Kiiremini kui brauser!
9 suhted: Akna järv (Armavir), Araks, Armeenia, Armeenia esiajalugu, Armeenia Vabariik (1918–1920), Azati veehoidla, Hor Virap, Hrazdani jõgi, Tasandike loend.
Akna järv (Armavir)
Akna järv (armeenia keeles Ակնա) on väike järv Armeenias Vagharšapatist läänes Ararati tasandikul.
Uus!!: Ararati tasandik ja Akna järv (Armavir) · Näe rohkem »
Araks
Araksi jõgi. Vasakul pool on Iraan ja paremal pool Nahhitševan Aserbaidžaanis Araks on jõgi Aasias.
Uus!!: Ararati tasandik ja Araks · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Ararati tasandik ja Armeenia · Näe rohkem »
Armeenia esiajalugu
Sjunikhi maakonnas.
Uus!!: Ararati tasandik ja Armeenia esiajalugu · Näe rohkem »
Armeenia Vabariik (1918–1920)
Armeenia Demokraatlik Vabariik ka Armeenia Esimene Vabariik) oli esimene tänapäevane iseseisev Armeenia riik. Vabariik loodi varem Venemaale kuulunud Ida-Armeenias pärast Venemaal 1917. aastal toimunud Oktoobrirevolutsiooni. Valitsusjuhid kuulusid Armeenia Revolutsioonilisse Liitu (Dašnakhtsutjun) ja teistesse Armeenia parteidesse, mis aitasid luua uut vabariiki. Armeenia Demokraatlik Vabariik piirnes põhjas Gruusia Demokraatliku Vabariigiga, läänes Osmanite impeeriumiga, lõunas Pärsiaga ja idas Aserbaidžaani Demokraatliku Vabariigiga. ADV loodi 28. mail 1918 ning kaotas iseseisvuse 2. detsembril 1920. Riigi esimene peaminister oli Hovhannes Katšaznuni (1918–1919), talle järgnesid Aleksander Khatisjan (1919–1920), Hamo Ohandžanjan (mai-november 1920) ja Simon Vratsian (november-detsember 1920). Parlamendi esimehed olid Avetis Aharonjan (1918, 1919–1920) ja Avetikh Sahakjan (1918–1919). Algusest peale oli ADV-l terve rida sise- ja välisprobleeme. Paljud selle elanikud olid Armeenia põgenikud, kes olid pagenud Armeenia genotsiidi eest Lääne-Armeenias. Osmanite Türgi vägede pealetungi tõttu poleks vabariiki peaaegu sündinudki. Vabariik püsis kaks aastat, kuni 1920. aastal vallutasid selle Mustafa Kemal Atatürgi juhitud Türgi rahvusliku valitsuse ja Nõukogude Venemaa väed.
Uus!!: Ararati tasandik ja Armeenia Vabariik (1918–1920) · Näe rohkem »
Azati veehoidla
Azati veehoidla (armeenia keeles Ազատի ջրամբար) on veehoidla Armeenias Ararati maakonnas.
Uus!!: Ararati tasandik ja Azati veehoidla · Näe rohkem »
Hor Virap
Khor Virap Ararati mäe taustal Hor Virap (armeenia: Խոր Վիրապ, "sügav kaev") on Armeenia Apostliku Kiriku klooster, mis asub Armeenias Ararati maakonnas Türgi piiri lähedal, ligikaudu 8 km Artašatist lõunas.
Uus!!: Ararati tasandik ja Hor Virap · Näe rohkem »
Hrazdani jõgi
Hrazdan (armeenia Հրազդան) on jõgi Aasias Armeenia mägismaal.
Uus!!: Ararati tasandik ja Hrazdani jõgi · Näe rohkem »
Tasandike loend
Tasandike loend loetleb tasandikke, lauskmaid, madalikke ja alamikke.
