Kiiremini kui brauser!
17 suhted: Agarak, Ahhurjan, Ararati tasandik, Armavir (Armeenia), Armeenia, Arpa, Atropatene, Eedeni aed, Hrazdani jõgi, Karabahhi ahelik, Kura jõgi, Nahhitševan, Ordubad, Urartu, Väike-Kaukasus, Välismaa jõgede loend, Vorotan.
Agarak
Vaade Agarakile Armeenia-Iraani piirilt Agarak (armeenia keeles Ագարակ) on 1949.
Uus!!: Araks ja Agarak · Näe rohkem »
Ahhurjan
Ahhurjani jõgi Ahhurjani jõgi (armeenia: Ախուրյան; türgi: Arpaçay; vene: Арпачай või Ахурян) on jõgi Lõuna-Kaukaasias.
Uus!!: Araks ja Ahhurjan · Näe rohkem »
Ararati tasandik
Vaade Ararati tasandikule Jerevanist Ararati tasandik (armeenia keeles Արարատյան դաշտավայր, Araratjan daštavajr) on üks Armeenia mägismaa suurimaid tasandikke, ulatudes Sevani vesikonnast läände ning asudes Geghama mägede jalamil.
Uus!!: Araks ja Ararati tasandik · Näe rohkem »
Armavir (Armeenia)
Armavir on linn Armeenias, Armaviri maakonna keskus.
Uus!!: Araks ja Armavir (Armeenia) · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Araks ja Armeenia · Näe rohkem »
Arpa
pisi Armeenia jõed Arpa (armeenia keeles Արփա, aserbaidžaani keeles Arpaçay) on jõgi, mille lähe on Armeenias ja mis voolab läbi Nahhitševani Aserbaidžaanis.
Uus!!: Araks ja Arpa · Näe rohkem »
Atropatene
Atropatene (kreeka: Ἀτροπατηνή) oli kuningriik Lõuna-Aserbaidžaanis Urmia järvest idas.
Uus!!: Araks ja Atropatene · Näe rohkem »
Eedeni aed
Eedeni aed Lucas Cranach vanema maalil 1536 Eedeni aed (Gan Eden.
Uus!!: Araks ja Eedeni aed · Näe rohkem »
Hrazdani jõgi
Hrazdan (armeenia Հրազդան) on jõgi Aasias Armeenia mägismaal.
Uus!!: Araks ja Hrazdani jõgi · Näe rohkem »
Karabahhi ahelik
Karabahhi ahelik (aserbaidžaani Qarabağ silsiləsi, armeenia Ղարաբաղի լեռնաշղթա (Gharabaghi lernašghtha)) on mäestik Aasias Aserbaidžaanis Mägi-Karabahhi alal.
Uus!!: Araks ja Karabahhi ahelik · Näe rohkem »
Kura jõgi
Kura vesikond Kura (türgi keeles Kura çayı, gruusia keeles მტკვარი (Mtkvari), aseri keeles Kür) on jõgi Aasias Taga-Kaukaasias.
Uus!!: Araks ja Kura jõgi · Näe rohkem »
Nahhitševan
Nahhitševan (aserbaidžaani Naxçıvan) on autonoomne vabariik Aserbaidžaani koosseisus.
Uus!!: Araks ja Nahhitševan · Näe rohkem »
Ordubad
Ordubad on linn Aserbaidžaanis Nahhitševani Autonoomses Vabariigis, Ordubadi rajooni keskus.
Uus!!: Araks ja Ordubad · Näe rohkem »
Urartu
8. sajandil eKr Urartu (assüüria keeles māt Urarṭu; babüloonia keeles Urashtu) ehk Urartu kuningriik ehk Vani kuningriik (urartu keeles Biai või BiainiliRobert H. Hewsen ""Van in This World; Paradise in the Next" The Historical Geography of Van/Vaspurakan" Rmt: Richard G. Hovannisian "Armenian Van/Vaspurakan. Historic Armenian Cities and Provinces" Costa Mesa, California: Mazda Publishers, 2000, lk 13; armeenia keeles Ուրարտու (Urartu)) umbes 860 – 590 eKr Armeenia mägismaal asunud kuningriik, mille keskmes oli Vani järv praeguse Türgi idaosas.
Uus!!: Araks ja Urartu · Näe rohkem »
Väike-Kaukasus
Murovi mägi Aserbaidžaanis Väike-Kaukasus on satelliidipildil Suur-Kaukasusest lõuna pool Väike-Kaukasus (gruusia მცირე კავკასიონი (Mtsire Kavkasioni), armeenia Փոքր Կավկաս (Phokhr Kavkas), aserbaidžaani Kiçik Qafqaz) on mäestik Aasias, osa Kaukasusest.
Uus!!: Araks ja Väike-Kaukasus · Näe rohkem »
Välismaa jõgede loend
Siin on loetletud välismaa jõgesid.
Uus!!: Araks ja Välismaa jõgede loend · Näe rohkem »
Vorotan
Vorotani jõgi ja selle valgla (helehall) Armeenias. Vorotani jõgi Sisiani linnas. Vorotan ehk Bərgüşad (varem ka Orotan; armeenia keeles Որոտան, aseri keeles Bazarçay) on jõgi Taga-Kaukaasias, Araksi jõe vasakpoolne lisajõgi.
Uus!!: Araks ja Vorotan · Näe rohkem »
