Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Ahjukülg

Index Ahjukülg

Ahjukülg (ka ahjurind) oli talumajas kerise juures kahel pool paiknev ahjumüüri 30–40 cm paksune külgsein, mille tõttu ahju välisseinad soojenesid halvasti.

Sisukord

  1. 17 suhted: Ahi, Ahju suitsuauk, Ahju võlvkaar, Ahjuauk, Ahjuesine, Ahjukivi, Ahjukumm, Ahjulagi, Ahjulääv, Ahjuluud, Ahjupõrand, Ahjupealne, Ahjuredel, Ahjusüda, Ahjusuu, Katlapuu, Reheahi.

Ahi

Ahi Rootsis Saunaahi Soomes Ahi on üldjuhul kinnine tulekolle, milles kütuse põlemise tagajärjel eraldub soojus.

Vaata Ahjukülg ja Ahi

Ahju suitsuauk

Ahju suitsauk oli talumajas ahjurinda ehitatud auk, mille kaudu juhiti ahju kütmisel tekkinud suits rehetoast välja.

Vaata Ahjukülg ja Ahju suitsuauk

Ahju võlvkaar

Ahju võlvkaar oli kerisekivide kandekonstruktsioon.

Vaata Ahjukülg ja Ahju võlvkaar

Ahjuauk

Ahjuauk on ahju soemüüri sisse ehitatud nelinurkne auk.

Vaata Ahjukülg ja Ahjuauk

Ahjuesine

Ahjuesine oli Eesti taludes reheahju ees olev, enamasti süvendatud või kividega piiratud põrandapind.

Vaata Ahjukülg ja Ahjuesine

Ahjukivi

Ahjukivi (ka lõmmukivi, ahukivi, tuhkavva) oli lameda põhjaga kivi ahju ees ahjusuu lähedal.

Vaata Ahjukülg ja Ahjukivi

Ahjukumm

Ahjukumm (ka komm, kumm, vomm), Tartu ja Võru murdes lokk, on ahju osa, mis ehitati koldest tõusvate sädemete püüdmiseks.

Vaata Ahjukülg ja Ahjukumm

Ahjulagi

Ahjulagi (ka vomm), Tartu ja Võru murdes virus, oli talumajas ahju kerisepealse lahtise paeplaadi paigaldamisel tekkinud kindel alus, kus sai kuivatada vilja, aga oli võimalik ka magada.

Vaata Ahjukülg ja Ahjulagi

Ahjulääv

Ahjulääv oli talumajapidamises umbes 10 cm kõrgune kiviäär lee ja põranda vahelEesti etnograafia sõnaraamat.1996.

Vaata Ahjukülg ja Ahjulääv

Ahjuluud

Ahjuluud oli Eesti talurahva majapidamises väike luud, mis tehti varre külge takuse nööriga seotud kasevihast.

Vaata Ahjukülg ja Ahjuluud

Ahjupõrand

Ahjupõrand oli ahjualune paekivist või savist pind, mis oli rehetoa põrandast tavaliselt 20 cm sügavamal, et tagada ahjukolde tuleohutus.

Vaata Ahjukülg ja Ahjupõrand

Ahjupealne

Ahjupealne on talumajapidamises koht ahju peal, kus külmal talveperioodil võisid magada enamasti meessoost taluelanikudEesti etnograafia sõnaraamat.

Vaata Ahjukülg ja Ahjupealne

Ahjuredel

Ahjuredel on vanaaegne lühike puust redel, mille abil roniti ahjupealsele.

Vaata Ahjukülg ja Ahjuredel

Ahjusüda

Ahjusüda oli ahjulõõride vahesein.

Vaata Ahjukülg ja Ahjusüda

Ahjusuu

Ahjusuu oli nelinurkne, vahel ka ümar kaarvõlviga avaus ahju esiküljel.

Vaata Ahjukülg ja Ahjusuu

Katlapuu

Katlapuu oli ahjukülje sisse tehtud aukudesse kinnitatud puu lee kohal.

Vaata Ahjukülg ja Katlapuu

Reheahi

Rehielamu Harju-Jaanis 1890. aastal Reheahi oli kuni 19.

Vaata Ahjukülg ja Reheahi

Tuntud ka kui Ahjurind.