Kiiremini kui brauser!
30 suhted: Abashiri, CryoSat, D'Urville'i meri, Einar Lundborg, Ernest Shackleton, Fridtjof Nansen, Hallhüljes, Hüdroloogia mõisteid, Hinlopeni väin, Hopen, Ida-Grööni hoovus, Island, Jääauk, Jääkaart, Karusaar, Kinnisjää, Kirdemaa, Labradori meri, Lahkvesi, Ligipääsmatuse poolus, Maateaduste mõisteid (A), Maateaduste mõisteid (T), Merejää, Merenduse mõisteid, Must Mart, Rüsijää, Scotia meri, Tammiski mustkivi, Teravmäed, Weddelli meri.
Abashiri
Politseijaoskond Linnavalitsus Maantee Notoromisaki neem thumb thumb thumb Abashiri (jaapani 網走) on linn (shi) Jaapanis Hokkaidō saare kirderannikul Ohhoota mere Abashiri lahe ääres Hokkaidō prefektuuris 50 km Kitamist idas ning 350 km Sapporost kirdes, Ohhotski allprefektuuri keskus selle idaosas.
Uus!!: Ajujää ja Abashiri · Näe rohkem »
CryoSat
CryoSat on Euroopa Kosmoseagentuuri kaugseiresatelliit Maa pooluste lähedal asuva jää uurimiseks.
Uus!!: Ajujää ja CryoSat · Näe rohkem »
D'Urville'i meri
D'Urville'i meri (inglise keeles d’Urville Sea) on ääremeri Antarktikas 136° ja 148°ip vahel, Lõuna-Jäämere osa.
Uus!!: Ajujää ja D'Urville'i meri · Näe rohkem »
Einar Lundborg
Einar Paul Albert Muni Lundborg (5. aprill 1896 Kolkata – 27. jaanuar 1931 Linköpingi lähedal) oli Rootsi sõjaväelane (kapten) ja lendur.
Uus!!: Ajujää ja Einar Lundborg · Näe rohkem »
Ernest Shackleton
Ernest Shackleton. Foto: Nadar (1909). Ernest Shackleton (1915) Sir Ernest Henry Shackleton (15. veebruar 1874 Kilkea, Kildare'i krahvkond, Iirimaa – 5. jaanuar 1922 Grytviken, Lõuna-Georgia) oli inglise-iiri polaaruurija.
Uus!!: Ajujää ja Ernest Shackleton · Näe rohkem »
Fridtjof Nansen
Fridtjof Nansen (10. oktoober 1861 Store Frøen Christiania (Oslo) lähedal – 13. mai 1930 Lysaker Oslo lähedal) oli Norra teadlane, riigimees ning maadeavastaja.
Uus!!: Ajujää ja Fridtjof Nansen · Näe rohkem »
Hallhüljes
Hallhüljes (Halichoerus grypus) on loivaliste (Pinnipedia) seltsi hülglaste (Phocidae) sugukonda kuuluv veeimetaja.
Uus!!: Ajujää ja Hallhüljes · Näe rohkem »
Hüdroloogia mõisteid
Siin on loetletud hüdroloogia, okeanograafia, hüdrogeoloogia, glatsioloogia, geokrüoloogia ja meregeoloogiaga seotud mõisteid.
Uus!!: Ajujää ja Hüdroloogia mõisteid · Näe rohkem »
Hinlopeni väin
350px Hinlopeni väin (norra keeles Hinlopenstretet ehk Hinlopenstredet) on väin Svalbardi kirdeosas, mis eraldab Lääne-Teravmägesid Kirdemaast ja ühendab Barentsi merd Põhja-Jäämere ülejäänud osaga.
Uus!!: Ajujää ja Hinlopeni väin · Näe rohkem »
Hopen
350px Hopeni meteoroloogiajaam Hopen on Norrale kuuluv saar Svalbardis Teravmägede saarestiku kaguosas, umbes 185 km kaugusel Lääne-Teravmägede lõunatipust idas.
Uus!!: Ajujää ja Hopen · Näe rohkem »
Ida-Grööni hoovus
Ida-Grööni hoovus Ida-Grööni hoovus on hoovus Grööni meres ja Atlandi ookeanis.
Uus!!: Ajujää ja Ida-Grööni hoovus · Näe rohkem »
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Uus!!: Ajujää ja Island · Näe rohkem »
Jääauk
Jääpüügiks tehtud jääauk Jääauk on jääkattes olev või jäässe raiutud auk.
Uus!!: Ajujää ja Jääauk · Näe rohkem »
Jääkaart
Jääkaart on mere kontuurkaart, millele kantakse jääluure abil saadud teave jääolude kohta.
Uus!!: Ajujää ja Jääkaart · Näe rohkem »
Karusaar
Svalbardi kaart Karusaar (norra Bjørnøya) on Norra Svalbardi saarestiku lõunapoolseim saar.
Uus!!: Ajujää ja Karusaar · Näe rohkem »
Kinnisjää
Läänemeres. Gdynia, Poola Kinnisjää on ookeane, meresid ja lahtesid kattev liikumatu merejää, mis asub tekkekohas ning on kinnitunud kalda või ranna külge.
Uus!!: Ajujää ja Kinnisjää · Näe rohkem »
Kirdemaa
Kirdemaa asukoht 400px Kirdemaa on arktiline kõrb Morskade koloonia Kirdemaa rannikul Kirdemaa (norra Nordaustlandet) on saar Norra Kuningriigis Svalbardis Teravmägede saarestiku kirdeosas.
Uus!!: Ajujää ja Kirdemaa · Näe rohkem »
Labradori meri
Labradori meri Labradori meri on ääremeri Atlandi ookeani loodeosas Põhja-Ameerika rannikul.
Uus!!: Ajujää ja Labradori meri · Näe rohkem »
Lahkvesi
Lahkvesi on jäävaba vesi rannajää ja ajujää vahel.
Uus!!: Ajujää ja Lahkvesi · Näe rohkem »
Ligipääsmatuse poolus
Vaikses ookeanis Euraasia kõige ligipääsmatum äärmuspunkt Ligipääsmatuse poolust ehk ligipääsmatuspoolust tähistavad geograafilised koordinaadid, kuhu jõudmine on vastavalt ligipääsvuse kriteeriumile igati raskendatud.
Uus!!: Ajujää ja Ligipääsmatuse poolus · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (A)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad A-tähega. A.
Uus!!: Ajujää ja Maateaduste mõisteid (A) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (T)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad T-tähega. tabulaadid – tagasivoolu hoovus – tahhüliit – tahhümeeter – tahk – Tahke Maa – taifuun – takistuse meetod – taksiidiline tekstuur – talk – tanatotsönoos – tara – tardkivim – tardkivimi struktuur – tardkivimite klassifikatsioon – tasakaaluprofiil – tasandigrupp – tasandik – tasandikujõgi – TAS-diagramm – diagramm, mida kasutatakse vulkaaniliste kivimite klassifitseerimiseks teemandiläige – teemant – tefra – tegevvulkaan – hetkel tegutsev või ajaloolisel ajal tegutsenud vulkaan, mis tõenäoliselt tegutseb ka tulevikus tehisjärv – tehismaavärin – tehismineraal – tehisveekogu – inimtegevuse tulemusena tekkinud veekogu teke (geoloogia) – tektiidid – tektonosfäär – tektoonika – tektooniline bretša – tektooniline kate – tektooniline lõhe – tektooniline põiksus – tektooniline režiim – tektoonilised liikumised – endogeensed protsessid, mis väljenduvad maakoore vertikaal- või horisontaalsuunalistes liikumistes tektoonilised rikked – tektoonilised tsüklid – telgede suhe – temperatuuriinversioon – tempestiit – enamasti madalmerelistes tingimustes, väga tugeva tormiga ümbersetitatud settekiht teodoliitmeetod – tepui – tera – teraline agregaat – teraline härmatis – teraline struktuur – teralisus – terasuurus – terav bisektriss – teriodondid – termaalne vesi – termohaliinne tsirkulatsioon – termokarst – termokliin – termoluminestsents – termomagnetism – termomeeter – termosfäär – terrass (geoloogia) – terrigeensed setted – terrikoonik – Tertsiaar – Tethyse ookean – tetragonaalne sümmeetria – tetragonaalne süngoonia – tetrakorallid – tetrapoodid – tihedad kiudpilved – tiigrisilm – tilkekivi – tilliit – Tilžė lade – titaniit – tolm – tombolo – Ton – topaas – topikujulised kiudpilved – topograafiline kaart – torm – tormine tuul – tornaado – TORRO skaala – trahhüandesiit – trahhüüdiline struktuur – trahhüüt – transformmurrang – transgressiivne seeria – transgressioon – transpiratsioon – travertiin – Tremadoci lade – tremoliit–ferroaktinoliit – triboluminestsents – trigonaalne sümmeetria – trigonaalne süngoonia – süngoonia, mida sõltuvalt koolkonnast peetakse kas iseseisvaks süngooniaks või heksagonaalse süngoonia osaks Triias – triivjää – trikliinne sümmeetria – trikliinne süngoonia – trilobiidid – trofogeenne kiht – tromb – troog – U-kujulise ristprofiiliga liustikutekkeline org troopika – troopikavööde – troopiline kliima – troopiline ookeaniline kliima – troopiline tsüklon – troopiline õhumass – tropopaus – troposfäär – tsement (geoloogia) – settekivimite koostisosi ühtseks kivimiks liitev peeneteraline mineraalne mass tsementeerumine – tsementeerunud kivim – tseoliidid – tsinkiit – tsirkoon – tsirkusorg – tsonaalne kristall – tsonaalsus – tsunami – tsüklilised kaksikud – tsüklon – tsükloni silm – tuff – tugev tuul – tuhaplatoo – tuhavulkaan – tuhk (mäendus) – tuisk – tuiskliiv – tulpjas eralduvus – tulv – tundra – tundravöönd – tundur – Tunguusi katastroof – turbahorisont – turbatsioon – turbidiit – turbulentse kovariatsiooni meetod – turmaliin – turvas – mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete turvasmuld – turvastumine – turvastunud muld – tuul – looduslikel põhjustel liikuv õhk tuulealune külg – tuule baariline seadus – tuuleerosioon – tuuleihe – tuulekanne – protsesside kogum, mis hõlmab mittenidusate setete tuule poolt õhkutõstmist ja transporti tuulelipp – tuulenihe – tuulepealne külg – tuulesete – tuule poolt kantud ja setitatud sete tuulevaikus – tuulevire – tõusuallikas – tõusuhoovus – tõusukõrgvesi – tõusulaine – tõusuvesi – täiuslik lõhenevus – tüpomorfism – Türisalu kihistu – türkiis – T.
Uus!!: Ajujää ja Maateaduste mõisteid (T) · Näe rohkem »
Merejää
Merejää Sõru sadama juures detsembris 2022 Merejää on merevee külmumisel moodustuv jää.
Uus!!: Ajujää ja Merejää · Näe rohkem »
Merenduse mõisteid
Siin on loetletud merenduse üldmõisteid; laevanduse mõisted on loetletud ka loendis Laevanduse mõisteid; laevu on loetletud loendis Laevade loend.
Uus!!: Ajujää ja Merenduse mõisteid · Näe rohkem »
Must Mart
Must Mart (ka Must-Mart) on Muhu vägilasmuistendi kangelane.
Uus!!: Ajujää ja Must Mart · Näe rohkem »
Rüsijää
Rüsijää ehk rüsi ehk jäärüsi on veekogu katva jää liikumisel tekkinud jäätükkidest kuhjatis.
Uus!!: Ajujää ja Rüsijää · Näe rohkem »
Scotia meri
Scotia meri on meri Atlandi ookeani lõunaosas.
Uus!!: Ajujää ja Scotia meri · Näe rohkem »
Tammiski mustkivi
Tammiski mustkivi. Vaade põhja poolt Tammiski mustkivi (ka Musta Mardi kivi) on rändrahn Muhu saare loodetipus Tammiski nukil.
Uus!!: Ajujää ja Tammiski mustkivi · Näe rohkem »
Teravmäed
Saarestiku kaart Teravmäed Teravmägede kaart aastast 1758 Teravmäed (norra keeles endine nimi Spitsbergen) on Norrale kuuluv saarestik Põhja-Jäämeres.
Uus!!: Ajujää ja Teravmäed · Näe rohkem »
Weddelli meri
Weddelli meri Weddelli meri (inglise Weddell Sea, saksa Weddellsee, vene Уэдделла море) on meri Atlandi ookeani lõunaosas (ehk Lõuna-Jäämeres).
Uus!!: Ajujää ja Weddelli meri · Näe rohkem »
