Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Aivar Kriiska

Index Aivar Kriiska

Aivar Kriiska pidamas kõnet Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi bakalaureuseõppe lõpuaktusel 29. juunil 2010. Aivar Kriiska pidamas kõnet Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 2008 Narvas. Aivar Kriiska (sündinud 15. augustil 1965 Mustvees) on eesti arheoloog.

80 suhted: Aivar, Ajaloolaste loend, Ajalooline Ajakiri, Alutaguse kihelkond, Andres Andresen, Anti Selart, Antoniuse kalmistu (Tallinn), Antsülusjärv, Arheoloogide loend, Arheoloogilised väljakaevamised, Āraiši järvelinnus, Balti jääpaisjärv, Baltic Journal of Art History, Billingeni katastroof, Biograafiad (Kr), Eesti, Eesti ajalugu, Eesti ajalugu (raamatusari), Eesti esiajalugu, Eesti kiviaeg, Eesti nimi, Eesti rauaaeg, Hiiumaa ajalugu, Inna Põltsam-Jürjo, Jägala Jõesuu linnamägi, Joldiameri, Kalevi Wiik, Kammkeraamika kultuur, Kõõvits, Keila, Kirves, Kiviaeg, Kivikirstkalme, Kiviraiumine, Koorküla Valgjärve järveasula, Kristjan Sander, Kultuurikiht, Kunda kultuur, Kunda Lammasmägi, Läänemaa, Lembitu, Lohukivi, Maausk, Malta megaliittemplid, Mastogloiameri, Mesoliitikum, Mittesakslane, Muistis, Narva keraamika, Narva kultuur, ..., Narva Lasteülikool, Nöörkeraamika kultuur, Otepää muinaslinnus, Parkhofi mõis, Pärnu, Pärnu jõgi, Piip, Pulli asula, Punane torn, Raefondi preemia, Raikküla kärajad, Riigiküla asulakohad, Ruhnu, Saaremaa, Saaremaa ajalugu, Sakala, Sündinud 15. augustil, Sündinud 1965, Sindi-Lodja asulakohad, Soopoolitse, Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut, Tartu Ülikooli aumärk, Tartu Ülikooli senat, Toomas Kukk, Tuula, Ugandi, Villu Kadakas, Virumaa, 15. august, 1965. Laienda indeks (30 rohkem) »

Aivar

Aivar on eesti mehenimi.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Aivar · Näe rohkem »

Ajaloolaste loend

Siin on loetletud ajaloolasi, sealhulgas arheolooge.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Ajaloolaste loend · Näe rohkem »

Ajalooline Ajakiri

Ajalooline Ajakiri on Eestis ilmuv eelretsenseeritav akadeemiline ajakiri, mis ilmub Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juures.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Ajalooline Ajakiri · Näe rohkem »

Alutaguse kihelkond

Alutaguse kihelkond (Alentagh) oli muinaskihelkond Virumaal 13.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Alutaguse kihelkond · Näe rohkem »

Andres Andresen

Andres Andresen Andres Andresen (sündinud 2. detsembril 1971 Tallinnas) on eesti ajaloolane, filosoofiadoktor, Tartu Ülikooli Eesti uusaja ajaloo kaasprofessor.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Andres Andresen · Näe rohkem »

Anti Selart

Anti Selart (sündinud 11. augustil 1973 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 2002 filosoofiadoktor.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Anti Selart · Näe rohkem »

Antoniuse kalmistu (Tallinn)

Antoniuse kalmistu oli kalmistu Tõnismäel Tallinnas.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Antoniuse kalmistu (Tallinn) · Näe rohkem »

Antsülusjärv

Antsülusjärv oli Läänemere nõos paiknenud jääajajärgne mageveeline järv ajavahemikus umbes 9000–7000 aastat eKr (radiosüsinikumeetodga mõõtes on ajavahemikuks saadud 9300–8000 14C-aastat tagasi).

Uus!!: Aivar Kriiska ja Antsülusjärv · Näe rohkem »

Arheoloogide loend

Siin on loetletud arheolooge.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Arheoloogide loend · Näe rohkem »

Arheoloogilised väljakaevamised

Arheoloogilised väljakaevamised on maapinnalt ülemise mulla- ja/või prügikihi eemaldamine eesmärgiga saada leide, mida saab kasutada arheoloogilisteks uuringuteks.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Arheoloogilised väljakaevamised · Näe rohkem »

Āraiši järvelinnus

Järvelinnuse asukoht koos tänapäevase rekonstruktsiooniga 2016. aastal Āraiši järvelinnus (ka Āraiši järveasula, Āraiši järveloss; läti keeles Āraišu ezerpils) oli umbes aastatel 780–1050 (1200) Lätis Cēsise lähedal Āraiši järve saarel paiknenud asula, mis hiljem jäi vee alla.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Āraiši järvelinnus · Näe rohkem »

Balti jääpaisjärv

Balti jääpaisjärv (ka Balti paisjärv, Balti jääjärv) oli Läänemere nõos asunud jääpaisjärv.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Balti jääpaisjärv · Näe rohkem »

Baltic Journal of Art History

Baltic Journal of Art History on Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetooli ametlik väljaanne, mille esimene number ilmus 2009.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Baltic Journal of Art History · Näe rohkem »

Billingeni katastroof

thumb Billingeni katastroof oli Balti jääpaisjärve ühinemine Atlandi ookeaniga Kesk-Rootsis Billingeni lavamäe juures, mis tõi kaasa suure ja väga kiire veetaseme languse Läänemere nõos.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Billingeni katastroof · Näe rohkem »

Biograafiad (Kr)

Biograafiad (Kr) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Kr".

Uus!!: Aivar Kriiska ja Biograafiad (Kr) · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti ajalugu

pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Eesti ajalugu · Näe rohkem »

Eesti ajalugu (raamatusari)

"Eesti ajalugu" on üldkäsitlus Eesti ajaloost, mis ilmub aastast 1935.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Eesti ajalugu (raamatusari) · Näe rohkem »

Eesti esiajalugu

Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Eesti esiajalugu · Näe rohkem »

Eesti kiviaeg

Eesti kiviaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 9600 eKr – 1800 eKr.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Eesti kiviaeg · Näe rohkem »

Eesti nimi

Eesti nime algupära on sageli nähtud aestide nimes, keda teadaolevalt esimest korda mainis Rooma ajaloolane Tacitus oma raamatus "Germania" (kujul Aestiorum gentes, Aestii, umbes 98. aastal), hilisemates allikates esines see nimi kujul Hestis (Cassiodorus, 523–526), Aesti (Jordanis, 551), Aisti (Einhard, 830), Esto, Estum (Wulfstan, 887), Iste (Widsith, 10. saj).

Uus!!: Aivar Kriiska ja Eesti nimi · Näe rohkem »

Eesti rauaaeg

Rauaaeg Eestis katab Eesti esiajaloo perioodi 500 eKr kuni 13. sajandi algus.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Eesti rauaaeg · Näe rohkem »

Hiiumaa ajalugu

Hiiumaa ajalugu on ülevaade Hiiumaa ajaloost.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Hiiumaa ajalugu · Näe rohkem »

Inna Põltsam-Jürjo

Inna Põltsam-Jürjo (sündinud 23. augustil 1969) on eesti ajaloolane, alates 2008.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Inna Põltsam-Jürjo · Näe rohkem »

Jägala Jõesuu linnamägi

Linnamäe nõlvad Jägala linnamägi Jägala Jõesuu linnamägi (ka: Jägala linnamägi) on linnamägi Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jõesuu küla maadel, üks Eesti suurimaid linnamägesid (umbes 3 ha).

Uus!!: Aivar Kriiska ja Jägala Jõesuu linnamägi · Näe rohkem »

Joldiameri

Joldiameri oli viimase jääaja järel, umbes aastatel 9600–9000 eKr, Läänemere nõos eksisteerinud meri, üks tänase Läänemere kujunemisele eelnenud staadiumitest.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Joldiameri · Näe rohkem »

Kalevi Wiik

Kalevi Wiik Kaino Kalevi Wiik (2. august 1932 Turu – 12. september 2015 Turu) oli Soome keeleteadlane, filosoofiadoktor aastast 1965, Turu ülikooli emeriitprofessor foneetika alal, Soome Teaduste Akadeemia liige.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Kalevi Wiik · Näe rohkem »

Kammkeraamika kultuur

Kammkeraamika killud, u 4000–2000 eKr (Eesti Ajaloomuuseum) Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, mida tuntakse valdavalt kammornamendiga keraamika järgi.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Kammkeraamika kultuur · Näe rohkem »

Kõõvits

Kõõvits on muistne tulekivist, kvartsist või mõnest muust kivimist tehtud tööriist, millega töödeldi loomanahkasid või puitu.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Kõõvits · Näe rohkem »

Keila

Keila on linn ja omavalitsusüksus Harju maakonna lääneosas Keila jõe ääres, Tallinnast 25 km edelas.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Keila · Näe rohkem »

Kirves

Kirves Kirves on tööriist, mida kasutatakse puidu lõikamiseks, tükeldamiseks ja kujundamiseks.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Kirves · Näe rohkem »

Kiviaeg

Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Kiviaeg · Näe rohkem »

Kivikirstkalme

Jõelähtme kivikirstkalmistu Droonivideo Jõelähtme kivikirstkalmistust Kivikirstkalme oli Skandinaavias, Soomes, Eestis ja Lätis peamiselt pronksiajal levinud kalmetüüp.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Kivikirstkalme · Näe rohkem »

Kiviraiumine

Skulptor vormib kivi Püha Johannese katedraalis New Yorgis, 1909. Kivi raiumine on loodusliku kivi vormimine sellest kivitükkide eemaldamise abil.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Kiviraiumine · Näe rohkem »

Koorküla Valgjärve järveasula

Koorküla Valgjärve järveasula on kunagine asulakoht Koorküla Valgjärves.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Koorküla Valgjärve järveasula · Näe rohkem »

Kristjan Sander

Kristjan Sander (sündinud 8. detsembril 1977) on eesti ulmekirjanik.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Kristjan Sander · Näe rohkem »

Kultuurikiht

Kultuurikiht (ka: kultuurkiht, arheoloogiline kultuur(i)kiht) on otsese inimtegevuse tulemusena või kaasmõjul ladestunud pinnasekiht.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Kultuurikiht · Näe rohkem »

Kunda kultuur

Kunda kultuur ehk Kunda etapp oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur aastatel umbes 8500–7000 eKr.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Kunda kultuur · Näe rohkem »

Kunda Lammasmägi

Kunda Lammasmägi Kunda Lammasmägi on mesoliitikumi arheoloogiline leiukoht Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Linnuse külas.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Kunda Lammasmägi · Näe rohkem »

Läänemaa

Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Läänemaa · Näe rohkem »

Lembitu

Lembitu (suri 21. septembril 1217) oli vanem Sakala põhjaosas.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Lembitu · Näe rohkem »

Lohukivi

Vihavu lohukivi Lohukivi on kivi, milles on üks või mitu inimese tehtud süvendit.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Lohukivi · Näe rohkem »

Maausk

Maausuks nimetatakse eeskätt eesti rahvausundi kristluse-eelsetel kihistustel põhinevat tänapäeva usulist liikumist.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Maausk · Näe rohkem »

Malta megaliittemplid

Malta megaliittemplid (inglise keeles Megalithic Temples of Malta; prantsuse keeles Temples mégalithiques de Malte; malta keeles It-Tempji Megalitiċi ta' Malta) on 1979.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Malta megaliittemplid · Näe rohkem »

Mastogloiameri

Mastogloiameri on mõnikord eristatav periood Läänemere arengus alates Antsülusjärve ja ookeani vahele ühenduse tekkimisest Taani väinade kohal (umbes 8300–8200 a eKr) kuni kogu Läänemere nõo vee soolaseks muutumiseni (umbes 7000 a eKr).

Uus!!: Aivar Kriiska ja Mastogloiameri · Näe rohkem »

Mesoliitikum

Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg on paleoliitikumi ja neoliitikumi vaheline üleminekuaeg, muinasaja teine suur periood.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Mesoliitikum · Näe rohkem »

Mittesakslane

Mittesakslane (alamsaksa keeles undudesch, saksa keeles undeutsch) oli õiguslik staatus keskaegsel Liivimaal.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Mittesakslane · Näe rohkem »

Muistis

Muistis (ka muinasjäänus) on inimese loodud või tema osavõtul kujunenud aineline objekt, mis on pärit kaugemast minevikust ja mida uurib arheoloogia.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Muistis · Näe rohkem »

Narva keraamika

Narva keraamika näide Narva keraamika on kõige vanem keraamikaliik Eestis, mis oli levinud Narva kultuuri ajal (umbes 5000–4200 e.m.a).

Uus!!: Aivar Kriiska ja Narva keraamika · Näe rohkem »

Narva kultuur

Narva kultuur ehk Narva etapp oli esimene keraamikat kasutav kiviaja kultuur Eesti alal Eesti esiajaloos.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Narva kultuur · Näe rohkem »

Narva Lasteülikool

Narva Lasteülikool on esimene lasteülikool Eestis.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Narva Lasteülikool · Näe rohkem »

Nöörkeraamika kultuur

Nöörkeraamika kultuur hakkas levima Eestis 3000.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Nöörkeraamika kultuur · Näe rohkem »

Otepää muinaslinnus

Otepää linnamägi ja Otepää linnus. Johann Christoph Brotze Otepää muinaslinnus oli Otepää linnamäel asunud eestlaste ning hiljem Tartu piiskopi ja tema vasallide linnus.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Otepää muinaslinnus · Näe rohkem »

Parkhofi mõis

Parkofi mõisa peahoone pisi pisi pisi Parkhofi mõis (ka Parkovi, Pargi, Bergholdi) oli maavaldus Hageri kihelkonnas Põikma küla alal.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Parkhofi mõis · Näe rohkem »

Pärnu

Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Pärnu · Näe rohkem »

Pärnu jõgi

Pärnu jõgi on jõgi Kesk- ja Lääne-Eestis, Võhandu jõe järel pikkuselt teine jõgi (145 km) Eestis.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Pärnu jõgi · Näe rohkem »

Piip

Piip Piip on kahast (suitsetatava aine kamber) ja varrest (suitsutorust) koosnev riist, mida kasutatakse mõnuainete suitsetamiseks.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Piip · Näe rohkem »

Pulli asula

Pulli küla asukoht Pärnumaal Pulli asula (2010) Pulli asula oli Kunda kultuuri asula, seni teadaolevatel andmetel Eesti vanim inimasula.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Pulli asula · Näe rohkem »

Punane torn

Punane torn (vangitorn) Punane torn on keskaegne Uus-Pärnu linnamüüri torn, tänapäeval Pärnus aadressil Hommiku tänav 11.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Punane torn · Näe rohkem »

Raefondi preemia

Raefondi preemia on 1997.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Raefondi preemia · Näe rohkem »

Raikküla kärajad

Raikküla kärajad olid Henriku Liivimaa kroonika kohaselt igal aastal Harjumaal (arvatavasti Raikkülas või Raelas) toimunud ümbruskonna hõimude nõupidamised ehk kärajad.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Raikküla kärajad · Näe rohkem »

Riigiküla asulakohad

Riigiküla asulakohad on muistsed asulakohad, mis asuvad Ida-Virumaal Narva–Narva-Jõesuu maanteest läänes Tõrvajõe lähedal.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Riigiküla asulakohad · Näe rohkem »

Ruhnu

Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn). Vaadatud 03.09.2020., soome keeles 19. sajandil Runosaari) on saar Liivi lahes.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Ruhnu · Näe rohkem »

Saaremaa

Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Saaremaa · Näe rohkem »

Saaremaa ajalugu

Saaremaa ajalugu on ülevaade Saaremaa ajaloost.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Saaremaa ajalugu · Näe rohkem »

Sakala

Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Sakala · Näe rohkem »

Sündinud 15. augustil

Siin loetletakse 15. augustil sündinud tuntud inimesi.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Sündinud 15. augustil · Näe rohkem »

Sündinud 1965

Sellel leheküljel on loetletud 1965.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Sündinud 1965 · Näe rohkem »

Sindi-Lodja asulakohad

Kammkeraamika killud Sindi-Lodja III asulakohalt Sindi-Lodja asulakohad on kolm kiviaegset asulakohta Pärnu jõe vasakkaldal Reiu jõe suudme lähistel Pärnu maakonnas Eestis.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Sindi-Lodja asulakohad · Näe rohkem »

Soopoolitse

Soopoolitse ehk Sobolits oli muinaskihelkond (ja võib-olla omaette väikemaakond) Peipsi läänerannikul Emajõest põhja pool.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Soopoolitse · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut

Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut on Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna allüksus (kuni 2015. aasta lõpuni kuulus instituut Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda).

Uus!!: Aivar Kriiska ja Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli aumärk

Tartu Ülikooli aumärk. ''Foto: Andres Tennus'' Tartu Ülikooli aumärk on Tartu Ülikooli välja antav teenetemärk, millega Tartu Ülikooli rektor tunnustab ülikooli liikmeid suurepäraste töötulemuste või märkimisväärse panuse eest ülikooli tegevusse.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Tartu Ülikooli aumärk · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli senat

Tartu Ülikooli senat on Tartu Ülikooli akadeemiline otsustuskogu.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Tartu Ülikooli senat · Näe rohkem »

Toomas Kukk

Toomas Kukk 2010. aastal Toomas Kukk (sündinud 11. juunil 1971 Tallinnas) on eesti botaanik, üks Eesti paremaid taimetundjaid.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Toomas Kukk · Näe rohkem »

Tuula

Tuula on küla Harju maakonnas Saue vallas, Keilast 4 km kagus.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Tuula · Näe rohkem »

Ugandi

Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Ugandi · Näe rohkem »

Villu Kadakas

Villu Kadakas (sündinud 9. novembril 1972) on eesti arheoloog (ehitusarheoloog), Villem Raami preemia laureaat.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Villu Kadakas · Näe rohkem »

Virumaa

kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.

Uus!!: Aivar Kriiska ja Virumaa · Näe rohkem »

15. august

15.

Uus!!: Aivar Kriiska ja 15. august · Näe rohkem »

1965

1965.

Uus!!: Aivar Kriiska ja 1965 · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »