Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

August Wilhelm Hupel

Index August Wilhelm Hupel

August Wilhelm Hupel August Wilhelm Hupeli mälestuskivi Paides Reopalu kalmistul August Wilhelm Hupel (25. veebruar (vkj 14. veebruar) 1737 Buttelstedt, Saksi-Weimari hertsogiriik – 18. jaanuar (vkj 6. jaanuar) 1819 Paide) oli pastor, kodu-uurija ja literaat.

163 suhted: Adam Ludwig Lewenhaupt, Adam Schrapfer, Aimla kabel, Aimla mõis, Allaži kihelkond, Aloja kihelkond, Aluliina kihelkond, Ametlik keel, Anders Eriksson Hästehufvud, Apekalnsi kihelkond, Arsti ramat nende juhhatamisseks kes tahtwad többed ärraarwada ning parrandada, Astijärve kihelkond, Aumeistri kihelkond, Axel Lillie, Ülo Õun, Äksi Andrease kogudus, Äksi kirik, Ādaži kihelkond, Āraiši kihelkond, Baltisakslased, Benckendorff, Bengt Gabrielsson Oxenstierna (1623–1702), Biķernieki kihelkond, Biograafiad (H), Budberg, Carl Conrad Rauch, Carl Gustaf Dücker, Carl Gustaf Frölich, Carl Gustaf Skytte, Cesvaine piiskopilinnus, Claes Tott, Clodt von Jürgensburg, David Gottlieb Glanström, Dietrich Heinrich Jürgenson, Dikļi kihelkond, Eesti ajakirjandus, Eesti keskaegsed kivilinnused, Eestimaa rüütelkond, Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte, Erik Dahlberg, Erik Eriksson Ryning, Erik Stenbock, Estofiil, Etnobotaanika, Ewert von Bremen, Fabian von Fersen, Gabriel Bengtsson Oxenstierna, Georg von der Osten-Sacken, George Browne, Gulbene kihelkond, ..., Gustaf Adolf Lewenhaupt, Gustaf Horn, Gustaf Otto Stenbock, Gustav Adolf von Rosenkampff, Hans von Fersen, Harilaid, Härgmäe kihelkond, Härgmäe ordulinnus, Hõralaid, Heinlaid, Heinrich von Tunderfelt, Henrik Otto von Albedyl, Indrek Jürjo, Jakob De la Gardie, Jakob Johann Hastfer, Jakob Wilhelm Reinhold Everth, Jesper Kruus, Johan Berendes, Johann Adam Andreae, Johann Christoph Brotze, Johann Christoph Clare, Johann Friedrich Hartknoch, Johann Gottfried von Herder, Johann Leonhard von Parrot, Johann Lithander, Kadakalaid, Karst, Koduloolane, Koivaliina kihelkond, Koorküla Valgjärv, Koorküla Valgjärve järveasula, Krimulda kihelkond, Kukersiit, Kuramaa kubermang, Kuramaa rüütelkond, Kursi kirikumõis, Löwenwolde, Lühhike öppetus, Leivu keel, Leivud, Lemsalu kihelkond, Liepupe kihelkond, Liivimaa, Liivimaa atlas, Liivimaa kubermang, Liivimaa kuberneride loend, Liivimaa rüütelkond, Lode, Luke kihelkond, Luke vasallilinnus, Madliena kihelkond, Magnus Gabriel De la Gardie, Matīši kihelkond, Mālpilsi mõis, Mālpilsi ordulinnus, Misjonilingvistika, Muuga (Vinni), Nītaure kihelkond, Neue Nordische Miscellaneen, Nils Stromberg, Nordische Miscellaneen, Paide, Paide ajalugu, Paide kirik, Patkul, Patronaadiõigus, Pärimustants, Pärnu–Viljandi–Tartu veetee, Põltsamaa, Põltsamaa saksa kalmistu, Pelgupaik, Peter Bredal, Peter Ernst Wilde, Peter Heinrich von Frey, Rauna piiskopilinnus, Rembert von Funcken (1646−1709), Reopalu kalmistu, Risti kabel, Robert Douglas, Ropaži kihelkond, Rosen (punane), Rubene kihelkond, Ruhja kihelkond, Saaremaa, Saaremaa rüütelkond, Salatsi kihelkond, Stimmen der Völker in Liedern, Straupe kihelkond, Suntaži kihelkond, Surnud 18. jaanuaril, Tanu, Tartu ülikooli audoktor, Tänassilma jõgi, Tharapita, Tool, Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland, Umurga kihelkond, Vaabina vasallilinnus, Vareslaid (Väinameri), Väike-Salatsi kihelkond, Võnnu kihelkond (Võnnu kreis), Võnnu kreis, Vigala kihelkond, Volmari kihelkond, Woldemar von Patkul, 1765, 1778, 1780, 1781, 1795, 18. jaanuar, 1819, 25. veebruar. Laienda indeks (113 rohkem) »

Adam Ludwig Lewenhaupt

Krahv Adam Ludwig Lewenhaupt Adam Ludwig Lewenhaupt (rootsi keeles Leijonhufvud) (15. aprill 1659 Kopenhaagen – 12. veebruar 1719 Moskva, Venemaa) oli Rootsi väejuht, 1706.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Adam Ludwig Lewenhaupt · Näe rohkem »

Adam Schrapfer

Adam Christiansson Schrapfer (Schraffer) (sünd circa 1570 Liivimaa – maetud 20. aprillil 1630 Tallinnas) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Adam Schrapfer · Näe rohkem »

Aimla kabel

Aimla kabel oli üks kahest Suure-Jaani kiriku abikirikust katoliiklikul ajal.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Aimla kabel · Näe rohkem »

Aimla mõis

Aimla mõis oli rüütlimõis Suure-Jaani kihelkonnas Viljandimaal.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Aimla mõis · Näe rohkem »

Allaži kihelkond

Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Allaži kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Allasch, läti keeles Allažu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Allaži kihelkond · Näe rohkem »

Aloja kihelkond

Aloja kihelkonna mõisad. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903) Aloja kirik Aloja kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Allendorf, läti keeles Alojas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Pärnu vojevoodkonnas ja Volmari kreisis.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Aloja kihelkond · Näe rohkem »

Aluliina kihelkond

Aluliina kihelkonna mõisad 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904) Valga kreis Mellini atlases (1798) Aluliina kirik Aluliina kihelkond ehk Alūksne kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Marienburg, läti keeles Alūksnes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas Võnnu ja Valga kreisis.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Aluliina kihelkond · Näe rohkem »

Ametlik keel

Ametlik keel ehk ametikeel on keel või üks keeltest, mida kasutatakse riigis või mõnes piirkonnas ametiasjade ajamisel, õpetatakse koolides ning mille on otsustanud riigi ametlikuks keeleks võtta valitsus.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Ametlik keel · Näe rohkem »

Anders Eriksson Hästehufvud

Anders Eriksson Hästehufvud (14. september 1577 Bolstad, Dalsland – 5. mai 1657 Stockholm) oli Rootsi sõjaväelane.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Anders Eriksson Hästehufvud · Näe rohkem »

Apekalnsi kihelkond

Apekalnsi kihelkond ehk Oppe kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Oppekaln, läti keeles Apekalna draudzes novads, vene keeles приход Оппекальн) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu, Võnnu-Valga ja Valga kreisis.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Apekalnsi kihelkond · Näe rohkem »

Arsti ramat nende juhhatamisseks kes tahtwad többed ärraarwada ning parrandada

"Arsti ramat nende juhhatamisseks kes tahtwad többed ärraarwada ning parrandada" ("Arstiraamat nende juhatamiseks, kes tahavad tõved ära arvata ning parandada") oli 1771 ilmunud esimene eestikeelne tervishoiukäsiraamat.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Arsti ramat nende juhhatamisseks kes tahtwad többed ärraarwada ning parrandada · Näe rohkem »

Astijärve kihelkond

Astijärve kihelkond ehk Burtnieki kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Burtneck) oli haldusüksus Liivimaal Pärnu vojevoodkonnas, Riia kubermangus, Riia asehalduskonnas ja Volmari kreisis.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Astijärve kihelkond · Näe rohkem »

Aumeistri kihelkond

Aumeistri kihelkond ehk Cirgaļi kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Serbigal, läti keeles Cirgaļu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Aumeistri kihelkond · Näe rohkem »

Axel Lillie

Krahv Axel Lillie (23. juuli 1603 Berga mõis, Högsby, Småland – 20. detsember 1662 Löfstadi loss, Östergötland) oli Rootsi sõjaväelane ja poliitik.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Axel Lillie · Näe rohkem »

Ülo Õun

Ülo Õuna skulptuure on üles pandud Tuhala nõiakaevu lähistel.Foto: Ave Maria Mõistlik, 8. aprill 2009 Ülo Õun (30. aprill 1940 Tartu – 7. märts 1988 Tallinn) oli eesti skulptor.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Ülo Õun · Näe rohkem »

Äksi Andrease kogudus

EELK Äksi Andrease kogudus on luterlik kogudus, mis kasutab Äksi kirikut.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Äksi Andrease kogudus · Näe rohkem »

Äksi kirik

Äksi kirik (2009) Äksi Andrease kirik on kirik Tartu maakonnas Tartu vallas Äksi alevikus.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Äksi kirik · Näe rohkem »

Ādaži kihelkond

Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Ādaži kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Neuermühlen, läti keeles Ādažu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Ādaži kihelkond · Näe rohkem »

Āraiši kihelkond

Āraiši kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Arrasch, läti keeles Āraišu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Rootsi Liivimaal ja Võnnu kreisis.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Āraiši kihelkond · Näe rohkem »

Baltisakslased

Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Baltisakslased · Näe rohkem »

Benckendorff

Benckendorff (vene keeles Бенкендорф) on baltisaksa rae- ja aadlisuguvõsa.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Benckendorff · Näe rohkem »

Bengt Gabrielsson Oxenstierna (1623–1702)

Krahv Bengt Gabrielsson Oxenstierna af Korsholm och Wasa (16. juuli 1623 Mörby, Uppland – 12. juuli 1702 Stockholm) oli Rootsi poliitik ja diplomaat.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Bengt Gabrielsson Oxenstierna (1623–1702) · Näe rohkem »

Biķernieki kihelkond

Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Biķernieki kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Bickern, läti keeles Biķernieku draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Biķernieki kihelkond · Näe rohkem »

Biograafiad (H)

Biograafiad (H) Siin loetletakse Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab H-tähega.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Biograafiad (H) · Näe rohkem »

Budberg

Budberg oli Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Budberg · Näe rohkem »

Carl Conrad Rauch

Carl Conrad Rauch (3. september 1751 Eckardtshausen – 18. aprill/30. aprill 1803 Viru-Jaagupi) oli Eesti vaimulik.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Carl Conrad Rauch · Näe rohkem »

Carl Gustaf Dücker

Krahv Carl Gustaf Dücker Krahv Carl Gustaf Dücker (saksa Karl Gustav von Dücker; 22. aprill 1671 Määri mõis, Virumaa (t.a. 1663 Liivimaal) – 3. juuli 1732 Stockholm) oli baltisaksa päritolu Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane, Liivimaa kubermangu krahv Dückerite esivanem.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Carl Gustaf Dücker · Näe rohkem »

Carl Gustaf Frölich

Krahv Carl Gustaf Frölich, läti Karls Gustavs Frēlihs (1637 – 3. märts (14. märts) 1714 Stockholm), oli saksa päritolu Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Carl Gustaf Frölich · Näe rohkem »

Carl Gustaf Skytte

1684. aastast Carl Gustaf Skytte omandiks olnud Råbelövi loss Kristianstadi lähedal Vabahärra Carl Gustaf Skytte (1647 – 11. jaanuar 1717 Malmö, Skåne) oli Hässleholmi lähedalt Sinclairsholmist pärit Rootsi sõjaväelane.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Carl Gustaf Skytte · Näe rohkem »

Cesvaine piiskopilinnus

jahiloss 2013. aasta septembris. Vaade lõunast maantee poolt. Mõisahoone ees asub väike väljak, mille all asuvad pealinnuse vundamendid Vaade lõunast väravaehitise säilinud müürilõigule. Väravaava asus paremal, näha ka aken tulirelvade jaoks. September 2013 Cesvaine piiskopilinnus ehk Sesviina piiskopilinnus (läti Cesvaine, saksa Seßwegen, vene Tšesvin) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud teetõkke ja majanduslinnus, mis paikneb Lätis Vidzemes Sesviina piirkonnas (Cesvaines novads), Cesvaine luteri kirikust 500 m kagus Sula (Sūla, Sesse – Bach) jõe käärus ja selle paremkaldal.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Cesvaine piiskopilinnus · Näe rohkem »

Claes Tott

Krahv Claes Åkesson Tott (Claudius Tott, soome Klas Åkenpoika Tott; 14. august 1630 Ekolsund, Uppland – 15. juuli 1674 Pariis) oli Rootsi poliitik ja diplomaat.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Claes Tott · Näe rohkem »

Clodt von Jürgensburg

Clodt von Jürgensburg (varem Clodt ja Klodt, vene keel Клодт фон Юргенсбург) on Vestfaalist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Clodt von Jürgensburg · Näe rohkem »

David Gottlieb Glanström

David Gottlieb Glanström (3. veebruar/14. veebruar 1744 Reigi – 22. juuli/3. august 1824 Paide) oli Eesti vaimulik.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja David Gottlieb Glanström · Näe rohkem »

Dietrich Heinrich Jürgenson

Dietrich Heinrich Jürgenson (15. juuli (vkj) / 27. juuli 1804 Vasalemma – 10. august (vkj) / 22. august 1841 Tartu) oli eesti koolijuhataja, Tartu Ülikooli eesti keele lektor ning Õpetatud Eesti Seltsi asutajaliige ja seltsi esimene sekretär.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Dietrich Heinrich Jürgenson · Näe rohkem »

Dikļi kihelkond

Dikļi kihelkond (saksa keeles Kirchespiel Dickeln, läti keeles Dikļu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Dikļi kihelkond · Näe rohkem »

Eesti ajakirjandus

Eesti ajakirjandus on Eestis ilmunud või eestikeelne ajakirjandus.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Eesti ajakirjandus · Näe rohkem »

Eesti keskaegsed kivilinnused

See artikkel räägib kivilinnuste ajaloost Eesti aladel.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Eesti keskaegsed kivilinnused · Näe rohkem »

Eestimaa rüütelkond

Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »

Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte

"Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte" (originaalpealkirjaga "Ehstnische Sprachlehre fuer beide Hauptdialekte, den revalschen und doerptschen; nebst einem vollstaendigen Woerterbuch") on 1780 ilmunud August Wilhelm Hupeli sõnaraamat, mis sisaldab lõunaeesti ja põhjaeesti keele sõnavara.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte · Näe rohkem »

Erik Dahlberg

Erik Dahlberg Dahlbergide krahvivapp Nykvarni vallas Erik Dahlberg (ka Erik Jönsson Dahlbergh, enne aadeldamist (1660) Erik Jönsson; 10. oktoober 1625 – 16. jaanuar 1703) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Erik Dahlberg · Näe rohkem »

Erik Eriksson Ryning

Erik Eriksson Ryning (1. november 1592 Gimmersta mõis, Södermanland – 6. detsember 1654 Stockholm) oli Rootsi riiginõunik, admiral ja laaman, Sundi vabahärra, Lagmansö, Sjösa ja Riseberga mõisnik.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Erik Eriksson Ryning · Näe rohkem »

Erik Stenbock

Krahv Erik Gustafsson Stenbock (20. mai 1612 Göksholm Hjälmareni ääres Närkes – 11. veebruar 1659 Kopenhaagen) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane, Bogesundi krahv, Öresteni ja Kronobäcki vabahärra, Torpa ja Lindholmeni härra.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Erik Stenbock · Näe rohkem »

Estofiil

Estofiil on eesti keelt ja/või kultuuri harrastav mitte-eestlane.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Estofiil · Näe rohkem »

Etnobotaanika

Etnobotaanika on etnobioloogia alldistsipliin, mis tegeleb taimede rahvapärase kasutamise uurimisega.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Etnobotaanika · Näe rohkem »

Ewert von Bremen

Ewert von Bremen (ka Eberhardt Bremen; 10. november 1579 Tallinn – 5. jaanuar 1645 Tallinn) oli Vana-Liivimaa vasallisuguvõsast pärit Rootsi kuninglik riigitegelane Eestimaal.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Ewert von Bremen · Näe rohkem »

Fabian von Fersen

Fabian von Fersen Vabahärrade Fersenite suguvõsavapp Vabahärra Fabian von Fersen (17. veebruar (vkj 7. veebruar) 1626 Tallinn – 9. august (vkj 30. juuli) 1677 Malmö) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Fabian von Fersen · Näe rohkem »

Gabriel Bengtsson Oxenstierna

Krahv Gabriel Bengtsson Oxenstierna af Korsholm och Wasa (18. märts 1586 Lindholmeni mõis, Roslagen, Uppland – 12. detsember 1656 Edsberg, Sollentuna) oli Rootsi riiginõunik, riigitallmeister ja poliitik.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Gabriel Bengtsson Oxenstierna · Näe rohkem »

Georg von der Osten-Sacken

Georg (Jürgen) von der Osten-Sacken, õigemini Georg von der Osten gen.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Georg von der Osten-Sacken · Näe rohkem »

George Browne

George Browne George von Browne-Camas (ka Georg von Browne; 15. juuni 1698 Mahoni linnus, Mayne, Limerick, Iirimaa – 18. september 1792 Riia) oli iiri päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane, Katariina II aegne Liivimaa (1762–1783) ja Eestimaa kubermangu (1775–1783), ning Riia ja Tallinna asehaldurkonna kindralkuberner (1783–1792), riigikrahv.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja George Browne · Näe rohkem »

Gulbene kihelkond

Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Gulbene kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Schwaneburg, läti keeles Gulbenes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Rootsi Liivimaal Võnnu ja Valga kreisis.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Gulbene kihelkond · Näe rohkem »

Gustaf Adolf Lewenhaupt

Krahv '''Gustaf Adolf Lewenhaupt''', Matthäus Meriani maal aastast 1650. Krahv Gustaf Adolf Lewenhaupt (Löwenhaupt, 24. veebruar 1619 Vinäsi mõis, Småland – 29. november 1656 Rautise mõis, Soome), Rootsi riigitegelane ja väejuht.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Gustaf Adolf Lewenhaupt · Näe rohkem »

Gustaf Horn

Gustaf Horn Viki loss Uppsala lähedal Gustaf Horni vapp Soome Suurvürstkonna kaardil. Anders Bure kaardi järgi Joan Blaeu, 1662. Gustaf Horn af Björneborg (22. oktoober 1592 Örbyhus – 10. mai 1657 Skara) oli Rootsi sõjaväelane ja poliitik, Pori krahv, Alūksne (Marienburg) vabahärra, Häringe, Malla, Viki (Wijk), Ervala ja Espoo (Esbo) härra.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Gustaf Horn · Näe rohkem »

Gustaf Otto Stenbock

Gustaf Otto Stenbock. David Klöcker Ehrenstrahli (1628–1698) maal Krahv Gustaf Otto Stenbock (7. september 1614 Torpa, Småland – 24. september 1685 Stockholm) oli Rootsi admiral, väejuht ja riigimees.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Gustaf Otto Stenbock · Näe rohkem »

Gustav Adolf von Rosenkampff

Vabahärra Gustav Adolf von Rosenkampff (vene Густав Андреевич Розенкампф; vkj 26. detsember 1763 / 6. jaanuar 1764 Kaarepere, Palamuse kihelkond – vkj 16. / 28. aprill 1832 Peterburi) oli baltisakslasest Venemaa riigitegelane, jurist ja literaat.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Gustav Adolf von Rosenkampff · Näe rohkem »

Hans von Fersen

Vabahärrade Fersenite suguvõsavapp Vabahärra Hans von Fersen (1625 – 23. jaanuar (vkj 13. jaanuar) 1683 Narva) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Hans von Fersen · Näe rohkem »

Harilaid

Harilaiu tulepaak 20. sajandi alguses Harilaid (rootsi keeles Grasö 'rohusaar') on 15 hektari suurune saar Hari kurgus 4 kilomeetrit Vormsist läänes.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Harilaid · Näe rohkem »

Härgmäe kihelkond

Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Härgmäe kihelkond ehk Ērģeme kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Ermes, ka Ermis, läti keeles Ērģemes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis ja aastast 1783 Valga kreisis.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Härgmäe kihelkond · Näe rohkem »

Härgmäe ordulinnus

Vaade kagust 2012. aasta novembris Härgmäe valla vapp, millel on kujutatud Härgmäe ordulinnusest leitud teraskiiver Härgmäe ordulinnus (saksa keeles Schloß Ermes, läti keeles Ērģemes pils) oli Liivimaa ordule kuulunud linnus, mis asub Lätis Valka piirkonnas Härgmäe külas, 5,5 km kaugusel Pedeli jõe ülemjooksul asuvast Eesti piirist.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Härgmäe ordulinnus · Näe rohkem »

Hõralaid

Hõralaid (ka Höralaid) on 22,5 hektari suurune laid Hiiumaa idaranniku lähedal Väinameres Hiiumaa valla territooriumil.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Hõralaid · Näe rohkem »

Heinlaid

Heinlaid on 149 hektari suurune laid Hiiumaa ranniku lähedal, Heltermaast 5 kilomeetrit kagus.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Heinlaid · Näe rohkem »

Heinrich von Tunderfelt

Heinrich von Tunderfelt (ka Tunderfeld, Tunderfeldt; kuni 1651 Heinrich (Henrik, Henricus) Tunder; u. 1619–1675) oli Tallinna bürgermeister.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Heinrich von Tunderfelt · Näe rohkem »

Henrik Otto von Albedyl

Vabahärra Henrik Otto von Albedyl (saksa Heinrich Otto von Albedyl; 1666 Liivimaa – 1738 Hamburg) oli Rootsi sõjaväelane.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Henrik Otto von Albedyl · Näe rohkem »

Indrek Jürjo

Indrek Jürjo (14. aprill 1956 Tallinn – 8. september 2009 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja arhivaar.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Indrek Jürjo · Näe rohkem »

Jakob De la Gardie

Krahv Jakob De la Gardie Jakob De la Gardie. Maal aastast 1606 Krahv Jakob Pontusson De la Gardie (20/30. juuni 1583 Tallinn – 12. august 1652 Stockholm) oli Rootsi väejuht (1609 feldmarssal) ja riigitegelane (riigimarssal 1628).

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Jakob De la Gardie · Näe rohkem »

Jakob Johann Hastfer

Jakob Johann Hastfer Krahv Jakob Johann Hastfer (11. detsember 1647 Tallinn – 24. detsember 1695 Riia) oli Liivimaa päritolu Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane, feldmarssal (1690).

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Jakob Johann Hastfer · Näe rohkem »

Jakob Wilhelm Reinhold Everth

Jakob Wilhelm Reinhold Everth (11. mai 1775 Kodavere – 6. veebruar 1837 Kodavere) oli Eesti vaimulik.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Jakob Wilhelm Reinhold Everth · Näe rohkem »

Jesper Kruus

Jesper Mattson Kruus (Krus, Cruus, Kruse, 1576 või 1577 – 1. november 1622 Lempisaari, Turu lään, Päris-Soome) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Jesper Kruus · Näe rohkem »

Johan Berendes

Johan Berendes (ka Berndes; surnud 1612) oli Rootsi riigitegelane.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Johan Berendes · Näe rohkem »

Johann Adam Andreae

Johann Adam Andreae (5. november / 16. november 1750 Riia – 8. märts / 19. märts 1796 Helme) oli Eesti vaimulik.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Johann Adam Andreae · Näe rohkem »

Johann Christoph Brotze

Johann Christoph Brotze Eestlaste rõivastus Pärnu ümbruses Johann Christoph Brotze (12./23. september 1742 Görlitz, Saksimaa – 4./16. august 1823 Riia) oli Liivimaa pedagoog, etnoloog ja kodu-uurija.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Johann Christoph Brotze · Näe rohkem »

Johann Christoph Clare

Johann Christoph Clare (1692 Weißenfels – 14. november 1743 Otepää) oli saksa päritolu eesti pastor ja keelemees.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Johann Christoph Clare · Näe rohkem »

Johann Friedrich Hartknoch

Johann Friedrich Hart(k)noch (28. september 1740 Goldap, Ida-Preisimaa – 1. aprill 1789 Riia) oli saksa kirjastaja ja raamatukaupmees.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Johann Friedrich Hartknoch · Näe rohkem »

Johann Gottfried von Herder

Johann Ludwig Strecker "Johann Gottfried von Herderi portree". Õli, lõuend. 1775 Johann Gottfried von Herder (25. august 1744 Mohrungen, Preisimaa kuningriik – 18. detsember 1803 Weimar, Saksi-Weimari hertsogkond) oli saksa kirjanik ja filosoof.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Johann Gottfried von Herder · Näe rohkem »

Johann Leonhard von Parrot

Johann Leonhard von Parrot (1755 Mömpelgard – 1836) oli Eesti saksa ametnik, harrastusteadlane (lingvist ja ajaloolane).

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Johann Leonhard von Parrot · Näe rohkem »

Johann Lithander

Johann Lithander (24. veebruar/7. märts 1742 Hämeenkyrö, Soome – 2. jaanuar/13. jaanuar 1789 Noarootsi) oli Eestimaa vaimulik.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Johann Lithander · Näe rohkem »

Kadakalaid

Vaade Kadakalaiule Sääre nina vanast vahitornist Kadakalaid on laid Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kuri külas.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Kadakalaid · Näe rohkem »

Karst

Kostivere karstiväli Droonivideo Kostivere karstialast ja Kivilauast 2021. aasta kevadel Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Karst · Näe rohkem »

Koduloolane

Koduloolane ehk koduloouurija (ka: kodu-uurija) on inimene, kes tegeleb oma kodukandi ajaloo uurimise ehk kodulooga enamasti hobi korras.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Koduloolane · Näe rohkem »

Koivaliina kihelkond

Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Koivaliina kihelkond ehk Gaujiena kihelkond (Adsel Kirchspiel, läti keeles Gaujienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Koivaliina kihelkond · Näe rohkem »

Koorküla Valgjärv

Valgjärv (ka Koorküla Valgjärv) on järv Valga maakonnas Tõrva vallas, üks Koorküla järvedest.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Koorküla Valgjärv · Näe rohkem »

Koorküla Valgjärve järveasula

Koorküla Valgjärve järveasula on kunagine asulakoht Koorküla Valgjärves.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Koorküla Valgjärve järveasula · Näe rohkem »

Krimulda kihelkond

Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Krimulda kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Kremon, läti keeles Krimuldas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Krimulda kihelkond · Näe rohkem »

Kukersiit

Kukersiit Kukersiit Kukersiit on põlevkivide hulka kuuluv settekivim, mida leidub Eesti ja Venemaa loodeosa Ordoviitsiumi ladestus ning Austraalias ja USA Michigani, Illinois', Wisconsini, Põhja-Dakota ja Oklahoma osariigis.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Kukersiit · Näe rohkem »

Kuramaa kubermang

Kuramaa kubermang (saksa keeles Kurländisches Gouvernement, läti keeles Kurzemes guberņa, vene keeles Курляндская губерния) oli haldusüksus Venemaa keisririigis, Venemaa vabariigis ja Nõukogude Venemaal aastatel 1796−1918.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Kuramaa kubermang · Näe rohkem »

Kuramaa rüütelkond

Kuramaa rüütelkond (ka Kuramaa-Piltene rüütelkond) oli Kuramaal tegutsenud seisuslik aadlikorporatsioon.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Kuramaa rüütelkond · Näe rohkem »

Kursi kirikumõis

Kursi kirikumõis (saksa keeles Pastorat Talkhof) ehk Kursi pastoraat oli kirikumõis Kursi kihelkonnas Tartumaal.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Kursi kirikumõis · Näe rohkem »

Löwenwolde

Löwenwolde (vene keeles Левенвольде, läti keeles Lēvenvolde) oli baltisaksa vana aadlisuguvõsa.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Löwenwolde · Näe rohkem »

Lühhike öppetus

Lühhikese öppetuse tiitelleht Lühhike öppetus (Lühike õpetus) oli esimene eesti keeles ilmunud perioodiline väljaanne.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Lühhike öppetus · Näe rohkem »

Leivu keel

Leivu keel (ka leivu murre, leivu murrak) on lõunaeestiline keelekuju, mida kõneles leivude rahvarühm Kirde-Lätis Koivaliina, Lejasciemsi ja Alūksne vahel.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Leivu keel · Näe rohkem »

Leivud

Leivud ehk Leivu maarahvas ehk "Koiva maarahvas" on eestlaste hääbunud rahvakild Lätis Koiva (läti Gauja) piirkonnas Eesti piiri äärsel alal, kes on tänapäevaks lätistunud.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Leivud · Näe rohkem »

Lemsalu kihelkond

Lemsalu kihelkond ehk Limbaži kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Lemsal, läti keeles Limbažu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kubermangus Volmari kreisis.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Lemsalu kihelkond · Näe rohkem »

Liepupe kihelkond

Liepupe kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Pernigel, läti keeles Liepupes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Liepupe kihelkond · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Liivimaa · Näe rohkem »

Liivimaa atlas

Tallinna ümbruse kaart Mellini Liivimaa atlasest "Liivimaa atlas" (originaalpealirjaga "Atlas von Liefland") oli aastatel 1791–1810 eraldi lehtedena Riias ja Leipzigis Ludwig August Mellini eestvõttel avaldatud Liivimaad ja Eestimaad kujutav atlas.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Liivimaa atlas · Näe rohkem »

Liivimaa kubermang

Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »

Liivimaa kuberneride loend

Selles loendis on loetletud Liivimaa kubermangu kindralkubernerid, kubernerid ja Riia linnuse asehaldurid.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Liivimaa kuberneride loend · Näe rohkem »

Liivimaa rüütelkond

Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Liivimaa rüütelkond · Näe rohkem »

Lode

Lode suguvõsa aadlivapp Lodede väike vapp Lode on Vana-Liivimaa põline (Uradel) vasallisuguvõsa.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Lode · Näe rohkem »

Luke kihelkond

Luke kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Lude, Luhde, läti keeles Lugažu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Luke kihelkond · Näe rohkem »

Luke vasallilinnus

Mõisatiik ja linnusevalli läänekülg, 2014 juuli Luke vasallilinnus (saksa Lude, Schloss Luhde, läti Lugaži) oli Liivi ordu vasallile ehk rüütlile läänistatud väikelinnus, mis asub Lätis Valka vallas (Valkas pagasts) Luke (Lugaži) külas, Luke mõisa alal, umbes 5 km kaugusel Valka keskusest ja Eesti piirist läänes.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Luke vasallilinnus · Näe rohkem »

Madliena kihelkond

Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Madliena kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Sissegal, läti keeles Madlienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Madliena kihelkond · Näe rohkem »

Magnus Gabriel De la Gardie

Magnus Gabriel De la Gardie (15. oktoober 1622 Tallinn – 26. aprill 1686 Venngarni loss, Sigtuna) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane, Jakob De la Gardie poeg.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Magnus Gabriel De la Gardie · Näe rohkem »

Matīši kihelkond

Matīši kihelkond (saksa keeles Kirchspiel St. Matthäi, läti keeles Matīšu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Matīši kihelkond · Näe rohkem »

Mālpilsi mõis

Mālpilsi mõisa peahoone Mālpilsi mõis (läti keeles Mālpils muiža, saksa keeles Lemburg) oli mõis Lätis Mālpilsi kihelkonnas.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Mālpilsi mõis · Näe rohkem »

Mālpilsi ordulinnus

Mālpilsi ordulinnus (eesti Lemburi, saksa Lemburg) oli Liivi ordu majanduslinnus liivlaste aladel.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Mālpilsi ordulinnus · Näe rohkem »

Misjonilingvistika

Misjonilingvistika on kristliku misjoni teenistuses olev lingvistika.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Misjonilingvistika · Näe rohkem »

Muuga (Vinni)

Muuga on küla Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Muuga (Vinni) · Näe rohkem »

Nītaure kihelkond

Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Nītaure kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Nitau, läti keeles Nītaures draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Nītaure kihelkond · Näe rohkem »

Neue Nordische Miscellaneen

"Neue Nordische Miscellaneen" ("Uued Põhjamaade mistsellid") on 18. sajandi lõpus Baltikumis ilmunud üldteaduslik jätkväljaanne, mis ilmus 1792–1798 väljaande "Nordische Miscellaneen" jätkuna (kokku 18 numbrit).

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Neue Nordische Miscellaneen · Näe rohkem »

Nils Stromberg

Krahv Nils Jönsson Stromberg af Clastorp (sündinud Nils Brattman) (25. märts 1646 Jönköping – 16. august 1723 Claestorpi loss, Södermanlandi lään) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Nils Stromberg · Näe rohkem »

Nordische Miscellaneen

"Nordische Miscellaneen" ("Põhjamaade mistsellid") on 18. sajandi lõpus Baltikumis ilmunud üldteaduslik jätkväljaanne.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Nordische Miscellaneen · Näe rohkem »

Paide

Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Paide · Näe rohkem »

Paide ajalugu

Paide ajalugu on ülevaade Kesk-Eesti linna Paide ajaloost.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Paide ajalugu · Näe rohkem »

Paide kirik

Paide Püha Risti kirik Paide Püha Risti kirik on kihelkonnakirik Järvamaal Paides.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Paide kirik · Näe rohkem »

Patkul

Patkul (Patkull, Pattkul, Pattkull) on baltisaksa aadlisuguvõsa.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Patkul · Näe rohkem »

Patronaadiõigus

Patronaadiõigus (ladina keeles ius patronatus, saksa keeles Patronatsrecht ja Kirchenpatronat) on kirikuõpetaja ehk pastori teenistuskohta valimise ja kinnitamise õigus, mis kuulus kirikupatroonile, kes oli koguduse asutamisel ja kiriku ehitamisel sellele maad annetanud.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Patronaadiõigus · Näe rohkem »

Pärimustants

Pärimustants on folkloorižanr, mida võib määratleda kui mis tahes kohalikku tantsutraditsiooni, tantsimisviisi või tantsuvormi, mis eksisteerib variantidena ja millel puudub üks kindel fikseeritud kuju.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Pärimustants · Näe rohkem »

Pärnu–Viljandi–Tartu veetee

Oletatava veetee marsruut Pärnu–Viljandi–Tartu veetee on arvatav kunagine veetee Pärnust läbi Viljandi Tartuni.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Pärnu–Viljandi–Tartu veetee · Näe rohkem »

Põltsamaa

Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta oktoobris Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Põltsamaa jõe ääres.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Põltsamaa · Näe rohkem »

Põltsamaa saksa kalmistu

Põltsamaa saksa kalmistu on kalmistu Põltsamaa linnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Põltsamaa vallas Jõgeva maakonnas.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Põltsamaa saksa kalmistu · Näe rohkem »

Pelgupaik

Pelgupaik oli koht, kuhu mindi muiste sõdade või muu hädaohu korral varjule.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Pelgupaik · Näe rohkem »

Peter Bredal

Peter Christian Bredal (ka Bredahl; vene keeles Пётр Петрович Бредаль; 1683 Trondheim – 1756) oli Norra mereväeohvitser Venemaa Keisririigi teenistuses.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Peter Bredal · Näe rohkem »

Peter Ernst Wilde

Peter Ernst Wilde (24. märts 1732 Woedtke – 28. detsember (vkj 17. detsember) 1785) oli baltisaksa arst ja literaat, kes tegutses Põltsamaal.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Peter Ernst Wilde · Näe rohkem »

Peter Heinrich von Frey

Peter Heinrich Frey (a-st 1795 von Frey) (6. märts (ukj 17. märts) 1757 Erastvere – 18. aprill (ukj 30. aprill) 1833 Püha) oli Eesti vaimulik.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Peter Heinrich von Frey · Näe rohkem »

Rauna piiskopilinnus

Vaade pealinnuse kagutiiva välisküljele juulis 2008 Rauna piiskopilinnus (saksa keeles Schloß Ronneburg, eesti keeles ka Raune) oli Riia peapiiskopi lätlaste alade residentslinnus.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Rauna piiskopilinnus · Näe rohkem »

Rembert von Funcken (1646−1709)

Rembert von Funcken (1632 – 3. veebruar 1709 Riias) oli Rootsi sõjaväelane (kindralmajor) ja riigitegelane.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Rembert von Funcken (1646−1709) · Näe rohkem »

Reopalu kalmistu

Reopalu kalmistu kabel Reopalu kalmistu on kalmistu Paides, mis rajati 1774.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Reopalu kalmistu · Näe rohkem »

Risti kabel

Risti kabeli varemed (aprill 2012) Risti kabel (rahvasuus on seda nimetatud Risti kirikuks) oli keskaegne kabel Viljandi maakonnas Viljandi vallas Vanamõisa külas Risti Kabelimäel (Vaadatud 06.05.2015).

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Risti kabel · Näe rohkem »

Robert Douglas

Robert Douglas Krahv Robert Douglas (17. märts 1611 Standingstone, Šotimaa – 28. mai 1662 Blasieholmen, Stockholm) oli šoti päritolu Rootsi sõjaväelane ja poliitik.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Robert Douglas · Näe rohkem »

Ropaži kihelkond

Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Ropaži kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Rodenpois, läti keeles Ropažu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Ropaži kihelkond · Näe rohkem »

Rosen (punane)

Roseni suguvõsa aadlivapp Rosen on Eestimaa aadlisuguvõsa.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Rosen (punane) · Näe rohkem »

Rubene kihelkond

Rubene kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Papendorf, läti keeles Rubenes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Rubene kihelkond · Näe rohkem »

Ruhja kihelkond

Ruhja kihelkond ehk Rūjiena kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Rujen, läti keeles Rūjienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis kuni 1889.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Ruhja kihelkond · Näe rohkem »

Saaremaa

Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Saaremaa · Näe rohkem »

Saaremaa rüütelkond

Saaremaa rüütelkond (saksa: Oeselsche Ritterschaft) oli Saaremaa seisuslik aadliomavalitsus.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Saaremaa rüütelkond · Näe rohkem »

Salatsi kihelkond

Salatsi kihelkond ehk Salacgrīva kihelkond, ka Salaca kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Salis, läti keeles Salacgrīvas draudzes novads, ka Salacas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Salatsi kihelkond · Näe rohkem »

Stimmen der Völker in Liedern

"Stimmen der Völker in Liedern" on Johann Gottfried Herderi koostatud Euroopa rahvaste rahvalaulude antoloogia, mis esimest korda ilmus trükis 1775.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Stimmen der Völker in Liedern · Näe rohkem »

Straupe kihelkond

Straupe kihelkond, harvem ka Raupa kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Roop, läti keeles Straupes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Straupe kihelkond · Näe rohkem »

Suntaži kihelkond

Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Suntaži kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Sunzel, läti keeles Suntažu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Suntaži kihelkond · Näe rohkem »

Surnud 18. jaanuaril

Siin loetletakse 18. jaanuaril surnud tuntud isikuid.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Surnud 18. jaanuaril · Näe rohkem »

Tanu

Tanu on ajalooline abielunaise valgest linasest või puuvillasest kokkumurtud riidetükist mütsitaoline peakate.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Tanu · Näe rohkem »

Tartu ülikooli audoktor

Tartu Ülikooli audoktori medal, mille on kujundanud Julia Maria Künnap. ''Foto: Andres Tennus'' Tartu Ülikooli audoktoriks nimetatakse teenekaid, rahvusvaheliselt tunnustatud teadlasi, ühiskonna- ja kultuuritegelasi, kes on aidanud suurendada Tartu Ülikooli ja Eesti teaduse autoriteeti maailma üldsuse silmis ning paistnud silma Tartu Ülikooli sidemete arendamisel maailma teiste ülikoolide ja teadusasutustega.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Tartu ülikooli audoktor · Näe rohkem »

Tänassilma jõgi

Tänassilma jõgi on jõgi Sakala kõrgustiku põhjaosas ja Võrtsjärve madalikul Viljandi maakonnas Viljandi vallas.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Tänassilma jõgi · Näe rohkem »

Tharapita

Tharapita (ehk Tarapita, Taarapita) on Henriku Liivimaa kroonikas nimetatud saarlaste jumal.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Tharapita · Näe rohkem »

Tool

neoliitikumi perioodist 4750-4700 a. eKr. Leitud Rumeenias. Tool on ühe inimese istumiseks mõeldud mööbliese, millel on jalad ja seljatugi (leen).

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Tool · Näe rohkem »

Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland

"Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" on August Wilhelm Hupeli valgustuslikus vaimus koostatud topograafia (kohtade kirjeldus) Eesti- ja Liivimaast.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland · Näe rohkem »

Umurga kihelkond

Umurga kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Ubbenorm, läti keeles Umurgas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Umurga kihelkond · Näe rohkem »

Vaabina vasallilinnus

Vaabina linnuse territoorium 2014. aastal. Vaade idast linnuseala lääneplatoole Vaabina vasallilinnus (saksa keeles Ülzen, Uelzen) oli Tartu piiskopkonna lõunaosas asunud kivist vasallilinnus, mis tänapäevase haldusjaotuse järgi asub Võru maakonna Antsla valla Vaabina küla territooriumil.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Vaabina vasallilinnus · Näe rohkem »

Vareslaid (Väinameri)

Vareslaid Hanikatsi laiult Vareslaid on 27,9 hektari suurune saar (laid) Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Salinõmme küla alal Hiiumaast kagus Väinameres.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Vareslaid (Väinameri) · Näe rohkem »

Väike-Salatsi kihelkond

Väike-Salatsi kihelkonna mõisad 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903) Väike-Salatsi kirik Väike-Salatsi kihelkond ehk Mazsalaca kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Salisburg, läti keeles Mazsalacas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Väike-Salatsi kihelkond · Näe rohkem »

Võnnu kihelkond (Võnnu kreis)

Võnnu kihelkonna mõisad 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wendenschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904) Võnnu Jaani kirik Võnnu kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Wenden, läti keeles Cēsu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Võnnu kihelkond (Võnnu kreis) · Näe rohkem »

Võnnu kreis

Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Võnnu kreis · Näe rohkem »

Vigala kihelkond

Vigala kirik Vigala kihelkond (lühend Vig; saksa keeles Kirchspiel Fickel, ladina keeles parochia Figalensia) oli haldusüksus Läänemaal.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Vigala kihelkond · Näe rohkem »

Volmari kihelkond

Volmari kihelkond ehk Valmiera kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Wolmar-Wolmarshof, varem Kirchspiel Wolmar, läti keeles Valmieras draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Volmari kihelkond · Näe rohkem »

Woldemar von Patkul

Woldemar Karl Friedrich Reinhold von Patkul (10. november 1782 Põltsamaa – 14. detsember 1855 Tallinn) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (jalaväekindral; 1848).

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja Woldemar von Patkul · Näe rohkem »

1765

1765.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja 1765 · Näe rohkem »

1778

1778.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja 1778 · Näe rohkem »

1780

1780.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja 1780 · Näe rohkem »

1781

1781.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja 1781 · Näe rohkem »

1795

1795.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja 1795 · Näe rohkem »

18. jaanuar

18.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja 18. jaanuar · Näe rohkem »

1819

1819.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja 1819 · Näe rohkem »

25. veebruar

25.

Uus!!: August Wilhelm Hupel ja 25. veebruar · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

A. W. Hupel, Hupel.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »