Sisukord
78 suhted: Adalbert II, Albrecht II (Brandenburg), Albrecht III (Brandenburg), Albrecht Karu, Albrecht Karu orden, Altmark, Anhalt-Aschersleben, Anhalt-Bernburg, Aschersleben, Ülem-Saksi, Ülem-Saksi ringkond, Ballenstedt, Barnim I (Pommeri), Bernhard III (Saksi), Bleckede, Bogislaw I (Pommeri), Brandenburgi mark, Bremeni peapiiskopkond, Dünastiate loend, Engern, Ernst I (Anhalt-Dessau), Esico Ballenstedtist, Georg I (Anhalt-Dessau), Georg III (Anhalt-Dessau), Hedwig von Ballenstedt, Heinrich I (Anhalt), Heinrich I (Brandenburg), Heinrich II (Brandenburg), Hermann (Brandenburg), Holsteini hertsogkond, Joachim I (Anhalt-Dessau), Johann (Brandenburg-Kulmbach), Johann I (Brandenburg), Johann II (Brandenburg), Johann IV (Anhalt-Zerbst), Johann V (Brandenburg), Konrad I (Brandenburg), Lauenburg, Lausitzi mark, Lüneburgi pärilussõda, Lüneburgi vürstkond, Ludwig V (Baieri), Magnus (Saksi), Meißeni markkrahvkond, Meinhard III, Neumark, Nordmark, Ostfaal, Ostsiedlung, Otto (Ballenstedt), ... Laienda indeks (28 rohkem) »
Adalbert II
Vapp Ballenstedti krahv Adalbert II (umbes 1030 – 1076/83) Askania dünastiast oli Saksimaa Graf ja Nienburgi kloostri Vogt.
Vaata Askania dünastia ja Adalbert II
Albrecht II (Brandenburg)
Monument Siegesalleel Berliinis, 1898 Albrecht II (u. 1177 – 25. veebruar 1220) oli Askania dünastia liige.
Vaata Askania dünastia ja Albrecht II (Brandenburg)
Albrecht III (Brandenburg)
Albrecht III (u.1250 – 19. novembri ja 4. detsembri vahel 1300) oli Brandenburgi markkrahv.
Vaata Askania dünastia ja Albrecht III (Brandenburg)
Albrecht Karu
Albrechti mälestusmärk Spandau tsitadellis Albrecht Karu (saksa keeles Albrecht der Bär; u 1100 – 18. november 1170 Stendal), ka Albrecht Ballenstedtist, oli aastatel 1138–1142 Saksimaa hertsog ja aastast 1157 kuni surmani esimene Brandenburgi markkrahv (Albrecht I von Brandenburg).
Vaata Askania dünastia ja Albrecht Karu
Albrecht Karu orden
Albrecht Karu orden, õigemini Albrecht Karu Kojaorden (saksa keeles Hausorden Albrechts des Bären) on 1836.
Vaata Askania dünastia ja Albrecht Karu orden
Altmark
Altmark Schernikaus Altmark on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmab Saksi-Anhalti põhjapoolset kolmandikku.
Vaata Askania dünastia ja Altmark
Anhalt-Aschersleben
Ascherslebeni vapp Anhalt-Ascherslebeni vürstkond oli territoorium Saksamaal, mis eksisteeris aastatel 1252–1315.
Vaata Askania dünastia ja Anhalt-Aschersleben
Anhalt-Bernburg
Bernburgi lipp Bernburgi vapp Anhalti territooriumid aastal 1853, Anhalt-Bernburg roheline Anhalt-Bernburg oli Saksa-Rooma riigi vürstkond ja Saksa Liidu hertsogkond, mida valitses Askania dünastia residentsiga Bernburgis tänapäeva Saksi-Anhaltis.
Vaata Askania dünastia ja Anhalt-Bernburg
Aschersleben
Vaade rondeelilt St. Stephani kirikule Vapp Ascherslebeni paiknemine Salzlandkreisis Aschersleben on linn Saksamaal Saksi-Anhaltis Salzlandkreisis.
Vaata Askania dünastia ja Aschersleben
Ülem-Saksi
Saksimaa kuningriik umbes aastal 1900 Ülem-Saksi (Obersachsen) oli nimi, mis anti enamusele Saksa maadest, mida haldasid Wettinid, ja mida nüüd kutsutakse Mitteldeutschland.
Vaata Askania dünastia ja Ülem-Saksi
Ülem-Saksi ringkond
Ülem-Saksi ringkond 16. sajandi lõpul Ülem-Saksi ringkond oli Saksa-Rooma keisririigi ringkond, loodi aastal 1512.
Vaata Askania dünastia ja Ülem-Saksi ringkond
Ballenstedt
Ballenstedt umbes aastal 1900 Vapp Ballenstedti paiknemine Harzi kreisis Ballenstedt on linn Saksamaal Saksi-Anhaltis Harzi kreisis.
Vaata Askania dünastia ja Ballenstedt
Barnim I (Pommeri)
Barnim I, Pommeri hertsog Barnim I Hea (u 1217/1219 – 13. november 1278) Greifide dünastiast oli Pommeri hertsog (ducis Slauorum et Cassubie) 1220.
Vaata Askania dünastia ja Barnim I (Pommeri)
Bernhard III (Saksi)
Balthasar Menciuse (Menz) puulõige aastast 1596, Bernhard hoiab oma vappi. Pealiskiri: ''Churfürst Bernhard'' (s.o. Kuurvürst Bernhard) Bernhard (u 1140 – 2. veebruar 1212) oli Askania dünastiast Saksa vürst, Anhalti ja Ballenstedti krahv ning Bernburgi isand tema isapoolse pärandi kaudu.
Vaata Askania dünastia ja Bernhard III (Saksi)
Bleckede
Loss Bleckede (polaabi: Bleketsa) on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Lüneburgi kreisis.
Vaata Askania dünastia ja Bleckede
Bogislaw I (Pommeri)
Bogislawi pitser, u 1170 Bogislaw I (u 1130 – 18. märts 1187), Pommeri dünastia liige, oli Pommeri hertsog 1156.
Vaata Askania dünastia ja Bogislaw I (Pommeri)
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Vaata Askania dünastia ja Brandenburgi mark
Bremeni peapiiskopkond
Bremeni peapiiskopkond (ka Hamburg-Bremeni peapiiskopkond, saksa Erzbistum Bremen, mitte segi ajada tänapäevase Hamburgi peapiiskopkonnaga, mis asutati aastal 1994) oli ajalooline katoliiklik piiskopkond (787–1566/1648) ja moodustas Saksa-Rooma riigis aastatel 1180–1648 kirikliku riigi (teiste nimede all aastani 1823), nimega vürstlik Bremeni peapiiskopkond (saksa Erzstift Bremen).
Vaata Askania dünastia ja Bremeni peapiiskopkond
Dünastiate loend
Siin on loetletud dünastiaid.
Vaata Askania dünastia ja Dünastiate loend
Engern
Saksimaa hertsogkond, umbes aastal 1000 Engern (ladina Angria või Angaria) on ajalooline piirkond tänapäeva Saksamaal Alam-Saksi ja Põhja-Reini-Vestfaali liidumaades.
Vaata Askania dünastia ja Engern
Ernst I (Anhalt-Dessau)
Ernst I (suri 12. juunil 1516) oli Anhalt-Dessau vürst Askania dünastiast.
Vaata Askania dünastia ja Ernst I (Anhalt-Dessau)
Esico Ballenstedtist
Esico Ballenstedtist (suri 1060. aasta paiku) on Askania dünastia esiisa, s.t., ta on suguvõsa vanim liige, kes kindlalt teada on.
Vaata Askania dünastia ja Esico Ballenstedtist
Georg I (Anhalt-Dessau)
Georg I (u. 1390 – 21. september 1474) oli Askania dünastiast Saksa vürst ja Anhalt-Dessau vürstkonna valitseja.
Vaata Askania dünastia ja Georg I (Anhalt-Dessau)
Georg III (Anhalt-Dessau)
Georg III Georg III Georg III (15. august 1507 – 17. oktoober 1553) oli Askania dünastiast Anhalt-Dessau vürst.
Vaata Askania dünastia ja Georg III (Anhalt-Dessau)
Hedwig von Ballenstedt
17. sajandi kujutis Hedwig von Ballenstedt (u 1140 – märtsi lõpp 1203), Askania dünastia liige, oli Meißeni markkrahvinna aastatel 1156–1190 seoses abieluga markkrahv Otto II-ga.
Vaata Askania dünastia ja Hedwig von Ballenstedt
Heinrich I (Anhalt)
Heinrich I portree ''Codex Manesse''s. Heinrich I (u. 1170–1252) oli Askania dünastiast pärit Saksa vürst ja Anhalti krahv.
Vaata Askania dünastia ja Heinrich I (Anhalt)
Heinrich I (Brandenburg)
Heinrich I (hüüdnimega Heinrich Maata; 21. märts 1256 – 14 veebruar 1318) oli Askania dünastia liige ning Brandenburg-Stendali ja Landsbergi markkrahv.
Vaata Askania dünastia ja Heinrich I (Brandenburg)
Heinrich II (Brandenburg)
Heinrich II, hüüdnimega Heinrich Noorem või Heinrich Laps (Heinrich das Kind; u1308 – juuli 1320) oli viimane Askania dünastiast Brandenburgi markkrahv.
Vaata Askania dünastia ja Heinrich II (Brandenburg)
Hermann (Brandenburg)
Hermann, Brandenburg-Salzwedeli markkrahv, Antoni Boys Hermann, ka Hermann Pikk (u 1275 – 1. veebruar 1308), Askania dünastia liige, oli Brandenburgi markkrahv ja Brandenburgi kaasvalitseja koos oma nõo Otto IV-ga.
Vaata Askania dünastia ja Hermann (Brandenburg)
Holsteini hertsogkond
Lipp Vapp Holsteini hertsogkond 1789. aastal Holsteini hertsogkond (saksa: Herzogtum Holstein, taani: Hertugdømmet Holsten) oli Saksa-Rooma riigi põhjapoolseim osariik, paiknedes tänasel Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaal.
Vaata Askania dünastia ja Holsteini hertsogkond
Joachim I (Anhalt-Dessau)
Anhalt-Dessau vürst Joachim I, Lucas Cranach Vanem Joachim I (7. august 1509 – 6. detsember 1561) oli alates 1544.
Vaata Askania dünastia ja Joachim I (Anhalt-Dessau)
Johann (Brandenburg-Kulmbach)
Johann, hüüdnimega Alkeemik (Johann der Alchimist; 1406 – 16. november 1464), oli Brandenburg-Kulmbachi markkrahv ja rahuarmastav Brandenburgi markkrahv pärast oma isa Friedrich I tagasiastumist, esimene Hohenzollernite dünastia liige Brandenburgi valitsemas.
Vaata Askania dünastia ja Johann (Brandenburg-Kulmbach)
Johann I (Brandenburg)
Johann I (istuv) ja tema venna Otto III monument Siegesalleel Berliinis, Max Baumbach Johann I (u. 1213 – 4. aprill 1266) oli 1220.
Vaata Askania dünastia ja Johann I (Brandenburg)
Johann II (Brandenburg)
Chorini kloostrist, 1280/1290 Johann II (1237 – 10. september 1281) oli Brandenburgi kaasvalitseja koos oma venna Otto "Noolega" 1266.
Vaata Askania dünastia ja Johann II (Brandenburg)
Johann IV (Anhalt-Zerbst)
Vürst Johann, Lucas Cranach Vanem, 1532 Johann IV (4. september 1504 – 4. veebruar 1551) oli Anhalt-Dessau vürst, aastast 1544 Anhalt-Zerbsti vürst Askania dünastiast.
Vaata Askania dünastia ja Johann IV (Anhalt-Zerbst)
Johann V (Brandenburg)
Johann V, hüüdnimega "Hiilgav" (ladina keeles: Illustris) (1302 – 26. märts 1317), oli Brandenburgi markkrahv ja kaasvalitseja 1308.
Vaata Askania dünastia ja Johann V (Brandenburg)
Konrad I (Brandenburg)
Konrad I (u.1240–1304) oli Askania dünastia liige ja Brandenburgi kaasvalitseja.
Vaata Askania dünastia ja Konrad I (Brandenburg)
Lauenburg
Lauenburg (saksa keeles ka Lauenburg an der Elbe) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Vaata Askania dünastia ja Lauenburg
Lausitzi mark
Vapp (Alam-)Lausitzi mark umbes 1000. aastal Lausitzi mark või markkrahvkond (saksa: Mark(grafschaft) Lausitz) oli Saksa-Rooma riigi idapiirimark polaabidega asustatud maadel.
Vaata Askania dünastia ja Lausitzi mark
Lüneburgi pärilussõda
Lüneburgi pärilussõda oli konflikt, mis puhkes 1370.
Vaata Askania dünastia ja Lüneburgi pärilussõda
Lüneburgi vürstkond
Lüneburgi vürstkond (hiljem ka lihtsalt Celle) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna territoriaalne jaotus Saksa-Rooma riigis, see oli keisri otseses alluvuses.
Vaata Askania dünastia ja Lüneburgi vürstkond
Ludwig V (Baieri)
Ludwig V, hüüdnimega Brandenburglane (mai 1315 – 18. september 1361), Wittelsbachi dünastia liige, valitses kui Brandenburgi markkrahv aastatel 1323–1351 ja kui Baieri hertsog 1347.
Vaata Askania dünastia ja Ludwig V (Baieri)
Magnus (Saksi)
Magnus (u. 1045 – 23. august 1106) oli Saksi hertsog aastatel 1072–1106.
Vaata Askania dünastia ja Magnus (Saksi)
Meißeni markkrahvkond
Meißeni markkrahvkond (saksa keeles Markgrafschaft Meißen) oli keskaegne vürstiriik Püha Rooma riigi koosseisus tänapäeva Saksimaa alal.
Vaata Askania dünastia ja Meißeni markkrahvkond
Meinhard III
Meinhard III (9. veebruar 1344 – 13. jaanuar 1363), Wittelsbachi dünastia liige, oli Ülem-Baieri hertsog ja Tirooli krahv 1361.
Vaata Askania dünastia ja Meinhard III
Neumark
Neumark, tuntud ka kui Uus mark (poola: Nowa Marchia) või kui Ida-Brandenburg, oli Brandenburgi margi ja selle järglaste piirkond Odra jõest idas territooriumil, mis sai 1945.
Vaata Askania dünastia ja Neumark
Nordmark
Lausitzi margi) (lõunas) vahel. Põhjamark või Nordmark (saksa: Nordmark) loodi tohutu Marca Geronise jagunemisel 965.
Vaata Askania dünastia ja Nordmark
Ostfaal
19. sajandi Ostfaali kaart aastast 1000 pKr Ostfaal (ostfaali: Oostfalen) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, hõlmates ajaloolise Saksimaa hõimuhertsogkonna idaosa, piirnedes ligikaudu Leine jõega läänes, samuti Elbe ja Saalega idas.
Vaata Askania dünastia ja Ostfaal
Ostsiedlung
Ostsiedlung (sõna otseses mõttes itta asumine) oli germaanikeelsete rahvaste keskaegne ida poole rändamine ja asustamine Saksa-Rooma riigist – eriti selle lõuna- ja lääneosast – Kesk-Euroopa vähem asustatud piirkondadesse, Ida-Euroopa lääneossa ja Läänemere idakaldale.
Vaata Askania dünastia ja Ostsiedlung
Otto (Ballenstedt)
Ballenstedti krahv Otto hüüdnimega Otto Rikas (u. 1070 - 9. veebruar 1123) oli esimene Askania dünastiast vürst, kes kutsus ennast Anhalti krahviks, ning ta oli ka lühikest aega Saksimaa hertsog.
Vaata Askania dünastia ja Otto (Ballenstedt)
Otto I (Brandenburg)
Otto I monument Berliinis Otto I (u. 1128 – 8. juuli 1184) oli teine Brandenburgi markkrahv, aastast 1170 kuni oma surmani.
Vaata Askania dünastia ja Otto I (Brandenburg)
Otto II (Brandenburg)
Otto II (pärast 1147 – 4. juuli 1205), hüüdnimega Helde (der Freigiebige), oli kolmas Brandenburgi markkrahv 1184.
Vaata Askania dünastia ja Otto II (Brandenburg)
Otto III (Brandenburg)
Otto III hüüdnimega Vaga (1215 – 9. oktoober 1267 Brandenburg an der Havelis) oli Brandenburgi markkrahv üheskoos oma vanema venna Johann I-ga kuni Johanni surmani 1266.
Vaata Askania dünastia ja Otto III (Brandenburg)
Otto IV (Brandenburg)
Brandenburgi markkrahv Otto IV, kujutatud ''Codex Manesses'' (u. 1300) Otto IV hüüdnimega Otto Noolega (u. 1238 – 27. november 1308 või 1309) oli Askania dünastiast Brandenburgi markkrahv 1266.
Vaata Askania dünastia ja Otto IV (Brandenburg)
Otto VI (Brandenburg)
Otto VI, hüüdnimega Otto Lühike (u.1255–1303) oli Askania dünastia liige ja Brandenburgi kaasvalitseja.
Vaata Askania dünastia ja Otto VI (Brandenburg)
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Vaata Askania dünastia ja Pommeri
Pommeri hertsogkond
Lipp Vapp (1530–1637) Pommeri viimaste Greifide valitsemise ajal Pommeri hertsogkond (saksa: Herzogtum Pommern, poola: Księstwo Pomorskie, 12. sajand – 1637) oli hertsogkond Pommeris Läänemere lõunakaldal, mida valitsesid Pommeri dünastiast hertsogid (Greifid).
Vaata Askania dünastia ja Pommeri hertsogkond
Poola ajalugu
Poola ajalugu on ülevaade tänapäevase Poola riigi alade ajaloost.
Vaata Askania dünastia ja Poola ajalugu
Rudolf I (Saksa kuningas)
Rudolf von Habsburg. 19. sajandi joonistus Rudolf I Habsburg (Rudolf von Habsburg; 1. mai 1218 Breisgau, Limburgi loss – 15. juuli 1291 Speyer) oli Saksa kuningas 1273.
Vaata Askania dünastia ja Rudolf I (Saksa kuningas)
Russkaja rodoslovnaja kniga
"Russkaja rodoslovnaja kniga" (vene keeles Русская родословная книга) on Venemaa aadlit käsitlev genealoogiline teos, mille autor on vürst Aleksei Lobanov-Rostovski (1824−1896).
Vaata Askania dünastia ja Russkaja rodoslovnaja kniga
Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (S)
See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega S: Kategooria:Saksa-Rooma riigi territooriumite loendid.
Vaata Askania dünastia ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (S)
Saksi-Lauenburg
Saksi-Lauenburgi hertsogkond (14.–17. sajandini kutsuti ka Niedersachsen (Alam-Saksi)), hiljem tuntud ka kui Lauenburgi hertsogkond, oli otse keisrile alluv hertsogkond, mis eksisteeris 1296–1803 ja 1814–1876 praeguse Schleswig-Holsteini liidumaa äärmises kaguosas.
Vaata Askania dünastia ja Saksi-Lauenburg
Saksi-Wittenberg
Saksi-Wittenbergi hertsogkond (sks Herzogtum Sachsen-Wittenberg) oli aastatel 1296–1356 Saksa-Rooma riigi osastisriik, mille keskus oli Wittenbergis.
Vaata Askania dünastia ja Saksi-Wittenberg
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Vaata Askania dünastia ja Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa kuurvürst
Saksimaa suurvürstid olid iseseisva Saksimaa kuurvürstiriigi valitsejad aastatel 1356–1806.
Vaata Askania dünastia ja Saksimaa kuurvürst
Saksimaa kuurvürstiriik
Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis.
Vaata Askania dünastia ja Saksimaa kuurvürstiriik
Samboriidid
Samboriidid (saksa: Samboriden) või Sobiesławi koda (poola: Sobiesławice) oli valitsev dünastia Pomereelia ajaloolises piirkonnas.
Vaata Askania dünastia ja Samboriidid
Schauenburgi ja Holsteini krahvid
Jüütimaa ja põhjapoolseim Saksamaa, kus Schleswig ja Holstein on tänasel Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaal. Schauenburgi ja Holsteini krahvid olid Frangi riigi tiitlid.
Vaata Askania dünastia ja Schauenburgi ja Holsteini krahvid
Schlawe ja Stolpi maad
Schlawe ja Stolp ''Herzogtum Pommern'' (Pomereelia hertsogkonna) osana hertsog Swantopolk II ajal u. 1250;1886, Gustav Droyseni kaart Schlawe ja Stolpi maad (saksa: Länder Schlawe und Stolp) või Słupsk-Sławno maa (poola: Ziemia Słupsko-Sławieńska) on ajalooline piirkond Pommeris, Sławno (Schlawe) ja Słupski (Stolpi) linnade ümber Taga-Pommeris tänapäeva Poolas.
Vaata Askania dünastia ja Schlawe ja Stolpi maad
Schwerini piiskopkond
Schwerini vürst-piiskopkonna vapp Schwerini diötsees ja vürst-piiskopkond oli katoliiklik diötsees Saksamaal, Mecklenburgis, Schwerinis.
Vaata Askania dünastia ja Schwerini piiskopkond
Siegfried (Bremeni peapiiskop)
Piiskop Siegfried I pitser aastast 1173. Kirje: SIFRIDVS BRANDABVRGENSIS EPISCOPVS. Väljajätmised nurksulgudes. Siegfried von Anhalt (u. 1132 – 24. oktoober 1184) oli Sophie von Winzenburgi ja tema mehe, Askania dünastiast, toona Anhalti krahvi Albrecht Karu kolmas poeg.
Vaata Askania dünastia ja Siegfried (Bremeni peapiiskop)
Sileesia hertsogkond
Sileesia hertsogkond (poola Księstwo śląskie, saksa Herzogtum Schlesien) pealinnaga Wrocławis oli keskaegne hertsogkond, mis asus ajaloolises Poola Sileesia piirkonnas.
Vaata Askania dünastia ja Sileesia hertsogkond
Suur slaavlaste ülestõus
Lutitšite liidu territoorium Saksa kuningriigi idapiiri taga pärast 983. aastat (kollane kontuur) Suur slaavlaste ülestõus 983.
Vaata Askania dünastia ja Suur slaavlaste ülestõus
Waldemar (Brandenburg)
Max Ungeri poolt, prototüüp varasematele monumentidele Siegesalleel Waldemar Suur (Waldemar der Große; u 1280 – 14. august 1319), Askania dünastia liige, oli Brandenburgi markkrahv 1308.
Vaata Askania dünastia ja Waldemar (Brandenburg)
Welfid
Braunschweig-Lüneburgi vapp Hohenstaufenite valdused Põhja-Euroopas 1176. aastal Welfide valdused Heinrich Lõvi ajal Welfid on Euroopa dünastia, millest on pärit olnud paljud Saksa ja Suurbritannia monarhid 11.–20.
Vaata Askania dünastia ja Welfid
Wenzel I (Saksi-Wittenberg)
Wenzel von Sachsen-Wittenberg Wenzel I (umbes 1337 – 15. mai 1388 Celle) oli Saksi-Wittenbergi hertsog Askania dünastiast.
Vaata Askania dünastia ja Wenzel I (Saksi-Wittenberg)
Wolfgang (Anhalt-Köthen)
Wolfgang (1. august 1492 – 23. märts 1566) oli Askania dünastiast Saksa vürst ja Anhalt-Kötheni vürstkonna valitseja.
Vaata Askania dünastia ja Wolfgang (Anhalt-Köthen)
Zerbst
Zerbsti St Bartholomeuse kirik Vapp Zerbsti paiknemine Anhalt-Bitterfeldi kreisis Zerbst on linn Saksamaal Saksi-Anhaltis Anhalt-Bitterfeldi kreisis.
Vaata Askania dünastia ja Zerbst
Tuntud ka kui Anhalti dünastia, Askaania, Askaania dünastia.