Kiiremini kui brauser!
167 suhted: Abruka, Ajakeskus Wittenstein, Alamsaksa laenud eesti keeles, Alamsaksakeelne Vikipeedia, Alfhausen, Aller, Altar, Altes Land, Ammerlandi kreis, Anno, Apen, Aurich, Ķīpsala, Ülem-Saksi, Ülemsaksa keel, Bad Zwischenahn, Balthasar Russowi Liivimaa kroonika, Baltisaksa kirjandus, Baltisakslased, Bartholomäus Hoeneke, Belize, Bentheimi krahvkond, Bergisch Gladbach, Blasius Hochgrewe monument, Bogislaw XIII (Pommeri), Bolderāja, Braunschweig, Brobergen, Burgdorf (Hannover), Diele, Dornse, Edewecht, Eesti, Eesti ajalugu, Eesti keele ajalugu, Eesti male, Eesti nimi, Elbe, Elsassi murre, Emajõgi, Emlichheim, Ernst Zermelo, Eynne schonne hysthorie, Folkspraak, Fyn, Göttingen, Georg Teuffel, Germaani keeled, Hamburg, Hans Pawelsi kenotaaf, ..., Harju värav, Hingedepäev, Hullo, Iļģuciems, Ida-Friisimaa, Ill Bethisad, Indoeuroopa keeled, Inglise keel, Jaani seek, Jaanuar, Järvamaa, Jüütimaa, Johannes Bugenhagen, Junkur, Kabel, Kaev, Kahvel, Kaltenkirchen, Küütri tänav, Külimit, Keelte loend, Kellatorn (Toompea), Kiek in de Kök, Kipper, Klaus Störtebeker, Kliiver, Klot, Kodu (Koidula luuletus), Kringel, Kuralased, Laensõna, Landskrone, Langeoog, Läänegermaani keeled, Läänemeresoome keeled, Läti keel, Lübecki õigus, Lühter, Lüneburgi nõmm, Leer (Ida-Friisimaa), Liilia Otsmaa, Liivimaa noorem riimkroonika, Liivimaa ordu, Lippe vürstkond, Maavald, Magister Wigbold, Mecklenburg, Mecklenburg-Güstrow, Mittesakslane, Näärid, Neuhaus (Cuxhaven), Neumark, Niguliste monstrants, Nordhorn, Nunne tänav, Oldenburg in Holstein, Oostlandlied, Osnabrücker Land, Osterwald, Ostfaal, Ostsiedlung, Paak, Paide, Paide ajalugu, Paide ordulinnus, Paul Ariste, Pärnu–Viljandi–Tartu veetee, Põhja-Saksamaa, Põhjameri, Põltsamaa foogtkond, Piits, Pilsticker, Puck, Rahvaetümoloogia, Rastede, Rataskaev, Rataskaevu tänav, Regilaul, Rootsi Pommeri, Rootsi Wismar, Saare-Lääne piiskopkond, Saksa keel, Saksi õiguspeegel, Schaumburgi krahvkond, Schüttorf, Schlei, Schnackenburg, Soela, Soela väin, Stür den Kerl, Surmatants (Lübeck), Surmatants (Tallinn), Suur-Karja tänav, Suurepsi, Suurgildi hoone, Taani hindamisraamat, Tallinna ajalugu, Tallinna piiskopkond, Tartu piiskopkond, Toompea loss, Twist (Emsland), Uetze, Upgant-Schott, Vahtrepa, Vanapõhja keel, Vastlapäev, Vöörmünder, Vene 22, Vestfaali kuningriik, Vorst, Waddenzee, Wanradti ja Koelli katekismus, Wümme nõgu, Weser, Westerstede, Wiefelstede, Ylle, Culle, Env, Muntelene, Tappete, Yalde, Melete ja Cake. Laienda indeks (117 rohkem) »
Abruka
Abruka (saksa keeles Abro) on saar Liivi lahes Saaremaa lõunaranniku lähedal Saaremaa vallas Roomassaarest 5 kilomeetrit lõunas.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Abruka · Näe rohkem »
Ajakeskus Wittenstein
Ajakeskus asub Paide ordulinnuse peatornis SA Ajakeskus Wittenstein on Paide Ordulinnuse peatornis (aadressil Veski tänav 11) asuv asutus, kus huumori võtmes tutvustatakse Eesti ajalugu alates muinasajast ja lõpetades tänapäevaga.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Ajakeskus Wittenstein · Näe rohkem »
Alamsaksa laenud eesti keeles
Alamsaksa laenud on alamsaksa, täpsemalt peamiselt keskalamsaksa keelest eesti keelde laenatud sõnatüved.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Alamsaksa laenud eesti keeles · Näe rohkem »
Alamsaksakeelne Vikipeedia
Logo Alamsaksakeelne Vikipeedia (alamsaksa keeles Plattdüütsche Wikipedia) on Vikipeedia alamsaksakeelne versioon.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Alamsaksakeelne Vikipeedia · Näe rohkem »
Alfhausen
Alfhausen on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Osnabrücki kreisis.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Alfhausen · Näe rohkem »
Aller
paplitega ääristatud Aller ülemjooksul Wolfsburgi kandis Aller on 215 km pikkune jõgi Saksamaa Saksi-Anhalti ja Alam-Saksi liidumaades.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Aller · Näe rohkem »
Altar
Altar on ohvrilaud või ohverdamiskoht, kuhu pannakse ohvriannid, mida ohverdatakse ühele või mitmele jumalusele.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Altar · Näe rohkem »
Altes Land
Õunasaak Rübkes Altes Land: Steinkircheni küla "Hogendiekbrücke" Steinkirchenis Altes Land on parandatud paduraala Alam-Saksi ja Hamburgi piirialal.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Altes Land · Näe rohkem »
Ammerlandi kreis
Ammerland (saksa: Landkreis Ammerland) on kreis Saksamaal Alam-Saksi liidumaal.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Ammerlandi kreis · Näe rohkem »
Anno
Anno oli Turaida ülik 12.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Anno · Näe rohkem »
Apen
Apen (alamsaksa: Aap) on läänepoolseim vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Ammerlandi kreisis.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Apen · Näe rohkem »
Aurich
Aurich (alamsaksa Auerk, läänefriisi Auwerk) on linn Idafriisi alal Saksamaal Alam-Saksi liidumaal.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Aurich · Näe rohkem »
Ķīpsala
Ķīpsala asendikaart Ķīpsala on asum Lätis, Riia linna Kurzeme rajooni osa pindalaga 1,975 km².
Uus!!: Alamsaksa keel ja Ķīpsala · Näe rohkem »
Ülem-Saksi
Saksimaa kuningriik umbes aastal 1900 Ülem-Saksi (Obersachsen) oli nimi, mis anti enamusele Saksa maadest, mida haldasid Wettinid, ja mida nüüd kutsutakse Mitteldeutschland.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Ülem-Saksi · Näe rohkem »
Ülemsaksa keel
Ülemsaksa keele levila kaart Ülemsaksa keel (saksa keeles Oberdeutsch, baieri keeles Obadeitsche ja alemanni keeles Oberdytsche) on, mida kõneldakse ja kirjutatakse põhiliselt lõunapoolsel Saksamaal (Baieri ja Baden-Württembergi liidumaad) ning Austrias ja Šveitsis ning Itaalias Bolzano provintsis, vähesel määral Grand Esti idapiirkonnas Prantsusmaal.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Ülemsaksa keel · Näe rohkem »
Bad Zwischenahn
Bad Zwischenahn (alamsaksa Twüschenahn) on linn ja vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Ammerlandi kreisis.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Bad Zwischenahn · Näe rohkem »
Balthasar Russowi Liivimaa kroonika
Rüssowi ''Chronica der Provinz Lyfflandt''. 1578. aasta väljalaske tiitelleht. Russowi Liivimaa kroonika on Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja Balthasar Russowi poolt alamsaksakeeles kirjutatud kroonika, mis käsitleb Vana-Liivimaa ajalugu 12. sajandist kuni 1583.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Balthasar Russowi Liivimaa kroonika · Näe rohkem »
Baltisaksa kirjandus
Baltisaksa kirjandus on Eesti ja Läti aladel elanud baltisakslaste kirjandus, mis on kirjutatud peamiselt alamsaksa keeles ja ülemsaksa keeles.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Baltisaksa kirjandus · Näe rohkem »
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Uus!!: Alamsaksa keel ja Baltisakslased · Näe rohkem »
Bartholomäus Hoeneke
Bartholomäus Hoeneke (vahel ka Bartholomeus Hoeneke) oli 14. sajandil elanud preester ja Liivimaa noorema riimkroonika autor.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Bartholomäus Hoeneke · Näe rohkem »
Belize
Belize on riik Kesk-Ameerikas Kariibi mere ääres Yucatáni poolsaare kaguosas.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Belize · Näe rohkem »
Bentheimi krahvkond
Bentheimi krahvkond (Grafschaft Bentheim, alamsaksa: Benthem) oli Saksa-Rooma riigi osastisriik, mis paiknes tänapäeva Alam-Saksi edelanurgas, Saksamaal.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Bentheimi krahvkond · Näe rohkem »
Bergisch Gladbach
Vana loss ja raekoda on linn Lääne-Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal, Rheinisch-Bergische kreisi keskus.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Bergisch Gladbach · Näe rohkem »
Blasius Hochgrewe monument
Mälestusmärgi kujutis aastast 1803. Johann Christoph Brotze joonistustekogust Blasius Hochgrewe monument ehk Marta tänava rist on Tallinnas Kesklinna linnaosa Kitseküla asumis Marta tänaval asuv Vene-Liivi sõja Jeruusalemma mäe lahingus langenud Tallinna kodaniku ja suurkaupmehe Blasius Hogreve mälestuseks püstitatud mälestusmärk.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Blasius Hochgrewe monument · Näe rohkem »
Bogislaw XIII (Pommeri)
Pommeri hertsog Bogislaw XIII Franzburg 1618. aastal Bogislaw XIII (Bogusław XIII) (9. august 1544 – 7. märts 1606), Philipp I ja Maria poeg, oli Stettini ja Wolgasti hertsog ning Pommeri dünastia liige.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Bogislaw XIII (Pommeri) · Näe rohkem »
Bolderāja
Bolderāja Bolderāja asendikaart Bolderāja on asum Riias Kurzeme rajoonis Daugava vasakul kaldal Buļļupest lõunas pindalaga 8,329 km².
Uus!!: Alamsaksa keel ja Bolderāja · Näe rohkem »
Braunschweig
Braunschweig (alamsaksa Brunswiek) on kreisivaba linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Harzi mägedest põhjas.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Braunschweig · Näe rohkem »
Brobergen
Brobergen (alamsaksa keeles Brobargen) on küla Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Stade kreisis Kranenburgi vallas Oste jõe ääres.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Brobergen · Näe rohkem »
Burgdorf (Hannover)
Burgdorf Burgdorf (alamsaksa: Bortörp) on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Hannoveri piirkonnas, umbes 22 km Hannoverist kirdes.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Burgdorf (Hannover) · Näe rohkem »
Diele
Diele (alamsaksa 'eeskoda, esik') on eelkõige alamsaksa kultuuriruumis levinud elamutüübi (nn Dielenhaus) tänavapoolne suur pearuum ehk eeskoda, mis on naaberruumidest poole korruse võrra kõrgem.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Diele · Näe rohkem »
Dornse
Dornse (ka dörnse; alamsaksa keeles ka Döns) on eelkõige alamsaksa kultuuriruumis levinud elamutüübi (nn Dielenhaus) 2-ruumilise peakorruse tagumine ehk hoovipoolne elutuba.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Dornse · Näe rohkem »
Edewecht
Edewecht (alamsaksa: Erwech) on vald Ammerlandi kreisis Alam-Saksimaal Saksamaal.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Edewecht · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti ajalugu
pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Eesti ajalugu · Näe rohkem »
Eesti keele ajalugu
Eesti keele ajalugu on eesti keele kujunemise, arenemise ja muutumise protsess.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Eesti keele ajalugu · Näe rohkem »
Eesti male
Eesti male käsitleb Eestiga seonduvat maletemaatikat läbi ajaloo.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Eesti male · Näe rohkem »
Eesti nimi
Eesti nime algupära on sageli nähtud aestide nimes, keda teadaolevalt esimest korda mainis Rooma ajaloolane Tacitus oma raamatus "Germania" (kujul Aestiorum gentes, Aestii, umbes 98. aastal), hilisemates allikates esines see nimi kujul Hestis (Cassiodorus, 523–526), Aesti (Jordanis, 551), Aisti (Einhard, 830), Esto, Estum (Wulfstan, 887), Iste (Widsith, 10. saj).
Uus!!: Alamsaksa keel ja Eesti nimi · Näe rohkem »
Elbe
Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Elbe · Näe rohkem »
Elsassi murre
Elsassi murre ehk elsassi keel (elsassi ja alemanni murretes Elsässerditsch (otsetõlkes "elsassisaksa (keel)"), prantsuse keeles Alsacien, saksa keeles Elsässisch või Elsässerdeutsch) on alemanni alamsaksa keele murre, mida kõneldakse suuremas osas Alsace'ist ehk Elsassist, Ida-Prantsusmaa piirkonnast, mis on aegade vältel olnud vaheldumisi Saksa ja Prantsuse mõjusfääris.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Elsassi murre · Näe rohkem »
Emajõgi
Emajõgi on jõgi Tartu maakonnas, Eesti suurimaid jõgesid.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Emajõgi · Näe rohkem »
Emlichheim
Kalvinistlik kirik, aastast 1150 Emlichheim, luterlik ''Rahu kirik'' Emlichheim (alamsaksa Emmelkamp) on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Grafschaft Bentheimi kreisis.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Emlichheim · Näe rohkem »
Ernst Zermelo
Ernst Zermelo Ernst Friedrich Ferdinand Zermelo (27. juuli 1871 Berliin – 21. mai 1953 Freiburg) oli Saksamaa matemaatik, kelle looming on tugevalt mõjutanud matemaatika aluseid ja filosoofiat.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Ernst Zermelo · Näe rohkem »
Eynne schonne hysthorie
"Eynne Schonne hysthorie van vunderlyken gescheffthen der heren tho lyfflanth myth den Rüssen unde tataren" on alamsaksakeelne kirjutis, mis kajastab Vana-Liivimaa positsioonist selle suhteid Moskva suurvürstiriigiga 15. ja 16. sajandi vahetusel.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Eynne schonne hysthorie · Näe rohkem »
Folkspraak
pisi Folkspraak (ka folksprák või folksprak; folk 'rahvas' ja spraak 'keel' -> 'rahvakeel') on germaani keelte põhjal üles ehitatud osaliselt väljaarendatud tehiskeel, mille eesmärgiks on see, et kõik germaani keelte rääkijad saaksid seda kiiresti õppida ja omavahel suhtlemiseks kasutada.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Folkspraak · Näe rohkem »
Fyn
thumb Fyn on Taanile kuuluv saar Läänemeres.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Fyn · Näe rohkem »
Göttingen
Göttingen (alamsaksa keeles Chöttingen) on ülikoolilinn Saksamaal Alam-Saksimaal.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Göttingen · Näe rohkem »
Georg Teuffel
Georg Teuffel, alamsaksa keeles Jürgen Teuffel (umbes 1610 Nürnberg – umbes 1672 Lübeck) oli saksa arhitekt, ehitusmeister ja skulptor.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Georg Teuffel · Näe rohkem »
Germaani keeled
Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Germaani keeled · Näe rohkem »
Hamburg
Hamburg (alamsaksa keeles Hamborg) on linn Saksamaal, elanike arvult halduspiirides teine linn Berliini järel.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Hamburg · Näe rohkem »
Hans Pawelsi kenotaaf
Hans Pawelsi kenotaaf Hans Pawelsi kenotaaf on hilisgooti tiibaltarina kujundatud ja niššhauda meenutav mälestusmärk 16. sajandi algusest, mis asub Tallinnas Oleviste kiriku Maarja kabeli idapoolses välisseinas kahe tugipiilari vahel.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Hans Pawelsi kenotaaf · Näe rohkem »
Harju värav
Harju värav 1835. aastal Harju värav 19. sajandi I poolel Harju värav, 1863. aastal Harjuvärav, ca 1870. aastal. Fotograaf Charles Borchardt Harju värav oli keskaegse Tallinna linnamüüri kaitserajatiste osa, mis asus praeguse Rüütli, Müürivahe ja Harju tänava ristil ning Müürivahe tänava ja praeguse Vabaduse väljaku vahelisel Harju tänava lõigul.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Harju värav · Näe rohkem »
Hingedepäev
Hingedepäev on 2. novembril.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Hingedepäev · Näe rohkem »
Hullo
Hullo 1934. aastal. Tee ääres on näha ka mitmeid tuulikuid ning pildi paremast äärest leiab Vormsi Issanda Ülestõusmise kiriku Hullo (rootsi hũllu, kohalikus pruugis Holo (hulu), varem ka (Horro (hurru)) on küla Lääne maakonnas Vormsi vallas, Vormsi valla halduskeskus. Külas asub kaks kirikut: Vormsi Olavi kirik, kus tegutseb EELK Vormsi Püha Olavi kogudus, ja õigeusklik Vormsi Ülestõusmise kirik, mis on tänapäeval varemetes. Püha Olavi kiriku läheduses paikneb Vormsi kalmistu, mis on tuntud oma 18. sajandist pärit rõngasristide poolest. Hullo põhjaosa kannab nime Håkabackan (Haagiküngas), kirjakeelestatult Hakebacken, mis on endine Vormsi kirikumõisa asula. Päris küla põhjaotsas, muude külade piiril, oli varem väike asula Nyby (Uusküla). Muinsuskaitse all on II maailmasõjas hukkunute ühishaud, õigeusu kirik, Olavi kirik, selle kirikuaed ja piirdemüür, kalmistu, Vabadussõja mälestussammas ja Otto Friedrich Fromhold von Stackelbergi mälestuskivi ehk Parunikivi (viimane on ka looduskaitse all). Külas tegutseb Vormsi Raamatukogu.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Hullo · Näe rohkem »
Iļģuciems
Iļģuciemsi asendikaart Iļģuciems (Ilgezeem) on asum Lätis, Riia linna Kurzeme rajooni osa pindalaga 2,442 km².
Uus!!: Alamsaksa keel ja Iļģuciems · Näe rohkem »
Ida-Friisimaa
Ida-Friisimaa (Saksamaal) kaart Ida-Friisimaa lipp Ida-Friisimaa vapp Ida-Friisimaa (saksa: Ostfriesland; Ida-Friisimaa alamsaksa keel: Oostfreesland; hollandi: Oost-Friesland) on rannikupiirkond Saksamaa Alam-Saksi liidumaa loodeosas.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Ida-Friisimaa · Näe rohkem »
Ill Bethisad
Ill Bethisad on alternatiivajaloo projekt, milles osalevad praegu üle 70 inimese.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Ill Bethisad · Näe rohkem »
Indoeuroopa keeled
Indoeuroopa keeled (ka indogermaani keeled) moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Indoeuroopa keeled · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Inglise keel · Näe rohkem »
Jaani seek
Jaani seek (ka Püha Johannese leprosoorium; ladina keeles domus fratrum leprosorum sancti Johannis, hospitalis sancti Johannis, alamsaksa keeles sankt Johannis sekenhus) oli Tallinna vanalinna ääres paiknenud hoolekandeasutus (seek), ühtlasi ka leprosooriumTiina Kala, 2004.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Jaani seek · Näe rohkem »
Jaanuar
Jaanuar on Gregoriuse kalendris aasta esimene kuu.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Jaanuar · Näe rohkem »
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Järvamaa · Näe rohkem »
Jüütimaa
Jüütimaa Jüütimaa ehk Jüüti poolsaar (taani keeles Jylland, saksa keeles Jytland, friisi keeles Jutlân, alamsaksa keeles Jötlann) on poolsaar, mis langeb enam-vähem kokku Taani mandriosaga.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Jüütimaa · Näe rohkem »
Johannes Bugenhagen
thumb Johannes Bugenhagen (24. juuni 1485 – 20. aprill 1558) oli saksa usureformaator, Martin Lutheri üks lähedasemaid kaastöölisi.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Johannes Bugenhagen · Näe rohkem »
Junkur
Junkur (alamsaksa junker, juncherre "Eesti keele seletav sõnaraamat", "Õigekeelsussõnaraamat" Viimasega on seotud ka Vene õukonna madalaim tiitel kammerjunkur. Kõnekeeles on junkruks sõna saksakeelse algtähenduse "noorhärra" mõjul nimetatud ka üldiselt noormehi või kavalere.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Junkur · Näe rohkem »
Kabel
Sixtuse kabel Vatikanis on maailma tuntumaid kabeleid Jõelähtme vallas on vanim terviklikul kujul säilinud keskaegne kivikabel Eestis Palermo ''Cappella Palatina'' sisevaade Cappella dei magi, Palazzo Medici-Riccardi Firenzes Versailles's Kabel (keskaja ladina keeles capella, hilisladina sõnast cappa 'mantel') on kirikutaoline sakraalehitis.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Kabel · Näe rohkem »
Kaev
Kaev Aksi saarel Tuhala nõiakaev on Eesti kõige kuulsam kaev Kaev (lõunaeesti murretes läte) on rajatis maapinnast põhjavee ammutamiseks.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Kaev · Näe rohkem »
Kahvel
Kahvlite liigid vasakult paremale: dessertkahvel, maitseainetekahvel, salatikahvel, õhtusöögikahvel, külmade toitude kahvel, serveerimiskahvel, nikerduskahvel. Kahvel (.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Kahvel · Näe rohkem »
Kaltenkirchen
Kaltenkirchen (alamsaksa keeles Kolenkarken) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal Segebergi kreisis.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Kaltenkirchen · Näe rohkem »
Küütri tänav
Küütri tänav (saksa keeles Küterstraße) on 180 m pikk tänav Tartu kesklinnas.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Küütri tänav · Näe rohkem »
Külimit
Külimit ehk külvivakk (murdes ka külivakk, Saaremaal külipainand, painand, läänemurdes peks, Lõuna-Eestis seek, Põhja-Eestis kehik; alamsaksapäraselt kylemeth) on põline eesti külvivahend.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Külimit · Näe rohkem »
Keelte loend
Siin on loetletud maailma keeli.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Keelte loend · Näe rohkem »
Kellatorn (Toompea)
Kellatorn (alamsaksa Klocktorne) oli Tallinna Toompea Suure linnuse väravatorn, mida esimest korda on mainitud 1511.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Kellatorn (Toompea) · Näe rohkem »
Kiek in de Kök
Kiek in de Kök Kiek in de Kök (alamsaksa keeles 'kiika kööki') oli Tallinna linnamüüri suurtükitorn, mis asetseb linnamüüri edelalõigul Lühikese jala värava ja Harju värava vahel tänapäeva Komandandi teest põhja ja Rüütli tänavast lääne pool.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Kiek in de Kök · Näe rohkem »
Kipper
Kipper ka kippar (laevnik, alamsaksa schipper, vanarootsi skipari) on laevajuhi ja -omaniku ajalooline nimetus.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Kipper · Näe rohkem »
Klaus Störtebeker
Klaus Störtebekeri mälestussammas Hamburgis Klaus Störtebeker (umbes 1360 – tõenäoliselt 20. oktoober 1401 Hamburg) oli saksa mereröövlite ehk vitaalivendade juht.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Klaus Störtebeker · Näe rohkem »
Kliiver
Väiksema purjelaeva eespurjed. Valgest riidest väliskliiver ja sisekliiver. Neist tagapool kollasest riidest fokk-taaksel ehk foka, eespool rehvitud kollasest riidest fliiger Kliiver (Hollandi keeles kluiver, alamsaksa keeles klüver) on purjelaeva kliiverpoomi või pukspriidi ja vööripoolse laevamasti vahelise taagi alaosale kinnituv kolmnurkne puri.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Kliiver · Näe rohkem »
Klot
Klot, ka Klot-Trautvetter ja Klot-Heydenfeldt, on aadlisuguvõsa.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Klot · Näe rohkem »
Kodu (Koidula luuletus)
Kodu on Lydia Koidula luuletus 1865.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Kodu (Koidula luuletus) · Näe rohkem »
Kringel
Kringel (alamsaksa keeles kringel, "Eesti keele seletav sõnaraamat". Suuremad kringlid on tavaliselt palmikukujuliste keerdudega. Kringlid on levinud peamiselt Põhja-Euroopas Saksamaalt ja Hollandist Skandinaavia ja Baltimaadeni, kuid mõnel määral tuntakse neid ka Venemaal ja Ameerika Ühendriikides (kus neid seostatakse peamiselt Taani mõjudega). Kringlid võivad olla nii soolased kui ka magusad, enamasti tehakse neid pärmitainast. Soolakringliteks kutsutakse väikesi soolaseid, vesikringlitesarnaseid küpsetisi, mida tarvitatakse suupistena. Suhkrukringlid on mõnevõrra suuremad maiustused, mis tehakse vahel ka mure- või lehttainast. Suuremad kringlid on tavaliselt täidise või lisanditega (nt rosinakringel), neid kasutatakse sageli pidulikel puhkudel tordi asemel. Soolastest on Eestis populaarsed näiteks singi-juustukringlid. Magusas täidises on sageli rosinad, martsipan, kohupiim, kaneel, kardemon, pähklid jms ning kringlikatteks šokolaad. Uuemal ajal müüakse kringlitena ka analoogseid küpsetisi, mis on mitte kaheksakujulised, vaid sõõrjad ja mida varem nimetati pärgadeks. Tõenäoliselt pärinevad kringlid vesikringlist (saksa Brezel), mille katoliku mungad tõid Taani 13. sajandil. Taani ja norra keeles nimetatakse kringleid kringle, mitmus kringler; rootsi keeles kringla, mitmus kringlor; soome keeles rinkeli ja saksa keeles Kringel. Hollandis tuntakse üht tüüpi magusat kringlit nimetusega krakeling. Venemaal tuntakse kringleid 18. sajandist. 1710. aastal Venemaaga liidetud Soome linn Viiburi on tuntud "kringlilinnana" (vene keeles "Крендельный город"). Viiburi kringel (soome keeles viipurinrinkeli) on magus, kardemoni ja paljude muude vürtsidega küpsetis, mis väidetavalt pärineb 14. sajandist, põhineb frantsiskaani munkade retseptil ja jõudis Peeter I ajal ka Vene tsaaride lauale. Ligikaudu 16. sajandist saati on sepistatud kringlid kasutusel pagaripoodide sümbolina.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Kringel · Näe rohkem »
Kuralased
Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Kuralased · Näe rohkem »
Laensõna
Laensõna on teisest keelest laenatud sõna, mis on eesti keeles kohanenud meie keele häälikulise struktuuriga.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Laensõna · Näe rohkem »
Landskrone
Tänapäeval jääb Landskrone torn majade varju. Suvi 2011 Üle puuladva paistab Landskrone tornis asuva Riigikogu kantselei ruumi aken Landskrone torn (alamsaksa 'maakroon') on torn Tallinna Toompea Väikese Linnuse välismüüri kirdenurgas.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Landskrone · Näe rohkem »
Langeoog
Aerofoto Langeoogi õhuvaade põhjast Langeoog on üks seitsmest asustatud Ida-Friisi saarest Alam-Saksi Waddenzee servas Põhjamere lõunaosas, paiknedes Baltrumi (läänes) ja Spiekeroogi (idas) saarte vahel.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Langeoog · Näe rohkem »
Läänegermaani keeled
ülemsaksa keel Läänegermaani keeled on kõige suurem germaani keelte haru.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Läänegermaani keeled · Näe rohkem »
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Läti keel · Näe rohkem »
Lübecki õigus
Lübecki õigus (ius lubicense) oli keskaegne Mandri-Euroopa õigusnormide kogumik (linnaõigus), mis oli kehtiv ühtekokku ligi sajas linnas, teiste hulgas Lübeckis, Kielis, Rostockis, Wismaris, Stralsundis, Greifswaldis, Tallinnas, Rakveres ja Narvas.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Lübecki õigus · Näe rohkem »
Lühter
Elektrilampidega lühter Kärstna mõisas Lühter (alamsaksa sõnast luchter 'küünlajalg, lühter') ehk laelühter ehk ripplühter ehk kroonlühter on lakke riputatav valgusti, millel on palju küünlaaluseid või pesasid elektri- või gaasilampide jaoks.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Lühter · Näe rohkem »
Lüneburgi nõmm
Lüneburgi nõmme tüüpiline maastik Schneverdingeni lähistel Pietzmoor Schneverdingeni lähistel Lüneburgi nõmm on suur nõmme-, liivanõmme- ja metsaala Alam-Saksi liidumaa kirdeosas Põhja-Saksamaal.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Lüneburgi nõmm · Näe rohkem »
Leer (Ida-Friisimaa)
Leer on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Leeri kreisis.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Leer (Ida-Friisimaa) · Näe rohkem »
Liilia Otsmaa
Liilia Otsmaa (aastani 1955 Liilia Tint; 6. jaanuar 1925 Lasva, Võrumaa – 11. oktoober 2017) oli Eesti saksa filoloog.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Liilia Otsmaa · Näe rohkem »
Liivimaa noorem riimkroonika
Liivimaa noorem riimkroonika (ka Hoeneke kroonika) on kroonika, mille pani 14. sajandi keskel kirja Bartholomäus Hoeneke.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Liivimaa noorem riimkroonika · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Lippe vürstkond
Lippe kaart aastal 1918 Vürstiloss Detmoldis Lippe (hiljem Lippe-Detmold ja siis taas Lippe) oli ajalooline riik Saksamaal, mida valitses Lippe vürstlik perekond.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Lippe vürstkond · Näe rohkem »
Maavald
Maavald on Eesti ajalooline maakeelne nimi, mis hääbus laiemast kasutusest 19. sajandil, asendudes alamsaksa laenuga "Eesti".
Uus!!: Alamsaksa keel ja Maavald · Näe rohkem »
Magister Wigbold
Magister Wigbold (umbes 1365 – tõenäoliselt 1401) oli saksa mereröövlite ehk vitaalivendade üks juhtidest.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Magister Wigbold · Näe rohkem »
Mecklenburg
Mecklenburg tänapäeva halduspiirides Mecklenburgi vapp Mecklenburg (alamsaksa Mękelborg) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, mis hõlmab läänepoolse ja suurema osa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaast Saksamaa Liitvabariigis.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Mecklenburg · Näe rohkem »
Mecklenburg-Güstrow
Lipp Vapp Güstrow' loss Mecklenburg-Güstrow (saksa keeles Hertzogtum Mecklenburg-Güstrow, alamsaksa keeles Hertogdom Mekelenborch-Güstrow) oli Saksa-Rooma riigi osastisriik Põhja-Saksamaal, mis eksisteeris kolmel erineval ajal ja mida valitsesid Mecklenburgid Güstrow's.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Mecklenburg-Güstrow · Näe rohkem »
Mittesakslane
Mittesakslane (alamsaksa keeles undudesch, saksa keeles undeutsch) oli õiguslik staatus keskaegsel Liivimaal.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Mittesakslane · Näe rohkem »
Näärid
Näärid on Eestis aastavahetuse aeg, mida tähistatakse vähemalt keskajast.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Näärid · Näe rohkem »
Neuhaus (Cuxhaven)
Luterlik Emmause kirik Neuhaus an der Oste (alamsaksa keeles Neehuus) on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Cuxhaveni kreisis.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Neuhaus (Cuxhaven) · Näe rohkem »
Neumark
Neumark, tuntud ka kui Uus mark (poola: Nowa Marchia) või kui Ida-Brandenburg, oli Brandenburgi margi ja selle järglaste piirkond Odra jõest idas territooriumil, mis sai 1945.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Neumark · Näe rohkem »
Niguliste monstrants
Niguliste monstrants ehk Ryssenbergi monstrants on 1474.–1477.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Niguliste monstrants · Näe rohkem »
Nordhorn
Nordhorn on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal, Grafschaft Bentheimi kreisi keskus.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Nordhorn · Näe rohkem »
Nunne tänav
Nunne tänava haljak Toompea nõlval Nunne tänav on tänav Tallinna vanalinnas.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Nunne tänav · Näe rohkem »
Oldenburg in Holstein
Oldenburg in Holstein on linn Läänemere edelakaldal.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Oldenburg in Holstein · Näe rohkem »
Oostlandlied
"Oostlandlied" (alamsaksa keeles 'idamaalaul') on hollandi päritolu laul, mis ilmus esmakordselt teoses "Antwerps Liedboek" (1544) pealkirjaga "Een nyeu liedeken".
Uus!!: Alamsaksa keel ja Oostlandlied · Näe rohkem »
Osnabrücker Land
Piirkonna logo ja moto Büscherheidele lähenemisel Osnabrücki kreis kattub laias laastus ''Osnabrücker Landi'' ulatusega Osnabrücker Land on piirkond Saksamaal Alam-Saksi edelaosas, mis ulatub ka Nordrhein-Westfalenisse.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Osnabrücker Land · Näe rohkem »
Osterwald
Osterwald on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Grafschaft Bentheimi kreisis.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Osterwald · Näe rohkem »
Ostfaal
19. sajandi Ostfaali kaart aastast 1000 pKr Ostfaal (ostfaali: Oostfalen) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, hõlmates ajaloolise Saksimaa hõimuhertsogkonna idaosa, piirnedes ligikaudu Leine jõega läänes, samuti Elbe ja Saalega idas.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Ostfaal · Näe rohkem »
Ostsiedlung
Ostsiedlung (sõna otseses mõttes itta asumine) oli germaanikeelsete rahvaste keskaegne ida poole rändamine ja asustamine Saksa-Rooma riigist – eriti selle lõuna- ja lääneosast – Kesk-Euroopa vähem asustatud piirkondadesse, Ida-Euroopa lääneossa ja Läänemere idakaldale.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Ostsiedlung · Näe rohkem »
Paak
*Tulepaak (alamsaksa bake, saksa Bake).
Uus!!: Alamsaksa keel ja Paak · Näe rohkem »
Paide
Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Paide · Näe rohkem »
Paide ajalugu
Paide ajalugu on ülevaade Kesk-Eesti linna Paide ajaloost.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Paide ajalugu · Näe rohkem »
Paide ordulinnus
Paide ordulinnuse varemed. Esiplaanil konvendihoone varemed ja tagaplaanil 1991. aastal taastatud linnuse peatorn Pikk Hermann ehk Paide Vallitorn Droonivideo Paide ordulinnusest ja selle ümbrusest 2021. aasta juulis Paide vapil Paide ordulinnus (saksa keeles Weissenstein; alamsaksa keeles Wittenstein) oli Liivimaa ordu rajatud linnus Järvamaal Paides.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Paide ordulinnus · Näe rohkem »
Paul Ariste
Paul Ariste (kuni 1927. aastani Paul Berg; 21. jaanuar (vkj)/ 3. veebruar 1905 Rääbise, Võtikvere vald, Torma kihelkond, Tartumaa – 2. veebruar 1990 Tallinn) oli eesti keeleteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (1954).
Uus!!: Alamsaksa keel ja Paul Ariste · Näe rohkem »
Pärnu–Viljandi–Tartu veetee
Oletatava veetee marsruut Pärnu–Viljandi–Tartu veetee on arvatav kunagine veetee Pärnust läbi Viljandi Tartuni.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Pärnu–Viljandi–Tartu veetee · Näe rohkem »
Põhja-Saksamaa
Põhja-Saksamaa (saksa Norddeutschland) on geograafiline ala Saksamaa põhjaosas.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Põhja-Saksamaa · Näe rohkem »
Põhjameri
Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Põhjameri · Näe rohkem »
Põltsamaa foogtkond
Põltsamaa foogtkond (ladina keeles Transpalis, Transpalen; alamsaksa keeles Overpalen; ülemsaksa keeles Oberpahlen) oli Liivi ordu territoorium (saksa keeles Gebiet) Eestis, mida valitses Põltsamaa foogt.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Põltsamaa foogtkond · Näe rohkem »
Piits
Künnihobuste ergutamine pika piitsaga Bassersdorffis 2017. aastal Piitsaga karistamine Baieri piitsaplaksutajad Noor kasakas piitsaga Piits (ka kantsik, nuut, plett, roosk) on löögiriist (tavaliselt loomade) ergutamiseks, inimeste karistamiseks või ründamiseks, mis koosneb reeglina varrest ja selle külge kinnitatud nöörist või rihmast.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Piits · Näe rohkem »
Pilsticker
Vaade Pilstickeri tornile Toompuiestee poolt, suvi 2011 Vaade Pilstickeri tornile treppide poolt, suvi 2011 Pilstickeri torn (alamsaksa 'nooleteritaja') on väike ripptorn (ešogett) Tallinna Toompea Väikese linnuse loodenurgal, mis rajati 15. sajandil.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Pilsticker · Näe rohkem »
Puck
Puck, tuntud ka kui Abivalmis Robin, on fantaasiaolend peamiselt inglise mütoloogiast.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Puck · Näe rohkem »
Rahvaetümoloogia
Rahvaetümoloogia ehk vale etümoloogia ehk nime reinterpreteerimineLaansalu, Tiina, Alas, Marit, Kallasmaa, Marja.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Rahvaetümoloogia · Näe rohkem »
Rastede
Rastede (alamsaksa: Raastäe/Raas) on vald Ammerlandi kreisis Alam-Saksimaal Saksamaal.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Rastede · Näe rohkem »
Rataskaev
Rataskaev Rataskaev on Tallinna vanalinnas, Rataskaevu tänava ja Dunkri tänava ristmikul asuv muinsusmälestis.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Rataskaev · Näe rohkem »
Rataskaevu tänav
Rataskaevu tänav Rataskaev Rataskaevu tänav on tänav Tallinna vanalinnas.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Rataskaevu tänav · Näe rohkem »
Regilaul
Põlva kihelkonnast kogutud regilaule Regilaul ehk regivärsiline rahvalaul ehk vanem rahvalaul on vanemat tüüpi eesti rahvalaul.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Regilaul · Näe rohkem »
Rootsi Pommeri
Rootsi Pommeri oli Läänemere rannikul tänase Saksamaa ja Poola territooriumil asunud Rootsi dominioon aastatel 1630–1815.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Rootsi Pommeri · Näe rohkem »
Rootsi Wismar
Rootsi Wismar oli aastatel 1630–1815 Rootsi dominioon, mis vastas ligikaudu tänapäevastele Wismari linna piiridele.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Rootsi Wismar · Näe rohkem »
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Saare-Lääne piiskopkond · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksi õiguspeegel
Saksa kuninga valimine 1300. aasta paiku. Üleval: kolm kõrgvaimulikku kuninga valimistel, osutavad kuningale. Keskel: Reini pfaltskrahv ulatab stjuuardina kuldse kausi. Tagaplaanil marssalikepiga Saksimaa hertsog ja Brandenburgi markkrahv, kes kammerteenrina toob kausi sooja vett. All: Uus kuningas keisririigi olulisemate võimukandjate ees. (Heidelbergi Sachsenspiegel, u. 1300. aastal) Saksi õiguspeegel, ka Saksi peegel (saksa keeles: Sachsenspiegel) on Eike von Repgow' koostatud feodaalse tavaõiguse kogumik.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Saksi õiguspeegel · Näe rohkem »
Schaumburgi krahvkond
Schaumburgi krahvkond (saksa: Grafschaft Schaumburg), u. 1485.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Schaumburgi krahvkond · Näe rohkem »
Schüttorf
Schüttorf on linn ja vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Grafschaft Bentheimi kreisis, Hollandi ja Vestfaali (Nordrhein-Westfalen) piiri ääres.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Schüttorf · Näe rohkem »
Schlei
Schlei Schleswigis Schlei (vanaalamsaksa, vanataani ja ladina keeles Slia, alamsaksa keeles Sli, taani keeles Slien) on Saksamaal Schleswig-Holsteinis paiknev kirde-edela-suunas sügavale maismaasse ulatuv jõetaoliselt kitsas Läänemere laht.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Schlei · Näe rohkem »
Schnackenburg
Schnackenburg on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Lüchow-Dannenbergi kreisis.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Schnackenburg · Näe rohkem »
Soela
Soela (kohakääne Soelasse) on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas Soela väina ääres.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Soela · Näe rohkem »
Soela väin
Sõru sadam Soela sadam Pihlalaid Soela väinas Soela väin (rootsi keeles Sele sund) on väin Saaremaa ja Hiiumaa vahel.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Soela väin · Näe rohkem »
Stür den Kerl
Stür den Kerl (alamsaksa 'tõrju vaenlast') oli torn Toompea linnuse kagunurgal.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Stür den Kerl · Näe rohkem »
Surmatants (Lübeck)
"Surmatants" on hiliskeskaegse saksa meistri Bernt Notke surmatantsu kujutav maal, mis valmis 1463.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Surmatants (Lübeck) · Näe rohkem »
Surmatants (Tallinn)
"Surmatants" on hiliskeskaegse saksa meistri Bernt Notke töökojas autorikordusena (vaata "Surmatants") valminud maal Tallinna Niguliste kirikus.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Surmatants (Tallinn) · Näe rohkem »
Suur-Karja tänav
Suur-Karja tänav on tänav Tallinna Kesklinna linnaosas Tallinna vanalinnas.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Suur-Karja tänav · Näe rohkem »
Suurepsi
Suurepsi on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa valla lääneosas Kõpu poolsaarel.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Suurepsi · Näe rohkem »
Suurgildi hoone
pisi Tuulelipp hoone katusel Suurgildi hoone on Tallinna vanalinnas asuv ehitis, kus tegutses keskajal kaupmehi ühendav Tallinna Suurgild.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Suurgildi hoone · Näe rohkem »
Taani hindamisraamat
Taani hindamisraamat (ladina keeles Liber Census Daniæ, taani keeles Kong Valdemars Jordebog) on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide, mida alates 1929.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Taani hindamisraamat · Näe rohkem »
Tallinna ajalugu
Käesolevas artiklis käsitletakse Tallinna ajalugu.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Tallinna ajalugu · Näe rohkem »
Tallinna piiskopkond
Tallinna piiskopkonna diötsees (heleroheline ja sinakasroheline). Sinakasrohelisega on tähistatud Järvamaa, mis kuulus Saksa ordule alates 1237. aastast. Piiskopkonda mitte kuulunud ordualad on tähistatud valgega. Tallinna piiskopkond (alamsaksa: Bisdom Reval, ladina: Episcopatus Revaliensis) oli piiskopkond Taani Eestimaal aastatel 1219–1346 ja Liivi ordu aladel aastatel 1346–1561.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Tallinna piiskopkond · Näe rohkem »
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »
Toompea loss
Toompea loss (2016)Foto: Stefan Hiienurm Toompea loss on Tallinnas Toompeal, Balti klindi Toompea klindisaare paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosas asub tänapäeval Eesti Vabariigi parlament, aadressil Lossi plats 1.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Toompea loss · Näe rohkem »
Twist (Emsland)
Twist on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Emslandi kreisis.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Twist (Emsland) · Näe rohkem »
Uetze
Uetze on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Hannoveri piirkonnas.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Uetze · Näe rohkem »
Upgant-Schott
Upgant-Schott on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Aurichi kreisis.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Upgant-Schott · Näe rohkem »
Vahtrepa
Vahtrepa on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa valla idaosas Väinamere ääres Kärdla ja Heltermaa vahel.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Vahtrepa · Näe rohkem »
Vanapõhja keel
germaani keelte levikut, mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest Vanapõhja keel ehk vanaskandinaavia keel (rootsi keeles fornnordiska, taani keeles oldnordisk ehk norrønt, norra keeles norrønt, inglise keeles Old Norse) on germaani keelte põhjagermaani harusse kuuluv keel, mida kõneldi Skandinaavias ning selle elanike ülemereasundustes viikingiajal ja keskaja alguses, kuni 13. sajandini.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Vanapõhja keel · Näe rohkem »
Vastlapäev
Vastlakuklid on Eestis üks traditsioonilisi vastlatoite Vastlapäev (ka lihaheitepäev, pudrupäev, liupäev ~ liugupäev) on kristlikus kirikukalendris ja eesti rahvakalendris tuhkapäevale eelnev päev ehk viimane päev enne ülestõusmispühadele eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Vastlapäev · Näe rohkem »
Vöörmünder
Vöörmünder oli kõige laiemas tähenduses vananenud nimetus eestkostja kohta.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Vöörmünder · Näe rohkem »
Vene 22
Vene 22 on hoone Tallinnas Vene tänaval.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Vene 22 · Näe rohkem »
Vestfaali kuningriik
Vestfaali kuningriik (prantsuse Royaume de Westphalie, saksa Königreich Westphalen) oli 1807–1813 eksisteerinud riik Põhja-Saksamaal.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Vestfaali kuningriik · Näe rohkem »
Vorst
Vorste Vorst on lihatoode, mis algupäraselt kujutab enesest maitsestatud, enamasti nitriti sisaldavaid, keedusoolaga soolatud hakkliha- või tangupudru-seguga täidetud sooli.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Vorst · Näe rohkem »
Waddenzee
Waddenzee ehk Wattenmeer (hollandi keeles Waddenzee, saksa keeles Wattenmeer, alamsaksa keeles Wattensee, taani keeles Vadehavet ja läänefriisi keeles Waadzee, kõik tähenduses 'mudameri') on Põhjamere osa, mis eraldab Friisi saari Euroopa mandrist ja IJsselmeerist.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Waddenzee · Näe rohkem »
Wanradti ja Koelli katekismus
Wanradti ja Koelli katekismus oli 1535 Wittenbergis välja antud eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Wanradti ja Koelli katekismus · Näe rohkem »
Wümme nõgu
Wümme nõgu Scheeßeli veski juures Wümme nõgu (saksa: Wümmeniederung) on soo-, geesti- ja metsamaastik Elbe-Weseri kolmnurgas Saksamaa Alam-Saksi liidumaal.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Wümme nõgu · Näe rohkem »
Weser
Weseri hüdrograaf Weser Bad Oeynhauseni juures Weseri valgla 50px Weser on jõgi Loode-Saksamaal.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Weser · Näe rohkem »
Westerstede
Westerstede (alamsaksa: Westerstäe) on Ammerlandi kreisilinn Alam-Saksi liidumaal Saksamaal.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Westerstede · Näe rohkem »
Wiefelstede
Wiefelstede (alamsaksa: Wiefelstä) on vald Ammerlandi kreisis Alam-Saksimaal Saksamaal.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Wiefelstede · Näe rohkem »
Ylle, Culle, Env, Muntelene, Tappete, Yalde, Melete ja Cake
Ylle, Culle, Env, Muntelene, Tappete, Yalde, Melete ja Cake olid Saaremaa maavanemad (seniores terrae), kes sõlmisid 27. augustil 1255 Saare-Lääne piiskopi esindaja, Liivimaa ordumeistri Sangerhauseni Annoga rahulepingu.
Uus!!: Alamsaksa keel ja Ylle, Culle, Env, Muntelene, Tappete, Yalde, Melete ja Cake · Näe rohkem »
