Kiiremini kui brauser!
28 suhted: Asoikum, Atmosfäär, Eelkambrium, Eoarhaikum, Eoon (geoloogia), Fennoskandia kilp, Geokronoloogiline skaala, Gneiss, Hadaikum, Kilp (geoloogia), Komatiit, Koola ülisügav puurauk, Ladem, Lääne-Austraalia, Maateaduste mõisteid (A), Maateaduste mõisteid (Ü), Maateaduste mõisteid (B), Maateaduste mõisteid (F), Maateaduste mõisteid (P), Massiline väljasuremine, Mertvovod, Mesoarhaikum, Norra, Proterosoikum, Raudkvartsiit, Rohekilt, Stratigraafia mõisteid, Struktuurigeoloogia mõisteid.
Asoikum
Asoikum on osa geoloogilisest ajast, mille vältel moodustunud kivimid ei sisalda jälgi elust.
Uus!!: Arhaikum ja Asoikum · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Arhaikum ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Eelkambrium
Eelkambrium on geoloogilise ajaarvamise ajavahemik, mis hõlmab Arhaikumi ja Proterosoikumi eooni.
Uus!!: Arhaikum ja Eelkambrium · Näe rohkem »
Eoarhaikum
Eoarhaikum on geokronoloogiline üksus (aegkond).
Uus!!: Arhaikum ja Eoarhaikum · Näe rohkem »
Eoon (geoloogia)
Eoon (inglise eon) on geoloogilise ajaarvamise suurim ühik.
Uus!!: Arhaikum ja Eoon (geoloogia) · Näe rohkem »
Fennoskandia kilp
Fennoskandia kilp Fennoskandia kilp ehk Balti kilp on kilp Põhja-Euroopas.
Uus!!: Arhaikum ja Fennoskandia kilp · Näe rohkem »
Geokronoloogiline skaala
Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks geokronoloogilisteks ning geokronomeetrilisteks üksusteks.
Uus!!: Arhaikum ja Geokronoloogiline skaala · Näe rohkem »
Gneiss
Gneisile on omane vöödilisus ehk gneisiline tekstuur Silmisgneiss Gneiss on gneisilise tekstuuriga kõrge astme moondekivim.
Uus!!: Arhaikum ja Gneiss · Näe rohkem »
Hadaikum
Hadaikum on mitteametlik kronostratigraafiline üksus, mis vastab ajavahemikule Maa tekkest kuni 3800 Ma.
Uus!!: Arhaikum ja Hadaikum · Näe rohkem »
Kilp (geoloogia)
Kilpe on kaardil kujutatud oranžina Paljanduv Fennoskandia kilp Laadoga põhjakaldal Kilp on ulatuslik osa kraatonist, kus avanevad kristalse aluskorra kivimid.
Uus!!: Arhaikum ja Kilp (geoloogia) · Näe rohkem »
Komatiit
Komatiit on ultraaluseline vulkaaniline kivim.
Uus!!: Arhaikum ja Komatiit · Näe rohkem »
Koola ülisügav puurauk
Puurauk 2007. aastal Koola ülisügav puurauk on Koola poolsaarel Petsamos Zapoljarnõist 10 km läänes asuv geoloogiline puurauk, kus 1992.
Uus!!: Arhaikum ja Koola ülisügav puurauk · Näe rohkem »
Ladem
Ladem (inglise eonothem) on suurim kronostratigraafiline üksus, mis jaotatakse ladekondadeks.
Uus!!: Arhaikum ja Ladem · Näe rohkem »
Lääne-Austraalia
Lääne-Austraalia (inglise keeles Western Australia, lühend WA) on Austraalia suurim osariik pindala järgi.
Uus!!: Arhaikum ja Lääne-Austraalia · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (A)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad A-tähega. A.
Uus!!: Arhaikum ja Maateaduste mõisteid (A) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (Ü)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad Ü-tähega. Ü.
Uus!!: Arhaikum ja Maateaduste mõisteid (Ü) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (B)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad B-tähega. B.
Uus!!: Arhaikum ja Maateaduste mõisteid (B) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (F)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad F-tähega. faatsies (geograafia) – faatsies (geoloogia) – faatsieste õpetus – fajaliit – fakoliit – faneriitne struktuur – tardkivimi struktuur, mille korral on teda moodustavad mineraaliterad palja silmaga eristatavad Fanerosoikum – fauna (paleontoloogia) – feldšpatoidid – päevakividega sarnanevad kivimit moodustavad mineraalid felsoandesiit – fenakiit – Fennoskandia kilp – Põhja-Euroopas asuv ulatuslik ala, kus avanevad Arhaikumi ja Proterosoikumiaegsed kivimid fenofaas – fenokristall – fenoloogia – ferraliitmuld – Ferreli rakk – ferroliit – fii-skaala – fiksism – filtratsioon (geoloogia) – filtratsioonimoodul – firn – firniväli – fjord – pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht fjordrannik – F-kiht – fleksuur – Flo lade – flogopiit – floora – fluidaalne tekstuur – fluoriit – fluviaalsus – fluviomõhn – flüšš – foidi sisaldav kivim – fonoliit – foraminifeerid – formatsioonide õpetus – forsteriit – fosfaadid (mineraloogia) – fosforiit – kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit fosforiringe – fossiil – mistahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend fossiliseerumine – fraktsioneeruv kristalliseerumine – fraktsioon (geoloogia) – frankliniit – frondi udu – front – Fujita-Pearsoni skaala – fulguriit – fumarool – vulkaanilisi gaase ja veeauru eraldav avaus maapinnas Furong (geoloogia) – fusuliinid – föön – fülliit – füüsikaline geoloogia – geoloogia osa, mis tegeleb Maa ehituse ja teda mõjutavate protsesside uurimisega füüsikaline murenemine – kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine F.
Uus!!: Arhaikum ja Maateaduste mõisteid (F) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (P)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad P-tähega. Paadla lade – paakjää – padilaava – padjalaadse morfoloogiaga, veealustes tingimustes tardunud laavavool padumere rannik – padur – paduvihm – paekallas – paekivi – paepealne muld – pagi – pagodiit – pagurand – paguvesi – pahoehoe – siledapinnaline laavavool paigas – paik – pakane – Pakerordi lade – palagoniit – Palearktis – Paleoarhaikum – paleobotaanika – Paleogeen – paleogeograafia – paleokliima – paleoklimatoloogia – paleolimnoloogia – paleomagnetism – paleontoloogia – teadusharu, mis uurib geoloogilise mineviku eluvorme paleontoloogiline meetod – Paleoproterosoikum – Paleosoikum – Fanerosoikumi vanim aegkond paleozooloogia – Paleotroopis – Paleotseen – paleotsönoos – paleoökoloogia – Palivere staadium – paljand – paljandumine – paljaskarst – palõgorskiit – palünoloogia – palünoloogiline analüüs – pampa – Pandivere staadium – Pangaea – pangas – pangasmäestik – pank (geoloogia) – pankrannik – Panthalassa – paraboolluide – paragoniit – paralleelkihilisus – parasiitkraater – parasvöö – parasvööde – parasvöötme kliima – parasvöötme õhumass – pareiasaurus – paroksüsm – kiire ja väga võimas looduslike jõudude avaldumine passaat – passaathoovused – peajalgsed – pealenihe – pealiskord – setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral pedoloogia – pedon – pedosfäär – peenar (soo) – peenes – peeneteraline struktuur – pegmatiit – pehme lumi – peitkristalne struktuur – kivimi struktuur, mille korral ei ole kivimit moodustavad mineraaliterad palja silmaga eristatavad pektoliit – pelaagiline faatsies – pelaagisete – Pele juuksed – pikad basaltsed ja klaasjad kivimkiud Pele pisarad – väiksed tahkunud vulkaanilise klaasi piisad peliit – peneplaan – Pennsylvania ajastik – pentlandiit – peridotiit – ultraaluseline süvakivim perluuvium – Perm (geoloogia) – perovskiit – pertiidistumine – perv – petrofüüsika – petrogenees – petrograafia – kivimite mikro- ja makroskoopilise kirjeldamisega tegelev teadusharu petrograafiline provints – petrokeemia – petroloogia – teadusharu, mille uurimisobjektiks on kivimid petrotektoonilised kooslused – pidevate reaktsioonide rida – piemontiit – piesoisohüps – pigatasandik – Pihkva alamlade – piirdkõrgendik – pikilaine – pikioos – pikiprofiil – pikne – pillirooturvas – pilv – pilvemets – igihaljas troopiline mets, mis kasvab enamasti kõrgemal kui 1500 meetrit merepinnast pilvisus – pimss – vahtja tekstuuriga ränirikas purskekivim pingo – igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm pinnaerosioon – pinnahoovus – pinnakate – pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal pinnalained – pinnamoe profiiljoon – pinnamood – ehk reljeef on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum pinnas – pinnase lihe – pinnase nihe – pinnase varisemine – pinnase voolamine – pinnasevesi – pinnatuisk – pinnaveekogu – pinnavesi – pinnavorm – mistahes looduslik või inimtekkeline keha, mis on osa reljeefist pinnuline murre – Pirgu lade – pirunkirkko – plaaž – plaatina – keemiline element järjenumbriga 78 plaatjas agregaat – plaatjas kristall – plaatjas lõhelisus – plaatjas tekstuur – plagioklass – päevakivide gruppi kuuluvad kivimit moodustavad mineraalid plagioklassi number – plagioklassi kaltsiumisisaldust näitav suhtarv p-lained – planeedi atmosfäär – planeetide geoloogia – planetaargeoloogia – planetesimaal – plasma – platoo – tasase pinnaga ja järskude nõlvadega pinnavorm platvorm (geoloogia) – ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist Pļaviņase lade – Pleistotseen – pleokroism – mõnede anisotroopsete mineraalide omadus muuta värvust, sõltuvalt kristallograafiliste telgede orientatsioonist pliimeetod – plintiit – Pliotseen – plokk-laava – laavaplokke sisaldav konarliku pinnaga laavavool plutoniit – sügaval maapõues kristalliseerunud tardkivim plutonism – plutoon – pluviaal – pneumatolüüt – pneumatolüütiline moone – polaaralad – polaarjoon – polaarpäev – polaarsed idatuuled – polaarsed stratosfääripilved – polaarvöönd – polaaröö – polarisatsioonimikroskoop – mikroskoop, mida kasutatakse kivimitest ja mineraalidest valmistatud õhikute uurimiseks polariseeritud valguses polder – polesje – polügeneetiline vulkaan – vulkaan, mis on tegutsenud rohkem kui ühe korra polügonaalpinnas – polümorfism – keemilise aine omadus kristalliseeruda mitmel eri kujul ponoor – poolestusaeg – aine lagunemise kiirust iseloomustav suurus poolklaasjas struktuur – poolkõrb – poolmetalne läige – poolsaar – poolsüvakivim – madalal maapõues kristalliseerunud tardkivim pooluste liikumine – pooriruum – poorne tekstuur – poorsus – porfüriit – porfüroblast – porfüroblastiline struktuur – porfüür – porfüürilise struktuuriga tardkivim porfüüriline struktuur – tardkivimi struktuur, mille korral sisalduvad kivimi peenemas põhimassis suuremad fenokristallid Porkuni lade – porsumine – kivimeid moodustavate mineraalide keemiline murenemine positiivne pinnavorm – pinnavorm, mis on ümbritsevast alast kõrgem potamoloogia – preboreaalne kliimastaadium – preeria – prekambrium – geoloogilise ajaarvamise ajavahemik, mis hõlmab Arhaikumi ja Proterosoikumi eooni Přidoli ajastik – primaarne struktuur – progressiivne moone – proksimaalsus – pronksiaja kliimaoptimum – Proterosoikum – prustiit – pruunsüsi – pseudokarst – igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide kujunemine pseudokromaatsus – pseudolitoraal – pseudomorfoos – pseudovoor – voorega sarnaneva kujuga positiivne pinnavorm psilomelaan – psühromeeter – ptigmatiit – moondekivim, migmatiidi erim puaas – pudedus – puhandusorg – puhang – puisniit – puistangutasandik – pulsatsioonihüpotees – punamullad – punane lumi – punktigrupp – purdkivim – purdosakestest koosnev settekivim purdmineraal – purdosake – üksik tera murenenud kivimist purdsete – purdosakestest koosnev sete purdsetend – purdsetteist ja purdkivimeist koosnev kogum purskekivim – vulkaanist väljapaisatud materjalist koosnev kivim purunemispiir – purustusmoone – purustussfäär – purustusstruktuur – purustustsoon – purustusvöönd – pusta – puudulukulised – puuraugu geoloogiline läbilõige – puurauk – puurimislaev – puurplatvorm – puursüdamik – puurtorn – puutemoone – põhi – peamine ilmakaar lõuna vastas põhi – jõesängi või veekogu kõige alumine osa põhikliimavööde – põhimass – põhimoreen – Põhja-Atlandi ostsillatsioon – Islandi miinimumi ja Assoori maksimumi ehk õhurõhu tugevuse võnkumine erinevail aastail Atlandi ookeani põhjaosas Põhja-Eesti paekallas – Eesti põhjarannikul paiknev Balti klindi osa põhjaerosioon – põhjapoolkera – ekvaatorist põhja pool asuv osa Maast põhjapoolus – põhjasetted – põhjauuristus – põhjaveekiht – põhjaveelahe – põhjaveepind – põhjaveetase – põhjavesi – põikintrusioon – intrusioon, mis olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega, lõikab neid kihte põikmadal – põikne katkestuspind – põikoos – põiksoon – põiksus – üksteisel lasuvate, kuid selgelt erineval ajal moodustunud kivimkehade vaheline piirpind põimjaskihiline tekstuur – põlevkivi – kerogeenisisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim põuavine – põud – päevakivi – silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm Päikesesüsteem – Päikesest ja selle ümber tiirlevaist kehadest koosnev süsteem pälk – pärastjääaeg – pärisaruniit – pärlmutriläige – Pärnu lade – pääsusabakaksikud – püha Elmo tuli – pürargüriit – püriit – püroklast – üksik kivi, mis tekkelt on plahvatusliku vulkaanipurske läbi vulkaanist väljalennutatud tardkivimi fragment püroklastiline kivim – püroklastiline materjal – pürokseen – pürokseen-sarvkivi faatsies – pürokseniit – püroksenoidid – püroop – pürrotiin – püünis (geoloogia) – P.
Uus!!: Arhaikum ja Maateaduste mõisteid (P) · Näe rohkem »
Massiline väljasuremine
Massiline väljasuremine ehk massväljasuremine on paljude taksonite massiline ja ligikaudu samaaegne väljasuremine.
Uus!!: Arhaikum ja Massiline väljasuremine · Näe rohkem »
Mertvovod
Mertvovod Mertvovod (ukraina keeles Мертвовод) on jõgi Ukrainas.
Uus!!: Arhaikum ja Mertvovod · Näe rohkem »
Mesoarhaikum
Mesoarhaikum on geokronoloogiline üksus (aegkond) arhaikumis ehk ürgeoonis.
Uus!!: Arhaikum ja Mesoarhaikum · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Arhaikum ja Norra · Näe rohkem »
Proterosoikum
Proterosoikum ehk agueoon on noorim eelkambriumi alajaotus ja Maa geokronoloogilise skaala pikim eoon.
Uus!!: Arhaikum ja Proterosoikum · Näe rohkem »
Raudkvartsiit
Tumedad kihid koosnevad rauda sisaldavast mineraalist, heledad kvartsiidist Üle kaheksa tonni kaaluv 2,1 miljardi aasta vanune raudkvartsiidi rahn Raudkvartsiit on vöödilise tekstuuriga moondekivim.
Uus!!: Arhaikum ja Raudkvartsiit · Näe rohkem »
Rohekilt
Rohekilt, mille täpsem nimetus on kloriitkilt Rohekilt on roheka värvuse ja kildalise tekstuuriga moondekivim.
Uus!!: Arhaikum ja Rohekilt · Näe rohkem »
Stratigraafia mõisteid
Siin on loetletud stratigraafia, geokronoloogia ning dateerimisega seotud mõisteid.
Uus!!: Arhaikum ja Stratigraafia mõisteid · Näe rohkem »
Struktuurigeoloogia mõisteid
Siin on loetletud struktuurigeoloogiaga seotud mõisteid; siia kuuluvad ka geotektoonika ja Maa siseehitusega seotud mõisted.
Uus!!: Arhaikum ja Struktuurigeoloogia mõisteid · Näe rohkem »
