Sisukord
16 suhted: Ahi, Ahju suitsuauk, Ahju võlvkaar, Ahjuauk, Ahjuesine, Ahjukülg, Ahjukivi, Ahjukumm, Ahjulagi, Ahjulääv, Ahjuluud, Ahjupõrand, Ahjupealne, Ahjuredel, Ahjusuu, Reheahi.
Ahi
Ahi Rootsis Saunaahi Soomes Ahi on üldjuhul kinnine tulekolle, milles kütuse põlemise tagajärjel eraldub soojus.
Vaata Ahjusüda ja Ahi
Ahju suitsuauk
Ahju suitsauk oli talumajas ahjurinda ehitatud auk, mille kaudu juhiti ahju kütmisel tekkinud suits rehetoast välja.
Vaata Ahjusüda ja Ahju suitsuauk
Ahju võlvkaar
Ahju võlvkaar oli kerisekivide kandekonstruktsioon.
Vaata Ahjusüda ja Ahju võlvkaar
Ahjuauk
Ahjuauk on ahju soemüüri sisse ehitatud nelinurkne auk.
Vaata Ahjusüda ja Ahjuauk
Ahjuesine
Ahjuesine oli Eesti taludes reheahju ees olev, enamasti süvendatud või kividega piiratud põrandapind.
Vaata Ahjusüda ja Ahjuesine
Ahjukülg
Ahjukülg (ka ahjurind) oli talumajas kerise juures kahel pool paiknev ahjumüüri 30–40 cm paksune külgsein, mille tõttu ahju välisseinad soojenesid halvasti.
Vaata Ahjusüda ja Ahjukülg
Ahjukivi
Ahjukivi (ka lõmmukivi, ahukivi, tuhkavva) oli lameda põhjaga kivi ahju ees ahjusuu lähedal.
Vaata Ahjusüda ja Ahjukivi
Ahjukumm
Ahjukumm (ka komm, kumm, vomm), Tartu ja Võru murdes lokk, on ahju osa, mis ehitati koldest tõusvate sädemete püüdmiseks.
Vaata Ahjusüda ja Ahjukumm
Ahjulagi
Ahjulagi (ka vomm), Tartu ja Võru murdes virus, oli talumajas ahju kerisepealse lahtise paeplaadi paigaldamisel tekkinud kindel alus, kus sai kuivatada vilja, aga oli võimalik ka magada.
Vaata Ahjusüda ja Ahjulagi
Ahjulääv
Ahjulääv oli talumajapidamises umbes 10 cm kõrgune kiviäär lee ja põranda vahelEesti etnograafia sõnaraamat.1996.
Vaata Ahjusüda ja Ahjulääv
Ahjuluud
Ahjuluud oli Eesti talurahva majapidamises väike luud, mis tehti varre külge takuse nööriga seotud kasevihast.
Vaata Ahjusüda ja Ahjuluud
Ahjupõrand
Ahjupõrand oli ahjualune paekivist või savist pind, mis oli rehetoa põrandast tavaliselt 20 cm sügavamal, et tagada ahjukolde tuleohutus.
Vaata Ahjusüda ja Ahjupõrand
Ahjupealne
Ahjupealne on talumajapidamises koht ahju peal, kus külmal talveperioodil võisid magada enamasti meessoost taluelanikudEesti etnograafia sõnaraamat.
Vaata Ahjusüda ja Ahjupealne
Ahjuredel
Ahjuredel on vanaaegne lühike puust redel, mille abil roniti ahjupealsele.
Vaata Ahjusüda ja Ahjuredel
Ahjusuu
Ahjusuu oli nelinurkne, vahel ka ümar kaarvõlviga avaus ahju esiküljel.
Vaata Ahjusüda ja Ahjusuu
Reheahi
Rehielamu Harju-Jaanis 1890. aastal Reheahi oli kuni 19.
Vaata Ahjusüda ja Reheahi