Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Aristoteles

Index Aristoteles

Aristoteles. Koopia Lysippose pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.

423 suhted: A Model of the Universe, A posteriori, A priori, Aatom, Abaj, Abraham ibn Daud, Absolutism, Absoluutsus, Abstraheerimine, Abstraktsus, Aeg, Aerodünaamika, Aetios, Aforism, Aine, Ajafilosoofia, Ajalugu ja loodusteadus, Ajukelme, Ajuripats, Akadeemia, Aktsidents, Alan Goldman, Albert Suur, Aleksander Suur, Aleksei Lossev, Algprintsiip, Alraunijuur, Alus (filosoofia), Amélie Rorty, Analüütiline filosoofia, Anatoomia, Anatoomia ajalugu, Anatoomide loend, Anne Lill, Antiikfilosoofia, Apodiktiline otsustus, Apuleius, Aquino Thomas, Arhont, Aristotelese eetika, Aristoxenos, Aru, Arutlusviga, Assüüria, Astronoomia ajalugu, Athanasios, Augustinus, Augustus De Morgan, Avalik esinemine, Avatud Eesti raamat, ..., Averroes, Üheksavägine, Üksküürkaamel, Ökoloogia, Õiglus, Õigusfilosoofia, Biograafiad (A), Bioloogia, Bioloogide loend, Boëthius, Brandon Warmke, Bryson Herakleiast, Budistlik loogika, Che Guevara, D'Arcy Thompson, Damasias, Dante Alighieri, De hebdomadibus, De interpretatione, De monade, numero et figura, De Motu, De Motu Animalium, Demograafia, Dialektiline loogika (Iljenkov), Diogenes Laertios, Dionysios Chalkedonist, Disputatsioon, Docta ignorantia, Doxa, Eetika, Eetika ja filosoofia piirid, Element (stiihia), Elu mõte, Elusolend, Embrüoloogia, Emotsioon, Emotsioonide tõlgendusteooria, Empedokles, Enesestmõistetavus, Entelehhia, Entiteet, Epifenomenalism, Erinevus, Ethics: Inventing Right and Wrong, Etoloogia, Eubulides, Eudaimonism, Eudoxos, Evolutsiooniõpetus, Ex nihilo nihil fit, Füüsika (Aristoteles), Füsiognoomika, Filosoof, Filosoofia, Filosoofia valdkonnad, Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia, Filosoofiliste teoste loend, Fiona Macpherson, Fotograafia ajalugu, Francesco Patrizi da Cherso, Francis Bacon, Franz Brentano, Fraser's Edition of the Works of George Berkeley, Friedrich Adolf Trendelenburg, Futa Helu, G. E. M. Anscombe, Galaktika, Galileo Galilei, Geograafide loend, George Boole, Geotsentriline maailmasüsteem, Giorgio Agamben, Giovanni Alfonso Borelli, Girolamo Rorario, Glaukon, Glen Pettigrove, Gnostitsism, Godo Lieberg, Good and Evil: An Absolute Conception, Gottfried Wilhelm Leibniz, Gottlob Frege, Gravitatsioon, Gregorius IX, Gustav Naan, Gustav Teichmüller, Hans Driesch, Haquinus Platinus, Harilik rästik, Hüdrauliline mudel (Descartes), Heikki Ikäheimo, Hellenistlik filosoofia, Hellenite kirik, Henry Aiken, Hermann Nitsch, Hermeneutika, Himu, Homoseksuaalsus, Homoseksuaalsus Uues Testamendis, Homoseksuaalsus Vana-Kreekas, Honoré Fabri, Ibn Sīnā, Ilu, Ilu looduses, Imestus, Immanentsifilosoofia, Improvisatsioonkõne, Induktsioon, Intention, Ioloogia, Iulius Paulus Prudentissimus, J. W. Roxbee Cox, Jaan Unt, Jacques Maritain, James Opie Urmson, Jean Hampton, Jeffrie Murphy, Johannes Damaskusest, Johannes Duns Scotus, Johannes Philoponos, John Cottingham, John Cowburn, John McDowell, John Stuart Mill, Kadedus, Kaheharuline keel, Kaksküürkaamel, Karikatuur, Katarsis, Kategooria (filosoofia), Kategooriad, Kavatsus, Käpalised, Küllaldase aluse printsiip, Keemia ajalugu, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Keha ja vaimu dualism, Kepleri seadused, Keskaja filosoofia, Kogelus, Kolmanda inimese argument, Kristlik filosoofia, Kuld, Kultuuriteadus ja loodusteadus, Kuu, Kuuillusioon, Kvaliteet, Kvintessents, Ladinakeelsete väljendite loend, Lame Maa, Lapsepõlvefilosoofia, Lõpmatus, Lõpp-põhjus, Leo Näpinen, Life's Dominion, Liik (bioloogia), Liikumatu liigutaja, Linnutee, Logical Learning Theory, Logopeedia, Logos, Loodusfilosoofia, Loodusseadus, Loogikute loend, Loomkatse, Love (Milligan), Love, Friendship, and the Self, Lucy Allais, Lykeion, Lykophron, Maa kuju, Maa-väliste tsivilisatsioonide otsingud, Majandusteadlaste loend, Majandusteaduse ajalugu, Maolised, Maoliste klassifikatsioon, Martin Buber, Martin Heidegger, Masin, Mateeria, Mälu, Mükobakter, Mõistekiri, Meeled, Meelelahutus, Merebioloogia, Meta-, Metaeetika, Metafüüsika, Metafüüsika (Aristoteles), Metafüüsika 1, Metafüüsika 13, Metafüüsika 4, Metafüüsika 5, Metafüüsika 7, Metaphysics, Metoik, Michael Slote, Michael Stocker, Mikael Agricola, Mimees, Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?, Modaalsus, Modern Moral Philosophy, Moral Saints, Morality: Its Nature and Justification, Muna ja kana probleem, Museion, Muusika, Naturaalmajandus, Ned Markosian, Neovitalism, Newtoni seadused, Niccolò Machiavelli, Nicolaus Cusanus, Nikomachose eetika, Notker Labeo, Nous, Olemine, Olemise ahel, Olemus, Ontoloogiline diferents, Optika, Ordoliberalism, Organism, Organon, Ousia, Paracelsus, Parmenides, Parmenides (Platon), Paul Feyerabend, Paul Grice, Põhjus ja tagajärg, Pentti Saarikoski, Peripateetikud, Philolaos, Philosophia, Philosophy of Mathematics: An Introduction, Philosophy of Science: A Contemporary Approach, Pierre Abélard, Pierre Gassendi, Placita philosophorum, Platon, Platoni akadeemia, Platoni dialoogid, Pneuma, Poeetika, Polühistor, Political Philosophy, Porphyriose puu, Poseidonios, Praktiline filosoofia, Predikaat, Principia Ethica, Psüühiline funktsioon, Psühholoogia, Psühholoogiline sõda, Psychologie vom empirischen Standpunkte, Puugid, Raffael, Rūḩollāh Khomeynī, Reaalsus, Relatiivsus, René Guénon, Renessansiaja humanistide loend, Retoorika, Richard Sorabji, Riik, Riin Sirkel, Robert Solomon, Rudolf Steiner, Sallivus, Sapipõis, Sardar Fazlul Karim, Süda, Südame-veresoonkond, Süllogism, Süllogistika, Sõltuvus (metafüüsika), Semantika, Sexual Desire: A Moral Philosophy of the Erotic, Siiditee, Sofie maailm, Sotši, Sotsiaalne kollaps, Species sensibilis, Stanley B. Klein, Stoitsism, Straton Lampsakosest, Subjekt (filosoofia), Substants, Surnud 7. märtsil, Suurmeeste elulood, Tallinna raekoda, Tartu Ülikooli ajalugu, Tüümus, Tühjus, Tõde, Tõe vastavusteooria, Tõestus, Tõesus, Tõetagaja ja valetagaja, Teadus, Teadusfilosoofia, Teadusfilosoofide loend, Teaduslik pilt, Teadusrevolutsioonide struktuur, Tegelikkus, Tegevusfilosoofia, Tehnika, Teine analüütika, Teism, Teleoloogia, Templitöö, Teoloogia summa, Teoloogia summa Ia q. 2, Teoloogia summa Ia q. 22, Teoloogia summa Ia-IIae q. 1, Teosoofia, Termin (loogika), Tervik, Thales, The Joy of Philosophy, The justification of national partiality, The Pragmatics of Explanation, The Reasons of Love, The Sources of Normativity, The Sovereignty of Good, Theophrastos, Thrasymachos, Tiibeti mastif, Tommaso Campanella, Tractatus Politicus, Traditsiooniline loogika, Tragöödia, Tuberkuloos, Tuletisinstrument, Uhkus, Unenäoargument, Utilitarianism: For and Against, Vabad kunstid, Vabaduse Raamat, Vaim, Valguse kiirus, Vanaaja muusika, Vanaatika komöödia, Vanakreeka kirjandus, Vanakreeka kirjanike loend, Vanakreeka muusika, Vanakreeka põllumajandus, Vanakreeka rahasüsteem, Vaprus, Vastand, Vastutus, Välismaa filosoofide loend, Vürstipeegel, Veenmine, Vello Reeben, Viirused inimkonna ajaloos, Vitalism, Vooruseetika, Walter Freymann, Will Durant, William De La Mare, Winfried Nöth, Xenokrates, Xerxes I, Xiangshu yixue, 1. aastatuhat eKr, 1879, 322 eKr, 36 strategeemi, 384 eKr, 7. märts. Laienda indeks (373 rohkem) »

A Model of the Universe

"A Model of the Universe: Space-Time, Probability, and Decision" on Storrs McCalli filosoofiline raamat.

Uus!!: Aristoteles ja A Model of the Universe · Näe rohkem »

A posteriori

A posteriori on ladinakeelne väljend, mille sõnasõnaline tähendus on 'järgnevast'.

Uus!!: Aristoteles ja A posteriori · Näe rohkem »

A priori

A priori on ladinakeelne väljend, mille sõnasõnaline tähendus on 'eelnevast'.

Uus!!: Aristoteles ja A priori · Näe rohkem »

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Uus!!: Aristoteles ja Aatom · Näe rohkem »

Abaj

pisi Nõukogude Liidu postmark, Abaj, 1965 (Michel 3081, Scott 3059) Abaj Kunanbajev (kasutatud ka nimekuju Abai; sünninimi Ibrahim Kunanbajulõ; kasahhi Абай (Ибраhим) Кунанбайулы või Кунанбаев (Abaj (Ibrahim) Kunanbajulõ või Kunanbajev); vene Абай (Ибрагим) Кунанбаев; 10. august (vana kalendri järgi 29. juuli) 1845 Semipalatinski kubermang – 6. juuli (23. juuni) 1904 Semipalatinski kubermang) oli kasahhi kirjanik, helilooja ja valgustaja, kasahhi kirjakeele ja kirjanduse rajaja.

Uus!!: Aristoteles ja Abaj · Näe rohkem »

Abraham ibn Daud

Abraham ben David Halevi ibn Daud (ka: Rabad I; umbes 1110 Toledo – umbes 1180 Toledo) oli Hispaania juudi ajaloolane, filosoof, arst ja astronoom.

Uus!!: Aristoteles ja Abraham ibn Daud · Näe rohkem »

Absolutism

Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.

Uus!!: Aristoteles ja Absolutism · Näe rohkem »

Absoluutsus

Absoluutsus (ladina sõnast absolutus) on filosoofias omadus, mida 18. sajandist vastandakse relatiivsusele.

Uus!!: Aristoteles ja Absoluutsus · Näe rohkem »

Abstraheerimine

Abstraheerimine (ladina sõnast abstrahere 'ära tõmbama, eemaldama') ehk abstraktsioon on nähtuse mõne aspekti mõtteline esiletoomine ja mõnede teiste aspektide kõrvalejätmine.

Uus!!: Aristoteles ja Abstraheerimine · Näe rohkem »

Abstraktsus

Abstraktsus on omadus olla abstraheeritud, olla abstraktsioon.

Uus!!: Aristoteles ja Abstraktsus · Näe rohkem »

Aeg

Ajaks nimetatakse nii sündmuste järgnevuslikku korrastatust kui ka sündmuste omavahelist kaugust selles korrastatuses.

Uus!!: Aristoteles ja Aeg · Näe rohkem »

Aerodünaamika

Aerodünaamika (kreeka keeles ἀήρ aer (õhk) + δυναμική (dünaamika)) on vooluste mehaanika haru, mis uurib kokkusurutava fluidumi, sealhulgas õhu liikumist üle/ümber selles voolus olevate kehade ja õhus liikuvatele kehadele mõjuvaid jõudusid.

Uus!!: Aristoteles ja Aerodünaamika · Näe rohkem »

Aetios

Aetios (Ἀέτιος, Aétios; ladinapäraselt Aetius või Aëtius; ka Aetios Antiookiast; Ἀέτιος ὁ Ἀντιοχεύς) oli 1. sajandi või 2. sajandi doksograaf ja eklektiline filosoof.

Uus!!: Aristoteles ja Aetios · Näe rohkem »

Aforism

Aforism (vanaeesti sõnast ἀφορισμός (aphorismós) 'piiritus, määratlus') on efektselt sõnastatud üldistav elutarkus, üllatav väärtusotsustus.

Uus!!: Aristoteles ja Aforism · Näe rohkem »

Aine

*Aine on füüsikas mateeria, millest koosnevad kõik kehad.

Uus!!: Aristoteles ja Aine · Näe rohkem »

Ajafilosoofia

Ajafilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb ajaga seotud metafüüsiliste ja epistemoloogiliste probleemidega.

Uus!!: Aristoteles ja Ajafilosoofia · Näe rohkem »

Ajalugu ja loodusteadus

"Ajalugu ja loodusteadus" ("Geschichte und Naturwissenschaft") oli Wilhelm Windelbandi kõne Straßburgi ülikooli rektori ametisse astumise puhul 1. mail 1894.

Uus!!: Aristoteles ja Ajalugu ja loodusteadus · Näe rohkem »

Ajukelme

Ajukelmeks ehk ajukestaks (ladina ains meninx; mitm meninges) nimetatakse paljude kesknärvisüsteemiga selgroogsete aju ümbritsevaid sidekoelisi kestasid, mille vahele jäävad aju-seljaaju vedelikuga (ajuvedelikuga) täidetud pilujad ruumid.

Uus!!: Aristoteles ja Ajukelme · Näe rohkem »

Ajuripats

pisi Ajuripats ehk hüpofüüs (inglise keeles hypophysis, pituitary gland, ladina keeles hypophysis; glandula pituitaria) on selgroogsete organismide peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus paiknev munaja kujuga kehake, ka sisenõrenääre.

Uus!!: Aristoteles ja Ajuripats · Näe rohkem »

Akadeemia

Akadeemiaks nimetatakse teatud tüüpi teaduslikku uurimisasutust või kõrgkooli.

Uus!!: Aristoteles ja Akadeemia · Näe rohkem »

Aktsidents

Aktsidentsi (ladina accidens) all mõeldakse filosoofias seda, mis võib asjale omane olla või mitte olla, ilma et asi lakkaks olemast see, mis ta on.

Uus!!: Aristoteles ja Aktsidents · Näe rohkem »

Alan Goldman

Alan H. Goldman on USA filosoof.

Uus!!: Aristoteles ja Alan Goldman · Näe rohkem »

Albert Suur

Albert Suure monument Kölnis Püha Albert Suur ehk Albertus Magnus (enne 1200 Lauingen, Švaabimaa – 15. november 1280 Köln)Simon Tugwell, Albert and Thomas, New York Paulist Press, 1988, p. 3, 96–7 oli filosoof.

Uus!!: Aristoteles ja Albert Suur · Näe rohkem »

Aleksander Suur

Aleksander Suur ehk Makedoonia Aleksander (kreeka Μέγας Αλέξανδρος, 356 Pella – 13. juuni 323 eKr Babülon) oli Vana-Makedoonia kuningas (Alexandros III) alates 336, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht, Philippos II ja Olympiase poeg, Aristotelese kasvandik.

Uus!!: Aristoteles ja Aleksander Suur · Näe rohkem »

Aleksei Lossev

Aleksei Fjodorovitš Lossev (22. september (vana kalendri järgi 10. september) 1893 Novotšerkassk, Venemaa – 24. mai 1988 Moskva) oli vene filosoof ja filoloog, professor (1923) ja filoloogiadoktor (1943).

Uus!!: Aristoteles ja Aleksei Lossev · Näe rohkem »

Algprintsiip

Algprintsiip on Aristotelese õpetuse järgi enesestmõistetav väide, mis võetakse (koos teiste algprintsiipidega) tõestamisel eelduseks.

Uus!!: Aristoteles ja Algprintsiip · Näe rohkem »

Alraunijuur

Alraunijuur (Mandragorae radix) on alrauni perekonda kuuluva taime juur.

Uus!!: Aristoteles ja Alraunijuur · Näe rohkem »

Alus (filosoofia)

Aluse all mõteldakse filosoofias seda, mis püsivana kõigele muule aluseks või põhjaks on või seda kannab.

Uus!!: Aristoteles ja Alus (filosoofia) · Näe rohkem »

Amélie Rorty

Amélie Oksenberg Rorty (sündinud 1932 Belgias) on Poola juudi päritolu USA filosoof.

Uus!!: Aristoteles ja Amélie Rorty · Näe rohkem »

Analüütiline filosoofia

Analüütiline filosoofia on 20. sajandi alguses George Edward Moore'i ja Bertrand Russelli poolt Cambridge'is vastukaaluks Briti idealismile algatatud filosoofiasuund, mis on praegu domineeriv ingliskeelsetes maades (angloameerika filosoofias) ja Põhjamaades ning mida vastandatakse kontinentaalfilosoofiale, millest ta erineb selguse, ranguse ja osalt ka usutavuse taotluse poolest.

Uus!!: Aristoteles ja Analüütiline filosoofia · Näe rohkem »

Anatoomia

Inimese pea anatoomiline külgvaade Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum.

Uus!!: Aristoteles ja Anatoomia · Näe rohkem »

Anatoomia ajalugu

Esiajast pärinevad kehaosade nimetused; anatoomia tundmist näitab ka esiaja kunst.

Uus!!: Aristoteles ja Anatoomia ajalugu · Näe rohkem »

Anatoomide loend

Anatoomide loend loetleb anatoome.

Uus!!: Aristoteles ja Anatoomide loend · Näe rohkem »

Anne Lill

Anne Lill (2010) Anne Lill (sündinud 15. oktoobril 1946) on eesti klassikaline filoloog ja tõlkija, Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia osakonna professor 1992–2012, alates 16.

Uus!!: Aristoteles ja Anne Lill · Näe rohkem »

Antiikfilosoofia

Antiikfilosoofiaks nimetatakse õhtumaist filosoofiat selle algusest kuni uusplatonismi lõpuni.

Uus!!: Aristoteles ja Antiikfilosoofia · Näe rohkem »

Apodiktiline otsustus

Apodiktiliseks otsustuseks nimetatakse traditsioonilises loogikas otsustust, mille puhul subjekti seost predikaadiga mõeldakse paratamatusega.

Uus!!: Aristoteles ja Apodiktiline otsustus · Näe rohkem »

Apuleius

Apuleius (umbes 125 pKr Madaura, Põhja-Aafrika – umbes 180 pKr) oli Rooma kirjanik ja filosoof (platonist).

Uus!!: Aristoteles ja Apuleius · Näe rohkem »

Aquino Thomas

Carlo Crivelli, San Domenico altarimaal, 1476, kujutab Thomas Aquinost Püha Aquino Thomas ehk Thomas Aquinost (itaaliapäraselt Tommaso d'Aquino; 1225 Roccasecca – 7. märts 1274 Fossanova) oli Itaalia päritolu dominkaani munk, katoliku vaimulik ja pühak ning Kiriku doktor.

Uus!!: Aristoteles ja Aquino Thomas · Näe rohkem »

Arhont

Arhont ehk arhon (vanakreeka keeles ἄρχων arkhōn 'juht, valitseja') oli kõrgem ametnik mitmes Vana-Kreeka linnriigis.

Uus!!: Aristoteles ja Arhont · Näe rohkem »

Aristotelese eetika

Aristotelese eetika on Aristotelese filosoofia osa, mis käsitleb inimese hüve.

Uus!!: Aristoteles ja Aristotelese eetika · Näe rohkem »

Aristoxenos

Aristoxenos Tarasest Aristoxenos Tarasest (umbes 370 eKr Taras – umbes 300 eKr Ateena), Sokratese õpilase Spintharose poeg, kreeka filosoof ja muusikateoreetik.

Uus!!: Aristoteles ja Aristoxenos · Näe rohkem »

Aru

Aru (saksa keeles Verstand, vene keeles рассудок) on kitsamas mõttes (erinevalt mõistusest) inimese võime omada mõisteid ja teha otsustusi.

Uus!!: Aristoteles ja Aru · Näe rohkem »

Arutlusviga

Arutlusviga (inglise keeles fallacy) on vigase või väära arutluskäigu kasutamine väite konstrueerimisel.

Uus!!: Aristoteles ja Arutlusviga · Näe rohkem »

Assüüria

''Lamassu'' Assüüria oli vanaaja piirkond Mesopotaamia põhjaosas Tigrise jõe ülemjooksul tänapäeva Põhja-Iraagi aladel.

Uus!!: Aristoteles ja Assüüria · Näe rohkem »

Astronoomia ajalugu

Nebra lähedalt Saksamaalt leitud pronksketas päikese, kuu ja tähtede kujutistega, 1600 eKr Astronoomia ajalugu hõlmab ajaliselt inimkonna kogu kultuuriloo.

Uus!!: Aristoteles ja Astronoomia ajalugu · Näe rohkem »

Athanasios

Ikoon: Athanasios Aleksandriast Athanasios Aleksandriast ehk Athanasios Suur (Ἀθανάσιος) (ladinapäraselt Athanasius; kasutatakse ka nimekuju Atanasius; umbes 295–298 Aleksandria – 2. mai 373 Aleksandria) oli kreeka kirikuisa ja alates 328.

Uus!!: Aristoteles ja Athanasios · Näe rohkem »

Augustinus

Augustinus Hippost Augustinus Hippost Aurelius Augustinus ehk Augustinus Hippost (13. november 354 Tagaste, Numiidia – 28. august 430 Hippo Regius) oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, Kiriku doktor.

Uus!!: Aristoteles ja Augustinus · Näe rohkem »

Augustus De Morgan

Augustus De Morgan (27. juuni 1806 Madura, India – 18. märts 1871 London, Inglismaa) oli inglise matemaatik ja loogik, kelle töö on loogikaõpetuse jaoks väga oluline olnud.

Uus!!: Aristoteles ja Augustus De Morgan · Näe rohkem »

Avalik esinemine

Avalik esinemine (vahel ka kõnekunst) on esinemise viis otsesele publikule.

Uus!!: Aristoteles ja Avalik esinemine · Näe rohkem »

Avatud Eesti raamat

"Avatud Eesti raamat" on eestikeelne peamiselt filosoofiat ja ühiskonnateadusi käsitlevate tõlkeraamatute sari, mis ilmub alates aastast 1994.

Uus!!: Aristoteles ja Avatud Eesti raamat · Näe rohkem »

Averroes

Ibn Rushd. Fragment Andrea Bonaiuto maalist. 14. sajand. Ibn Rushd (ladina keeles Averroës või Averroes; täisnimi araabia keeles أبو الوليد محمد ابن احمد ابن رشد‎ ʾAbū l-Walīd Muḥammad ibn ʾAḥmad ibn Rušd; lühemalt  ابن رشد Ibn Rušd; Córdoba – 10. detsember 1198 Marrakech) oli hispaania-araabia filosoof ja arst.

Uus!!: Aristoteles ja Averroes · Näe rohkem »

Üheksavägine

Üheksavägine (Verbascum thapsus) on mailaseliste sugukonda vägiheina perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaime liik.

Uus!!: Aristoteles ja Üheksavägine · Näe rohkem »

Üksküürkaamel

Üksküürkaamel ehk dromedar (Camelus dromedarius) on sõraliste seltsi kaameli perekonda kuuluv kaameliliik.

Uus!!: Aristoteles ja Üksküürkaamel · Näe rohkem »

Ökoloogia

Ökoloogia (kreeka sõnast oikos 'maja, kodu' + logos "õpetus" või "sõna") on teadus organismide ja keskkonna (sh nii elus- kui eluta looduse) vahelistest suhetest.

Uus!!: Aristoteles ja Ökoloogia · Näe rohkem »

Õiglus

Õiglus on sotsiaalne vahekord, mida peetakse õigeks.

Uus!!: Aristoteles ja Õiglus · Näe rohkem »

Õigusfilosoofia

Õigusfilosoofia on õiguse aluseid käsitlev filosoofia haru.

Uus!!: Aristoteles ja Õigusfilosoofia · Näe rohkem »

Biograafiad (A)

Biograafiad (A) loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab A-tähega.

Uus!!: Aristoteles ja Biograafiad (A) · Näe rohkem »

Bioloogia

Bioloogia uurib eluga seonduvat, piltidel kolibakter, sõnajalgtaim, gasell, koljatmardikas Koduveis Nisu Ümarmürkel Adru ''Fucus serratus'' Bakter ''Gemmatimonas aurantiaca'' arhe Bioloogia (varem on eesti keeles kasutatud ka sõnu eluteadus ja bionoomia) on loodusteaduse haru, mis uurib elu.

Uus!!: Aristoteles ja Bioloogia · Näe rohkem »

Bioloogide loend

Siin on loetletud biolooge.

Uus!!: Aristoteles ja Bioloogide loend · Näe rohkem »

Boëthius

Boëthius oma õpilasi õpetamas Anicius Manlius Severinus Boëthius (480 Rooma – 524 või 525 Pavia) oli kristlik filosoof.

Uus!!: Aristoteles ja Boëthius · Näe rohkem »

Brandon Warmke

Brandon Warmke on USA filosoof, kes kirjutab peamiselt moraalsest vastutusest, andestusest ja karistusest.

Uus!!: Aristoteles ja Brandon Warmke · Näe rohkem »

Bryson Herakleiast

Bryson Herakleiast (kreeka Βρύσων, 5. sajand eKr) oli vanakreeka sofist ja matemaatik, kes oli pärit Herakleia Pontike (vanakreeka Ἡράκλεια Ποντική) linnast Bitüünia maakonnas Väike-Aasias.

Uus!!: Aristoteles ja Bryson Herakleiast · Näe rohkem »

Budistlik loogika

Budistlik loogika on budistliku epistemoloogia (pramān´a; pramān´a-l põhinevat meetodit nimetatakse pramān´avāda-’ks) osa, õpetus korrektse mõtlemise (järeldamise) alustest.

Uus!!: Aristoteles ja Budistlik loogika · Näe rohkem »

Che Guevara

Che Guevara (1960) Che Moskvas Che Guevara (ka El Che, Che; tegelik nimi Ernesto Rafael Guevara de la Serna; 14. juuni 1928 Rosario – 9. oktoober 1967 Vallegrande lähedal Boliivias) oli Argentina päritolu marksistlik revolutsionäär Ladina-Ameerikas.

Uus!!: Aristoteles ja Che Guevara · Näe rohkem »

D'Arcy Thompson

D'Arcy Wentworth Thompson (2. mai 1860, Edinburgh – 21. juuni 1948, St Andrews) oli šoti bioloog, matemaatik ja tõlkija.

Uus!!: Aristoteles ja D'Arcy Thompson · Näe rohkem »

Damasias

Damasias oli Ateena esimene arhont (eponüüm) 583–581 eKr.

Uus!!: Aristoteles ja Damasias · Näe rohkem »

Dante Alighieri

Giotto portree Dantest (umbes 1300) Sandro Botticelli portree Dante Alighierist (1495) Dante Alighieri (umbes 1265 Firenze – 14. september 1321 Ravenna) oli itaalia kirjanik ja poliitikategelane.

Uus!!: Aristoteles ja Dante Alighieri · Näe rohkem »

De hebdomadibus

"De hebdomadibus" ("Seitsmikest") on Boëthiuse teos.

Uus!!: Aristoteles ja De hebdomadibus · Näe rohkem »

De interpretatione

"De interpretatione" (vanakreeka keeles Περὶ ἑρμηνείας (Peri hermeneias)) on Aristotelese teos, osa Organonist.

Uus!!: Aristoteles ja De interpretatione · Näe rohkem »

De monade, numero et figura

"De monade, numero et figura" (Monaadist, arvust ja kujundist) on Giordano Bruno ladinakeelne teos, mis ilmus 1591 Frankfurdis.

Uus!!: Aristoteles ja De monade, numero et figura · Näe rohkem »

De Motu

"De Motu" või "De motu" (ladina keeles "Liikumisest") on pealkiri, mida on kandnud mitu kirjatööd.

Uus!!: Aristoteles ja De Motu · Näe rohkem »

De Motu Animalium

"De Motu Animalium" (ladina keeles "Loomade liikumisest") on pealkiri, mida on kandnud mitu kirjatööd.

Uus!!: Aristoteles ja De Motu Animalium · Näe rohkem »

Demograafia

Demograafiliste andmete esitamiseks eri piirkondade kohta võidaks sageli kasutada kaarte. Maailma riikide kaart rahvastiku suuruse järgi. Demograafia (kreeka keelest – δῆμος dēmos inimesed, γράφω graphō kirjeldus) ehk rahvastikuteadus uurib rahvastiku suurust, struktuuri, rahvastikusündmusi (sünnid, surmad, ränne), rahvastikuprotsesse ja rahvastiku ruumilist paiknemist.

Uus!!: Aristoteles ja Demograafia · Näe rohkem »

Dialektiline loogika (Iljenkov)

"Dialektiline loogika.

Uus!!: Aristoteles ja Dialektiline loogika (Iljenkov) · Näe rohkem »

Diogenes Laertios

Diogenes Laertios (vanakreeka keeles Διογένης Λαέρτιος, ladina keeles Diogenes Laërtius) oli vanakreeka filosoofide biograaf ja doksograaf.

Uus!!: Aristoteles ja Diogenes Laertios · Näe rohkem »

Dionysios Chalkedonist

Dionysios Chalkedonist (kreeka Διονύσιος ὁ Χαλκηδόνιος, 4. sajand eKr) oli vanakreeka filosoof, Megara koolkonna esindaja, kes oli pärit Chalkedoni linnast Bitüünia maakonnast Väike-Aasias.

Uus!!: Aristoteles ja Dionysios Chalkedonist · Näe rohkem »

Disputatsioon

Disputatsioon on mõiste, mida kasutatakse eelkõige keskaegsete ja varauusaegsete akadeemilise väitluste kohta.

Uus!!: Aristoteles ja Disputatsioon · Näe rohkem »

Docta ignorantia

Docta ignorantia (sõna-sõnalt 'õpetatud teadmatus') on mõistmise (ratsionaalsuse) piire ületav teadmine, eriti Jumala kohta.

Uus!!: Aristoteles ja Docta ignorantia · Näe rohkem »

Doxa

Käesolev artikkel on tõlgitud Wikipedia inglisekeelsest versioonist Doxa. Doxa (Vana-Kreeka keeles δόξα; tegusõnast δοκεῖν dokein, „tunduma”, „näima“, „mõtlema“ ja „nõustuma/heaks kiitma”) on Kreeka sõna, mis tähendab levinud uskumust/tõekspidamist või populaarset arvamust.

Uus!!: Aristoteles ja Doxa · Näe rohkem »

Eetika

Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.

Uus!!: Aristoteles ja Eetika · Näe rohkem »

Eetika ja filosoofia piirid

"Eetika ja filosoofia piirid" ("Ethics and the Limits of Philosophy") on Bernard Williamsi filosoofiline raamat, mida peetakse tema peateoseks.

Uus!!: Aristoteles ja Eetika ja filosoofia piirid · Näe rohkem »

Element (stiihia)

Elementideks nimetatakse Euroopa ja ida traditsioonilistes maailmapiltides maailma ürgalgeid (kreeka arche).

Uus!!: Aristoteles ja Element (stiihia) · Näe rohkem »

Elu mõte

Elu mõte on inimese elu kogetav objektiivne väärtus.

Uus!!: Aristoteles ja Elu mõte · Näe rohkem »

Elusolend

Elusolendi all mõeldakse bioloogias mis tahes organismi, sealhulgas näiteks taimi ja seeni.

Uus!!: Aristoteles ja Elusolend · Näe rohkem »

Embrüoloogia

Embrüoloogia (embryon ladina 'loode' ja logos 'õpetus') ehk arenemisõpetus ehk lootelugu on teadus loote arenemisest, mis algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sündimisega või väljumisega lootekestadest (roomajad ja linnud).

Uus!!: Aristoteles ja Embrüoloogia · Näe rohkem »

Emotsioon

Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema.

Uus!!: Aristoteles ja Emotsioon · Näe rohkem »

Emotsioonide tõlgendusteooria

Emotsioonide tõlgendusteooria on teooria psühholoogias, mille kohaselt emotsioonid tulenevad isiku poolt antud tõlgendusest või hinnangust olukorrale.

Uus!!: Aristoteles ja Emotsioonide tõlgendusteooria · Näe rohkem »

Empedokles

Empedokles Empedokles (u 495 eKr – 435 eKr) oli kreeka filosoof, astronoom, matemaatik, füsioloog, psühholoog, zooloog ja arst, kes pärines Akragasest Suur-Kreekas, kreeka kolooniast Sitsiilias (ladina Agrigentum, tänapäeva Agrigento).

Uus!!: Aristoteles ja Empedokles · Näe rohkem »

Enesestmõistetavus

Enesestmõistetavus ehk iseenesestmõistetavus ehk iseenesest teada olek (ladina keeles esse per se notum, inglise keeles self-evidence) on filosoofias propositsiooni (mõtte, väite) omadus, mis seisneb selles, et sellest pole võimalik aru saada ilma teadmiseta, et see on tõene.

Uus!!: Aristoteles ja Enesestmõistetavus · Näe rohkem »

Entelehhia

Entelehhia, eesti keelde vahel tõlgitud ka kui teokstehtus (kreeka keeles εντελέχεια, ladina transliteratsioonis entelechia) on mõiste Aristotelese filosoofias.

Uus!!: Aristoteles ja Entelehhia · Näe rohkem »

Entiteet

Entiteet (uusladina sõnast entitas) on mis tahes, mis on olemas, olgu siis reaalselt või ainult mõtteliselt või fiktiivselt (fiktiivne entiteet), konkreetselt või abstraktselt (abstraktne objekt), asjana, omadusena, seisundina, suhtena, asjaoluna, protsessina või sündmusena.

Uus!!: Aristoteles ja Entiteet · Näe rohkem »

Epifenomenalism

Epifenomenalism on filosoofias seisukoht, mille kohaselt on olemas epifenomenid – entiteedid, mis on küll põhjustatud, kuid millel pole tagajärgi (või pole füüsilisi tagajärgi).

Uus!!: Aristoteles ja Epifenomenalism · Näe rohkem »

Erinevus

Erinevus ehk diferents (prantsuse keeles difference, 'erinevus') on eristav tunnus, asja eriline ainukordsus.

Uus!!: Aristoteles ja Erinevus · Näe rohkem »

Ethics: Inventing Right and Wrong

"Ethics: Inventing Right and Wrong" ("Eetika: õige ja väära leiutamine") on John Mackie filosoofiline raamat.

Uus!!: Aristoteles ja Ethics: Inventing Right and Wrong · Näe rohkem »

Etoloogia

Etoloogia on loomade (sealhulgas inimese) käitumist uuriv teadusharu.

Uus!!: Aristoteles ja Etoloogia · Näe rohkem »

Eubulides

Eubulides (kreeka Εὑβουλίδης; 4. saj. eKr) oli vanakreeka filosoof, kes oli pärit Mileetosest Väike-Aasia rannikul.

Uus!!: Aristoteles ja Eubulides · Näe rohkem »

Eudaimonism

Eudaimonism (vanakreeka sõnast eudaimonia 'õnnelikkus, hea käekäik, hea saatus') on eetiline teooria või mõtteviis, mille kohaselt on inimese eesmärgiks õnneliku elu saavutamine.

Uus!!: Aristoteles ja Eudaimonism · Näe rohkem »

Eudoxos

Eudoxos Knidosest (410 või 408 eKr – 355 või 347 eKr) oli Vana-Kreeka astronoom ja matemaatik.

Uus!!: Aristoteles ja Eudoxos · Näe rohkem »

Evolutsiooniõpetus

Evolutsiooniõpetus on teaduslik käsitlus eluslooduse evolutsioonist.

Uus!!: Aristoteles ja Evolutsiooniõpetus · Näe rohkem »

Ex nihilo nihil fit

Ex nihilo nihil fit (eimillestki ei saa midagi) ehk ex nihilo nihil (eimillestki eimidagi) on põhimõte, mille järgi mitte miski ei saa sündida mittemillestki.

Uus!!: Aristoteles ja Ex nihilo nihil fit · Näe rohkem »

Füüsika (Aristoteles)

Aristotelese "Füüsika" esimene lehekülg Immanuel Bekkeri väljaandest (1837) "Füüsika" keskaegne käsikiri tõlkes ladina keelde; äärele on lisatud kreekakeelne algtekst "Füüsika" on üks Aristotelese peateoseid "Metafüüsika" ja "Nikomachose eetika" kõrval.

Uus!!: Aristoteles ja Füüsika (Aristoteles) · Näe rohkem »

Füsiognoomika

Füsiognoomika (kreeka keelest physis ehk "välimus" ja gnomon ehk "hinnang") tähendab inimese iseloomu ja isiksuse hindamist füüsilise välimuse ja näojoonte järgi.

Uus!!: Aristoteles ja Füsiognoomika · Näe rohkem »

Filosoof

Auguste Rodini skulptuur "Mõtleja" Kopenhaagenis Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega.

Uus!!: Aristoteles ja Filosoof · Näe rohkem »

Filosoofia

Filosoofia (kreeka sõnast φιλοσοφία, mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus') defineerimine on ise filosoofiline küsimus.

Uus!!: Aristoteles ja Filosoofia · Näe rohkem »

Filosoofia valdkonnad

Filosoofia traditsioonilisteks valdkondadeks peetakse ontoloogiat ehk metafüüsikat, epistemoloogiat ehk gnoseoloogiat ja aksioloogiat.

Uus!!: Aristoteles ja Filosoofia valdkonnad · Näe rohkem »

Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia

"Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia põhijoontes" ("Enzyklopädie der philosophischen Wissenschaften im Grundrisse") on Georg Friedrich Wilhelm Hegeli teos, milles ta esitas oma filosoofilise süsteemi kokkuvõtte ning mis oli mõeldud käsiraamatuks tema loengukursuse juurde.

Uus!!: Aristoteles ja Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia · Näe rohkem »

Filosoofiliste teoste loend

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Aristoteles ja Filosoofiliste teoste loend · Näe rohkem »

Fiona Macpherson

Fiona Macpherson on filosoof, kes tegeleb tajufilosoofiaga.

Uus!!: Aristoteles ja Fiona Macpherson · Näe rohkem »

Fotograafia ajalugu

Nii nägi pildistamine välja 1843. aastal. Fotograafia on kogu oma ajaloo vältel aina lihtsamaks muutunud. Fotograafia nimetus pärineb kreekakeelsetest sõnadest phōs (valgus) ja gráphein (kirjutama).

Uus!!: Aristoteles ja Fotograafia ajalugu · Näe rohkem »

Francesco Patrizi da Cherso

Francesco Patrizi da Cherso (ladina keeles Franciscus Patricius, horvaadi keeles Frane Petrić; 25. aprill 1529, Cresi saar, Veneetsia vabariik – 6. veebruar 1597) oli Veneetsia vabariigist, nüüdsest Horvaatiast pärit Itaalia renessansiaegne filosoof, teadlane, vaimulik ja luuletaja.

Uus!!: Aristoteles ja Francesco Patrizi da Cherso · Näe rohkem »

Francis Bacon

Francis Bacon, esimene St Albansi vikont, Verulami parun (22. või 21. jaanuar 1561 – 9. aprill 1626) oli Inglise filosoof, riigimeesm esseist ja polühistor.

Uus!!: Aristoteles ja Francis Bacon · Näe rohkem »

Franz Brentano

Franz Brentano Franz Clemens Honoratus Hermann Brentano (16. jaanuar 1838, Marienberg am Rhein, Reinimaa, Preisi kuningriik – 17. märts 1917, Zürich, Šveits) oli Saksa filosoof ja psühholoog.

Uus!!: Aristoteles ja Franz Brentano · Näe rohkem »

Fraser's Edition of the Works of George Berkeley

"Fraser's Edition of The Works of George Berkeley" on Charles Sanders Peirce'i 1871.

Uus!!: Aristoteles ja Fraser's Edition of the Works of George Berkeley · Näe rohkem »

Friedrich Adolf Trendelenburg

Friedrich Adolf Trendelenburg Friedrich Adolf Trendelenburg (30. november 1802, Eutin, Lübecki vürstpiiskopkond, Püha Rooma Riik – 24. jaanuar 1872, Berliin, Brandenburgi provints, Preisi kuningriik, Saksa keisririik) oli Saksa filosoof ja filoloog.

Uus!!: Aristoteles ja Friedrich Adolf Trendelenburg · Näe rohkem »

Futa Helu

Futa Helu 70. sünnipäevaks tehtud kollaaž, kus ta on kujutatud koos Platoni ja Aristotelesega. Futa Helu (17. juuni 1934, Lotofoa küla, Foa saar, Haʻapai saarestik, Tonga kuningriik – 2. veebruar 2010) oli Tonga filosoof, ajaloolane ja haridustegelane.

Uus!!: Aristoteles ja Futa Helu · Näe rohkem »

G. E. M. Anscombe

pisi Gertrude Elizabeth Margaret Anscombe (18. märts 1919 Limerick, Iirimaa – 5. jaanuar 2001 Cambridge) oli Briti analüütiline filosoof.

Uus!!: Aristoteles ja G. E. M. Anscombe · Näe rohkem »

Galaktika

Berenike Juuste tähtkujus asuv tüüpiline spiraalgalaktika, mille läbimõõt on umbes 55 000 valgusaastat ning mis asub Maast 60 miljoni valgusaasta kaugusel Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem.

Uus!!: Aristoteles ja Galaktika · Näe rohkem »

Galileo Galilei

Galileo Galilei (15. veebruar 1564 Pisa – 8. jaanuar 1642 Arcetri) oli itaalia astronoom, filosoof, füüsik ja polühistor.

Uus!!: Aristoteles ja Galileo Galilei · Näe rohkem »

Geograafide loend

See loend loetleb geograafe.

Uus!!: Aristoteles ja Geograafide loend · Näe rohkem »

George Boole

George Boole (hääldus; 2. november 1815 – 8. detsember 1864) oli suuresti iseseisvalt õppinud inglise matemaatik, filosoof ja loogik, kes töötas lühikest aega matemaatikaõppejõuna Queen's College'is Corkis Iirimaal.

Uus!!: Aristoteles ja George Boole · Näe rohkem »

Geotsentriline maailmasüsteem

Geotsentriline maailmasüsteem on maailmasüsteem (universumi mudel), mis paigutab Maa universumi keskpunkti.

Uus!!: Aristoteles ja Geotsentriline maailmasüsteem · Näe rohkem »

Giorgio Agamben

Lyoni lähistel Giorgio Agamben (sündinud 1942 Roomas) on itaalia filosoof, kelle tuntuimad tööd käsitlevad eriolukorra, eluvormi ja homo sacer'i mõisteid.

Uus!!: Aristoteles ja Giorgio Agamben · Näe rohkem »

Giovanni Alfonso Borelli

Giovanni Alfonso Borelli (28. jaanuar 1608, Napoli – 31. detsember 1679, Rooma) oli renessansiaegne Itaalia füsioloog, füüsik ja matemaatik.

Uus!!: Aristoteles ja Giovanni Alfonso Borelli · Näe rohkem »

Girolamo Rorario

Girolamo Rorario (ladinapäraselt Hieronymus Rorarius; 1485 Pordenone (Friuli) – 1556) oli humanist.

Uus!!: Aristoteles ja Girolamo Rorario · Näe rohkem »

Glaukon

Glaukon (kreeka Γλαύκων; 5.–4. sajand eKr) oli Sokratese lähikondlane, kes tegutses Ateenas, aga oli tõenäoliselt pärit Kollytose deemist Atikas.

Uus!!: Aristoteles ja Glaukon · Näe rohkem »

Glen Pettigrove

Glen A. Pettigrove on USA päritolu moraalifilosoof, kes on kirjutanud muu hulgas iseloomust ja andestusest.

Uus!!: Aristoteles ja Glen Pettigrove · Näe rohkem »

Gnostitsism

Gnostitsism on moodne metatermin nagu kõik „ismid“.

Uus!!: Aristoteles ja Gnostitsism · Näe rohkem »

Godo Lieberg

Godo Lieberg (30. detsember 1929 Kaarma – 31. juuli 2016 Bochum) oli baltisaksa päritolu Saksamaa klassikaline filoloog.

Uus!!: Aristoteles ja Godo Lieberg · Näe rohkem »

Good and Evil: An Absolute Conception

"Good and Evil: An Absolute Conception" on Raimond Gaita filosoofiline raamat.

Uus!!: Aristoteles ja Good and Evil: An Absolute Conception · Näe rohkem »

Gottfried Wilhelm Leibniz

Gottfried Wilhelm Leibniz (umbes 1700) Gottfried Wilhelm Leibniz (ka Leibnitz, von Leibniz; 1. juuli 1646 Leipzig – 14. november 1716 Hannover) oli saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor, kellel olid laialdased teadmised ka paljudes teistes valdkondades.

Uus!!: Aristoteles ja Gottfried Wilhelm Leibniz · Näe rohkem »

Gottlob Frege

Frege (umbes 1879) Friedrich Ludwig Gottlob Frege (8. november 1848 Wismar – 26. juuli 1925 Bad Kleinen) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika rajajaks.

Uus!!: Aristoteles ja Gottlob Frege · Näe rohkem »

Gravitatsioon

Gravitatsioon on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.

Uus!!: Aristoteles ja Gravitatsioon · Näe rohkem »

Gregorius IX

Gregorius IX (Ugolino dei Conti di Segni või Ugolino de' Conti di Segni, ka Ugo dei Conti di Segni või Ugolino d'Anagni; 1145 ja 1170 vahel Anagni – 22. august 1241 Rooma) oli paavst 1227–1241.

Uus!!: Aristoteles ja Gregorius IX · Näe rohkem »

Gustav Naan

Gustav Naan (17. mai 1919 Vladivostok – 12. jaanuar 1994 Tallinn) oli eesti kosmoloog ja filosoof.

Uus!!: Aristoteles ja Gustav Naan · Näe rohkem »

Gustav Teichmüller

Gustav Teichmüller. Gustav Teichmüller (19. november 1832 Braunschweig – 22. mai 1888 Tartu) oli saksa filosoof ja filosoofiaajaloolane, kes töötas Eestis.

Uus!!: Aristoteles ja Gustav Teichmüller · Näe rohkem »

Hans Driesch

Hans Driesch (28. oktoober 1867 Bad Kreuznach – 16. aprill 1941) oli saksa bioloog ja filosoof.

Uus!!: Aristoteles ja Hans Driesch · Näe rohkem »

Haquinus Platinus

Haquinus Platinus (1611, Öjaby (praegu Växjö), Småland, Rootsi – 1684, Urshult) oli Eesti filosoof ja vaimulik.

Uus!!: Aristoteles ja Haquinus Platinus · Näe rohkem »

Harilik rästik

Harilik rästik (Vipera berus), ka lihtsalt rästik,"Eesti looduse taskuentsüklopeedia.

Uus!!: Aristoteles ja Harilik rästik · Näe rohkem »

Hüdrauliline mudel (Descartes)

Hüdrauliline mudel väljendas René Descartes'i arusaamu aju ehitusest ja talitlusest.

Uus!!: Aristoteles ja Hüdrauliline mudel (Descartes) · Näe rohkem »

Heikki Ikäheimo

Heikki Ikäheimo on soome filosoof, kes töötab 2008.

Uus!!: Aristoteles ja Heikki Ikäheimo · Näe rohkem »

Hellenistlik filosoofia

Hellenistlik filosoofia (klassikajärgne filosoofia periood) on antiikfilosoofia ajalõik, mis algas 4.

Uus!!: Aristoteles ja Hellenistlik filosoofia · Näe rohkem »

Hellenite kirik

Helleenide kirik (Oswald Spengler kasutab teose "Õhtumaa allakäik" 2. osas, peamiselt alapeatükis "Araabia kultuuri probleeme", läbisegi nimetusi "kreeklaste kirik" ja "uusplatonistlik kirik", võrdsustades nähtust müsteeriumikultuse, antiikreligiooni ja paganlusega) oli kreekakeelne organisatsioon, mida kujundati tekkiva kristliku kiriku vastu.

Uus!!: Aristoteles ja Hellenite kirik · Näe rohkem »

Henry Aiken

Henry David Aiken (3. juuli 1912 Portland, Oregon – 30. märts 1982 Cambridge, Massachusetts) oli USA filosoof, kes tegeles eetika ja esteetikaga.

Uus!!: Aristoteles ja Henry Aiken · Näe rohkem »

Hermann Nitsch

Hermann Nitsch (29. august 1938 Jedlersdorf, Viin) on Austria avangardistlik maali- ning etenduskunstnik.

Uus!!: Aristoteles ja Hermann Nitsch · Näe rohkem »

Hermeneutika

Hermeneutika (kreeka sõnast hermeneutikē.

Uus!!: Aristoteles ja Hermeneutika · Näe rohkem »

Himu

Himu on inimese isu, soov või igatsus isiku või asja järgi.

Uus!!: Aristoteles ja Himu · Näe rohkem »

Homoseksuaalsus

Homoseksuaalsus ehk homoseksuaalne sättumus on seksuaalne sättumus, millele on iseloomulik romantiline või seksuaalne külgetõmme enamasti samast soost isikute poole ning enamasti samast soost isikutele suunatud seksuaalkäitumine.

Uus!!: Aristoteles ja Homoseksuaalsus · Näe rohkem »

Homoseksuaalsus Uues Testamendis

Uues Testamendis (UT) on vähemalt kolm lõiku, mis võivad viidata homoseksuaalsele tegevusele: Roomlaste 1:26–27, 1. Korintlaste 6:9–10, ja 1 Timoteus 1:9–10.

Uus!!: Aristoteles ja Homoseksuaalsus Uues Testamendis · Näe rohkem »

Homoseksuaalsus Vana-Kreekas

Brygose maalija. ''Alkaios ja Sappho''. Atika punasefiguurilise kalathose A-pool. Umbes 470 eKr. Akragasest (Sitsiilia). Rooma koopia kreeka originaalist.Lesboselt pärit poetessi Sappho paljud armastusluuletused on pühendatud naistele. Tema järgi nimetatakse homoseksuaalseid naisi lesbideks (see nimetus ulatub tagasi 19. sajandisse). Warreni karika A-pool. 1. sajandi esimene pool. Leitud väidetavalt Jeruusalemma lähedalt Bittirist (Bethther). Hõbe. Briti Muuseum, ülemine korrus, ruum 70. reitevahelises ühtes. Mustafiguuriline atika karikas. Vana-Kreeka, 550–525 eKr. Louvre, kreeka, etruski ja rooma mälestiste osakond, Sully tiib, Campana galerii, ruum 39. Campana kogust, saadud 1861. Sümpoosion. Detail freskost Sukelduja haua põhjaseinalt Paestumist (kreeka koloonia Itaalias). Õhtumaa kõige vanemad mälestised (kirjandusteosed, kunstiteosed ja müüdid) samasooliste erootilistest suhetest on pärit Vana-Kreekast.

Uus!!: Aristoteles ja Homoseksuaalsus Vana-Kreekas · Näe rohkem »

Honoré Fabri

Honoré Fabri (ladinapäraselt Honoratus Fabrius) (1607 Ainis, Prantsusmaal - 8. märts 1688 Roomas) oli Prantsuse jesuiidi teoloog, matemaatik ja füüsik.

Uus!!: Aristoteles ja Honoré Fabri · Näe rohkem »

Ibn Sīnā

Trükise esikaas Veneetsiast aastast 1520 Ibn Sina (türgi keeles İbni Sina, läänemaailmas tuntud kui Avicenna; umbes 980 Afshana, Buhhaara lähistel (praegune Usbekistan) – juuni 1037 Hamadan, Iraan) oli turgi filosoof, arst ja poeet.

Uus!!: Aristoteles ja Ibn Sīnā · Näe rohkem »

Ilu

Asuriit Paabulind Tadž Mahal Ilu on tajutava objekti (isiku, olendi, eseme, vaatepildi, helikombinatsiooni vm) omadus või omaduste kombinatsioon, mis tekitab meeldiva aistingu.

Uus!!: Aristoteles ja Ilu · Näe rohkem »

Ilu looduses

"Ilu looduses" (Красота в природе) on Vladimir Solovjovi artikkel, üks tema põhilisi esteetikaalaseid töid.

Uus!!: Aristoteles ja Ilu looduses · Näe rohkem »

Imestus

Imestus on inimese seisund, mille kutsuvad esile ebatavalised nähtused.

Uus!!: Aristoteles ja Imestus · Näe rohkem »

Immanentsifilosoofia

Immanentsifilosoofia on XX sajandi mõtlemise tava, mis vastandub eelkõige transtsendentaalfilosoofiale ning püüab vältida igasuguse transtsendentsi sissetoomist mõtlemise alustesse.

Uus!!: Aristoteles ja Immanentsifilosoofia · Näe rohkem »

Improvisatsioonkõne

Improvisatsioonkõne ehk improkõne on üks kõne edastusviisidest, mida kasutatakse olukordades, kus ettevalmistusaega on vähe või pole seda üldse.

Uus!!: Aristoteles ja Improvisatsioonkõne · Näe rohkem »

Induktsioon

Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus.

Uus!!: Aristoteles ja Induktsioon · Näe rohkem »

Intention

"Intention" ("Kavatsus") on Elizabeth Anscombe'i filosoofiline raamat.

Uus!!: Aristoteles ja Intention · Näe rohkem »

Ioloogia

Vormilise piiritlemise kosmogenees hiina filosoofias. Ainult ring – wuji, ringlainelise joonega – taiji, kaks erivärvi ala – ljangyi, neli kaksjoont – sixiang (moodustavad yin-yangi), Varajase taeva kolmjooned ja Hilise taeva kolmjooned. (Taji on kujutatud kahjuks teistpidi pöörlevana.) Muutuste uurimine (易学 jik6 hok6/ yìxué) on “Zhouyi” ehk “Yijingi”, sellega seotu ja selle rakenduste uurimine eri kultuuri valdkondades.

Uus!!: Aristoteles ja Ioloogia · Näe rohkem »

Iulius Paulus Prudentissimus

Iulius Paulus Prudentissimus ehk Iulius Paulus (2.–3. sajand pKr) oli Vana-Rooma jurist ja keiser Alexander Severuse valitsemise ajal pretoriaanide prefekt.

Uus!!: Aristoteles ja Iulius Paulus Prudentissimus · Näe rohkem »

J. W. Roxbee Cox

J.

Uus!!: Aristoteles ja J. W. Roxbee Cox · Näe rohkem »

Jaan Unt

Jaan Unt Jaan Unt (7. november 1947 Tartu – 12. jaanuar 2012 Tartu) oli eesti klassikaline filoloog, tõlkija ja kirjandusteadlane.

Uus!!: Aristoteles ja Jaan Unt · Näe rohkem »

Jacques Maritain

Jacques Maritain (18. november 1882 – 28. aprill 1973) oli prantsuse katoliiklik filosoof.

Uus!!: Aristoteles ja Jacques Maritain · Näe rohkem »

James Opie Urmson

James Opie Urmson (4. märts 1915 Yorkshire, Hornsea – 29. jaanuar 2012) oli inglise filosoof.

Uus!!: Aristoteles ja James Opie Urmson · Näe rohkem »

Jean Hampton

Jean Elizabeth Hampton (1. juuni 1954 – 2. aprill 1996 Pariis) oli USA filosoof, kes tegeles põhiliselt poliitikafilosoofiaga.

Uus!!: Aristoteles ja Jean Hampton · Näe rohkem »

Jeffrie Murphy

Jeffrie G. Murphy (sündinud 26. novembril 1940 Woodruffis Lõuna-Carolinas) on USA filosoof, kes tegeleb moraalifilosoofiaga, õigusfilosoofiaga, ühiskonnafilosoofiaga ja poliitikafilosoofiaga.

Uus!!: Aristoteles ja Jeffrie Murphy · Näe rohkem »

Johannes Damaskusest

Johannes Damaskusest Johannes Damaskusest (al-Manşūr; umbes 650 või 676 – umbes 749) oli munk ja teoloog, kirikuisa, õigeusu (vaga Johannes Damaskusest) ja katoliku pühak.

Uus!!: Aristoteles ja Johannes Damaskusest · Näe rohkem »

Johannes Duns Scotus

Johannes Duns Scotus (umbes 1266 – 8. detsember 1308) oli kõrgkeskaja teoloog ja filosoof, keda peetakse koos William Ockhami ja Aquino Thomasega üheks oma ajastu prominentseimateks mõtlejaks.

Uus!!: Aristoteles ja Johannes Duns Scotus · Näe rohkem »

Johannes Philoponos

Johannes Philoponos (Ἰωάννης ὁ Φιλόπονος; ca 490 – ca 570; ka Johannes Aleksandriast või Johannes Grammaticus) oli Egiptuses Aleksandrias elanud filoloog, Aristotelese kommentaator ja kristlik teoloog, hulga filosoofiliste ja teoloogiliste teoste autor.

Uus!!: Aristoteles ja Johannes Philoponos · Näe rohkem »

John Cottingham

John Cottingham (sündinud 1943) on inglise filosoof.

Uus!!: Aristoteles ja John Cottingham · Näe rohkem »

John Cowburn

John Cowburn (sündinud 1. aprillil 1927 Uus-Lõuna-Walesis Goulburnis) on Austraalia filosoof ja teoloog.

Uus!!: Aristoteles ja John Cowburn · Näe rohkem »

John McDowell

John McDowell Pariisis oktoobris 2007. John Henry McDowell (sündinud 7. märtsil 1942 Boksburgis, Lõuna-Aafrika Vabariigis) on Lõuna-Aafrika filosoof, kes on olnud Oxfordi Ülikooli University College'i liige ja on nüüd Pittsburghi Ülikooli professor.

Uus!!: Aristoteles ja John McDowell · Näe rohkem »

John Stuart Mill

John Stuart Mill John Stuart Mill (20. mai 1806 London – 8. mai 1873) oli inglise filosoof ja majandusteadlane, üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest.

Uus!!: Aristoteles ja John Stuart Mill · Näe rohkem »

Kadedus

Portree naisest, kes kannatab obsessiivse kadeduse all. Autor Théodore Géricault Kadedus on emotsioon, mis ilmneb siis, kui inimesel puudub, kuid teisel isikul on olemas mingi oskus, saavutus või asi, mida kadedusttundev inimene soovib endale või tahab, et teisel inimesel seda ei oleks.

Uus!!: Aristoteles ja Kadedus · Näe rohkem »

Kaheharuline keel

''Morelia spilota mcdowelli'' kaheharuline keel Kaheharuline keel on keel mis jaguneb otsast kaheks.

Uus!!: Aristoteles ja Kaheharuline keel · Näe rohkem »

Kaksküürkaamel

Kaksküürkaamel ehk baktrian Kaksküürkaamel Tallinna loomaaias Kaksküürkaamel ehk baktrian (Camelus bactrianus) on kaamellaste sugukonda kaameli perekonda kuuluv loomaliik.

Uus!!: Aristoteles ja Kaksküürkaamel · Näe rohkem »

Karikatuur

Karikatuur (itaalia caricatura 'naeruväärne, moonutatud kujutis' caricare 'liialdama') on moonutatud kujutis tegelasest, sündmusest või nähtusest.

Uus!!: Aristoteles ja Karikatuur · Näe rohkem »

Katarsis

Katarsis (kreeka keeles κάθαρσις katharsis 'puhastumine') on emotsioonide puhastumine ja emotsionaalsete pingete maandamine kunsti abil või hinge puhastumine ja uuendumine elamuste mõjul.

Uus!!: Aristoteles ja Katarsis · Näe rohkem »

Kategooria (filosoofia)

Kategooriad filosoofias on kõige üldisemad põhimõisted, nagu ruum, aeg, reaalsus, eksistents, paratamatus, substants, omadus, vaim, mateeria, seisundid, faktid ja sündmused.

Uus!!: Aristoteles ja Kategooria (filosoofia) · Näe rohkem »

Kategooriad

"Kategooriad" on Aristotelese teos, "Organoni" osa, mis traditsiooniliselt paigutatakse selle algusesse.

Uus!!: Aristoteles ja Kategooriad · Näe rohkem »

Kavatsus

Kavatsus (inglise keeles intention) midagi teha seisneb selles, et ollakse otsustanud ja plaani võtnud seda teha.

Uus!!: Aristoteles ja Kavatsus · Näe rohkem »

Käpalised

Käpaliste levikukaart Käpalised ehk orhideelised (Orchidaceae) on morfoloogiliselt mitmekesine ja liigirohke üheiduleheliste sugukond, mis kuulub asparilaadsete seltsi.

Uus!!: Aristoteles ja Käpalised · Näe rohkem »

Küllaldase aluse printsiip

Küllaldase aluse printsiip kõige lihtsamal kujul väidab, et miski ei saa toimuda ilma põhjuseta, kõigel peab olema põhjus või alus.

Uus!!: Aristoteles ja Küllaldase aluse printsiip · Näe rohkem »

Keemia ajalugu

Keemia ajalooks võib pidada perioodi vanaajast kuni tänapäevani.

Uus!!: Aristoteles ja Keemia ajalugu · Näe rohkem »

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem

Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.

Uus!!: Aristoteles ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Näe rohkem »

Keha ja vaimu dualism

Keha ja vaimu dualism on vaimufilosoofias arusaam, mille kohaselt vaimunähtused ei ole füüsilised nähtused ega ümberpöördult.

Uus!!: Aristoteles ja Keha ja vaimu dualism · Näe rohkem »

Kepleri seadused

Kepleri kolme seaduse illustratsioon. (1) Orbiidid on ellipsid, kus esimese planeedi fookusteks on ''ƒ''1 ja ''ƒ''2 ning teise planeedi fookusteks ''ƒ''1 ja ''ƒ''3. Päike asub fookuses ''ƒ''1. (2) Kaks tumedamat sektorit ''A''1 ja ''A''2 on võrdsete pindaladega. Aeg, mis kulub planeedil 1, et katta sektorit ''A''1, on võrdne ajaga, mis kulub, et katta sektor ''A''2. (3) Orbitaalperioodide suhe planeedi 1 ja planeedi 2 jaoks on ''a''13/2: ''a''23/2. Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese.

Uus!!: Aristoteles ja Kepleri seadused · Näe rohkem »

Keskaja filosoofia

Keskaja filosoofia all mõistetakse tavaliselt katoliikliku Lääne-Euroopa keskaegset filosoofiat.

Uus!!: Aristoteles ja Keskaja filosoofia · Näe rohkem »

Kogelus

Kogelus, ka kogelemine varem kutsustud ka spasmofeemiaks (kr. spasmos kramp + phemi räägin) on kõne tempo ja rütmi häire, mida iseloomustab kõnevoolu tahtmatud katkestused või/ ja kordused.

Uus!!: Aristoteles ja Kogelus · Näe rohkem »

Kolmanda inimese argument

Aristoteles, koopia Lysippose loodud portreest Kolmanda inimese argument, millest räägib esimesena Platon oma dialoogis "Parmenides" (132d-133a), on Platoni ideedeõpetuse kriitika.

Uus!!: Aristoteles ja Kolmanda inimese argument · Näe rohkem »

Kristlik filosoofia

Kristlikuks filosoofiaks nimetatakse kristlusel põhinevat filosoofilist traditsiooni.

Uus!!: Aristoteles ja Kristlik filosoofia · Näe rohkem »

Kuld

Sünteetilised kulla kristallid. Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.

Uus!!: Aristoteles ja Kuld · Näe rohkem »

Kultuuriteadus ja loodusteadus

"Kultuuriteadus ja loodusteadus" ("Kulturwissenschaft und Naturwissenschaft") on Heinrich Rickerti teos, milles ta arendab edasi Wilhelm Windelbandi kõnes "Ajalugu ja loodusteadus" esitatud ideid.

Uus!!: Aristoteles ja Kultuuriteadus ja loodusteadus · Näe rohkem »

Kuu

Kuu on Maa looduslik kaaslane.

Uus!!: Aristoteles ja Kuu · Näe rohkem »

Kuuillusioon

Kuuillusioon on optiline illusioon, mille tõttu näib Kuu horisondi lähedal suuremana kui kõrgemal taevas.

Uus!!: Aristoteles ja Kuuillusioon · Näe rohkem »

Kvaliteet

Kvaliteet (ladina keeles qualitas) on omadus, laad; headus.

Uus!!: Aristoteles ja Kvaliteet · Näe rohkem »

Kvintessents

Millegi kvintessents on selle puhtaim või olulisim osa ehk asja tuum.

Uus!!: Aristoteles ja Kvintessents · Näe rohkem »

Ladinakeelsete väljendite loend

Siin on loetletud ladinakeelseid väljendeid ja nende ligilähedasi eestikeelseid tähendusi.

Uus!!: Aristoteles ja Ladinakeelsete väljendite loend · Näe rohkem »

Lame Maa

tabernaaklil. 6. sajand Lame Maa on ettekujutus Maast või Maa mudel, mille järgi Maa pind on tasapinnaline.

Uus!!: Aristoteles ja Lame Maa · Näe rohkem »

Lapsepõlvefilosoofia

Poisslaps mängimas Lapsepõlvefilosoofia on filosoofia haru, mis esindab lapse uudishimuliku loomuse ulatust ja sügavust.

Uus!!: Aristoteles ja Lapsepõlvefilosoofia · Näe rohkem »

Lõpmatus

Lõpmatus (sümbol \infty) on omadus, mis seisneb piiramatuses.

Uus!!: Aristoteles ja Lõpmatus · Näe rohkem »

Lõpp-põhjus

Lõpp-põhjus ehk eesmärkpõhjus (ladina causa finalis) on põhjus, mis seotud eesmärgiga.

Uus!!: Aristoteles ja Lõpp-põhjus · Näe rohkem »

Leo Näpinen

Leo Näpinen (sündinud 17. aprillil 1948) on ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof.

Uus!!: Aristoteles ja Leo Näpinen · Näe rohkem »

Life's Dominion

"Life's Dominion: An Argument about Abortion, Euthanasia, and Individual Freedom" on Ronald Dworkini filosoofiline raamat.

Uus!!: Aristoteles ja Life's Dominion · Näe rohkem »

Liik (bioloogia)

Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.

Uus!!: Aristoteles ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »

Liikumatu liigutaja

Liikumatu liigutaja (vanakreeka keeles: ὃ οὐ κινούμενον κινεῖ,, "see mis liikumatuna liigutab") teise sõnaga esmaliigutaja, on jõud, olemus, mis liigutab kogu universumit ise liikumata, samas olles kogu ülejäänud liikumise põhjus.

Uus!!: Aristoteles ja Liikumatu liigutaja · Näe rohkem »

Linnutee

Kunstniku kujutus Linnuteest Linnutee ehk Galaktika on galaktika, millesse kuulub Päike.

Uus!!: Aristoteles ja Linnutee · Näe rohkem »

Logical Learning Theory

"Logical Learning Theory" on USA psühholoogi Joseph Rychlaki raamat, mis ilmus 1994 kirjastuse University of Nebraska Press väljaandel.

Uus!!: Aristoteles ja Logical Learning Theory · Näe rohkem »

Logopeedia

Logopeedia on teadus kommunikatsioonipuuete avaldumisest, ennetamisest, hindamisest ja teraapiast.

Uus!!: Aristoteles ja Logopeedia · Näe rohkem »

Logos

Logos on vanakreeka tavakeele sõna ja vanakreeka filosoofia termin, mille mitmetahuline tähendus on aja jooksul muutunud.

Uus!!: Aristoteles ja Logos · Näe rohkem »

Loodusfilosoofia

Loodusfilosoofia (ladina keeles philosophia naturalis) on looduse ja füüsilise universumi filosoofilise uurimise viis, mis valitses enne moodsa teaduse arengut.

Uus!!: Aristoteles ja Loodusfilosoofia · Näe rohkem »

Loodusseadus

Loodusseadus on looduse nähtuste juures esinev seaduspärasus, mida kinnitavad lugematud vaatlused või katsed ja selgitab teooria.

Uus!!: Aristoteles ja Loodusseadus · Näe rohkem »

Loogikute loend

Loogikute loend loetleb loogikuid.

Uus!!: Aristoteles ja Loogikute loend · Näe rohkem »

Loomkatse

Mälestusmärk katseloomadena hukkunud merisigadele Riemsis 288x288px Loomkatse (loomsed uuringud, in vivo katsed) on inimeste asemel loomade peal tehtav uuring. Loomkatseid hõlmavaid uurimusi viiakse läbi ülikoolide teadusasutustes, meditsiinikoolides, farmaatsiafirmades, kaitseasutustes ja ka kommertsettevõtetes, mis pakuvad loomkatsete võimalust.

Uus!!: Aristoteles ja Loomkatse · Näe rohkem »

Love (Milligan)

"Love" (2011) on Tony Milligani ülevaade armastuse filosoofilistest küsimustest.

Uus!!: Aristoteles ja Love (Milligan) · Näe rohkem »

Love, Friendship, and the Self

"Love, Friendship, and the Self: Intimacy, Identification, and the Social Nature of Persons" on Bennett Helmi filosoofiline teos.

Uus!!: Aristoteles ja Love, Friendship, and the Self · Näe rohkem »

Lucy Allais

Lucy Allais on Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit filosoof.

Uus!!: Aristoteles ja Lucy Allais · Näe rohkem »

Lykeion

Lykeios (vanakreeka keeles Λύκειον) oli Apollon Lykeiosele pühendatud hiiesalu Ateenas.

Uus!!: Aristoteles ja Lykeion · Näe rohkem »

Lykophron

Lykophron (5. sajandi lõpp eKr – 4. sajandi algus eKr) oli vanakreeka sofist, kes elas tõenäoliselt Sitsiilia saarel Sürakuusa linnas.

Uus!!: Aristoteles ja Lykophron · Näe rohkem »

Maa kuju

sihiga; raskusjõud ei ole alati suunatud Maa keskpunkti poole Maa kuju all mõeldakse tavaliselt Maa tema pinna tegeliku kuju lähendust, mis on matemaatiliselt võimalikult hästi formuleeritav.

Uus!!: Aristoteles ja Maa kuju · Näe rohkem »

Maa-väliste tsivilisatsioonide otsingud

Maa-väliste tsivilisatsioonide otsingud (inglise search for extraterrestrial intelligence ehk lühendina SETI) on katsed leida tõendeid maaväliste tsivilisatsioonide (või mis tahes maaväliste eluvormide) kohta.

Uus!!: Aristoteles ja Maa-väliste tsivilisatsioonide otsingud · Näe rohkem »

Majandusteadlaste loend

Siin on loetletud majandusteadlasi ja majandusteaduse eelkäijaid.

Uus!!: Aristoteles ja Majandusteadlaste loend · Näe rohkem »

Majandusteaduse ajalugu

Majandusteaduse ajalugu ehk majandusmõtte ajalugu on majandusalaste vaadete areng, kaasa arvatud kitsamas mõttes majandusteaduse ajalugu.

Uus!!: Aristoteles ja Majandusteaduse ajalugu · Näe rohkem »

Maolised

Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.

Uus!!: Aristoteles ja Maolised · Näe rohkem »

Maoliste klassifikatsioon

Aristotelest peetakse esimeseks kes püüdis loomi (sh madusid) bioloogiliselt klassifitseerida (Historia Animalium).

Uus!!: Aristoteles ja Maoliste klassifikatsioon · Näe rohkem »

Martin Buber

Martin Buber pisi Martin Buber (8. veebruar 1878 Viin – 13. juuni 1965 Jeruusalemm) oli Austrias, Saksamaal ja Iisraelis elanud juudi filosoof, teoloog, kirjanik ja pedagoog.

Uus!!: Aristoteles ja Martin Buber · Näe rohkem »

Martin Heidegger

Martin Heidegger Martin Heidegger (26. september 1889 Meßkirch – 26. mai 1976 Freiburg) oli saksa filosoof, üks 20. sajandi mõjukamaid filosoofe.

Uus!!: Aristoteles ja Martin Heidegger · Näe rohkem »

Masin

Masin (ladina machina, vanakreeka mēchanḗ) on mehaanilist liikumist rakendav seade, mis muundab energiat, tööobjekte või informatsiooni, et inimese kehalist või vaimset tööd asendada või kergendada.

Uus!!: Aristoteles ja Masin · Näe rohkem »

Mateeria

Mateeria (mõnikord ka: aine) mõistet on filosoofias traditsiooniliselt kasutatud Aristotelese mõistes.

Uus!!: Aristoteles ja Mateeria · Näe rohkem »

Mälu

Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi.

Uus!!: Aristoteles ja Mälu · Näe rohkem »

Mükobakter

Mükobakter (Mycobacterium) on perekond happekindlaid grampositiivseid, eoseid mittemoodustavaid pulgakujulisi baktereid.

Uus!!: Aristoteles ja Mükobakter · Näe rohkem »

Mõistekiri

"Mõistekirja" tiitelleht "Mõistekiri" ("Begriffsschrift") on Gottlob Frege umbes 80-leheküljeline raamat loogikast.

Uus!!: Aristoteles ja Mõistekiri · Näe rohkem »

Meeled

Viis meelt ja vastavad meeleelundid Meeled (lad sensus, ingl senses) on loomade (sealhulgas inimeste) võime tunnetada välis- või sisekeskkonnast pärinevaid stiimuleid.

Uus!!: Aristoteles ja Meeled · Näe rohkem »

Meelelahutus

Meelelahutus on meeleolu muutmisele, tõstmisele või parandamisele suunatud tegevus.

Uus!!: Aristoteles ja Meelelahutus · Näe rohkem »

Merebioloogia

Merebioloogia on teadusharu, mis uurib ookeanide, merede ja teiste soolaste veekogude elusorganisme (mereelustikku).

Uus!!: Aristoteles ja Merebioloogia · Näe rohkem »

Meta-

Meta- (kreeka keeles μετά 'pärast') on tavaliselt nimisõna eesliide, mida kasutatakse millegi sellise kohta, mis tuleb pärast selle nimisõnaga tähistatavat ja seda tähistatavat ületades, andes nimisõnaga tähistatavale uue, kõrgema, üldisema vaatepunkti.

Uus!!: Aristoteles ja Meta- · Näe rohkem »

Metaeetika

Metaeetika on eetika haru, mis uurib eetikaterminite tähendust, eetiliste väärtusotsustuste loomust ning eetikateooriate ja otsustuste õigustatust.

Uus!!: Aristoteles ja Metaeetika · Näe rohkem »

Metafüüsika

Metafüüsika on filosoofia haru, mis püüab selgitada kogu olemise põhialuseid ning algupära ja reaalse kogemuse piire ületavaid probleeme.

Uus!!: Aristoteles ja Metafüüsika · Näe rohkem »

Metafüüsika (Aristoteles)

"Metafüüsika" on Aristotelese teos, mis on pandud tema märkmetest või loengute "käsikirjadest" kokku mitusada aastat pärast tema surma.

Uus!!: Aristoteles ja Metafüüsika (Aristoteles) · Näe rohkem »

Metafüüsika 1

"Metafüüsika" 1.

Uus!!: Aristoteles ja Metafüüsika 1 · Näe rohkem »

Metafüüsika 13

"Metafüüsika" 13.

Uus!!: Aristoteles ja Metafüüsika 13 · Näe rohkem »

Metafüüsika 4

"Metafüüsika 4" ehk "Metafüüsika Γ" on Aristotelese teose "Metafüüsika" 4.

Uus!!: Aristoteles ja Metafüüsika 4 · Näe rohkem »

Metafüüsika 5

"Metafüüsika" 5.

Uus!!: Aristoteles ja Metafüüsika 5 · Näe rohkem »

Metafüüsika 7

"Metafüüsika" 7.

Uus!!: Aristoteles ja Metafüüsika 7 · Näe rohkem »

Metaphysics

"Metaphysics" on Richard Taylori filosoofiline raamat.

Uus!!: Aristoteles ja Metaphysics · Näe rohkem »

Metoik

Metoik (vanakreeka keeles metoikos 'ümberasuja') oli antiikajal Kreekas, eeskätt Ateenas elav vaba isik, kes polnud sündinud polise kodanike järglasena, vaid oli mujalt sissesõitnu.

Uus!!: Aristoteles ja Metoik · Näe rohkem »

Michael Slote

Michael Slote on filosoof, Miami Ülikooli UST eetikaprofessor.

Uus!!: Aristoteles ja Michael Slote · Näe rohkem »

Michael Stocker

Michael Stocker on USA filosoof.

Uus!!: Aristoteles ja Michael Stocker · Näe rohkem »

Mikael Agricola

Mikael Agricola (umbes 1510 Uusimaa, Torsby – 9. aprill 1557 Kyrönniemi) oli Soome vaimulik, soome kirjakeele rajaja, üks tähtsamaid reformatsiooni edendajaid Soomes.

Uus!!: Aristoteles ja Mikael Agricola · Näe rohkem »

Mimees

Mimees, varem ka mimesis, (vanakreeka sõnast mimēsis, 'jäljendus') on filosoofias ja kunstiteoorias jäljendus kui asjade omavaheline suhe või suhestumise protsess, mis leiab aset idee ja tegelikkuse, tegelikkuse ja kunstiteose, kunstiteose ja hinge, looduse ja hinge vms vahel.

Uus!!: Aristoteles ja Mimees · Näe rohkem »

Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?

"Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Arutlus teaduse olemusest ja seisundist ning teaduslikest meetoditest" ("What is this thing called science?") on Alan Chalmersi filosoofiaraamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse üliõpilaste ja teadlaste jaoks, kuid esitab ka oma seisukoha.

Uus!!: Aristoteles ja Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? · Näe rohkem »

Modaalsus

Modaalsus on filosoofias laad ja viis, kuidas miski on, näib või kuidas sellest mõeldakse.

Uus!!: Aristoteles ja Modaalsus · Näe rohkem »

Modern Moral Philosophy

"Modern Moral Philosophy" ("Uusaja moraalifilosoofia" või "Moodne moraalifilosoofia") on G. E. M. Anscombe'i artikkel, millega ta algatas vooruseetika taassünni.

Uus!!: Aristoteles ja Modern Moral Philosophy · Näe rohkem »

Moral Saints

"Moral Saints" (1982) on Susan Wolfi artikkel.

Uus!!: Aristoteles ja Moral Saints · Näe rohkem »

Morality: Its Nature and Justification

"Morality: Its Nature and Justification" on Bernard Gerti filosoofiline raamat.

Uus!!: Aristoteles ja Morality: Its Nature and Justification · Näe rohkem »

Muna ja kana probleem

Muna ja kana probleem on filosoofiline paradoks, mida peetakse sageli põhimõtteliselt lahendamatuks ning sellele küsimusele vastuse otsimist mõttetuseks.

Uus!!: Aristoteles ja Muna ja kana probleem · Näe rohkem »

Museion

Museion ('muusade tempel') oli riiklik uurimisasutus Aleksandrias praegu täpselt teadmata asukohas linna loodeosas sadama lähedal palee ruumides ja arvukates juurdeehitistes.

Uus!!: Aristoteles ja Museion · Näe rohkem »

Muusika

Muusika ehk helikunst (vanakreeka sõnast μουσική (τέχνη) 'muusade kunst' ladinakeelse sõna (ars) musica kaudu) on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla helid: muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid.

Uus!!: Aristoteles ja Muusika · Näe rohkem »

Naturaalmajandus

Naturaalmajandus ehk elatusmajandus (inglise keeles natural economics) on majandussüsteem, mille puhul kaubalis-rahalised suhted on kas vähe arenenud või puuduvad üldse.

Uus!!: Aristoteles ja Naturaalmajandus · Näe rohkem »

Ned Markosian

Ned Markosian on USA filosoof, kes tegeleb metafüüsikaga.

Uus!!: Aristoteles ja Ned Markosian · Näe rohkem »

Neovitalism

Neovitalism on vaateviis bioloogias, mis kujunes 19.

Uus!!: Aristoteles ja Neovitalism · Näe rohkem »

Newtoni seadused

"Principia" esmatrüki tiitelleht (1687). Isaac Newton Newtoni seadused on kolm fundamentaalset füüsikalist seadust, mis panevad aluse dünaamikale ja üldisemalt kogu klassikalisele mehaanikale.

Uus!!: Aristoteles ja Newtoni seadused · Näe rohkem »

Niccolò Machiavelli

Niccolò Machiavelli (3. mai 1469 Firenze – 21. või 22. juuni 1527 Firenze) oli renessansiaegse Itaalia poliitiline mõtleja ja üks oma kaasaegse poliitikateaduse (political science) rajajaist; kirjanik ja dramaturg, sõjateoreetik ja Firenze linnvabariigi teenistuja; itaalia kirjakeele arendaja ja luuletaja.

Uus!!: Aristoteles ja Niccolò Machiavelli · Näe rohkem »

Nicolaus Cusanus

pisi Nicolaus Cusanus ehk Kuesi Nikolaus ehk Nikolaus Kuesist (1401 Kuesis Moseli ääres (praegu Bernkastel-Kues) – 11. august 1464 Todis (Umbria)) oli kirikutegelane, kardinal ja universaalõpetlane, keda paljud peavad 15. sajandi tähtsaimaks filosoofiks ja üheks tähtsamaks matemaatikuks.

Uus!!: Aristoteles ja Nicolaus Cusanus · Näe rohkem »

Nikomachose eetika

1837. aasta väljaande 1. peatükk "Nikomachose eetika" (vanakreeka ἠθικὰ Νικομάχεια (ēthiká Nikomácheia)) on kolmest Aristotelese nime all pärandunud eetikat käsitlevast kirjutisest kõige tähtsam.

Uus!!: Aristoteles ja Nikomachose eetika · Näe rohkem »

Notker Labeo

Notker Labeo, tuntud kui Notker Teutonicus (umbes 950 Sankt Gallen – 28. juuni 1022) oli benediktiini munk, kes oli esimene Aristotelese kommentaator keskajal.

Uus!!: Aristoteles ja Notker Labeo · Näe rohkem »

Nous

Nous (ka nus; vanakreeka νοῦς, ka νόος) on vanakreeka sõna, mida on muu hulgas filosoofias mitmes tähenduses tarvitatud.

Uus!!: Aristoteles ja Nous · Näe rohkem »

Olemine

Olemine (vanakreeka keeles to einai, ladina keeles esse, saksa keeles Sein) oli 20nda sajandini filosoofia peamine uurimisala.

Uus!!: Aristoteles ja Olemine · Näe rohkem »

Olemise ahel

1579. aastal https://es.wikipedia.org/wiki/Diego_de_Valad%C3%A9s Diego de Valadése poolt tehtud joonis olemise ahelast Olemise ahel on kõikehõlmav hierarhiline struktuur, mille paljudest versioonidest tuntuim on keskajal sätestatud kristlik jumalale alluv ahel.

Uus!!: Aristoteles ja Olemise ahel · Näe rohkem »

Olemus

Olemus (vanakreeka keeles ousia, ladina keeles essentia, saksa keeles Wesen) on filosoofias enamasti see, mis jääb asja muutudes samaks, olles asjale olemuslikuks.

Uus!!: Aristoteles ja Olemus · Näe rohkem »

Ontoloogiline diferents

Ontoloogiline diferents (saksa keeles die ontologische Differenz) on eelkõige Martin Heideggeri filosoofia üks tunnusmõisteid, mis osutab otsustavale vahetegemisele oleva olemise (das Sein des Seienden, olevale kuuluv olemine) ja olemise enese vahel.

Uus!!: Aristoteles ja Ontoloogiline diferents · Näe rohkem »

Optika

Optika on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi, sealjuures ka aine ja valguse vastastikmõju.

Uus!!: Aristoteles ja Optika · Näe rohkem »

Ordoliberalism

Ordoliberalism on Saksamaalt pärinev sotsiaalliberalismi ja neoliberalismi vahele jääv mõttesuund, mille kohaselt riik peab tagama, et vaba turg saavutaks oma teoreetilise potentsiaali lähedasi tulemusi.

Uus!!: Aristoteles ja Ordoliberalism · Näe rohkem »

Organism

Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.

Uus!!: Aristoteles ja Organism · Näe rohkem »

Organon

Organon (kreeka όργανον tähendab "tööriista", organit) on Aristotelese peripateetikutest järgijate antud koondnimi ta kuuele loogika alasele tööle.

Uus!!: Aristoteles ja Organon · Näe rohkem »

Ousia

Ousia (ka: usia, oysia; vanakreeka οὐσία; eesti 'olemus, olevus, olemine', ladina essentia, saksa das Wesen) on vanakreeka filosoofia üks olulisemaid sõnu.

Uus!!: Aristoteles ja Ousia · Näe rohkem »

Paracelsus

Paracelsus Monument Saksamaal Beratzhausenis Paracelsus (kodanikunimega Theophrastus Philippus Aureolus Bombastus von Hohenheim; 11. või 17. november 1493 – 24. september 1541) oli šveitsi päritoluga arst ja loodusteadlane, iatrokeemia rajaja.

Uus!!: Aristoteles ja Paracelsus · Näe rohkem »

Parmenides

Pildi autor Raffaello Sanzio Parmenides (umbes 540 – 480 eKr) oli vanakreeka filosoof, kelle kodulinnaks oli Elea linn Suur-Kreekas (praegune Velia linn Lõuna-Itaalias) ja keda loetakse vastavalt oma kodukohale eleaatide koolkonda kuuluvaks ning klassifitseeritakse eelsokraatikuks, nagu kõiki Sokratesele ajalooliselt eelnevaid filosoofe.

Uus!!: Aristoteles ja Parmenides · Näe rohkem »

Parmenides (Platon)

"Parmenides" on antiikfilosoof Platoni dialoogi vormis filosoofiline teos, mis kannab tuntud eelsokraatilise filosoofi Parmenidese nime.

Uus!!: Aristoteles ja Parmenides (Platon) · Näe rohkem »

Paul Feyerabend

Paul Feyerabend Paul Karl Feyerabend (23. jaanuar 1924 Viin – 11. veebruar 1994 Zürich) oli Austrias sündinud teadusfilosoof, kes hiljem elas Inglismaal, USA-s ja Uus-Meremaal.

Uus!!: Aristoteles ja Paul Feyerabend · Näe rohkem »

Paul Grice

Herbert Paul Grice (ta kasutas põhiliselt autorinime Paul Grice, mõne korra ka nimekuju H. P. Grice; 13. märts 1913 Birmingham – 28. august 1988 Berkeley, California) oli Briti filosoof, kes töötas pikka aega USA-s. Ta on tuntud eelkõige uudsete ideede poolest keelefilosoofias (tähenduse loomus, Grice'i maksiimid, implikatuurid).

Uus!!: Aristoteles ja Paul Grice · Näe rohkem »

Põhjus ja tagajärg

Põhjus ja tagajärg on filosoofilised mõisted, mis iseloomustavad nähtustevahelist üldist seost materiaalses protsessis, milles ühe nähtuse toimumisel tekib teine nähtus.

Uus!!: Aristoteles ja Põhjus ja tagajärg · Näe rohkem »

Pentti Saarikoski

Pentti Saarikoski (1958) Pentti Saarikoski (2. september 1937 Impilahti – 24. august 1983 Joensuu) oli soome kirjanik ja tõlkija, Teise maailmasõja järgse Soome kirjanduse silmapaistvamaid esindajaid.

Uus!!: Aristoteles ja Pentti Saarikoski · Näe rohkem »

Peripateetikud

Peripateetikud (vanakreeka keeles περιπατητικοί 'ringijalutajad') on Aristotelese õpetust tõlgendanud ja arendanud Vana-Kreeka filosoofide koolkond.

Uus!!: Aristoteles ja Peripateetikud · Näe rohkem »

Philolaos

Philolaos ehk Philolaos Krotonist (vanakreeka Φιλόλαος, ladina Philolaus; umbes 480...475 eKr – umbes 405...385 eKr) oli vanakreeka filosoof, kes arvatakse pütaagorlaste ja Sokratese-eelsete filosoofide hulka.

Uus!!: Aristoteles ja Philolaos · Näe rohkem »

Philosophia

Eesti sõna "filosoofia" ja selle vasted paljudes teistes keeltes pärinevad vanakreeka sõnast "philosophia" (φιλοσοφία).

Uus!!: Aristoteles ja Philosophia · Näe rohkem »

Philosophy of Mathematics: An Introduction

"Philosophy of Mathematics: An Introduction" on David Bostocki filosoofiline raamat, mis ilmus 2009.

Uus!!: Aristoteles ja Philosophy of Mathematics: An Introduction · Näe rohkem »

Philosophy of Science: A Contemporary Approach

"Philosophy of Science: A Contemporary Approach" ("Teadusfilosoofia: tänapäevane lähenemine") on Alex Rosenbergi raamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse.

Uus!!: Aristoteles ja Philosophy of Science: A Contemporary Approach · Näe rohkem »

Pierre Abélard

Jean Vignaud. Abélard ja Héloïse Fulberti poolt üllatatuna. Õli lõuendil. 1819. Pierre Abélard (ladinapäraselt Petrus Abaelardus; (1079 Le Pallet Nantes'i lähedal – 21. aprill 1142 Saint-Marceli klooster Chalon-sur-Saône'i lähedal) oli prantsuse skolastiline filosoof ja teoloog.

Uus!!: Aristoteles ja Pierre Abélard · Näe rohkem »

Pierre Gassendi

Pierre Gassendi (sünninimi Pierre Gassend, ladinapärane nimi Petrus Gassendi; 22. jaanuar 1592 Champtercier Digne'i lähedal, Provence – 24. oktoober 1655 Pariis) oli prantsuse filosoof, matemaatik ja astronoom.

Uus!!: Aristoteles ja Pierre Gassendi · Näe rohkem »

Placita philosophorum

"Placita philosophorum" ("Filosoofide arvamused") on Hermann Dielsi arvates umbes 150.

Uus!!: Aristoteles ja Placita philosophorum · Näe rohkem »

Platon

''Platonit kujutav herm (Berliin, Altes Museum)'' Platon (umbes 427 eKr Ateena – umbes 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.

Uus!!: Aristoteles ja Platon · Näe rohkem »

Platoni akadeemia

Platoni Akadeemia oli Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr.

Uus!!: Aristoteles ja Platoni akadeemia · Näe rohkem »

Platoni dialoogid

Platoni dialoogid on vanakreeka filosoofi Platoni dialoogivormis filosoofilised teosed.

Uus!!: Aristoteles ja Platoni dialoogid · Näe rohkem »

Pneuma

Pneuma (πνεύμα; 'vaim', 'hingus', 'õhk') on vanakreeka sõna, mille üks vastetest on 'vaim'.

Uus!!: Aristoteles ja Pneuma · Näe rohkem »

Poeetika

Poeetika on õpetus sellest, kuidas kunstiteost tehakse, millistele reeglitele tekstid alluvad.

Uus!!: Aristoteles ja Poeetika · Näe rohkem »

Polühistor

Leonardo da Vinci autoportree. 1512. Sangviin, joonistus. Praegu asub Biblioteca Reales TorinosPolühistor (.

Uus!!: Aristoteles ja Polühistor · Näe rohkem »

Political Philosophy

"Political Philosophy" on Jean Hamptoni sissejuhatav raamat poliitikafilosoofiast.

Uus!!: Aristoteles ja Political Philosophy · Näe rohkem »

Porphyriose puu

Porphyriose puu (ka scala praedicamentalis) on filosoofias klassikaline vahend nö "olemise astmete" (scale of being) illustreerimiseks.

Uus!!: Aristoteles ja Porphyriose puu · Näe rohkem »

Poseidonios

Posidonius Poseidonios Apameiast (ka Poseidonios Rhodoselt; kreeka keeles Ποσειδώνιος, Poseidonios; u. 135 eKr, Apameia, Süüria – u. 51 eKr, Rhodos või Rooma) oli vanakreeka filosoof stoikute koolkonnast ning üks oma aja suuremaid erudiite Stoic, ühtlasi poliitik, astronoom, geograaf, ajaloolane ja õpetaja, kes sündis Süürias Apameas ning tegutses Rhodose saarel.

Uus!!: Aristoteles ja Poseidonios · Näe rohkem »

Praktiline filosoofia

Praktiliseks filosoofiaks nimetatakse filosoofia harusid, mis on tihedalt seotud praktiliste rakendustega nagu eetika, esteetika, poliitiline filosoofia, õigusfilosoofia, religioonifilosoofia, väärtusteooria jts.

Uus!!: Aristoteles ja Praktiline filosoofia · Näe rohkem »

Predikaat

Predikaat on traditsioonilises loogikas see, mida millegi kohta öeldakse; termin propositsioonis, mida öeldakse teise termini (subjekti) kohta ehk omistatakse subjektile ehk preditseeritakse subjekti kohta.

Uus!!: Aristoteles ja Predikaat · Näe rohkem »

Principia Ethica

"Principia Ethica" on 1903.

Uus!!: Aristoteles ja Principia Ethica · Näe rohkem »

Psüühiline funktsioon

Psüühiline funktsioon ehk mentaalne funktsioon on protsess, mille läbi toimub organismi suhe ümbritseva keskkonnaga ja mille eesmärk on organismi jaoks võimalikult optimaalse seisundi kindlustamine sõltuvalt ümbritseva keskkonna tingimustest.

Uus!!: Aristoteles ja Psüühiline funktsioon · Näe rohkem »

Psühholoogia

Psühholoogia on teadusharu, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse (või psüühikat) ehk vaimseid protsesse ja nendevahelisi seoseid.

Uus!!: Aristoteles ja Psühholoogia · Näe rohkem »

Psühholoogiline sõda

Psühholoogiline sõda on vastase mõjutamine kunstiliste, poliitiliste, meedia ja kõikide propagandavahenditega, nii lahingus kui ka väljaspool lahinguvälja.

Uus!!: Aristoteles ja Psühholoogiline sõda · Näe rohkem »

Psychologie vom empirischen Standpunkte

"Psychologie vom empirischen Standpunkte" ("Psühholoogia empiirilisest vaatepunktist") on 1874 Leipzigis kirjastuse Verlag von Duncker & Humblot ilmunud Franz Brentano raamat.

Uus!!: Aristoteles ja Psychologie vom empirischen Standpunkte · Näe rohkem »

Puugid

Puugid (Ixodoidea) on lülijalgsete hõimkonna ämblikulaadsete klassi nugilestaliste seltsi kuuluv loomade ülemsugukond.

Uus!!: Aristoteles ja Puugid · Näe rohkem »

Raffael

Raffaeli autoportree "Püha Jüri võitlus lohega" (õli, 1505, Pariis, Louvre) Raffael (pärisnimega Raffaello Sanzio ehk Raffaello Santi; 6. aprill 1483 Urbino – 6. aprill 1520 Rooma) oli Itaalia kõrgrenessansi maalikunstnik ja arhitekt.

Uus!!: Aristoteles ja Raffael · Näe rohkem »

Rūḩollāh Khomeynī

Rūḩollāh Khomeynī Rūḩollāh Khomeynī Rūḩollāh Mūsavī Khomeynī (pärsia روح‌الله موسوی خمینی; tõenäoliselt 24. september 1902 – 3. juuni 1989 Teheran) oli Iraani šiiitlik vaimulik (ajatolla) ja poliitik.

Uus!!: Aristoteles ja Rūḩollāh Khomeynī · Näe rohkem »

Reaalsus

Reaalsuseks ehk tõelisuseks nimetatakse omadust päriselt olemas olla ja kõige päriselt olemasoleva kogusummat.

Uus!!: Aristoteles ja Reaalsus · Näe rohkem »

Relatiivsus

Relatiivsus (ladina sõnast relativus) ehk suhtelisus ehk suhtes olemine on filosoofias omadus, mida vastandatakse absoluutsusele.

Uus!!: Aristoteles ja Relatiivsus · Näe rohkem »

René Guénon

René Guénon (1925) René Jean Marie Joseph Guénon (tuntud ka islamipärase nimega Sheikh 'Abd al-Wahid Yahya; 15. november 1886 Blois, Prantsusmaa – 7. jaanuar 1951 Kairo) oli prantsuse traditsionalistlik kirjanik.

Uus!!: Aristoteles ja René Guénon · Näe rohkem »

Renessansiaja humanistide loend

Leonardot ja Bramantet Allpool on loetletud renessansiaja humanistid kronoloogilised järjekorras.

Uus!!: Aristoteles ja Renessansiaja humanistide loend · Näe rohkem »

Retoorika

Retoorika hõlmab suulise ja kirjaliku kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti.

Uus!!: Aristoteles ja Retoorika · Näe rohkem »

Richard Sorabji

Sir Richard Rustom Kharsedji Sorabji (sündinud 8. novembril 1934 Oxfordis) on Briti filosoofiaajaloolane.

Uus!!: Aristoteles ja Richard Sorabji · Näe rohkem »

Riik

Riik on ühiskondlike gruppide (indiviidide) kogum, mis eksisteerib lähtuvalt teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure (sotsioloogiline lähenemine).

Uus!!: Aristoteles ja Riik · Näe rohkem »

Riin Sirkel

Riin Sirkel esinemas Eesti filosoofia 7. aastakonverentsil Tartus, 30. augustil 2011. Riin Sirkel (sündinud 4. mail 1979) on Eesti filosoof.

Uus!!: Aristoteles ja Riin Sirkel · Näe rohkem »

Robert Solomon

Robert C. Solomon (14. september 1942 Detroit – 2. jaanuar 2007 Zürich) oli USA filosoof.

Uus!!: Aristoteles ja Robert Solomon · Näe rohkem »

Rudolf Steiner

Rudolf Steiner. Umbes 1905. Rudolf Joseph Lorenz Steiner (25. veebruar 1861 Donji Kraljevec (Austria-Ungari, praegune Horvaatia) – 30. märts 1925 Dornach, Šveits) oli Austria esoteerik ja filosoof, kirjandusteadlane, õpetaja, kunstnik, kirjanik, sotsiaalne mõtleja, antroposoofia, Waldorfi pedagoogika, antroposoofilise ravipedagoogika, antroposoofilise meditsiini, antroposoofilise arhitektuuri ja biodünaamilise põllumajanduse rajaja.

Uus!!: Aristoteles ja Rudolf Steiner · Näe rohkem »

Sallivus

Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või/ja usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse.

Uus!!: Aristoteles ja Sallivus · Näe rohkem »

Sapipõis

Sapipõis (ladina keeles vesica fellea ehk cystis fellea) on enamikul inimestest ja paljudel selgroogsetel vahelduva kuju ja asendiga lihaseline õõneselund kuhu koguneb sapijuhadest sapivedelikku.

Uus!!: Aristoteles ja Sapipõis · Näe rohkem »

Sardar Fazlul Karim

Sardar Fazlul Karim (bengali keeles সরদার ফজলুল করিম; 1. mai 1925 Barisal Ida-Bengal (nüüdne Bangladesh) – 15. juuni 2014) oli Bangladeshi filosoof, tõlkija, esseist ja poliitiline aktivist, Dhaka Ülikooli professor.

Uus!!: Aristoteles ja Sardar Fazlul Karim · Näe rohkem »

Süda

Süda (ladina cor; kreeka καρδίᾱ, kardiā) on enamiku keelikloomade südame-veresoonkonna elund, mis on evolutsiooniteooria kohaselt jaotunud kambriteks ning mille töö (pumbafunktsiooni) tulemusel tagatakse elusorganismi rakkude pidev vere- ja lümfiringlus.

Uus!!: Aristoteles ja Süda · Näe rohkem »

Südame-veresoonkond

Südame-veresoonkond ehk kardiovaskulaarsüsteem ehk südame ja soonte süsteem ehk tsirkulatsioonisüsteem ehk vereringeelundkond (ladina apparatus circulatorius) on paljudel selgroogsetel peamiselt vere ringlust reguleeriv elundisüsteem.

Uus!!: Aristoteles ja Südame-veresoonkond · Näe rohkem »

Süllogism

Süllogismi mõiste tuleb kreeka keelest syllogismos ja tähendab järeldus.

Uus!!: Aristoteles ja Süllogism · Näe rohkem »

Süllogistika

Süllogistika (kreeka syllogistikos) tähendab järeldusõpetus.

Uus!!: Aristoteles ja Süllogistika · Näe rohkem »

Sõltuvus (metafüüsika)

Sõltuvus (ladina keeles dependentia) ehk reaalne sõltuvus ehk ontoloogiline sõltuvus on entiteetide vaheline suhe, mille puhul ühe entiteedi olemasolu või omadusi määrab ja tingib teine entiteet.

Uus!!: Aristoteles ja Sõltuvus (metafüüsika) · Näe rohkem »

Semantika

Semantika ehk tähendusõpetus on keeleteaduse haru, mis uurib.

Uus!!: Aristoteles ja Semantika · Näe rohkem »

Sexual Desire: A Moral Philosophy of the Erotic

"Sexual Desire: A Moral Philosophy of the Erotic" on Roger Scrutoni filosoofiline teos, mis käsitleb seksifilosoofiat.

Uus!!: Aristoteles ja Sexual Desire: A Moral Philosophy of the Erotic · Näe rohkem »

Siiditee

Siiditeed 1. sajandil Siiditeed Siiditeed Vaikse ookeani ja Konstantinoopoli vahel Siiditee (絲綢之路) oli ida–läänesuunaline, paljude tuhandete kilomeetrite pikkune, ajalooline kaubateede võrk Hiinast Vahemere maadeni.

Uus!!: Aristoteles ja Siiditee · Näe rohkem »

Sofie maailm

Sofie maailm (norra keeles (bokmål) Sofies verden) on norra kirjaniku Jostein Gaarderi 1991.

Uus!!: Aristoteles ja Sofie maailm · Näe rohkem »

Sotši

Sotši rajoonid: 1 – Keskrajoon, 2 – Hosta rajoon, 3 – Lazarevskoje rajoon, 4 – Adleri rajoon Sotši on linn Venemaal, Krasnodari krais.

Uus!!: Aristoteles ja Sotši · Näe rohkem »

Sotsiaalne kollaps

Kollaps (sotsiaalne) on inimajaloos tsivilisatsioonide ja kultuuride kokkuvarisemine.

Uus!!: Aristoteles ja Sotsiaalne kollaps · Näe rohkem »

Species sensibilis

Species sensibilis (mitmuses species sensibiles) ehk tajuspeetsies on skolastilises filosoofias puhtmeelelise tajuga seotud species intentionalis.

Uus!!: Aristoteles ja Species sensibilis · Näe rohkem »

Stanley B. Klein

Stanley B. Klein (Stan Klein) on ameerika psühholoog ja filosoof.

Uus!!: Aristoteles ja Stanley B. Klein · Näe rohkem »

Stoitsism

Stoitsism oli antiikfilosoofia koolkond.

Uus!!: Aristoteles ja Stoitsism · Näe rohkem »

Straton Lampsakosest

Straton Lampsakosest (vanakreeka keeles Στράτων; u 335 eKr Lampsakos – u 269 eKr) oli vanakreeka filosoof, peripateetikute koolkonna liige, Lykeioni juhataja pärast Theophrastose surma.

Uus!!: Aristoteles ja Straton Lampsakosest · Näe rohkem »

Subjekt (filosoofia)

Subjektiks (vanakreeka keeles hypokeimenon 'all-lebav, all-asuv'; ladina keeles subiectum 'alla-heidetu') nimetatakse filosoofias tavaliselt seda, mis on millelegi aluseks.

Uus!!: Aristoteles ja Subjekt (filosoofia) · Näe rohkem »

Substants

Substants on iseseisvalt olemasolev olev.

Uus!!: Aristoteles ja Substants · Näe rohkem »

Surnud 7. märtsil

Siin loetletakse 7. märtsil surnud tuntud inimesi.

Uus!!: Aristoteles ja Surnud 7. märtsil · Näe rohkem »

Suurmeeste elulood

"Suurmeeste elulood" oli Eesti Kirjanduse Seltsi Tartus aastail 1932–1940 avaldatud populaarteaduslike raamatute sari.

Uus!!: Aristoteles ja Suurmeeste elulood · Näe rohkem »

Tallinna raekoda

Tallinna raekoda Südalinna kõrghooned ning raekoda Tallinna raekoda on Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda.

Uus!!: Aristoteles ja Tallinna raekoda · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli ajalugu

Tartu Ülikooli ajalugu sai alguse 1632.

Uus!!: Aristoteles ja Tartu Ülikooli ajalugu · Näe rohkem »

Tüümus

Tüümus ehk harkelund on tänapäeval paljudel selgroogsetel loomadel sünnieelselt peamiselt epiteelkoest koosnev lõpustaskutekkeline esmane lümfoidorgan.

Uus!!: Aristoteles ja Tüümus · Näe rohkem »

Tühjus

Tühjus, tähistab seisundit milles ei ole mitte midagi ning mis tühistab millegi või miski olemasolu võimaluse.

Uus!!: Aristoteles ja Tühjus · Näe rohkem »

Tõde

Tõe all mõeldakse tavaliselt tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid või siis tõeste propositsioonide, väidete ja muude tõekandjate sisu.

Uus!!: Aristoteles ja Tõde · Näe rohkem »

Tõe vastavusteooria

Tõe vastavusteooria ehk tõe korrespondentsiteooria on teooria, mille alusel väite tõesus või väärus määratakse ära vaid selle kaudu, kas see päris maailmas ka nii esineb ning seda edukalt kirjeldab.

Uus!!: Aristoteles ja Tõe vastavusteooria · Näe rohkem »

Tõestus

---- Tõestus on arutlus, mis näitab mingi propositsiooni tõesust.

Uus!!: Aristoteles ja Tõestus · Näe rohkem »

Tõesus

Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.

Uus!!: Aristoteles ja Tõesus · Näe rohkem »

Tõetagaja ja valetagaja

Tõetagaja ehk tõetegija (inglise keeles truthmaker) on entiteet, mille tõttu tõekandja on tõene.

Uus!!: Aristoteles ja Tõetagaja ja valetagaja · Näe rohkem »

Teadus

Teadus on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele ja talletamisele, kasutades üldjuhul teaduslikku meetodit — reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.

Uus!!: Aristoteles ja Teadus · Näe rohkem »

Teadusfilosoofia

Teadusfilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb teadusega seotud filosoofiliste probleemidega.

Uus!!: Aristoteles ja Teadusfilosoofia · Näe rohkem »

Teadusfilosoofide loend

Siin on loetletud teadusfilosoofe.

Uus!!: Aristoteles ja Teadusfilosoofide loend · Näe rohkem »

Teaduslik pilt

"The Scientific Image" ("Teaduslik pilt") on Bas van Fraasseni raamat.

Uus!!: Aristoteles ja Teaduslik pilt · Näe rohkem »

Teadusrevolutsioonide struktuur

"Teadusrevolutsioonide struktuur" ("The Structure of Scientific Revolutions") on Thomas Kuhni teadusfilosoofiline teos.

Uus!!: Aristoteles ja Teadusrevolutsioonide struktuur · Näe rohkem »

Tegelikkus

Tegelikkus ehk aktuaalsus (kreeka keeles energeia, ladina keeles actualitas, saksa keeles Wirklichkeit) on 1) millegi omadus olla mitte ainult võimalik, vaid olla ka päriselt, 2) kõige tegeliku kogusumma. Tegelikkus on 1) puhta võimalikkuse vastand (gegenüber der bloßen Möglichkeit): aktuaalsus (die Aktualität), praegune olemine (das gegenwärtige Sein), tegu (Wirken), mõjutatu (Ausgewirkte), teokstehtu (Verwirklichte); 2) näiva (Schein), kujuteldava (Eingebildete), pelgalt ettekujutatava (Vorgestellte), pildilise (Bildlichen), mõeldu (Vermeinten) vastand: kehastades keeruliselt määratletavaid (zuständlich Beurteilten) omadusi nagu olemasolev (seiend), olemuslik (wesenhaft), asjane (dinglich), omaduslik (eigenschaftlich) või ka tõeliselt oleva kogusumma (den Inbegriff des wahrhaft Seienden selbst). Algselt on kõik (implitsiitne) tõeline (Ursprünglich gilt alles (implizite) als wirklich), tõelisuse mõiste aga tekib alles tõese ja väljamõeldu, näiliselt oleva, vastandumisel (der Begriff der Wirklichkeit wird aber erst gebildet durch die Gegenüberstellung des wahrhaft und des vermeintlich, scheinbar Seienden). "Tegelik" ("wirklich") on kõik tegutsemisvõimeline (Wirkungsfähige), (võimalikule) kogemusele sisu loov (den Inhalt einer (möglichen) Erfahrung bildende) või olevana mõeldu (als seiend denkend Gesetzte). Kuigi objektid on oma loomu poolest subjektiivselt tingitud (Indem man erkennt, daß die Objekte in ihrer Beschaffenheit subjektiv bedingt sind), muutub nende tegelikkus siiski kaudselt, relatiivselt, (verwandelt sich deren Wirklichkeit in eine bloß mittelbare, relative), samas kui Mina kui sellise vahetu tegelikkus püsib ja on ette kirjutatud "transtsendentsete faktorite" absoluutse tegelikkuse poolt (während das Ich als solches unmittelbare Wirklichkeit behält und eine absolute Wirklichkeit den "transzendenten Faktoren" zugeschrieben wird). Isiklike üleelamiste subjektiivsest tegelikkusest (von der subjektiven Wirklichkeit der individuellen Erlebnisse) eristuvad nende objektiivse tegelikkuse poolest võimalike (väliste) tunnetussisude reeglipärased seosed (gesetzmäßigen Zusammenhänge möglicher (äußerer) Erfahrungsinhalte durch ihre objektive Wirklichkeit), vt reaalsus (Realität).

Uus!!: Aristoteles ja Tegelikkus · Näe rohkem »

Tegevusfilosoofia

Tegevusfilosoofia on filosoofia valdkond, mis uurib peamiselt inimeste tahtlikke liigutusi.

Uus!!: Aristoteles ja Tegevusfilosoofia · Näe rohkem »

Tehnika

Tehnika on koondmõiste masinate kohta, samuti viis midagi teha (vt metoodika).

Uus!!: Aristoteles ja Tehnika · Näe rohkem »

Teine analüütika

"Teine analüütika" on Aristotelese teos, mis on kirjutatud umbes 350 eKr.

Uus!!: Aristoteles ja Teine analüütika · Näe rohkem »

Teism

Teism on usk transtsendentsesse Jumalasse, kes on maailma loonud ja juhib kõike selles toimuvat.

Uus!!: Aristoteles ja Teism · Näe rohkem »

Teleoloogia

Teleoloogia on filosoofiline õpetus eesmärgipärasusest.

Uus!!: Aristoteles ja Teleoloogia · Näe rohkem »

Templitöö

Templitöö ehk loožitöö ehk looži töö on vabamüürlaste kinnine rituaalne koosolek.

Uus!!: Aristoteles ja Templitöö · Näe rohkem »

Teoloogia summa

"Teoloogia summa" (ladina keeles "Summa theologica" 'teoloogiline summa' või "Summa theologiae" 'teoloogia summa') on Aquino Thomase tähtsaim teos.

Uus!!: Aristoteles ja Teoloogia summa · Näe rohkem »

Teoloogia summa Ia q. 2

Teoloogia summa esimese osa küsimus 2 on Aquino Thomase teose "Teoloogia summa" esimese osa (Prima pars) küsimus 2 (Ia q. 2).

Uus!!: Aristoteles ja Teoloogia summa Ia q. 2 · Näe rohkem »

Teoloogia summa Ia q. 22

Teoloogia summa esimese osa küsimus 22 on Aquino Thomase teose Teoloogia summa esimese osa (Prima pars) küsimus 22 (Ia q. 22).

Uus!!: Aristoteles ja Teoloogia summa Ia q. 22 · Näe rohkem »

Teoloogia summa Ia-IIae q. 1

"Teoloogia summa" teise osa esimese osa küsimus 1 on Aquino Thomase teose "Teoloogia summa" esimese osa teise osa (Prima secundae) küsimus 1 (Ia-IIae q. 1).

Uus!!: Aristoteles ja Teoloogia summa Ia-IIae q. 1 · Näe rohkem »

Teosoofia

Teosoofia Ühingu rajaja Jelena Blavatskaja (Helena von Hahn) 1877. aastal, 46-aastasena Teosoofia (vanakreeka θεοσοφία (theosophia), sõnadest θεός (theos) 'jumalik olend' + σοφία (sophia) 'tarkus', seega 'jumalate tarkus' või 'teadmine jumalikust') tähendab jumalikku tarkust – sellist tarkust, nagu on jumalatel.

Uus!!: Aristoteles ja Teosoofia · Näe rohkem »

Termin (loogika)

Termin (kreeka keeles horos, ladina keeles terminus, inglise keeles term) on traditsioonilises loogikas propositsiooni (predikatsiooni, otsustuse) põhikomponent.

Uus!!: Aristoteles ja Termin (loogika) · Näe rohkem »

Tervik

Tervik on entiteet, millel on osad.

Uus!!: Aristoteles ja Tervik · Näe rohkem »

Thales

Thales Mileetosest Thales Mileetosest (Θαλῆς ὁ Μιλήσιος, Thalēs ho Milēsios; 624 eKr – 546 eKr) oli Sokratese-eelne vanakreeka mõtleja ja üks seitsmest targast.

Uus!!: Aristoteles ja Thales · Näe rohkem »

The Joy of Philosophy

"The Joy of Philosophy: Thinking Thin versus the Passionate Life" (Rõõm filosoofiast: hõre mõtlemine ja kirglik elu) on Robert Solomoni filosoofiline raamat.

Uus!!: Aristoteles ja The Joy of Philosophy · Näe rohkem »

The justification of national partiality

The justification of national partiality on Thomas Hurka artikkel.

Uus!!: Aristoteles ja The justification of national partiality · Näe rohkem »

The Pragmatics of Explanation

"The Pragmatics of Explanation" on Bas van Fraasseni artikkel.

Uus!!: Aristoteles ja The Pragmatics of Explanation · Näe rohkem »

The Reasons of Love

"The Reasons of Love" ("Armastuse põhjendid") on Harry Frankfurti filosoofiline raamat, mis ilmus 2004 kirjastuses Princeton University Press.

Uus!!: Aristoteles ja The Reasons of Love · Näe rohkem »

The Sources of Normativity

"The Sources of Normativity" on Christine Korsgaardi filosoofiline raamat.

Uus!!: Aristoteles ja The Sources of Normativity · Näe rohkem »

The Sovereignty of Good

"The Sovereignty of Good over Other Concepts" on Iris Murdochi mõjukas raamat, mis ilmus esmakordselt 1967 (Cambridge University Press).

Uus!!: Aristoteles ja The Sovereignty of Good · Näe rohkem »

Theophrastos

Theophrastos Theophrastos (vanakreeka keeles Θεόφραστος, ladina keeles Theophrastus) (u 372 eKr Eresos – 288 eKr) oli vanakreeka filosoof, Aristotelese õpilane.

Uus!!: Aristoteles ja Theophrastos · Näe rohkem »

Thrasymachos

Thrasymachos (5. sajand eKr) oli vanakreeka sofist ja reetor, kes oli pärit Chalkedoni linnast Bosporuse kaldal, kuid sai kuulsaks Ateenas.

Uus!!: Aristoteles ja Thrasymachos · Näe rohkem »

Tiibeti mastif

Tiibeti mastif on suur Tiibeti koeratõug.

Uus!!: Aristoteles ja Tiibeti mastif · Näe rohkem »

Tommaso Campanella

Tommaso Campanella (5. september 1568 – 21. mai 1639) oli itaalia renessansiaegne filosoof, üks utopistliku sotsialismi alusepanijatest, teoloog, astroloog ja luuletaja.

Uus!!: Aristoteles ja Tommaso Campanella · Näe rohkem »

Tractatus Politicus

"Tractatus Politicus" ("Poliitiline traktaat") on Hollandi juudi päritolu filosoofi Baruch Spinoza 1675.

Uus!!: Aristoteles ja Tractatus Politicus · Näe rohkem »

Traditsiooniline loogika

Traditsiooniline loogika (inglise traditional logic) ehk Aristotelese loogika (inglise Aristotelian logic) on koondnimetus loogikale, mis sai alguse Aristotelesest ja domineeris kuni 19.

Uus!!: Aristoteles ja Traditsiooniline loogika · Näe rohkem »

Tragöödia

Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend, üks dramaatika žanre (teised on komöödia ja draama).

Uus!!: Aristoteles ja Tragöödia · Näe rohkem »

Tuberkuloos

Tuberkuloos (ladina keeles tuberculosis; lühend TB, tbc) on mitmetel selgroogsetel (sh madudel) esinev akuutne või krooniline granulomatoosse põletikuga kulgev nakkushaigus, mida võivad põhjustada tuberkuloosi mükobakteri kompleksi rühma liikmed, kes võivad nakatada kõiki elundkondi ja kudesid, kõige sagedamini kopse.

Uus!!: Aristoteles ja Tuberkuloos · Näe rohkem »

Tuletisinstrument

Tuletisinstrument (ka derivatiiv või tuletisväärtpaber) on finantsinstrument, mille väärtus sõltub intressimäära, väärtpaberi hinna, valuutakursi, hinnaindeksi või muu sarnase alusvara muutustest ja mille arveldamine toimub tulevikus.

Uus!!: Aristoteles ja Tuletisinstrument · Näe rohkem »

Uhkus

ladina keeles 'uhkus' Uhkus on sissepoole suunatud emotsioon, millel on erineva varjundiga tähendusi.

Uus!!: Aristoteles ja Uhkus · Näe rohkem »

Unenäoargument

''The Dream of Human Life'', Michaelangelo, ca. 1533 Unenäoargument on filosoofiline arutlus, mille kohaselt tõestab unenäo kogemine, et me ei tohiks usaldada täielikult oma meeli tegemaks vahet reaalsusel ja illusioonil.

Uus!!: Aristoteles ja Unenäoargument · Näe rohkem »

Utilitarianism: For and Against

"Utilitarianism: For and Against" on John Jamieson Carswell Smarti ja Bernard Williamsi filosoofiline raamat, milles Smart kaitseb utilitarismi ja Williams ründab seda.

Uus!!: Aristoteles ja Utilitarianism: For and Against · Näe rohkem »

Vabad kunstid

Seitse vaba kunsti, Herrad von Landsberg ''Hortus deliciarium'' (u 1180) Vabad kunstid ehk seitse vaba kunsti (ladina keeles artes liberales) on keskajal välja kujunenud hariduskompleks, mille juured on juba antiigis.

Uus!!: Aristoteles ja Vabad kunstid · Näe rohkem »

Vabaduse Raamat

"Vabaduse raamat.

Uus!!: Aristoteles ja Vabaduse Raamat · Näe rohkem »

Vaim

Vaim (vanakreeka keeles πνεύμα (pneuma), νοῦς, ka ψυχή, ladina keeles spiritus, mens, ka animus, anima, saksa keeles Geist, inglise keeles mind, spirit, prantsuse keeles esprit, vene keeles дух) on filosoofias, religioonis, teoloogias ja teaduses kasutatav hargnenud tähendusväljaga mõiste.

Uus!!: Aristoteles ja Vaim · Näe rohkem »

Valguse kiirus

Valguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus, sealhulgas valgus.

Uus!!: Aristoteles ja Valguse kiirus · Näe rohkem »

Vanaaja muusika

Vanaaja muusika on muusika vanaajal.

Uus!!: Aristoteles ja Vanaaja muusika · Näe rohkem »

Vanaatika komöödia

Vana-atika komöödiat tuntakse Aristophanese teoste järgi, mis esindasid jämedat huumorit nii keelelt kui sündmustelt.

Uus!!: Aristoteles ja Vanaatika komöödia · Näe rohkem »

Vanakreeka kirjandus

Vanakreeka kirjandus on antiikaja kreekakeelne kirjandus.

Uus!!: Aristoteles ja Vanakreeka kirjandus · Näe rohkem »

Vanakreeka kirjanike loend

Siin on loetletud vanakreeka kirjanikke, teiste hulgas vanakreeka keeles kirjutanud roomlasi.

Uus!!: Aristoteles ja Vanakreeka kirjanike loend · Näe rohkem »

Vanakreeka muusika

Vanakreeka muusika on muusika Vana-Kreekas.

Uus!!: Aristoteles ja Vanakreeka muusika · Näe rohkem »

Vanakreeka põllumajandus

Oliivide korjamine. Briti Muuseum Põllumajandus oli Vana-Kreeka majanduse alus.

Uus!!: Aristoteles ja Vanakreeka põllumajandus · Näe rohkem »

Vanakreeka rahasüsteem

Vanakreeka rahasüsteemi ajalugu saab sarnaselt enamiku muude vanakreeka kunstivormidega jagada neljaks ajajärguks: arhailine, klassikaline, hellenistlik ja Rooma ajajärk.

Uus!!: Aristoteles ja Vanakreeka rahasüsteem · Näe rohkem »

Vaprus

Vaprus (ka kuraas, uljus, südikus) on inimese valik ja valmisolek astuda vastu piinale, valule, ohule, ebakindlusele või hirmutamisele.

Uus!!: Aristoteles ja Vaprus · Näe rohkem »

Vastand

Vastandid (vanakreeka keeles enantia, ainsuses enantion) on omavahel vastandlikkuse suhtes olevad asjad.

Uus!!: Aristoteles ja Vastand · Näe rohkem »

Vastutus

Vastutus on tagajärgede kandmine oma tegude või tegemata jätmiste eest.

Uus!!: Aristoteles ja Vastutus · Näe rohkem »

Välismaa filosoofide loend

Siin on loetletud välismaa filosoofe.

Uus!!: Aristoteles ja Välismaa filosoofide loend · Näe rohkem »

Vürstipeegel

Ühe tuntuima vürstipeegli, Niccoló Machiavelli "Valitseja" 1550. aasta väljaande tiitelleht Vürstipeegel või valitsejapeegel (saksa Fürstenspiegel, ladina speculum principis, prantsuse miroir exemplaire, inglise mirror for princes) oli õpetusliku kirjanduse vorm, mis oli eeskätt suunatud kas ametisolevale või tulevasele valitsejale (vürstile) ning sisaldas enamasti nii praktilisi näpunäiteid valitsejaametiks kui moraalseid nõudeid temale.

Uus!!: Aristoteles ja Vürstipeegel · Näe rohkem »

Veenmine

Veenmine on tegevus, millel on avalik eesmärk ületada kellegi kahtlus või kõhklus.

Uus!!: Aristoteles ja Veenmine · Näe rohkem »

Vello Reeben

Vello Reeben (12. märts 1931 Tartu – 4. august 2010 Tartu) oli eesti elektriinsener ja biofüüsik.

Uus!!: Aristoteles ja Vello Reeben · Näe rohkem »

Viirused inimkonna ajaloos

Lastehalvatust põdenud lapsed saamas füsioteraapiat Ameerika Ühendriikides 1950-ndatel See artikkel kirjeldab viiruste ja viirushaiguste mõju inimkonna ajaloole.

Uus!!: Aristoteles ja Viirused inimkonna ajaloos · Näe rohkem »

Vitalism

Vitalism on arusaam bioloogias, mille kohaselt elusolendeile on iseloomulik füüsikalistest jõududest erineva elujõu (vis vitalis) olemasolu.

Uus!!: Aristoteles ja Vitalism · Näe rohkem »

Vooruseetika

Vooruseetika on normatiivse eetika suund, mis võtab moraalsete hinnangute aluseks inimese moraalse iseloomu ja voorused.

Uus!!: Aristoteles ja Vooruseetika · Näe rohkem »

Walter Freymann

Walter Freymann enne 1930. aastat Walter Eduard Gustav Freymann (ka Valter, 23. september 1883 Viljandi – 5. märts 1960 Jena, Saksamaa) (vanas kirjapildis Walther Freymann) oli saksa rahvusest Eesti filosoof.

Uus!!: Aristoteles ja Walter Freymann · Näe rohkem »

Will Durant

William James Durant (5. november 1885 North Adams, Massachusetts – 7. november 1981 Los Angeles) oli Ameerika ajaloolane, filosoof ja kirjanik.

Uus!!: Aristoteles ja Will Durant · Näe rohkem »

William De La Mare

William De La Mare (ka William de La Mare, Gulielmus de la Mare, Gullielmus de La Mare; sündinud arvatavasti Inglismaal, suri umbes 1285–1290) oli inglise filosoof ja teoloog.

Uus!!: Aristoteles ja William De La Mare · Näe rohkem »

Winfried Nöth

Winfried Nöth Winfried Nöth (sündinud 12. septembril 1944 Saksamaal Gerolzhofenis) on saksa semiootik.

Uus!!: Aristoteles ja Winfried Nöth · Näe rohkem »

Xenokrates

Xenokrates Chalkedonist ehk Xenokrates Kalchedonist (396–314 eKr) oli vanakreeka filosoof, Platoni Akadeemia skolarh 339–314 eKr.

Uus!!: Aristoteles ja Xenokrates · Näe rohkem »

Xerxes I

Xerxes I kuju Hadishi palees Persepolises. Xerxes I (pärsia خشیارشا; vanapärsia Xšaya-ṛšā; heebrea אחשורוש; kreeka Ξέρξης; ladina Xerses; umbes 519 eKr – 4. august 465 eKr) oli Pärsia neljas suurkuningas.

Uus!!: Aristoteles ja Xerxes I · Näe rohkem »

Xiangshu yixue

Vormarvu (muutuste) õpetus (象数易学 xiàngshù yìxué) on olnud hiina klassikalist kultuuri formaalselt organiseeriv süsteem.

Uus!!: Aristoteles ja Xiangshu yixue · Näe rohkem »

1. aastatuhat eKr

1.

Uus!!: Aristoteles ja 1. aastatuhat eKr · Näe rohkem »

1879

1879.

Uus!!: Aristoteles ja 1879 · Näe rohkem »

322 eKr

Aasta 322 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.

Uus!!: Aristoteles ja 322 eKr · Näe rohkem »

36 strategeemi

reinuvader, veel enam see, kes ta kinni nabib "36 strategeemi" ehk "36 sõjakavalust" (hiina keeles traditsioonilises kirjas 三十六計, lihtsustatud kirjas 三十六计 (Sānshíliù jì) on Hiina kirjutis elus toimetulekuks kasutatavatest 36 salaplaani tüübist.

Uus!!: Aristoteles ja 36 strategeemi · Näe rohkem »

384 eKr

Aasta 384 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.

Uus!!: Aristoteles ja 384 eKr · Näe rohkem »

7. märts

7.

Uus!!: Aristoteles ja 7. märts · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »