Kiiremini kui brauser!
12 suhted: Armeenia, Armeenia Apostlik Kirik, Armeenia keel, Armeenia kirjandus, Kiri (keeleteadus), Matenadaran, Mesrop Maštotsh, Ա, Suurtähtkiri, Täht (kiri), Vanaarmeenia keel, 406.
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Armeenia kiri ja Armeenia · Näe rohkem »
Armeenia Apostlik Kirik
Armeenia Apostlik Kirik (armeenia keeles Հայաստանեայց Առաքելական Եկեղեցի Hajastaneajtsh Arakhelakan Jekeghetshi) on maailma vanim rahvuskirik ja üks vanimaid kristlikke kogukondi.
Uus!!: Armeenia kiri ja Armeenia Apostlik Kirik · Näe rohkem »
Armeenia keel
Armeenia keel (Հայերեն լեզու hajeren lesu) on keel, mida kõnelevad armeenlased.
Uus!!: Armeenia kiri ja Armeenia keel · Näe rohkem »
Armeenia kirjandus
Armeenia kirjandus on armeenia, vanaarmeenia või keskarmeenia keeles loodud ilukirjandus.
Uus!!: Armeenia kiri ja Armeenia kirjandus · Näe rohkem »
Kiri (keeleteadus)
Kiri on märgisüsteem teksti ülesmärkimiseks nähtavate või kombitavate märkide abil.
Uus!!: Armeenia kiri ja Kiri (keeleteadus) · Näe rohkem »
Matenadaran
piibli tõlkija püha Mesrop Maštotshi kuju Matenadaran (armeenia keeles 'raamatukogu'), ametliku nimetusega Mesrop Maštotshi Muistsete Käsikirjade Instituut (armeenia keeles Մեսրոպ Մաշտոցի անվան հին ձեռագրերի ինստիտուտ, Mesrop Maštotshi ankan hin dzeragreri institut) on vanade käsikirjade kogu, uurimisinstituut ja muuseum Armeenia pealinnas Jerevanis.
Uus!!: Armeenia kiri ja Matenadaran · Näe rohkem »
Mesrop Maštotsh
Francesco Maggiotto. ''Mesrop Maštotsh''. 18. sajand Stephanos Nersisjan. ''Mesrop Maštotsh. Unenägu, milles ingel näitab talle armeenia tähti''. Kõigi armeenlaste katoolikose residents Mesrop Maštotsh (armeenia Մեսրոպ Մաշտոց; 361 või 362 Hatshekatsh Vani järve lähedal, Taron, Suur-Armeenia – 17. veebruar 440 Vagharšapat) oli armeenia vaimulik ja kultuuritegelane, kes töötas aastatel 405–406 välja armeenia kirja.
Uus!!: Armeenia kiri ja Mesrop Maštotsh · Näe rohkem »
Ա
Ա (väiketäht ա; nimetus այբ (ajb)) on armeenia kirja täht, vanaarmeenia tähestiku, traditsioonilise armeenia tähestiku ja reformitud armeenia tähestiku esimene täht.
Uus!!: Armeenia kiri ja Ա · Näe rohkem »
Suurtähtkiri
Suurtähtkiri ehk majuskelkiri, ka kapitaalkiri on kirjaviis, mis kasutab üksnes suurtähti (näide: MAJUSKELKIRI) ja väiketähti ei kasuta üldse.
Uus!!: Armeenia kiri ja Suurtähtkiri · Näe rohkem »
Täht (kiri)
Täht, ka kirjatäht, aabe, pookstav, on keeles häälikkirja hääliku või silpkirja silbi ülesmärkimiseks kasutatav märk.
Uus!!: Armeenia kiri ja Täht (kiri) · Näe rohkem »
Vanaarmeenia keel
Vanaarmeenia keel (armeenia keeles գրաբար grabar, "kirjanduslik") on armeenia keele vanim tuntud vorm.
Uus!!: Armeenia kiri ja Vanaarmeenia keel · Näe rohkem »
406
406.
Uus!!: Armeenia kiri ja 406 · Näe rohkem »
