Kiiremini kui brauser!
118 suhted: Adsorptsioonkromatograafia, Aerogeel, Aglükoon, Aine omadused, Aktiivsüsi, Aldehüüdid, Alküülhaliidid, Alküülimine, Alküülkloriidid, Alküülrühm, Alkeenid, Alkoholiekspertiis, Allüülsed ühendid, Amüülalkohol, Antifriis, Arhed, Asapeptiidid, Atsetoksüülrühm, Atsetoon, Ülekriitiline süsinikdioksiid, Ümberesterdamine, Baarium, Bensüülkloriid, Biobutanool, Biodiislikütus, Biomembraan, Butanool, Dehüdraatimine, Derivatiseerimine, Dioolid, Ditiokarbonaadid, Eeterlikud õlid, Eetrid, Epoksiidid, Estrid, Etaanhape, Etanool, Fenoolid, Friedeli-Craftsi alküülimine, Funktsionaalrühm, Furaan, Halogeenimine, Harilik käokuld, Hariliku rästiku mürk, Hüdroksüülrühm, Homoloogiline rida, Imidasool, Isobuteen, Isomeerid, Isopropüülalkohol, ..., Kaaliumkarbonaat, Kaitserühm, Kaksikside, Küllastunud ja küllastumata ühendid, Kütusepiiritus, Keemia mõisteid, Keemiline aine, Keemiline sadestamine aurufaasist, Keemilised omadused, Ketoonid, Klorometüülalküüleetrid, Kondensatsioonireaktsioon, Kovalentne side, Krotüülalkohol, Ksantaan, Kvantitatiivne struktuur-aktiivsussõltuvus, Lahkuv rühm, Lahustamine, Lõhnaained, Liikuv faas, Lipiidid, Mükotoksiinid, Mesüülrühm, Metanool, Murchisoni meteoriit, N-butüülliitium, Nitreerimine, Nitriilid, Orgaanilised ühendid, Orgaanilised happed, Orgaaniliste ühendite süstemaatiline nomenklatuur, Piraajalahus, Polüestrid, Polükondensatsioon, Polümerisatsioon, Prenool, Prioonid, Propanool, Propüleenglükool, Protoonne lahusti, Puidu lõppviimistlus, Pyrococcus furiosus, Roosilõhnaline kuldjuur, Säilitusaine, Süsinikuskeleti hargnemine, Seebistumine, Sideaine (kunst), SN1-reaktsioon, SNi reaktsioon, Solvatatsioon, Stereoisomeer, Struktuuriisomeer, Tagasijooks, Tautomeerid, Tümoolsinine, Teeseenejook, Telomerisatsioon, Tioolid, Tosüülrühm, Tsükloheksanool, Valgustundlikud kaitserühmad, Vesinikside, Viin (jook), 1,2-dikloroetaan, 1,2-etaandiool, 100-protsendiline alkohol, 2-etüülheksanool, 2-metüül-2-buteen. Laienda indeks (68 rohkem) »
Adsorptsioonkromatograafia
Adsorptsioonkromatograafiaks nimetatakse keemiliste ühendite kromatograafilise lahutamise meetodeid, milles kasutatakse liikumatu faasina tahket adsorbenti (silikageel, alumiiniumoksiid, aktiivsüsi, alumosilikaat jm), mille pinnal toimuvad ainete adsorptsiooni ja desorptsiooni protsessid.
Uus!!: Alkoholid ja Adsorptsioonkromatograafia · Näe rohkem »
Aerogeel
Räni-aerogeel Aerogeel on väga väikese tiheduse ja väikese soojusjuhtivusteguriga materjal, mida saadakse siis, kui geelis asendatakse vedelik gaasiga.
Uus!!: Alkoholid ja Aerogeel · Näe rohkem »
Aglükoon
Aglükoon on glükosiidi mittesahhariidne koostisosa, mida sahhariidiga seob glükosiidside.
Uus!!: Alkoholid ja Aglükoon · Näe rohkem »
Aine omadused
Aine omadused on sellele iseloomulikud keemilised ja füüsikalised omadused.
Uus!!: Alkoholid ja Aine omadused · Näe rohkem »
Aktiivsüsi
mm, pindala aga mitu ruutmeetrit skaneeriva elektronmikroskoobi all Aktiivsüsi ehk aktiveeritud süsi on suure poorsuse, eripindala (umbes 103 m²/kg) ja adsorbeerimisvõimega peeneteraline süsi.
Uus!!: Alkoholid ja Aktiivsüsi · Näe rohkem »
Aldehüüdid
Aldehüüdi üldvalem.-R on süsinikuahel. Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (–CHO).
Uus!!: Alkoholid ja Aldehüüdid · Näe rohkem »
Alküülhaliidid
Alküülhaliidid ehk alküülhalogeniidid ehk haloalkaanid on orgaaniliste ühendite klass, mida võib vaadelda tuletatuna alkaanidest, nii et üks või enam vesiniku aatomit on asendatud halogeeni (F, Cl, Br, I) aatomi(te)ga, see tähendab sisaldavad süsinik-halogeen sidet (tähistatakse C–Hlg või C–X).
Uus!!: Alkoholid ja Alküülhaliidid · Näe rohkem »
Alküülimine
Alküülimine (nimetatakse ka alküleerimine) on keemiline reaktsioon, milles toimub alküülrühma ülekanne ühest molekulist teise.
Uus!!: Alkoholid ja Alküülimine · Näe rohkem »
Alküülkloriidid
''tert''-butüülkloriid ehk 2-kloro-2-metüülpropaan Klorotsüklopentaan Alküülkloriidid ehk kloroalkaanid on orgaaniliste ühendite klass, mida võib vaadelda tuletatuna alkaanidest, nii et üks või enam vesiniku aatomit on asendatud kloori aatomi(te)ga, see tähendab sisaldavad vähemalt ühe süsinik-kloor kovalentse sideme (C–Cl).
Uus!!: Alkoholid ja Alküülkloriidid · Näe rohkem »
Alküülrühm
Alküülrühmaks nimetatakse orgaanilises keemias molekuli osa, mis koosneb üksiksidemetega seotud süsiniku ja vesiniku aatomitest ja mis formaalselt vastab alkaani molekulile, milles puudub üks vesiniku aatom.
Uus!!: Alkoholid ja Alküülrühm · Näe rohkem »
Alkeenid
Etüleeni, kõige lihtsama alkeeni, mudel Alkeenid on süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside.
Uus!!: Alkoholid ja Alkeenid · Näe rohkem »
Alkoholiekspertiis
Alkoholiekspertiis on ekspertiis, mille põhieesmärk on välja selgitada alkoholi sisaldava vedeliku koostis.
Uus!!: Alkoholid ja Alkoholiekspertiis · Näe rohkem »
Allüülsed ühendid
Prenooli struktuurvalem Prenooli molekulaarmudel Allüülne resonants Allüülsed ühendid on keemilised ühendid, mille funktsionaalrühm on seotud allüülse rühmaga.
Uus!!: Alkoholid ja Allüülsed ühendid · Näe rohkem »
Amüülalkohol
Amüülalkohol ehk pentanool on küllastunud alkoholide klassi kuuluv ühend keemilise valemiga C5H11OH.
Uus!!: Alkoholid ja Amüülalkohol · Näe rohkem »
Antifriis
Antifriis on külmakindel jahutusvedelik, mille külmumistemperatuur on veega võrrelduna madalam.
Uus!!: Alkoholid ja Antifriis · Näe rohkem »
Arhed
Arhed ehk ürgid (ladina keeles Archaea; on kasutatud ka nimetusi "arhead", "arhebakterid" ehk "ürgbakterid" (Archaebacteria) ja "metabakterid") on eluslooduse domeen ja ainuraksete mikroorganismide riik.
Uus!!: Alkoholid ja Arhed · Näe rohkem »
Asapeptiidid
Asapeptiidid on peptiidid, milles ühe või mitme aminohappejäägi alfasüsinik on asendatud lämmastikuga.
Uus!!: Alkoholid ja Asapeptiidid · Näe rohkem »
Atsetoksüülrühm
Atsetoksüülrühm Atsetoksüülrühmaks nimetatakse orgaanilises keemias rühma CH3C(.
Uus!!: Alkoholid ja Atsetoksüülrühm · Näe rohkem »
Atsetoon
Atsetooni keemiline valem Atsetoon ehk 2-propanoon ehk dimetüülketoon (keemiline valem CH3COCH3) on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga (56 °C) ja sulamistemperatuuriga (–95 °C) läbipaistev vedelik, mis kuulub ketoonide aineklassi.
Uus!!: Alkoholid ja Atsetoon · Näe rohkem »
Ülekriitiline süsinikdioksiid
Süsinikdioksiidi rõhk-temperatuur olekudiagramm; näidatud on tahke, vedeliku, gaasi ja ülekriitilise fluidumi alad ning ka kriitiline punkt Ülekriitiline süsinikdioksiid (superkriitiline süsinikdioksiid) tähendab eriomadustega fluidumina esinevat süsinikdioksiidi temperatuuril ja rõhul, mis on võrdne või kõrgem kui tema kriitilise punkti väärtused.
Uus!!: Alkoholid ja Ülekriitiline süsinikdioksiid · Näe rohkem »
Ümberesterdamine
Ümberesterdamine on katalüütiline protsess, mille käigus estri reageerimisel alkoholiga tekivad uus ester ja uus alkohol.
Uus!!: Alkoholid ja Ümberesterdamine · Näe rohkem »
Baarium
Baarium on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 56 ja sümboliga Ba.
Uus!!: Alkoholid ja Baarium · Näe rohkem »
Bensüülkloriid
Bensüülkloriid ehk klorometüülbenseen ehk α-klorotolueen (keemiline valem) on orgaaniline ühend.
Uus!!: Alkoholid ja Bensüülkloriid · Näe rohkem »
Biobutanool
Biobutanool on taimsest materjalist (taimne biomass ja -jäätmed) toodetud butanool.
Uus!!: Alkoholid ja Biobutanool · Näe rohkem »
Biodiislikütus
Biodiislikütus Vanemad diiselmootorid on populaarsed biodiislikütusega sõitmiseks Mõnes riigis on biodiisel odavam kui tavaline diisel Biodiislikütus (argikeeles kasutatav väljend biodiisel ei ole kirjakeeles korrektne) on diiselmootorite kütusena kasutatav rasvhapete metüülesterite (sellest ka biodiislikütuse tähistamiseks sagedasti kasutatav lühend FAME - Fatty acid methyl esters) segu, mida valmistatakse taastuvatest looduslikest allikatest, eeskätt taimsetest või loomsetest õlidest.
Uus!!: Alkoholid ja Biodiislikütus · Näe rohkem »
Biomembraan
Raku membraan Bioloogiline membraan ehk biomembraan on membraan, mis ümbritseb rakukompartmenti või eraldab rakumembraanina raku siseruumi välisruumist.
Uus!!: Alkoholid ja Biomembraan · Näe rohkem »
Butanool
Butanool on üldnimetus isomeersetele alkoholidele keemilise valemiga C4H9OH.
Uus!!: Alkoholid ja Butanool · Näe rohkem »
Dehüdraatimine
Dehüdraatimine ehk dehüdratiseerimine ehk dehüdrateerimine ehk veetustamine on vee eraldamine keemilises reaktsioonis.
Uus!!: Alkoholid ja Dehüdraatimine · Näe rohkem »
Derivatiseerimine
Derivatiseerimine (ehk funktsionaalrühma modifitseerimine) on keemias kasutatav võte, kui keemilise ühendi üks funktsionaalrühm asendatakse teise ainele vajalikke spetsiifilisi omadusi andva rühmaga: Derivatiseerimisel tuleb arvestada, et.
Uus!!: Alkoholid ja Derivatiseerimine · Näe rohkem »
Dioolid
Dioolid on orgaanilised ühendid, mille molekulis sisaldub kaks hüdroksüülrühma (-OH).
Uus!!: Alkoholid ja Dioolid · Näe rohkem »
Ditiokarbonaadid
Ditiokarbonaadid ehk ksantaadid ehk ksantogenaadid on õlilaadsete ksantogeenhapete soolad ja estrid, ditiosüsihappe O-estrid.
Uus!!: Alkoholid ja Ditiokarbonaadid · Näe rohkem »
Eeterlikud õlid
Eeterlikud õlid on taimedes esinevad õlikad (hüdrofoobsed) vedelikud, mida iseloomustab suhteliselt kerge lenduvus; molekulis sisaldub 8–15 süsiniku aatomit:...C8...C15...
Uus!!: Alkoholid ja Eeterlikud õlid · Näe rohkem »
Eetrid
Eetri üldvalem Eetrid on orgaanilised ühendid, mille molekulis on hapnikuaatomi kaudu teineteisega seotud kaks alküülrühma või ka muud asendusrühma, välja arvatud funktsionaalrühmad.
Uus!!: Alkoholid ja Eetrid · Näe rohkem »
Epoksiidid
Epoksiidi üldvalem Epoksiid, tuntud ka kui oksiraan, on kolmeaatomilise ringiga tsükliline eeter.
Uus!!: Alkoholid ja Epoksiidid · Näe rohkem »
Estrid
Estrid on orgaanilised ühendid, mis tekivad happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega.
Uus!!: Alkoholid ja Estrid · Näe rohkem »
Etaanhape
Etaanhape ehk äädikhape on värvuseta, spetsiifilise lõhnaga hügroskoopne vedelik.
Uus!!: Alkoholid ja Etaanhape · Näe rohkem »
Etanool
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.
Uus!!: Alkoholid ja Etanool · Näe rohkem »
Fenoolid
Kahealuselised fenoolid: katehhool, resortsinool ja hüdrokinoon Bifenool Terminit fenoolid kasutatakse keemiliste ühendite kohta, milles on aromaatse tsükliga seotud hüdroksüülrühm (-OH), seega on tegu hüdroksübenseenidega.
Uus!!: Alkoholid ja Fenoolid · Näe rohkem »
Friedeli-Craftsi alküülimine
Friedeli-Craftsi alküülimine on keemiline protsess, milles happelise katalüsaatori osalusel viiakse substraadi aromaatsesse tuuma ühe (või enama) vesiniku aatomi asemele alküülrühm.
Uus!!: Alkoholid ja Friedeli-Craftsi alküülimine · Näe rohkem »
Funktsionaalrühm
Orgaanilises keemias on funktsionaalrühm ehk funktsionaalne rühm spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused.
Uus!!: Alkoholid ja Funktsionaalrühm · Näe rohkem »
Furaan
Furaan on heterotsükliline orgaaniline ühend, mis kuulub aromaatsete ühendite klassi.
Uus!!: Alkoholid ja Furaan · Näe rohkem »
Halogeenimine
Halogeenimine on keemiline reaktsioon, mille käigus viiakse halogeeni aatom(id) aine molekuli koostisesse.
Uus!!: Alkoholid ja Halogeenimine · Näe rohkem »
Harilik käokuld
Harilik käokuld (Helichrysum arenarium) on korvõieliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Alkoholid ja Harilik käokuld · Näe rohkem »
Hariliku rästiku mürk
Hariliku rästiku mürgiks (ladina venenum Viperae berus) nimetatakse rästiku süljenäärmete toksilist eritist (sülge), mis on kliiniliselt tähtis droog.
Uus!!: Alkoholid ja Hariliku rästiku mürk · Näe rohkem »
Hüdroksüülrühm
Orgaanilises keemias on hüdroksüülrühm orgaanilise ühendi molekuli osa, selle funktsionaalrühm.
Uus!!: Alkoholid ja Hüdroksüülrühm · Näe rohkem »
Homoloogiline rida
Sulamistemperatuuri (sinine) ja keemistemperatuuri (violetne) muutus ''n''-alkaanide homoloogililises reas Homoloogiline rida on samasse aineklassi kuuluvate sarnaste omaduste ja struktuuriga keemiliste ühendite rida, mille liikmed erinevad naaberliikmest mingi kindla struktuurielemendi võrra.
Uus!!: Alkoholid ja Homoloogiline rida · Näe rohkem »
Imidasool
Imidasooli molekul Imidasool (tuntud ka kui 1,3-diasool ehk 1,3-diasatsüklopenta-2,4-dieen) on orgaaniline ühend, mille keemiline valem on C3H4N2.
Uus!!: Alkoholid ja Imidasool · Näe rohkem »
Isobuteen
Isobuteen ehk isobutüleen ehk 2-metüülpropeen (CH3)2C.
Uus!!: Alkoholid ja Isobuteen · Näe rohkem »
Isomeerid
Isomeeride klassifikatsioon Keemias on isomeerid ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad keemilised ained.
Uus!!: Alkoholid ja Isomeerid · Näe rohkem »
Isopropüülalkohol
Isopropüülalkoholi molekuli mudel. Isopropüülalkohol (IUPAC nimetus 2-propanool), mida kutsutakse ka isopropanooliks, on ühend summaarse valemiga C3H8O, täpsemalt C3H7OH või CH3CHOHCH3.
Uus!!: Alkoholid ja Isopropüülalkohol · Näe rohkem »
Kaaliumkarbonaat
pisi Kaaliumkarbonaat (K2CO3) on valge värvusega sool, mis lahustub vees.
Uus!!: Alkoholid ja Kaaliumkarbonaat · Näe rohkem »
Kaitserühm
alkoholiks ja 3) kaitserühma (bloki) eemaldamine. Taandamine ilma kaitserühmata annab dialkoholi Kaitserühm (ka kaitsev rühm; blokeeriv rühm) on funktsionaalne rühm, mis tekitatakse orgaanilise ühendi molekulis oleva esialgse funktsionaalse rühma asemele, kusjuures kaitserühma ülesanne on välistada järgnevas sünteesietapis selle tsentri reaktsioon.
Uus!!: Alkoholid ja Kaitserühm · Näe rohkem »
Kaksikside
'''Sinisega''' märgitud kaksiksidemed eri ainetes: atsetaldehüüd, atsetoon ja äädikhappe metüülester (ülemine rida vasakult paremale) ning 3-oksasoliin, atsetoonoksiim ja propeen (alumine rida). Kaksikside on kovalentsete sidemete hulka kuuluv keemilise sideme tüüp, mille puhul sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari.
Uus!!: Alkoholid ja Kaksikside · Näe rohkem »
Küllastunud ja küllastumata ühendid
Keemias nimetatakse küllastunud ühenditeks neid orgaanilisi ühendeid, mille molekulis on süsiniku aatomid omavahel seotud üksiksidemetega.
Uus!!: Alkoholid ja Küllastunud ja küllastumata ühendid · Näe rohkem »
Kütusepiiritus
Kütusepiiritus on alkoholi-põhine mootorikütus, kus tavaliselt kasutatakse etanooli või metanooli.
Uus!!: Alkoholid ja Kütusepiiritus · Näe rohkem »
Keemia mõisteid
Sellele lehele on koondatud keemiaga seotud üldmõisted.
Uus!!: Alkoholid ja Keemia mõisteid · Näe rohkem »
Keemiline aine
Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.
Uus!!: Alkoholid ja Keemiline aine · Näe rohkem »
Keemiline sadestamine aurufaasist
Alalisvoolu plasma (violetne) kiirendab süsiniknanotorude kasvu PECVD aparaadis Keemiline sadestamine aurufaasist (inglise keeles Chemical vapor deposition ehk CVD) on keemiline protsess, mida kasutatakse suure puhtusega materjalide tootmiseks.
Uus!!: Alkoholid ja Keemiline sadestamine aurufaasist · Näe rohkem »
Keemilised omadused
Aine keemilised omadused on aine omadused, mis ilmnevad keemilistes reaktsioonides, milles see aine osaleb.
Uus!!: Alkoholid ja Keemilised omadused · Näe rohkem »
Ketoonid
Ketooni üldvalem Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C.
Uus!!: Alkoholid ja Ketoonid · Näe rohkem »
Klorometüülalküüleetrid
Klorometüülalküüleetrid ehk alkoksüklorometaanid ehk alküülklorometüüleetrid ehk α-kloroeetrid on orgaanilised ühendid üldstruktuuriga ROCH2Cl.
Uus!!: Alkoholid ja Klorometüülalküüleetrid · Näe rohkem »
Kondensatsioonireaktsioon
Kahe aminohappe molekuli kondensatsioon peptiidsideme (punane) moodustumisega Dieckmanni kondensatsioonireaktsioon Kondensatsioonireaktsioon on keemiline reaktsioon, milles kaks orgaanilise aine molekuli ühinevad produktiks, kusjuures reaktsiooni kõrvalsaaduseks on mingi väike molekul, näiteks vesi, vesinikkloriid, metanool või äädikhape.
Uus!!: Alkoholid ja Kondensatsioonireaktsioon · Näe rohkem »
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Uus!!: Alkoholid ja Kovalentne side · Näe rohkem »
Krotüülalkohol
Krotüülalkohol ehk but-2-en-1-ool on allüülset tüüpi küllastumata alkohol keemilise valemiga CH3CH.
Uus!!: Alkoholid ja Krotüülalkohol · Näe rohkem »
Ksantaan
pisi Ksantaan ehk ksantaankummi ehk ksantaankumm on polüsahhariidide hulka kuuluv looduslik keemiline aine.
Uus!!: Alkoholid ja Ksantaan · Näe rohkem »
Kvantitatiivne struktuur-aktiivsussõltuvus
Kvantitatiivne struktuuri-aktiivsuse/omaduse sõltuvus on mudel (QSAR või QSPR), mis seob omavahel suures andmekogumis aine QSAR-mudeli loomise skeem füsikokeemilise omaduse või bioloogilise aktiivsuse ja aine keemilise struktuuri.
Uus!!: Alkoholid ja Kvantitatiivne struktuur-aktiivsussõltuvus · Näe rohkem »
Lahkuv rühm
Keemias tähistab mõiste "lahkuv rühm" orgaanilise molekuli osa, mis keemilise reaktsiooni käigus eraldub (lahkub) molekulist koos elektronpaariga; see on keemilise sideme heterolüütilise katkemise protsess.
Uus!!: Alkoholid ja Lahkuv rühm · Näe rohkem »
Lahustamine
Lahustamine või lahustumine (inglise dissolution) on protsess, milles tahke, vedel või gaasiline aine (soluut) seguneb lahustiga (solvendiga) andes reeglina homogeense süsteemi (lahuse).
Uus!!: Alkoholid ja Lahustamine · Näe rohkem »
Lõhnaained
Lõhnaained on iseloomuliku meeldiva lõhnaga looduslikud või sünteetilised orgaanilised ühendid, mida kasutatakse eeskätt parfümeeria- ja kosmeetikatoodete (sealhulgas seepide), kuid ka toiduainete ja toitude valmistamisel.
Uus!!: Alkoholid ja Lõhnaained · Näe rohkem »
Liikuv faas
Liikuv faas ehk mobiilne faas on kromatograafilises süsteemis liikuv gaas või vedelik või ülekriitiline fluidum, mis kannab lahutatavate ainete segu läbi liikumatu faasi.
Uus!!: Alkoholid ja Liikuv faas · Näe rohkem »
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Uus!!: Alkoholid ja Lipiidid · Näe rohkem »
Mükotoksiinid
Roheline kärbseseen sisaldab mitmeid väga tugevatoimelisi mükotoksiine Mükotoksiinid (kreeka keeles mykes, mis tähendab seent, ja sõna toxikon, mis tähistab toksiini ehk mürki) on seente toodetud keemilised mürkained.
Uus!!: Alkoholid ja Mükotoksiinid · Näe rohkem »
Mesüülrühm
Mesüülrühm (lühend Ms) tähistab orgaanilises keemias metaansulfonüülrühma (CH3SO2–).
Uus!!: Alkoholid ja Mesüülrühm · Näe rohkem »
Metanool
Metanool ehk metüülalkohol ehk karbinool (triviaalnimetusega puupiiritus) keemiline ühend valemiga CH3OH.
Uus!!: Alkoholid ja Metanool · Näe rohkem »
Murchisoni meteoriit
Murchisoni meteoriit Murchisoni meteoriit on meteoriit, mis kukkus 1969.
Uus!!: Alkoholid ja Murchisoni meteoriit · Näe rohkem »
N-butüülliitium
N-butüülliitium (lühend n-BuLi) on liitiumorgaaniline ühend, kus esineb polaarne kovalentne side liitiumi aatomi ja butüülrühma süsiniku vahel.
Uus!!: Alkoholid ja N-butüülliitium · Näe rohkem »
Nitreerimine
Nitreerimine on keemiline protsess nitrorühma (-NO2) sisseviimiseks orgaanilise ühendi molekuli.
Uus!!: Alkoholid ja Nitreerimine · Näe rohkem »
Nitriilid
Nitriili üldine struktuur: funktsionaalrühm on värvitud siniseks Nitriilid on −C≡N funktsionaalrühma sisaldavad orgaanilised ühendid.
Uus!!: Alkoholid ja Nitriilid · Näe rohkem »
Orgaanilised ühendid
Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.
Uus!!: Alkoholid ja Orgaanilised ühendid · Näe rohkem »
Orgaanilised happed
Karboksüülhapete ja sulfoonhapete struktuur (happeline vesinikuaatom on märgitud punasega) Nõrku orgaanilisi happeid: fenool, enool, alkohol, tiool Orgaanilised happed on orgaanilised ühendid, mis ilmutavad happelisi omadusi.
Uus!!: Alkoholid ja Orgaanilised happed · Näe rohkem »
Orgaaniliste ühendite süstemaatiline nomenklatuur
Tsükloheksanool IUPACi nimetused küllastumata ühenditele Orgaaniliste ühendite süstemaatiline nomenklatuur ehk lihtsalt orgaanilise keemia nomenklatuur on ühendite nimetuste süsteem, mille järgi igale struktuurile vastab kindel reeglipärane nimetus ja igale nimetusele vastab kindel struktuur.
Uus!!: Alkoholid ja Orgaaniliste ühendite süstemaatiline nomenklatuur · Näe rohkem »
Piraajalahus
Peroksümonoväävelhape ehk Caro hape (H2SO5) on vesinikperoksiidi ja kontsentreeritud väävelhappe reageerimise vahesaadus, mis on väga tugev oksüdeerija. Piraajalahus on vesinikperoksiidi (H2O2) ja kontsentreeritud väävelhappe (H2SO4) segu, mis on tugevate oksüdeerivate ja happeliste omadustega.
Uus!!: Alkoholid ja Piraajalahus · Näe rohkem »
Polüestrid
Polüestrid on lineaarse või hargnenud ahelaga polümeerid, mida saadakse mitmealuselisi orgaanilisi happeid ja alkohole polükondenseerides.
Uus!!: Alkoholid ja Polüestrid · Näe rohkem »
Polükondensatsioon
Karbamiidvaik saadakse karbamiidi ja metanaali polükondensatsioonil Polükondensatsioon on polümeeride või polükondensaatide saamine ühest või mitmest monomeerist, mis sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi (näiteks –COOH, –OH, –NH2).
Uus!!: Alkoholid ja Polükondensatsioon · Näe rohkem »
Polümerisatsioon
Stüreeni polümerisatsioon Polümerisatsioon ehk polümeerumine ehk polümeriseerumine on keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi (monomeeri M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi, milles üksteisele järgnevalt (lineaarsete ahelatega polümeer) või hargnevalt (hargnevate ahelatega polümeer) on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid: nM → (-M)n– Täielikus molekulaarvalemis esinevad lisaks polümeersele põhiahelale ka otsmised rühmad.
Uus!!: Alkoholid ja Polümerisatsioon · Näe rohkem »
Prenool
Prenooli struktuurvalem Prenool Prenool ehk 3-metüül-2-buteen-1-ool ehk 3,3-dimetüülallüülalkohol on allüülne alkohol, mille keemiline valem on (CH3)2C.
Uus!!: Alkoholid ja Prenool · Näe rohkem »
Prioonid
Prioonid ehk priionid (kuju prion ei soovitata) on ebanormaalselt muundunud, iselaadseid haigusi tekitavad isekordistuvad valgumolekulid.
Uus!!: Alkoholid ja Prioonid · Näe rohkem »
Propanool
1-propanool ehk propanool ehk propan-1-ool on keemiline aine, värvuseta vedelik struktuurivalemiga CH3CH2CH2OH.
Uus!!: Alkoholid ja Propanool · Näe rohkem »
Propüleenglükool
pisi pisi pisi pisi Propüleenglükool (täpsemalt 1,2-propüleenglükool; keemiline nimetus propaan-1,2-diool) on dioolide hulka kuuluv keemiline aine.
Uus!!: Alkoholid ja Propüleenglükool · Näe rohkem »
Protoonne lahusti
Protoonne lahusti on selline lahusti, mis võib kergesti loovutada reagendile prootoni (H+).
Uus!!: Alkoholid ja Protoonne lahusti · Näe rohkem »
Puidu lõppviimistlus
Puidu lõppviimistlus on puitmaterjali töötlemine puitu kaitsva ainega.
Uus!!: Alkoholid ja Puidu lõppviimistlus · Näe rohkem »
Pyrococcus furiosus
Pyrococcus furiosus on ekstremofiilne arheliik.
Uus!!: Alkoholid ja Pyrococcus furiosus · Näe rohkem »
Roosilõhnaline kuldjuur
Roosilõhnaline kuldjuur Roosilõhnaline kuldjuur Roosilõhnaline kuldjuur (Rhodiola rosea) on paksuleheliste sugukonda kuldjuure perekonda kuuluv rohttaim.
Uus!!: Alkoholid ja Roosilõhnaline kuldjuur · Näe rohkem »
Säilitusaine
Uus-Meremaa munade säilitusvahend Ovoline 20. sajandi esimesest poolest Säilitusaine on looduslik või sünteetiline aine, mis aeglustab või takistab toote riknemist ning pikendab seeläbi selle säilimisaega.
Uus!!: Alkoholid ja Säilitusaine · Näe rohkem »
Süsinikuskeleti hargnemine
Süsinikuskeleti hargnemine tähendab, et orgaanilise ühendi mingi süsinikuaatom on kovalentse sideme kaudu seotud kas kahe, kolme või nelja kõrvaloleva süsinikuaatomiga.
Uus!!: Alkoholid ja Süsinikuskeleti hargnemine · Näe rohkem »
Seebistumine
Rasvade seebistumisel valmib glütseriin Seebistumine on keemiline protsess, mille käigus toimub estri hüdrolüütiline lagunemine alkoholiks ja happeks leeliste toimel.
Uus!!: Alkoholid ja Seebistumine · Näe rohkem »
Sideaine (kunst)
Sideaineid kasutatakse kunstis värvipigmendi osakeste kooshoidmiseks.
Uus!!: Alkoholid ja Sideaine (kunst) · Näe rohkem »
SN1-reaktsioon
Orgaanilises keemias tähendab SN1-reaktsioon keemilise ühendi funktsionaalrühma asendumist mingi teise funktsionaalrühmaga, kusjuures see protsess toimub esimest järku nukleofiilse asendusena (unimolecular (1) nucleophilic (N) substitution (S)).
Uus!!: Alkoholid ja SN1-reaktsioon · Näe rohkem »
SNi reaktsioon
Orgaanilises sünteesis tähendab SNi reaktsioon keemilise ühendi funktsionaalrühma asendumist mingi teise funktsionaalrühmaga, kusjuures see protsess toimub sisemise nukleofiilse asendusena (internal (i) nucleophilic (N) substitution (S)).
Uus!!: Alkoholid ja SNi reaktsioon · Näe rohkem »
Solvatatsioon
Näide hüdratatsioonist: naatriumiooni interaktsioon veemolekulidega Solvatatsioon on lahustunud aine (soluudi) ja lahusti (solvendi) vaheline vastastikmõju, mis põhjustab lahustunud aine osakeste stabiliseerumise lahuses.
Uus!!: Alkoholid ja Solvatatsioon · Näe rohkem »
Stereoisomeer
Stereoisomeerid (ehk ruumilised isomeerid) on sellised isomeersed molekulid, mille atomaarne koostis ja aatomite seosed molekulis on identsed, kuid need isomeerid erinevad teineteisest aatomite ruumilise orientatsiooni (konfiguratsiooni) poolest.
Uus!!: Alkoholid ja Stereoisomeer · Näe rohkem »
Struktuuriisomeer
Keemias on struktuuriisomeerid ehk seoseisomeerid ühesuguse atomaarse koostise (sama molekulaarvalemi) ja molekulmassiga molekulid, kuid aatomid molekulis on ühendatud erinevas järjestuses.
Uus!!: Alkoholid ja Struktuuriisomeer · Näe rohkem »
Tagasijooks
Tagasijooks (reflux) on keeva vedeliku aurude jahtumisel saadava kondensaadi osaline või täielik tagasivool süsteemi.
Uus!!: Alkoholid ja Tagasijooks · Näe rohkem »
Tautomeerid
Tuntumad tautomeersed tasakaalud: enool–ketoon, laktaam–laktiim, amiid–imiidhape, amiin (enamiin)–imiin Tautomeerid on isomeersed orgaanilised ühendid, mis lähevad kergesti üksteiseks üle tasakaalulise aatomi või rühma migreerumise tõttu.
Uus!!: Alkoholid ja Tautomeerid · Näe rohkem »
Tümoolsinine
Tümoolsinine erinevate pH-de juures: punane tugevalt happelises, kollane neutraalses ja sinine aluselises keskkonnas Tümoolsinine on happesusindikaator, mis ei lahustu vees, kuid lahustub alkoholides ja lahjendatud leeliselistes lahustes.
Uus!!: Alkoholid ja Tümoolsinine · Näe rohkem »
Teeseenejook
Teeseenejook teeseenega Teeseenejook on kergelt happeline värskendav jook, mida saadakse suhkruga magustatud musta või rohelise tee fermenteerimisel teeseenega, mille moodustavad äädikhappebakterite ja pärmseente sümbiootilised kultuurid.
Uus!!: Alkoholid ja Teeseenejook · Näe rohkem »
Telomerisatsioon
Telomerisatsioon on keemiline ahelreaktsioon, mille tulemusena moodustub segu erineva liitumisastmega produktidest, milles mitme monomeeri (M) molekuli kohta ühineb reeglina üks reaktsiooniahela kasvu piiramiseks lisatud komponendi (A-B) molekul.
Uus!!: Alkoholid ja Telomerisatsioon · Näe rohkem »
Tioolid
Tiooli üldvalem Tioolid ehk merkaptaanid on orgaanilised ühendid, mille iseloomulik funktsionaalrühm (tioolrühm, varem ka sulfhüdrüülrühm) koosneb ühest vesiniku ja ühest väävli aatomist.
Uus!!: Alkoholid ja Tioolid · Näe rohkem »
Tosüülrühm
O-R rühmaga Tosüülrühm (lühend Ts või Tos) tähistab orgaanilises keemias para-tolueensulfonüülrühma (4-CH3C6H4SO2).
Uus!!: Alkoholid ja Tosüülrühm · Näe rohkem »
Tsükloheksanool
thumb Tsükloheksanool ehk heksahüdrofenool on tsükliline alkohol, mille keemiline valem on.
Uus!!: Alkoholid ja Tsükloheksanool · Näe rohkem »
Valgustundlikud kaitserühmad
520pxValgustundlik kaitserühm on molekuli osa, millega saab funktsionaalrühma keemilist või bioloogilist aktiivsust blokeerida ning mis eemaldub valgusega kiiritades (üldiselt UV-kiirgus).
Uus!!: Alkoholid ja Valgustundlikud kaitserühmad · Näe rohkem »
Vesinikside
Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.
Uus!!: Alkoholid ja Vesinikside · Näe rohkem »
Viin (jook)
pitsis Viin ehk vodka on kange alkohol, mida valmistatakse teraviljast või kartulist. Alkoholi sisaldav jook, mis koosneb veest ja etanoolist.
Uus!!: Alkoholid ja Viin (jook) · Näe rohkem »
1,2-dikloroetaan
1,2-dikloroetaan ehk etüleendikloriid on lenduv, selge, tööstuslikult valmistatud vedelik, mida ei leidu looduslikult.
Uus!!: Alkoholid ja 1,2-dikloroetaan · Näe rohkem »
1,2-etaandiool
thumb thumb 1,2-etaandiool ehk etüleenglükool (keemiline valem HOCH2–CH2OH) on dioolide hulka kuuluv keemiline aine, mida kasutatakse laialdaselt antifriisina.
Uus!!: Alkoholid ja 1,2-etaandiool · Näe rohkem »
100-protsendiline alkohol
100-protsendiline alkohol ehk absoluutne alkohol ehk absoluutalkohol on puhastatud etanool, mis ei sisalda vett.
Uus!!: Alkoholid ja 100-protsendiline alkohol · Näe rohkem »
2-etüülheksanool
2-etüülheksanool ehk 2-etüül-1-heksanool (ka: 2-etüülheksüülalkohol) on alkohol, millest valmistatakse polüvinüülkloriidi plastifikaatorit di-2-etüülheksüülftalaati.
Uus!!: Alkoholid ja 2-etüülheksanool · Näe rohkem »
2-metüül-2-buteen
2-metüül-2-buteen 2-metüül-2-buteen ehk metüül-2-buteen ehk trimetüületüleen (CH3)2C.
Uus!!: Alkoholid ja 2-metüül-2-buteen · Näe rohkem »
