Kiiremini kui brauser!
39 suhted: Alalõuakilbis, Anatoomia mõisteid, Angelmani sündroom, Apenniini karihiir, Australopithecus africanus, Šagrään-helerai, Ürgimetajad, Hambad, Harjasvöölane, Heidelberg, Imetajad, Imilont, Inimene, Kääbusjõehobu, Kolju, Kolmiknärv, Kuningkobra, Laama (perekond), Lõuatsikilbis, Lõug, Linnud, Luu, Maolised, Mas Castellar de Pontós, Munahammas, Näokolju, Nokk, Nokkloom, Pruun-harjasvöölane, Sääselised, Süüfilis, Sisekõrv, Skelett, Suu, Suuõõs, Suurtobias, Terminologia Anatomica, Termolokatsioonielund, Väike tobias.
Alalõuakilbis
Alalõuakilbis (ladina mitm scuta inframaxillaria;inframaxillaria) on osadel roomajatel pead katva naha soomus.
Uus!!: Alalõualuu ja Alalõuakilbis · Näe rohkem »
Anatoomia mõisteid
Siin on loetletud inimese ja teiste selgroogsete loomade morfoloogia, anatoomia, embrüoloogia ja histoloogia mõisteid.
Uus!!: Alalõualuu ja Anatoomia mõisteid · Näe rohkem »
Angelmani sündroom
Angelmani sündroom (lühendatult AS) on neurogeneetiline häire, mida iseloomustavad intellektuaalse ja füüsilise arengu mahajäämus, unehäired, krambid, järsud liigutused (eriti käte plaksutamine), sage naermine, naeratamine ja õnnelik meeleolu.
Uus!!: Alalõualuu ja Angelmani sündroom · Näe rohkem »
Apenniini karihiir
Apenniini karihiir (Sorex samniticus) on liik väikesi imetajaid karihiirlaste sugukonnast karihiirte perekonnast, kes on endeemne liik Apenniini poolsaarel.
Uus!!: Alalõualuu ja Apenniini karihiir · Näe rohkem »
Australopithecus africanus
''Australopithecus africanus'' Australopithecus africanus oli inimlane, kes elas 3,5...2,5 miljonit aastat tagasi Lõuna-Aafrikas.
Uus!!: Alalõualuu ja Australopithecus africanus · Näe rohkem »
Šagrään-helerai
Šagrään-helerai (Leucoraja fullonica), tuntud ka kui vanutaja rai, on rai liik, kes kuulub railaste sugukonda.
Uus!!: Alalõualuu ja Šagrään-helerai · Näe rohkem »
Ürgimetajad
Ürgimetajad (Prototheria) on imetajate alamklass, kuhu paigutatakse selts ainupilulised.
Uus!!: Alalõualuu ja Ürgimetajad · Näe rohkem »
Hambad
1. Hammas. 2. Hambaemail. 3. Dentiin. 4. Hambasäsiõõs hambasäsiga. 5. Kroonisäsi. 6. Juuresäsi. 7. Hambatsement. 8. Hambakroon. 10. Hambakroonilõhe. 11. Hambakael. 12. Hambajuur. 14. Juuretipp. 15. Hambatipumulk. 16. Igemevagu. 17. Parodont. 18. Ige. 20. Vaba ige. 22. Hambaümbris Sharpey kiududega. 23. Alveooliluu (peen kollane joon on välimine tsirkumferentsiaallamell). 24. Veresooned ja närvid. 25. Hambasäsi ehk pulp. 26. Parodont. 27. Alalõuakanal Hambad (ladina keeles dens, mitmuses dentes) on paljudel selgroogsetel loomadel suus leiduvad luustunud seedeelundkonna elundid.
Uus!!: Alalõualuu ja Hambad · Näe rohkem »
Harjasvöölane
Pruun-harjasvöölane. ''Chaetophractus vellerosus'' Harjasvöölane (Chaetophractus) on imetajate perekonnast vööliste seltsist vöölaste sugukonnast harjasvöölaste alamsugukonnast.
Uus!!: Alalõualuu ja Harjasvöölane · Näe rohkem »
Heidelberg
Heidelberg on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal tihedalt asustatud piirkonnas.
Uus!!: Alalõualuu ja Heidelberg · Näe rohkem »
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: Alalõualuu ja Imetajad · Näe rohkem »
Imilont
thumb Imilont (proboscis) on mõnede putukate, eelkõige liblikaliste kehaosa, mida nad kasutavad näiteks õite nektari ja muude vedelike imemiseks.
Uus!!: Alalõualuu ja Imilont · Näe rohkem »
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Uus!!: Alalõualuu ja Inimene · Näe rohkem »
Kääbusjõehobu
Kääbusjõehobu (Choeropsis liberiensis) on üks kahest jõehobulaste sugukonda kuuluvast sõraliste liigist.
Uus!!: Alalõualuu ja Kääbusjõehobu · Näe rohkem »
Kolju
Kolju (ladina keeles cranium) ehk pealuu ehk kolp ehk surnupealuu on selgroogsetel pea skelett, mis kaitseb ja toestab peaaju, meeleelundeid ning seede- ja hingamiselundite alguosa.
Uus!!: Alalõualuu ja Kolju · Näe rohkem »
Kolmiknärv
Kolmiknärv ehk V peaajunärv ehk viies kraniaalnärv ehk 5.
Uus!!: Alalõualuu ja Kolmiknärv · Näe rohkem »
Kuningkobra
Kuningkobra (Ophiophagus hannah) on soomuseliste seltsi mürknastiklaste sugukonna pärismürknastiklaste alamsugukonna kuningkobra perekonna maoliik.
Uus!!: Alalõualuu ja Kuningkobra · Näe rohkem »
Laama (perekond)
Laama on sõraliste perekond, kuhu kuulub neli Lõuna-Ameerika kaamellast: metsik guanako (Lama guanicoe) ja kodustatud laama (Lama glama), metsik vikunja ja kodustatud alpaka.
Uus!!: Alalõualuu ja Laama (perekond) · Näe rohkem »
Lõuatsikilbis
Lõuatsikilbis (ladina scutum mentale;mentale; lüh m) on paljudel roomajatel peas paiknev soomus.
Uus!!: Alalõualuu ja Lõuatsikilbis · Näe rohkem »
Lõug
pisi Lohuga lõug Lõug (ladina keeles mentum) on näo alumine osa, alahuulest allpool.
Uus!!: Alalõualuu ja Lõug · Näe rohkem »
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Uus!!: Alalõualuu ja Linnud · Näe rohkem »
Luu
Luud ehk kondid (os, mitmuses ossa) on luukalade, kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajate (sealhulgas inimese) luustikku kuuluvad kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid.
Uus!!: Alalõualuu ja Luu · Näe rohkem »
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Uus!!: Alalõualuu ja Maolised · Näe rohkem »
Mas Castellar de Pontós
Mas Castellar de Pontós on arheoloogiline kaevamiskoht, mis asub Ibeeria poolsaare kirdeosas Kataloonia piirkonnas.
Uus!!: Alalõualuu ja Mas Castellar de Pontós · Näe rohkem »
Munahammas
Munahammas (ladina keeles ruptor ovi) on osade ovipaarsete selgroogsete ülanokal või ülalõual, harvemini alalõual paiknev terav hammas ehk hambataoline sarvestunud köbruke.
Uus!!: Alalõualuu ja Munahammas · Näe rohkem »
Näokolju
Inimese näokolju ruumiline kujutis. Liigutamiseks klõpsa pildile Näokolju (ladina keeles cranium faciale) on paljudel selgroogsetel kolju eesmis-alumine osa, mis koosneb erinevatest paarilistest ja paaritutest luudest.
Uus!!: Alalõualuu ja Näokolju · Näe rohkem »
Nokk
thumb Nokk on lindude peas olev elund, mis on moodustunud oluliselt pikenenud näoluudest ja üla- ning alalõualuust, nokka katab sarvkest.
Uus!!: Alalõualuu ja Nokk · Näe rohkem »
Nokkloom
Nokkloom ehk ornitorünhus (Ornithorhynchus anatinus) on ainus liik imetajate klassi ürgimetajate alamklassi ainupiluliste seltsi nokkloomlaste sugukonna nokklooma perekonnast.
Uus!!: Alalõualuu ja Nokkloom · Näe rohkem »
Pruun-harjasvöölane
Pruun-harjasvöölane (Chaetophractus villosus) on loomaliik vöölaste sugukonnast harjasvöölaste alamsugukonnast harjasvöölase perekonnast.
Uus!!: Alalõualuu ja Pruun-harjasvöölane · Näe rohkem »
Sääselised
Sääse tiiva äär Isase metsasääse (Aedes cinereus) hüpopüüg ehk genitaalid Sääselised (Nematocera) on putukate alamselts kahetiivaliste seltsis.
Uus!!: Alalõualuu ja Sääselised · Näe rohkem »
Süüfilis
Süüfilis ehk luues ehk prantsuse haigus (ladina keeles syphilis, morbus gallicus, lues venerea) on peamiselt inimestel esinev infektsioonhaigus, pikka aega kestev põletikuline seisund, mis võib avalduda nii kliiniliselt aktiivse haiguse kui latentse nakkusena ja mille tekitajaks on bakter Treponema pallidum pallidum.
Uus!!: Alalõualuu ja Süüfilis · Näe rohkem »
Sisekõrv
Sisekõrv (ladina keeles auris interna) on paljudel selgroogsetel peas paiknev paariline kõrva osa, mis on täidetud vedelikuga.
Uus!!: Alalõualuu ja Sisekõrv · Näe rohkem »
Skelett
Skelett (kreeka sõnast σκέλετoν 'kuivanud') ehk toes ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.
Uus!!: Alalõualuu ja Skelett · Näe rohkem »
Suu
Inimlapse suu Kärbse suu Suu (ladina os) on paljudel loomadel peas asuv ava, suuõõne osa, millega algab seedekulgla.
Uus!!: Alalõualuu ja Suu · Näe rohkem »
Suuõõs
Suuõõs (Ladina keeles cavitas oris, cavum oris) on paljudel selgroogsetel peas üla- ja alalõua vahel paiknev seedekanali alguosa.
Uus!!: Alalõualuu ja Suuõõs · Näe rohkem »
Suurtobias
Suurtobias (Hyperoplus lanceolatus) on tobiaslaste sugukonda suurtobia perekonda kuuluv kalaliik.
Uus!!: Alalõualuu ja Suurtobias · Näe rohkem »
Terminologia Anatomica
Terminologia Anatomica (lühend TA; eesti keeles Anatoomiaterminoloogia) ehk Anatoomia terminoloogia on rahvusvaheline inimese anatoomia standard.
Uus!!: Alalõualuu ja Terminologia Anatomica · Näe rohkem »
Termolokatsioonielund
Ninasõõrmed on tähistatud musta noolega ja termolokaatorid punase noolega. Termolokatsioonielundiks ehk termolokaatoriks ehk infrapunakiirguselundiks ehk kaugtermoretseptoriks nimetatakse osadel loomadel peapiirkonnas paiknevat infrapunakiirgust tajuvat ja sellele reageerivat meeleelundit.
Uus!!: Alalõualuu ja Termolokatsioonielund · Näe rohkem »
Väike tobias
Väike tobias ehk nigli (ka väiketobias, Ammodytes tobianus) on tobiaslaste sugukonda tobia perekonda kuuluv kalaliik.
Uus!!: Alalõualuu ja Väike tobias · Näe rohkem »
