Kiiremini kui brauser!
29 suhted: Augusts Kirhenšteins, Biograafiad (V), Eesti raamatukauplustest ja avalikest raamatukogudest kõrvaldamisele kuuluva kirjanduse nimestik, Erakorraline ja täievoliline suursaadik (NSV Liit ja Venemaa), Esimene Moskva protsess, Idel Jakobson, Ivan Akulov, Jüri Jegorov (õigusajaloolane), Jossif Stalin, Kolmas Moskva protsess, Läti Vabariigi okupeerimise päev, Mihai I, Mihhail Pankratjev, Nõukogude Liidu ja Venemaa alalised esindajad ÜRO-s, Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo, Nõukogude Liidu välisministrite loend, Nikolai Buhharin, NLKP Keskkomitee, NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Informatsioonikomitee, NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat, NSV Liidu Välisasjade Rahvakomissariaat, NSV Liidu Välisministeerium, Sündinud 10. detsembril, Stalini preemia, Surnud 22. novembril, Suur terror, Vjatšeslav Molotov, 10. detsember.
Augusts Kirhenšteins
Augusts Kirhenšteins (18. september (vkj. 6. september) 1872 Mazsalaca – 3. november 1963 Riia) oli läti mikrobioloog ja Nõukogude Liidu ning Läti NSV riigitegelane.
Uus!!: Andrei Võšinski ja Augusts Kirhenšteins · Näe rohkem »
Biograafiad (V)
Siin on loetletud Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab V-tähega.
Uus!!: Andrei Võšinski ja Biograafiad (V) · Näe rohkem »
Eesti raamatukauplustest ja avalikest raamatukogudest kõrvaldamisele kuuluva kirjanduse nimestik
Eesti raamatukauplustest ja avalikest raamatukogudest kõrvaldamisele kuuluva kirjanduse nimestik oli 1941.
Uus!!: Andrei Võšinski ja Eesti raamatukauplustest ja avalikest raamatukogudest kõrvaldamisele kuuluva kirjanduse nimestik · Näe rohkem »
Erakorraline ja täievoliline suursaadik (NSV Liit ja Venemaa)
Venemaa välisminister Sergei Lavrov erakorralise ja täievolilise suursaadiku teenistusastme vormirõivais Ameerika Ühendriikides (1962–1986) Vladimir Dekanozov, ainus erakorralise ja täievolilise suursaadiku teenistusastme saanud diplomaat, kes hiljem hukati (1953) Erakorraline ja täievoliline suursaadik (vene keeles Чрезвычайный и полномочный посол) on kõrgeim diplomaatiline teenistusaste Venemaa Föderatsioonis (varem oli sama teenistusaste ka selle eelkäijas Nõukogude Liidus), erakorraline ja täievoliline suursaadik.
Uus!!: Andrei Võšinski ja Erakorraline ja täievoliline suursaadik (NSV Liit ja Venemaa) · Näe rohkem »
Esimene Moskva protsess
Esimene Moskva protsess, ametlikult Nõukogudevastase ühendatud trotskistlik-zinovjevliku keskuse protsess (vene keeles: процесс «Антисоветского объединенного троцкистско-зиновьевского центра»), samuti tuntud kui 16 protsess, oli esimene nn Moskva kohtuprotsessidest, näidisprotsess endiste opositsioonis osalenud kommunistliku partei liikmete rühma üle.
Uus!!: Andrei Võšinski ja Esimene Moskva protsess · Näe rohkem »
Idel Jakobson
Idel Jakobson Idel Jakobson (12. august 1904 Jēkabpils – 12. september 1997 Tallinn) oli NSV Liidu ja Eesti NSV SARK-i ning Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi ohvitser, rahvuselt juut.
Uus!!: Andrei Võšinski ja Idel Jakobson · Näe rohkem »
Ivan Akulov
Ivan Aleksejevitš Akulov (24. aprill 1888 – 30. oktoober 1937) oli vene jurist, NSV Liidu prokurör 1933–1935.
Uus!!: Andrei Võšinski ja Ivan Akulov · Näe rohkem »
Jüri Jegorov (õigusajaloolane)
Jüri Jegorov (sündinud 24. mail 1922 Aruküla – 31. detsember 2022 Tartu) oli eesti õigusajaloolane.
Uus!!: Andrei Võšinski ja Jüri Jegorov (õigusajaloolane) · Näe rohkem »
Jossif Stalin
Jossif Stalin (vene keeles Иосиф Виссарионович Сталин Jossif Vissarionovitš Stalin; tegelik nimi gruusia keeles იოსებ ჯუღაშვილი Ioseb Džugašvili, vene keeles Иосиф Джугашвили; 18. detsember 1878 Gruusia, Gori – 5. märts 1953 Volõnskoje küla Kuntsevo lähedal Moskva oblastis, tänapäeval Moskva) oli Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht aastatel 1924–1953.
Uus!!: Andrei Võšinski ja Jossif Stalin · Näe rohkem »
Kolmas Moskva protsess
Kolmas Moskva protsess, ametlikult tuntud kui Nõukogudevastase "paremtrotskistliku bloki" protsess (Процесс антисоветского «право-троцкистского блока») oli 1938.
Uus!!: Andrei Võšinski ja Kolmas Moskva protsess · Näe rohkem »
Läti Vabariigi okupeerimise päev
Läti Vabariigi okupatsiooni päev (läti keeles Latvijas Republikas okupācijas diena) on Lätis ametlik mälestuspäev ja seda peetakse 17.
Uus!!: Andrei Võšinski ja Läti Vabariigi okupeerimise päev · Näe rohkem »
Mihai I
Mihai I 2007. aastal Mihai I (26. oktoober 1921 – 5. detsember 2017) oli Rumeenia kuningas, kes valitses aastatel 1927–1930 ja 1940–1947.
Uus!!: Andrei Võšinski ja Mihai I · Näe rohkem »
Mihhail Pankratjev
Mihhail Ivanovitš Pankratjev (1901 – 23. september 1974) oli vene jurist, NSV Liidu prokurör 1939–1940.
Uus!!: Andrei Võšinski ja Mihhail Pankratjev · Näe rohkem »
Nõukogude Liidu ja Venemaa alalised esindajad ÜRO-s
Nõukogude Liidu ja Venemaa alalised esindajad ÜRO-s on olnud, alates ÜRO asutamisest, järgmised isikud.
Uus!!: Andrei Võšinski ja Nõukogude Liidu ja Venemaa alalised esindajad ÜRO-s · Näe rohkem »
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo (lühendatult NLKP KK Poliitbüroo, vene keeles Политбюро ЦК КПСС, Политическое бюро ЦК КПСС) oli Keskkomitee valitud Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei juhtorgan NLKP KK pleenumite vahelisel ajal ning tegutses aastatel 1917–1991.
Uus!!: Andrei Võšinski ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo · Näe rohkem »
Nõukogude Liidu välisministrite loend
Siin on loetletud Nõukogude Liidu välisministrid kronoloogilises valitsemise järjekorras.
Uus!!: Andrei Võšinski ja Nõukogude Liidu välisministrite loend · Näe rohkem »
Nikolai Buhharin
Nikolai Buhharin (vene Николай Иванович Бухарин; 9. oktoober (vkj 27. september) 1888 Moskva – 15. märts 1938 Moskva oblast Kommunarka) oli bolševik, Oktoobrirevolutsiooni juhte ja Nõukogude Liidu riigitegelane, aastail 1924–1929 ÜK(b)P KK Poliitbüroo liige ning 1926–1929 Kominterni juht.
Uus!!: Andrei Võšinski ja Nikolai Buhharin · Näe rohkem »
NLKP Keskkomitee
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee (lühend: NLKP KK; vene keeles Центральный комитет Коммунистической партии Советского Союза, lühend: ЦК КПСС) valiti NLKP kongressil ning oli kongressidevahelisel ajal NLKP kõrgeim organ, mis juhtis nii kogu partei, ühiskondlike organisatsioonide, majanduse kui ka kohalike parteiorganite tegevust.
Uus!!: Andrei Võšinski ja NLKP Keskkomitee · Näe rohkem »
NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Informatsioonikomitee
NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Informatsioonikomitee (vene keeles Комитет информации при Совете Министров СССР) oli aastatel 1947-1949 NSV Liidu ühendatud luureasutus.
Uus!!: Andrei Võšinski ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Informatsioonikomitee · Näe rohkem »
NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu
NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu, lühendatult NSVL RKN (vene keeles Совет народныхкомиссаров СССР Sovet narodnõhh komissarov SSSR või СовНарКом Sovnarkom või СНК SNK) oli NSV Liidu kõrgeim valitsusorgan 6. juulist 1923 – 15. märtsini 1946, mille järel NSV Liidu valitsusorganite reformimise käigus sai selle õigusjärglaseks NSV Liidu Ministrite Nõukogu.
Uus!!: Andrei Võšinski ja NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu · Näe rohkem »
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat või NKGB (Народный Комиссариат Государственной Безопасности СССР (НКГБ)) oli Nõukogude Liidu sisejulgeoleku süsteemis aastatel 1941 ja 1943–1946 riikliku julgeoleku eest vastutanud ametkond, mille ülesandeks oli Nõukogude Liidus valitseva Kommunistliku Partei juhtkonna, eriti Jossif Stalini poliitiliste vastaste ja tema poolt kehtestatud riigikorra vastaste jälgimine, represseerimine ja hävitamine.
Uus!!: Andrei Võšinski ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat · Näe rohkem »
NSV Liidu Välisasjade Rahvakomissariaat
erakorralise ja täievolilise suursaadiku teenistusastme vormiriietuses NSV Liidu välisasjade rahvakomissari esimene asetäitja Andrei Võšinski (1945) NSV Liidu Välisasjade Rahvakomissariaat (vene keeles Народный комиссариат иностранныхдел СССР) oli aastatel 1923–1946 Nõukogude Liidus eksisteerinud riigivalitsemise organ; kuulus rahvakomissariaadina NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu koosseisu.
Uus!!: Andrei Võšinski ja NSV Liidu Välisasjade Rahvakomissariaat · Näe rohkem »
NSV Liidu Välisministeerium
erakorralise ja täievolilise suursaadiku teenistusastme vormiriietuses NSV Liidu Välisministeerium (vene keeles Министерство иностранныхдел СССР) oli aastatel 1946–1991 Nõukogude Liidus eksisteerinud riigivalitsemise organ; kuulus ministeeriumina NSV Liidu Ministrite Nõukogu koosseisu.
Uus!!: Andrei Võšinski ja NSV Liidu Välisministeerium · Näe rohkem »
Sündinud 10. detsembril
Siin artiklis loetletakse 10. detsembril sündinud tuntud inimesi.
Uus!!: Andrei Võšinski ja Sündinud 10. detsembril · Näe rohkem »
Stalini preemia
postmargil (1946) Stalini preemia (vene keeles Сталинская премия, algselt Премия имени Сталина) eksisteeris aastatel 1941–1954, mõned allikad annavad lõpuaasta ebatäpsena – 1952.
Uus!!: Andrei Võšinski ja Stalini preemia · Näe rohkem »
Surnud 22. novembril
Siin loetletakse 22. novembril surnud tuntud isikuid.
Uus!!: Andrei Võšinski ja Surnud 22. novembril · Näe rohkem »
Suur terror
Suur terror (ka Ježovštšina ('Ježovi aeg' vene keeles) või Stalini puhastus; ka suurpuhastus oli aastatel 1936–1938 väldanud poliitiliste repressioonide aktsioon NSV Liidus, mille korraldas NLKP Keskkomitee Poliitbüroo eesotsas Jossif Staliniga. NSV Liidu SARKi rahvakomissar Genrihh Jagoda (1936) Venekeelne nimetus "Ježovi aeg" tuleneb repressioone juhtinud NSV Liidu SARKi rahvakomissari Nikolai Ježovi järgi, kelle instruktsioonide järgi represseeriti seni teadmata, kuid miljonitesse ulatuv arv inimesi. Peamiselt represseeriti poliitika ja majandusala juhtivtöötajaid, aga ka intelligentsi. Repressioonide uurimiseks loodi pärast NLKP XX kongressi, kus muu hulgas mõisteti hukka Stalini isikukultus ning aset leidnud poliitilised tagakiusamised, 1956. aastal Nikita Hruštšovi käsul Suure Terrori ajal aset leidnud kuritegude uurimiseks komisjon eesotsas Nikolai Švernikuga. Hiljem on selgunud, et ka Saksa luure kasutas olukorda ära, luues võltsitud dokumente, et toita Stalini paranoiat Punaarmee andekaimate juhtide vastu ning kõrvaldada need juhid enne planeeritud sõda. Сергеев Фёдор Михайлович: Тайные операции нацистской разведки, 1933–1945. — М.: Политиздат, 1991. ISBN 5-250-00797-X.
Uus!!: Andrei Võšinski ja Suur terror · Näe rohkem »
Vjatšeslav Molotov
Vjatšeslav Mihhailovitš Molotov (vene keeles Вячеслав Михайлович Молотов; tegelik nimi: Vjatšeslav Skrjabin (Скрябин); kasutanud ka pseudonüümi Aleksandr Stepanovitš Potjohhin; 9. märts (25. veebruar vkj) 1890 Kukarka küla, Nolinski maakond, Vjatka kubermang, Venemaa keisririik – 8. november 1986, Moskva, NSV Liit) oli Nõukogude Liidu riigitegelane, kindralmajor (1940).
Uus!!: Andrei Võšinski ja Vjatšeslav Molotov · Näe rohkem »
10. detsember
10.
Uus!!: Andrei Võšinski ja 10. detsember · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Andrei Januarjevitš Võšinski, Võšinski.
