatomiemissioonispektroskoopia (AES) on spektroskoopia haru, mis põhineb aatomite kiirgusspektritel.

Uus!!: Aatom ja Aatomiemissioonispektroskoopia · Näe rohkem »

Aatomifüüsika

Aatomifüüsika on füüsika haru, mis uurib üksikuid aatomeid.

Uus!!: Aatom ja Aatomifüüsika · Näe rohkem »

Aatomilaser

Aatomilaser on aatomitest koosneva koherentse osakeste kiire allikas.

Uus!!: Aatom ja Aatomilaser · Näe rohkem »

Aatomimudel

Aatomimudel on atomistikas või uusaegses keemias või füüsikas kasutatav aatomi mudel.

Uus!!: Aatom ja Aatomimudel · Näe rohkem »

Aatomiraadius

Aatomiraadius on suurus, mis on avaldatav naaberaatomite omavahelise kauguse kaudu aines.

Uus!!: Aatom ja Aatomiraadius · Näe rohkem »

Aatomispekter

Aatomispekter on isoleeritud aatomi kiirgusspekter või neeldumisspekter, mis on tingitud aatomite üleminekust ühelt elektronkatte olekust tulenevalt energiatasemelt teisele energiatasemele.

Uus!!: Aatom ja Aatomispekter · Näe rohkem »

Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas

Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas on seotud aatomite omavaheliste kokkupõrgetega soojusliikumise või elektrivälja toimel, mille käigus üle kanduv energia kutsub esile aatomite ergastust või ionisatsiooni.

Uus!!: Aatom ja Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas · Näe rohkem »

Aatomituum

Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.

Uus!!: Aatom ja Aatomituum · Näe rohkem »

Aatomkihtsadestamine

Aatomkihtsadestamine (inglise keeles atomic layer deposition, lühendatult ALD) on meetod õhukeste tahkisekilede kasvatamiseks ühe aatomkihi kaupa.

Uus!!: Aatom ja Aatomkihtsadestamine · Näe rohkem »

Aatommass

Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).

Uus!!: Aatom ja Aatommass · Näe rohkem »

Aatommassiühik

Aatommassiühik (tähis u) või dalton (tähis Da) on massi mõõtühik, mida kasutatakse aatomite ja molekulide massi väljendamiseks.

Uus!!: Aatom ja Aatommassiühik · Näe rohkem »

Aatomnumber

Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.

Uus!!: Aatom ja Aatomnumber · Näe rohkem »

Aatomorbitaal

tuumast (r)). Need pildid kujutavad enam-vähem tõepäraselt orbitaali kaldenurka, kuid ei näita siiski täpset orbitaali kuju tervikuna.'' Aatomorbitaal (ingl atomic orbital) on ruumiosa, kus on suur tõenäosus aatomi elektron leida.

Uus!!: Aatom ja Aatomorbitaal · Näe rohkem »

Aatomrefraktsioon

Aatomrefraktsioon on molekulrefraktsiooni komponent, mis vastab molekuli ühele aatomile.

Uus!!: Aatom ja Aatomrefraktsioon · Näe rohkem »

Aatomvõre

Teemandi kristallvõre Aatomvõre on üks kristallivõre põhitüüpe, kus kristallivõre sõlmedes asuvad aatomid.

Uus!!: Aatom ja Aatomvõre · Näe rohkem »

Adeniin

Adeniini valem Adeniini molekuli skeem Adeniin ehk 6-aminopuriin on lämmastikalus (puriinalus), üks neljast tähtsamast nukleiinalusest nii DNA kui ka RNA koosseisus.

Uus!!: Aatom ja Adeniin · Näe rohkem »

Adhesioon

Adhesioon on molekulaarjõududest (adhesioonijõududest) tulenev eri materjalidest kehade pindade või eri tüüpi osakeste (molekulide või aatomite) üksteise külge kinnijäämine.

Uus!!: Aatom ja Adhesioon · Näe rohkem »

Adsorptsioon

Adsorptsioon on aatomite, ioonide, biomolekulide, gaasiliste, vedelate ning lahustunud molekulide adhesioon pinnale.

Uus!!: Aatom ja Adsorptsioon · Näe rohkem »

Aeg

Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.

Uus!!: Aatom ja Aeg · Näe rohkem »

Afiinsuskromatograafia

Afiinsuskromatograafia on biokeemias kasutatav meetod, mida kasutatakse ainete eraldamiseks, lähtudes nendele ainetele ainuomastest keemilistest ja immunoloogilistest vastasmõjudest.

Uus!!: Aatom ja Afiinsuskromatograafia · Näe rohkem »

Agregaatolek

Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom.

Uus!!: Aatom ja Agregaatolek · Näe rohkem »

Ahela ülekanne

Ahela ülekanne on ahelpolümerisatsiooni protsessis esinev konkureeriv reaktsioon, milles kasvava polümeeriahela (P*) aktiivsus kantakse üle mingile teisele molekulile.

Uus!!: Aatom ja Ahela ülekanne · Näe rohkem »

Ahela levik

Ahela levik (propagation), on ahelreaktsioonis esinev elementaarreaktsioonide jada, mille tulemuseks on ikka ja jälle uute aktiivsete osakeste teke.

Uus!!: Aatom ja Ahela levik · Näe rohkem »

Ahelpolümerisatsioon

Ahelpolümerisatsiooniks nimetatakse polümerisatsioonireaktsiooni, milles kaksiksidet sisaldavad või tsüklilised monomeeri molekulid liituvad üksteisega kaksiksideme või tsükli katkemise läbi ja moodustavad kõrgmolekulaarsed molekulid.

Uus!!: Aatom ja Ahelpolümerisatsioon · Näe rohkem »

Ahelreaktsioon

Ahelreaktsioon on protsess, mille käigus protsessi lõpptulemus (või kõrvaltulemus) käivitab uue samatüübilise protsessi.

Uus!!: Aatom ja Ahelreaktsioon · Näe rohkem »

Ahelreaktsioon (keemia)

Keemiline ahelreaktsioon on protsess, mille elementaarreaktsioonide käigus tekivad ja pidevalt regenereeritakse väga aktiivsed osakesed (enamasti vabad radikaalid või ioonid).

Uus!!: Aatom ja Ahelreaktsioon (keemia) · Näe rohkem »

Aine

*Aine on füüsikas mateeria, millest koosnevad kõik kehad.

Uus!!: Aatom ja Aine · Näe rohkem »

Aine omadused

Aine omadused on sellele iseloomulikud keemilised ja füüsikalised omadused.

Uus!!: Aatom ja Aine omadused · Näe rohkem »

Aineosake

Aineosake on aine väike osa, millel on mass, ruumala ja muud iseloomulikud omadused.

Uus!!: Aatom ja Aineosake · Näe rohkem »

Aja mõõtmine

Aja mõõtmine on ajavahemike kestuste mõõtmine.

Uus!!: Aatom ja Aja mõõtmine · Näe rohkem »

Aktseptor (keemia)

Keemias on aktseptor selline aineosake nagu molekul (molekuli kuuluv aatom) või ioon, mis võib endaga liita elektronipaari või aineosakesi nagu, ioon, aatom või aatomite rühma.

Uus!!: Aatom ja Aktseptor (keemia) · Näe rohkem »

Aldehüüdid

Aldehüüdi üldvalem.-R on süsinikuahel. Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (–CHO).

Uus!!: Aatom ja Aldehüüdid · Näe rohkem »

Alfaheeliks

Pealtvaateline joonis alfaheeliksi selgroost Alfaheeliks (α-heeliks) on bipolümeeri sekundaarstruktuur ja paremalt poolt rullis või spiraalne konformatsioon, kus on selgrooks N-H grupp, mis domineerib vesiniksideme C.

Uus!!: Aatom ja Alfaheeliks · Näe rohkem »

Alfakiirgus

Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib tuumareaktsioonide tulemusel ja koosneb alfaosakestest.

Uus!!: Aatom ja Alfakiirgus · Näe rohkem »

Alfalagunemine

Alfalagunemine on tuumareaktsioon, mille puhul aatomituumast kiirguvad välja alfaosakesed (α).

Uus!!: Aatom ja Alfalagunemine · Näe rohkem »

Alküülhaliidid

Alküülhaliidid ehk alküülhalogeniidid ehk haloalkaanid on orgaaniliste ühendite klass, mida võib vaadelda tuletatuna alkaanidest, nii et üks või enam vesiniku aatomit on asendatud halogeeni (F, Cl, Br, I) aatomi(te)ga, see tähendab sisaldavad süsinik-halogeen sidet (tähistatakse C–Hlg või C–X).

Uus!!: Aatom ja Alküülhaliidid · Näe rohkem »

Alküülkloriidid

''tert''-butüülkloriid ehk 2-kloro-2-metüülpropaan Klorotsüklopentaan Alküülkloriidid ehk kloroalkaanid on orgaaniliste ühendite klass, mida võib vaadelda tuletatuna alkaanidest, nii et üks või enam vesiniku aatomit on asendatud kloori aatomi(te)ga, see tähendab sisaldavad vähemalt ühe süsinik-kloor kovalentse sideme (C–Cl).

Uus!!: Aatom ja Alküülkloriidid · Näe rohkem »

Alküülrühm

Alküülrühmaks nimetatakse orgaanilises keemias molekuli osa, mis koosneb üksiksidemetega seotud süsiniku ja vesiniku aatomitest ja mis formaalselt vastab alkaani molekulile, milles puudub üks vesiniku aatom.

Uus!!: Aatom ja Alküülrühm · Näe rohkem »

Alkeemia

"Alkeemik", Sir William Fettes Douglas (1822–1891) Illustreeritud leheküljed 15. sajandi alkeemiliste retseptide ja protsesside raamatust (Raymudnus Lullius) Mõned alkeemilised sümbolid: 1.

Uus!!: Aatom ja Alkeemia · Näe rohkem »

Alkeenide metatees

Alkeenide metateesireaktsiooni põhimõtteline mehhanism. Metateesireaktsiooni on võrreldud ka "Perekonnavalsiga", kus tantsijad (alkeenide struktuuriosad) vahetavad omavahel partnereid Alkeenide metatees (ingl olefin metathesis) on orgaaniline reaktsioon, mille käigus toimub alkeeni kaksiksideme lõhestumine ja tekkinud fragmentide statistiline ümberpaigutumine.

Uus!!: Aatom ja Alkeenide metatees · Näe rohkem »

Alkoholaadid

Alkoholaadid (ka alkoksiidid) on aineklass orgaanilises keemias.

Uus!!: Aatom ja Alkoholaadid · Näe rohkem »

Alkoholid

Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega.

Uus!!: Aatom ja Alkoholid · Näe rohkem »

Alkoksürühm

Alkoksürühmasid Arüüloksürühmad Terminit alkoksürühm kasutatakse orgaanilises keemias tähistamaks rühma R–O– (kus R on alküülrühm) kas funktsionaalrühma või molekuli osa tähenduses.

Uus!!: Aatom ja Alkoksürühm · Näe rohkem »

Alumiiniumoksiid

Alumiiniumoksiid Skaneeriva elektronmikroskoobi pilt, Tartu Ülikool Alumiiniumoksiid (keemiline valem Al2O3) on keemiline ühend, mille molekul koosneb kahest alumiiniumi ja kolmest hapniku aatomist.

Uus!!: Aatom ja Alumiiniumoksiid · Näe rohkem »

Amedeo Avogadro

Amedeo Avogadro "Mémoire" Lorenzo Romano Amedeo Carlo Avogadro, Quareqa ja Carreto krahv (9. august 1776 Torino – 9. juuli 1856 Torino) oli itaalia füüsik ja keemik.

Uus!!: Aatom ja Amedeo Avogadro · Näe rohkem »

Amiinid

Amiinid on ammoniaagi (NH3) derivaadid, milles üks, kaks või kolm vesiniku aatomit on asendatud orgaanilise asendusrühmaga.

Uus!!: Aatom ja Amiinid · Näe rohkem »

Ammoniaak

Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.

Uus!!: Aatom ja Ammoniaak · Näe rohkem »

Amorfne aine

Amorfne aine on niisugune tahkise esinemisvorm, mis on täiesti isotroopne, s.t füüsikalised omadused ei sõltu suunast selle aine sees.

Uus!!: Aatom ja Amorfne aine · Näe rohkem »

Analüütiline keemia

tiitrimise oluline tarvik Analüütiline keemia on keemia haru, mis tegeleb ainete koostise, struktuuri ja koguse määramisega.

Uus!!: Aatom ja Analüütiline keemia · Näe rohkem »

Anioon

Anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon.

Uus!!: Aatom ja Anioon · Näe rohkem »

Anorgaaniline analüüs

Anorgaaniline analüüs on analüütilise keemia haru, mis tegeleb anorgaanilise aine koostise kindlakstegemisega või anorgaaniliste ühendite identifitseerimisega, kasutades keemilisi ja füüsikalisi meetodeid.

Uus!!: Aatom ja Anorgaaniline analüüs · Näe rohkem »

Areenid

Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud on süsivesinikud, mis sisaldavad üht või mitut benseenituuma.

Uus!!: Aatom ja Areenid · Näe rohkem »

Aromaatsus

Modernne benseeni kujutis Aromaatsuseks nimetatakse orgaanilises keemias konjugeeritud tsüklis olevate küllastumata sidemete, vabade elektronpaaride või tühjade orbitaalide tugevamat stabiliseerumist, kui seda konjugatsioon üksi võimaldaks.

Uus!!: Aatom ja Aromaatsus · Näe rohkem »

Arvutuskeemia

Arvutuskeemia on teoreetilise keemia haru, mis püüab lahendada keemia probleeme arvutisimulatsioonide abil.

Uus!!: Aatom ja Arvutuskeemia · Näe rohkem »

Asümmeetriline süsinik

Asümmeetrilise süsiniku näide enantiomeerina. Kahe stereokeskmega molekul saab esineda nelja stereoisomeerina Asümmeetriline süsiniku aatom (asümmeetriline süsinik) on nelja erineva aatomi või aatomite rühmaga seotud süsiniku aatom.

Uus!!: Aatom ja Asümmeetriline süsinik · Näe rohkem »

Asendusrühm

''n''-propüül-, ''i''-propüül- ja tsüklopropüülrühmad Vinüülrühm ja allüülrühm Asendusrühm ehk asendaja (nimetatakse ka rühm, grupp) on orgaaniliste molekulide struktuuriga seotud mõiste – see on aatom või aatomite rühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit.

Uus!!: Aatom ja Asendusrühm · Näe rohkem »

Asendusreaktsioon

Asendusreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille tulemusena keemilise aine molekulis mingi aatom või aatomite rühm asendub mõne teise aatomi või rühmaga.

Uus!!: Aatom ja Asendusreaktsioon · Näe rohkem »

Ateism

Ateism (vanakreeka sõnast ἄθεος atheos, 'jumalata') on laias mõistes usu puudumine Jumala või jumalate olemasolusse.

Uus!!: Aatom ja Ateism · Näe rohkem »

Atmosfäärikiht

Atmosfäärikihid on Maa atmosfääri ligikaudu kontsentriliste sfääridega piiratud osad, mis erinevad omavahel õhu koostise poolest.

Uus!!: Aatom ja Atmosfäärikiht · Näe rohkem »

Atom

Sõnal Atom on mitu tähendust.

Uus!!: Aatom ja Atom · Näe rohkem »

Atomism

Atomism ehk atomistika on materialistlik filosoofiline õpetus, mis eeldab, et maailm koosneb aatomitest ja tühjusest.

Uus!!: Aatom ja Atomism · Näe rohkem »

Atsüülrühm

Atsüülrühm Atsüülrühmaks ehk alkanoüülrühmaks nimetatakse orgaanilises keemias rühma RC(.

Uus!!: Aatom ja Atsüülrühm · Näe rohkem »

Atsetaalid

Atsetaalid Ketaalid Atsetaalid ehk 1,1-dialkoksüalkaanid on orgaaniliste ühendite klass, milles ühe ja sama süsiniku aatomiga on üksiksidemetega seotud kaks alkoksürühma.

Uus!!: Aatom ja Atsetaalid · Näe rohkem »

Atsetüülrühm

Atsetüülrühm Atsetüülrühm ehk etanoüülrühm on orgaanilises keemias rühm CH3C(.

Uus!!: Aatom ja Atsetüülrühm · Näe rohkem »

Atsetüleen

Atsetüleen (süstemaatiline nimetus: etüün) on lihtsaim alküün, süsivesinik, mis koosneb kahest vesiniku aatomist ja kahest süsiniku aatomist kolmiksidemega seotuna.

Uus!!: Aatom ja Atsetüleen · Näe rohkem »

Atsetoksüülrühm

Atsetoksüülrühm Atsetoksüülrühmaks nimetatakse orgaanilises keemias rühma CH3C(.

Uus!!: Aatom ja Atsetoksüülrühm · Näe rohkem »

Aufbau printsiip

Aufbau printsiip ütleb, et orbitaalid hakkavad elektronidega täituma, alustades madalaima energiaga orbitaalist.

Uus!!: Aatom ja Aufbau printsiip · Näe rohkem »

Avogadro arv

Avogadro arv ehk Avogadro konstant (tähis N_\mathrm) on aineosakeste (aatomite, molekulide või ioonide) arv 1-moolises ainehulgas.

Uus!!: Aatom ja Avogadro arv · Näe rohkem »

Šiva

Šiva Indias Šiva (sanskriti ja hindi शिव šiva – heasoovlik; malajalami ശിവന്‍; tamili: சிவன்) on üks kolmest tuntumast hinduismi jumalusest, mis moodustavad hinduistliku maailmakäsitluse teistlikus osas koos Brahma ja Višnuga jumaliku kolmiku (trimurti, triaadi).

Uus!!: Aatom ja Šiva · Näe rohkem »

Üksikside

Üksikside on kahe aatomi vaheline keemiline side, mille moodustab üks ühine elektronpaar.

Uus!!: Aatom ja Üksikside · Näe rohkem »

Ülikülm aatom

Seadeldis ülikülmade aatomite tootmiseks ja uurimiseks Ülikülm aatom (inglise keeles ultracold atom) on aatom, mis on viidud absoluutsele nullile lähedastele temperatuuridele (tavaliselt alla mõnekümne mikrokelvini).

Uus!!: Aatom ja Ülikülm aatom · Näe rohkem »

Ülipeenstruktuur

Vesiniku aatomi peenstruktuur ja ülipeenstruktuur Ülipeenstruktuur on aatomite, molekulide ja ioonide energiatasemete (vastavalt nende spektrijoonte) struktuur, mis tekib tuuma magnetilise dipoolmomendi ja elektronide magnetvälja vastastikusel mõjul.

Uus!!: Aatom ja Ülipeenstruktuur · Näe rohkem »

Ägiriin

Ägiriin ehk akmiit on pürokseenide hulka kuuluv silikaatne mineraal.

Uus!!: Aatom ja Ägiriin · Näe rohkem »

Õhupall

küünlaga Heeliumiga täidetud lateksõhupallid ja fooliumõhupall Kuumaõhupallid Õhupall on täispuhutav veniv kott, mis täidetakse gaasiga, näiteks heeliumi, hapniku või õhuga.

Uus!!: Aatom ja Õhupall · Näe rohkem »

Banaan

Banaanitaim koos viljakobaraga Maailmas kõige populaarsema kultivari Cavendish viljad Banaan on banaani perekonda (Musa) kuuluvate liikide vili.

Uus!!: Aatom ja Banaan · Näe rohkem »

Beetakiirgus

Beetakiirgus on beetaosakestest (β) koosnev ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib beetalagunemisel.

Uus!!: Aatom ja Beetakiirgus · Näe rohkem »

Benseen

Benseen on orgaaniline keemiline ühend molekulvalemiga C6H6.

Uus!!: Aatom ja Benseen · Näe rohkem »

Bioloogia

Bioloogia uurib eluga seotut.

Uus!!: Aatom ja Bioloogia · Näe rohkem »

Biosemiootika: uurimus elu märkidest ja märkide elust

"Biosemotik: En afhandling om livets tegn og tegnenes liv" ("Biosemiotics: An Examination into the Signs of Life and the Life of Signs"; "Biosemiootika: uurimus elu märkidest ja märkide elust") on Jesper Hoffmeyeri raamat biosemiootikast.

Uus!!: Aatom ja Biosemiootika: uurimus elu märkidest ja märkide elust · Näe rohkem »

Bohri aatomiteooria

Bohri aatomiteooria on üheelektroniste aatomite poolklassikaline mudel.

Uus!!: Aatom ja Bohri aatomiteooria · Näe rohkem »

Bosonid

Bosonid ehk väljaosakesed on osakesed, mille spinn on täisarvuline, erinevalt fermionidest, mille spinn on poolarvuline.

Uus!!: Aatom ja Bosonid · Näe rohkem »

Broom

Broom on keemiline element järjenumbriga 35.

Uus!!: Aatom ja Broom · Näe rohkem »

Broomimine

Tsükloheksaani broomimine, kasutades valgust, et kiirendada reaktsiooni Broomimine (varem ka bromeerimine) on keemiline reaktsioon, mille käigus viiakse broomi aatom(id) aine molekuli koostisesse.

Uus!!: Aatom ja Broomimine · Näe rohkem »

Butanool

Butanool on üldnimetus isomeersetele alkoholidele keemilise valemiga C4H9OH.

Uus!!: Aatom ja Butanool · Näe rohkem »

Butüülrühm

''n''-butüülrühm ''i''-butüülrühm ''sec''-butüülrühm ''tert''-butüülrühm tsüklobutüülrühm Butüülrühm on molekuli osa (substituent), mis koosneb üksiksidemetega seotud süsiniku ja vesiniku aatomitest ja kus on 4 süsiniku aatomit.

Uus!!: Aatom ja Butüülrühm · Näe rohkem »

Cis-trans-isomeeria

''cis''-2-buteen ehk Z-buteen ''trans''-2-buteen ehk E-buteen Cis-trans-isomeeria ehk tsiss-trans-isomeeria ehk vananenud väljendiga geomeetriline isomeeria on orgaanilises keemias stereoisomeeria vorm, mis johtub aatomite või aatomirühmade asetusest molekulis sisalduva kaksiksideme või tsüklitasandi suhtes.

Uus!!: Aatom ja Cis-trans-isomeeria · Näe rohkem »

Comptoni hajumine

Comptoni hajumine on elektromagnetlainete mitteelastne hajumine laetud osakestelt, tavaliselt vabadelt elektronidelt.

Uus!!: Aatom ja Comptoni hajumine · Näe rohkem »

Coulomb'i barjäär

Coulomb'i barjäär (ka energiabarjäär) on aatomituuma ümber asuv barjäär, mis tekib tuumas asuva prootoni või prootonite positiivsete elektrilaengute tõttu.

Uus!!: Aatom ja Coulomb'i barjäär · Näe rohkem »

D-elemendid

d-elemendid (ka d-metallid, B-metallid) on keemilised elemendid, millel viimasena täitub (täituvad) elektronidega eelviimase elektronkihi d-alakihi orbitaal(id).

Uus!!: Aatom ja D-elemendid · Näe rohkem »

DeepMind

Google'i ja DeepMindi kontor Londonis DeepMind Technologies Limited (lühinimega DeepMind) on Suurbritannia ettevõte, mis tegeleb tehisintellekti arendamisega.

Uus!!: Aatom ja DeepMind · Näe rohkem »

Dehüdrohalogeenimine

Dehüdrohalogeenimine skemaatiliselt (X on halogeeni aatom) Dehüdrohalogeenimine on orgaaniline reaktsioon, mille tulemusena alküülhaliidist tekib alkeen, s.t moodustub kaksikside vesiniku ja halogeeni aatomite eraldumise tulemusena.

Uus!!: Aatom ja Dehüdrohalogeenimine · Näe rohkem »

Dekaan (süsivesinik)

Graafiline struktuurivalem Dekaan on lineaarne alkaan, mille molekulis on kümme süsinikuaatomit.

Uus!!: Aatom ja Dekaan (süsivesinik) · Näe rohkem »

Demokritos

Henrik ter Brugghen "Democritus" Demokritos (kreeka: Δημόκριτος, mis tähendab "rahva valitud", elas umbes 460 eKr – umbes 370 eKr) oli vanakreeka mõtleja, antiikaja atomismi esindaja.

Uus!!: Aatom ja Demokritos · Näe rohkem »

Desoksüriboos

2-desoksüriboos Desoksüriboos (vanem nimetus ka tüminoos) on pentooside hulka kuuluv süsivesik (monosahhariid).

Uus!!: Aatom ja Desoksüriboos · Näe rohkem »

Determinism

Determinism on filosoofiline seisukoht, mille kohaselt on kõikidel otsustel ja sündmustel seaduspärased põhjused ja kõiki sündmusi ning otsuseid on põhimõtteliselt võimalik ette näha.

Uus!!: Aatom ja Determinism · Näe rohkem »

Diamagnetism

Diamagnetilise materjali magnetdomeenid reageerimas välisele magnetväljale Diamagnetism on materjali omadus tekitada välises magnetväljas sellele vastu töötavat magnetvälja.

Uus!!: Aatom ja Diamagnetism · Näe rohkem »

Dihapnik

Dihapnik ehk molekulaarne hapnik (O2) on hapniku kui lihtaine kõige levinum allotroopne vorm, milles molekul koosneb kahest aatomist.

Uus!!: Aatom ja Dihapnik · Näe rohkem »

Dikloor

Dikloor ehk molekulaarne kloor on lihtaine, mille molekul koosneb kahest kloori aatomist.

Uus!!: Aatom ja Dikloor · Näe rohkem »

Dimensioonita suurus

Dimensioonita suurus ehk ühikuta suurus on dimensionalanalüüsis füüsikaline suurus, millel puudub dimensioon, ehk skalaarne suurus dimensiooniga üks millele vastab rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI) mõõtühik üks (või 1) mida enamasti ei märgita.

Uus!!: Aatom ja Dimensioonita suurus · Näe rohkem »

Dimetüültrüptamiin

Dimetüültrüptamiin (C12H16N2) ehk DMT ehk N,N-DMT on trüptamiini perekonda kuuluv orgaaniline aine.

Uus!!: Aatom ja Dimetüültrüptamiin · Näe rohkem »

Dioksiinid

Dioksiinide üldine struktuurivalem, milles kloori indeksid "n" ja "m" võivad omada väärtusi 0-st 4-ni Polüklooritud dibensodioksiinid (inglise polychlorinated dibenzodioxins, lühendina PCDD) ehk lühemalt dioksiinid (inglise dioxines) on grupp orgaanilisi polühalogeenitud ühendeid, mis kuuluvad keskkonnas levinud saasteainete hulka.

Uus!!: Aatom ja Dioksiinid · Näe rohkem »

Dislokatsioon

Joonis 1. Joondislokatsioon (b – Burgersi vektor) Materjaliteaduses on dislokatsioon kristallograafiline joondefekt, mille olemasolu võib tugevalt mõjutada materjali omadusi.

Uus!!: Aatom ja Dislokatsioon · Näe rohkem »

Dissotsiatsioon (keemia)

Dissotsiatsioon on keemiliste ühendite või molekulide lagunemine ioonideks, aatomiteks või lihtsamateks molekulideks.

Uus!!: Aatom ja Dissotsiatsioon (keemia) · Näe rohkem »

Divesinik

Divesinik Divesinik ehk molekulaarne vesinik ehk vesinik on lihtaine, mille molekul koosneb kahest vesinikuaatomist.

Uus!!: Aatom ja Divesinik · Näe rohkem »

DNA

DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.

Uus!!: Aatom ja DNA · Näe rohkem »

Doonor (keemia)

Keemias on doonor aineosake nagu molekul (molekuli kuuluv aatom) või ioon, mis keemilises protsessis võib ära anda elektronipaari või aineosakese nagu, ioon, aatom või aatomite rühm.

Uus!!: Aatom ja Doonor (keemia) · Näe rohkem »

Eeterlikud õlid

Eeterlikud õlid on taimedes esinevad õlikad (hüdrofoobsed) vedelikud, mida iseloomustab suhteliselt kerge lenduvus; molekulis sisaldub 8–15 süsiniku aatomit:...C8...C15...

Uus!!: Aatom ja Eeterlikud õlid · Näe rohkem »

Eetrid

Eetri üldvalem Eetrid on orgaanilised ühendid, mille molekulis on hapnikuaatomi kaudu teineteisega seotud kaks alküülrühma või ka muud asendusrühma, välja arvatud funktsionaalrühmad.

Uus!!: Aatom ja Eetrid · Näe rohkem »

Eksobaas

Eksobaas on eksosfääri alaosa.

Uus!!: Aatom ja Eksobaas · Näe rohkem »

Elektrijuht

Elektrijuht ehk juht on kasutusel kahes tähenduses.

Uus!!: Aatom ja Elektrijuht · Näe rohkem »

Elektrilaeng

Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.

Uus!!: Aatom ja Elektrilaeng · Näe rohkem »

Elektrilahendus

Elektrilahendus on laengukandjate suunatud liikumine läbi gaasikeskkonna, vedeliku või tahkise.

Uus!!: Aatom ja Elektrilahendus · Näe rohkem »

Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon

Benseeni nitreerimine Benseeni sulfoonimine Benseeni halogeenimine, X.

Uus!!: Aatom ja Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon · Näe rohkem »

Elektrofiilne asendusreaktsioon

Elektrofiilne asendusreaktsioon on keemiline protsess, kui substraadi molekulis mingi aatom või rühm asendatakse elektrofiilse reagendi poolt mingi teise aatomi või rühmaga.

Uus!!: Aatom ja Elektrofiilne asendusreaktsioon · Näe rohkem »

Elektrokeemia

Elektrokeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib keemiliste reaktsioonide ja elektriliste nähtuste vahelisi seoseid.

Uus!!: Aatom ja Elektrokeemia · Näe rohkem »

Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia

Dielektrilise läbitavuse spekter üle laia sagedusriba. Kujutatud on reaalseid ning imaginaarseid läbitavuse osi ning erinevaid protsesse: iooniline ja dipolaarne relaksatsioon, aatom- ja elektrooniline resonants kõrgematel energiatel Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia (lühendina EIS; tuntud ka kui dielektriline spektroskoopia, impedantsspektroskoopia) on meetod uuritava objekti dielektriliste omaduste mõõtmiseks sageduse funktsioonina.

Uus!!: Aatom ja Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia · Näe rohkem »

Elektrolüüs

Elektrolüüsiaparaat Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitteiseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu.

Uus!!: Aatom ja Elektrolüüs · Näe rohkem »

Elektromagnetiline impulss

Elektromagnetiline impulss ehk elektromagnetimpulss (ingl ''electromagnetic pulse'', lühend EMP) kujutab endast plahvatuslikku elektromagnetilise energia voogu. Energeetiliselt kõrg-ergastatud süsteem saadab välja võimsa laiaribalise elektromagnetimpulsi, mille madalsageduslik osa kutsub elektromagnetinduksiooni teel esile tugevaid voolutõukeid ja liigpingeid elektrijuhtides ja võib seega kahjustada iga liiki elektrirajatisi ja -seadmeid ning eriti elektroonikaaparatuuri. Liigpinged võivad seejuures levida elektri- ja sideliini juhtmete kaudu kauge maa taha.

Uus!!: Aatom ja Elektromagnetiline impulss · Näe rohkem »

Elektromagnetiline vastastikmõju

Elektromagnetiline vastastikmõju ehk elektromagnetiline interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.

Uus!!: Aatom ja Elektromagnetiline vastastikmõju · Näe rohkem »

Elektron

Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).

Uus!!: Aatom ja Elektron · Näe rohkem »

Elektronafiinsus

Elemendi elektronafiinsus Eea on energia, mis vabaneb, kui elektron liitub gaasifaasis oleva aatomiga.

Uus!!: Aatom ja Elektronafiinsus · Näe rohkem »

Elektronegatiivsus

400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.

Uus!!: Aatom ja Elektronegatiivsus · Näe rohkem »

Elektroni paramagnetresonantsspektroskoopia

pisi Elektroni paramagnetresonantsspektroskoopia (EPR) on meetod, mida kasutatakse (eelkõige) orgaanilises keemias molekulide struktuuride määramiseks, üks moodsamaid ainete uurimismeetodeid.

Uus!!: Aatom ja Elektroni paramagnetresonantsspektroskoopia · Näe rohkem »

Elektronkate

Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv.

Uus!!: Aatom ja Elektronkate · Näe rohkem »

Elektronkiht

Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa.

Uus!!: Aatom ja Elektronkiht · Näe rohkem »

Elektronkonfiguratsioon

Elektronkonfiguratsioon on aatomifüüsikas ja kvantkeemias käsitletav elektronide paiknemine aatomis, molekulis või mõnes muus füüsikalises struktuuris.

Uus!!: Aatom ja Elektronkonfiguratsioon · Näe rohkem »

Elektronvalem

Elektronvalem on aatomi elektronstruktuuri kirjeldav üleskirjutus, mis näitab elektronide jaotumist kihtidesse ja alakihtidesse.

Uus!!: Aatom ja Elektronvalem · Näe rohkem »

Elektronvolt

Elektronvolt on SI-süsteemi väline energia mõõtühik, mis on laialt kasutusel elementaarosakeste, tuuma-, aatomi- ja tahkisefüüsikas.

Uus!!: Aatom ja Elektronvolt · Näe rohkem »

Elektrostaatiline induktsioon

pisi Elektrostaatiline induktsioon on füüsikaline nähtus, kus elektrilaenguga keha mõjutab laengute paiknemist läheduses olevates kehades – neis toimub laengute ruumiline nihe.

Uus!!: Aatom ja Elektrostaatiline induktsioon · Näe rohkem »

Elementaarlüli

Elementaarlüli on komponent, millest koosneb ahel.

Uus!!: Aatom ja Elementaarlüli · Näe rohkem »

Elementaarosakesed

Algosake ehk elementaarosake ehk fundamentaalosake on meile tuntud universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teada olev alamstruktuur.

Uus!!: Aatom ja Elementaarosakesed · Näe rohkem »

Elementaarreaktsioon

Elementaarreaktsioon ehk reaktsiooni elementaaretapp on keemilise reaktsiooni üks staadium, milles üks või kaks (harva kolm) keemilist osakest – aatomit, molekuli, iooni või radikaali – reageerivad.

Uus!!: Aatom ja Elementaarreaktsioon · Näe rohkem »

Elimineerimisreaktsioon

väävelhappe juuresolekul Elimineerimisreaktsioon on orgaaniline reaktsioon, mille käigus aine (substraadi) molekulist eralduvad (elimineeruvad) kõrvutiasetsevate süsinikuaatomite juurest kas mingi aatom või aatomite rühm ja tulemuseks on kaksiksideme moodustumine.

Uus!!: Aatom ja Elimineerimisreaktsioon · Näe rohkem »

Emmy

Emmy (inglise keeles The Emmy Award) on Ameerika Ühendriikide televisiooniloomingu auhind, mis sarnaneb Peabody Awardsiga, kuid rõhutab rohkem meelelahutuslikku poolt.

Uus!!: Aatom ja Emmy · Näe rohkem »

Empiiriline valem

Empiiriline valem on keemilise ühendi molekuli koostisse kuuluvate keemiliste elementide suhteline sisaldus väikseimates täisarvudes.

Uus!!: Aatom ja Empiiriline valem · Näe rohkem »

Enantiomeer

Enantiomeer on üks kahest stereoisomeerist (ruumilisest isomeerist), mis on teineteise suhtes peegelpildid ja mitteühitatavad (mitteidentsed).

Uus!!: Aatom ja Enantiomeer · Näe rohkem »

Energiatase (kvantfüüsika)

Energiatase ehk energianivoo on mikroosakeste (molekuli, aatomi, aatomituuma) ja nende süsteemide võimalik energia diskreetses (mittepidevas, pidetus) statsionaarses olekus.

Uus!!: Aatom ja Energiatase (kvantfüüsika) · Näe rohkem »

Enooleetrid

Enooleetrid on küllastumata orgaanilised ühendid, mille molekulis sisaldub alkoksürühm (–OR) kaksiksidemega seotud süsinikuaatomi juures.

Uus!!: Aatom ja Enooleetrid · Näe rohkem »

Enoolid

Enoolid (ka alkenoolid) on alkeenid, mille molekulis sisaldub hüdroksüülrühm kaksiksidemega seotud süsiniku aatomi juures.

Uus!!: Aatom ja Enoolid · Näe rohkem »

Epikuros

Epikurose büst, roomlaste valmistatud Kreeka originaali järgi, mis on hävinud Epikuros (342/341 eKr Samos – 271/270 eKr Ateena) oli Vana-Kreeka filosoof ja epikureismi looja.

Uus!!: Aatom ja Epikuros · Näe rohkem »

Ergastatud olek

Ergastatud olek on süsteemi seisund, milles tal on energiat rohkem kui põhiolekus (olekus, kus süsteemil on vähim võimalik energia).

Uus!!: Aatom ja Ergastatud olek · Näe rohkem »

Eristamatud osakesed

Eristamatud osakesed ehk identsed osakesed on kvantmehaanikas osakesed, mis ei ole mingil viisil üksteisest eristatavad teatud omaduste põhjal, mida nende konkreetne olek ei mõjuta.

Uus!!: Aatom ja Eristamatud osakesed · Näe rohkem »

Ernest Rutherford

Ernest Rutherford (1931. aastast esimene Nelsoni parun Rutherford (Baron Rutherford of Nelson); tuntud ka kui lord Rutherford; 30. august 1871 Brightwater, Uus-Meremaa – 19. oktoober 1937 Cambridge, Inglismaa) oli Uus-Meremaa päritolu füüsik, kes sai tuntuks tuumafüüsika isana.

Uus!!: Aatom ja Ernest Rutherford · Näe rohkem »

Etaan

Etaan (C2H6 ehk CH3CH3) on kahe süsiniku aatomiga alkaan.

Uus!!: Aatom ja Etaan · Näe rohkem »

Etüülrühm

Etüülrühm on etaani molekulile, milles puudub üks vesiniku aatom, vastav ühevalentne rühm.

Uus!!: Aatom ja Etüülrühm · Näe rohkem »

Etüleen

Etüleen (eteen) on normaaltingimusel värvitu gaas, mille molekulvalem on C2H4 või H2C.

Uus!!: Aatom ja Etüleen · Näe rohkem »

Euroopium

Euroopium Euroopium on keemiline element sümboliga Eu ja järjekorranumbriga 63.

Uus!!: Aatom ja Euroopium · Näe rohkem »

Explanation and Reference

"Explanation and Reference" ("Seletus ja osutamine") on Hilary Putnami artikkel.

Uus!!: Aatom ja Explanation and Reference · Näe rohkem »

Füüsika

Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.

Uus!!: Aatom ja Füüsika · Näe rohkem »

Füüsika mõisteid

Siin on loetletud füüsikaga seotud üldmõisteid, välja arvatud mõõtühikud, mis on loetletud mõõtühikute loendis.

Uus!!: Aatom ja Füüsika mõisteid · Näe rohkem »

Füüsikaline süsteem

Füüsikaline süsteem on füüsikaline objekt või nende objektide kogum, mida saab ümbritsevas aegruumis piiritleda ja määratleda.

Uus!!: Aatom ja Füüsikaline süsteem · Näe rohkem »

Femtotehnoloogia

Femtotehnoloogia on mõiste, mille on kasutusele võtnud futuroloogid, kirjeldamaks hüpoteetilist tehnoloogiat, kus ainega manipuleerimine toimub femtomeetri suurusjärgus üksuste (nt nukleonide) tasemel.

Uus!!: Aatom ja Femtotehnoloogia · Näe rohkem »

Fenüülrühm

Fenüülrühm (märgitud punasega) Terminit fenüülrühm (ka fenüülgrupp või lihtsalt fenüül või ka fenüültuum) kasutatakse orgaanilises keemias, tähistamaks rühma C6H5– kas asendusrühma või molekuli osa tähenduses.

Uus!!: Aatom ja Fenüülrühm · Näe rohkem »

Fermionid

Fermionid on osakesed, mis alluvad Fermi-Diraci statistikale.

Uus!!: Aatom ja Fermionid · Näe rohkem »

Filosoofia mõisteid

Siin on loetletud filosoofia mõisteid.

Uus!!: Aatom ja Filosoofia mõisteid · Näe rohkem »

Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia

"Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia põhijoontes" ("Enzyklopädie der philosophischen Wissenschaften im Grundrisse") on Georg Friedrich Wilhelm Hegeli teos, milles ta esitas oma filosoofilise süsteemi kokkuvõtte ning mis oli mõeldud käsiraamatuks tema loengukursuse juurde.

Uus!!: Aatom ja Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia · Näe rohkem »

Fluor

Fluor on keemiline element järjenumbriga 9.

Uus!!: Aatom ja Fluor · Näe rohkem »

Foolium

Foolium (ladina keeles folium, leht) on väga õhuke (0,0001–0,2 mm) painduv lehtmetall.

Uus!!: Aatom ja Foolium · Näe rohkem »

Foonon

Foonon on kvaasiosake, tahke aine, ka vedela heeliumi võnkevälja kvant.

Uus!!: Aatom ja Foonon · Näe rohkem »

Footon

Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).

Uus!!: Aatom ja Footon · Näe rohkem »

Fosforiringe

Fosforiringe on biogeokeemiline ringe, mis hõlmab fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosfääris ja biosfääris.

Uus!!: Aatom ja Fosforiringe · Näe rohkem »

Fotoefekt

Fotoelektriline efekt ehk fotoefekt avaldub valguse (või ka muu elektromagnetkiirguse) ja aine vastastikmõjus, mille tulemusena footonite (valguskvantide) energia kandub aine elektronidele.

Uus!!: Aatom ja Fotoefekt · Näe rohkem »

Fotoionisatsioon

Fotoinisatsiooniks nimetatakse aatomite või molekulide ioniseerumist valguse toimel.

Uus!!: Aatom ja Fotoionisatsioon · Näe rohkem »

Fotoluminestsents

Kolm luminestseeruvat ainet UV-kiirguses Fotoluminestsents on protsess, mille käigus toimub valguse (footoni, valguskvandi) kiirgumine materjalist pärast lühilainelisema nähtava valguse või ultraviolettkiirguse neeldumist aines.

Uus!!: Aatom ja Fotoluminestsents · Näe rohkem »

Fourier' spektroskoopia

Fourier' spektroskoopia on mõõtemeetod, milles rakendatakse matemaatilist operaatorit Fourier' teisendust.

Uus!!: Aatom ja Fourier' spektroskoopia · Näe rohkem »

Friedeli-Craftsi alküülimine

Friedeli-Craftsi alküülimine on keemiline protsess, milles happelise katalüsaatori osalusel viiakse substraadi aromaatsesse tuuma ühe (või enama) vesiniku aatomi asemele alküülrühm.

Uus!!: Aatom ja Friedeli-Craftsi alküülimine · Näe rohkem »

Friedeli-Craftsi atsüülimine

Esimene samm Teine samm Kolmas samm Friedeli-Craftsi atsüülimine on keemiline protsess, milles happelise katalüsaatori osalusel viiakse substraadi aromaatsesse tuuma vesiniku aatomi asemele atsüülrühm, saadakse arüülketoonid.

Uus!!: Aatom ja Friedeli-Craftsi atsüülimine · Näe rohkem »

Friedeli-Craftsi reaktsioon

Friedeli-Craftsi reaktsioon on keemiline meetod aromaatsete ühendite alküülimiseks ja atsüülimiseks veevaba alumiiniumkloriidi kui katalüsaatori manulusel: kus Ar on arüülrühm ja R on alküülrühm.

Uus!!: Aatom ja Friedeli-Craftsi reaktsioon · Näe rohkem »

Funktsionaalrühm

Orgaanilises keemias on funktsionaalrühm ehk funktsionaalne rühm spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused.

Uus!!: Aatom ja Funktsionaalrühm · Näe rohkem »

Furaan

Furaan on heterotsükliline orgaaniline ühend, mis kuulub aromaatsete ühendite klassi.

Uus!!: Aatom ja Furaan · Näe rohkem »

Gaas

Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.

Uus!!: Aatom ja Gaas · Näe rohkem »

Gammakiirgus

Gammakiirgus raskelt tuumalt Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus.

Uus!!: Aatom ja Gammakiirgus · Näe rohkem »

Geokeemia mõisteid

Siin on loetletud geokeemia ja isotoopgeoloogiaga seotud mõisteid.

Uus!!: Aatom ja Geokeemia mõisteid · Näe rohkem »

Graafiline struktuurivalem

Skelettvalem ehk skelettstruktuur ehk graafiline struktuurivalem on orgaanilise ühendi struktuuri lihtsustatud üleskirjutus, milles süsiniku aatomite ja nendega seotud vesiniku aatomite sümbolid on ära jäetud, kuid juurdemõeldavad.

Uus!!: Aatom ja Graafiline struktuurivalem · Näe rohkem »

Grafeen

Grafeeni ideaalne kristalliline struktuur Grafeeni kihid grafiidis Grafeen on ainult süsiniku aatomitest koosnev ühe aatomi paksune planaarne leht, milles süsiniku aatomid on heksagonaalselt pakitud kärjekujulisse raamistikku.

Uus!!: Aatom ja Grafeen · Näe rohkem »

Grafiit

Grafiidi plaatjad kristallid kaltsiidimaatriksis Pliiatsisüdamik Grafiit on süsiniku tavatingimustes stabiilseim vorm.

Uus!!: Aatom ja Grafiit · Näe rohkem »

Gravitatsioon

Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.

Uus!!: Aatom ja Gravitatsioon · Näe rohkem »

Hafnium

Hafnium on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 72 sümboliga Hf.

Uus!!: Aatom ja Hafnium · Näe rohkem »

Halogeenid

Halogeenid on VII A rühma elemendid.

Uus!!: Aatom ja Halogeenid · Näe rohkem »

Halogeenimine

Halogeenimine on keemiline reaktsioon, mille käigus viiakse halogeeni aatom(id) aine molekuli koostisesse.

Uus!!: Aatom ja Halogeenimine · Näe rohkem »

Halogeniidid

Halogeniidid ehk haliidid on keemilised ühendid, mis sisaldavad üht või mitut halogeeni aatomit.

Uus!!: Aatom ja Halogeniidid · Näe rohkem »

Hapnikhapped

Hapnikhapped on happed, mille molekuli koostisse kuulub hapniku aatomeid.

Uus!!: Aatom ja Hapnikhapped · Näe rohkem »

Hapnikku sisaldavad reaktiivsed osakesed

Hapnikku sisaldavad reaktiivsed osakesed (inglise reactive oxygen species, lühend ROS) ehk reaktiivsed hapnikuühendid ehk hapniku reaktiivsed vormid ehk hapnikuradikaalid on reaktiivsed molekulaarüksused, milles on paardumata elektronidega hapnikuaatomeid (radikaalid) või O−O sidemeid (peroksürühm) ning mis võivad osaleda keemilistes reaktsioonides, mis etendavad olulist osa organismide ainevahetuses ja vananemises.

Uus!!: Aatom ja Hapnikku sisaldavad reaktiivsed osakesed · Näe rohkem »

Happeline oksiid

Happeline oksiid on oksiid, mis reageerib kas.

Uus!!: Aatom ja Happeline oksiid · Näe rohkem »

Hüdriidid

150px Vesinik aniooni teke hüdriidi moodustumisel Hüdriid on vesiniku ja mõne muu keemilise elemendi ühend.

Uus!!: Aatom ja Hüdriidid · Näe rohkem »

Hüdrotermiline karboniseerimine

Hüdrotermiline karboniseerimine (inglise keeles HTC – hydrothermal carbonisation) on süsinikku sisaldava orgaanilise aine töötlemine vesikeskkonnas kõrgel temperatuuril ja suurel rõhul.

Uus!!: Aatom ja Hüdrotermiline karboniseerimine · Näe rohkem »

Heksaan

Graafiline kujutis thumb Heksaan on lineaarne alkaan, mille molekulis on kuus süsinikuaatomit.

Uus!!: Aatom ja Heksaan · Näe rohkem »

Heptaan

thumb thumb Heptaan on lineaarne alkaan, mille molekulis on seitse süsinikuaatomit.

Uus!!: Aatom ja Heptaan · Näe rohkem »

Heteroaatom

Heteroaatom on orgaanilise ühendi molekulis esinev mis tahes muu elemendi aatom peale süsiniku ja vesiniku.

Uus!!: Aatom ja Heteroaatom · Näe rohkem »

Heterotsüklilised ühendid

5- ja 6-lülilisi heterotsüklilisi ühendeid: furaan, tiofeen, pürrool, püridiin, püraan, oksasiin, tiasiin, pürimidiin, piperasiin, tiopüraan Heterotsüklilised ühendid on sellised tsüklilised orgaanilised ühendid, mille tsüklis on peale süsiniku aatomite veel teiste elementide aatomeid, nn heteroaatomeid, üks või enam.

Uus!!: Aatom ja Heterotsüklilised ühendid · Näe rohkem »

Homogeenne süsteem

Homogeenne süsteem on ainult ühest faasist koosnev süsteem.

Uus!!: Aatom ja Homogeenne süsteem · Näe rohkem »

Idee

Idee (vanakreeka keele sõnadest εἶδος (eidos), ἰδέα (idea), mis tähendavad 'vaade, kuju, väljanägemine') on filosoofia mõiste, mida kasutatakse filosoofia eri traditsioonides erinevas tähenduses.

Uus!!: Aatom ja Idee · Näe rohkem »

Imiku rauavaegusaneemia

Imikute ja väikelaste rauavaegusaneemia on sageli esinev haiguslik seisund, mille põhjus on enamasti vähene rauasisaldus tarbitavas toidus või häiritud raua imendumine soolestikus.

Uus!!: Aatom ja Imiku rauavaegusaneemia · Näe rohkem »

Immanuel Kant

Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.

Uus!!: Aatom ja Immanuel Kant · Näe rohkem »

Impulsslasersadestus

Impulsslasersadestus. Laseriga aurustatakse alumiiniumoksiidist (Al2O3) koosnevat ketast (pildil nähaolev valge ketas, mille kohal on lillakates toonides plasmapilv). Nii sadenevad selle alumiiniumiosakesed õhukese kilena pildi ülaosas nähtavale strontsiontitanaadist (SrTiO3) plaadile. Substraat on kuumutatud 650 °C juurde, et soodustada alumiiniumkihi kristallatsiooni. Adam Andersen Læssøe foto. Impulsslasersadestus (inglise pulsed laser deposition, lühend PLD) on õhukeste kilede kasvatuse meetod.

Uus!!: Aatom ja Impulsslasersadestus · Näe rohkem »

Indeks (keemia)

Indeks on keemilise aine valemis esinev number, mis näitab elemendi aatomite arvu molekulis või ioonide arvude suhet kristallis.

Uus!!: Aatom ja Indeks (keemia) · Näe rohkem »

Instrumentaalanalüüs

küvetis, c) tajur, d) signaaliprotsessor, e) tulemuse registreerimine isekirjuti või arvutiga Instrumentaalanalüüs on analüütilise keemia valdkond, mis uurib ainete koostist ja struktuuri mitmesuguste instrumentide ja aparaatide abil.

Uus!!: Aatom ja Instrumentaalanalüüs · Näe rohkem »

Interkalatsioon (keemia)

Metalli aatomite interkalatsioon grafiiditasandite vahel Interkalatsioon (ladina keeles intercalare vahele paigutama) tähendab keemias molekulide, ioonide (harvemini aatomite) ladestamist keemilistes ühendites, ilma et ühendi struktuur seejuures märkimisväärselt muutuks.

Uus!!: Aatom ja Interkalatsioon (keemia) · Näe rohkem »

Io (kuu)

Io ehk Jupiter I on Jupiteri üks kuudest ja planeedile läheduselt viies kuu.

Uus!!: Aatom ja Io (kuu) · Näe rohkem »

Ionisatsioon

Kiiresti liikuva elektroni (ülal) põhjustatud põrkeionisatsioon, mille tagajärjel eraldub aatomist elektron ja aatom muutub positiivseks iooniks (all) Ionisatsioon on positiivse iooni tekkimine neutraalsest aatomist või molekulist, kui sellest lahkub elektron, või negatiivse iooni tekkimine (peamiselt keemilistes reaktsioonides), kui neutraalse aatomiga (molekuliga) liitub elektron.

Uus!!: Aatom ja Ionisatsioon · Näe rohkem »

Ionisatsioonienergia

350px Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks üksikult aatomilt (või molekulilt).

Uus!!: Aatom ja Ionisatsioonienergia · Näe rohkem »

Ioniseeriv kiirgus

Ioniseeriv kiirgus koosneb osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t ioniseerida aatom).

Uus!!: Aatom ja Ioniseeriv kiirgus · Näe rohkem »

Ionosfäär

Ionosfäär atmosfääris. E- ja F-tähed tähistavad plasma kontsentratsiooni kahte maksimumväärtust vastavates kihtides Ionosfäär on üks atmosfääri kõrgemaid kihte, mis algab umbes 50–70 km kõrguselt ning ulatub 800–1000 km kõrgusele.

Uus!!: Aatom ja Ionosfäär · Näe rohkem »

Ioon

O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.

Uus!!: Aatom ja Ioon · Näe rohkem »

Ioonmootor

NASA 2,3 kW NSTAR ioonmootori testimine Deep Space 1 kosmosesüstiku küljes Jet Propulsioni laboris Ioonmootor on kosmosetehnikas kasutatav mootor, mis tekitab tõukejõu väljapaisatud kiirendatud ioonide reaktiivjõuga.

Uus!!: Aatom ja Ioonmootor · Näe rohkem »

Isoalkeen

Isoalkeen on triviaalnimetus teatud rühma alkeenide kohta, milles C.

Uus!!: Aatom ja Isoalkeen · Näe rohkem »

Isoleeritud paisuga väljatransistor

Isoleeritud paisuga väljatransistor (MOSFET) on väljatransistor, milles tüüriva elektriväljaga (paisu ja lätte vahelise pingega) muudetakse laengukandjate kontsentratsiooni kanalis.

Uus!!: Aatom ja Isoleeritud paisuga väljatransistor · Näe rohkem »

Isomeerid

Isomeeride klassifikatsioon Keemias on isomeerid ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad keemilised ained.

Uus!!: Aatom ja Isomeerid · Näe rohkem »

Isomerisatsioon

Keemias tähendab isomerisatsioon aine molekulis aatomite omavahelist ümberpaiknemist, nii et moodustub uus molekul täpselt nendestsamadest aatomitest.

Uus!!: Aatom ja Isomerisatsioon · Näe rohkem »

Isotoop

Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.

Uus!!: Aatom ja Isotoop · Näe rohkem »

Itaalia

Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.

Uus!!: Aatom ja Itaalia · Näe rohkem »

Jöns Jacob Berzelius

Jöns Jakob Berzelius Jöns Jacob Berzelius (20. august 1779 Väversunda, Östergötland – 7. august 1848 Stockholm) oli rootsi keemik ja mineraloog, keemiliste elementide sümbolite autor ning tseeriumi, seleeni ja tooriumi avastaja.

Uus!!: Aatom ja Jöns Jacob Berzelius · Näe rohkem »

Jean Baptiste Perrin

pisi Jean Baptiste Perrin (30. september 1870 Lille – 17. aprill 1942 New York) oli prantsuse füüsik, Nobeli auhinna laureaat.

Uus!!: Aatom ja Jean Baptiste Perrin · Näe rohkem »

John Dalton

John Dalton Manchesteri raekojas John Dalton (6. september 1766 Cumberland – 27. juuli 1844 Manchester) oli inglise keemik ja füüsik, nüüdisaegse molekulaar-atomistliku õpetuse rajajaid.

Uus!!: Aatom ja John Dalton · Näe rohkem »

Jood

Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53.

Uus!!: Aatom ja Jood · Näe rohkem »

Joseph John Thomson

Joseph John Thomson (18. detsember 1856 Manchester – 30. august 1940 Cambridge) oli inglise füüsik.

Uus!!: Aatom ja Joseph John Thomson · Näe rohkem »

Jota-

Jota- (sümbol Y) on suurim SI-prefiks mõõtühikute SI-süsteemis, mis tähistab 1024 ehk 1 000 000 000 000 000 000 000 000 kordset.

Uus!!: Aatom ja Jota- · Näe rohkem »

Kahe ookeani saladus

"Kahe ookeani saladus" (vene keeles "Тайна двухокеанов") on Grigori Adamovi ulmeromaan Nõukogude allveelaeva Pioneer reisist Leningradist Vladivostokki.

Uus!!: Aatom ja Kahe ookeani saladus · Näe rohkem »

Kaksikside

'''Sinisega''' märgitud kaksiksidemed eri ainetes: atsetaldehüüd, atsetoon ja äädikhappe metüülester (ülemine rida vasakult paremale) ning 3-oksasoliin, atsetoonoksiim ja propeen (alumine rida). Kaksikside on kovalentsete sidemete hulka kuuluv keemilise sideme tüüp, mille puhul sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari.

Uus!!: Aatom ja Kaksikside · Näe rohkem »

Karbanioon

Karbanioon on teatud tüüpi orgaanilises reaktsioonis esinev aktiivne intermediaat (väga reaktsioonivõimeline ja lühiealine), milles süsiniku aatomil on vaba elektronpaar ja negatiivne laeng.

Uus!!: Aatom ja Karbanioon · Näe rohkem »

Karbapeneemid

Karbapeneemi struktuur Tienamütsiini struktuur Karbapeneemid on beetalaktaamantibiootikumid, mis on aktiivsed nii grampositiivsete kui gramnegatiivsete organismide suhtes.

Uus!!: Aatom ja Karbapeneemid · Näe rohkem »

Karbiidid

Karbiidid on süsiniku ühendid metallide ja mõnede mittemetallidega, mille elektronegatiivsus on väiksem kui süsinikul (C).

Uus!!: Aatom ja Karbiidid · Näe rohkem »

Karbiidset päritolu süsinik

Karbiidset päritolu süsinik (CDC, inglise keeles Carbide-derived carbon) saadakse karbiididest, mis muudetakse puhtaks süsinikuks füüsikaliste (näiteks termiline lagundamine) ja keemiliste (näiteks halogeenimine) protsessidega.

Uus!!: Aatom ja Karbiidset päritolu süsinik · Näe rohkem »

Karbokatioonid

butüülkatioon (planaarne geomeetria) Karbokatioonid (R+) võivad olla assotsieerunud vastasiooniga (aniooniga X–): kovalentne side, ioonpaar, solvent-eraldatud ioonpaar ja vabad ioonid Karbokatioonid ehk karbkatioonid on orgaaniliste ühendite reaktsioonides esinevad lühiealised ebastabiilsed intermediaadid, millel on positiivne laeng süsiniku aatomil.

Uus!!: Aatom ja Karbokatioonid · Näe rohkem »

Karboksüülhapped

homoloogilises reas C1…C8. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH).

Uus!!: Aatom ja Karboksüülhapped · Näe rohkem »

Karboksürühm

Karboksürühm Karboksüülhape Karboksürühm ehk karboksüülrühm on orgaanilist hapet karboksüülhapet iseloomustav funktsionaalrühm, mida tähistatakse valemiga –C(.

Uus!!: Aatom ja Karboksürühm · Näe rohkem »

Karbonüülrühm

Karbonüülrühm Karbonüülrühm ehk oksorühm on funktsionaalrühm, kus süsiniku aatom on kaksiksideme abil ühendatud hapniku aatomiga: C.

Uus!!: Aatom ja Karbonüülrühm · Näe rohkem »

Katioon

Katioon on positiivse elektrilaenguga ioon.

Uus!!: Aatom ja Katioon · Näe rohkem »

Katoodtolmustamine

Katoodtolmustamine on füüsikalise aurufaas-sadestuse meetod õhukeste tahkiskilede sadestamiseks.

Uus!!: Aatom ja Katoodtolmustamine · Näe rohkem »

Küllastunud ja küllastumata ühendid

Keemias nimetatakse küllastunud ühenditeks neid orgaanilisi ühendeid, mille molekulis on süsiniku aatomid omavahel seotud üksiksidemetega.

Uus!!: Aatom ja Küllastunud ja küllastumata ühendid · Näe rohkem »

Keemia ajalugu

Keemia ajalooks võib pidada perioodi vanaajast kuni tänapäevani.

Uus!!: Aatom ja Keemia ajalugu · Näe rohkem »

Keemia mõisteid

Sellele lehele on koondatud keemiaga seotud üldmõisted.

Uus!!: Aatom ja Keemia mõisteid · Näe rohkem »

Keemiaseadused

Keemiaseadused on keemiavaldkonnaga seotud loodusseadused.

Uus!!: Aatom ja Keemiaseadused · Näe rohkem »

Keemiline afiinsus

Afiinsus keemias iseloomustab aine või funktsionaalrühma võimet reageerida mingi teise ainega.

Uus!!: Aatom ja Keemiline afiinsus · Näe rohkem »

Keemiline aine

Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.

Uus!!: Aatom ja Keemiline aine · Näe rohkem »

Keemiline ühend

Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.

Uus!!: Aatom ja Keemiline ühend · Näe rohkem »

Keemiline element

Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.

Uus!!: Aatom ja Keemiline element · Näe rohkem »

Keemiline kineetika

Keemiliste reaktsioonide kiirused varieeruvad suures ulatuses. Need võivad toimuda plahvatuslikult, kuid võivad võtta aega ka aastaid, nagu näiteks metallide oksüdeerumine atmosfääris Keemiline kineetika on füüsikalise keemia haru, mis tegeleb keemiliste protsesside kiiruste ja kulu uurimisega.

Uus!!: Aatom ja Keemiline kineetika · Näe rohkem »

Keemiline side

Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.

Uus!!: Aatom ja Keemiline side · Näe rohkem »

Keemiline struktuur

Amitriptüliini molekuli keemilise struktuuri graafiline esitlus, see on skelettvalem Keemiline struktuur tähendab aatomite ruumilist paigutust molekulis.

Uus!!: Aatom ja Keemiline struktuur · Näe rohkem »

Keemiline valem

Keemiline valem on keemiliste elementide sümbolitest koosnev avaldis keemilise aine kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise märkimiseks.

Uus!!: Aatom ja Keemiline valem · Näe rohkem »

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem

Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.

Uus!!: Aatom ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Näe rohkem »

Kell

Kell Päikesekell Varssavis Veekell Kell on seade aja mõõtmiseks.

Uus!!: Aatom ja Kell · Näe rohkem »

Keskkonna happelisus

Keskkonna happelisus ühendab nii Brønstedi happelisust, vesiniksideme donoorsust kui ka Lewise happelisust.

Uus!!: Aatom ja Keskkonna happelisus · Näe rohkem »

Ketoonid

Ketooni üldvalem Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C.

Uus!!: Aatom ja Ketoonid · Näe rohkem »

Kiirgus

Kiirgus on füüsikas energiavoo emiteerimine või edastamine lainete või aineosakeste kujul ruumi või materiaalsesse keskkonda.

Uus!!: Aatom ja Kiirgus · Näe rohkem »

Kiirgusdetektor

Kiirgusdetektor on mõõteriist või andur, mida kasutatakse elektromagnetkiirguse voo registreerimiseks.

Uus!!: Aatom ja Kiirgusdetektor · Näe rohkem »

Kineetiline Monte Carlo

Kineetilise Monte Carlo (KMC) meetod on üldise Monte Carlo arvutusalgoritmika allharu.

Uus!!: Aatom ja Kineetiline Monte Carlo · Näe rohkem »

Kinoloonid

Kinoloonide põhistruktuur: sinine radikaal on enamasti piperasiin; kui ühendis on fluori aatom (punane), siis on see fluorokinoloon Kinoloonid on rühm sünteetilisi laiatoimelisi antibiootikume.

Uus!!: Aatom ja Kinoloonid · Näe rohkem »

Kiraalne molekul

Aminohappe kaks mitteühitatavat käelist molekuli: L- ja D-enantiomeerid (NB! rühmad R on suunatud tasapinnast ettepoole ning rühmad NH2 ja COOH tahapoole) Asümmeetriline C-aatom, millega on seotud neli erinevat rühma: OH, CHO, CH2OH ja H, mis asuvad piltlikult tetraeedri tippudes Keemias tähendab kiraalsus molekuli struktuuris sümmeetria puudumisega seotud omadust, mistõttu kiraalne molekul (ehk käeline molekul) ei ole ühildatav tema peegelpildile vastava konfiguratsiooniga molekuliga.

Uus!!: Aatom ja Kiraalne molekul · Näe rohkem »

Kiraalne tsenter

Kiraalne süsinik ja kiraalsus.Kiraalne tsenter (IUPAC järgi kiraalsustsenter) on stereokeemia mõiste, mis tähistab sellist aatomit, mille ümber on tetraeedriliselt neli asendajat erinevate rühmadega (üks asendaja võib olla ka elektronpaar).

Uus!!: Aatom ja Kiraalne tsenter · Näe rohkem »

Kiraalsus

Kiraalsus ehk käelisus on üks asümmeetria (sümmeetria puudumise) viis, mille puhul objekt või süsteem ei ole identne oma peegelpildiga.

Uus!!: Aatom ja Kiraalsus · Näe rohkem »

Kloor

Kloor gaasilisel kujul klaastorus Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.

Uus!!: Aatom ja Kloor · Näe rohkem »

Kloorimine

Kloorimine (varem ka kloreerimine) on keemiline reaktsioon, mille käigus viiakse kloori aatom(id) aine molekuli koostisse.

Uus!!: Aatom ja Kloorimine · Näe rohkem »

Klooritud süsivesinikud

Klooritud süsivesinikud on orgaanilised ühendid, kus süsivesiniku molekulis vähemalt üks vesinikuaatom on asendunud kloori aatomiga.

Uus!!: Aatom ja Klooritud süsivesinikud · Näe rohkem »

Klorometüülalküüleetrid

Klorometüülalküüleetrid ehk alkoksüklorometaanid ehk alküülklorometüüleetrid ehk α-kloroeetrid on orgaanilised ühendid üldstruktuuriga ROCH2Cl.

Uus!!: Aatom ja Klorometüülalküüleetrid · Näe rohkem »

Klorometüülmetüüleeter

Klorometüülmetüüleetri struktuurivalem Klorometüülmetüüleeter ehk metoksüklorometaan ehk metoksümetüülkloriid on orgaaniline ühend keemilise valemiga CH3OCH2Cl.

Uus!!: Aatom ja Klorometüülmetüüleeter · Näe rohkem »

Kohalik Mull

Kunstniku kujutus Kohalikust Mullist Kohalik Mull (inglise keeles Local Bubble) on hõrendatud kuuma gaasi piirkond tähtedevahelises keskkonnas Linnutee galaktika Orioni haru sees.

Uus!!: Aatom ja Kohalik Mull · Näe rohkem »

Koherentsed lained

Koherentseteks laineteks nimetatakse füüsikas laineid, millel on konstantne faasivahe ja püsiv sagedus.

Uus!!: Aatom ja Koherentsed lained · Näe rohkem »

Kohesioon

Elavhõbedatilka hoiavad koos tugevad kohesioonijõud. Adhesioonijõud (klaasi suhtes) on nõrgemad ja seetõttu ei valgu tilk klaasnõus laiali Kohesioon ehk nidusus on molekulaarjõududest tingitud seos ühe ja sama aine molekulide vahel.

Uus!!: Aatom ja Kohesioon · Näe rohkem »

Kolmikside

Kolmikside heks-3-üüni graafilises struktuurivalemis Kolmikside on keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari, ehk kaks aatomit jagavad kuut elektroni.

Uus!!: Aatom ja Kolmikside · Näe rohkem »

Kondensatsioonireaktsioon

Kahe aminohappe molekuli kondensatsioon peptiidsideme (punane) moodustumisega Dieckmanni kondensatsioonireaktsioon Kondensatsioonireaktsioon on keemiline reaktsioon, milles kaks orgaanilise aine molekuli ühinevad produktiks, kusjuures reaktsiooni kõrvalsaaduseks on mingi väike molekul, näiteks vesi, vesinikkloriid, metanool või äädikhape.

Uus!!: Aatom ja Kondensatsioonireaktsioon · Näe rohkem »

Kondenseerunud tsüklitega molekulid

Spiro2.2pentaan, spirotsükliline molekul Dekaliin ehk bitsüklo4.4.0dekaan Norbornaan ehk bitsüklo2.2.1heptaan Kondenseerunud tsüklitega molekulid ehk kondenseerunud tsüklid (fused rings) on polütsüklilised ühendid, mida iseloomustab tsüklitele ühiste aatomite esinemine molekulis.

Uus!!: Aatom ja Kondenseerunud tsüklitega molekulid · Näe rohkem »

Konformatsioon

Mõned konformatsioonid n-butaani molekulis. Kõverdatud nool näitab pöörlemist (ingl k ''rotation'') ümber üksiksideme Konformatsioon on keemiavaldkonda kuuluv mõiste, mis on seotud mitmeaatomilise molekuli ruumilise kujuga – täpsemalt molekuli moodustavate aatomite ja/või funktsionaalrühmade paigutusega üksteise suhtes.

Uus!!: Aatom ja Konformatsioon · Näe rohkem »

Konjugeerunud sidemed

Konjugeerunud sidemed, ehk konjugeerunud süsteemid (kõige sagedamini konjugeeritud kaksiksidemed) esinevad orgaanilistes ühendites, kui (süsiniku) aatomite vaheliste kovalentsete sidemete süsteemis esineb valentselektronide delokalisatsioon ("laialimäärimine") üle kogu konjugeerunud süsteemi.

Uus!!: Aatom ja Konjugeerunud sidemed · Näe rohkem »

Koostise püsivuse seadus

Koostise püsivuse seadus (ka Prousti seadus) on oluline keemiaseadus.

Uus!!: Aatom ja Koostise püsivuse seadus · Näe rohkem »

Kordne side

Kordne side on keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil.

Uus!!: Aatom ja Kordne side · Näe rohkem »

Kordsete suhete seadus

Kordsete suhete seadus (nimetatakse ka Daltoni seadus) on 19.

Uus!!: Aatom ja Kordsete suhete seadus · Näe rohkem »

Korpuskulaar-laineline dualism

Korpuskulaar-laineline dualism ehk laine-osakese dualism puhul on kvantmehaanikas kontseptsioon, mis ütleb, et iga osake või kvant omab nii laine kui ka osakese omadusi.

Uus!!: Aatom ja Korpuskulaar-laineline dualism · Näe rohkem »

Korrapärane tetraeeder

right Korrapärane tetraeeder ehk korrapärane nelitahukas ehk regulaarne nelitahukas on korrapärane hulktahukas, millel on neli võrdkülgse kolmnurga kujulist tahku ja mille igast tipust lähtub kolm serva.

Uus!!: Aatom ja Korrapärane tetraeeder · Näe rohkem »

Kosmiline kiirgus

Kosmilise primaarkiirguse suure energiaga osake (prooton p) laguneb atmosfääri ülakihtide osakestega põrkumisel elementaarosakesteks ja aatomituuma kildudeks, mis omakorda põrkudes laviinitaoliselt paljunevad, moodustades kosmilise sekundaarkiirguse. Maapinnale jõudvatest osakestest moodustavad suurema osa müüonid (µ), mis kohe lagunevad Kosmiline kiirgus on maailmaruumis väga kiiresti liikuvate laenguga osakeste (esmas- ehk primaarkiirguse) ja Maa atmosfääris nende toimel tekkivate osakeste (teis- ehk sekundaarkiirguse) voog.

Uus!!: Aatom ja Kosmiline kiirgus · Näe rohkem »

Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus

WMAPi ülesvõte kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus ehk reliktkiirgus on Universumi algusaegadest pärinev kiirgus kosmoses.

Uus!!: Aatom ja Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus · Näe rohkem »

Kovalentne side

Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.

Uus!!: Aatom ja Kovalentne side · Näe rohkem »

Kriitiline mass

neutronpeegliga peegeldatakse tuumkütusest väljunud neutronid tagasi tuumkütusesse ja selle tulemusena tekib kunstlik ahelreaktsioon Kriitiline mass on vähim tuumkütuse kogus, milles tuumalõhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina.

Uus!!: Aatom ja Kriitiline mass · Näe rohkem »

Kristall

Kvartsi monokristallid Püriidi polükristall Berülli kristall silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud Valkude kristallid Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.

Uus!!: Aatom ja Kristall · Näe rohkem »

Kristallivõre

Kuubikujuliste elementaarrakkudega kristallivõre Kristallivõre on kristalli koosseisu kuuluvate aatomite, ioonide või molekulide tasakaalulisele asetusele vastavate ruumipunktide kogum, mida iseloomustab perioodiline korduvus ruumis.

Uus!!: Aatom ja Kristallivõre · Näe rohkem »

Kristallstruktuur

Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses.

Uus!!: Aatom ja Kristallstruktuur · Näe rohkem »

Krooneetrid

Krooneetrid on tsüklilised polüeetrid, enamasti korduvate eeterlülidega (-O-CH2-CH2)n ühendid.

Uus!!: Aatom ja Krooneetrid · Näe rohkem »

Krotüülrühm

Krotüülrühm on orgaanilises keemias molekuli osa, nelja süsiniku aatomit sisaldav allüülset tüüpi rühm СН3–CH.

Uus!!: Aatom ja Krotüülrühm · Näe rohkem »

Ksenoon

Ksenooniga töötav gaaslahenduslamp Ksenoon (keemiline sümbol Xe) on keemiline element aatomnumbriga 54.

Uus!!: Aatom ja Ksenoon · Näe rohkem »

Kukurbituriilid

Kukurbituriilide Q5, Q6, ja Q7 molekulimudelid kahes vaates Kukurbituriilid (või kukurbituriilid, kus n on glükooluriili lülide arv molekulis) on makroheterotsüklilised ühendid (C6H6N4O2)n, mille korduvad lülid moodustavad spetsiifilise seest õõnsa rõnga, mille siseservadele on paigutunud hapniku aatomid.

Uus!!: Aatom ja Kukurbituriilid · Näe rohkem »

Kuld

Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.

Uus!!: Aatom ja Kuld · Näe rohkem »

Kultuuriteadus ja loodusteadus

"Kultuuriteadus ja loodusteadus" ("Kulturwissenschaft und Naturwissenschaft") on Heinrich Rickerti teos, milles ta arendab edasi Wilhelm Windelbandi kõnes "Ajalugu ja loodusteadus" esitatud ideid.

Uus!!: Aatom ja Kultuuriteadus ja loodusteadus · Näe rohkem »

Kvant

Füüsikas on kvant (ladina sõnast quantum 'kui palju, kui suur') füüsikaline objekt, mis tekib süsteemi üleminekul ühest olekust teise, kui selle süsteemi olekud vastavad teatud füüsikalise suuruse (enamasti energia) diskreetsetele väärtustele.

Uus!!: Aatom ja Kvant · Näe rohkem »

Kvantarv

Kvantarv on süsteemi olekut iseloomustav väärtus kvantmehaanikas.

Uus!!: Aatom ja Kvantarv · Näe rohkem »

Kvantfüüsika

Kvantfüüsika ehk kvantteooria on 20.

Uus!!: Aatom ja Kvantfüüsika · Näe rohkem »

Kvantmehaanika

tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.

Uus!!: Aatom ja Kvantmehaanika · Näe rohkem »

Kvantteleportatsioon

Kvantteleportatsioon on kvantfüüsikale tuginev infoedastusviis, milles kvantinformatsiooni edastamine ei toimu füüsilise meediumi kaudu, vaid põimumiseks nimetatava kvantefekti abil.

Uus!!: Aatom ja Kvantteleportatsioon · Näe rohkem »

Kvantvedelik

Kvantvedelik (inglise keeles quantum fluid) on vedelik, mille omadused on põhiliselt määratud kvantefektidega makroskoopilisel tasandil.

Uus!!: Aatom ja Kvantvedelik · Näe rohkem »

Kvaternaarne süsinikuaatom

Kvaternaarne süsinikuaatom tähendab, et orgaanilise ühendi mingi süsinikuaatom on kovalentse sideme kaudu seotud nelja kõrvaloleva süsinikuaatomiga.

Uus!!: Aatom ja Kvaternaarne süsinikuaatom · Näe rohkem »

Lagunemine

Männikjärve raba vana laudtee, mis on lagunenud Lagunemine on millegi jagunemine väiksemateks osadeks.

Uus!!: Aatom ja Lagunemine · Näe rohkem »

Lahus

Keedusoola (NaCl) lahustamine vees Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.

Uus!!: Aatom ja Lahus · Näe rohkem »

Lahustamine

Lahustamine või lahustumine (inglise dissolution) on protsess, milles tahke, vedel või gaasiline aine (soluut) seguneb lahustiga (solvendiga) andes reeglina homogeense süsteemi (lahuse).

Uus!!: Aatom ja Lahustamine · Näe rohkem »

Lahustunud aine

Lahustunud aine ehk solvaat on keemiline aine, mis on lahustis jaotunud üliväikeste osakestena: aatomite, molekulide või ioonidena.

Uus!!: Aatom ja Lahustunud aine · Näe rohkem »

Lahutusmeetodid

Lahutusmeetodid keemias hõlmavad mitmesuguseid protseduure ja protsesse, mida kasutatakse ainete segu komponentide üksteisest eraldamiseks.

Uus!!: Aatom ja Lahutusmeetodid · Näe rohkem »

Lantaan-strontsium-koobaltoksiid

Lantaan-strontsium-koobaltoksiid (LSC) või lantaan-strontsiumkobaltiid on keraamiline materjal, mille keemiliseks valemiks on La1-xSrxCoCO3-δ.

Uus!!: Aatom ja Lantaan-strontsium-koobaltoksiid · Näe rohkem »

Lantanoidid

Lantanoididideks nimetatakse 15 keemilist elementi lantaanist luteetsiumini järjekorranumbritega 57–71.

Uus!!: Aatom ja Lantanoidid · Näe rohkem »

Larmori pretsessioon

Negatiivse laenguga osakese pretsessiooni suund magnetvälja suuna ümber Larmori pretsessioon (iiri füüsiku Joseph Larmori järgi) on osakese (elektroni, aatomituuma, aatomi) magnetmomendi pretsessioon ehk selle momendi pöörlemistelje keerdumine ümber välise magnetvälja suuna.

Uus!!: Aatom ja Larmori pretsessioon · Näe rohkem »

Laser

Laser Laser Laser ehk valguskvantgeneraator ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas.

Uus!!: Aatom ja Laser · Näe rohkem »

Laserindutseeritud plasma spektroskoopia

LIBSi katseseadmete üldine skeem Laserindutseeritud plasma spektroskoopia (ingl k Laser-induced breakdown spectroscopy, LIBS) on aatomemissioonspektroskoopia meetod, kus kasutatakse aatomi ergastamiseks võimsat laserimpulssi.

Uus!!: Aatom ja Laserindutseeritud plasma spektroskoopia · Näe rohkem »

Lavrentsium

Lavrentsium (ka: laurentsium) on keemiline element järjenumbriga 103.

Uus!!: Aatom ja Lavrentsium · Näe rohkem »

Läbipaistvus

Varbussid on läbipaistavad organismid. See lihtsustab nende uurimist ja on muutnud nad üheks bioloogias oluliseks mudelorganismiks Läbipaistvus on keha füüsikaline omadus, mille korral aine hajutab, neelab ja muundab teatud sagedusega elektromagnetilisi laineid (valgust) väga vähe või ei tee seda üldse.

Uus!!: Aatom ja Läbipaistvus · Näe rohkem »

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Uus!!: Aatom ja Lämmastik · Näe rohkem »

Lämmastikhape

Lämmastikhape (varem: salpeeterhape; keemiline valem HNO3) on söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ja mürgine hape, mis võib põhjustada raskeid põletushaavu.

Uus!!: Aatom ja Lämmastikhape · Näe rohkem »

Lämmastikoksiid

Lämmastikoksiidi Lewis'e struktuur. Lämmastikoksiid on binaarne ühend valemiga NO.

Uus!!: Aatom ja Lämmastikoksiid · Näe rohkem »

Lõhenevus

Lõhenemisjäljed rodoniidil Lõhenevus on kristallstruktuuri omavate ainete omadus mehaaniliselt jaguneda väiksemaiks osadeks (lõheneda) mööda kindlasuunalisi tasapindu.

Uus!!: Aatom ja Lõhenevus · Näe rohkem »

Leek

Kivisöe leek Küünlaleek Eri soolade leegid on erineva värvusega Leek on tule nähtav (valgust kiirgav) gaasiline osa.

Uus!!: Aatom ja Leek · Näe rohkem »

Leelismetallid

Leelismetallid on perioodilisussüsteemi IA rühma kuuluvad metallilised elemendid.

Uus!!: Aatom ja Leelismetallid · Näe rohkem »

Leelismuldmetallid

Leelismuldmetallid on klassikalises mõistes metallid, mille oksiidid ("leelismullad") sarnaselt leelismetallide oksiididega annavad veega reageerides tugevaid aluseid (leeliseid) ning mille oksiidide sulamistemperatuur on sarnaselt muldmetallide oksiidide ("muldade") sulamistemperatuuriga kõrge.

Uus!!: Aatom ja Leelismuldmetallid · Näe rohkem »

Lenduvus

Lenduvus on mingi aine (keemilise ühendi) omadus, mis näitab, kui kergesti see aine aurustub.

Uus!!: Aatom ja Lenduvus · Näe rohkem »

Lihtaine

Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.

Uus!!: Aatom ja Lihtaine · Näe rohkem »

Liitaine

Liitaine on keemiline ühend, milles esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid.

Uus!!: Aatom ja Liitaine · Näe rohkem »

Liitiumorgaanilised ühendid

Liitiumorgaanilised ühendid on metallorgaanilised ained, kus esineb kovalentne side liitiumi aatomi ja orgaanilise rühma süsiniku vahel.

Uus!!: Aatom ja Liitiumorgaanilised ühendid · Näe rohkem »

Liitosakesed

Liitosake ehk komposiitosake on osake, mis koosneb väiksematekst osakestest.

Uus!!: Aatom ja Liitosakesed · Näe rohkem »

Lineaarne molekul

Lineaarne molekul tähendab mittehargnenud ahelaga molekuli, kuigi aatomid selles molekulis ei asetse lineaarselt ühel joonel.

Uus!!: Aatom ja Lineaarne molekul · Näe rohkem »

Lipinski viie reegel

keel.

Uus!!: Aatom ja Lipinski viie reegel · Näe rohkem »

Lisand

Lisand on miski, mis on lisatud.

Uus!!: Aatom ja Lisand · Näe rohkem »

Lisand (keemia)

Lisand võib olla ka soovimatu. Näiteks siin peaks saagiseks olema valge kristalne aine, kuid reaktsioonisegu liigne kuumutamine tekitas juurde hulgaliselt kollase värvusega lisandit. Lisand on teine aine, mille molekulid esinevad põhiliselt ühe aine molekulidest koosnevas materjalis või võõras keemiline element, mille aatomid asendavad aineomaseid mõne keemilise aine kristallvõres.

Uus!!: Aatom ja Lisand (keemia) · Näe rohkem »

Loomulike ühikute süsteem

Loomulike ühikute süsteem on füüsikas mõõtühikute süsteem, mis põhineb füüsika eri valdkondadele omaste füüsikakonstantide (universaalkonstantide) väärtustel.

Uus!!: Aatom ja Loomulike ühikute süsteem · Näe rohkem »

Maa

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

Uus!!: Aatom ja Maa · Näe rohkem »

Maa-väliste tsivilisatsioonide otsingud

Maa-väliste tsivilisatsioonide otsingud (inglise search for extraterrestrial intelligence ehk lühendina SETI) on katsed leida tõendeid maaväliste tsivilisatsioonide (või mis tahes maaväliste eluvormide) kohta.

Uus!!: Aatom ja Maa-väliste tsivilisatsioonide otsingud · Näe rohkem »

Maateaduste mõisteid (R)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad R-tähega. raba – rabakivi – rabaturvas – rabedus – rabenemine – kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine radiaaloos – radioaktiivne meetod – radiosüsinikumeetod – radiolaarmuda – radionukliid – radiosüsiniku aasta – rahe – rahn – rahu – Rahvusvaheline Geoloogiaühing – Raikküla lade – rakendusgeoloogia – Rakvere lade – rand – randla – rannabarr – rannageoloogia – rannajoon – rannak – rannakusete – rannamoodustis – rannanõlv – rannaprotsessid – rannasete – rannavall – tormi(de) poolt mererannale heidetud, peamiselt klibust ning veeristest koosnev piklik positiivne pinnavorm rannavöönd – rannik – rannikufaatsies – rannikuluide – rannikumadalik – rannikumeri – rannikusete – rasked mineraalid – raske nafta – rasvaläige – rauaaja kliimapessimum – rauamaak – kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv raua-mangaanikonkretsioon – raud – raudmeteoriit – ravimuda – realgaar – rebendkurrutus – rebendrike – reeper – refuugium – regionaalgeoloogia – geoloogia osa, mis käsitleb mingi piirkonna geoloogilist ehitust ja arengut regionaalne kivim – kivim, mis saab levida vaid teatud kindlas piirkonnas regoliit – regressiivne seeria – regressioon (geoloogia) – rekultiveerimine – relikt (biogeograafia) – reljeef – reljeef – reljeefielement – reljeefitüüp – reljeefivorm – Rēzekne lade – retrograadne moone – Rhyac – riasrannik – ribekiit – Richteri skaala – riff – rift – riftiahelik – riftiorg – riftistumine – riftivöönd – Riia plutoon – Läti ja Eesti aluskorras paiknev süvakivimeist koosnev plutoon riikkond – riimvesi – vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5...18‰ rike (geoloogia) – rikkevöönd – ringdaik – rippliustik – ripporg – Rissi jäätumine – ristlaine – ristlõige – rodoniit – rohekilda faatsies – rohekilt – rohekivim – roheline kiir – rohtla – rombiline sümmeetria – rombiline süngoonia – Rooma kliimaoptimum – roosakvarts – Rootsiküla lade – Rossby lained – rubiin – rugoosid – ruhiorg – U-kujulise ristprofiiliga liustikutekkeline org rusu – rusukalle – rusukuhik – rusuvool – rutiil – ruumigrupp – rõhkkond – rõhtkihiline tekstuur – rõhtkihilisus – rõhumoone – rõngasdaik – rõngassaar – rõngassilikaadid – räbukoonus – rähk – rändkivi – liustiku poolt transporditud ning liustiku sulades maha jäänud kivi rändluide – rändpangas – rändrahn – räni – ränidioksiid – keemiline ühend, mille molekul koosneb ühest räni ja kahest hapniku aatomist ränikilt – ränikivi – peamiselt peitkristalsest kvartsist koosnev settekivim ränirikas kivim – ränist küllastatuse aste – tardkivimite suhtelist ränisisaldust iseloomustav suurus ränistunud puu – ränivetikad – röntgendifraktsioon – röntgenkristallograafia – röntgenspektroskoopia – rööpintrusioon – intrusioon, mis olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega, on enam-vähem paralleelne kildalisus- või kihilisuspindadega rööplasumus – selliste kivimkehade lasumus, mille vahel ei ole põiksust rünkpilv – rünksajupilved – rüoliit – rüsijää – rüükalad – R.

Uus!!: Aatom ja Maateaduste mõisteid (R) · Näe rohkem »

Madal-k dielektrik

Cu vaheühendused ja madal-k dielektrik nende vahel. Cu liinide vahelist mahtuvust vähendades saab vähendada aega signaali transpordiks transistoride vahel.Shamiryan, D & Abell, Thomas & Iacopi, Francesca & Maex, K. (2004). Low-K dielectric materials. Materials Today. 7. 34-39. 10.1016/S1369-7021(04)00053-7. Transistoride mõõdu vähenemisega tõuseb integraalskeemide töökiirus. Suuremat mõju kiirusele hakkab avaldama vaheühendustes signaali levimiskiirus. Madal-κ dielektrikud (ingl. k. low-κ dielectric) on materjalid, mille suhteline dielektriline läbitavus on madalam kui ränidioksiidil (κr.

Uus!!: Aatom ja Madal-k dielektrik · Näe rohkem »

Madala energiaga elektronide difraktsioon

'''Pilt 1.''' LEED-muster Si(100) pinnast. Kristallvõre on kuubiline ja pinnal on 2x1 perioodilisusega rekonstruktsioon. Difraktsiooni täpid tekivad elastselt hajunud elektronide neeldumisest luminestseeruval ekraanil. Seadme keskel on näha elektronikahur Madala energiaga elektronide difraktsioon (inglise keeles low-energy electron diffraction ehk LEED) on meetod, millega saab uurida monokristallide pinna struktuuri.

Uus!!: Aatom ja Madala energiaga elektronide difraktsioon · Näe rohkem »

Magneesium

Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.

Uus!!: Aatom ja Magneesium · Näe rohkem »

Magnetiit

Magnetiit ehk must rauamaak ehk magnetrauamaak on rauda sisaldav oksiidne maakmineraal.

Uus!!: Aatom ja Magnetiit · Näe rohkem »

Magnetiline domeen

Kerri mikroskoobi pilt mikrokristallilistest terakestest neodüümmagnetil, avalduvad magnetilised domeenid, mis on heledad ja tumedad triibud iga terakese sees Magnetiline domeen on magnetilise materjali osa, millel on ühesugune magnetisatsioon.

Uus!!: Aatom ja Magnetiline domeen · Näe rohkem »

Magnetiline monopoolus

Varrasmagnetist ei ole võimalik saada '''magnetilisi monopoolusi'''. Lõigates varrasmagneti pooleks ei saa me mitte ühte põhja- ja ühte lõunapoolust, vaid mõlemal tükil tekib nii põhja- kui lõunapoolus. Magnetilisi monopoolusi ei ole võimalik moodustada tavaainest – nende näol on tegemist uue elementaarosakesega Magnetiline monopoolus on hüpoteetiline elementaarosake osakestefüüsikas, mis kujutab endast ühe poolusega eraldiseisvat magnetit (põhjapoolus ilma lõunapooluseta või vastupidi).

Uus!!: Aatom ja Magnetiline monopoolus · Näe rohkem »

Magnetmonopool

Magneti pooleksmurdmisel saadakse kaks magnetit, millel mõlemal on oma põhjapoolus ja lõunapoolus Magnetmonopoolid ehk magnetlaengut kandvad osakesed on hüpoteetilised elementaarosakesed, mis kujutavad endast magneteid, millel on ainult üks poolus.

Uus!!: Aatom ja Magnetmonopool · Näe rohkem »

Mangaani sisaldav superoksiidi dismutaas

Mangaani sisaldav superoksiidi dismutaas (MnSOD), ka mitokondriaalne superoksiidi dismutaas ja superoksiidi dismutaas 2 (SOD2), on ensüüm, mida leidub peamiselt mitokondrites.

Uus!!: Aatom ja Mangaani sisaldav superoksiidi dismutaas · Näe rohkem »

Mario Bunge

Mario Bunge 2007. aastal. Mario Augusto Bunge (21. september 1919 Buenos Aires – 25. veebruar 2020 Montreal) oli Argentina päritolu filosoof, kes tegutses kaua Kanadas.

Uus!!: Aatom ja Mario Bunge · Näe rohkem »

Markasiit

Markasiit on mineraal, mille koostiseks on raudsulfiid (FeS2).

Uus!!: Aatom ja Markasiit · Näe rohkem »

Massiarv

Massiarv (tähis A) on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.

Uus!!: Aatom ja Massiarv · Näe rohkem »

Massispektromeetria

Skeem massispektromeetri põhilistest osadest Massispektromeetria (MS) on analüütilise keemia meetod, millega on võimalik mõõta osakeste massi ja elektrilaengu suhet (m/z, kus m on iooni mass, z on iooni laeng).

Uus!!: Aatom ja Massispektromeetria · Näe rohkem »

Materjaliteadus

Arvutisimulatsioon kosmosesüstiku kere kuumenemisest atmosfääri sisenemisel. Kere välistemperatuur võib tõusta 1650 °C-ni Materjaliteaduses on oluline materjalide sisestruktuuri uurimine. Mullbetooni kristallstruktuuri uurimine Tartu Ülikoolis Materjaliteadus on interdistsiplinaarne teadusharu, mis kombineerib keemiat, füüsikat ja inseneriteadust.

Uus!!: Aatom ja Materjaliteadus · Näe rohkem »

Meaning and Knowledge

"Meaning and Knowledge" ("Tähendus ja teadmine") on Hilary Putnami 1976.

Uus!!: Aatom ja Meaning and Knowledge · Näe rohkem »

Meeter

Meeter (kreeka sõnast metron 'mõõt' on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik pikkuse mõõtmiseks. Meetri tähis on m. Meetri määratlemisel on aluseks võetud valguse kiirus vaakumis, mille fikseeritud arvväärtus on 299 792 458 m/s, kusjuures sekund on määratletud tseesium-133 sageduse \Delta\nu_ alusel. 1 meeter on pikkus, mille läbib valgus vaakumis 1 / 299 792 458 sekundi (s) jooksul: kus.

Uus!!: Aatom ja Meeter · Näe rohkem »

Memristor

Memristor (inglise keele sõnadest memory resistor) ehk mälutakisti on kahekontaktiline passiivkomponent, mille elektritakistus sõltub seda varem läbinud elektrivoolu suurusest ja suunast ning mis voolu puudumisel säilitab viimase takistuse.

Uus!!: Aatom ja Memristor · Näe rohkem »

Merkuur

Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt Kosmoseaparaadi Mariner 10 ülesvõtetest kokku pandud mosaiik Merkuur on Päikesele kõige lähemal paiknev ja kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet.

Uus!!: Aatom ja Merkuur · Näe rohkem »

Metaan

Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.

Uus!!: Aatom ja Metaan · Näe rohkem »

Metafüüsika

Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.

Uus!!: Aatom ja Metafüüsika · Näe rohkem »

Metallid

Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).

Uus!!: Aatom ja Metallid · Näe rohkem »

Metüülrühm

Metüülrühm Metüülrühm on metaani molekulile, milles puudub üks vesiniku aatom, vastav ühevalentne rühm.

Uus!!: Aatom ja Metüülrühm · Näe rohkem »

Metoksürühm

Metoksürühmad (märgitud sinisega) Terminit metoksürühm kasutatakse orgaanilises keemias tähistamaks rühma CH3–O– kas funktsionaalrühma või molekuli osa tähenduses.

Uus!!: Aatom ja Metoksürühm · Näe rohkem »

Mikrofüüsika

Mikrofüüsika ehk mikroskoopiline füüsika on füüsika valdkond, milles käsitletakse aatomeid, molekule, aatomituumi ja elementaarosakesi ning ühtlasi uurib mikromaailmas valitsevaid seadusi ja seaduspärasusi.

Uus!!: Aatom ja Mikrofüüsika · Näe rohkem »

Mineraal

Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.

Uus!!: Aatom ja Mineraal · Näe rohkem »

Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?

"Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Arutlus teaduse olemusest ja seisundist ning teaduslikest meetoditest" ("What is this thing called science?") on Alan Chalmersi filosoofiaraamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse üliõpilaste ja teadlaste jaoks, kuid esitab ka oma seisukoha.

Uus!!: Aatom ja Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? · Näe rohkem »

Mitmekomponentne reaktsioon

Mitmekomponentne reaktsioon on keemiline protsess, milles osaleb kolm või enam lähteühendit (komponenti), mis moodustavad ühe produkti.

Uus!!: Aatom ja Mitmekomponentne reaktsioon · Näe rohkem »

Mittemolekulaarne aine

Mittemolekulaarne aine on keemiline aine, mis koosneb väga suurest hulgast aatomitest või ioonidest, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.

Uus!!: Aatom ja Mittemolekulaarne aine · Näe rohkem »

Molaarmass

Molaarmass on aine ühe mooli osakeste (aatomite, molekulide) mass: kus Molaarmassi mõõtühik SI-süsteemis on kilogramm mooli kohta (kg/mol), keemias aga üldiselt grammi mooli kohta (g/mol).

Uus!!: Aatom ja Molaarmass · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Uus!!: Aatom ja Molekul · Näe rohkem »

Molekulaarüksus

Molekulaarüksus (ingl molecular entity) on koondmõiste, mis hõlmab muu hulgas aatomit, molekuli, iooni ning konformeeri.

Uus!!: Aatom ja Molekulaarüksus · Näe rohkem »

Molekulaardünaamika

Molekulaardünaamika (MD) on aatomite ja molekulide füüsikalisi liikumisi kirjeldav arvutisimulatsioon.

Uus!!: Aatom ja Molekulaardünaamika · Näe rohkem »

Molekulaarelektroonika

Molekulaarelektroonika ehk ühe molekuli elektroonika on nanotehnoloogia teadusharu, mis kasutab elektroonikakomponentidena üksikuid molekule või nanoskaalas üksikute molekulide kogumit.

Uus!!: Aatom ja Molekulaarelektroonika · Näe rohkem »

Molekulaarkineetiline teooria

Molekulaarkineetiline teooria uurib aine ehitust ja omadusi, lähtudes kujutlusest, et kõik kehad koosnevad aatomitest ja molekulidest.

Uus!!: Aatom ja Molekulaarkineetiline teooria · Näe rohkem »

Molekulaarne aine

Molekulaarne aine on molekulidest koosnev keemiline aine.

Uus!!: Aatom ja Molekulaarne aine · Näe rohkem »

Molekulaarne assembler

Molekulaarne assembler ehk molekulaarassambleerija on Eric Drexleri määratluse kohaselt on "kavandatud seade, mis suudab juhtida keemilisi reaktsioone, paigutades reaktiivseid molekule aatomi täpsusega".

Uus!!: Aatom ja Molekulaarne assembler · Näe rohkem »

Molekulaarsus

Molekulaarsuseks nimetatakse keemias elementaarreaktsioonis põrkuvate osakeste (aatomite, molekulide, ioonide, radikaalide) arvu, st ühes reaktsiooni elementaarstaadiumis osalevate osakeste arvu.

Uus!!: Aatom ja Molekulaarsus · Näe rohkem »

Molekuli konfiguratsioon

Keemias tähendab konfiguratsioon aatomite ja aatomirühmade vastastikust asetust molekulis.

Uus!!: Aatom ja Molekuli konfiguratsioon · Näe rohkem »

Molekuli polaarsus

Vee (H2O) molekul on polaarne; negatiivne laeng on esitatud punase varjundiga ja positiivne laeng sinisega Aine molekulis aatomitevahelised keemilised sidemed moodustuvad ühiste elektronpaaride kaudu.

Uus!!: Aatom ja Molekuli polaarsus · Näe rohkem »

Molekuli steeriline pinge

Keemias tähendab steeriline pinge ehk molekuli pingestatus kõrgemat molekulisisest energiat, mis tuleneb molekuli struktuurist, kui aatomid on üksteise suhtes mitte kõige soodsamas ruumilises paigutuses.

Uus!!: Aatom ja Molekuli steeriline pinge · Näe rohkem »

Molekulivalem

Molekulivalem ehk molekulaarvalem (ka molekulvalem) on keemiline valem, mis näitab molekuli koostist, kasutades keemiliste elementide sümboleid ja allindekseid, mis näitavad elemendi aatomite arvu molekulis.

Uus!!: Aatom ja Molekulivalem · Näe rohkem »

Monaad

Monaadi (ladina keeles monas 'ühik', vanakreeka sõnast μονάς) all on filosoofias mõistetud mingit ühtset entiteeti.

Uus!!: Aatom ja Monaad · Näe rohkem »

Monokristall

Räni monokristall Monokristall on terviklik üksik ühtse kristallvõrega mineraalitera.

Uus!!: Aatom ja Monokristall · Näe rohkem »

Monosahhariidid

Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud ehk monoosid on orgaaniliste ühendite klass.

Uus!!: Aatom ja Monosahhariidid · Näe rohkem »

Mool

Mool (tähis mol) on ainehulga mõõtühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.

Uus!!: Aatom ja Mool · Näe rohkem »

Moore'i seadus

Protsessoris olevate transistoride arv ja aeg. Tuleb tähele panna, et tegu on logaritmilise skaalaga; punktiirjoon vastab eksponentsiaalsele kasvule, kus transistoride arv kahekordistub iga kahe aastaga Moore'i seadus põhineb arvutiriistvara ajalool ning ütleb, et mikrokiibil olevate transistoride arv kahekordistub iga kahe aasta järel.

Uus!!: Aatom ja Moore'i seadus · Näe rohkem »

Mullikamber

Jäljed mullikambris Mullikamber ehk mullkamber on seade kiirete laetud osakeste registreerimiseks.

Uus!!: Aatom ja Mullikamber · Näe rohkem »

N-V-tsentrid teemandis

Lämmastik-vakantstsenter teemandi kristallvõres Lämmastik-vakantstsenter ehk N-V-tsenter on levinuim paljudest defektidest teemandis.

Uus!!: Aatom ja N-V-tsentrid teemandis · Näe rohkem »

Nanoosake

Skaneeriva elektronmikroskoobi pilt (d), millele vastab (b). Nanoosake ehk ultrapeen osake on füüsikaline osake mõõtmetega suurusjärgus 1–100 nanomeetrit.

Uus!!: Aatom ja Nanoosake · Näe rohkem »

Nanorobootika

Nanorobootika on robootika haru, mille eesmärgiks on luua masinaid või roboteid suuruses 0,1–10 mikromeetrit (10−6 m), lähenedes nanoskaalale (10−9 m).

Uus!!: Aatom ja Nanorobootika · Näe rohkem »

Nanotehnoloogia

Nanotehnoloogia on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb väga väikeste (umbes nanomeetri suurusjärgus mõõtmetega) materjalide ja masinate, sealhulgas nanorobotite uurimise ja loomisega.

Uus!!: Aatom ja Nanotehnoloogia · Näe rohkem »

Nanotraat

Elektrokeemiliselt alumiiniumoksiidi sisse sünteesitud hõbedast traadid, mis on loodud uuritakse nende võimalikke rakendusi sensorite valmistamisel. Pilt: Maido Merisalu / Tartu Ülikool Ränioksiidiga kaetud hõbenanotraadi (diameetriga u 100 nm) kuumutamisel 600 °C-ni hakkab madalama sulamistemperatuuriga hõbe (pildil heledamas toonis materjal) ränioksiidi kestast välja paisuma, lõhkudes kesta ja kuhjates hõbedat traadi otsa (moodustades „suitsupilve“). Ränioksiidi kesta paksus on vaid u 30 nm, mistõttu on see elektronide jaoks peaaegu läbipaistev ning on näha, et osa hõbedast asub veel kestas. Pilt on tehtud Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis kasutades skaneerivat elektronmikroskoopi (FEI Nova NanoSEM 450). Pildi autor on Mikk Vahtrus. Nanotraat (inglise keeles nanowire) on metalliline või pooljuhtnanostruktuur, mille diameeter on kümneid nanomeetreid ja pikkus tüüpiliselt mitusada mikromeetrit.

Uus!!: Aatom ja Nanotraat · Näe rohkem »

Neutron

Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).

Uus!!: Aatom ja Neutron · Näe rohkem »

Neutronkiirgus

Neutronkiirgus on radioaktiivse kiirguse liik, mille puhul tuumalagunemise (või tuumalõhustumise) tagajärjel kiiratakse vabu neutroneid.

Uus!!: Aatom ja Neutronkiirgus · Näe rohkem »

Newmani projektsioon

1-bromo-2-kloroetaani Newmani projektsioon (paremal). Vasakpoolne ja keskmine joonis näitavad molekuli ruumilist kuju, kusjuures vasakpoolsel joonisel on noolega näidatud suund, kust vaatleja molekuli vaatab esitatud projektsiooni saamiseks. Newmani projektsioon on keemias molekuli kujutamise viis, mis annab infot ühe keemilise sideme koosseisu kuuluvate aatomite asendajate ruumilise paigutuse kohta.

Uus!!: Aatom ja Newmani projektsioon · Näe rohkem »

Newtoni seadused

"Principia" esmatrüki tiitelleht (1687) Isaac Newton Newtoni seadused on kolm fundamentaalset füüsikalist loodusseadust, mis panevad aluse dünaamikale ja üldisemalt kogu klassikalisele mehaanikale.

Uus!!: Aatom ja Newtoni seadused · Näe rohkem »

Niels Bohr

Niels Bohri vapp Niels Henrik David Bohr (7. oktoober 1885 Kopenhaagen – 18. november 1962 Kopenhaagen) oli Taani tuumafüüsik, Nobeli auhinna laureaat.

Uus!!: Aatom ja Niels Bohr · Näe rohkem »

Nitreerimine

Nitreerimine on keemiline protsess nitrorühma (-NO2) sisseviimiseks orgaanilise ühendi molekuli.

Uus!!: Aatom ja Nitreerimine · Näe rohkem »

Nitriidid

Nitriid on keemiline aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on lämmastik, ning mille molekulis sisalduvate lämmastikuaatomite vahel puudub keemiline side.

Uus!!: Aatom ja Nitriidid · Näe rohkem »

Nitrorühm

Nitrorühm on orgaanilise ühendi molekuli osa, selles esinev funktsionaalrühm –NO2.

Uus!!: Aatom ja Nitrorühm · Näe rohkem »

Nobeli füüsikaauhind

Nobeli füüsikaauhind on üks viiest algsest Nobeli auhinnast.

Uus!!: Aatom ja Nobeli füüsikaauhind · Näe rohkem »

Nonaan

thumb thumb Nonaan on lineaarne alkaan, mille molekulis on üheksa süsinikuaatomit.

Uus!!: Aatom ja Nonaan · Näe rohkem »

Nukleofiilne asendusreaktsioon

Nukleofiilne asendusreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus vaba elektronpaari omav reagent – nukleofiil – atakeerib substraadi molekuli, millel on elektronodefitsiitne tsenter, ning tulemusena substraadi molekulis mingi aatom või aatomite rühm asendub mõne teise aatomi või rühmaga.

Uus!!: Aatom ja Nukleofiilne asendusreaktsioon · Näe rohkem »

Nukleofiilne tsenter

Nukleofiilne tsenter on aatom, millel on vaba elektronipaar.

Uus!!: Aatom ja Nukleofiilne tsenter · Näe rohkem »

Nukleonid

Nukleonid (N) on barüonid, mis koosnevad ainult u- ja d-kvarkidest ning mille isospinn on 1/2.

Uus!!: Aatom ja Nukleonid · Näe rohkem »

Oklo georeaktor

Gabon Gabon, Haut-Ogooué provints Oklo georeaktor on Gabonis paiknev uraanimaardla, kus kunagi esines lõhustumisreaktsioon, mis töötas nagu tänapäevane kiire briider-tüüpi reaktor.

Uus!!: Aatom ja Oklo georeaktor · Näe rohkem »

Oksüdatsiooniaste

Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.

Uus!!: Aatom ja Oksüdatsiooniaste · Näe rohkem »

Oksiidid

Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.

Uus!!: Aatom ja Oksiidid · Näe rohkem »

Oktaan

thumb thumb thumb Oktaan on lineaarne alkaan, mille molekulis on kaheksa süsinikuaatomit.

Uus!!: Aatom ja Oktaan · Näe rohkem »

Oligosahhariidid

Oligosahhariidid on orgaanilised ühendid, mille molekul sisaldab suhteliselt väikese arvu (2–10) monosahhariididele (lihtsuhkrutele) vastavaid lülisid.

Uus!!: Aatom ja Oligosahhariidid · Näe rohkem »

Ongström

Ongström (tähis Å) on mittesüsteemne pikkusühik, mis võrdub ühe kümnendikuga nanomeetrist: Ongström on nimetuse saanud rootsi füüsiku ja astronoomi Anders Jonas Ångströmi järgi.

Uus!!: Aatom ja Ongström · Näe rohkem »

Orbitaal

Orbitaal on lainefunktsioon, mis kirjeldab elektroni lainelaadest käitumist aatomis (aatomorbitaal) või mitmest aatomist koosnevas molekulis (molekulorbitaal).

Uus!!: Aatom ja Orbitaal · Näe rohkem »

Orgaaniline analüüs

Orgaaniline analüüs on analüütilise keemia haru, mis tegeleb orgaanilise aine koostise kindlakstegemise või orgaaniliste ühendite identifitseerimisega kasutades keemilisi ja füüsikalisi meetodeid.

Uus!!: Aatom ja Orgaaniline analüüs · Näe rohkem »

Orgaaniline keemia

tetraeedri nurkadesse Orgaanilise keemia klassikaline molekuligeomeetria: Kekulé bensoolivalem 1964. postmargil Orgaaniline keemia on keemia haru, mis uurib orgaaniliste ühendite (st süsinikku sisaldavate ainete, välja arvatud mõned süsinikuühendid ja süsinik lihtainena) struktuuri, sünteesi ja reaktsioone.

Uus!!: Aatom ja Orgaaniline keemia · Näe rohkem »

Orgaanilised ühendid

Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.

Uus!!: Aatom ja Orgaanilised ühendid · Näe rohkem »

Orgaanilised pooljuhid

Orgaanilised pooljuhid on pooljuhi omadustega orgaanilised materjalid.

Uus!!: Aatom ja Orgaanilised pooljuhid · Näe rohkem »

Orgaaniliste ühendite süstemaatiline nomenklatuur

Tsükloheksanool IUPACi nimetused küllastumata ühenditele Orgaaniliste ühendite süstemaatiline nomenklatuur ehk lihtsalt orgaanilise keemia nomenklatuur on ühendite nimetuste süsteem, mille järgi igale struktuurile vastab kindel reeglipärane nimetus ja igale nimetusele vastab kindel struktuur.

Uus!!: Aatom ja Orgaaniliste ühendite süstemaatiline nomenklatuur · Näe rohkem »

Osake

Osake on mingi objekti osa, millel on veel seda objekti kirjeldavad omadused säilinud.

Uus!!: Aatom ja Osake · Näe rohkem »

Osakeste loendur

Osakeste loendur ehk osakeste detektor on seade vabade liikuvate molekulide, aatomite ja elementaarosakeste registreerimiseks (detekteerimiseks, loendamiseks, mõõtmiseks) selle järgi, milliseid optilisi või elektrilisi impulsse nad esile kutsuvad.

Uus!!: Aatom ja Osakeste loendur · Näe rohkem »

Osakestefüüsika standardmudel

Standardmudeli elementaarosakesed (peale Higgsi bosoni) Standardmudel ehk elementaarosakeste füüsika standardmudel on kvantfüüsika teooria, mis kirjeldab tugevat, nõrka ja elektromagnetilist jõudu ning neid vahendavaid või nendega interakteeruvaid elementaarosakesi.

Uus!!: Aatom ja Osakestefüüsika standardmudel · Näe rohkem »

Osoon

Osooni molekul Osoon ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist.

Uus!!: Aatom ja Osoon · Näe rohkem »

Osooniauk

Osooniauk Antarktika kohal, NASA foto Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud.

Uus!!: Aatom ja Osooniauk · Näe rohkem »

Osoonikiht

Osoonikiht (ka osoonikilp, osooniekraan) on keskmiselt 15–55 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon.

Uus!!: Aatom ja Osoonikiht · Näe rohkem »

Parafiin

Parafiin on naftast deparafiinimisel eralduv värvitu vahataoline saadus.

Uus!!: Aatom ja Parafiin · Näe rohkem »

Paramagnetism

Ülevaateks vaata Magnetism. Lihtsustatud paramagnetilise aine mudel, mis koosneb väikestest magnetitest Fotol on vedela hapniku nire, mis on viidud magnetvälja. Nire kõverdumine välja toimel annab tunnustust selle paramagnetilistest omadustest Paramagnetism on magnetismi vorm, mille korral paramagnetilises aines paardumata, samasuunalise spinniga valentselektronid orienteeruvad välises magnetväljas magnetväljaga samas suunas ning seega võimendavad seda.

Uus!!: Aatom ja Paramagnetism · Näe rohkem »

Paul Thagard

Paul Richard Thagard (sündinud 28. septembril 1950 Saskatchewani provintsis Yorktonis) on Kanada filosoof.

Uus!!: Aatom ja Paul Thagard · Näe rohkem »

Pauli printsiip

Pauli printsiip ehk Pauli keeluprintsiip on oluline printsiip kvantmehaanikas, mille sõnastas 1925.

Uus!!: Aatom ja Pauli printsiip · Näe rohkem »

Päike

Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.

Uus!!: Aatom ja Päike · Näe rohkem »

Pöördhõive

Pöördhõive ehk pööratud jaotus on füüsikaline nähtus ergastatud mikroosakeste süsteemis, näiteks aatomite kogumis, kus mikroosakesed saavad omandada teatud kindlaid energiatasemeid (neid kirjeldab kvantmehaanika).

Uus!!: Aatom ja Pöördhõive · Näe rohkem »

Püha Elmo tuli

Püha Elmo tuli laevamastide otstes Püha Elmo tuli ehk Elmo tuli ehk Elmo tuled on nähtus, mille korral teravate esemete ümber tekib koroonalahenduse tõttu helendav plasma.

Uus!!: Aatom ja Püha Elmo tuli · Näe rohkem »

Püridiin

Püridiin on orgaaniline ühend, mis kuulub mittebensoidsete aromaatsete ühendite klassi.

Uus!!: Aatom ja Püridiin · Näe rohkem »

Põhiolek

Põhiolek on süsteemi seisund, milles süsteemil on minimaalne võimalik energia.

Uus!!: Aatom ja Põhiolek · Näe rohkem »

Põrkeionisatsioon

Põrkeionisatsioon on aatomite või molekulide ionisatsioon, mida põhjustab nende põrkumine kiiresti liikuvate osakestega.

Uus!!: Aatom ja Põrkeionisatsioon · Näe rohkem »

Peenstruktuurikonstant

Peenstruktuuri konstant on füüsikaline konstant (tähis \alpha, dimensioon 1), mis väljendab elektromagnetilise vastastikmõju tugevust.

Uus!!: Aatom ja Peenstruktuurikonstant · Näe rohkem »

Pentaan

thumb thumb Pentaan on lineaarne alkaan, mille molekulis on viis süsinikuaatomit.

Uus!!: Aatom ja Pentaan · Näe rohkem »

Pentüülrühm

Pentüülrühma võimalikud isomeerid: ''n''-pentüül- (amüül-), ''s''-pentüül-, 3-pentüül-, 2-metüülbutüül-, ''i''-pentüül- (''i''-amüül-), 3-metüülbut-2-üül-, 2-metüülbut-2-üül- (''t''-amüül-), 2,2-dimetüülpropüül- (neopentüül-) Pentüülrühm on orgaanilise molekuli osa (substituent), mis koosneb üksiksidemetega seotud süsiniku ja vesiniku aatomitest ja milles on 5 süsiniku aatomit.

Uus!!: Aatom ja Pentüülrühm · Näe rohkem »

Peptiidside

Peptiidside ja selles osalevate aatomite vahelised kaugused ning keemiliste sidemete vahelised nurgad Peptiidside on kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel.

Uus!!: Aatom ja Peptiidside · Näe rohkem »

Perioodilisusseadus

Perioodilisusseadus seisneb selles, et keemiliste elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust (s.t kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element).

Uus!!: Aatom ja Perioodilisusseadus · Näe rohkem »

Perovskiit

Perovskiidi struktuur, valemiga ABX3. Punased pallid tähistavad X-aatomeid (tavaliselt hapnik), sinised on B-aatomid (tavaliselt metalli katioon, näiteks Ti4+), ning rohelised pallid tähistavad A-aatomeid (suurem metalli katioon, näiteks Ca2+). Pildil on kujutatud deformeerimata kuubiline kristallstruktuur. Paljudel perovskiitidel on kristallvõre sümmeetria aga hoopis väiksem; ortorombiline, tetragonaalne või trigonaalne Perovskiitne mineraal (kaltsiumtitanaat) (Kusa, Venemaa) Perovskiit on materjal, millel on sama tüüpi kristallstruktuur kui kaltsiumtitanaadil (CaTiO3).

Uus!!: Aatom ja Perovskiit · Näe rohkem »

Petrograafia

Petrograafia on kristalsete kivimite kirjeldamisega tegelev teadusharu.

Uus!!: Aatom ja Petrograafia · Näe rohkem »

Philip Hauge Abelson

Philip Hauge Abelson (27. aprill 1913 Tacoma, Washingtoni osariik – 1. august 2004 Bethesda, Maryland) oli USA füüsik ja keemik.

Uus!!: Aatom ja Philip Hauge Abelson · Näe rohkem »

Philosophy of Mathematics: An Introduction

"Philosophy of Mathematics: An Introduction" on David Bostocki filosoofiline raamat, mis ilmus 2009.

Uus!!: Aatom ja Philosophy of Mathematics: An Introduction · Näe rohkem »

Pidev spekter

Pidev spekter ehk pidevspekter on mingi füüsikalise suuruse (harilikult energia või lainepikkuse) sujuvalt muutuva väärtusega vahemik.

Uus!!: Aatom ja Pidev spekter · Näe rohkem »

Pierre-Simon Laplace

Pierre-Simon Laplace (23. märts 1749 – 5. märts 1827) oli prantsuse astronoom, füüsik ja matemaatik.

Uus!!: Aatom ja Pierre-Simon Laplace · Näe rohkem »

Pieter Zeeman

Pieter Zeeman (25. mai 1865 Zonnemaire – 9. oktoober 1943 Amsterdam) oli hollandi füüsik, Nobeli auhinna laureaat.

Uus!!: Aatom ja Pieter Zeeman · Näe rohkem »

Pii

ehk Archimedese konstant on matemaatiline konstant, mis on võrdne tasandil paikneva ringjoone pikkuse ja diameetri suhtega (see suhe ei sõltu ringjoone ega diameetri valikust).

Uus!!: Aatom ja Pii · Näe rohkem »

Pikomeeter

Pikomeeter (tähis pm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub ühe triljondiku meetriga: Seda mõõtühikut kasutatakse peamiselt aatomi suurusjärgus pikkuste mõõtmisel.

Uus!!: Aatom ja Pikomeeter · Näe rohkem »

Plagioklass

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Aatom ja Plagioklass · Näe rohkem »

Plagioklassi number

Plagioklassi number on plagioklassi kaltsiumisisaldust näitav suhtarv.

Uus!!: Aatom ja Plagioklassi number · Näe rohkem »

Plasma

elementidest plasma koosneb Füüsikas ja keemias tähendab plasma agregaatolekut, mis sarnaneb gaasiga, kuid kus teatud hulk osakestest on ioniseeritud.

Uus!!: Aatom ja Plasma · Näe rohkem »

Pn-siire

Pn-siire on monokristallilise pooljuhi ala, milles toimub üleminek aukjuhtivuselt (p-juhtivuselt) elektronjuhtivusele (n-juhtivusele).

Uus!!: Aatom ja Pn-siire · Näe rohkem »

Polüklooritud bifenüülid

Polüklooritud bifenüülide keemiline struktuur Polüklooritud bifenüülid (lühendatult PCB-d) on tsüklilised orgaanilised ühendid, kus kahel omavahel seotud benseenituumal on 1–10 vesiniku aatomit asendunud kloori aatomi(te)ga.

Uus!!: Aatom ja Polüklooritud bifenüülid · Näe rohkem »

Polümeerid

Polümeerid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille makromolekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – monomeersetest lülidest.

Uus!!: Aatom ja Polümeerid · Näe rohkem »

Polütetrafluoroetüleen

Polütetrafluoroetüleen (PTFE, ka polütetrafluoroeteen"Süsivesinike halogeeniühendid", rmt: Mati Karelson, Arne Tõldsepp "Keemia: orgaaniline keemia gümnaasiumile" Tallinn: Koolibri, 2007, lk 94–101) on sünteetiline tetrafluoroetüleeni polümeer.

Uus!!: Aatom ja Polütetrafluoroetüleen · Näe rohkem »

Poolestusaeg

Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus.

Uus!!: Aatom ja Poolestusaeg · Näe rohkem »

Pooljuht

Pooljuht on aine, mille elektrijuhtivus on halvem kui elektrijuhil ja parem kui dielektrikul.

Uus!!: Aatom ja Pooljuht · Näe rohkem »

Pooljuhtplaat

Poleeritud 300 ja 150 mm pooljuhtplaadid. Täkked plaatides tähistavad kristallide orientatsiooni mikrokiibiks pakkimist Elektroonikas on pooljuhtplaat või pooljuht vahvel (Inglise keeles wafer) õhuke pooljuhi, näiteks ränikristalli, viilukujuline toorik.

Uus!!: Aatom ja Pooljuhtplaat · Näe rohkem »

Poolklassikalised kvantteooriad

Poolklassikalised kvantteooriad olid kvantfüüsika algusjärgus tehtud katsed seletada hiljem kvantmehaanikaga seletatud nähtusi, kombineerides klassikalise füüsika vahendeid postulaatidega, mis on klassikalise füüsika raamides seletamatud või koguni on sellega vastuolus.

Uus!!: Aatom ja Poolklassikalised kvantteooriad · Näe rohkem »

Porfüriinid

Lihtsaima porfüriini graafiline kujutis Porfüriinid on tsüklilised orgaanilised ühendid, porfiini asendusderivaadid, milles on kuni kaheksa kindlas asendis vesinikuaatomit asendunud orgaaniliste rühmadega.

Uus!!: Aatom ja Porfüriinid · Näe rohkem »

Prenüülrühm

Prenüülrühm on orgaanilises keemias molekuli osa, viit süsiniku aatomit sisaldav allüülset tüüpi rühm СН3–С(СН3).

Uus!!: Aatom ja Prenüülrühm · Näe rohkem »

Prooksüdant

Prooksüdant on keemiline aine, mille molekul on võimeline sobivate tingimuste korral eukarüootsetes organismides oksüdatiivset stressi indutseerima.

Uus!!: Aatom ja Prooksüdant · Näe rohkem »

Prooton

Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.

Uus!!: Aatom ja Prooton · Näe rohkem »

Propüülrühm

Propüülrühm on molekuli osa (substituent), mis koosneb üksiksidemetega seotud süsiniku ja vesiniku aatomitest ja milles on 3 süsiniku aatomit.

Uus!!: Aatom ja Propüülrühm · Näe rohkem »

Prostaglandiinid

Prostaglandiin E1 reguleerib silelihaste kontraktsioone Prostatsükliin I2 Eikosanoidide biosüntees Prostaglandiinid on rühm füsioloogiliselt aktiivseid hormoonisarnaseid lipiide.

Uus!!: Aatom ja Prostaglandiinid · Näe rohkem »

Protoneerimine

Keemias tähendab protoneerimine (ka protoonimine) vesinikiooni ehk prootoni H+ liitumist mingi aatomi, molekuli või iooniga.

Uus!!: Aatom ja Protoneerimine · Näe rohkem »

Protoonne lahusti

Protoonne lahusti on selline lahusti, mis võib kergesti loovutada reagendile prootoni (H+).

Uus!!: Aatom ja Protoonne lahusti · Näe rohkem »

Puriin

Puriini struktuurivalem Puriin (tähis R) on bitsükliliste heteroaromaatsete ühendite hulka kuuluv keemiline aine, mille molekulis on neli lämmastikuaatomit.

Uus!!: Aatom ja Puriin · Näe rohkem »

Puriinid

Puriinid on puriini derivaadid.

Uus!!: Aatom ja Puriinid · Näe rohkem »

Radikaal

Radikaal on keemias aatom, ioon või molekul, millel on üks või mitu paardumata valentselektroni.

Uus!!: Aatom ja Radikaal · Näe rohkem »

Radikaal (täpsustus)

"Radikaal" (ld sõnast radicalis 'juure-, juurmine') on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Aatom ja Radikaal (täpsustus) · Näe rohkem »

Radioaktiivne isotoop

Radioaktiivne isotoop on keemilise elemendi isotoop, mille aatomite tuumad võivad radioaktiivse lagunemise teel muutuda mõne teise keemilise elemendi tuumadeks ja selle käigus tekitada radioaktiivset kiirgust.

Uus!!: Aatom ja Radioaktiivne isotoop · Näe rohkem »

Radioaktiivne kiirgus

3 kiirguse liiki ja nende läbivused Radioaktiivne kiirgus ehk radiatsioon tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel.

Uus!!: Aatom ja Radioaktiivne kiirgus · Näe rohkem »

Radiosüsinikumeetod

Radiosüsinikumeetodil dateerimine on radiomeetriline vanuse määramise meetod, mis kasutab looduses esineva süsiniku radioaktiivset isotoopi massiarvuga 14 (süsinik-14), võimaldades määrata orgaanilise päritoluga süsinikku sisaldavate materjalide vanust, mis võib ulatuda kuni 62 000 aastani.

Uus!!: Aatom ja Radiosüsinikumeetod · Näe rohkem »

Ramachandrani graafik

pmid.

Uus!!: Aatom ja Ramachandrani graafik · Näe rohkem »

Raud

Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Uus!!: Aatom ja Raud · Näe rohkem »

Raud(II)oksiid

Raud(II)oksiid Raud(II)oksiid (keemiline valem FeO) on keemiline ühend, mille molekul koosneb ühest raua ja ühest hapniku aatomist.

Uus!!: Aatom ja Raud(II)oksiid · Näe rohkem »

Raud(III)oksiid

Raud(III)oksiid Raud(III)oksiid (keemiline valem Fe2O3) on keemiline ühend, mille molekul koosneb kahest raua ja kolmest hapniku aatomist.

Uus!!: Aatom ja Raud(III)oksiid · Näe rohkem »

Rayleigh' hajumine

Rayleigh' hajumine on põhjuseks, miks taevas on päeval sinakas ja päikeseloojangud punakad Rayleigh' hajumine on paremini jälgitav pärast päikeseloojangut. See pilt on tehtud tund pärast päikeseloojangut 500 m kõrguselt, vaatega horisondi suunas, kuhu päike loojus Roheline laserkiir on nähtav öösel osaliselt just Rayleigh' hajumise tõttu õhus olevate osakeste ja molekulide pealt Rayleigh' hajumine on elektromagnetkiirguse, eelkõige valguse, elastne hajumine osakestelt, mille mõõtmed on palju väiksemad vastava kiirguse lainepikkusest.

Uus!!: Aatom ja Rayleigh' hajumine · Näe rohkem »

Räni

Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.

Uus!!: Aatom ja Räni · Näe rohkem »

Ränidioksiid

Kvartsist küvett Pulberjas ränidioksiid Ränidioksiid (keemiline valem SiO2) on keemiline ühend, mis ei esine molekulaarsel kujul, vaid tahkisena, kus ühe räni aatomi kohta on kaks hapniku aatomit.

Uus!!: Aatom ja Ränidioksiid · Näe rohkem »

Röntgenfilter

Röntgenikiirguse spekter filtratsioonita ja kolmel erineval filtril A.

Uus!!: Aatom ja Röntgenfilter · Näe rohkem »

Röntgenfluorestsents

Röntgenfluorestsents (ingl k X-ray fluorescence, XRF) on karakteristlik sekundaarsete röntgenikiirte emissioon ainest, mida on ergastatud kõrge energiaga röntgenikiirtega või gammakiirgusega.

Uus!!: Aatom ja Röntgenfluorestsents · Näe rohkem »

Röntgenikiirgus

Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm.

Uus!!: Aatom ja Röntgenikiirgus · Näe rohkem »

Röntgenstruktuurianalüüs

Röntgenikiirte kasutusvõimalused ja neile vastavad elektromagnetspektri osad Röntgenstruktuurianalüüs (inglise keeles x-ray crystallography) on analüüsi valdkond täppisteaduses, kus kasutatakse röntgenikiirguse interaktsiooni ainega, et määrata selle atomaarset ja molekulaarset struktuuri, elemendilist ja molekulilist koostist, samuti faasilist koostist ja paljusid füüsikalisi omadusi.

Uus!!: Aatom ja Röntgenstruktuurianalüüs · Näe rohkem »

Reaktiivne molekulaardünaamika

Reaktiivse molekulaardünaamika (RMD) all mõeldakse molekulaardünaamiliste (MD) arvutisimulatsioonide edasiarendusi, mis võimaldavad käsitleda ka keemilisi reaktsioone.

Uus!!: Aatom ja Reaktiivne molekulaardünaamika · Näe rohkem »

Reaktsiooni kiirus

Raua roostetamine on aeglane reaktsioon Puuokste põlemine on kiirelt toimuv reaktsioon Reaktsiooni kiirus on keemias reaktsioonis osaleva aine kontsentratsiooni muutus ajaühikus.

Uus!!: Aatom ja Reaktsiooni kiirus · Näe rohkem »

Realism (teadus)

Realism teadusfilosoofias on seisukoht, mille kohaselt loodusteaduse ja teiste empiiriliste teaduste teoreetilised objektid või vähemalt osa neist on tõeliselt olemas ning teaduslikud teooriad on tõesed (või tõenäoliselt tõesed või ligilähedaselt tõesed või tõenäoliselt ligilähedaselt tõesed).

Uus!!: Aatom ja Realism (teadus) · Näe rohkem »

Redoksreaktsioon

280px Redoksreaktsioon ehk redutseerumis-oksüdeerumisreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom (või ioon) liidab või loovutab elektrone.

Uus!!: Aatom ja Redoksreaktsioon · Näe rohkem »

Regioselektiivsus

Regioselektiivsus (regioselektiivne reaktsioon) on keemilise sideme valikuline moodustumine või katkemine valdavalt ühes suunas (teatud aatomi juures), nii et saadakse põhiliselt üks struktuuriisomeer teiste võimalike isomeersete produktidega võrreldes.

Uus!!: Aatom ja Regioselektiivsus · Näe rohkem »

Relatiivsusteooria

Relatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi neid ühendava, seesmiste vastuoludeta teooria.

Uus!!: Aatom ja Relatiivsusteooria · Näe rohkem »

Resonants (keemia)

Lämmastikdioksiidi resonantspiirstruktuurid Resonantsiks nimetatakse elektronide delokalisatsiooni keemiliselt sidemelt ning delokaliseerunud elektronstruktuuri kirjeldamist.

Uus!!: Aatom ja Resonants (keemia) · Näe rohkem »

Retentsiooniindeks

Retentsiooniindeks ehk Kovatsi indeks on orgaanilist ühendit iseloomustav suurus, mis arvutatakse välja selle aine gaasikromatograafilise kolonni läbimise suhtelise aja (suhtelise retentsiooniaja) põhjal.

Uus!!: Aatom ja Retentsiooniindeks · Näe rohkem »

Rydbergi konstant

Rydbergi konstant on Rootsi füüsiku Johannes Rydbergi (1854–1919) järgi nimetatud füüsikakonstant aatomite energiatasemete ja spektrijoonte valemites.

Uus!!: Aatom ja Rydbergi konstant · Näe rohkem »

Sadenemine

Sadenemine on lahuses, suspensioonis või segus mittelahustuvate ja lahustist suurema tihedusega osakeste (aatomite või molekulide) langemine sademena põhja.

Uus!!: Aatom ja Sadenemine · Näe rohkem »

Sahhariidid

Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.

Uus!!: Aatom ja Sahhariidid · Näe rohkem »

Samaariumi-neodüümi meetod

Samaariumi-neodüümi meetod on isotoopmeetod, mis põhineb samaariumi isotoobi 147Sm α-lagunemisel neodüümi isotoobiks 143Nd.

Uus!!: Aatom ja Samaariumi-neodüümi meetod · Näe rohkem »

Satyendranath Bose

Satyendranath Bose (umbes 1925) Satyendranath Bose (ka Satyendra Nath Bose; bengali সত্যেন্দ্রনাথ বসু (Satyendranāth Basu; 1. jaanuar 1894 Kolkata – 4. veebruar 1974 Kolkata) oli India füüsik. Ta andis olulise panuse matemaatilisse füüsikasse ja statistilisse füüsikasse. 27-aastaselt Dhaka ülikoolis töötades kirjutas ta lühikese artikli footonite kvantstatistikast, mis äratas Albert Einsteini tähelepanu. Einstein võttis tema idee üle ja rakendas seda aatomitele. Sellega ennustas ta nn Bose'i-Einsteini kondensaatide olemasolu. Bose järgi on nime saanud Bose'i-Einsteini statistika ja bosonid.

Uus!!: Aatom ja Satyendranath Bose · Näe rohkem »

Süsi

Puuhalgude põlemisel tekkinud söed Süsi on süsiniku aatomitest koosnev lihtaine, mis moodustab looduses mitmeid modifikatsioone.

Uus!!: Aatom ja Süsi · Näe rohkem »

Süsihappegaas

Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.

Uus!!: Aatom ja Süsihappegaas · Näe rohkem »

Süsihappegaasi emissioon

Süsihappegaasi emissioon Mõõtmistulemuste põhjal loodud animatsioon aastasest (september 2014–august 2015) CO2 koguse muutusest atmosfääris. Põhjapoolkeral gaasi kogus suureneb talveperioodil ja väheneb suvisel taimekasvu perioodil. Süsihappegaas on atmosfäärigaas, mis koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist.

Uus!!: Aatom ja Süsihappegaasi emissioon · Näe rohkem »

Süsinikkiud

Süsinikkiust "kangas" Süsinikkiud (inglise carbon fiber; lühend CF) on materjal, mis koosneb 5–10 µm diameetriga kiududest, mis sisaldavad enamjaolt süsiniku aatomeid.

Uus!!: Aatom ja Süsinikkiud · Näe rohkem »

Süsiniknanotoru

Süsiniknanotorud Süsiniknanotoru (CNT – carbon nanotube) on silindrilise nanostruktuuriga süsiniku allotroop.

Uus!!: Aatom ja Süsiniknanotoru · Näe rohkem »

Süsiniknanotorude funktsionalisatsioon

Süsiniknanotorude funktsionalisatsioon on süsiniknanotorude modifitseerimine mitmesuguste meetoditega, millega muudetakse nanotorude keemilisi ja füüsikalisi omadusi.

Uus!!: Aatom ja Süsiniknanotorude funktsionalisatsioon · Näe rohkem »

Süsinikskelett

Süsinikskelett näitab orgaanilise ühendi molekuli struktuuri, see on aatomite paigutust molekulis.

Uus!!: Aatom ja Süsinikskelett · Näe rohkem »

Süsinikuskeleti hargnemine

Süsinikuskeleti hargnemine tähendab, et orgaanilise ühendi mingi süsinikuaatom on kovalentse sideme kaudu seotud kas kahe, kolme või nelja kõrvaloleva süsinikuaatomiga.

Uus!!: Aatom ja Süsinikuskeleti hargnemine · Näe rohkem »

Süsivesinikud

Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku- ja vesinikuaatomitest.

Uus!!: Aatom ja Süsivesinikud · Näe rohkem »

Schrödingeri võrrand

Schrödingeri võrrand on lineaarne osatuletisega diferentsiaalvõrrand, mis võimaldab arvutada kvantmehaanilise süsteemi osakese lainefunktsiooni.

Uus!!: Aatom ja Schrödingeri võrrand · Näe rohkem »

Sean M. Carroll

Sean M. Carroll (2006) Sean Michael Carroll, ka Sean M. Carroll, (sündinud 5. oktoobril 1966 Philadelphias Pennsylvanias) on Ameerika Ühendriikide füüsikateoreetik ja teaduskirjanik.

Uus!!: Aatom ja Sean M. Carroll · Näe rohkem »

Seisulaine

pisi Seisulaine on laine, mis näiliselt ei liigu.

Uus!!: Aatom ja Seisulaine · Näe rohkem »

Sekund

Sekundise taktiga pendelkell Sekund (tähis s) on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik aja mõõtmiseks.

Uus!!: Aatom ja Sekund · Näe rohkem »

Sekundaarne süsinikuaatom

Sekundaarne süsinikuaatom tähendab, et orgaanilise ühendi mingi süsinikuaatom on kovalentse sideme kaudu seotud kahe kõrvaloleva süsinikuaatomiga ja veel kas kahe vesinikuaatomiga või ühe vesinikuaatomi ja funktsionaalrühmaga.

Uus!!: Aatom ja Sekundaarne süsinikuaatom · Näe rohkem »

Seoseenergia

Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks.

Uus!!: Aatom ja Seoseenergia · Näe rohkem »

SI-süsteemi ühikud

SI-süsteemi ühikud ehk rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühikud jaotuvad põhiühikuteks (meeter, kilogramm, sekund, amper, kelvin, mool ja kandela) ning nendest tuletatud ühikuteks.

Uus!!: Aatom ja SI-süsteemi ühikud · Näe rohkem »

SI-süsteemi põhiühikud

SI-süsteemi põhiühikud on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi mõõtühikud, millel põhinevad kõik teised füüsikaliste suuruste ühikud selles süsteemis.

Uus!!: Aatom ja SI-süsteemi põhiühikud · Näe rohkem »

Side

Side on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Aatom ja Side · Näe rohkem »

Siirdemetallid

Siirdemetallid ehk üleminekumetallid (inglise keeles ''Transition metal'') on metallid, mis kuuluvad perioodilisustabelis B-rühma.

Uus!!: Aatom ja Siirdemetallid · Näe rohkem »

Sildtsüklilised ühendid

Norbornaan ja sillapea süsinikud Sildtsüklilised ühendid kuuluvad polütsükliliste ühendite hulka, mis sisaldavad kahest või enamast tsüklist koosnevat süsteemi.

Uus!!: Aatom ja Sildtsüklilised ühendid · Näe rohkem »

Siseenergia

Siseenergia (tähis U) on termodünaamilises süsteemis sisalduv kogu energia, seega süsteemi energia see osa, mis sõltub ainult süsteemi sisemisest olekust mikroskoopilisel tasemel.

Uus!!: Aatom ja Siseenergia · Näe rohkem »

Skaneeriv elektronmikroskoop

Mikroskoopiline struktuur on valmistatud alumiiniumist alusele fokuseeritud ioonkiirega ning "fotografeeritud" skaneeriva elektronmikroskoobiga, kasutades sekundaarseid elektrone. Nagu skaalalt näha, on valmistatud struktuur nii pisike, et see võiks mahtuda juuksekarvale. Pilt valmis Tartu Ülikooli füüsika instituudis läbi viidud praktikumi raames, kus tipptehnoloogia demonstreerimise teemaks oli "Eesti Vabariik 100" Neid õietolmuterasid on skaneeritud elektronmikroskoobiga näitamaks mikrograafi teravussügavust Tihti värvitakse saadud pilte eesmärgiga lihtsustada struktuuride mõistmist. Sageli tehakse seda ka esteetilistel kaalutlustel. Pildil on üheidulehelise taime ''Tradescantia'' tolmukakarvad ja õietolm. Autor: Heiti Paves, TTÜ Skaneeriv elektronmikroskoop (lühend SEM) on mikroskoop, mis loob kujutise uuritavat proovi suure energiaga elektronikiire abil skaneerides.

Uus!!: Aatom ja Skaneeriv elektronmikroskoop · Näe rohkem »

Skaneeriv tunnelmikroskoopia

Skaneeriv tunnelmikroskoopia, lühend STM (inglise keele sõnadest scanning tunneling microscopy) on meetod keemias, mis võimaldab saada pinna topograafiast kolmemõõtmelist informatsiooni ja kujutada pinda atomaarsel tasemel.

Uus!!: Aatom ja Skaneeriv tunnelmikroskoopia · Näe rohkem »

SN2 reaktsioon

Orgaanilises keemias tähendab SN2 reaktsioon keemilise ühendi funktsionaalrühma asendumist mingi teise funktsionaalrühmaga, kusjuures see protsess toimub kooskõlamehhanismi järgi, s.t. teist järku nukleofiilse asendusena (bimolecular (2) nucleophilic (N) substitution (S)).

Uus!!: Aatom ja SN2 reaktsioon · Näe rohkem »

Soe-kuum galaktikatevaheline keskkond

Arvutisimulatsioon, mis näitab sooja-kuuma galaktikavahelise gaasi levimust Soe-kuum galaktikatevaheline keskkond (inglise keeles warm-hot intergalactic medium; lühend WHIM) on hõrendatud plasma temperatuuriga 105–107 K, mis kosmoloogide arvates eksisteerib galaktikatevahelistes ruumides ja sisaldab tänapäevases epohhis 40–50% universumi barüonainest (so "tavamateeria", mis erinevalt tumeainest eksisteerib plasma, aatomite, molekulide kujul).

Uus!!: Aatom ja Soe-kuum galaktikatevaheline keskkond · Näe rohkem »

Solaris (romaan)

"Solarise" erinevad väljaanded Solaris on Poola kirjaniku Stanisław Lemi psühholoogiline ulmeromaan.

Uus!!: Aatom ja Solaris (romaan) · Näe rohkem »

Sonoluminestsents

Üksiku mulli sonoluminestsents – üksik kaviteeruv mull Sonoluminestsents on füüsikaline nähtus, milles vedelikus olevad mullid implosiooni käigus heliga ergastamisel kiirgavad lühiajaliselt valgust.

Uus!!: Aatom ja Sonoluminestsents · Näe rohkem »

Soojus

Soojus on energia ülekandumise vorm, mille füüsikaline alus on aineosakeste (molekulide, aatomite, elektronide) korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia.

Uus!!: Aatom ja Soojus · Näe rohkem »

Sool-geel-meetod

Sool-geel-meetod on keemiline sünteesimeetod, milles hüdrolüüsi ja polükondensatsioonireaktsioonide tulemusena tekib sooliks nimetatavast kolloidlahusest diskreetsetest osakestest või polümeeride ahelast koosnev geel.

Uus!!: Aatom ja Sool-geel-meetod · Näe rohkem »

Spektrijoon

Õhu neeldumisspekter päikesevalguse ja atmosfäärist hajunud valguse käes Spektrijoon on spektri peaaegu monokromaatiline diskreetne komponent.

Uus!!: Aatom ja Spektrijoon · Näe rohkem »

Spektrijoonte peenstruktuur

Aatomifüüsikas kirjeldab peenstruktuur aatomi spektrijoonte lõhenemist elektroni spinni ja mitterelativistliku Schrödingeri võrrandi relativistlike paranduste tõttu.

Uus!!: Aatom ja Spektrijoonte peenstruktuur · Näe rohkem »

Spektriklass

Tähtede spektriklassid on astronoomias kasutatav jaotus, mis klassifitseerib tähed spektraalsete tunnuste alusel.

Uus!!: Aatom ja Spektriklass · Näe rohkem »

Spektromeeter

Spektromeeter on elektromagnetilise kiirguse intensiivsuse ja lainepikkuse vahelise sõltuvuse määramise riist.

Uus!!: Aatom ja Spektromeeter · Näe rohkem »

Spektroskoopia

spektroskoobiga Spektroskoopia on füüsikaharu, mis uurib kiirguse interaktsiooni ainega, s.t kiirguse neeldumist, emissiooni ja hajumist.

Uus!!: Aatom ja Spektroskoopia · Näe rohkem »

Spinn

Spinn on kvantfüüsikas elementaarosakeste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks aatomite, aatomituumade, hadronite jne) fundamentaalne omadus.

Uus!!: Aatom ja Spinn · Näe rohkem »

Spontaanne kiirgus

''E''2 – ''E''1.

Uus!!: Aatom ja Spontaanne kiirgus · Näe rohkem »

Stöhhiomeetria

Stöhhiomeetria on keemia osa, mis käsitleb keemiliste valemite ja reaktsioonivõrrandite tuletamist ning nendel valemitel ja võrranditel põhinevaid ainehulkade arvutusi.

Uus!!: Aatom ja Stöhhiomeetria · Näe rohkem »

Stereoisomeer

Stereoisomeerid (ehk ruumilised isomeerid) on sellised isomeersed molekulid, mille atomaarne koostis ja aatomite seosed molekulis on identsed, kuid need isomeerid erinevad teineteisest aatomite ruumilise orientatsiooni (konfiguratsiooni) poolest.

Uus!!: Aatom ja Stereoisomeer · Näe rohkem »

Stereokeemia

Stereokeemia on keemia haru, mis tegeleb aatomite ruumilise paigutusega molekulis ja vastavate manipulatsioonidega.

Uus!!: Aatom ja Stereokeemia · Näe rohkem »

Stereokese

Ühe stereokeskmega molekul Kahe stereokeskmega molekul Stereokeemias tähendab stereokese (ehk kiraalsuskese ehk kiraalsustsenter) aatomit, millega seotud rühmade (täpsemini aatomite või aatomite rühmade) asukoha omavaheline vahetamine annab stereoisomeerse molekuli.

Uus!!: Aatom ja Stereokese · Näe rohkem »

Stringiteooria

Stringiteooria on teoreetilise füüsika suund, mis uurib mitte punktosakeste, vaid ühemõõtmelise ulatuvusega objektide, nn stringide dünaamikat ja vastastikmõjusid.

Uus!!: Aatom ja Stringiteooria · Näe rohkem »

Struktuuriisomeer

Keemias on struktuuriisomeerid ehk seoseisomeerid ühesuguse atomaarse koostise (sama molekulaarvalemi) ja molekulmassiga molekulid, kuid aatomid molekulis on ühendatud erinevas järjestuses.

Uus!!: Aatom ja Struktuuriisomeer · Näe rohkem »

Struktuurivalem

Isobutaani struktuurivalem Struktuurivalem on keemiline valem, mis näitab lihtsustatult ja piltlikult molekuli moodustavate aatomite vastastikust asetust, aatomitevaheliste keemiliste sidemete iseloomu ja aatomite osalaenguid.

Uus!!: Aatom ja Struktuurivalem · Näe rohkem »

Substants

Substants on iseseisvalt olemasolev olev.

Uus!!: Aatom ja Substants · Näe rohkem »

Suhkrud

Sahharoos Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass.

Uus!!: Aatom ja Suhkrud · Näe rohkem »

Sulam

Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.

Uus!!: Aatom ja Sulam · Näe rohkem »

Sulfiidsed mineraalid

Väävel Sulfiidsed mineraalid ehk kalkogeniidid on anorgaanilised ühendid, mis sisaldavad üht või mitut metalli või poolmetalli ja väävli aatomit.

Uus!!: Aatom ja Sulfiidsed mineraalid · Näe rohkem »

Supramolekulaarkeemia

Supramolekulaarkeemia on keemia haru, mis tegeleb molekulide assotsieerumisega süsteemideks (supramolekulaarkompleksideks), mille osapooled on seotud spetsiifilistest struktuursetest (3D) iseärasustest tulenevate põhiliselt mittekovalentsete interaktsioonidega.

Uus!!: Aatom ja Supramolekulaarkeemia · Näe rohkem »

Suur Hadronite Põrguti

Suure Hadronite Põrguti skeemLHC – põhikiirendiSPS – superprootonisünkrotronPS – prootonisünkrotronAD – antiprootonite aeglustiCTF3 – kompaktse lineaarpõrguti katseseadeCNGS – Gran Sasso neutriinoprojekt Vaade tunnelile Õõsresonaatori testimine Suur Hadronite Põrguti (Large Hadron Collider, lühend LHC) on Euroopa Tuumauuringute Keskuse osakestekiirendi Prantsusmaa ja Šveitsi piiril Genfi lähedal.

Uus!!: Aatom ja Suur Hadronite Põrguti · Näe rohkem »

Suur Pauk

kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest ehk reliktkiirgusest Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma.

Uus!!: Aatom ja Suur Pauk · Näe rohkem »

Suur Rebenemine

Suur Rebenemine on hüpoteetiline kosmoloogiline mudel, kus käsitletakse universumi ühte võimalikku lõplikku saatust, milles universumi mateeria (galaktikatest ja tähtedest aatomite ning subatomaatiliste osakesteni) rebitakse järk-järgult üksteisest eemale ehk see laguneb universumi eksponentsiaalselt kiireneva paisumise tõttu. Kosmoloogia standardmudeli kohaselt on universumi mastaabi tegur kiirenevalt kasvav. Kuna paisumine on sarnane iga ajahetkega (kohaliku mahu paisumine toimub sama arv kordi sama ajavahemiku jooksul) ning seda iseloomustab väärtuselt väike muutumatu Hubble'i konstant, siis väiksemad gravitatsiooniliselt seotud kosmilised struktuurid ei ole sellest palju mõjutatud. Siin ongi Suure Rebenemise stsenaariumi omapära, et Hubble'i konstant hoopis kiirenevalt suureneb ja kasvab lõpmatuseni piiratud aja jooksul. Uus ruum osakeste vahele hakkab tekkima nii kiiresti, et ükski jõud ei suuda enam midagi koos hoida. Seejärel lagunevadki alguses universumi suuremastaabilised struktuurid (galaktikate superparved, galaktikaparved), liikudes järk-järgult väiksemate struktuurideni (galaktikad, planeedisüsteemid) kuni väiksemate osakesteni välja (molekulid, aatomid). Hubble'i konstant muutub lõpmatuseks ja areneb välja universumi konstantne olek, kus miski ei saa interakteerida.

Uus!!: Aatom ja Suur Rebenemine · Näe rohkem »

Tahkis

Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.

Uus!!: Aatom ja Tahkis · Näe rohkem »

Tšerenkovi kiirgus

Tšerenkovi kiirgus tuumareaktori Centro Atómico Bariloche tuumas Tšerenkovi kiirgus ehk Tšerenkovi efekt ehk Tšerenkovi-Vavilovi kiirgus ehk Vavilovi-Tšerenkovi kiirgus ehk Vavilovi-Tšerenkovi efekt on elektromagnetkiirgus, mis lähtub laetud osakestelt (näiteks elektronidelt), mis läbivad dielektriku keskkonda konstantse kiirusega, mis on suurem kui valguse faasikiirus (valguslainete levimise kiirus) selles keskkonnas.

Uus!!: Aatom ja Tšerenkovi kiirgus · Näe rohkem »

Tähtedevaheline keskkond

Tähtedevaheline keskkond (inglise keeles interstellar medium) on keskkond galaktikates tähesüsteemide vahelises ruumis koos selles eksisteeriva aine ja kiirgusega.

Uus!!: Aatom ja Tähtedevaheline keskkond · Näe rohkem »

Tühjus

Tühjus, tähistab seisundit milles ei ole mitte midagi ning mis tühistab millegi või miski olemasolu võimaluse.

Uus!!: Aatom ja Tühjus · Näe rohkem »

Teaduslik pilt

"The Scientific Image" ("Teaduslik pilt") on Bas van Fraasseni raamat.

Uus!!: Aatom ja Teaduslik pilt · Näe rohkem »

Teadusrevolutsioonide struktuur

"Teadusrevolutsioonide struktuur" ("The Structure of Scientific Revolutions") on Thomas Kuhni teadusfilosoofiline teos.

Uus!!: Aatom ja Teadusrevolutsioonide struktuur · Näe rohkem »

Teemant

Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας adamasAntiigileksikon, 2. kd, lk 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.

Uus!!: Aatom ja Teemant · Näe rohkem »

Telomerisatsioon

Telomerisatsioon on keemiline ahelreaktsioon, mille tulemusena moodustub segu erineva liitumisastmega produktidest, milles mitme monomeeri (M) molekuli kohta ühineb reeglina üks reaktsiooniahela kasvu piiramiseks lisatud komponendi (A-B) molekul.

Uus!!: Aatom ja Telomerisatsioon · Näe rohkem »

Temperatuur

Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.

Uus!!: Aatom ja Temperatuur · Näe rohkem »

Termiline energia

Animatsioon gaasiosakeste vastastikmõjulisest liikumisest Termiline energia on aine aatomite, molekulide vm osakeste kineetiline energia, s.t osakeste korrapäratu liikumise energia.

Uus!!: Aatom ja Termiline energia · Näe rohkem »

Termodünaamika

kolvi liikuma) Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga.

Uus!!: Aatom ja Termodünaamika · Näe rohkem »

Termoemissioon

gaaslahenduslambi hõõgniidist Üks pirnidest, millega Edison avastas termoemissiooni. (Clayton H. Sharp, 1921) Termoemissioon on soojuse tekitatud laengukandjate voog laetud keha pinnalt või üle potentsiaalibarjääri.

Uus!!: Aatom ja Termoemissioon · Näe rohkem »

Termoionisatsioon

Termoionisatsiooniks nimetatakse ioonide tekkimist gaasis kõrgel temperatuuril aatomite ja molekulide vaheliste põrgete tõttu.

Uus!!: Aatom ja Termoionisatsioon · Näe rohkem »

Termoluminestsents

Fluoriidi termoluminestsents Termoluminestsents on üks luminestsentsi vorme, mis on täheldatav mõne kristallilise materjali juures.

Uus!!: Aatom ja Termoluminestsents · Näe rohkem »

Termoreaktiiv

Termoreaktiiv (ingl k thermosetting polymer või thermoset) on polümeer, mis tahkub pöördumatult keemilise reaktsiooni käigus, mis toimub erinevate monomeeride, nagu vaigu ja kõvendi vahel.

Uus!!: Aatom ja Termoreaktiiv · Näe rohkem »

Termosfäär

Termosfäär on atmosfäärikiht, mis paikneb eri allikate järgi kõrgustel 80–400 km või 85–500 km.

Uus!!: Aatom ja Termosfäär · Näe rohkem »

Tertsiaarne süsinikuaatom

Tertsiaarne süsinikuaatom tähendab, et orgaanilise ühendi mingi süsinikuaatom on kovalentse sideme kaudu seotud kolme kõrvaloleva süsinikuaatomiga ja veel kas vesinikuaatomiga või funktsionaalrühmaga.

Uus!!: Aatom ja Tertsiaarne süsinikuaatom · Näe rohkem »

Tetraeedriline süsinik

Tetraeedriline süsinik on süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse.

Uus!!: Aatom ja Tetraeedriline süsinik · Näe rohkem »

The Pragmatics of Explanation

"The Pragmatics of Explanation" on Bas van Fraasseni artikkel.

Uus!!: Aatom ja The Pragmatics of Explanation · Näe rohkem »

Tihedusfunktsionaali teooria

Tihedusfunktsionaali teooria (Density functional theory − DFT) on kvantmehaanikal põhinev füüsikas, keemias ja materjaliteaduses kasutusel olev modelleerimismeetod, mille abil on võimalik uurida mitme-elektroonsete süsteemide, näiteks aatomite, molekulide ja tahkiste elektronstruktuuri, millest omakorda on võimalik ennustada huvi pakkuva süsteemi füüsikalisi omadusi.

Uus!!: Aatom ja Tihedusfunktsionaali teooria · Näe rohkem »

Tihkaine füüsika

Tihkaine füüsika ehk kondensaine füüsika on füüsika valdkond, mis uurib aine mikro- ja makroskoopilisi omadusi.

Uus!!: Aatom ja Tihkaine füüsika · Näe rohkem »

Tioolid

Tiooli üldvalem Tioolid ehk merkaptaanid on orgaanilised ühendid, mille iseloomulik funktsionaalrühm (tioolrühm, varem ka sulfhüdrüülrühm) koosneb ühest vesiniku ja ühest väävli aatomist.

Uus!!: Aatom ja Tioolid · Näe rohkem »

Titan (arvuti)

Titan on Oak Ridge'i riiklikus laboris asuv superarvuti, mis on ehitatud Ameerika superarvutite tootja Cray Inc. poolt.

Uus!!: Aatom ja Titan (arvuti) · Näe rohkem »

Toidukeemia

Toidukeemia on teadusharu, mis käsitleb nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi osi toidus.

Uus!!: Aatom ja Toidukeemia · Näe rohkem »

Trükivärv

Trükivärv on vedel või poolvedel segu, mida kasutatakse trükkimiseks/printimiseks, joonistamiseks või kirjutamiseks.

Uus!!: Aatom ja Trükivärv · Näe rohkem »

Tsüaan

Tsüaani struktuurivalem Tsüaan ehk etaandinitriil (keemiline valem (CN)2) on keemiline aine, mille molekul koosneb kahest tsüanorühmast, mis on kovalentse üksiksideme abil ühendatud süsinikuaatomite kaudu.

Uus!!: Aatom ja Tsüaan · Näe rohkem »

Tsüklilised ühendid

Tsükliliste ühendite (tsükliliste homoloogide) üldistav kujutamine (n > 2). Siin asatsükloalkaanide valem Tsüklilised ühendid ehk tsükkelühendid on enamasti orgaanilised ühendid, mille molekulis mingi hulk aatomeid on ühendatud suletud ringina ehk tsüklina.

Uus!!: Aatom ja Tsüklilised ühendid · Näe rohkem »

Tsüklisatsioon

Nazarovi tsüklisatsioon Dieckmanni tsükliseerimisreaktsioon Tsüklisatsioon või tsükliseerimine on enamasti orgaaniline reaktsioon, mille tulemusena moodustub tsüklilise struktuuriga ühend, see tähendab mingi hulk aatomeid ühineb, nii et saadakse suletud ring ehk tsükkel.

Uus!!: Aatom ja Tsüklisatsioon · Näe rohkem »

Tsükloalkaanid

Spiro2.2pentaan (spirotsükliline molekul) Dekaliin ehk bitsüklo4.4.0dekaan Norbornaan ehk bitsüklo2.2.1heptaan (sildstruktuuriga molekul) Tsükloalkaanid on orgaanilised ühendid, küllastunud süsivesinikud, mille molekulis mingi hulk süsiniku aatomeid on ühendatud ühe või mitme suletud ringina ehk tsüklina.

Uus!!: Aatom ja Tsükloalkaanid · Näe rohkem »

Tsüsteiin

Tsüsteiini zwitterioon (kaksikioon) füsioloogilise pH juures. Tsüsteiin (süstemaatiline nimetus: 2-amino-3-sulfhüdrüülpropaanhape) on looduslik aminohape, mis sisaldab külgahelas tioolrühma.

Uus!!: Aatom ja Tsüsteiin · Näe rohkem »

Tugev vastastikmõju

Tugev vastastikmõju ehk tugev interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.

Uus!!: Aatom ja Tugev vastastikmõju · Näe rohkem »

Tumeaine

Tumeaine ja kuuma gaasi jaotus galaktikaparvede põrkumisel. Tumeaine on tähistatud sinise värviga, kuum gaas punase värviga. Galaktikaparvede põrkumisel on tumeaine eraldunud kuumast gaasist, mis takistusjõu tõttu on põrkumisel pidurdunud Tumeaine ehk varjatud aine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusjõu tõttu.

Uus!!: Aatom ja Tumeaine · Näe rohkem »

Tuum-kest-struktuuriga pooljuhtnanokristallid

Tuum-kest-struktuuriga nanokristall. ''Core'' – tuum, ''shell'' – kest Tuum-kest-struktuuriga pooljuhtnanokristallid ehk TKPNK-d (inglise keeles core-shell semiconducting nanocrystals) on materjalide rühm, mille omadused on makroskoopilise aine ning üksikute molekulide omaduste vahepeal.

Uus!!: Aatom ja Tuum-kest-struktuuriga pooljuhtnanokristallid · Näe rohkem »

Tuumafüüsika

Lahti ühendatud kvadrupoolne elektromagnet raske ioonivoo fokuseerimiseks GSI pargis Saksamaal. Seda kasutati tuumafüüsika valdkonna uuringutes, näiteks üliraskete elementide või nende isotoopide saamiseks Tuumafüüsika on füüsika haru, mis käsitleb aatomituuma ja selles toimuvaid protsesse.

Uus!!: Aatom ja Tuumafüüsika · Näe rohkem »

Tuumkütus

Tuumkütus ehk aatomkütus (kõnekeeles ka tuumakütus) on materjal, mida kasutatakse tuumareaktorites energia tootmiseks.

Uus!!: Aatom ja Tuumkütus · Näe rohkem »

Tyndalli efekt

Vees suspendeeritud jahu näib sinine, kuna sinine valgus hajub jahuosakestelt rohkem kui punane valgus Tyndalli efekt on nähtus, kus valguskiirgus kolloidlahuse süsteemis (tolmune õhk, udus jt) hajub.

Uus!!: Aatom ja Tyndalli efekt · Näe rohkem »

Uraan

Uraan on keemiline element järjenumbriga 92.

Uus!!: Aatom ja Uraan · Näe rohkem »

Uraan (planeet)

Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet.

Uus!!: Aatom ja Uraan (planeet) · Näe rohkem »

Vaba elektron

Vaba elektron on elektron, mis lisaenergia tõttu on lahkunud aatomituuma mõju piirkonnast ja saab liikuda aatomitevahelises ruumis.

Uus!!: Aatom ja Vaba elektron · Näe rohkem »

Vaba radikaal

Vaba radikaal on keemias aatom, ioon või molekul millel on vähemalt üks paardumata elektron.

Uus!!: Aatom ja Vaba radikaal · Näe rohkem »

Vaheosakesed

Vaheosakesed (ka vahebosonid, kalibratsiooniosakesed, kalibratsioonibosonid; inglise gauge bosons) on fundamentaalse jõu vahendajad.

Uus!!: Aatom ja Vaheosakesed · Näe rohkem »

Valents (keemia)

Valents on keemilise elemendi aatomi omadus moodustada keemilisi sidemeid teiste aatomite või aatomirühmadega.

Uus!!: Aatom ja Valents (keemia) · Näe rohkem »

Valentselektron

Valentselektronideks nimetatakse elektrone, mis osalevad keemiliste sidemete moodustamisel.

Uus!!: Aatom ja Valentselektron · Näe rohkem »

Valentssidemete teooria

Valentssidemete teooria (ingl k valence bond theory; VB-teooria) ja molekulaarorbitaalide teooria on kaks põhilist teooriat keemias, mis selgitavad keemilist sidet kvantmehaanika meetodite kaudu.

Uus!!: Aatom ja Valentssidemete teooria · Näe rohkem »

Valguse neeldumine

Valguse neeldumine on protsess, mille tulemusena valguslaine kaotab osa oma kiirgusenergiast.

Uus!!: Aatom ja Valguse neeldumine · Näe rohkem »

Vääveldioksiid

Vääveldioksiid (keemiline valem SO2) on ühest väävli ja kahest hapniku aatomist koosneva molekuliga oksiid.

Uus!!: Aatom ja Vääveldioksiid · Näe rohkem »

Vääveltrioksiid

Vääveltrioksiid ehk väävel(VI)oksiid (keemiline valem SO3) on ühest väävli ja kolmest hapniku aatomist koosneva molekuliga väävli kõrgeim oksiid, aatomite vahel on kovalentne polaarne side.

Uus!!: Aatom ja Vääveltrioksiid · Näe rohkem »

Väike jääaeg

Hendrick Avercampi maal "Ijsvermaak" kujutab inimesi kinnikülmunud kanalil Hollandis külmal talvel 1608. Tänapäeval on kanalid talvel enamasti jäävabad. Selliseid stseene on teadaolevalt kujutatud ainult ajavahemikus 1565–1640. Viimase 2000 aasta arvatavad õhutemperatuurid Väike jääaeg oli holotseeni ajal juba üheksandat korda esinenud – valdavalt Põhja Atlandi kliimas tuvastatud – 1500-aastase kliimatsükli miinimumaeg, mis osutus võrreldes eelnevatega kõige külmemaks.

Uus!!: Aatom ja Väike jääaeg · Näe rohkem »

Väliselektronkiht

Väliselektronkiht ehk valentselektronkiht on suurima peakvantarvuga elektronkiht.

Uus!!: Aatom ja Väliselektronkiht · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Aatom ja Vesi · Näe rohkem »

Vesinik

Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.

Uus!!: Aatom ja Vesinik · Näe rohkem »

Vesinikkloriid

Vesinikkloriid (ehk kloorvesinik) on vesiniku ja kloori ühend keemilise valemiga HCl.

Uus!!: Aatom ja Vesinikkloriid · Näe rohkem »

Vesinikside

Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.

Uus!!: Aatom ja Vesinikside · Näe rohkem »

Vesiniku isotoobid

Vesiniku kõige stabiilsemad isotoobid: prootium, deuteerium ja triitium Vesiniku isotoopideks nimetatakse tema teisendeid, mille aatomid koosnevad ühest prootonist ja ühest elektronist, kuid aatomituumad sisaldavad erineva arvu neutroneid.

Uus!!: Aatom ja Vesiniku isotoobid · Näe rohkem »

Vinüülkloriid

Vinüülkloriidi struktuurivalem Vinüülkloriid ehk kloroeteen, keemilise valemiga CH2.

Uus!!: Aatom ja Vinüülkloriid · Näe rohkem »

Vinüülrühm

Vinüülrühm Vinüülrühmaks (IUPAC-i nimetus etenüülrühm) nimetatakse orgaanilises keemias molekuli osa, mis koosneb süsiniku ja vesiniku aatomitest ning sisaldab kaksiksidet.

Uus!!: Aatom ja Vinüülrühm · Näe rohkem »

Vingugaas

Vingugaas ehk süsinikmonooksiid ehk süsinikmonoksiid ehk süsinikoksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv lõhnatu ja värvitu mürgine gaas, mis põhjustab aeroobse hingamisega organismidel vingumürgistust.

Uus!!: Aatom ja Vingugaas · Näe rohkem »

Virmalised

Virmalised Kenai poolsaarel Alaskal Lõuna-Eestis on virmalised harv nähtus. Virmalised Väimelas 7. oktoobril 2015 Virmalised Enontekiös Soomes Virmalised ehk põhjavalgus ja ka lõunavalgus on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (nn päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega.

Uus!!: Aatom ja Virmalised · Näe rohkem »

Vismut

Monokristalse vismuti lahustumisel tekivad iseloomulikud kolmnurksed struktuurid. Optilise mikroskoobiga tehtud pilt, tumeväli kontrast ja pildi mõõde on 157 mikromeetrit. Vismut on keemiline element järjekorranumbriga 83 ja sümboliga Bi.

Uus!!: Aatom ja Vismut · Näe rohkem »

Visualiseerimine

Visualiseerimise näide: auto deformeerumine asümmeetrilise kokkupõrke korral Visualiseerimine (inglise keeles visualization) üldisemas mõistes on meetod, mille tulemusena teave on esitatud optilisel kujul (näiteks piltide, diagrammide, graafikute, skeemide, kaartide, tabelitena jne).

Uus!!: Aatom ja Visualiseerimine · Näe rohkem »

Youngi katse

Youngi katse ehk kahe pilu katse on optikas eksperiment, mis demonstreerib asjaolu, et valgusel võivad olla nii laine kui ka osakese omadused, ning viitab ka kvantmehaaniliste nähtuste olemasolule.

Uus!!: Aatom ja Youngi katse · Näe rohkem »

Zaitsevi reegel

Isomeersete produktide moodustumine vastavalt Zaitsevi reeglile Zaitsevi reegel on reegel, mis ütleb, et aluse poolt industreeritud elimineerimisreaktsioon annab eelistatult suurema asendatusega produkti ehk reaktsiooniproduktides domineerib rohkem alküülrühmi sisaldav alkeen.

Uus!!: Aatom ja Zaitsevi reegel · Näe rohkem »

Zeemani efekt

Zeemani efekt on saanud nimetuse hollandi teadlase Pieter Zeemani (1865–1943) järgi, kes 1896.

Uus!!: Aatom ja Zeemani efekt · Näe rohkem »

1,2-dikloroetaan

1,2-dikloroetaan ehk etüleendikloriid on lenduv, selge, tööstuslikult valmistatud vedelik, mida ei leidu looduslikult.

Uus!!: Aatom ja 1,2-dikloroetaan · Näe rohkem »

6. september

6.

Uus!!: Aatom ja 6. september · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Ioniseerimata aatom, Neutraalne aatom.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika

VäljuvSaabuva