VäljuvSaabuva

🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!

Sisukord

1. 445 suhted: Aalto-2, Aarne Männik (füüsik), Aarne Pärnpuu, Adaptiivne optika, Adiabaatiline protsess, Advektsioon, Aerokosmose insenerindus, Aeronoomia, Aerosool, Aineringe, Airbus ZEROe, Aktinomeetria, Akvamariinsinine, Aleksandr Oparin, Alfalagunemine, Alpinism, Ammoniaak, Anders Celsius, Andesiit, Antarktis, Antiosake, Antitsüklon, Antropotseen, Apollo 13, Apollo 8, Apollo juhtimis- ja teenindusmoodul, Apollo kuumoodul, Apollo programm, Appletoni kiht, Aqua (satelliit), Argoon, Arhaikum, Arhed, Artemis 1, Asteroid, Astronoomia mõisteid, Atmosfäär (täpsustus), Atmosfääri koostis, Atmosfääri vastukiirgus, Atmosfääriaken, Atmosfäärifüüsika, Atmosfäärikiht, Atmosfäärirõhk, Atmosfääriteadused, Aurukatel, Širšovi Okeanoloogia Instituut, Üldine õhuringlus, Ülehelipauk, Üllar Rannik, Ööpäev, ... Laienda indeks (395 rohkem) » « Kahaneb indeks

Aalto-2

Aalto-2 oli Soome teaduslik nanosatelliit, mille ehitasid Helsingi Aalto Ülikooli üliõpilased.

Vaata Atmosfäär ja Aalto-2

Aarne Männik (füüsik)

Aarne Männik (sündinud 6. aprillil 1972 Kohtla-Järvel) on eesti füüsik.

Vaata Atmosfäär ja Aarne Männik (füüsik)

Aarne Pärnpuu

Aarne Pärnpuu (12. märtsil 1938 Martna vald Läänemaa – 22. aprill 2004) oli eesti päritolu Nõukogude Liidu ja Venemaa matemaatik.

Vaata Atmosfäär ja Aarne Pärnpuu

Adaptiivne optika

Deformeeruv peegel korrigeerib lainepinna moonutusi Adaptiivne optika on tehnoloogia, mida kasutatakse optiliste süsteemide toimimise parandamiseks.

Vaata Atmosfäär ja Adaptiivne optika

Adiabaatiline protsess

Adiabaatiline protsess (kreeka adiabatos 'läbistamatu') on termodünaamiline protsess, mille jooksul süsteemil puudub soojusvahetus väliskeskkonnaga.

Vaata Atmosfäär ja Adiabaatiline protsess

Advektsioon

Advektiivne udu Negevi kõrbes 2019. aastal Advektsioon (meteoroloogia) (lad. advectio - juurdevool) on atmosfääris erinevate füüsikaliste omadustega õhumasside horisontaalsuunalise kandumisega ühest piirkonnast teise seonduv üksteise kohale või ka alla libisemine.

Vaata Atmosfäär ja Advektsioon

Aerokosmose insenerindus

Aerokosmose insenerindus ehk aerokosmose inseneriteadus on inseneriteaduste valdkond, mis tegeleb õhu- ja kosmosesõidukite teadusliku ja tehnoloogilise uurimistööga, projekteerimisega, arendamisega, ehitamisega ja katsetamisega.

Vaata Atmosfäär ja Aerokosmose insenerindus

Aeronoomia

Virmalised Trondheimi fjordi kohal Aeronoomia on meteoroloogia haru, mis uurib tropopausi kohal oleva atmosfääri keemiat ja füüsikat.

Vaata Atmosfäär ja Aeronoomia

Aerosool

Aerosool on gaasi ja väikeste tahkete osakeste või vedeliku piiskade dispersne segu.

Vaata Atmosfäär ja Aerosool

Aineringe

Aineringe on ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi.

Vaata Atmosfäär ja Aineringe

Airbus ZEROe

Airbus ZEROe (Airbus zero emission) on programm, kus Airbus töötab välja innovaatilisi õhusõidukeid ning uusi tehnoloogiaid õhusõidukitele, millega lennates ei eraldu Heitgaase (ingl. zero emission), mis satuks atmosfääri.

Vaata Atmosfäär ja Airbus ZEROe

Aktinomeetria

Aktinomeetria on teadusharu, meteoroloogia haru, mis uurib Päikese ja teiste taevakehade kiirguse ülekannet Maa atmosfääris ja hüdrosfääris ning päikesekiirguse peegeldumist maapinnalt (albeedot).

Vaata Atmosfäär ja Aktinomeetria

Akvamariinsinine

Akvamariinsinine (ladina keelest aqua marina 'merevesi') on sinine värvitoon, õrnalt roheka suunas kalduv hele kuni valkjas sinine, nimetus tuleb samavärvilise vääriskivi akvamariini nimetusest.

Vaata Atmosfäär ja Akvamariinsinine

Aleksandr Oparin

Aleksandr Ivanovitš Oparin (2. märts 1894 Uglitš, Venemaa – 21. aprill 1980 Moskva) oli vene biokeemik.

Vaata Atmosfäär ja Aleksandr Oparin

Alfalagunemine

Alfalagunemine on tuumareaktsioon, mille puhul aatomituumast kiirguvad välja alfaosakesed (α).

Vaata Atmosfäär ja Alfalagunemine

Alpinism

Korženevskaja (7105 m) nõlv. Jaan Künnapi foto Alpinist Ilmar Priimets 1985. aastal. Jaan Künnapi foto Andrzej Bargiel ronis ilma lisahapnikuta K2 tippu ning oli esimene, kes sealt suuskadel laskus. 8-kilomeetrisele laskumisele kulus seitse tundi. Alpinism ehk mägironimine on liikumine kõrgmägedes.

Vaata Atmosfäär ja Alpinism

Ammoniaak

Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.

Vaata Atmosfäär ja Ammoniaak

Anders Celsius

Anders Celsius (27. november 1701 Uppsala – 25. aprill 1744 Uppsala) oli Rootsi astronoom ja füüsik.

Vaata Atmosfäär ja Anders Celsius

Andesiit

Stewarti vulkaanil USA-s. Andesiit on üks vulkaanilistest kivimitest, tüüpiline keskmise koostisega kivim.

Vaata Atmosfäär ja Andesiit

Antarktis

Antarktis on Maa lõunapoolust ümbritsev manner.

Vaata Atmosfäär ja Antarktis

Antiosake

Osakesed ja antiosakesed. Vasakul ülalt alla: elektron, prooton, neutron. Antiosakesed paremal ülalt alla: positron, antiprooton, antineutron Antiosake on elementaarosakese vastasosake, mille elektrilaeng ja teised kvantarvud on vastupidise märgiga (osake on omakorda antiosakese jaoks vastasosake).

Vaata Atmosfäär ja Antiosake

Antitsüklon

Õhu liikumine antitsüklonis (paremal) Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond ka kõrgrõhuala on hiiglaslik atmosfääri rõhkkond, läbimõõduga 1500 kuni isegi üle 2000 km, mille keskmes on õhurõhk kõrgem, äärte pool aga madalam.

Vaata Atmosfäär ja Antitsüklon

Antropotseen

Antropotseen on väljapakutud ajastik märkimaks perioodi, mil inimliik on Maa biosfääris domineerivaks teguriks.

Vaata Atmosfäär ja Antropotseen

Apollo 13

Astronautide valmistatud õhufilter Apollo 13 oli NASA Apollo programmi seitsmes mehitatud missioon, mis pidi sooritama Apollo programmi kolmanda maandumise Kuule.

Vaata Atmosfäär ja Apollo 13

Apollo 8

Apollo 8 oli Apollo programmi teine mehitatud lend, mis toimus 21.–27. detsembril 1968.

Vaata Atmosfäär ja Apollo 8

Apollo juhtimis- ja teenindusmoodul

Apollo juhtimis- ja teenindusmoodul missiooni Apollo 15 ajal Kuu orbiidil Apollo juhtimis- ja teenindusmoodul oli koos kuumooduliga üks kahest kosmoselaevast, mida kasutati Apollo programmis astronautide Kuule viimiseks.

Vaata Atmosfäär ja Apollo juhtimis- ja teenindusmoodul

Apollo kuumoodul

Apollo kuumoodul Apollo kuumoodul oli USA kahest osast koosnev kosmoseaparaat mille otstarve oli missiooni käigus kahe astronaudi Kuu pinnale maandamine ja missiooni lõppedes orbiidile tagasi lennutamine.

Vaata Atmosfäär ja Apollo kuumoodul

Apollo programm

Apollo programmi embleem Buzz Aldrin Kuu pinnal Apollo programm oli NASA kolmas kosmoselendude programm, mis toimus aastatel 1961–1972.

Vaata Atmosfäär ja Apollo programm

Appletoni kiht

300px Appletoni kiht ehk F-kiht on kiht ionosfääris 150–800 km kõrgusel maapinnast.

Vaata Atmosfäär ja Appletoni kiht

Aqua (satelliit)

Aqua (EOS PM-1) on NASA EOS programmi Maa kaugseiresatelliit.

Vaata Atmosfäär ja Aqua (satelliit)

Argoon

Argoon on keemiline element järjenumbriga 18.

Vaata Atmosfäär ja Argoon

Arhaikum

Arhaikum ehk Ürgeoon on geokronoloogilise skaala vanim eoon.

Vaata Atmosfäär ja Arhaikum

Arhed

Arhed ehk ürgid (ladina keeles Archaea; on kasutatud ka nimetusi "arhead", "arhebakterid" ehk "ürgbakterid" (Archaebacteria) ja "metabakterid") on eluslooduse domeen ja ainuraksete mikroorganismide riik.

Vaata Atmosfäär ja Arhed

Artemis 1

Artemis 1, ametlikult Artemis I, oli 2022.

Vaata Atmosfäär ja Artemis 1

Asteroid

Asteroid 433 Eros Kosmosesondi NEAR Shoemaker ülesvõte asteroidist 433 Eros Asteroid 243 Ida koos oma kaaslase Dactyliga Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.

Vaata Atmosfäär ja Asteroid

Astronoomia mõisteid

Siin on loetletud astronoomia mõisteid.

Vaata Atmosfäär ja Astronoomia mõisteid

Atmosfäär (täpsustus)

"Atmosfäär" võib tähendada erinevaid asju.

Vaata Atmosfäär ja Atmosfäär (täpsustus)

Atmosfääri koostis

Atmosfääri koostis on planeedi atmosfääri keemiline koostis.

Vaata Atmosfäär ja Atmosfääri koostis

Atmosfääri vastukiirgus

Atmosfääri vastukiirgus (inglise downward terrestrial radiation või atmospheric counterradiation) on maapinna poole suunatud atmosfääri pikalaineline ehk soojuskiirgus.

Vaata Atmosfäär ja Atmosfääri vastukiirgus

Atmosfääriaken

Atmosfääriaken on elektromagnetilise kiirguse spektri niisugune piirkond, milles Maa atmosfäär paistab hästi läbi.

Vaata Atmosfäär ja Atmosfääriaken

Atmosfäärifüüsika

Põhjapooluse lähedal asuv atmosfäärimõõtmise jaam. Heikki Junnineni foto Atmosfäärifüüsika on teadusharu, mis uurib atmosfääri, selle ehitust ja selles toimuvaid protsesse, kasutades selleks füüsika uurimismeetodeid.

Vaata Atmosfäär ja Atmosfäärifüüsika

Atmosfäärikiht

Atmosfäärikihid on Maa atmosfääri ligikaudu kontsentriliste sfääridega piiratud osad, mis erinevad omavahel õhu koostise poolest.

Vaata Atmosfäär ja Atmosfäärikiht

Atmosfäärirõhk

Atmosfäärirõhuks nimetatakse planeedi atmosfääri rõhku.

Vaata Atmosfäär ja Atmosfäärirõhk

Atmosfääriteadused

Atmosfääriteadused on Maa atmosfääri uurimine, selle protsessid, mõju, mida muud süsteemid avaldavad atmosfäärile, ja atmosfääri mõju nendele teistele süsteemidele.

Vaata Atmosfäär ja Atmosfääriteadused

Aurukatel

Aurukatel ehk aurugeneraator (inglise steam generator, ka boiler) on seade, mida kasutatakse auru (tavaliselt veeauru) tootmiseks kuumutatavast ainest (tavaliselt vesi), atmosfäärirõhust kordades kõrgema rõhuga, auru tarbivatele seadmetele, näiteks aurumasinad, -turbiinid.

Vaata Atmosfäär ja Aurukatel

Širšovi Okeanoloogia Instituut

Širšovi-nimelise okeanoloogia instituudi logo Širšovi-nimelise okeanoloogia instituudi peahoone Moskvas Širšovi-nimeline Venemaa Teaduste Akadeemia Okeanoloogia Instituut, akronüüm IORAN (vene keeles Институт океанологии имени П.

Vaata Atmosfäär ja Širšovi Okeanoloogia Instituut

Üldine õhuringlus

Üldise õhuringluse lihtsustatud mudel Üldise õhuringluse lihtsustatud skeem Maa üldine õhuringlus ehk globaalne õhu tsirkulatsioon atmosfääris on kogu Maa atmosfääri haarav õhuvoolude püsiv süsteemne ringlus.

Vaata Atmosfäär ja Üldine õhuringlus

Ülehelipauk

Mach 2,92 lööklaine koonus. Vaatleja kuuleb pauku siis, kui lööklaine temast möödub Ülehelipauk on atmosfääris kõrvast ülehelikiirusel mööduva lööklaine kuuldav komponent.

Vaata Atmosfäär ja Ülehelipauk

Üllar Rannik

Üllar Rannik (sündinud 5. oktoobril 1968 Valgas) on eesti füüsik ja atmosfäärifüüsik.

Vaata Atmosfäär ja Üllar Rannik

Ööpäev

Ööpäev on aja mõõtühik ja SI põhiühikuga sekund seotud mittedetsimaalne kordühik.

Vaata Atmosfäär ja Ööpäev

Ökoloogiline jalajälg

Ökoloogiline jalajälg on summaarne näitaja, mis väljendab inimeste keskkonnakasutuse suurust võrreldes Maa ökosüsteemide taastootmisvõimega.

Vaata Atmosfäär ja Ökoloogiline jalajälg

Äikesepilve kujunemine

Äike tekib rünksajupilvede ehk äikesepilvede korral.

Vaata Atmosfäär ja Äikesepilve kujunemine

Õhk

Õhu allegooria. Jan van Kessel vanem (1661) Õhk on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu.

Vaata Atmosfäär ja Õhk

Õhulõhe

skaneeriva elektronmikroskoobi foto Õhulõhe ristlõige Õhulõhe on taime lehe (ka puitumata varre, leherootsu, õie kroonlehe) epidermis asuv poor, mis kontrollib taime gaasivahetust.

Vaata Atmosfäär ja Õhulõhe

Õhulukk

Space Shuttle'i pardal olev õhulukk Õhulukk on seade, mis võimaldab inimeste ja objektide vahelist liikumist rõhu all oleva sõiduki ja ümbritseva keskkonna vahel.

Vaata Atmosfäär ja Õhulukk

Õhumass

Õhumass on ulatuslik ning horisontaalselt suhteliselt homogeensete füüsikaliste omadustega osa atmosfäärist.

Vaata Atmosfäär ja Õhumass

Õhuniiskus

Õhuniiskus on õhus olev veeauru sisaldus.

Vaata Atmosfäär ja Õhuniiskus

Õhupall

küünlaga Heeliumiga täidetud lateksõhupallid ja fooliumõhupall Kuumaõhupallid Õhupall on täispuhutav veniv kott, mis täidetakse gaasiga, näiteks heeliumi, hapniku või õhuga.

Vaata Atmosfäär ja Õhupall

Õhurõhk

Õhurõhk on hüdrostaatiline rõhk, mida tekitab Maa ühe pinnaühiku kohta kuni atmosfääri ülemise piirini ulatuva õhusamba kaal.

Vaata Atmosfäär ja Õhurõhk

Õhusaaste leviku modelleerimine

Õhusaaste Kirde-Eesti põlevkivielektrijaamadest Õhusaaste leviku modelleerimine on matemaatiline simulatsioon saasteainete hajumise ennustamiseks atmosfääris.

Vaata Atmosfäär ja Õhusaaste leviku modelleerimine

Õhusaastus

Sudu Pekingis Õhusaastus ehk õhu saastumine on inimestele ja/või teistele organismidele kahjulike looduslike ja inimtekkeliste ainete jõudmine õhukeskkonda.

Vaata Atmosfäär ja Õhusaastus

Ballistiline rakett

Ballistiline rakett on vertikaalsuunas suurele kõrgusele väljatulistatud rakett, mille viimane aste või lõhkepea langeb ballistilisel trajektooril etteantud sihtmärgile.

Vaata Atmosfäär ja Ballistiline rakett

Biokütus

Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav gaasiline, vedel- või tahkekütus, keemiliselt orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus.

Vaata Atmosfäär ja Biokütus

Biosfäär

Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht.

Vaata Atmosfäär ja Biosfäär

Blaise Pascal

Blaise Pascal (19. juuni 1623 Clermont-Ferrand, Auvergne'i provints, Prantsusmaa – 19. august 1662 Pariis) oli prantsuse matemaatik, füüsik ja filosoof.

Vaata Atmosfäär ja Blaise Pascal

Boeing X-20 Dyna-Soar

Kunstniku nägemus X-20-st atmosfääri sisenemisel Boeing X-20 Dyna-Soar oli USA õhujõudude programm, mille eesmärgiks oli luua kosmoselennuk, mida saaks kasutada mitmesugustel sõjalistel operatsioonidel.

Vaata Atmosfäär ja Boeing X-20 Dyna-Soar

Boliid

Boliid Boliid (vanakreeka sõnast bolis 'viskeoda') on taevas lendav tulekera ehk suure massiga meteoor.

Vaata Atmosfäär ja Boliid

Callisto (Jupiteri kaaslane)

Kallisto ehk Jupiter IV on planeedi Jupiter kaaslane.

Vaata Atmosfäär ja Callisto (Jupiteri kaaslane)

Chandra kosmoseteleskoop

Chandra kosmoseteleskoop (Chandra X-ray Observatory (CXO), varasema nimega Advanced X-ray Astrophysics Facility (AXAF)) on NASA kosmoseobservatoorium, mis uurib röntgenikiirgust ja on röntgenikiirtele 100 korda tundlikum kui varasemad kosmoseteleskoobid.

Vaata Atmosfäär ja Chandra kosmoseteleskoop

Cygnus (kosmoselaev)

Cygnus on Northrop Grummani mehitamata kosmoselaev.

Vaata Atmosfäär ja Cygnus (kosmoselaev)

Dekonvolutsioon

Fotol A on näha algfoto. Fotol B on pilti udustatud, konvoleerides originaali udustamiskerneliga, ning sellele on lisatud silmale peaaegu märkamatu müra. Fotol C on sagedusdomeenis üritatud jagamise abil foto B konvoleerimiseks kasutatud kerneliga dekonvoleerida, aga tulemuseks saadud pilt on originaaliga võrreldes moonutatudMatemaatiliselt on dekonvolutsioon konvolutsiooni pöördoperatsioon.

Vaata Atmosfäär ja Dekonvolutsioon

Dekoratsioon

Dekoratsioon (pr décoration ENE köide 2 Peale konstruktiivselt nõutavate elementide esemeile ja ruumidele esteetilise otstarbega lisanduv kaunistis. Dekoratsioone hakatakse tavaliselt valmistama alles siis, kui on olemas lavapildi kavand, makett, dekoratsioonimaterjalide kalkulatsioon ja rahalise kulu eelarve.

Vaata Atmosfäär ja Dekoratsioon

Despina

Despina (ladina sõnast Despœna ja kreeka sõnast Δέσποινα), teise nimega Neptune V on Neptuuni kaaslane, mis sai nime Kreeka usundi nümfi Despoina (Poseidoni ja Demeteri tütre) järgi.

Vaata Atmosfäär ja Despina

Difraktsioon

Arvuti genereeritud intensiivsuse muster, mis on tingitud difrakteerumisest läbi ruudukujulise ava Laserkiir, mis on lastud läbi difraktsioonivõre Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri genereerimine Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri arvutusmudel Osaliselt difraktsiooni tõttu võime näha ämblikuvõrke värvilisena Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber takistuste või läbib tõkkes oleva väikese ava.

Vaata Atmosfäär ja Difraktsioon

Dilämmastikoksiid

Dilämmastikoksiid ehk naerugaas (valem N2O) on keemiline ühend, mis toatemperatuuril on värvitu mittesüttiv gaas, millel on meeldiv, kergelt magus lõhn ja maitse.

Vaata Atmosfäär ja Dilämmastikoksiid

Dioksiinid

Dioksiinide üldine struktuurivalem, milles kloori indeksid "n" ja "m" võivad omada väärtusi 0-st 4-ni Polüklooritud dibensodioksiinid (inglise polychlorinated dibenzodioxins, lühendina PCDD) ehk lühemalt dioksiinid (inglise dioxines) on grupp orgaanilisi polühalogeenitud ühendeid, mis kuuluvad keskkonnas levinud saasteainete hulka.

Vaata Atmosfäär ja Dioksiinid

Dione (kuu)

Dione (ka Saturn IV) on üks Saturni kaaslastest.

Vaata Atmosfäär ja Dione (kuu)

Divesinik

Divesinik Divesinik ehk molekulaarne vesinik ehk vesinik on lihtaine, mille molekul koosneb kahest vesinikuaatomist.

Vaata Atmosfäär ja Divesinik

Eesti kliima

satelliidipildil 10. jaanuarist 2003 on näha suures ulatuses jäätunud Soome lahte. Eesti kliima on üleminekuline parasvöötme kliima, mis on tugevalt mõjutatud Põhja-Atlandi hoovusest, Läänemerest ja Eesti geograafilisest asendist.

Vaata Atmosfäär ja Eesti kliima

Eesti kliima aastani 2100

ekvivalendist Eesti kliima aastani 2100 on prognoos, mis iseloomustab globaalsest soojenemisest tingitud võimalikke kliimamuutusi Eestis ja Läänemere regioonis aastani 2100.

Vaata Atmosfäär ja Eesti kliima aastani 2100

Eesti Roheline Liikumine

Eesti Roheline Liikumine (lühend ERL) on keskkonnakaitsega tegelev mittetulundusühing, mille eesmärk on parandada Eesti keskkonna olukorda ja suunata ühiskonda rohelisele jätkusuutlikule mõtteviisile.

Vaata Atmosfäär ja Eesti Roheline Liikumine

Ehapuna

Ehapuna on läänetaeva, pilvede ja Päikese nähtav punane värvus päikeseloojangu ajal ja järel.

Vaata Atmosfäär ja Ehapuna

Eksobaas

Eksobaas on eksosfääri alaosa.

Vaata Atmosfäär ja Eksobaas

Eksosfäär

Eksosfäär on Maa atmosfääri kõrgeim kiht.

Vaata Atmosfäär ja Eksosfäär

Elektromagnetiline impulss

Elektromagnetiline impulss ehk elektromagnetimpulss (ingl ''electromagnetic pulse'', lühend EMP) kujutab endast plahvatuslikku elektromagnetilise energia voogu. Energeetiliselt kõrg-ergastatud süsteem saadab välja võimsa laiaribalise elektromagnetimpulsi, mille madalsageduslik osa kutsub elektromagnetinduksiooni teel esile tugevaid voolutõukeid ja liigpingeid elektrijuhtides ja võib seega kahjustada iga liiki elektrirajatisi ja -seadmeid ning eriti elektroonikaaparatuuri.

Vaata Atmosfäär ja Elektromagnetiline impulss

Elektropihustusionisatsioon

Elektropihustusionisatsioon (ESI) on üks paljudest massispektromeetrias kasutatavatest ionisatsioonitehnikatest, mille abil tekitatakse ioone.

Vaata Atmosfäär ja Elektropihustusionisatsioon

Ennustamine

Adèle Kindt "Ennustaja" (u 1835) Ennustamine on tulevikku ettevaatamise praktika, mille puhul kasutatakse nii loomulikke kui ka üleloomulikeks peetavaid vahendeid.

Vaata Atmosfäär ja Ennustamine

Ernst Öpik

Ernst Julius Öpik (22. oktoober 1893 Kunda – 10. september 1985 Bangor, Põhja-Iirimaa) oli eesti astronoom, üks Eesti astronoomiakoolkonna rajajaid.

Vaata Atmosfäär ja Ernst Öpik

ESTCube-2

ESTCube-2 on Eesti Tudengisatelliidi Sihtasutuse ehitatud kolmeühikuline (1 ühiku standardmõõt on 100x100x113,5 mm) kuupsatelliit.

Vaata Atmosfäär ja ESTCube-2

Euroopa kaugseiresatelliit

Euroopa kaugseiresatelliit (ingl k European Remote-Sensing Satellite) on Euroopa kosmoseagentuuri polaarorbiiti kasutavate kaugseire satelliitide programm.

Vaata Atmosfäär ja Euroopa kaugseiresatelliit

Evald Mustel

Evald Mustel (vene keeles Эвальд Рудольфович Мустель; 3. juuni 1911 Sevastopol – 10. aprill 1988 Moskva) oli eesti päritolu Venemaa astrofüüsik.

Vaata Atmosfäär ja Evald Mustel

Evapotranspiratsioon

Evapotranspiratsioon ehk koguaurumine on vee molekulide keemiseta eraldumine vee, maa või jää pinnalt õhkkonda.

Vaata Atmosfäär ja Evapotranspiratsioon

Explorer of the Seas

Explorer of the Seas on teine Voyager-klassi ristluslaev, mis kuulub firmale Explorer of the Seas Inc.

Vaata Atmosfäär ja Explorer of the Seas

Eyjafjallajökull

Eyjafjallajökull on liustik koos selle all paikneva vulkaaniga Islandil.

Vaata Atmosfäär ja Eyjafjallajökull

Fosforiringe

Fosforiringe on biogeokeemiline ringe, mis hõlmab fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosfääris ja biosfääris.

Vaata Atmosfäär ja Fosforiringe

Fossiilkütus

Fossiilkütus ehk fossiilne kütus (ka ürgkütus) ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine.

Vaata Atmosfäär ja Fossiilkütus

Fotosüntees

Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.

Vaata Atmosfäär ja Fotosüntees

Fotosüsteem II

Tsüanobakteri fotosüsteem II Fotosüsteem II (FSII) on esimene osa fotosünteesi mehhanismist.

Vaata Atmosfäär ja Fotosüsteem II

Frank Sherwood Rowland

Frank Sherwood Rowland (2008) Frank Sherwood Rowland (28. juuni 1927 Ohio, Delaware – 10. märts 2012 California, Newport Beach) oli Ameerika Ühendriikide keemik, Nobeli auhinna laureaat.

Vaata Atmosfäär ja Frank Sherwood Rowland

Freoonid

Freoonid (keemiafirma DuPont kaubamärgist Freon) ehk klorofluorosüsinikud on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi (tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega.

Vaata Atmosfäär ja Freoonid

Fullereen

Tuntuim fullereen C60 Fullereenid on ainult süsiniku aatomitest koosnevad kera-, ellipsoidi- või torukujulised molekulid.

Vaata Atmosfäär ja Fullereen

Gaia hüpotees

Planeet Maa Gaia hüpotees on poolteaduslik vaade, mis väidab, et planeet Maa tervikuna funktsioneerib kui elav organism.

Vaata Atmosfäär ja Gaia hüpotees

Galatea (kuu)

Galatea (kreeka sõnast Γαλάτεια), teise nimega Neptune VI, on Neptuuni kaaslane, mis sai nime kreeka usundi tegelaskuju nereiid Galateia järgi.

Vaata Atmosfäär ja Galatea (kuu)

Gattšina

Gattšina sõjaväekaardil (1913) Gattšina (traditsiooniline nimekuju Gatšina; vene keeles Гатчина, soome keeles Hatsina) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Gattšina rajooni halduskeskus.

Vaata Atmosfäär ja Gattšina

Gemini 1

Gemini 1 oli NASA Gemini programmi mehitamata katselend ja kogu programmi esimene lend, mis startis 8. aprillil 1964 ja sisenes Maa atmosfääri 12. aprillil.

Vaata Atmosfäär ja Gemini 1

Geminiidid

Geminiidide meteoorivool 2013. aastal Geminiidid on üks tuntumaid ja intensiivsemaid iga-aastasi meteoorivoole.

Vaata Atmosfäär ja Geminiidid

Geofüüsika

Geofüüsika on füüsikaliste meetodite abil Maad uuriv teadusharu.

Vaata Atmosfäär ja Geofüüsika

Geograafia

Atlast on sageli kasutatud geograafia sümbolina Geograafia ehk maateadus (kreeka keeles 'γεωγραφία', "Maa kirjeldus") on teadus, mis uurib looduslike ja kultuuriliste nähtuste jaotust ning nendevahelisi ruumilisi seoseid Maal.

Vaata Atmosfäär ja Geograafia

Geokeemia

Geokeemia on teadusharu, mis uurib keemiliste elementide ja nende isotoopide sisaldust ja jaotumust mineraalides, maakides, kivimites, mullas, vees ja atmosfääris ning nende ringlust looduses.

Vaata Atmosfäär ja Geokeemia

Geoloogia

Geoloogia on teadus, mille uurimisobjekt on planeet Maa.

Vaata Atmosfäär ja Geoloogia

Geomorfoloogia

Erosiooni tekitatud looduslik kaar Jebel Kharazas Jordaanias Maapinna reljeef, kõrgemad kohad on näidatud punasega Geomorfoloogia (kr γῆ, ge- "maa"; μορφή, morfé- "kuju"; ja λόγος, logos- "õpetus") on teadus, mis uurib pinnavorme ja neid kujundavad geoloogilisi protsesse.

Vaata Atmosfäär ja Geomorfoloogia

Geosfäär

"Geosfäär" on termin, millel on palju tähendusi.

Vaata Atmosfäär ja Geosfäär

Geostroofiline tuul

Geostroofiline tuul on teoreetiline tuul, mis tuleneb täpsest tasakaalust Coriolisi jõu ja rõhugradiendi jõu vahel.

Vaata Atmosfäär ja Geostroofiline tuul

Geotsentriline orbiit

Erinevad geotsentrilised orbiidid Geotsentriline orbiit on orbiit, millel tiirlevad Maa ümber tiirlevad objektid.

Vaata Atmosfäär ja Geotsentriline orbiit

Globaalne soojenemine

Keskmise temperatuuri muutus planeedi Maa pinnal vahemikus 1880–2020 võrrelduna vahemikuga 1951–1980 Punasega on märgitud rannikupiirkonnad, mis jääksid vee alla, kui merevee tase tõuseb 6 meetrit Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus.

Vaata Atmosfäär ja Globaalne soojenemine

Globaalsed ühisvarad

Globaalne ühisomand ehk globaalsed ühisvarad (inglise global commons) on Maa ja selle atmosfääri eluliselt tähtsad osad (käsitletavad ühisvaradena), mis ei saa kuuluda mitte ühegi isiku ega riigi kontrolli alla ning mida kõik saavad vabalt kasutada.

Vaata Atmosfäär ja Globaalsed ühisvarad

Graptoliitargilliit

Graptoliitargilliit, mille peal olevad põõsataolised moodustised on graptoliitide (''Rhabdinopora flabelliformis'') kolooniad. Pakri pank, graptoliitargilliit on pruunikas kiht rohelistest põõsastest allpool. Pakri panga ees mererannal (argilliit on hallikas, kollakad ja valged kivid on lubjakiviveerised).

Vaata Atmosfäär ja Graptoliitargilliit

Greta Thunberg

Greta Tintin Eleonora Ernman Thunberg (sündinud 3. jaanuaril 2003 Stockholmis) on Rootsi aktivist, kes keskendub globaalse soojenemise vastasele võitlusele.

Vaata Atmosfäär ja Greta Thunberg

Grignardi reaktsioon

galerii) Grignardi reaktsioon on metallorgaaniline keemiline reaktsioon, mis koosneb kahest etapist: Grignardi reaktiivi valmistamisest ja selle reaktsioonist sobiva orgaanilise või anorgaanilise substraadiga (tavaliselt substraadina kasutatakse aldehüüde või ketoone).

Vaata Atmosfäär ja Grignardi reaktsioon

Hajuskiirgus

Hajuskiirgus on see osa päikesekiirgusest, mis hajub atmosfääris.

Vaata Atmosfäär ja Hajuskiirgus

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.

Vaata Atmosfäär ja Hapnik

Hapnikubilanss

Hapnikubilanss (inglise oxygen balance) on suhe atmosfääri lisanduva hapniku (fotosüntees, osalt ka keemilised reaktsioonid maakoores) ja sealt võetava (hingamine, kõdunemine, anorgaaniliste ainete oksüdatsioon, kütuste põletamine, tööstuslik kasutamine) hapniku vahel.

Vaata Atmosfäär ja Hapnikubilanss

Hapnikuringe

Hapnikuringe skeem Hapnikuringe on hapniku liikumine anorgaanilistest ühenditest elusorganismide orgaanilistesse ühenditesse ja tagasi, samuti elusorganismide poolt vahendatud hapniku konversioonid anorgaaniliste ühendite vahel.

Vaata Atmosfäär ja Hapnikuringe

Happesademed

Happevihmade tõttu hukkunud kuused Tšehhis Happesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademete omaga madalam.

Vaata Atmosfäär ja Happesademed

Hämarik

Hämarikuga võivad kaasneda mitmesugused optilised nähtused, eriti taeva muutumine punakaks või roosakaks. Intensiivsed värvused päikesetõusu ajal Laanemaa järve ääres Orkjärve looduskaitsealal Hämarik on vähese päikesevalgusega ööpäeva osa, millal päike on hommikul või õhtul allpool silmapiiri, ning ka atmosfääri valgusnähtused (aovalgus) sel ajal.

Vaata Atmosfäär ja Hämarik

Hüdrometeoroloogia

Hüdrometeoroloogia on teadusharu, mis käsitleb vee ringkäiku atmosfääris.

Vaata Atmosfäär ja Hüdrometeoroloogia

Hüdrosfäär

Hüdrosfäär ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär.

Vaata Atmosfäär ja Hüdrosfäär

Hüperhelikiirusel lend

Hüperhelikiirusel lend on aerodünaamiliste jõudude mõjul juhitava keha lend atmosfääris (kõrguseni kuni 90 km), kiirusel 5 või enam Machi.

Vaata Atmosfäär ja Hüperhelikiirusel lend

Heidemarie Stefanyshyn-Piper

Heidemarie Martha Stefanyshyn-Piper (sündinud 7. veebruaril 1963 Saint Paulis Minnesotas) on Ameerika Ühendriikide mereväelane ja endine astronaut.

Vaata Atmosfäär ja Heidemarie Stefanyshyn-Piper

Heitgaas

Diislikütust kasutav kaugveoauto, mille väljalasketorudest väljub mootori käivitamisel silmnähtavat musta partikulaarset ainet Heitgaas (inglise exhaust gas, waste gas) on atmosfääri lenduv kütuse põlemise või tootmise gaasiline jääk- või kõrvalsaadus, mis sisaldab kahjulikke aineid ja vajab puhastamist.

Vaata Atmosfäär ja Heitgaas

Heliofüüsika

Heliofüüsika on teadusharu, mis uurib Päikest ning selle mõju ülejäänud Päikesesüsteemile.

Vaata Atmosfäär ja Heliofüüsika

Heterosfäär

Heterosfäär on atmosfääri osa, mis paikneb homosfääri kohal, kõrgemal kui 95–100 km maapinnast.

Vaata Atmosfäär ja Heterosfäär

Holotseen

Holotseen ehk pärastjääaeg ehk jääajajärgne aeg on kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogiline üksus (ajastik), mis algas 11 700 aastat tagasi ja kestab siiani.

Vaata Atmosfäär ja Holotseen

Homosfäär

Homosfäär on atmosfääri osa kõrguseni 95–100 km, kus õhu koostis (välja arvatud argooni, süsihappegaasi, osooni ja veeauru) on peaaegu muutumatu.

Vaata Atmosfäär ja Homosfäär

Hubble'i kosmoseteleskoop

Hubble'i teleskoobi foto kaugetest galaktikatest Hubble'i kosmoseteleskoop on astronoom Edwin Hubble'i järgi nime saanud kosmoseobservatoorium, mis tiirleb kosmoses ümber maakera.

Vaata Atmosfäär ja Hubble'i kosmoseteleskoop

Hunga Tonga vulkaanipurse

Droonivideo Hunga Tonga vulkaanipurskest 2022. aasta jaanuaris Hunga Tonga-Hunga Ha'apai tekitatud tsunami animatsioon Hunga Tonga 2022. aasta 3. jaanuaril Päev pärast Hunga Tonga purset pildistatud tuhapilv NASA satelliidijäädvustis purskest, näha on tuhapilv ja kiiresti laienev lööklaine Tonga lähedal Vaikses ookeanis toimus 2022.

Vaata Atmosfäär ja Hunga Tonga vulkaanipurse

Hyperloop

''Hyperloop'''i kapsel Hyperloop on arendamisel olev reisijate ja lasti transpordivahend.

Vaata Atmosfäär ja Hyperloop

IKAROS

IKAROS (inglise keeles Interplanetary Kite-craft Accelerated by the Radiation Of the Sun) on Jaapani Kosmoseuurimise Agentuuri (JAXA) toodetud kosmosesond.

Vaata Atmosfäär ja IKAROS

Ilm

Ilm on meteoroloogiliste elementide kogumõjul tekkinud atmosfääri seisund mingis paigas, mingis lühemas ajavahemikus (kuni mõni päev), koos elementide järgnevate muutustega.

Vaata Atmosfäär ja Ilm

Interferomeetriline tehisavaradar

Interferogramm 17. augustil 1999 toimunud Izmiti maavärinast Türgis.(NASA/JPL-Caltech) Interferomeetriline tehisavaradar (inglise keeles Interferometric Synthetic Aperture Radar, lühendatult InSAR või IfSAR) on geodeesias ja kaugseires kasutatav radaritehnoloogia.

Vaata Atmosfäär ja Interferomeetriline tehisavaradar

Inversioon (meteoroloogia)

Maapinnalt tõusva suitsu kerkimine on peatunud kõrgemal oleva pidurdava inversioonikihi tõttu. Foto on tehtud Šotimaal Lochcarronis Temperatuuri inversioon on meteoroloogias atmosfääri vertikaalse temperatuurigradiendiga seotud ilming, mille korral mingis kõrgemas õhukihis kõrguse suurenedes, tavalise õhu adiabaatilise jahenemise asemel, õhutemperatuur hoopis tõuseb.

Vaata Atmosfäär ja Inversioon (meteoroloogia)

Ionosfäär

Ionosfäär atmosfääris. E- ja F-tähed tähistavad plasma kontsentratsiooni kahte maksimumväärtust vastavates kihtides Ionosfäär on üks atmosfääri kõrgemaid kihte, mis algab umbes 50–70 km kõrguselt ning ulatub 800–1000 km kõrgusele.

Vaata Atmosfäär ja Ionosfäär

Iooniloendur

Ioonloendur on mõõteseade, mida kasutatakse atmosfääri ioonide ehk aeroioonide uurimiseks.

Vaata Atmosfäär ja Iooniloendur

Isotoopgeoloogia

Isotoopgeoloogia on geoloogia haru, mis põhineb radioaktiivsete ning stabiilsete isotoopide kasutamisest saadaval andmestikul.

Vaata Atmosfäär ja Isotoopgeoloogia

J. M. W. Turner

Joseph Mallord William Turner, tuntud ka initsiaalide ja perekonnanime järgi kui J. M. W. Turner, pere kutsus teda aga Williamiks (23. aprill 1775 London – 19. detsember 1851 Chelsea) oli inglise kunstnik ja üks ajaloo parimaid maastikumaalijaid ja mariniste, tuntud ka valgusemaalijana.

Vaata Atmosfäär ja J. M. W. Turner

Jaan Salm

Jaan Salm (sündinud 8. oktoobril 1937 Kehtna vallas Harjumaal) on Eesti füüsik.

Vaata Atmosfäär ja Jaan Salm

Jaanuar 2009

Jaanuar 2009, kroonika 2009.

Vaata Atmosfäär ja Jaanuar 2009

Jaanus Orgusaar

Jaanus Orgusaar (sündinud 16. märtsil 1971) on Eesti leiutaja ja disainer.

Vaata Atmosfäär ja Jaanus Orgusaar

Jääkaru

Video maadlevatest jääkarudest Kanadas Jääkaru (Ursus maritimus) on karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonna loomaliik, kes elab eelkõige Arktikas ning on maismaa suurim kiskja.

Vaata Atmosfäär ja Jääkaru

Jääksoo

Jääksoo Venemaal Rudzenski lähedal Jääksoo (inglise cut-over peatland) on soo, kus turbavarud on ammendatud või kaevandamine on lõppenud.

Vaata Atmosfäär ja Jääksoo

Johann Heinrich von Mädler

Johann Heinrich von Mädler (29. mai 1794 Berliin – 14. märts 1874 Hannover) oli saksa astronoom.

Vaata Atmosfäär ja Johann Heinrich von Mädler

Joseph Black

Joseph Black. William Ramsey metsotinto (1896) Henry Raeburni tehtud portree järgi. Joseph Black (16. aprill 1728 Bordeaux – 6. detsember 1799 Edinburgh) oli šoti keemik, füüsik ja arst, keda peetakse üheks tänapäevase keemia rajajaks.

Vaata Atmosfäär ja Joseph Black

Juveniilne pind

Juveniilne pind on puhas metallipind, millel puudub sellele atmosfääritingimustes omane oksiidikiht.

Vaata Atmosfäär ja Juveniilne pind

Juveniilne vesi

Juveniilne vesi ehk juveniilvesi on magmalise päritoluga vesi.

Vaata Atmosfäär ja Juveniilne vesi

KAIRA

KAIRA KAIRA (akronüüm sõnadest Kilpisjärvi Atmospheric Imaging Receiver Array) on Soomes asuv astronoomiaobservatoorium.

Vaata Atmosfäär ja KAIRA

Kaitsevoolundi

pisi Kaitsevoolundi (inglise keeles payload fairing) on kanderaketi ninas asuv kaitsekate, mille eesmärk on kaitsta kanderaketi lastiks olevat kosmoseaparaati dünaamilise rõhu ja aerodünaamilise kuumenemise eest, kui kanderakett raketistardi ajal läbi atmosfääri lendab.

Vaata Atmosfäär ja Kaitsevoolundi

Kaksiktäht

Kosmoseteleskoop Hubble'i pilt Siiriuse kaksiksüsteemist. Siirius B on selgelt eristatav all vasakul Kaksiktäht on kahest gravitatsiooniliselt seotud tähest koosnev süsteem, kus mõlemad tähed on orbiidil ümber nende ühise massikeskme.

Vaata Atmosfäär ja Kaksiktäht

Kaldeera

Aniakchaki kaldeera Alaskal, läbimõõt umbes 10 km Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm.

Vaata Atmosfäär ja Kaldeera

Kaltsium

Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.

Vaata Atmosfäär ja Kaltsium

Kanderakett

Sojuz startimas Bajkongõri kosmodroomilt Kanderakett on rakett, mida kasutatakse lasti toimetamiseks Maa pealt maailmaruumi.

Vaata Atmosfäär ja Kanderakett

Karst

Kostivere karstiväli Droonivideo Kostivere karstialast ja Kivilauast 2021. aasta kevadel Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum.

Vaata Atmosfäär ja Karst

Karstumine

Karstumine (inglise karstification) on kivimite lahustumine liikuva põhjavee murendava toime tõttu.

Vaata Atmosfäär ja Karstumine

Kasvuhoonegaasid

Kasvuhooneefekti skeem Kasvuhoonegaasid (KHG) on lühilainelist päikesekiirgust mitteneelavad või vähe neelavad ning pikalainelist soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad kasvuhooneefekti, kuna takistavad soojusenergia lahkumist Maalt maailmaruumi pikalainelise soojuskiirgusega.

Vaata Atmosfäär ja Kasvuhoonegaasid

Kaudtuli

Kaudtulelaskmine. Haubitsa õiges suunas sihtimiseks kasutatakse kollimaatorit (esiplaanil kolmjalal) Kaudtuli ehk kaudtulelaskmine on sihtimine ja laskmine maismaal või veekogul asuva relva või relvasüsteemiga reeglina maismaal asuva, kuid tulepositsioonilt mitte nähtava sihtmärgi pihta, vastandina otsetulele, mille korral sihtmärki nähakse ja selle pihta lastakse otse.

Vaata Atmosfäär ja Kaudtuli

Kármáni joon

Kármáni joon on Maa atmosfääris meretasemest 100 km kõrgusel asuv tinglik piir, millest kõrgemal algab Rahvusvahelise Lennuspordiföderatsiooni määrangu järgi kosmos.

Vaata Atmosfäär ja Kármáni joon

Kütuseelementide vesinikuenergeetika

Kütuseelementide vesinikuenergeetika kujutab endast vesiniku energia kasutamist kütuseelementide abil.

Vaata Atmosfäär ja Kütuseelementide vesinikuenergeetika

Kõrgsagedusala

Kõrgsagedusala ehk HF-sagedusala (ingl k High Frequency, kõrgsagedus) ehk dekameeterlaineala on raadiosagedusala vahemikus 3-30 MHz.

Vaata Atmosfäär ja Kõrgsagedusala

Keskkonnatehnoloogia

Elektriautod Keskkonnatehnoloogia ehk roheline tehnoloogia ehk ökoloogiline tehnoloogia on tehniline valdkond, mis võimaldab jätkusuutlikku rohelist eluviisi.

Vaata Atmosfäär ja Keskkonnatehnoloogia

Klorofüll

Klorofüll annab taimede lehtedele rohelise värvuse Klorofüll (ka leheroheline) on taimedes, vetikates ja tsüanobakterites sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvuse.

Vaata Atmosfäär ja Klorofüll

Koit

Koit Stonehenge'i kohal Koit Sydney kohal Koit ehk koidik on hommikupoolne hämarik, mis eelneb päikesetõusule.

Vaata Atmosfäär ja Koit

Kollane kääbus

Päike, tüüpiline kollane kääbus Kollane kääbus on spektriklassiga G ja heleduselt V klassi kuuluv peajada täht.

Vaata Atmosfäär ja Kollane kääbus

Kolmikside

Kolmikside heks-3-üüni graafilises struktuurivalemis Kolmikside on keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari, ehk kaks aatomit jagavad kuut elektroni.

Vaata Atmosfäär ja Kolmikside

Kolonnkromatograafia

Klassikaline kolonnkromatograafia seade. proov Kolonnkromatograafia on kromatograafia meetod, kus ainete segu kromatograafiliseks lahutamiseks kasutatakse täidiskolonni.

Vaata Atmosfäär ja Kolonnkromatograafia

Kondensatsioon

Faasisiirete skeem Kondensatsioon ja kondenseerumine ehk tihenemine on aine üleminek gaasilisest agregaatolekust vedelasse (mõne allika järgi veeldumine) või tahkesse (mõne allika järgi härmatumine).

Vaata Atmosfäär ja Kondensatsioon

Kondensatsioonituum

Kondensatsioonituum on vedeliku või tahke keha, nt tolmu, väike osake atmosfääris, mille pinnale kondenseerub veeaur väikeste veetilkade või jääkristallide kujul.

Vaata Atmosfäär ja Kondensatsioonituum

Konstantin Tsiolkovski

Konstantin Tsiolkovski (vene Константин Эдуардович Циолковский; 17. september (5. september vkj) 1857 – 19. september 1935) oli vene kosmonautikateoreetik ja visionäär.

Vaata Atmosfäär ja Konstantin Tsiolkovski

Konvektsioon

Konvektiivne õhuringlus küttekeha kohal Konvektsioon (ingl convection) on soojuse levimine koos liikuva vedeliku või gaasiga, harilikult õhuga.

Vaata Atmosfäär ja Konvektsioon

Kopsud

Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.

Vaata Atmosfäär ja Kopsud

Kosmiline kiirgus

Kosmilise primaarkiirguse suure energiaga osake (prooton p) laguneb atmosfääri ülakihtide osakestega põrkumisel elementaarosakesteks ja aatomituuma kildudeks, mis omakorda põrkudes laviinitaoliselt paljunevad, moodustades kosmilise sekundaarkiirguse. Maapinnale jõudvatest osakestest moodustavad suurema osa müüonid (µ), mis kohe lagunevad Kosmiline kiirgus on maailmaruumis väga kiiresti liikuvate laenguga osakeste (esmas- ehk primaarkiirguse) ja Maa atmosfääris nende toimel tekkivate osakeste (teis- ehk sekundaarkiirguse) voog.

Vaata Atmosfäär ja Kosmiline kiirgus

Kosmiline kiirus

Kosmiline kiirus on vähim algkiirus, mis tagab mingile kindlale orbiidile jõudmise.

Vaata Atmosfäär ja Kosmiline kiirus

Kosmonautika

Buzz Aldrin Kuu pinnal, 20. juuli 1969 Kosmonautika ehk astronautika (ka kosmoseuurimine) on teadus- ja tehnikaharu, mis tegeleb kosmose hõlvamisega inimkonna huvides.

Vaata Atmosfäär ja Kosmonautika

Kosmose koloniseerimine

Kunstniku kujutus kolooniast Kuul Kunstniku kujutus Bernali sfääri sisemusest Kosmose koloniseerimine on inimasustuse rajamine väljapoole Maad, eeskätt teistele taevakehadele.

Vaata Atmosfäär ja Kosmose koloniseerimine

Kosmoseaparaadi orienteerimine

Kosmoseaparaadi orienteerimine (inglise keeles attitude control) on kosmoseaparaadi orientatsiooni (ruumasendi) säilitamine või muutmine orbiidil valitud taustsüsteemi või objekti suhtes.

Vaata Atmosfäär ja Kosmoseaparaadi orienteerimine

Kosmoselennu mõju inimesele

Kosmosesüstik orbiidil Kosmoselennud toovad kaasa inimestele mitmeid mõjusid.

Vaata Atmosfäär ja Kosmoselennu mõju inimesele

Kosmoselennuk

Kosmosesüstik Discovery startimas missioonile STS-120 Kosmoselennuk ehk orbiidilennuk (vahel kasutatakse samas tähenduses ka sõna kosmosesüstik) on lennusõiduk, mis toimib Maa atmosfääris nagu lennuk ja kosmoses nagu kosmoselaev.

Vaata Atmosfäär ja Kosmoselennuk

Kosmoseobservatoorium

Hubble'i kosmoseteleskoop Kosmoseobservatoorium või kosmoseteleskoop on kosmoses asuv teleskoop, millega saab vaadelda kaugeid planeete, galaktikaid ja teisi taevakehi.

Vaata Atmosfäär ja Kosmoseobservatoorium

Kosmosepõhine Infrapunasüsteem

SBIRS arhitektuur: Geosünkroonsel, Molniya ja Maa-lähedasel orbiidil olevad komponendid Kosmosepõhine Infrapunasüsteem ehk Space-Based Infrared System (SBIRS) on USA õhujõudude hallatav militaarne kosmoseprogramm, mille eesmärk on suurendada Ameerika Ühendriikide võimekust ballistiliste rakettide avastamisel, tõrjumisel ja lahinguruumi iseloomustamisel.

Vaata Atmosfäär ja Kosmosepõhine Infrapunasüsteem

Kosmosesüstik Columbia

Columbia startimas missioonile STS-109. See oli viimane edukas missioon enne süstiku hävimist Kosmosesüstik Columbia (tähisega OV-102) oli üks NASA kosmosesüstikutest.

Vaata Atmosfäär ja Kosmosesüstik Columbia

Kosmosesüstik Columbia katastroof

Kosmosesüstik Columbia katastroof toimus 1. veebruaril 2003, kui kosmosesüstik Columbia purunes Maa atmosfääri sisenemisel.

Vaata Atmosfäär ja Kosmosesüstik Columbia katastroof

Kosmosesüstik Enterprise

Enterprise stardiplatvormil Kosmosesüstik Enterprise (tähisega OV-101) oli üks NASA kosmosesüstikuid ja ehitusjärjekorras esimene süstik.

Vaata Atmosfäär ja Kosmosesüstik Enterprise

Krüogeen

Krüogeeni ajastu on geoloogiline periood, mis kestis 850–630 miljonit aastat tagasi.

Vaata Atmosfäär ja Krüogeen

Krüptoon

Krüptoon (tähis Kr) on element järjekorranumbriga 36.

Vaata Atmosfäär ja Krüptoon

Kroon (täpsustus)

"Kroon" on mitmetähenduslik sõna.

Vaata Atmosfäär ja Kroon (täpsustus)

Ksenoon

Ksenooniga töötav gaaslahenduslamp Ksenoon (keemiline sümbol Xe) on keemiline element aatomnumbriga 54.

Vaata Atmosfäär ja Ksenoon

Kummituskuva

Kummituskuva on optikas kasutatav kuvamismeetod, millega saadakse objekti detailne kujutis, kuigi objektilt tulevat valgust mõõdab ilma ruumilise lahutusvõimeta kaamera või integreeriv intensiivsuse andur.

Vaata Atmosfäär ja Kummituskuva

Kuu

Kuu on Maa looduslik kaaslane.

Vaata Atmosfäär ja Kuu

Kuuillusioon

Horisondi lähedal olev täiskuu Kuuillusioon on optiline illusioon, mille tõttu näib Kuu horisondi lähedal suuremana kui kõrgemal taevas.

Vaata Atmosfäär ja Kuuillusioon

Kuumaõhupall

Kuumaõhupalli esimene lend 5. juunil 1783 Kuumõhupall on õhutiheda kestaga, õhust kergem pall, mille aerostaatilise tõstejõu tekitab palli sisemust täitev ümbritsevast õhust kergem soe õhk.

Vaata Atmosfäär ja Kuumaõhupall

Kuuvikerkaar

Kuuvikerkaar (ka kuukaar) on vikerkaar, mida põhjustab Kuu pinnalt peegeldunud valguse murdumine atmosfääris olevates veepiiskades.

Vaata Atmosfäär ja Kuuvikerkaar

Kyōto protokoll

Ei osale Kyōto protokoll on rahvusvaheline leping, millega ligikaudu kolmandik maailma riikidest nõustub vähendama või hoidma kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 1990.

Vaata Atmosfäär ja Kyōto protokoll

La Garita kaldeera

La Garita kaldeera on vulkaaniline kaldeera Ameerika Ühendriikides Edela-Colorados.

Vaata Atmosfäär ja La Garita kaldeera

Laava

Basaltne laavafontään Laava on vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud.

Vaata Atmosfäär ja Laava

Laki

Laki vulkaan Laki (islandi Lakagígar 'Laki kraater') on vulkaan Islandi lõunaosas.

Vaata Atmosfäär ja Laki

Langevari

Langevarjur laskumas XB-70 Valkyrie maandumisrajal avatud pidurduslangevarjudega Langevari ehk parašütt (prantsuskeelsest sõnast parachute) on vahend atmosfääris liikuva (harilikult langeva) keha kiiruse vähendamiseks õhutakistuse abil.

Vaata Atmosfäär ja Langevari

Lantaan-strontsium-koobaltoksiid

Lantaan-strontsium-koobaltoksiid (LSC) või lantaan-strontsiumkobaltiid on keraamiline materjal, mille keemiliseks valemiks on La1-xSrxCoCO3-δ.

Vaata Atmosfäär ja Lantaan-strontsium-koobaltoksiid

Larissa (kuu)

Larissa (kreeka sõnast Λάρισσα), teise nimega Neptune VII, on Neptuuni kaaslane, mis sai nime kreeka usundi tegelaskuju Poseidoni (Neptunuse) armukese Larissa järgi.

Vaata Atmosfäär ja Larissa (kuu)

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Vaata Atmosfäär ja Lämmastik

Lämmastikoksiid

Lämmastikoksiidi Lewis'e struktuur. Lämmastikoksiid on binaarne ühend valemiga NO.

Vaata Atmosfäär ja Lämmastikoksiid

Lämmastiksaaste

Lämmastiksaaste on keskkonnaprobleem, mida põhjustavad lämmastikühendid.

Vaata Atmosfäär ja Lämmastiksaaste

Lämmastiku oksiidid

Lämmastiku oksiidid on lämmastiku binaarsed ühendid hapnikuga.

Vaata Atmosfäär ja Lämmastiku oksiidid

Lämmastikuringe

Lämmastikuringe skeem Lämmastikuringe on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis.

Vaata Atmosfäär ja Lämmastikuringe

Lämmastikusidumine

Teravmägedes Sassendaleni piirkonnas Lämmastikusidumine (ka lämmastiku sidumine, lämmastiku fikseerimine, lämmastiku seondamine) on keemiline protsess, mille tagajärjel atmosfääri suhteliselt inertne molekulaarne lämmastik (N2) muundatakse redutseeritud (näiteks ammoniaak) või oksüdeeritud (näiteks nitraat) vormiks.

Vaata Atmosfäär ja Lämmastikusidumine

Lendamine

Enamik linde on lennuvõimelised. Pildil isane koolibri ''Eupherusa eximia'' Muskeljõuallikaga lennuk lennus Lendamine ehk lend on keha liikumine õhus, mõnes teises gaasilises keskkonnas või atmosfäärita ruumis; bioloogias kulgemise viis, mis toimub õhukeskkonnas.

Vaata Atmosfäär ja Lendamine

Lendtuhk

Skaneeriva elektronmikroskoobiga tehtud fotomikrograaf: lendtuha osakeste ristlõige 750-kordse suurenduse juures Lendtuhk on üks põlemise jääkidest.

Vaata Atmosfäär ja Lendtuhk

Lenduvad orgaanilised ühendid

Lenduvad orgaanilised ühendid (akronüümina kasutatakse ingliskeelset fraasi VOC – volatile organic compound; harvem ka eestikeelset akronüümi LOÜ) on keemilised ühendid, mis tavatingimustes märkimisväärselt lenduvad (auruvad) atmosfääri.

Vaata Atmosfäär ja Lenduvad orgaanilised ühendid

Lenduvus

Lenduvus on mingi aine (keemilise ühendi) omadus, mis näitab, kui kergesti see aine aurustub.

Vaata Atmosfäär ja Lenduvus

Lennunduse keskkonnamõjud

Lennundus avaldab keskkonnamõju, tekitades erinevaid kasvuhoonegaase, reostust ja müra.

Vaata Atmosfäär ja Lennunduse keskkonnamõjud

Lidar

Lidar (ehk LIDAR või LiDAR, inglise light detection and ranging) on laserskaneerimisseade.

Vaata Atmosfäär ja Lidar

Linnutee

Linnutee galaktika keskpunkt öötaevas Paranali observatooriumi kohal Linnutee inimese silueti kohal Linnutee on galaktika, millesse kuulub Päikesesüsteem.

Vaata Atmosfäär ja Linnutee

Litosfäär

Litosfääri laamad Litosfäär (kreeka keeles λίθος 'kivi' + σφαῖρα 'kera') on Maa väline tahke kivimkest.

Vaata Atmosfäär ja Litosfäär

Loodusgeograafia

Maapind ja atmosfäär tõelistes värvides. NASA Goddard Space Flight Centeri pilt Loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia on inimgeograafia kõrval üks kahest peamisest geograafiaharust.

Vaata Atmosfäär ja Loodusgeograafia

Louise Reiss

Louise Marie Zibold Reiss (23. veebruar 1920 Queens, New York – 1. jaanuar 2011 Pinecrest, Florida) oli USA arst.

Vaata Atmosfäär ja Louise Reiss

Ludwig Wittgenstein

Ludwig Joseph Johann Wittgenstein (26. aprill 1889 Viin – 29. aprill 1951 Cambridge) oli Austria päritolu filosoof, kes töötas Inglismaal ning huvitus eriti tähendusest ja keele piiridest.

Vaata Atmosfäär ja Ludwig Wittgenstein

Lui Jaanson

Lui Jaanson (sündinud 25. veebruaril 1931 Tartus) on eesti rahvusest endine Nõukogude Liidu sõjaväelane ja lendur ning endine Eesti sõjaväelane.

Vaata Atmosfäär ja Lui Jaanson

Lumepiir

Vaade Cotopaxi vulkaanile Ecuadoris (5897 m) kõrgusest 3700 m lumepiiriga üldkõrgusel umbes 5000 m Lumepiir on kujuteldav joon maapinnal, kus lume ja jää sulamine on tasakaalus tahkete sademetega.

Vaata Atmosfäär ja Lumepiir

Lumi

Lumi Lumekristall mikroskoobi all Lumi on väikeste jääkristallide kogum.

Vaata Atmosfäär ja Lumi

Maa

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

Vaata Atmosfäär ja Maa

Maa energiasüsteem

Maa energiasüsteem on...

Vaata Atmosfäär ja Maa energiasüsteem

Maa pöörlemine

Animatsioon Maa pöörlemisest ümber oma telje. Lõunataevas Residencia "hotelli" kohal ESO Paranali observatooriumis Tšiilis.http://www.eso.org/public/images/potw1313a/ Stars Circle over the Residencia at Cerro Paranal, ES Maa pöörlemine on Maa kui tahke keha pöörlemine ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje.

Vaata Atmosfäär ja Maa pöörlemine

Maa süsteemi teadus

Maa süsteemi teadus on teadusharu, mis uurib Maad kompleksselt, spetsialiseerumata ühele konkreetsele geosfäärile.

Vaata Atmosfäär ja Maa süsteemi teadus

Maa tüüpi planeedid

Marss. Suurused on samas mõõtkavas, kaugused ei ole mõõtkavas. Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest.

Vaata Atmosfäär ja Maa tüüpi planeedid

Maa vari

Maa vari ja Veenuse vöö Maa vari on optiline atmosfäärinähtus.

Vaata Atmosfäär ja Maa vari

Maandur (kosmoseaparaat)

Apollo 16 maandur Maandur on kosmoseaparaat, mis on mõeldud maandumiseks taevakehale.

Vaata Atmosfäär ja Maandur (kosmoseaparaat)

Maastikusfäär

Maastikusfäär ehk geograafiline sfäär on Maa sfääriline kest, milles puutuvad kokku, põimuvad ja mõjutavad üksteist maakoore ülaosa, hüdrosfäär, atmosfääri alaosa ja biosfäär.

Vaata Atmosfäär ja Maastikusfäär

Maateadus

Maateadused uurivad peamiselt planeeti Maa Maateadus ehk maateadused ehk geoteadus ehk geoteadused on Maad uurivate teadusharude kompleks.

Vaata Atmosfäär ja Maateadus

Maateaduste mõisteid (A)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad A-tähega. A.

Vaata Atmosfäär ja Maateaduste mõisteid (A)

Maateaduste mõisteid (Õ)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad Õ-tähega. õgurannik – õhik – kivist, tema mikroskoopiliseks uurimiseks valmistatud 0,03 mm paksune plaadike õhikuline meetod – õhk – Maa atmosfääri moodustav gaaside segu õhumass – õhuniiskus – õhuringlus – õhurõhk – õhusaaste – õhutemperatuur – õhutemperatuuri amplituud – õhutemperatuuri maksimum – õhutemperatuuri miinimum – õietolm – õietolmu diagramm – õietolmuanalüüs – õietolmuspekter – õisloomad – õõs – õõtsik – Õ.

Vaata Atmosfäär ja Maateaduste mõisteid (Õ)

Madalsoomuld

Madalsoomuld on Eestis levinud mulla tüüp, mis valiti aastal 2019.

Vaata Atmosfäär ja Madalsoomuld

Magnetiline sulustamine

Magnetiline sulustamine (inglise magnetic confinement (fusion)) on inertsiaalse sulustamise (inertial confinement (fusion)) kõrval üks kahest põhimeetodist, millega hoida laetud osakesi eemal ümbritsevast keskkonnast ning teha sellega võimalikuks nende energia suhteliselt pikaajaline säilitamine, kasvatamine ja/või suunamine.

Vaata Atmosfäär ja Magnetiline sulustamine

Magnetosfäär

Maa magnetosfääri välja renderdatud magnetvälja joonedMagnetosfäär on astronoomilist eset ümbritsev kosmose piirkond, kus selle objekti magnetväli manipuleerib või mõjutab laetud osakesi.

Vaata Atmosfäär ja Magnetosfäär

Mariner 10

Mariner 10 oli Marineri programmi viimane kosmoseaparaat, mis startis 3. novembril 1973.

Vaata Atmosfäär ja Mariner 10

Marsi atmosfäär

Marsi õhuke atmosfäär planeedi horisondi kohal Marsi atmosfäär on planeeti Marss ümbritsev gaaside kiht.

Vaata Atmosfäär ja Marsi atmosfäär

Marss

Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist.

Vaata Atmosfäär ja Marss

Massiline väljasuremine

Massiline väljasuremine ehk massväljasuremine on paljude taksonite massiline ja ligikaudu samaaegne väljasuremine.

Vaata Atmosfäär ja Massiline väljasuremine

Mäetuul

Õhumassi sunnitud ülevoolamisel mäest, tekivad selle nõlvadel üles-alla puhuvad mäetuuled. Mäetuul ehk laskuv tuul on atmosfääri horisontaalse õhurõhu erinevuste tõttu, õhumassi sunnitud ülevoolamisel mäest, selle tuulealusel nõlval tekkinud laskuv tuul.

Vaata Atmosfäär ja Mäetuul

Mehitatud missioon Marsile

Missioon Marsile on olnud juba teemaks alates 20.

Vaata Atmosfäär ja Mehitatud missioon Marsile

Mercury-Redstone 3

Mercury-Redstone 3, teise nimega Freedom 7, oli Ameerika Ühendriikide esimene mehitatud kosmoselend.

Vaata Atmosfäär ja Mercury-Redstone 3

Merefüüsika

Geofüüsika jagunemine Merefüüsika ehk füüsikaline okeanograafia on okeanograafia haru, mis keskendub ookeanide ja merede füüsikalise seisundi ja dünaamika uurimisele.

Vaata Atmosfäär ja Merefüüsika

Merejää

Merejää Sõru sadama juures detsembris 2022 Merejää on merevee külmumisel moodustuv jää.

Vaata Atmosfäär ja Merejää

MERIS

MERIS (inglise keeles The MEdium Resolution Imaging Spectrometer) on üks põhilisemaid Euroopa Kosmoseagentuurile (ESA) kuuluvaid instrumente ENVISAT-satelliidi pardal.

Vaata Atmosfäär ja MERIS

Meromiktiline veekogu

Meromiktiline veekogu on veekogu (enamasti järv), mis kevadel ega sügisel täielikult ümber ei kihistu.

Vaata Atmosfäär ja Meromiktiline veekogu

Metanaal

Metanaal Metanaal Metanaal ehk formaldehüüd on lihtsaim aldehüüd.

Vaata Atmosfäär ja Metanaal

Meteoor

Frederic Edwin Church, "1860. aasta meteoor" (1860) Meteoor (rahvakeeles "langev täht") on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm.

Vaata Atmosfäär ja Meteoor

Meteoorkeha

Meteoorkeha ehk meteoroid on planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mis Maa atmosfääri sattudes põhjustab meteoori ning võib meteoriidina maapinnale langeda.

Vaata Atmosfäär ja Meteoorkeha

Meteoorne vesi

Meteoorne vesi on põhjavesi, mis on pärit atmosfäärist.

Vaata Atmosfäär ja Meteoorne vesi

Meteoriit

1980. aastatel Venemaalt leitud raudmeteoriit TTÜ muuseumis kondriitmeteoriit Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk.

Vaata Atmosfäär ja Meteoriit

Meteoroloogia

Ilmamõõtmise graafikud Tartu hansapäevade Teaduslinnas, juuli 2012 Meteoroloogia ehk ilmastikuteadus on teadusharu, mis uurib atmosfääri ehitust, selles toimuvaid protsesse ennustamise ja mõjude eesmärgil.

Vaata Atmosfäär ja Meteoroloogia

Meteoroloogia ja klimatoloogia mõisteid

Siin on loetletud meteoroloogia ja klimatoloogiaga seotud mõisteid; paleoklimatoloogia mõisted on artiklis Paleogeograafia mõisteid.

Vaata Atmosfäär ja Meteoroloogia ja klimatoloogia mõisteid

Mets

Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).

Vaata Atmosfäär ja Mets

Metsa süsinikuringe

Mahalangenud puud metsas (Oaks Park, Surrey) Metsa süsinikuringe on metsaökosüsteemis toimuv süsiniku liikumine atmosfääri ja metsaelustiku vahel.

Vaata Atmosfäär ja Metsa süsinikuringe

Metsapoliitika

Metsapoliitika (Forest Policy) on riigi, organisatsiooni või isiku sihikindel tegevus, mis aitab säilitada metsakeskkonna stabiilsuse ja ökoloogilise tasakaalu metsade kaitset ja majandamist sätestavate seaduste abil.

Vaata Atmosfäär ja Metsapoliitika

Miraaž

Ameerika Ühendriikides Utah' osariigis Miraaž ehk terendus on valguskiirte teekonna paindumisest (refraktsioon) tulenev atmosfäärne optiline nähtus, mille tõttu tunduvad kauged objektid lähemana või teises kohas paiknevana.

Vaata Atmosfäär ja Miraaž

MODIS

MODIS (inglise Moderate-resolution Imaging Spectroradiometer) on keskmise lahutusvõimega kujutise spektroradiomeeter.

Vaata Atmosfäär ja MODIS

Mount Wilsoni observatoorium

Observatooriumi asukoht kaardil Vaade observatooriumile Mount Wilsoni observatoorium on observatoorium Ameerika Ühendriikides California osariigis Los Angelese maakonnas.

Vaata Atmosfäär ja Mount Wilsoni observatoorium

Mudavulkaan

''Gryphon'''i tüüpi mudavulkaanid Aserbaidžaanis Gobustanis Mudavulkaan ehk sals on peeneteralisest setendist koosnev lame- või tüvikoonuseline kuhik, mille tipus avanevast lõõrist purskub suurenenud rõhust tulenevalt pidevalt või aeg-ajalt muda, gaasi ja naftasegust vett.

Vaata Atmosfäär ja Mudavulkaan

Mulla-taime-atmosfääri kontiinum

Muld, taim ja atmosfäärMulla-taime-atmosfääri kontiinum ehk SPAC (Soil – Plant – Atmosphere continum) on vee pideva liikumise rada läbi taimede mullast atmosfääri.

Vaata Atmosfäär ja Mulla-taime-atmosfääri kontiinum

Mullahingamine

Mullahingamine on ökosüsteemi süsinikuringe integraalne osa, mis toimub atmosfääri ja pedosfääri vahel ning on seotud ökosüsteemi toodangu mitme komponendiga.

Vaata Atmosfäär ja Mullahingamine

Nafta

Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.

Vaata Atmosfäär ja Nafta

Naiad

Naiad (kreeka sõnast Ναϊάδες ('najaadid'); teise nimega Neptune III) on Neptuuni kaaslane, mis sai nime vanakreeka mütoloogia jumaluste najaadide järgi.

Vaata Atmosfäär ja Naiad

Nanoosake

Skaneeriva elektronmikroskoobi pilt (d), millele vastab (b). Nanoosake ehk ultrapeen osake on füüsikaline osake mõõtmetega suurusjärgus 1–100 nanomeetrit.

Vaata Atmosfäär ja Nanoosake

NASA

Riiklik Aeronautika- ja Kosmosevalitsus (inglise keeles National Aeronautics and Space Administration, NASA) on 1958.

Vaata Atmosfäär ja NASA

Neutronkiirgus

Neutronkiirgus on radioaktiivse kiirguse liik, mille puhul tuumalagunemise (või tuumalõhustumise) tagajärjel kiiratakse vabu neutroneid.

Vaata Atmosfäär ja Neutronkiirgus

Neutrontäht

Kunstniku ettekujutus neutrontähest koos magnetväljaga Neutrontäht on peamiselt neutronitest koosnev täht, Päikesest umbes 8–30 korda suurema massiga tähtede arengu lõppstaadium.

Vaata Atmosfäär ja Neutrontäht

Oja

Nigula oja Rannu vallas Tartumaal Mägioja Butchers Creek Austraalias Yellow River Indianas Oja on jõest väiksem looduslik vooluveekogu.

Vaata Atmosfäär ja Oja

Okeanograafia

Okeanograafia ehk okeanoloogia on hüdroloogia haru.

Vaata Atmosfäär ja Okeanograafia

Oktoober 2008

Oktoober 2008, kroonika.

Vaata Atmosfäär ja Oktoober 2008

Oktoober 2010

Oktoober 2010, kroonika 2010.

Vaata Atmosfäär ja Oktoober 2010

Olavi Kärner

Olavi Kärner (22. jaanuar 1942 Tartu – 25. märts 2016) oli eesti arvutusmatemaatik, atmosfäärifüüsik ja orienteeruja.

Vaata Atmosfäär ja Olavi Kärner

Olev Avaste

Olev Avaste (18. veebruar 1933 Tallinn – 18. juuli 1991 Tartu) oli eesti geofüüsik.

Vaata Atmosfäär ja Olev Avaste

Ookeanide väetamine

Ookeanide väetamine on teoreetiline geoinseneeria meetod, millega muuta planeedi Maa kliimat.

Vaata Atmosfäär ja Ookeanide väetamine

Ookeaniplaneet

Kunstniku kujutis ookeaniplaneedist Ookeaniplaneet ehk veemaailm on hüpoteetiline eksoplaneedi tüüp, mille pind on tervenisti kaetud veega.

Vaata Atmosfäär ja Ookeaniplaneet

Ordoviitsiumi lõpu väljasuremine

Väljasuremise intensiivsus Ordoviitsiumi-siluri (O-S) ehk ordoviitsiumi lõpu väljasuremine on Maa ajaloos suuruselt teine väljasuremine hävinud sugukondade osakaalu poolest.

Vaata Atmosfäär ja Ordoviitsiumi lõpu väljasuremine

Orioni projekt

Kunstniku nägemus Orioni projekti tulemusel valminud kosmoselaevast Orioni projekt (inglise keeles Project Orion) oli aastatel 1958–1963 valdavalt USA-s toimunud uuringute seeria eesmärgiga kasutada tuumarelvi kosmoselaevade jõuallikana (nn tuuma-impulssajam).

Vaata Atmosfäär ja Orioni projekt

Orkaan

Rahvusvahelisest orbitaaljaamast (ISS) 26. märtsil 2004 Orkaanide teekonnad aastail 1985–2005 Orkaan ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ekvatoriaalsetel aladel tekkinud võimas ulatuslik tsüklon (madalrõhkkond), millega kaasnevad tugevad orkaanituuled.

Vaata Atmosfäär ja Orkaan

Osoonikiht

Osoonikiht (ka osoonikilp, osooniekraan) on keskmiselt 15–55 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon.

Vaata Atmosfäär ja Osoonikiht

Paul Crutzen

Paul Jozef Crutzen (3. detsember 1933 Amsterdam – 28. jaanuar 2021) oli hollandi keemik, Nobeli auhinna laureaat.

Vaata Atmosfäär ja Paul Crutzen

Päike

Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.

Vaata Atmosfäär ja Päike

Päikesekiirgus

pisi Crepuscular rays Päikesekiirgus on Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog.

Vaata Atmosfäär ja Päikesekiirgus

Päikesetõus

Päikesetõus Päikesetõus on hetk, mil Päikese ülemine serv paistab ilmuvat idas horisondi kohale.

Vaata Atmosfäär ja Päikesetõus

Põhjaveereostus

Põhjaveereostus ehk põhjavee saastumine on saasteainete jõudmine läbi pinnase põhjavette.

Vaata Atmosfäär ja Põhjaveereostus

Põhjavesi

Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.

Vaata Atmosfäär ja Põhjavesi

Põlemine

280px Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused (leek).

Vaata Atmosfäär ja Põlemine

Pedosfäär

Pedosfäär ehk maakera muldkate on õhuke mitmesuguse koostise ja tihedusega geosfäär.

Vaata Atmosfäär ja Pedosfäär

Petroloogia mõisteid

Siin on loetletud nn kristalsete kivimite petroloogia ja vulkanoloogiaga seotud mõisteid; litoloogia mõisted on artiklis Sedimentoloogia mõisteid; kristallooptika mõisted on artiklis Kristallograafia mõisteid.

Vaata Atmosfäär ja Petroloogia mõisteid

Philosophy of Science: A Contemporary Approach

"Philosophy of Science: A Contemporary Approach" ("Teadusfilosoofia: tänapäevane lähenemine") on Alex Rosenbergi raamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse.

Vaata Atmosfäär ja Philosophy of Science: A Contemporary Approach

Pilv

Rünkpilv Pilv on atmosfääris veeauru kondenseerumisel tekkinud hõljuvate väga väikeste veetilkade (udu) või jääkristallide nähtav kogum.

Vaata Atmosfäär ja Pilv

Pilvelumestuse-auk

Pilvelumestuse-auk Piklik pilvelumestusauk 2020. aasta veebruaris Oklahoma kohal Pilvelumestusauk (ingl hole-punch cloud, fallstreak hole) on atmosfäärinähtus, mis tekib siis, kui pilved koosnevad allajahtunud veepiisakestest, mille temperatuur on –20...–30 °C.

Vaata Atmosfäär ja Pilvelumestuse-auk

Pilvisus

Pilvisuse optiline paksus seisuga aprill 2001 Pilvisus on nähtaval taevaosal esinev pilvede hulk, mis määratletakse vaatluspunktis kindlatel kellaaegadel ning mis näitab, kui suurt osa taevast katavad pilved.

Vaata Atmosfäär ja Pilvisus

Pinnavee hüdroloogia

Pinnavee hüdroloogia on hüdroloogia valdkond, mis hõlmab pinnavee liikumise ja pinnavee jaotuse uurimist ruumis ja ajas.

Vaata Atmosfäär ja Pinnavee hüdroloogia

Pioneer (automaatjaam)

Konstrueerimisel Pioneer 10 Pioneer oli Ameerika Ühendriikide mehitamata kosmoseaparaatide seeria.

Vaata Atmosfäär ja Pioneer (automaatjaam)

Planeedi atmosfäär

Marsi atmosfäär Planeedi atmosfäär on planeeti ümbritsev gaasikiht, mis püsib planeedi ümber raskusjõu mõjul.

Vaata Atmosfäär ja Planeedi atmosfäär

Plasma

elementidest plasma koosneb Füüsikas ja keemias tähendab plasma agregaatolekut, mis sarnaneb gaasiga, kuid kus teatud hulk osakestest on ioniseeritud.

Vaata Atmosfäär ja Plasma

Pommtsüklon

Meteosati infrapunapilt 1993. aasta 10. jaanuaril haripunkti jõudnud Braeri tormist. Tegemist oli teadaolevalt kõigi aegade tugevaima Põhja-Atlandi piirkonda räsinud pommtsükloniga New Yorgis Pommtsüklon ehk pahvaktsüklon on uus ja viimastel aastatel eeskätt ajakirjanduses kasutusele võetud ilmatermin.

Vaata Atmosfäär ja Pommtsüklon

Porsumine

Porsumine (inglise chemical weathering) on kivimeid moodustavate mineraalide murenemine keemiliste protsesside tagajärjel.

Vaata Atmosfäär ja Porsumine

Preparatiivne kromatograafia

Preparatiivne kromatograafia on ainete lahutamise meetod, mis võimaldab saada teatud hulga lahutatud komponenti(te) edasiseks kasutamiseks.

Vaata Atmosfäär ja Preparatiivne kromatograafia

Proterosoikum

Proterosoikum ehk agueoon on noorim eelkambriumi alajaotus ja Maa geokronoloogilise skaala pikim eoon.

Vaata Atmosfäär ja Proterosoikum

Protistid

Protistid Protistid (ka: algloomad; ladina keeles Protista, Protozoa) on eukarüoodid, kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka.

Vaata Atmosfäär ja Protistid

Purjetamine

Barkantiin täispurjeis Purjetamine (ka seilamine) on liikumine vee- või maapinnal, seadistatava purje abil, kasutades selleks tuule energiat.

Vaata Atmosfäär ja Purjetamine

Purpurpunaste pilvede maa

"Purpurpunaste pilvede maa" (vene keeles Страна багровыхтуч) on Arkadi ja Boriss Strugatski ulmeromaan, mille tegevus leiab aset Keskpäeva Maailmas.

Vaata Atmosfäär ja Purpurpunaste pilvede maa

Purunemine

Purunemine on protsess, mille käigus materjali väikesed tükid (puru) eralduvad uuritava objekti küljest tänu löögile või survele (sisemisele rõhule).

Vaata Atmosfäär ja Purunemine

QB50

QB50 on ülemaailmne programm, mille eesmärgiks on luua 50 kuupsatelliidist koosnev võrgustik ionosfääri mõõtmiste tegemiseks.

Vaata Atmosfäär ja QB50

Raadiolained

Raadiolainete tehnilise kasutamise näide signaalide ülekandmiseks amplituudmodulatsiooniga (AM) ja sagedusmodulatsiooniga (FM) Raadiolained on elektromagnetkiirgus lainepikkusega 1 mm kuni 10 km.

Vaata Atmosfäär ja Raadiolained

Radioaktiivne reostus

Radioaktiivne reostus ehk radioaktiivne saastumine on saastumine, mis seisneb radiaktiivsete osakeste sattumises pinnasesse, veekogudesse, atmosfääri või elusorganismidesse.

Vaata Atmosfäär ja Radioaktiivne reostus

Rahe

Raheterad kõnniteel ja murul Rahe on sademete liik.

Vaata Atmosfäär ja Rahe

Rahvusvaheline keskkonnaõigus

Rahvusvaheline keskkonnaõigus (inglise keeles international environmental law) on rahvusvahelise avaliku õiguse valdkond, mille keskmes on kliimamuutused ja osoonikihi hõrenemine, atmosfääri ja merekeskkonna reostus, elurikkuse ja eluslooduse kaitse ning tuuma- ja muude ohtlike jäätmetega kaasnevad ohud.

Vaata Atmosfäär ja Rahvusvaheline keskkonnaõigus

Rakett

Kanderakett Sojuz-U Rakett (itaaliakeelsest sõnast rocchetto, 'kedervars') on tavaliselt silindrilise kujuga, vedel- või tahkekütusel töötav lennuseade, mille panevad reaktiivtõuke mõjul edasi liikuma kütuse süütamisel tekkivad ja läbi lennuseadme tagaosa düüsi väljuvad kuumad põlemisgaasid või ioonid.

Vaata Atmosfäär ja Rakett

Raudkvartsiit

Tumedad kihid koosnevad rauda sisaldavast mineraalist, heledad kvartsiidist Üle kaheksa tonni kaaluv 2,1 miljardi aasta vanune raudkvartsiidi rahn Raudkvartsiit on vöödilise tekstuuriga moondekivim.

Vaata Atmosfäär ja Raudkvartsiit

Rayleigh' hajumine

Rayleigh' hajumine on põhjuseks, miks taevas on päeval sinakas ja päikeseloojangud punakad Rayleigh' hajumine on paremini jälgitav pärast päikeseloojangut. See pilt on tehtud tund pärast päikeseloojangut 500 m kõrguselt, vaatega horisondi suunas, kuhu päike loojus Roheline laserkiir on nähtav öösel osaliselt just Rayleigh' hajumise tõttu õhus olevate osakeste ja molekulide pealt Rayleigh' hajumine on elektromagnetkiirguse, eelkõige valguse, elastne hajumine osakestelt, mille mõõtmed on palju väiksemad vastava kiirguse lainepikkusest.

Vaata Atmosfäär ja Rayleigh' hajumine

Ränivetikad

Ränivetikad ehk diatomeed (Bacillariophyceae ehk Diatomophyceae) on üherakulised või koloniaalsed mikroskoopilised organismid.

Vaata Atmosfäär ja Ränivetikad

Röntgenallikas

Röntgenallikas on kosmoses paiknev objekt, mis kiirgab röntgenikiirgust, mis eristub kosmose üldisest röntgenikiirguse foonist.

Vaata Atmosfäär ja Röntgenallikas

Rünkpilved

Keskmised rünkpilved (''Cumulus medocris'') Jõgeval 22.07.2014 Rünkpilved (ladina keeles Cumulus, lühend Cu) on tasase halli või sinaka alusega, valge kupli- või kuhjataoliste tippudega tihedad vertikaalarengu- ehk konvektsioonipilved.

Vaata Atmosfäär ja Rünkpilved

Red Dragon

Red Dragon oli SpaceX-i kosmoselaeva projekt, mille eesmärk oli osaleda väikese eelarvega missioonidel Marsile.

Vaata Atmosfäär ja Red Dragon

Refraktsioon

Refraktsioon on füüsikas laine levimise suuna muutus, mis tekib tema levimisel ühest keskkonnast teise või keskkonna ühtlasel muutumisel.

Vaata Atmosfäär ja Refraktsioon

Regoliit

Marsi pind Regoliit on lahtise heterogeense materjali kiht, mis katab aluspõhja.

Vaata Atmosfäär ja Regoliit

Rein Rõõm

Rein Rõõm (sündinud 17. oktoobril 1945 Tarvastu vallas Viljandimaal) on Eesti füüsik.

Vaata Atmosfäär ja Rein Rõõm

Rekultiveerimine

Korrastamine ehk rekultiveerimine (inglise restoration, recultivation) on inimtegevusega (kaevandamine, puistangute ja prügilate moodustamine jms) rikutud ala taas kasutuskõlblikuks muutmine.

Vaata Atmosfäär ja Rekultiveerimine

Reoveepuhastus

Fragment reoveepuhasti taristust Paljassaare reoveepuhastusjaam 1987. aastal Reoveepuhastus ehk reoveekäitlus on veepuhastuse liik, mille korral reoained ja soovimatud organismid kõrvaldatakse reoveest, kasutades mehaanilisi, bioloogilisi, füüsikalisi ja keemilisi võtteid ning sageli ka desinfektsiooni.

Vaata Atmosfäär ja Reoveepuhastus

Riiklik Ookeani- ja Atmosfäärivalitsus

Riiklik Ookeani- ja Atmosfäärivalitsus (inglise keeles National Oceanic and Atmospheric Administration; NOAA) on Ameerika Ühendriikide Kaubandusministeeriumi haldusalas tegutsev ookeanide, peamiste veeteede ja atmosfääri olukorra uurimisele keskenduv teadusasutus.

Vaata Atmosfäär ja Riiklik Ookeani- ja Atmosfäärivalitsus

RNA maailma hüpotees

RNA maailma hüpotees on teooria, mille kohaselt oli praeguse, desoksüribonukleiinhappel (DNA), ribonukleiinhappel (RNA) ja valkudel põhineva elu eelkäijaks isereplitseeruvatel RNA molekulidel baseerunud elu.

Vaata Atmosfäär ja RNA maailma hüpotees

Robot

Inimesesarnane robot Robot (tšehhi sõnast robota – 'sunnitöö') on programmeeritav, automaatselt isetoimiv/-töötav masin, mida kasutatakse inimese liikumist ja tajumist asendavates töödes või toimingutes.

Vaata Atmosfäär ja Robot

Roheline kiir

400px Roheline kiir on optikanähtus, mis seisneb vahetult pärast päikeseloojangut või enne päikesetõusu esinevas rohetuses horisondi kohal.

Vaata Atmosfäär ja Roheline kiir

Roheline liikumine

Roheline liikumine ehk ökoliikumine on keskkonnaprobleeme esile toov teaduslik, poliitiline ja sotsiaalne liikumine.

Vaata Atmosfäär ja Roheline liikumine

ROSAT

ROSAT ehk Röntgensatelliit oli saksa kosmoseobservatoorium, mis viidi orbiidile 1.

Vaata Atmosfäär ja ROSAT

Sademed

Kliimadiagrammil kujutatakse sademete hulka tulpadega Sademed on atmosfäärist maapinnale langevad vedelad või tahked veeosakesed.

Vaata Atmosfäär ja Sademed

Sajaani-Šušenskoje hüdroelektrijaam

Sajaani-Šušenskoje hüdroelektrijaama vaade vaateplatvormilt Vaade hüdroelektrijaamale tammilt Sajaani-Šušenskoje Pjotr Neporožni nimeline hüdroelektrijaam asub Jenissei jõel Venemaal Hakassias Sajanogorski lähedal, seismiliselt aktiivses piirkonnas.

Vaata Atmosfäär ja Sajaani-Šušenskoje hüdroelektrijaam

Satelliidi alamsüsteemid

ESTCube-1 ehitust ja alamsüsteeme illustreeriv joonis Satelliidi alamsüsteem on osa satelliidist, mis täidab ühte kindlat ülesannet.

Vaata Atmosfäär ja Satelliidi alamsüsteemid

Satelliidi testimine

Satelliidi testimine on dokumenteeritud toimingute jada, mille käigus kontrollitakse satelliidi vastupidavust avakosmose tingimustele ning samal ajal võimet täita korrektselt sellele pandud ülesandeid.

Vaata Atmosfäär ja Satelliidi testimine

Savitellis

Päikese käes kuivavad savitellised Jaava saarel Indoneesias Savitellis on päikese käes kuivatatud või ahjus põletatud, tavaliselt risttahukakujuline savist tellis.

Vaata Atmosfäär ja Savitellis

Süsihappegaas

Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.

Vaata Atmosfäär ja Süsihappegaas

Süsihappegaasi emissioon

Süsihappegaasi emissioon Mõõtmistulemuste põhjal loodud animatsioon aastasest (september 2014–august 2015) CO2 koguse muutusest atmosfääris. Põhjapoolkeral gaasi kogus suureneb talveperioodil ja väheneb suvisel taimekasvu perioodil. Süsihappegaas on atmosfäärigaas, mis koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist.

Vaata Atmosfäär ja Süsihappegaasi emissioon

Süsinik-14

Süsinik-14 ehk radiosüsinik (14C) on süsiniku radioaktiivne isotoop, mille poolestusaeg on 5730 ± 40 aastat.

Vaata Atmosfäär ja Süsinik-14

Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine

Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ehk CCS (Carbon capture and storage) tähendab süsihappegaasi (CO2) eraldamist fossiilkütuste põletamisel elektrijaamades ja teistes tööstusharudes tekkivatest emissioonidest ja sidumist eesmärgiga vältida selle sattumist atmosfääri.

Vaata Atmosfäär ja Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine

Süsinikuringe

Süsinikuringe skeem Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus).

Vaata Atmosfäär ja Süsinikuringe

Süvaveekerge

Süvaveekerge ehk uhkvool (parem kui tõusuhoovus, kerkehoovus, tõusikvool, upwelling, apvelling) on rannikulähedase mere süvakihtidest pärineva külma vee tõus pinnakihtidesse.

Vaata Atmosfäär ja Süvaveekerge

Shenzhou 5

Shenzhou 5 maandumiskapsel Shenzhou 5 (神舟五号) oli esimene Hiina mehitatud kosmosemissioon kosmoselaevaga Shenzou.

Vaata Atmosfäär ja Shenzhou 5

Sinine

Siniste värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud B-ga Sinine on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~440–495 nanomeetrit ja paikneb violetse ja rohelise vahel.

Vaata Atmosfäär ja Sinine

Sinine tund

Tartu tähetorn hommikuse sinise tunni ajal Sinine tund on ajavahemik fotograafias, päeval, hämariku ajal hommikul ja õhtul, mil Päike asub allpool horisonti, ligikaudu 4–6 kraadi allpool silmapiiri, ehk tsiviilhämariku ajal.

Vaata Atmosfäär ja Sinine tund

Skylon

Skylon on kosmoselennuk, mille disainis Suurbritannia ettevõte Reaction Engines Limited (REL).

Vaata Atmosfäär ja Skylon

SMEAR Estonia

SMEAR Estonia on Järvselja õppe- ja katsemetskonnas asuv ökosüsteemi ja atmosfääri vastasmõju uurimise jaam.

Vaata Atmosfäär ja SMEAR Estonia

Sodar

Tuule mõõtmine faasijärjestussodariga Sodar on meteoroloogiline mõõteriist, mida kasutatakse tuulte kiiruste ja suundade profileerimiseks.

Vaata Atmosfäär ja Sodar

Solaarkonstant

Solaarkonstant on Maa atmosfääri ülakihile risti langeva päikesekiirguse intensiivsus Maa keskmisel kaugusel Päikesest.

Vaata Atmosfäär ja Solaarkonstant

Sonokeemia

Sonokeemia on keemia haru, mis uurib ultraheli toimel vedelikes tekkivast akustilisest kavitatsioonist tingitud keemilise aktiivsuse initsieerimist või selle kasvu.

Vaata Atmosfäär ja Sonokeemia

Sonoluminestsents

Üksiku mulli sonoluminestsents – üksik kaviteeruv mull Sonoluminestsents on füüsikaline nähtus, milles vedelikus olevad mullid implosiooni käigus heliga ergastamisel kiirgavad lühiajaliselt valgust.

Vaata Atmosfäär ja Sonoluminestsents

Soojusmasin

Soojusmasin ehk soojusjõumasin, ka soojusmootor ehk termodünaamiline mootor, on masin, mis muudab soojust mehaaniliseks tööks.

Vaata Atmosfäär ja Soojusmasin

Soome Meteoroloogiainstituut

Helsingis asuv FMI hoone Dynamicum Soome Meteoroloogiainstituut (FMI) on institutsioon, mis tegeleb ilmaandmete kogumise ja teadustamisega Soomes.

Vaata Atmosfäär ja Soome Meteoroloogiainstituut

Space Shuttle'i välispaak

Space Shuttle'i välispaak pärast lahtihaakumist Space Shuttle'i välispaak (lühend ET) oli Space Shuttle'i missiooni komponent, mida kasutati kosmosesüstiku orbiidile viimiseks.

Vaata Atmosfäär ja Space Shuttle'i välispaak

Spektroskoopia

spektroskoobiga Spektroskoopia on füüsikaharu, mis uurib kiirguse interaktsiooni ainega, s.t kiirguse neeldumist, emissiooni ja hajumist.

Vaata Atmosfäär ja Spektroskoopia

Sputnik 1

Sputnik 1 (vene keeles Спутник-1) oli esimene Maa tehiskaaslane.

Vaata Atmosfäär ja Sputnik 1

STS-107

STS-107 oli Space Shuttle'i programmi 113.

Vaata Atmosfäär ja STS-107

STS-114

STS-114 oli esimene Space Shuttle'i programmi missioon pärast kosmosesüstik Columbia katastroofi.

Vaata Atmosfäär ja STS-114

STS-2

STS-2 oli NASA Space Shuttle'i programmi teine lend.

Vaata Atmosfäär ja STS-2

STS-27

STS-27 oli NASA Space Shuttle'i programmi 27.

Vaata Atmosfäär ja STS-27

STS-85

STS-85 oli NASA Space Shuttle'i programmi missioon.

Vaata Atmosfäär ja STS-85

Sudu

Sudu Londonis Sudu (inglise keeles smog) on teatud tüüpi õhusaaste.

Vaata Atmosfäär ja Sudu

Sukeldumine

Sukeldujad uurimas kalu ja koralle Sukeldumine on harrastus ja/või elukutse, mille puhul inimene läheb vee alla, hingates kas balloonidest või pinnavoolikuga õhku või hingamissegu.

Vaata Atmosfäär ja Sukeldumine

Sumbawa

Ümbritsevad saared Sumbawa on üks Väikestest Sunda saartest.

Vaata Atmosfäär ja Sumbawa

Svante Arrhenius

Svante Arrhenius, täisnimega Svante August Arrhenius (19. veebruar 1859 Viki linnus, Rootsi – 2. oktoober 1927 Stockholm), oli Rootsi füüsik ja keemik, kes formuleeris elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria.

Vaata Atmosfäär ja Svante Arrhenius

Taaskasutus

Taaskasutus on toimimisviis, mille korral kasutatakse varem tarvitatud seadmete ja materjalide jäätmeid või jäätmetes sisalduvat ainet.

Vaata Atmosfäär ja Taaskasutus

Taevalaine

Taevalaine on raadiolaine, mis peegeldub maapinnale ionosfäärilt (ionosfääri laine) ning võimaldab ülekannet maapinna kõvera pinna ümber.

Vaata Atmosfäär ja Taevalaine

Taevas

Taevas päikeseloojangul. Näha on pilved ja kuusirp Taevas on Maalt vaadeldav ja Maa pinnast kõrgemal asuv maailmaruumi osa, mis sisaldab atmosfääri, kosmose ning nendes leiduvad objektid ja nähtused.

Vaata Atmosfäär ja Taevas

Tahke Maa

Tahke Maa on termin, millega eristatakse valdavalt tahkes olekus litosfääri ning selle alust Maad atmosfäärist ja hüdrosfäärist.

Vaata Atmosfäär ja Tahke Maa

Tahkekütusrakett

NASA töölised kinnitamas tahkekütusrakettmootorit Delta II kanderaketile Tahkekütusrakett on rakett, mille mootoris kasutatakse tahket kütust.

Vaata Atmosfäär ja Tahkekütusrakett

Tape-casting

Tape casting on õhukeste, põhimõtteliselt kahemõõtmeliste kihtide tööstusliku tootmise meetod.

Vaata Atmosfäär ja Tape-casting

Tara (meteoroloogia)

Tara ümber Kuu Tara ehk pärg (kuupärg, Päikese või Kuu tara) on optiline nähtus atmosfääris.

Vaata Atmosfäär ja Tara (meteoroloogia)

Tšerenkovi kiirgus

Tšerenkovi kiirgus tuumareaktori Centro Atómico Bariloche tuumas Tšerenkovi kiirgus ehk Tšerenkovi efekt ehk Tšerenkovi-Vavilovi kiirgus ehk Vavilovi-Tšerenkovi kiirgus ehk Vavilovi-Tšerenkovi efekt on elektromagnetkiirgus, mis lähtub laetud osakestelt (näiteks elektronidelt), mis läbivad dielektriku keskkonda konstantse kiirusega, mis on suurem kui valguse faasikiirus (valguslainete levimise kiirus) selles keskkonnas.

Vaata Atmosfäär ja Tšerenkovi kiirgus

Tööstuslik radiograafia

Röntgenipilt mobiiltelefonist Tööstuslik radiograafia on elutute objektide ja nende sisemuse vaatlemine, kasutades ioniseerivat kiirgust.

Vaata Atmosfäär ja Tööstuslik radiograafia

Tehisavaradar

Magellan Tehisavaradar (lühendatult SAR) on radaritüüp, mille eripäraks on antenni ja uuritava piirkonna vahelise suhtelise liikumise kasutamine.

Vaata Atmosfäär ja Tehisavaradar

Tehislihas

Tehislihas (inglise keeles artificial muscle) on suurust või kuju muutev seade, mis imiteerib bioloogilise lihase liikumist.

Vaata Atmosfäär ja Tehislihas

Termokliin

Eri laiuskraadidele vastavad tüüpilised termokliinid. Madalamatel laiuskraadidel on termokliin paksem ning üleminek epilimnioni ja hüpolimnioni vahel sujuvam. Poolustele lähemal muutub termokliin õhemaks või kaob üldse Termokliin (ingl k thermocline, vene k слой скачка) ehk metalimnion on järsult muutuva temperatuuriga (1–3 °C ja rohkem 1 m kohta) õhuke hüppekiht suhteliselt sügavates kihistuvates veekogudes.

Vaata Atmosfäär ja Termokliin

Terravormimine

Marsi kujundamisest Maa-sarnaseks Terravormimine ehk maasarnastamine on võõrplaneedi või -kuu keskkonna kujundamine Maa-sarnaseks.

Vaata Atmosfäär ja Terravormimine

Thalassa (kuu)

Thalassa (kreeka sõnast Θάλασσα, 'meri'), teise nimega Neptune IV, on Neptuuni kaaslane, mis nimetati kreeka usundi merejumalanna Thalassa (jumalate Aitheri ja Hemera tütre) järgi.

Vaata Atmosfäär ja Thalassa (kuu)

Tiibrakett

Tiibrakett BGM-109 Tomahawk Tiibrakett (inglise keeles cruise missile) on sõjanduses kasutatav, lõhkelaenguga varustatud, atmosfääris ühtlase kiirusega, madalal kõrgusel maastiku kohal kulgev turboreaktiivmootoriga varustatud mehitamata programmjuhtimisega lennuaparaat (ka robotlennukmürsk), peamiselt maapealsete (pind-pind, õhk-pind) sihtmärkide hävitamiseks.

Vaata Atmosfäär ja Tiibrakett

Titan

Titan (ka Saturn VI) on Saturni suurim kuu ja Päikesesüsteemi suuruselt teine kuu Jupiteri kaaslase Ganymedese järel.

Vaata Atmosfäär ja Titan

Toiteained ja orgaaniline aine siseveekogudes

Toiteained (ka taimetoiteained) on taimede kasvuks ja arenguks vajalikud keemilised elemendid, mida ei saa asendada teiste elementidega.

Vaata Atmosfäär ja Toiteained ja orgaaniline aine siseveekogudes

Toksilised jäätmed

Toksilised jäätmed on peamiselt keemilised jäätmed, mis võivad elusolenditele põhjustada surma, vigastusi või sünnidefekte.

Vaata Atmosfäär ja Toksilised jäätmed

Triitium

Triitium (kr tritos 'kolmas') ehk üliraske vesinik (keemiline sümbol T või 3H) on vesiniku isotoop, mille tuumas on lisaks ühele prootonile kaks neutronit.

Vaata Atmosfäär ja Triitium

Triton (kuu)

Voyager 2 foto Tritonist (1989) Triton on Neptuuni suurim kuu.

Vaata Atmosfäär ja Triton (kuu)

Troopiline kliima

Troopilise kliimaga piirkonnad Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi Troopilise kliimaga piirkonnad Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi Troopiline kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik troopilisele kliimavöötmele.

Vaata Atmosfäär ja Troopiline kliima

Troopiline ookeaniline kliima

Hanalei, Kauai Troopiline ookeaniline kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik ookeanide troopikas paiknevatele osadele.

Vaata Atmosfäär ja Troopiline ookeaniline kliima

Tropopaus

Tropopaus on Maa atmosfääri osa, atmosfäärikiht troposfääri ja stratosfääri piiril.

Vaata Atmosfäär ja Tropopaus

Troposfäär

Troposfäär on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 8–18 km kõrgusele.

Vaata Atmosfäär ja Troposfäär

Tsüanobakterid

Tsüanobakterid (Cyanobacteria; traditsiooniline nimetus Cyanophyta) ehk tsüanoprokarüoodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond.

Vaata Atmosfäär ja Tsüanobakterid

Tsüklon

Barentsi mere kohal 27. veebruaril 1987 Tsüklon ehk madalrõhuala ehk madalrõhkkond (kreeka κύκλος 'ring') on maakera atmosfääri alumises kihis troposfääris, õhurõhu ebaühtlasest jaotusest tekkinud võimas õhumassi pööris, mille keskmes on õhurõhk kõige madalam.

Vaata Atmosfäär ja Tsüklon

Tuli

pisi Tuli on kõrgel temperatuuril põlemisel leekide moodustumisel ilmnev nähtus, mille käigus eraldub valgust ja soojust.

Vaata Atmosfäär ja Tuli

Turbopaus

Turbopaus on atmosfäärikiht, millest madalamal on ülekaalus turbulentne segunemine.

Vaata Atmosfäär ja Turbopaus

Turbulentse kovariatsiooni meetod

Turbulentse kovariatsiooni meetod (inglise keeles Eddy Covariance) on mikrometeoroloogiline meetod, millega määratakse gaaside liikumist biosfääri ja atmosfääri vahel, mõõtes vertikaalse tuule kiiruse ja gaaside segunemise vahelist kovariatsiooni.

Vaata Atmosfäär ja Turbulentse kovariatsiooni meetod

Tuumatalv

Tuumatalv on pikaajaline globaalne kliima jahenemine, mida põhjustavad hüpoteesi järgi pärast tuumasõda laialdaselt levivad massiivsed tulekahjud.

Vaata Atmosfäär ja Tuumatalv

Tycho Brahe

Tycho Brahe (õieti Tyge Ottesen Brahe; 14. detsember 1546 Skåne, Knutstorpi linnus (taani Knudstrup) – 24. oktoober 1601 Praha) oli taani astronoom, astroloog ja alkeemik.

Vaata Atmosfäär ja Tycho Brahe

Ufoloogia

Lendav kolmnurkne ufo, pildistatud väidetavalt 15. juunil 1990 Belgia ufolaine ajal Valloonias Teherani ufojuhtumi kohta 19. septembril 1976 Ufoloogia on tundmatute lendavate objektidega ehk ufodega (inglise keeles Unidentified Flying Objects, lühend UFO) seotud andmete kogumine ja uurimine.

Vaata Atmosfäär ja Ufoloogia

Uraan (planeet)

Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet.

Vaata Atmosfäär ja Uraan (planeet)

Vaakum

Vaakum ehk vaakuum (ladina vacuum 'tühi') on olek, kui mingis ruumis puudub aine (sealhulgas õhk ja muud gaasid).

Vaata Atmosfäär ja Vaakum

Vabapind

Vabapind on veepind, mis on kokkupuutes atmosfääriga ja seetõttu selle rõhust mõjutatud.

Vaata Atmosfäär ja Vabapind

Valdar Oinas

Valdar Oinas (sündinud 12. veebruaril 1942 Tartus) on eesti astrofüüsik ja õppejõud, kes töötab Ameerikas.

Vaata Atmosfäär ja Valdar Oinas

Valgusreaktsioonid

Valgusreaktsioonid on fotosünteesi esimene reaktsioonide jada, kus toimub valgusenergia neeldumine ja muutumine keemiliseks energiaks.

Vaata Atmosfäär ja Valgusreaktsioonid

Valgussammas

Tehisvalguse tekitatud valgussambad Alaskal Valgussammas on optiline atmosfäärinähtus.

Vaata Atmosfäär ja Valgussammas

Van Alleni kiirgusvöönd

Van Alleni vöönd: sisemine ja välimine vöö Van Alleni vööndite ruumiline kujutus. Punktiiriga märgitud magnetosfääri jõujooned Van Alleni (kiirgus)vöönd (vahel ka lihtsalt kiirgusvöönd) on suure laetud osakeste tihedusega ala kosmilises ruumis Maa ümber.

Vaata Atmosfäär ja Van Alleni kiirgusvöönd

Väärisgaasid

Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.

Vaata Atmosfäär ja Väärisgaasid

Väävel

Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.

Vaata Atmosfäär ja Väävel

Väike jääaeg

Hendrick Avercampi maal "Ijsvermaak" kujutab inimesi kinnikülmunud kanalil Hollandis külmal talvel 1608. Tänapäeval on kanalid talvel enamasti jäävabad. Selliseid stseene on teadaolevalt kujutatud ainult ajavahemikus 1565–1640. Viimase 2000 aasta arvatavad õhutemperatuurid Väike jääaeg oli holotseeni ajal juba üheksandat korda esinenud – valdavalt Põhja Atlandi kliimas tuvastatud – 1500-aastase kliimatsükli miinimumaeg, mis osutus võrreldes eelnevatega kõige külmemaks.

Vaata Atmosfäär ja Väike jääaeg

Välisõhukaitse

Välisõhukaitse ehk õhuhoid on keskkonnakaitse osa, tegeleb võõriste atmosfääri heitmise piiramisega.

Vaata Atmosfäär ja Välisõhukaitse

Värdkoorik

Värdkoorik (Pseudotomentella) on seente perekond lehternahkiseliste sugukonnas lehternahkiselaadsete seltsis.

Vaata Atmosfäär ja Värdkoorik

Vedelikukromatograafia

Vedelikukromatograafia (inglise liquid chromatography, lühendatult LC) all mõeldakse ainete lahutamise kromatograafilisi meetodeid, milles ainete segu kantakse läbi liikumatu faasi eluendi (solvendi) vooluga.

Vaata Atmosfäär ja Vedelikukromatograafia

Veebruar 2004

Veebruar 2004, sündmuste kroonika.

Vaata Atmosfäär ja Veebruar 2004

Veekoguja-leht

Suure diskiidia veekoguja-lehe illustratsioon Veekoguja-leheks nimetatakse epifüütide muundunud lehti, mis on kohastunud vihmavee kogumiseks või atmosfäärist ammutamiseks.

Vaata Atmosfäär ja Veekoguja-leht

Veenus

Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis (siseplaneet; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km), tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.

Vaata Atmosfäär ja Veenus

Veenuse vöö

Veenuse vöö on optikanähtus, mida võib näha teatud ajavahemiku jooksul enne päikesetõusu ja pärast päikeseloojangut.

Vaata Atmosfäär ja Veenuse vöö

Veeringe

Veeringe skeem Veeringe ehk vee ringkäik ehk hüdroloogiline tsükkel on Maa vee järjepidev liikumine maapinnase, veekogude ja atmosfääri vahel.

Vaata Atmosfäär ja Veeringe

Vertikaalkalmistu

Vertikaalkalmistu (ingl vertical cemetery) on kõrghoone tüüp, mida kasutatakse surnute matmiseks.

Vaata Atmosfäär ja Vertikaalkalmistu

Vesijahutus

Tuumaelektrijaama jahutusveekogu Soojusvaheti torud jahutusvedeliku jaoks Vesijahutus on komponentidelt ja tööstus-seadmetelt liigse eralduva soojuse edasi kandmise meetod.

Vaata Atmosfäär ja Vesijahutus

Vesinik

Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.

Vaata Atmosfäär ja Vesinik

Vetikate heterotroofne toitumine

Vetikate heterotroofne toitumine on vetikate võime autotroofse toitumise (fotosünteesi) kõrval hankida veest eluks vajalikke ühendeid, eeskätt keerukamaid süsinikuühendeid.

Vaata Atmosfäär ja Vetikate heterotroofne toitumine

Vihm

Vihmavaling äikesetormi ajal Vihm Kõrvemaal 2023. aasta sügisel Vihm on vee vedelate osakeste sadu atmosfääris.

Vaata Atmosfäär ja Vihm

Viivi Russak

Viivi Russak (aastani 1958 Viivi Kannes, 1958–1981 Viivi Põldmaa, sündinud 11. novembril 1933 Tallinnas) on eesti geofüüsik.

Vaata Atmosfäär ja Viivi Russak

Vikerkaar

Vikerkaar Vikerkaar (Saaremaal ka ammukaar; Saaremaal ja Võru murdes vikatkaar) on optikanähtus, mis inimesele paistab spektrivärvustes kaarekujulise valgusribana.

Vaata Atmosfäär ja Vikerkaar

Virmalised

Virmalised Kenai poolsaarel Alaskal Lõuna-Eestis on virmalised harv nähtus. Virmalised Väimelas 7. oktoobril 2015 Virmalised Enontekiös Soomes Virmalised ehk põhjavalgus ja ka lõunavalgus on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (nn päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega.

Vaata Atmosfäär ja Virmalised

Voyager 1

Voyager 1 on NASA kosmosesond, mis startis 5.

Vaata Atmosfäär ja Voyager 1

Voyager 2

Voyager 2 on NASA kosmosesond, mis startis 20.

Vaata Atmosfäär ja Voyager 2

Vulkaan

Vulkaan ehk tulemägi on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal.

Vaata Atmosfäär ja Vulkaan

Vulkaaniline gaas

Väävlirikkaid gaase eraldav solfataar Uus-Meremaal Vulkaaniline gaas on vulkanismi poolt tekitatud ja atmosfääri paisatud gaasiliste ainete segu.

Vaata Atmosfäär ja Vulkaaniline gaas

Vulkaaniline tuhk

Vulkaanilise tuha näidis Vulkaaniline tuhk on vulkaanist väljapaiskunud kuni 2 mm läbimõõduga püroklastid ning neist koosnev vulkaaniline sete.

Vaata Atmosfäär ja Vulkaaniline tuhk

Vulkaanipurse

Stromboli tegutsemas Vulkaanipurse on vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi avause, mida nimetatakse vulkaaniks.

Vaata Atmosfäär ja Vulkaanipurse

Wan Hu

Wan Hu enne starti. Wan Hu (pinyin'is Wàn Hù; 萬戶; on kasutatud ka nimekujusid Wan-Hu, Wan Hoo, Wan-Hoo; 15.–16. sajand) oli Hiina ametnik, kes legendi järgi oli tähtede vaatleja ning esimene taikonaut.

Vaata Atmosfäär ja Wan Hu

1,2-dikloroetaan

1,2-dikloroetaan ehk etüleendikloriid on lenduv, selge, tööstuslikult valmistatud vedelik, mida ei leidu looduslikult.

Vaata Atmosfäär ja 1,2-dikloroetaan

15. aprill

15.

Vaata Atmosfäär ja 15. aprill

16. mai

16.

Vaata Atmosfäär ja 16. mai

1963

1963.

Vaata Atmosfäär ja 1963

2001

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.

Vaata Atmosfäär ja 2001

2004 FH

2004 FH trajektoor maa-kuu vahel Asteroid 2004 FH on Maa-lähedane asteroid.

Vaata Atmosfäär ja 2004 FH

2010

2010.

Vaata Atmosfäär ja 2010

2011. aasta Sendai maavärin

Maavärina epitsenter ja mõnede järeltõugete epitsentrid kaardil Vaade Sendaile 12. märtsil Piirkond Sendai sadama lähedal 13. märtsil Tuumajaamade asukohad 2011.

Vaata Atmosfäär ja 2011. aasta Sendai maavärin

2014

2014.

Vaata Atmosfäär ja 2014

23. jaanuar

23.

Vaata Atmosfäär ja 23. jaanuar

25. juuli

25.

Vaata Atmosfäär ja 25. juuli

5. august

5.

Vaata Atmosfäär ja 5. august

535.–536. aasta kliimakatastroof

Kunstniku kujutis Krakatau vulkaani 1883. aasta purskest, mis oli üks kõige suurema hukkunute arvuga vulkaanipurskeid inimkonna ajaloos. Sama vulkaani purset kahtlustatakse ka 535.–536. aasta kliimakatastroofi põhjustamises 535.–536.

Vaata Atmosfäär ja 535.–536. aasta kliimakatastroof

Tuntud ka kui Maa atmosfäär, Õhkkond.

, Ökoloogiline jalajälg, Äikesepilve kujunemine, Õhk, Õhulõhe, Õhulukk, Õhumass, Õhuniiskus, Õhupall, Õhurõhk, Õhusaaste leviku modelleerimine, Õhusaastus, Ballistiline rakett, Biokütus, Biosfäär, Blaise Pascal, Boeing X-20 Dyna-Soar, Boliid, Callisto (Jupiteri kaaslane), Chandra kosmoseteleskoop, Cygnus (kosmoselaev), Dekonvolutsioon, Dekoratsioon, Despina, Difraktsioon, Dilämmastikoksiid, Dioksiinid, Dione (kuu), Divesinik, Eesti kliima, Eesti kliima aastani 2100, Eesti Roheline Liikumine, Ehapuna, Eksobaas, Eksosfäär, Elektromagnetiline impulss, Elektropihustusionisatsioon, Ennustamine, Ernst Öpik, ESTCube-2, Euroopa kaugseiresatelliit, Evald Mustel, Evapotranspiratsioon, Explorer of the Seas, Eyjafjallajökull, Fosforiringe, Fossiilkütus, Fotosüntees, Fotosüsteem II, Frank Sherwood Rowland, Freoonid, Fullereen, Gaia hüpotees, Galatea (kuu), Gattšina, Gemini 1, Geminiidid, Geofüüsika, Geograafia, Geokeemia, Geoloogia, Geomorfoloogia, Geosfäär, Geostroofiline tuul, Geotsentriline orbiit, Globaalne soojenemine, Globaalsed ühisvarad, Graptoliitargilliit, Greta Thunberg, Grignardi reaktsioon, Hajuskiirgus, Hapnik, Hapnikubilanss, Hapnikuringe, Happesademed, Hämarik, Hüdrometeoroloogia, Hüdrosfäär, Hüperhelikiirusel lend, Heidemarie Stefanyshyn-Piper, Heitgaas, Heliofüüsika, Heterosfäär, Holotseen, Homosfäär, Hubble'i kosmoseteleskoop, Hunga Tonga vulkaanipurse, Hyperloop, IKAROS, Ilm, Interferomeetriline tehisavaradar, Inversioon (meteoroloogia), Ionosfäär, Iooniloendur, Isotoopgeoloogia, J. M. W. Turner, Jaan Salm, Jaanuar 2009, Jaanus Orgusaar, Jääkaru, Jääksoo, Johann Heinrich von Mädler, Joseph Black, Juveniilne pind, Juveniilne vesi, KAIRA, Kaitsevoolundi, Kaksiktäht, Kaldeera, Kaltsium, Kanderakett, Karst, Karstumine, Kasvuhoonegaasid, Kaudtuli, Kármáni joon, Kütuseelementide vesinikuenergeetika, Kõrgsagedusala, Keskkonnatehnoloogia, Klorofüll, Koit, Kollane kääbus, Kolmikside, Kolonnkromatograafia, Kondensatsioon, Kondensatsioonituum, Konstantin Tsiolkovski, Konvektsioon, Kopsud, Kosmiline kiirgus, Kosmiline kiirus, Kosmonautika, Kosmose koloniseerimine, Kosmoseaparaadi orienteerimine, Kosmoselennu mõju inimesele, Kosmoselennuk, Kosmoseobservatoorium, Kosmosepõhine Infrapunasüsteem, Kosmosesüstik Columbia, Kosmosesüstik Columbia katastroof, Kosmosesüstik Enterprise, Krüogeen, Krüptoon, Kroon (täpsustus), Ksenoon, Kummituskuva, Kuu, Kuuillusioon, Kuumaõhupall, Kuuvikerkaar, Kyōto protokoll, La Garita kaldeera, Laava, Laki, Langevari, Lantaan-strontsium-koobaltoksiid, Larissa (kuu), Lämmastik, Lämmastikoksiid, Lämmastiksaaste, Lämmastiku oksiidid, Lämmastikuringe, Lämmastikusidumine, Lendamine, Lendtuhk, Lenduvad orgaanilised ühendid, Lenduvus, Lennunduse keskkonnamõjud, Lidar, Linnutee, Litosfäär, Loodusgeograafia, Louise Reiss, Ludwig Wittgenstein, Lui Jaanson, Lumepiir, Lumi, Maa, Maa energiasüsteem, Maa pöörlemine, Maa süsteemi teadus, Maa tüüpi planeedid, Maa vari, Maandur (kosmoseaparaat), Maastikusfäär, Maateadus, Maateaduste mõisteid (A), Maateaduste mõisteid (Õ), Madalsoomuld, Magnetiline sulustamine, Magnetosfäär, Mariner 10, Marsi atmosfäär, Marss, Massiline väljasuremine, Mäetuul, Mehitatud missioon Marsile, Mercury-Redstone 3, Merefüüsika, Merejää, MERIS, Meromiktiline veekogu, Metanaal, Meteoor, Meteoorkeha, Meteoorne vesi, Meteoriit, Meteoroloogia, Meteoroloogia ja klimatoloogia mõisteid, Mets, Metsa süsinikuringe, Metsapoliitika, Miraaž, MODIS, Mount Wilsoni observatoorium, Mudavulkaan, Mulla-taime-atmosfääri kontiinum, Mullahingamine, Nafta, Naiad, Nanoosake, NASA, Neutronkiirgus, Neutrontäht, Oja, Okeanograafia, Oktoober 2008, Oktoober 2010, Olavi Kärner, Olev Avaste, Ookeanide väetamine, Ookeaniplaneet, Ordoviitsiumi lõpu väljasuremine, Orioni projekt, Orkaan, Osoonikiht, Paul Crutzen, Päike, Päikesekiirgus, Päikesetõus, Põhjaveereostus, Põhjavesi, Põlemine, Pedosfäär, Petroloogia mõisteid, Philosophy of Science: A Contemporary Approach, Pilv, Pilvelumestuse-auk, Pilvisus, Pinnavee hüdroloogia, Pioneer (automaatjaam), Planeedi atmosfäär, Plasma, Pommtsüklon, Porsumine, Preparatiivne kromatograafia, Proterosoikum, Protistid, Purjetamine, Purpurpunaste pilvede maa, Purunemine, QB50, Raadiolained, Radioaktiivne reostus, Rahe, Rahvusvaheline keskkonnaõigus, Rakett, Raudkvartsiit, Rayleigh' hajumine, Ränivetikad, Röntgenallikas, Rünkpilved, Red Dragon, Refraktsioon, Regoliit, Rein Rõõm, Rekultiveerimine, Reoveepuhastus, Riiklik Ookeani- ja Atmosfäärivalitsus, RNA maailma hüpotees, Robot, Roheline kiir, Roheline liikumine, ROSAT, Sademed, Sajaani-Šušenskoje hüdroelektrijaam, Satelliidi alamsüsteemid, Satelliidi testimine, Savitellis, Süsihappegaas, Süsihappegaasi emissioon, Süsinik-14, Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine, Süsinikuringe, Süvaveekerge, Shenzhou 5, Sinine, Sinine tund, Skylon, SMEAR Estonia, Sodar, Solaarkonstant, Sonokeemia, Sonoluminestsents, Soojusmasin, Soome Meteoroloogiainstituut, Space Shuttle'i välispaak, Spektroskoopia, Sputnik 1, STS-107, STS-114, STS-2, STS-27, STS-85, Sudu, Sukeldumine, Sumbawa, Svante Arrhenius, Taaskasutus, Taevalaine, Taevas, Tahke Maa, Tahkekütusrakett, Tape-casting, Tara (meteoroloogia), Tšerenkovi kiirgus, Tööstuslik radiograafia, Tehisavaradar, Tehislihas, Termokliin, Terravormimine, Thalassa (kuu), Tiibrakett, Titan, Toiteained ja orgaaniline aine siseveekogudes, Toksilised jäätmed, Triitium, Triton (kuu), Troopiline kliima, Troopiline ookeaniline kliima, Tropopaus, Troposfäär, Tsüanobakterid, Tsüklon, Tuli, Turbopaus, Turbulentse kovariatsiooni meetod, Tuumatalv, Tycho Brahe, Ufoloogia, Uraan (planeet), Vaakum, Vabapind, Valdar Oinas, Valgusreaktsioonid, Valgussammas, Van Alleni kiirgusvöönd, Väärisgaasid, Väävel, Väike jääaeg, Välisõhukaitse, Värdkoorik, Vedelikukromatograafia, Veebruar 2004, Veekoguja-leht, Veenus, Veenuse vöö, Veeringe, Vertikaalkalmistu, Vesijahutus, Vesinik, Vetikate heterotroofne toitumine, Vihm, Viivi Russak, Vikerkaar, Virmalised, Voyager 1, Voyager 2, Vulkaan, Vulkaaniline gaas, Vulkaaniline tuhk, Vulkaanipurse, Wan Hu, 1,2-dikloroetaan, 15. aprill, 16. mai, 1963, 2001, 2004 FH, 2010, 2011. aasta Sendai maavärin, 2014, 23. jaanuar, 25. juuli, 5. august, 535.–536. aasta kliimakatastroof.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Teave põhineb Vikipeedia artiklitel ja muudel Wikimedia projektidel ning on saadaval Creative Commonsi Attribution-ShareAlike litsentsi alusel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika