Sisukord
48 suhted: Aachen, Aacheni kongress, Aacheni kongress (1748), Aacheni rahu, Aacheni rahu (1748), Absolutism, Arthur Schopenhauer, Austria ajalugu, Austria Sileesia, Baieri valitsejate loend, Buddenbrock, Canaletto, Carl Hermann von Brevern, Carlo Emanuele III, Cieszyn, Coldstream Guards, Dresden, Genova vabariik, George II, Glynni maakond, Horvaatia kuningriik (Habsburgide), Jõudude tasakaal Euroopas, Karl VII (Saksa-Rooma keiser), Konvenientsipoliitika, Korsika vabariik, Leopold Joseph von Daun, Louis XV, Maria Theresia, Modena ja Reggio hertsogkond, Musketärid, Nezdenice, Poola pärilussõda, Potsdami hiiglased, Prantsusmaa kuningriik, Prantsusmaa relvajõud, Prantsusmaa territoriaalne areng, Prantsusmaa varauusaeg, Roheline kärbseseen, Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764), Saali tavaõigus, Sõdade loend, Sileesia sõjad, Uus-Prantsusmaa, Vaba riigilinn Aachen, 18. oktoober, 18. sajand, 20. oktoober, 22. veebruar.
Aachen
pisi Aachen (prantsuse Aix-la-Chapelle, hollandi Aken) on kreisivaba linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Kölni ringkonnas.
Vaata Austria pärilussõda ja Aachen
Aacheni kongress
Aachenis on toimunud mitu rahvusvahelist diplomaatilist kongressi.
Vaata Austria pärilussõda ja Aacheni kongress
Aacheni kongress (1748)
Aacheni kongress (1748) oli vabas riigilinnas Aachenis toimunud diplomaatiline kongress, millel töötati välja Austria pärilussõja lõpetanud Aacheni rahuleping.
Vaata Austria pärilussõda ja Aacheni kongress (1748)
Aacheni rahu
Aacheni rahu nime kannab kaks rahulepingut.
Vaata Austria pärilussõda ja Aacheni rahu
Aacheni rahu (1748)
Aacheni rahu ehk Teine Aacheni rahu oli rahuleping, mis lõpetas Austria pärilussõja ühelt poolt Suurbritannia, Austria ja Hollandi ning teiselt poolt Prantsusmaa, Preisimaa, Baieri, Hispaania, Saksimaa, Rootsi, Napoli, Pfalzi ja Kölni peapiiskopkonna vahel.
Vaata Austria pärilussõda ja Aacheni rahu (1748)
Absolutism
Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.
Vaata Austria pärilussõda ja Absolutism
Arthur Schopenhauer
Arthur Schopenhauer (22. veebruar 1788 – 21. september 1860) oli saksa filosoof, kes oma peateoses "Maailm kui tahe ja kujutlus" ("Die Welt als Wille und Vorstellung") kirjeldab tahet kui maailma tagant kihutavat jõudu, mis otsib alaliselt rahuldust, seda aga kunagi leidmata.
Vaata Austria pärilussõda ja Arthur Schopenhauer
Austria ajalugu
Austria ajalugu käsitleb selle riigi ajalugu esiajast kuni tänapäevani.
Vaata Austria pärilussõda ja Austria ajalugu
Austria Sileesia
Austria Sileesia (saksa Österreichisch Schlesien; tšehhi Rakouské Slezsko; poola Śląsk Austriacki), ametlikult Ülem- ja Alam-Sileesia hertsogkond (saksa Herzogtum Ober- und Niederschlesien; tšehhi Vévodství Horní a Dolní Slezsko) oli autonoomne piirkond Böömimaa kuningriigis ja Austria keisririigis, 1867.
Vaata Austria pärilussõda ja Austria Sileesia
Baieri valitsejate loend
Baieri vapp Järgnev on Baieri valitsejate loend läbi Baieri ajaloo.
Vaata Austria pärilussõda ja Baieri valitsejate loend
Buddenbrock
Buddenbrock, ka Budenbrock (vene keeles Будденброк) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Vaata Austria pärilussõda ja Buddenbrock
Canaletto
Canaletto Giovanni Antonio Canal ehk Canaletto (18. oktoober 1697 Veneetsia – 20. aprill 1768 Veneetsia) oli Itaalia maalikunstnik.
Vaata Austria pärilussõda ja Canaletto
Carl Hermann von Brevern
Carl Hermann von Brevern Carl Hermann von Brevern (22. oktoober 1704 Riia – 21. oktoober 1744 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane, Välisasjade kolleegiumi asepresident, diplomaat (salanõunik) ja Venemaa Teaduste Akadeemia president, Vene keisrinna Jelizaveta Petrovna konverentsminister.
Vaata Austria pärilussõda ja Carl Hermann von Brevern
Carlo Emanuele III
Carlo Emanuele III (27. aprill 1701 Torino – 20. veebruar 1773 Torino) oli Savoia hertsog ja Sardiinia kuningas aastail 1730–1773.
Vaata Austria pärilussõda ja Carlo Emanuele III
Cieszyn
Cieszyn (Tšehhi keeles Těšín, saksa keeles Teschen, ladina keeles Tessin) on linn Lõuna-Poolas Sileesia vojevoodkonnas, Cieszyni maakonna keskus.
Vaata Austria pärilussõda ja Cieszyn
Coldstream Guards
Coldstream Guards (COLDM GDS) on Foot Guards rügement -->Briti armee väeüksus.
Vaata Austria pärilussõda ja Coldstream Guards
Dresden
Dresden Dresden Dresden (sorbi keeles Drježdźany) on linn Saksamaal, Saksimaa liidumaa pealinn.
Vaata Austria pärilussõda ja Dresden
Genova vabariik
Genova vabariik (itaalia: Repubblica di Genova, liguuria: Repúbrica de Zêna) oli sõltumatu riik aastatel 1005–1797 Liguurias Itaalia looderannikul, hõlmates Korsikat aastatel 1347–1768 ja arvukalt muid territooriume Vahemerel.
Vaata Austria pärilussõda ja Genova vabariik
George II
George II. Thomas Hudsoni maal (1727) George II (sünninimi Georg August; 10. november 1683 Hannover – 25. oktoober 1760 London) oli Suurbritannia ja Iirimaa kuningas ning Hannoveri kuurvürst (Georg II) ja Saksa-Rooma riigi varahoidja alates 1727 kuni surmani.
Vaata Austria pärilussõda ja George II
Glynni maakond
Glynni maakond (Glynn County) on maakond Ameerika Ühendriikides Georgia osariigis.
Vaata Austria pärilussõda ja Glynni maakond
Horvaatia kuningriik (Habsburgide)
Horvaatia kuningriik (horvaadi: Kraljevina Hrvatska; ladina: Regnum Croatiae; saksa: Königreich Kroatien) oli haldusüksus, mis oli aastatel 1527 kuni 1868 olemas Habsburgide monarhias (aastatel 1804 kuni 1867 ka Austria keisririik).
Vaata Austria pärilussõda ja Horvaatia kuningriik (Habsburgide)
Jõudude tasakaal Euroopas
Jõudude tasakaal Euroopas on rahvusvaheliste suhete termin, mis käib nii ajaloolise kui tänapäevase Euroopa riikide kohta.
Vaata Austria pärilussõda ja Jõudude tasakaal Euroopas
Karl VII (Saksa-Rooma keiser)
Karl VII Wittelsbach Karl VII Wittelsbach (6. august 1697 Brüssel – 20. jaanuar 1745 München) oli Baieri kuurvürst (Karl Albrecht) alates 1726 ning Saksa-Rooma keiser alates 1742 kuni surmani.
Vaata Austria pärilussõda ja Karl VII (Saksa-Rooma keiser)
Konvenientsipoliitika
Konvenientsipoliitika (droit de convenance) oli 18. sajandil pärast Hispaania pärilussõda alanud poliitiline suunitlus Euroopas.
Vaata Austria pärilussõda ja Konvenientsipoliitika
Korsika vabariik
Korsika vabariik oli iseseisev riik, mis eksisteeris Korsika saarel aastatel 1755–1769.
Vaata Austria pärilussõda ja Korsika vabariik
Leopold Joseph von Daun
Leopold Joseph Maria von Daun (24. september 1705 – 5. veebruar 1766) oli Thiano prints, Austria feldmarssal ning väejuht.
Vaata Austria pärilussõda ja Leopold Joseph von Daun
Louis XV
Louis XV (15. veebruar 1710 Versailles – 10. mai 1774 Versailles) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 1715.
Vaata Austria pärilussõda ja Louis XV
Maria Theresia
Schönbrunni loss Maria Theresia (13. mai 1717 – 29. november 1780) oli Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna 1740–1780, ühtlasi ka viimane Habsburgide soost pärinev Austria ja Ungari monarh (tema järglasteks olid Habsburgid-Lotringid).
Vaata Austria pärilussõda ja Maria Theresia
Modena ja Reggio hertsogkond
Modena ja Reggio hertsogkond (itaalia Ducato di Modena e Reggio, ladina Ducatus Mutinae et Regii) oli väike Itaalia riik, mis eksisteeris aastatel 1452–1859, vaheajaga aastatel 1796–1814.
Vaata Austria pärilussõda ja Modena ja Reggio hertsogkond
Musketärid
Gustave David. 1688. Kuninga musketärid Musketärid olid musketiga relvastatud sõdurid.
Vaata Austria pärilussõda ja Musketärid
Nezdenice
Nezdenice on küla Tšehhis Morava kaguosas Zlíni maakonnas Uherské Hradiště ringkonnas Määri Slovakkia ajaloolises piirkonnas.
Vaata Austria pärilussõda ja Nezdenice
Poola pärilussõda
Poola pärilussõda (1733–1738) oli suur Euroopa sõda vürstide valduste pärast, mis tekkis Poola kodusõjast Poola kuninga August II pärija üle, mida teised Euroopa suurvõimud laiendasid oma riiklike huvide kaitseks.
Vaata Austria pärilussõda ja Poola pärilussõda
Potsdami hiiglased
Inglismaalt röövitud ja rügementi toodud iirlane James Kirkland 1718. aastal Potsdami hiiglasteks kutsuti 6.
Vaata Austria pärilussõda ja Potsdami hiiglased
Prantsusmaa kuningriik
Lipp Navarra kuninglik vapp Karolingidest kuningate domeenid 10. sajandil (kollasega). Kuninglikud maad (sinisega) 10. sajandi lõpul Prantsusmaa kuningriik (Royaume de France) oli riik Lääne-Euroopas.
Vaata Austria pärilussõda ja Prantsusmaa kuningriik
Prantsusmaa relvajõud
Prantsusmaa relvajõud (prantsuse keeles Forces armées françaises) koosnevad Prantsuse vabariigi maaväest, mereväest, õhuväest, rahvuskaardist ja Gendarmerie nationalest.
Vaata Austria pärilussõda ja Prantsusmaa relvajõud
Prantsusmaa territoriaalne areng
Dünaamiline kaart Prantsusmaa piiridest aastatel 985–1947 Prantsusmaa territoriaalne areng on siinses artiklis protsess, millega Prantsusmaa emamaa territoriaalne ulatus sai selliseks, nagu see on aastal 2012.
Vaata Austria pärilussõda ja Prantsusmaa territoriaalne areng
Prantsusmaa varauusaeg
Prantsusmaa kuningriik varauusajal, renessansi (umbes 1500–1550) ja revolutsiooni (1789–1804) vahel, oli absoluutne monarhia, mida valitsesid Kapetingid.
Vaata Austria pärilussõda ja Prantsusmaa varauusaeg
Roheline kärbseseen
Roheline kärbseseen (Amanita phalloides) on kärbseseeneliste sugukonda kärbseseene perekonda kuuluv seen.
Vaata Austria pärilussõda ja Roheline kärbseseen
Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764)
Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) katab perioodi Poola ja Leedu suurvürstiriigi ajaloost alates ajast, kui nende ühisriik muutus suures ulatuses 17.
Vaata Austria pärilussõda ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764)
Saali tavaõigus
Kuningas Chlodowech I dikteerib Saali tavaõigust, ümbritsetuna väepealikest Saali tavaõigus (ladina Lex Salica) oli tavaõiguste kogu, mis loodud Saali frankide valitsemiseks varakeskajal kuningas Chlodowech I valitsemisajal 6.
Vaata Austria pärilussõda ja Saali tavaõigus
Sõdade loend
Siin on loetletud sõdu kronoloogilises järjekorras.
Vaata Austria pärilussõda ja Sõdade loend
Sileesia sõjad
Sileesia sõjad (saksa Schlesische Kriege) viitavad kolmele konfliktile Preisi kuningriigi ja Austria Habsburgide monarhia vahel Sileesia ja Kladsko krahvkonna kontrolli pärast aastatel 1740–1763.
Vaata Austria pärilussõda ja Sileesia sõjad
Uus-Prantsusmaa
Lipp Vapp Kaart Uus-Prantsusmaa (prantsuse Nouvelle-France), ametlikult Uus-Prantsusmaa asekuningriik (prantsuse Vice-royauté de Nouvelle-France), oli Prantsusmaa koloniseeritud territoorium Põhja-Ameerikas perioodil alates Saint Lawrence'i jõe avastamisest Jacques Cartier poolt aastal 1534 ning lõpetades Uus-Prantsusmaa loovutamisega Hispaaniale ja Suurbritanniale aastal 1763.
Vaata Austria pärilussõda ja Uus-Prantsusmaa
Vaba riigilinn Aachen
Vaba riigilinn Aachen, prantsuspäraselt Aix-la-Chapelle, oli Saksa-Rooma riigi vaba riigilinn ning spaa Kölnist läänes ja Madalmaadest kagus, Alam-Reini-Vestfaali ringkonnas.
Vaata Austria pärilussõda ja Vaba riigilinn Aachen
18. oktoober
18.
Vaata Austria pärilussõda ja 18. oktoober
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Vaata Austria pärilussõda ja 18. sajand
20. oktoober
20.
Vaata Austria pärilussõda ja 20. oktoober
22. veebruar
22.
Vaata Austria pärilussõda ja 22. veebruar