Kiiremini kui brauser!
70 suhted: Aëtius, Aestid, Alessandro Algardi, Altinum, Aquileia, Attila (ooper), Álmos, Árpád, Bajuvaarid, Bass, Bütsants, Bütsantsi ajalugu, Bergamo, Biograafiad (A), Brescia, Burgundid, Châlons-en-Champagne, Chronicon Pictum, Commodore International, Daakia (Rooma provints), Dracula, Ermanarich, Esztergom, Friuli, Gallia Belgica, Géza Gárdonyi, Herakleios I, Hunnid, Hunnide impeerium, Idagoodid, Jaan Einasto, Katalaunia lahing, Kölni vapp, Koerad sõjas, Lääne-Rooma keisririik, Läänegootide kuningriik, Leedu muusika, Leo I (keiser), Leo I (paavst), Ljubljana, Marcianus, Mediolanum, Merovech, Milano amfiteater, Modena, Pannoonia, Parma, Rooma Itaalia, Simpsonite jõulud, Teo Maiste, ..., Theodosius II, Ticinum, Torcello, Trier, Turul, Ukraina ajalugu, Ungari ajalugu, Ungari mütoloogia, Ungari parlamendihoone, Valahhia, Vanem Edda, Vicenza, 1. aastatuhat, 20. juuni, 434, 443, 445, 452, 453, 5. sajand. Laienda indeks (20 rohkem) »
Aëtius
Reljeef, millel arvatakse olevat kujutatud Aëtiust Flavius Aëtius (umbes 400 Durostorum (praegu Silistra) – 21. september 454 Ravenna) oli Vana-Rooma väejuht, Katalaunia lahingu võitja.
Uus!!: Attila ja Aëtius · Näe rohkem »
Aestid
Rooma riik keiser Hadrianuse valitsemisajal. Tacituse piltidel põhinev kaart piirkonna hõimudest. Aestit on kaardil praeguse Kaliningradi ümbruses Willem ja Joan Blaeu, 1645 Euroopa Sarmatia (Leedus), Alain Manesson Mallet, 1685 Aestid oli Läänemere kagu- ja võib-olla ka idakaldal elanud rahvas või rahvad, keda on mainitud 1.–10.
Uus!!: Attila ja Aestid · Näe rohkem »
Alessandro Algardi
Leo XI hauakivi Püha Peetruse basiilikas Vatikanis Alessandro Algardi (31. juuli 1595 – 10. juuni 1654) oli Itaalia kõrgbaroki skulptor, arhitekt ja joonestaja.
Uus!!: Attila ja Alessandro Algardi · Näe rohkem »
Altinum
Rooma riigi ida–läänesuunalise tee ''decumanus'' riismed Altinum (tänapäeval Altino, Quarto d'Altino linna üks osa) oli antiikne venetide rannikulinn, mis asus tänapäevasest Treviso linnast 15 kilomeetrit kagus, laguunide ääres.
Uus!!: Attila ja Altinum · Näe rohkem »
Aquileia
Aquileia basiilika Aquileia (friuli Olee/Olea/Acuilee/Aquilee/Aquilea; veneetsia Aquiłeja/Aquiłegia) on Vana-Rooma linn Itaalias Aadria mere tipus laguunide servas u. 10 km merest Natiso (nüüd Natisone) jõe ääres, mille säng on Rooma aegadest saati mõnevõrra muutunud.
Uus!!: Attila ja Aquileia · Näe rohkem »
Attila (ooper)
Giuseppe Verdi ooperi "Attila" kirjutamise ajal "Attila" on Giuseppe Verdi ooper (dramma lirico) proloogi ja kolme vaatusega Temistocle Solera libretole Zacharias Werneri draama Attila, König der Hunnen (1808) järgi.
Uus!!: Attila ja Attila (ooper) · Näe rohkem »
Álmos
Álmos kujutatuna kroonikas "Chronicon Pictum" Álmos, ka Almos või Almus, (u 820 – u 895) oli madjarite hõimuliidu esimene juht alates ligikaudu aastast 850.
Uus!!: Attila ja Álmos · Näe rohkem »
Árpád
Árpádi kuju Ráckeve linnas Ungaris Árpádi kuju Budapestis Kangelaste väljakul (''Hősök tere'') Árpád (u 845 – u 907) oli madjarite hõimuliidu juht 9.
Uus!!: Attila ja Árpád · Näe rohkem »
Bajuvaarid
Kematheni sõdalase haua rekonstruktsioon, kes arvatakse olevat olnud baierlane Baieri, tuntud ka kui austria-baieri, saksa keele murrete leviala kaart Bajuvaarid (saksa: Bajuwaren) olid germaanlased.
Uus!!: Attila ja Bajuvaarid · Näe rohkem »
Bass
Bass (itaalia keeles basso 'madal') on kõige madalam meeshääl, ulatusega umbes E–f1.
Uus!!: Attila ja Bass · Näe rohkem »
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Uus!!: Attila ja Bütsants · Näe rohkem »
Bütsantsi ajalugu
Bütsantsi ajalugu ulatub 4. sajandist kuni 1453.
Uus!!: Attila ja Bütsantsi ajalugu · Näe rohkem »
Bergamo
Bergamo on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Bergamo provintsi halduskeskus.
Uus!!: Attila ja Bergamo · Näe rohkem »
Biograafiad (A)
Biograafiad (A) loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab A-tähega.
Uus!!: Attila ja Biograafiad (A) · Näe rohkem »
Brescia
Brescia uus ja vana katedraal Tempio Capitolini varemed Brescias Piazza della Loggia Brescia on linn Itaalias Lombardia maakonnas Milanost 99 km idas, Brescia provintsi halduskeskus.
Uus!!: Attila ja Brescia · Näe rohkem »
Burgundid
Rooma riik Hadrianuse ajal (valitses 117–138 pKr); näidatud '''Burgundiones''' germaanlaste paiknemine, kes tollal asustasid piirkonda ''Viadua'' (Odra) ja ''Visula'' (Wisła) jõe vahel Burgundid (ladina keeles Burgundiōnes; vanapõhja keeles Burgundar; vanainglise keeles Burgendas; kreeka keeles Βούργουνδοι) olid idagermaani hõim, mis võis rännata Mandri-Skandinaaviast Bornholmi saarele, mille vana nimekuju vanapõhja keeles oli Burgundarholmr (burgundide saar), ja sealt edasi Mandri-Euroopasse.
Uus!!: Attila ja Burgundid · Näe rohkem »
Châlons-en-Champagne
Châlons-en-Champagne (kuni 1997. aastani Châlons-sur-Marne) on vald Prantsusmaa kirdeosas Champagne'is Grand Esti piirkonnas, Marne'i departemangu ja Châlons-en-Champagne'i ringkonna keskus.
Uus!!: Attila ja Châlons-en-Champagne · Näe rohkem »
Chronicon Pictum
Kroonika esimene lehekülg "Chronicon Pictum" (ladina keeles 'illustreeritud kroonika') on 14. sajandi teise poole Ungari kuningriigis koostatud keskaegne illustreeritud kroonika.
Uus!!: Attila ja Chronicon Pictum · Näe rohkem »
Commodore International
Commodore International (tuntud kui Commodore) oli Jack Tramieli asutatud USA personaalarvutite ja elektroonikaettevõte.
Uus!!: Attila ja Commodore International · Näe rohkem »
Daakia (Rooma provints)
Rooma Daakia provints (125 pKr) Rooma Daakia (ka Dacia Traiana (Traianuse Daakia) või Dacia Felix ('viljakas/õnnelik Daakia') oli Rooma keisririigi provints aastatel 106 kuni 274–275 pKr. Selle territoorium hõlmas Ida- ja Kagu-Transilvaania, Banaadi ja Olteenia (tänase Rumeenia piirkonnad). See oli algusest peale keisriprovints, sobides piirialale, ja jäi nii kogu Rooma okupatsiooniks. Ajaloolaste hinnangul jäi Rooma Daakia rahvaarv vahemikku 650 000 – 1 200 000. Daakia vallutuse viis lõpule keiser Traianus (98–117) pärast kahte suurt kampaaniat Decebaluse Daakia kuningriigi vastu. Roomlased ei hõivanud kogu vana Daakia kuningriiki, kui suurem osa Moldovast koos Marmaatia ja Krisaaniaga jäi isegi pärast Rooma vallutust vabade daaklaste valitseda. Aastal 119 jaotati Rooma provints kaheks: Dacia Superior (Ülem-Daakia) ja Dacia Inferior (Alam-Daakia; hiljem nimega Dacia Malvensis). Aastal 124 (või 158. aasta paiku) jaotati Dacia Superior kaheks: Dacia Apulensis ja Dacia Porolissensis. Markomanni sõdade ajal allutati sõjaline ja kohtuhaldus ühe kuberneri käsu alla, talle allus kaks senaatorit (Legatus legionis); provintsi kutsuti tres Daciae (Kolm Daakiat) või lihtsalt Dacia. Rooma võimud korraldasid Daakia massilise ja organiseeritud koloniseerimise. Avati uued kaevandused ja intensiivistus maagi kaevandamine, samas kui provintsis õitsesid põllumajandus, loomakasvatus ja kaubandus. Daakia hakkas teraviljaga varustama mitte ainult provintsis asuvat sõjaväge, vaid ka ülejäänud Balkani piirkonda. Sellest sai linnastunud provints, teada on umbes kümme linna, millest kaheksa kandsid kõrgeimat kategooriat colonia, kuigi linnade arv oli väiksem, kui piirkonna teistes provintsides. Kõik linnad arenesid välja vanadest sõjaväe laagritest. Ulpia Traiana Sarmizegetusa, keiserliku prokuraatori (rahandusametniku) asukoht kõigile kolmele provintsile oli provintsi rahandus-, religiooni- ja seadusandlik keskus. Alba Iulia, kus asus kolme provintsi sõjalise kuberneri peakorter, ei olnud lihtsalt suurim linn provintsis, vaid üks suuremaid kogu Doonau piiril. Rooma Daakia olemasolu algusest peale olid olemas sõjalised ja poliitilised ohud. Esimesed vastased olid provintsiga külgnenud vabad daaklased, kes pärast sarmaatidega liitumist rüüstasid provintsi Marcus Aureliuse valitsemisajal. Pärast rahulikumat aega, mis hõlmas valitsemised Commodusest Caracallani (180–217 pKr), ründasid provintsi taas sissetungijad, seekord Daakia hõim karpid liidus äsjasaabunud gootidega, kes aja jooksul muutusid keisririigile tõsiseks raskuseks. Kuna Daakia hoidmine oli järjest keerulisem, olid keisrid sunnitud 270. aastatel provintsi maha jätma, tehes sellest esimese Rooma pikaajalise valduse, mis maha jäeti. Daakiat laastasid aastatel 248–250 germaani hõimud (goodid, taifaalid, bastarnid) koos karpidega, aastatel 258 ja 263 karpid ja goodid ning aastatel 267 ja 269 goodid ja herulid. Muistsed allikad osutasid, et Daakia oli praktiliselt kadunud Gallienuse valitsemisajal (253–268), kuid nad teatavad ka, et see oli Aurelianus (270–275), kes loovutas Dacia Traiana. Ta evakueeris Daakiast oma väed ja tsiviilvalitsuse ning asutas Dacia Aureliana pealinnaga Serdikas Alam-Möösias. Endise Dacia Traiana provintsi romaniseeritud elanikkonna saatus on muutunud elava vaidluse teemaks. Üks teooria väitis, et iidses Daakias, kuhu tulevikus moodustus Rumeenia, kõneldud ladina keel muutus järk-järgult rumeenia keeleks; paralleelselt moodustus dakoromaanidest (romaniseeritud Dacia Traiana rahvas) uus rahvas – rumeenlased. Vastupidine teooria väitis, et rumeenlased põlvnesid Balkani poolsaare Rooma provintside romaniseeritud elanikkonnast.
Uus!!: Attila ja Daakia (Rooma provints) · Näe rohkem »
Dracula
"Dracula" esmaväljaande kaane reproduktsioon "Dracula" on iiri kirjaniku Bram Stokeri 1897.
Uus!!: Attila ja Dracula · Näe rohkem »
Ermanarich
Ermanarich (gooti keeles Airmanreiks; surnud 376) oli idagootide (greuthungite) esimene teadaolev kuningas poolmüütilisest Amaalide dünastiast.
Uus!!: Attila ja Ermanarich · Näe rohkem »
Esztergom
Esztergomi katedraal Esztergom (saksa keeles Gran, slovaki keeles Ostrihom) on linn Ungaris Komárom-Esztergomi komitaadis, Esztergomi kreisi halduskeskus.
Uus!!: Attila ja Esztergom · Näe rohkem »
Friuli
Ajalooline Friuli lipp Friuli asukoht Euroopas Friuli on omapärase kultuurilise ja ajaloolise identiteediga piirkond Itaalia kirdeosas.
Uus!!: Attila ja Friuli · Näe rohkem »
Gallia Belgica
Kaart belgide asualaga Julius Caesari ajal Rooma Gallia kaart, Belgica oranži kontuuriga (''Droysens Allgemeiner historischer Handatlas'', 1886) Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses 117-38 pKr), Gallia kirdeosas keiserlik provints '''Gallia Belgica''' (Belgia/Pikardia/Champagne) Gallia Belgica ("Belgide Gallia") oli Rooma keisririigi provints Rooma Gallia kirdeosas, kus täna on peamiselt Prantsusmaa, Belgia ja Luksemburg, koos osadega Hollandist ja Saksamaast.
Uus!!: Attila ja Gallia Belgica · Näe rohkem »
Géza Gárdonyi
Géza Gárdonyi Géza Gárdonyi (3. august 1863 Agárd – 30. oktoober 1922 Eger) oli ungari kirjanik.
Uus!!: Attila ja Géza Gárdonyi · Näe rohkem »
Herakleios I
Herakleios I (ladina Flavius Heraclius Augustus; kreeka keeles Φλάβιος Ἡράκλειος (umbes 575 – 11. veebruar 641) oli Bütsantsi keiser (Ida-Rooma keiser) 5. oktoobrist 610 kuni surmani 11. veebruaril 641, esimene Herakleiose dünastia keisritest. Ta oli üks tähtsamaid ja silmapaistvamaid Bütsantsi valitsejaid. Teda võib pidada viimaseks hilisantiigi valitsejaks ning esimeseks keskmise Bütsantsi riigi keisriks. Tema rajatud Herakleiose dünastia kestis 711. aastani. Herakleios oli sunnitud sõdima algul Pärsiaga (Sassaniidide riigiga), hiljem araablastega. Tema valitsusaja üks olulisemaid pärandeid oli kreeka keele muutmine ladina keele asemel keisririigi ametlikuks keeleks.
Uus!!: Attila ja Herakleios I · Näe rohkem »
Hunnid
Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.
Uus!!: Attila ja Hunnid · Näe rohkem »
Hunnide impeerium
Hunnide impeerium oli hunnide hõimuliidu juhi Attila poolt aastatel 434–453 loodud riik.
Uus!!: Attila ja Hunnide impeerium · Näe rohkem »
Idagoodid
Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3.
Uus!!: Attila ja Idagoodid · Näe rohkem »
Jaan Einasto
Jaan Einasto (kuni 1935 Jaan Eisenschmidt; sündinud 23. veebruaril 1929 Tartus) on eesti astrofüüsik, Eesti Teaduste Akadeemia liige alates 1981.
Uus!!: Attila ja Jaan Einasto · Näe rohkem »
Katalaunia lahing
Katalaunia lahing ehk lahing Katalaunia väljadel toimus 451.
Uus!!: Attila ja Katalaunia lahing · Näe rohkem »
Kölni vapp
150px Kölni vapp on Saksamaa Liitvabariigi Nordrhein-Westfaleni liidumaa suurima linna Kölni vapp.
Uus!!: Attila ja Kölni vapp · Näe rohkem »
Koerad sõjas
316x316pxSõjakoertel on väga pikk ajalugu.
Uus!!: Attila ja Koerad sõjas · Näe rohkem »
Lääne-Rooma keisririik
Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.
Uus!!: Attila ja Lääne-Rooma keisririik · Näe rohkem »
Läänegootide kuningriik
Läänegootide kuningriik oli kuningriik, mis hõlmas 5.–8.
Uus!!: Attila ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »
Leedu muusika
Leedu rahvamuusikaansambel Leedu muusika on Leedust pärinev või leedulaste loodud või esitatud muusika.
Uus!!: Attila ja Leedu muusika · Näe rohkem »
Leo I (keiser)
Leo I või Leo Suur (kreeka keeles ὁ Μέγας (ho Mégas)) ja ka Leo Lihunik (Imperator Caesar Flavius Valerius Leo Augustus; kreeka keeles: Λέων (Léōn); umbes 401 – 18. jaanuar 474) oli Ida-Rooma keiser 7.
Uus!!: Attila ja Leo I (keiser) · Näe rohkem »
Leo I (paavst)
Leo I (ka Leo Suur) oli paavst 440–461.
Uus!!: Attila ja Leo I (paavst) · Näe rohkem »
Ljubljana
Ljubljana vanalinn Ljubljana (saksa Laibach, itaalia Lubiana) on Sloveenia pealinn.
Uus!!: Attila ja Ljubljana · Näe rohkem »
Marcianus
Marcianus (Imperator Caesar Flavius Marcianus Augustus; kreeka keeles: Μαρκιανός Markianós; umbes 390 - 27. jaanuar 457) oli Ida-Rooma keiser 25. augustist 450 - 27. jaanuarini 457, valitsedes seega 6 aastat, 5 kuud ja 2 päeva.
Uus!!: Attila ja Marcianus · Näe rohkem »
Mediolanum
Mediolanumi kaart Mediolanum (tänapäeva Milano) oli keldi hõimu insuberide tähtsaim asula Gallia Cisalpinas.
Uus!!: Attila ja Mediolanum · Näe rohkem »
Merovech
Merovechi portree Jean Dassier' tõlgenduses umbes 1720. aastal valmistatud pronksmedalil Merovech (prantsuse keeles Mérovée, saksa keeles Merowech, ladina keeles Meroveus või Merovius; umbes 411...415 – 456 (surmaajaks on oletatud ka ajavahemikku 457–459) oli 451. aasta ümber (arvatavasti 448–456) saali frankide hõimupealik, Brabanti piirkonnas, hiljem (frankide kuningas). Tema residents oli Tournai. Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul Merovechi nimekujud on veel Merovich, Merovæus (Merovaeus), Merowig, Merovey, Meroving, Merovee, Meerweg ja Merowen).
Uus!!: Attila ja Merovech · Näe rohkem »
Milano amfiteater
Milano amfiteatri säilinud osad Milano amfiteater oli Vana-Rooma aegne Mediolanumi (tänapäeva Milano Itaalia põhjaosas) linnas asunud amfiteater.
Uus!!: Attila ja Milano amfiteater · Näe rohkem »
Modena
Tänav Modena vanalinnas. Majadel on näha iseloomulikud portikused Modena on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Modena provintsi halduskeskus.
Uus!!: Attila ja Modena · Näe rohkem »
Pannoonia
Pannoonia oli piirkond Kesk-Euroopas, kus elas illüürlaste hõim pannoonlased.
Uus!!: Attila ja Pannoonia · Näe rohkem »
Parma
Parma (emiilia keeles Pärma) on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Parma provintsi halduskeskus.
Uus!!: Attila ja Parma · Näe rohkem »
Rooma Itaalia
Italia (ladina ja itaalia keeles Apenniini poolsaare nimi) oli antiikajal roomlaste kodumaa ja Rooma keisririigi metropol.
Uus!!: Attila ja Rooma Itaalia · Näe rohkem »
Simpsonite jõulud
"Simpsons Roasting on an Open Fire" on joonissarja "Simpsonid" esimene jagu, mis jõudis ekraanile 17. detsembril 1989.
Uus!!: Attila ja Simpsonite jõulud · Näe rohkem »
Teo Maiste
Teo-Endel Maiste (29. veebruar 1932 Võru – 14. august 2018) oli eesti laulja (bass) ja näitleja.
Uus!!: Attila ja Teo Maiste · Näe rohkem »
Theodosius II
Theodosius II või Theodosius Noorem (Imperator Caesar Divii Arcadii Divi Theodosii Flavius Theodosius Augustus; 10. aprill 401 – 28. juuli 450) oli Ida-Rooma keiser 408–450, valitsedes seega 42 aastat, 1 kuu ja 28 päeva (koos isaga 48 aastat).
Uus!!: Attila ja Theodosius II · Näe rohkem »
Ticinum
Ticinumis vermitud keiser Constantinus Suure kuldmünt (313) Ticinum (tänapäeva Pavia) oli muistne linn Gallia Cisalpinas, mis rajati samanimelise jõe (tänapäeval Ticino jõgi) kallastele veidi ülesvoolu kohast, kus jõgi liitus jõega, mida tunti nimega Padus (tänapäeval Po).
Uus!!: Attila ja Ticinum · Näe rohkem »
Torcello
Vaade Torcellole Torcello on vaikne ja hõreda asustusega saar Itaalia põhjaosas asuva Veneta laguuni põhjapoolses otsas.
Uus!!: Attila ja Torcello · Näe rohkem »
Trier
Porta Nigra Trier on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal Moseli kaldal.
Uus!!: Attila ja Trier · Näe rohkem »
Turul
Turul Budapestis Buda kindlusel Turul on madjarite päritolumüüdi olulisim lind.
Uus!!: Attila ja Turul · Näe rohkem »
Ukraina ajalugu
Siin on ülevaade Ukraina ajaloost.
Uus!!: Attila ja Ukraina ajalugu · Näe rohkem »
Ungari ajalugu
Ungari on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Attila ja Ungari ajalugu · Näe rohkem »
Ungari mütoloogia
Ukrainas Kirovogradi oblastis välja kaevatud 9. sajandist pärinev kinniti, mis kuulub võimalike Ungari päritolu "Subotcy leidude" hulka Ungari mütoloogia hõlmab ungarlaste ehk madjarite müüte, legende, rahvajutte, muinasjutte ja jumalusi.
Uus!!: Attila ja Ungari mütoloogia · Näe rohkem »
Ungari parlamendihoone
Vaade parlamendihoonele üle Doonau Vaade kagust Parlamendihoone põhiplaan Vaade õhust Ungari parlamendihoone (ungari keeles Országház) on Ungari parlamendi Rahvuskogu jaoks ehitatud uusgooti stiilis uusrenessansliku kupliga hoone Budapestis.
Uus!!: Attila ja Ungari parlamendihoone · Näe rohkem »
Valahhia
Valahhia on ajalooline piirkond Rumeenia lõunaosas Karpaatide ja Doonau vahel.
Uus!!: Attila ja Valahhia · Näe rohkem »
Vanem Edda
"Vanemas Eddas" jutustatud Sigurd Faafniritapja lugu, kujutatuna Ramsundi ruunikivil Rootsis "Vanem Edda" on kogumik Skandinaavia eelkristlikku mütoloogilist luulet, mida tuntakse keskaegsete Islandi käsikirjade kaudu.
Uus!!: Attila ja Vanem Edda · Näe rohkem »
Vicenza
Vicenza (veneti keeles Vicensa) on linn Itaalias Veneto maakonnas, Vicenza provintsi halduskeskus.
Uus!!: Attila ja Vicenza · Näe rohkem »
1. aastatuhat
1.
Uus!!: Attila ja 1. aastatuhat · Näe rohkem »
20. juuni
20.
Uus!!: Attila ja 20. juuni · Näe rohkem »
434
434.
Uus!!: Attila ja 434 · Näe rohkem »
443
443.
Uus!!: Attila ja 443 · Näe rohkem »
445
445.
Uus!!: Attila ja 445 · Näe rohkem »
452
452.
Uus!!: Attila ja 452 · Näe rohkem »
453
453.
Uus!!: Attila ja 453 · Näe rohkem »
5. sajand
5.
Uus!!: Attila ja 5. sajand · Näe rohkem »
