Kiiremini kui brauser!
72 suhted: Aksioom, Algebraline tehe, Algprintsiip, Alususkumus, Archimedese aksioom, Arhailine õigus, Dogma, Eeldus, Eetika (Spinoza), Ekstensionaalsuse aksioom, Enesestmõistetavus, Epistemoloogia mõisteid, Eralduvusaksioomid, Erirelatiivsusteooria, Eukleidese geomeetria, Explanation and Reference, Fact, Fiction, and Forecast, Filosoofia mõisteid, Geotsentriline maailmasüsteem, Gottlob Frege, Hans Reichenbach, Hädavajalikkusargument, Identsus, Immanuel Kant, John Dalton, Kahekõnelus (1), Kategooria (matemaatika), Küllaldase aluse printsiip, Keeleteaduse mõisteid, Kleinomachos, Kolmnurga võrratus, Korpus (matemaatika), Kosmoloogiline printsiip, La Philosophie du non, Lõpmatuse aksioom, Liikumine, Matemaatika, Matemaatika mõisteid, Mathematical Truth, Mõistekiri, Mitteeukleidiline geomeetria, Monoid, Naiivne hulgateooria, Nicolas Bourbaki, Nikolai Lobatševski, Paradoks, Paul Thagard, Philosophy of Mathematics: An Introduction, Poolklassikalised kvantteooriad, Predikaatloogika, ..., Principia Ethica, Punkt (matemaatika), Ragnar Frisch, Rühm (matemaatika), Reaalarv, Relatiivsusteooria, Sõltumatus, Skalaariga korrutamine, Tautoloogia, Tüübiteooria, Tõestus, Teadmine, Teadusfilosoofia mõisteid, Teine analüütika, Teooria (loogika), Teoreem, Teoreetiline mehaanika, Topoloogia, Universaalalgebra, Valikuaksioom, Vladimir Krasnoje Solnõško, Zermelo aksiomaatika. Laienda indeks (22 rohkem) »
Aksioom
Aksioom ehk postulaat on matemaatikas väide, mis võetakse tõestuseta aluseks deduktiivse teooria ülejäänud väidete tuletamiseks.
Uus!!: Aksioom ja Aksioom · Näe rohkem »
Algebraline tehe
n-aarne ehk n-kohaline algebraline tehe ehk algebraline operatsioon hulgal on kujutus kõikide n-korteežide hulgalt hulgal A hulka A ehk funktsioon n-kordselt otsekorrutiselt An hulka A. Elemente, mis on korteežide liikmed, nimetatakse operandideks, korteeži kujutist (funktsiooni väärtust) nimetatakse tehte tulemuseks.
Uus!!: Aksioom ja Algebraline tehe · Näe rohkem »
Algprintsiip
Algprintsiip on Aristotelese õpetuse järgi enesestmõistetav väide, mis võetakse (koos teiste algprintsiipidega) tõestamisel eelduseks.
Uus!!: Aksioom ja Algprintsiip · Näe rohkem »
Alususkumus
Alususkumusi ehk baasuskumusi on kahte liiki, kas empiirilised või aprioorsed.
Uus!!: Aksioom ja Alususkumus · Näe rohkem »
Archimedese aksioom
Achimedese aksioomi näitlik esitus. Kui tahes väikest lõiku A saab piisav arv kordi iseendaga kõrvuti asetades pikendada pikemaks etteantud lõigust B Archimedese aksioom ütleb: mis tahes kahe suuruse y>x>0 korral leidub naturaalarv n\in \mathbb, mille korral nx>y.
Uus!!: Aksioom ja Archimedese aksioom · Näe rohkem »
Arhailine õigus
Arhailine õigus võib eksisteerida nii kirjutatud (ius scriptum) kui ka kirjutamata õigusega (ius non scriptum) samal ajal, kindlat perioodi on raske määrata vahetute õigusallikate puudumise tõttu.
Uus!!: Aksioom ja Arhailine õigus · Näe rohkem »
Dogma
Dogma on religioonis väide, milles ei kahelda, mida usutakse.
Uus!!: Aksioom ja Dogma · Näe rohkem »
Eeldus
Eeldus on propositsioon (väide), mille tõesus võetakse arutlemisel aluseks, olgugi et selle tõesus pole kindel.
Uus!!: Aksioom ja Eeldus · Näe rohkem »
Eetika (Spinoza)
Spinoza "Eetika" avaleht "Eetika" (täispika pealkirjaga "Eetika, tõestatud geomeetrilises järjestuses"; ladina keeles "Ethica, ordine geometrico demonstrata") on hollandi juudi filosoofi Baruch Spinoza postuumselt avaldatud ladinakeelne filosoofiline teos, mis esitab Spinoza eetikateooria aksiomaatilisel kujul, eeskujuks Eukleidese geomeetriaraamat "Elemendid".
Uus!!: Aksioom ja Eetika (Spinoza) · Näe rohkem »
Ekstensionaalsuse aksioom
Ekstensionaalsuse aksioom on aksioom, mille kohaselt hulgad (või klassid), millel on täpselt samad elemendid, on võrdsed.
Uus!!: Aksioom ja Ekstensionaalsuse aksioom · Näe rohkem »
Enesestmõistetavus
Enesestmõistetavus ehk iseenesestmõistetavus ehk iseenesest teada olek (ladina keeles esse per se notum, inglise keeles self-evidence) on filosoofias propositsiooni (mõtte, väite) omadus, mis seisneb selles, et sellest pole võimalik aru saada ilma teadmiseta, et see on tõene.
Uus!!: Aksioom ja Enesestmõistetavus · Näe rohkem »
Epistemoloogia mõisteid
Siin on loetletud epistemoloogia mõisteid.
Uus!!: Aksioom ja Epistemoloogia mõisteid · Näe rohkem »
Eralduvusaksioomid
Et topoloogiline ruum on väga üldine mõiste, piirdutakse topoloogias ja topoloogiaga seotud matemaatikaharudes sageli teatud kitsendusi rahuldavate topoloogiliste ruumide vaatlemisega.
Uus!!: Aksioom ja Eralduvusaksioomid · Näe rohkem »
Erirelatiivsusteooria
Relatiivsusteooria rajaja Albert Einstein 1905. aasta paiku Erirelatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades nende alusel ühtse, seesmiste vastuoludeta teooria.
Uus!!: Aksioom ja Erirelatiivsusteooria · Näe rohkem »
Eukleidese geomeetria
Eukleidese geomeetria ehk eukleidiline geomeetria on geomeetria haru, milles lähtutakse Eukleidese teoses "Elemendid" kirjeldatud alustest.
Uus!!: Aksioom ja Eukleidese geomeetria · Näe rohkem »
Explanation and Reference
"Explanation and Reference" ("Seletus ja osutamine") on Hilary Putnami artikkel.
Uus!!: Aksioom ja Explanation and Reference · Näe rohkem »
Fact, Fiction, and Forecast
"Fact, Fiction, and Forecast" on Nelson Goodmani filosoofiline raamat.
Uus!!: Aksioom ja Fact, Fiction, and Forecast · Näe rohkem »
Filosoofia mõisteid
Siin on loetletud filosoofia mõisteid.
Uus!!: Aksioom ja Filosoofia mõisteid · Näe rohkem »
Geotsentriline maailmasüsteem
Ptolemaiose geotsentriline maailmasüsteem Geotsentriline maailmasüsteem on maailmasüsteem (universumi mudel), mis paigutab Maa universumi keskpunkti.
Uus!!: Aksioom ja Geotsentriline maailmasüsteem · Näe rohkem »
Gottlob Frege
Frege (umbes 1879) Friedrich Ludwig Gottlob Frege (8. november 1848 Wismar – 26. juuli 1925 Bad Kleinen) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika rajajaks.
Uus!!: Aksioom ja Gottlob Frege · Näe rohkem »
Hans Reichenbach
Hans Reichenbach (26. september 1891 HamburgMauro Murzi., Interneti filosoofiaentsüklopeedia. – 9. aprill 1953 Los Angeles) oli saksa füüsik, filosoof ja loogik.
Uus!!: Aksioom ja Hans Reichenbach · Näe rohkem »
Hädavajalikkusargument
Hädavajalikkusargument (inglise keeles indispensability argument) on argument, mis esitab seda, et matemaatika on loodusteaduse teooriate formuleerimiseks ja ennustuste tegemiseks hädavajalik, tõendina platonismi kasuks (või mõne muu metafüüsilise väite) kasuks.
Uus!!: Aksioom ja Hädavajalikkusargument · Näe rohkem »
Identsus
Identsus ehk samasus (keskaja ladina keele sõnast identitas, mis on tuletatud ladina sõnast idem 'sama', 'seesama') on filosoofias ja loogikas suhe, milles entiteet on iseendaga ja mitte ühegi teise entiteediga (arvuline identsus ehk numeeriline identsus).
Uus!!: Aksioom ja Identsus · Näe rohkem »
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Uus!!: Aksioom ja Immanuel Kant · Näe rohkem »
John Dalton
John Dalton Manchesteri raekojas John Dalton (6. september 1766 Cumberland – 27. juuli 1844 Manchester) oli inglise keemik ja füüsik, nüüdisaegse molekulaar-atomistliku õpetuse rajajaid.
Uus!!: Aksioom ja John Dalton · Näe rohkem »
Kahekõnelus (1)
Kahekõnelus (1) Martin Buberi raamatu Kahekõnelus esimese osa KIRJELDUS kokkuvõte KIRJELDUS.
Uus!!: Aksioom ja Kahekõnelus (1) · Näe rohkem »
Kategooria (matemaatika)
Kategooria mõiste on matemaatikas üldistus samalaadsete matemaatiliste objektide vaheliste "morfismide" (hulkade kujutuste, topoloogiliste ruumide pidevate kujutuste, lineaarruumide lineaarkujutuste, rühmade homomorfismide jne) kompositsioonide algebralistest omadustest tingimustel, et on olemas samasusteisendused ning morfismide kogumid on kompositsiooni suhtes kinnised.
Uus!!: Aksioom ja Kategooria (matemaatika) · Näe rohkem »
Küllaldase aluse printsiip
Küllaldase aluse printsiip kõige lihtsamal kujul väidab, et miski ei saa toimuda ilma põhjuseta.
Uus!!: Aksioom ja Küllaldase aluse printsiip · Näe rohkem »
Keeleteaduse mõisteid
Siin on loetletud keeleteaduse ja tõlketeaduse mõisteid ning keeleteaduse ja tõlketeadusega seotud mõisteid.
Uus!!: Aksioom ja Keeleteaduse mõisteid · Näe rohkem »
Kleinomachos
Kleinomachos (kreeka Κλεινόμαχος; 4. saj. eKr) oli vanakreeka filosoof, Megara koolkonna esindaja, kes oli pärit Thurioi kolooniast Suur-Kreekas.
Uus!!: Aksioom ja Kleinomachos · Näe rohkem »
Kolmnurga võrratus
Kolmnurga võrratuseks nimetatakse elementaargeomeetrias kolmnurga külgede omadust, mis väidab, et kolmnurga iga kahe külje summa on suurem kui kolmas külg või on sellega võrdne.
Uus!!: Aksioom ja Kolmnurga võrratus · Näe rohkem »
Korpus (matemaatika)
Olgu K mingi hulk, mis sisaldab vähemalt kaks elementi.
Uus!!: Aksioom ja Korpus (matemaatika) · Näe rohkem »
Kosmoloogiline printsiip
Kosmoloogiline printsiip hõlmab loodusteadusliku kosmoloogia kaks põhieeldust või -oletust (Universumi homogeensus ja isotroopsus suurtes mastaapides), mis on aluseks Universumi kui terviku mudelitele.
Uus!!: Aksioom ja Kosmoloogiline printsiip · Näe rohkem »
La Philosophie du non
"La Philosophie du non: essai d'une philosophie du nouvel esprit scientifique" ("Ei filosoofia: uue teadusliku vaimu filosoofia katse") on Gaston Bachelardi filosoofiline raamat.
Uus!!: Aksioom ja La Philosophie du non · Näe rohkem »
Lõpmatuse aksioom
Lõpmatuse aksioom on hulgateooria aksioom, mis tagab vähemalt ühe lõpmatu hulga olemasolu.
Uus!!: Aksioom ja Lõpmatuse aksioom · Näe rohkem »
Liikumine
Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul).
Uus!!: Aksioom ja Liikumine · Näe rohkem »
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Uus!!: Aksioom ja Matemaatika · Näe rohkem »
Matemaatika mõisteid
Siin on loetletud matemaatika mõisteid.
Uus!!: Aksioom ja Matemaatika mõisteid · Näe rohkem »
Mathematical Truth
"Mathematical Truth" on Paul Benacerrafi artikkel.
Uus!!: Aksioom ja Mathematical Truth · Näe rohkem »
Mõistekiri
"Mõistekirja" tiitelleht "Mõistekiri" ("Begriffsschrift") on Gottlob Frege umbes 80-leheküljeline raamat loogikast.
Uus!!: Aksioom ja Mõistekiri · Näe rohkem »
Mitteeukleidiline geomeetria
(1) eukleidiline geomeetria; (2) Riemanni geomeetria; (3) Lobatševski geomeetria Mitteeukleidiline geomeetria (inglise keeles non-Euclidean geometry) on sõna otseses mõttes mis tahes geomeetriline süsteem, mis erineb eukleidilisest geomeetriast, kuid traditsiooniliselt kasutatakse seda terminit kitsamas tähenduses – ainult traditsiooniliste mitteeukleidiliste geomeetriliste süsteemide kohta: Lobatševski geomeetria (hüperboolne geomeetria) ja sfäärigeomeetria (või sellega sarnased Riemanni geomeetria ja elliptiline geomeetria).
Uus!!: Aksioom ja Mitteeukleidiline geomeetria · Näe rohkem »
Monoid
Monoidiks nimetatakse matemaatikas tavaliselt ühe assotsiatiivse binaarse tehtega universaalalgebrat, milles leidub ühikelement.
Uus!!: Aksioom ja Monoid · Näe rohkem »
Naiivne hulgateooria
Naiivseks hulgateooriaks hakati 20.
Uus!!: Aksioom ja Naiivne hulgateooria · Näe rohkem »
Nicolas Bourbaki
Nicolas Bourbaki on 20.
Uus!!: Aksioom ja Nicolas Bourbaki · Näe rohkem »
Nikolai Lobatševski
Nikolai Lobatševski (1839) Nikolai Lobatševski (vene keeles Никола́й Ива́нович Лобаче́вский; 1. detsember (vkj 20. november) 1792 Nižni Novgorod – 24. veebruar (vkj 12. veebruar) 1856 Kaasan) oli vene matemaatik, mitteeukleidilise geomeetria rajajaid.
Uus!!: Aksioom ja Nikolai Lobatševski · Näe rohkem »
Paradoks
Paradoks on pealtnäha vastuoluline avaldus, mis võib seejuures olla tõene.
Uus!!: Aksioom ja Paradoks · Näe rohkem »
Paul Thagard
Paul Richard Thagard (sündinud 28. septembril 1950 Saskatchewani provintsis Yorktonis) on Kanada filosoof.
Uus!!: Aksioom ja Paul Thagard · Näe rohkem »
Philosophy of Mathematics: An Introduction
"Philosophy of Mathematics: An Introduction" on David Bostocki filosoofiline raamat, mis ilmus 2009.
Uus!!: Aksioom ja Philosophy of Mathematics: An Introduction · Näe rohkem »
Poolklassikalised kvantteooriad
Poolklassikalised kvantteooriad olid kvantfüüsika algusjärgus tehtud katsed seletada hiljem kvantmehaanikaga seletatud nähtusi, kombineerides klassikalise füüsika vahendeid postulaatidega, mis on klassikalise füüsika raamides seletamatud või koguni on sellega vastuolus.
Uus!!: Aksioom ja Poolklassikalised kvantteooriad · Näe rohkem »
Predikaatloogika
Predikaatloogika ehk predikaatarvutus on lauseloogika laienduste klass, kus lisaks lausesümbolitele ja konnektoritele on kasutusel vähemalt predikaadisümbolid, indiviidikonstandid, muutujad (indiviidimuutujad) ja kvantorid.
Uus!!: Aksioom ja Predikaatloogika · Näe rohkem »
Principia Ethica
"Principia Ethica" on 1903.
Uus!!: Aksioom ja Principia Ethica · Näe rohkem »
Punkt (matemaatika)
Punkt on elementaargeomeetrias objekt, mida näitlikustatakse mõõtmeteta ruumiosana.
Uus!!: Aksioom ja Punkt (matemaatika) · Näe rohkem »
Ragnar Frisch
Ragnar Anton Kittil Frisch (3. märts 1895 Kristiaania – 31. jaanuar 1973 Oslo) oli norra majandusteadlane, Oslo ülikooli majandusprofessor, esimene Nobeli majandusauhinna laureaat.
Uus!!: Aksioom ja Ragnar Frisch · Näe rohkem »
Rühm (matemaatika)
Rühmaks (varem nimetatud ka grupiks) nimetatakse matemaatikas hulka koos sellel defineeritud assotsiatiivse binaarse tehtega, mis rahuldab teatud pööratavuse tingimusi, mida on selgitatud allpool.
Uus!!: Aksioom ja Rühm (matemaatika) · Näe rohkem »
Reaalarv
Reaalarvude hulk ℝ sisaldab kõigi ratsionaalarvude hulka ℚ, mis omakorda sisaldab kõigi täisarvude hulka ℤ, mis sisaldab kõigi naturaalarvude hulka ℕ Reaalarvud on kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud ehk kõik positiivsed ja negatiivsed arvud ja null ehk kõik algebralised arvud ja transtsendentsed arvud.
Uus!!: Aksioom ja Reaalarv · Näe rohkem »
Relatiivsusteooria
Relatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi neid ühendava, seesmiste vastuoludeta teooria.
Uus!!: Aksioom ja Relatiivsusteooria · Näe rohkem »
Sõltumatus
Sõna "sõltumatus" kasutatakse terminina mitmes tähenduses.
Uus!!: Aksioom ja Sõltumatus · Näe rohkem »
Skalaariga korrutamine
Skalaariga korrutamine on üldistus tehtele "geomeetrilise vektori korrutamine arvuga".
Uus!!: Aksioom ja Skalaariga korrutamine · Näe rohkem »
Tautoloogia
Tautoloogia on väide loogikas, mis on paratamatult tõene.
Uus!!: Aksioom ja Tautoloogia · Näe rohkem »
Tüübiteooria
Tüübiteooria on mõne üksiku tüübisüsteemi formaalne esitus ja tüübisüsteemide uurimise valdkond matemaatikas ja informaatikas.
Uus!!: Aksioom ja Tüübiteooria · Näe rohkem »
Tõestus
Tõestuse all mõeldakse matemaatikas, loogikas ja filosoofias kehtivat arutlust, mille eelduste tõesus on teada või kokku lepitud.
Uus!!: Aksioom ja Tõestus · Näe rohkem »
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Uus!!: Aksioom ja Teadmine · Näe rohkem »
Teadusfilosoofia mõisteid
Siin on loetletud teadusfilosoofia mõisteid.
Uus!!: Aksioom ja Teadusfilosoofia mõisteid · Näe rohkem »
Teine analüütika
"Teine analüütika" on Aristotelese teos, mis on kirjutatud umbes 350 eKr.
Uus!!: Aksioom ja Teine analüütika · Näe rohkem »
Teooria (loogika)
Teooria ehk formaalne teooria keeles L on keele L valemite mingi hulk T.
Uus!!: Aksioom ja Teooria (loogika) · Näe rohkem »
Teoreem
publisher.
Uus!!: Aksioom ja Teoreem · Näe rohkem »
Teoreetiline mehaanika
Teoreetiline mehaanika ehk absoluutselt jäiga keha mehaanika on klassikalise mehaanika haru, mis uurib absoluutselt jäikade kehade liikumist ja paigalseisu neile rakendatud jõudude toimel.
Uus!!: Aksioom ja Teoreetiline mehaanika · Näe rohkem »
Topoloogia
Topoloogia on matemaatika haru, mis uurib kujundite omadusi, mis on invariantsed topoloogiliste teisenduste suhtes.
Uus!!: Aksioom ja Topoloogia · Näe rohkem »
Universaalalgebra
Universaalalgebra ehk algebraline struktuur ehk algebra on hulk koos algebraliste tehete kogumiga sellel hulgal.
Uus!!: Aksioom ja Universaalalgebra · Näe rohkem »
Valikuaksioom
Valikuaksioom ehk valiku aksioom ehk Zermelo aksioom (inglise keeles axiom of choice, lühend AC) on hulgateooria aksioom, mille kohaselt mittetühjade hulkade mistahes süsteemi korral leidub kujutus, mis seab selle süsteemi igale hulgale vastavusse tema teatava esindaja.
Uus!!: Aksioom ja Valikuaksioom · Näe rohkem »
Vladimir Krasnoje Solnõško
Andrei Petrovitš Rjabuškin. 1895. Vladimir Krasno(e) Solnõško koos abikaasa Apraksija Korolevitšnaga. Vladimir Krasno(e) Solnõško (ru: Влади́мир Кра́сно(е) Со́лнышко), samuti Vladimir Punapäikseke, Vladimir Vseslavjevitš ja lugulaulude Volodimir Seslavitš on vene rahva vanade kangelaslugude ehk bõliinade mütoloogiline tegelane, teatud eepiliste loodusnähtuste, päikesesära ning ise slaavi päikese ja viljakuse jumala, Daždboghi kehastumisega Kiievi suurvürst, kelle trooni kirjeldus vastab sageli ajaloos tuntud Vana-Vene valitseja ja iidoli Vladimir Svjatoslavitši ning hilisema Vladimir Monomahhi omaga ning kes nende kahe valitseja arhailisi omadusi kandes on kui nende üldrahvuslik peegeldus.
Uus!!: Aksioom ja Vladimir Krasnoje Solnõško · Näe rohkem »
Zermelo aksiomaatika
Zermelo aksiomaatika on hulgateooria aksiomaatika, mille esitas Ernst Zermelo 1908.
Uus!!: Aksioom ja Zermelo aksiomaatika · Näe rohkem »
