Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Austria pärilussõda

Index Austria pärilussõda

Austria pärilussõda (1740–1748) kaasas enamiku Euroopa riikidest lahendama küsimust, kas Maria Theresia sobib Habsburgide valduste pärijaks.

48 suhted: Aachen, Aacheni kongress, Aacheni kongress (1748), Aacheni rahu, Aacheni rahu (1748), Absolutism, Arthur Schopenhauer, Austria ajalugu, Austria Sileesia, Baieri valitsejate loend, Buddenbrock, Canaletto, Carl Hermann von Brevern, Carlo Emanuele III, Cieszyn, Coldstream Guards, Dresden, Genova vabariik, George II, Glynni maakond, Horvaatia kuningriik (Habsburgide), Jõudude tasakaal Euroopas, Karl VII (Saksa-Rooma keiser), Konvenientsipoliitika, Korsika vabariik, Leopold Joseph von Daun, Louis XV, Maria Theresia, Modena ja Reggio hertsogkond, Musketärid, Nezdenice, Poola pärilussõda, Potsdami hiiglased, Prantsusmaa kuningriik, Prantsusmaa relvajõud, Prantsusmaa territoriaalne areng, Prantsusmaa varauusaeg, Roheline kärbseseen, Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764), Saali tavaõigus, Sõdade loend, Sileesia sõjad, Uus-Prantsusmaa, Vaba riigilinn Aachen, 18. oktoober, 18. sajand, 20. oktoober, 22. veebruar.

Aachen

pisi Aachen (prantsuse Aix-la-Chapelle, hollandi Aken) on kreisivaba linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Kölni ringkonnas.

Uus!!: Austria pärilussõda ja Aachen · Näe rohkem »

Aacheni kongress

Aachenis on toimunud mitu rahvusvahelist diplomaatilist kongressi.

Uus!!: Austria pärilussõda ja Aacheni kongress · Näe rohkem »

Aacheni kongress (1748)

Aacheni kongress (1748) oli vabas riigilinnas Aachenis toimunud diplomaatiline kongress, millel töötati välja Austria pärilussõja lõpetanud Aacheni rahuleping.

Uus!!: Austria pärilussõda ja Aacheni kongress (1748) · Näe rohkem »

Aacheni rahu

Aacheni rahu nime kannab kaks rahulepingut.

Uus!!: Austria pärilussõda ja Aacheni rahu · Näe rohkem »

Aacheni rahu (1748)

Aacheni rahu ehk Teine Aacheni rahu oli rahuleping, mis lõpetas Austria pärilussõja ühelt poolt Suurbritannia, Austria ja Hollandi ning teiselt poolt Prantsusmaa, Preisimaa, Baieri, Hispaania, Saksimaa, Rootsi, Napoli, Pfalzi ja Kölni peapiiskopkonna vahel.

Uus!!: Austria pärilussõda ja Aacheni rahu (1748) · Näe rohkem »

Absolutism

Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.

Uus!!: Austria pärilussõda ja Absolutism · Näe rohkem »

Arthur Schopenhauer

Arthur Schopenhauer (22. veebruar 1788 – 21. september 1860) oli saksa filosoof, kes oma peateoses "Maailm kui tahe ja kujutlus" ("Die Welt als Wille und Vorstellung") kirjeldab tahet kui maailma tagant kihutavat jõudu, mis otsib alaliselt rahuldust, seda aga kunagi leidmata.

Uus!!: Austria pärilussõda ja Arthur Schopenhauer · Näe rohkem »

Austria ajalugu

Austria ajalugu käsitleb selle riigi ajalugu esiajast kuni tänapäevani.

Uus!!: Austria pärilussõda ja Austria ajalugu · Näe rohkem »

Austria Sileesia

Austria Sileesia (saksa Österreichisch Schlesien; tšehhi Rakouské Slezsko; poola Śląsk Austriacki), ametlikult Ülem- ja Alam-Sileesia hertsogkond (saksa Herzogtum Ober- und Niederschlesien; tšehhi Vévodství Horní a Dolní Slezsko) oli autonoomne piirkond Böömimaa kuningriigis ja Austria keisririigis, 1867.

Uus!!: Austria pärilussõda ja Austria Sileesia · Näe rohkem »

Baieri valitsejate loend

Baieri vapp Järgnev on Baieri valitsejate loend läbi Baieri ajaloo.

Uus!!: Austria pärilussõda ja Baieri valitsejate loend · Näe rohkem »

Buddenbrock

Buddenbrock, ka Budenbrock (vene keeles Будденброк) on baltisaksa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Austria pärilussõda ja Buddenbrock · Näe rohkem »

Canaletto

Canaletto Giovanni Antonio Canal ehk Canaletto (18. oktoober 1697 Veneetsia – 20. aprill 1768 Veneetsia) oli Itaalia maalikunstnik.

Uus!!: Austria pärilussõda ja Canaletto · Näe rohkem »

Carl Hermann von Brevern

Carl Hermann von Brevern Carl Hermann von Brevern (22. oktoober 1704 Riia – 21. oktoober 1744 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane, Välisasjade kolleegiumi asepresident, diplomaat (salanõunik) ja Venemaa Teaduste Akadeemia president, Vene keisrinna Jelizaveta Petrovna konverentsminister.

Uus!!: Austria pärilussõda ja Carl Hermann von Brevern · Näe rohkem »

Carlo Emanuele III

Carlo Emanuele III (27. aprill 1701 Torino – 20. veebruar 1773 Torino) oli Savoia hertsog ja Sardiinia kuningas aastail 1730–1773.

Uus!!: Austria pärilussõda ja Carlo Emanuele III · Näe rohkem »

Cieszyn

Cieszyn (Tšehhi keeles Těšín, saksa keeles Teschen, ladina keeles Tessin) on linn Lõuna-Poolas Sileesia vojevoodkonnas, Cieszyni maakonna keskus.

Uus!!: Austria pärilussõda ja Cieszyn · Näe rohkem »

Coldstream Guards

Coldstream Guards (COLDM GDS) on Foot Guards rügement -->Briti armee väeüksus.

Uus!!: Austria pärilussõda ja Coldstream Guards · Näe rohkem »

Dresden

Dresden Dresden Dresden (sorbi keeles Drježdźany) on linn Saksamaal, Saksimaa liidumaa pealinn.

Uus!!: Austria pärilussõda ja Dresden · Näe rohkem »

Genova vabariik

Genova vabariik (itaalia: Repubblica di Genova, liguuria: Repúbrica de Zêna) oli sõltumatu riik aastatel 1005–1797 Liguurias Itaalia looderannikul, hõlmates Korsikat aastatel 1347–1768 ja arvukalt muid territooriume Vahemerel.

Uus!!: Austria pärilussõda ja Genova vabariik · Näe rohkem »

George II

George II. Thomas Hudsoni maal (1727) George II (sünninimi Georg August; 10. november 1683 Hannover – 25. oktoober 1760 London) oli Suurbritannia ja Iirimaa kuningas ning Hannoveri kuurvürst (Georg II) ja Saksa-Rooma riigi varahoidja alates 1727 kuni surmani.

Uus!!: Austria pärilussõda ja George II · Näe rohkem »

Glynni maakond

Glynni maakond (Glynn County) on maakond Ameerika Ühendriikides Georgia osariigis.

Uus!!: Austria pärilussõda ja Glynni maakond · Näe rohkem »

Horvaatia kuningriik (Habsburgide)

Horvaatia kuningriik (horvaadi: Kraljevina Hrvatska; ladina: Regnum Croatiae; saksa: Königreich Kroatien) oli haldusüksus, mis oli aastatel 1527 kuni 1868 olemas Habsburgide monarhias (aastatel 1804 kuni 1867 ka Austria keisririik).

Uus!!: Austria pärilussõda ja Horvaatia kuningriik (Habsburgide) · Näe rohkem »

Jõudude tasakaal Euroopas

Jõudude tasakaal Euroopas on rahvusvaheliste suhete termin, mis käib nii ajaloolise kui tänapäevase Euroopa riikide kohta.

Uus!!: Austria pärilussõda ja Jõudude tasakaal Euroopas · Näe rohkem »

Karl VII (Saksa-Rooma keiser)

Karl VII Wittelsbach Karl VII Wittelsbach (6. august 1697 Brüssel – 20. jaanuar 1745 München) oli Baieri kuurvürst (Karl Albrecht) alates 1726 ning Saksa-Rooma keiser alates 1742 kuni surmani.

Uus!!: Austria pärilussõda ja Karl VII (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Konvenientsipoliitika

Konvenientsipoliitika (droit de convenance) oli 18. sajandil pärast Hispaania pärilussõda alanud poliitiline suunitlus Euroopas.

Uus!!: Austria pärilussõda ja Konvenientsipoliitika · Näe rohkem »

Korsika vabariik

Korsika vabariik oli iseseisev riik, mis eksisteeris Korsika saarel aastatel 1755–1769.

Uus!!: Austria pärilussõda ja Korsika vabariik · Näe rohkem »

Leopold Joseph von Daun

Leopold Joseph Maria von Daun (24. september 1705 – 5. veebruar 1766) oli Thiano prints, Austria feldmarssal ning väejuht.

Uus!!: Austria pärilussõda ja Leopold Joseph von Daun · Näe rohkem »

Louis XV

Louis XV (15. veebruar 1710 Versailles – 10. mai 1774 Versailles) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 1715.

Uus!!: Austria pärilussõda ja Louis XV · Näe rohkem »

Maria Theresia

Schönbrunni loss Maria Theresia (13. mai 1717 – 29. november 1780) oli Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna 1740–1780, ühtlasi ka viimane Habsburgide soost pärinev Austria ja Ungari monarh (tema järglasteks olid Habsburgid-Lotringid).

Uus!!: Austria pärilussõda ja Maria Theresia · Näe rohkem »

Modena ja Reggio hertsogkond

Modena ja Reggio hertsogkond (itaalia Ducato di Modena e Reggio, ladina Ducatus Mutinae et Regii) oli väike Itaalia riik, mis eksisteeris aastatel 1452–1859, vaheajaga aastatel 1796–1814.

Uus!!: Austria pärilussõda ja Modena ja Reggio hertsogkond · Näe rohkem »

Musketärid

Gustave David. 1688. Kuninga musketärid Musketärid olid musketiga relvastatud sõdurid.

Uus!!: Austria pärilussõda ja Musketärid · Näe rohkem »

Nezdenice

Nezdenice on küla Tšehhis Morava kaguosas Zlíni maakonnas Uherské Hradiště ringkonnas Määri Slovakkia ajaloolises piirkonnas.

Uus!!: Austria pärilussõda ja Nezdenice · Näe rohkem »

Poola pärilussõda

Poola pärilussõda (1733–1738) oli suur Euroopa sõda vürstide valduste pärast, mis tekkis Poola kodusõjast Poola kuninga August II pärija üle, mida teised Euroopa suurvõimud laiendasid oma riiklike huvide kaitseks.

Uus!!: Austria pärilussõda ja Poola pärilussõda · Näe rohkem »

Potsdami hiiglased

Inglismaalt röövitud ja rügementi toodud iirlane James Kirkland 1718. aastal Potsdami hiiglasteks kutsuti 6.

Uus!!: Austria pärilussõda ja Potsdami hiiglased · Näe rohkem »

Prantsusmaa kuningriik

Lipp Navarra kuninglik vapp Karolingidest kuningate domeenid 10. sajandil (kollasega). Kuninglikud maad (sinisega) 10. sajandi lõpul Prantsusmaa kuningriik (Royaume de France) oli riik Lääne-Euroopas.

Uus!!: Austria pärilussõda ja Prantsusmaa kuningriik · Näe rohkem »

Prantsusmaa relvajõud

Prantsusmaa relvajõud (prantsuse keeles Forces armées françaises) koosnevad Prantsuse vabariigi maaväest, mereväest, õhuväest, rahvuskaardist ja Gendarmerie nationalest.

Uus!!: Austria pärilussõda ja Prantsusmaa relvajõud · Näe rohkem »

Prantsusmaa territoriaalne areng

Dünaamiline kaart Prantsusmaa piiridest aastatel 985–1947 Prantsusmaa territoriaalne areng on siinses artiklis protsess, millega Prantsusmaa emamaa territoriaalne ulatus sai selliseks, nagu see on aastal 2012.

Uus!!: Austria pärilussõda ja Prantsusmaa territoriaalne areng · Näe rohkem »

Prantsusmaa varauusaeg

Prantsusmaa kuningriik varauusajal, renessansi (umbes 1500–1550) ja revolutsiooni (1789–1804) vahel, oli absoluutne monarhia, mida valitsesid Kapetingid.

Uus!!: Austria pärilussõda ja Prantsusmaa varauusaeg · Näe rohkem »

Roheline kärbseseen

Roheline kärbseseen (Amanita phalloides) on kärbseseeneliste sugukonda kärbseseene perekonda kuuluv seen.

Uus!!: Austria pärilussõda ja Roheline kärbseseen · Näe rohkem »

Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764)

Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) katab perioodi Poola ja Leedu suurvürstiriigi ajaloost alates ajast, kui nende ühisriik muutus suures ulatuses 17.

Uus!!: Austria pärilussõda ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) · Näe rohkem »

Saali tavaõigus

Kuningas Chlodowech I dikteerib Saali tavaõigust, ümbritsetuna väepealikest Saali tavaõigus (ladina Lex Salica) oli tavaõiguste kogu, mis loodud Saali frankide valitsemiseks varakeskajal kuningas Chlodowech I valitsemisajal 6.

Uus!!: Austria pärilussõda ja Saali tavaõigus · Näe rohkem »

Sõdade loend

Siin on loetletud sõdu kronoloogilises järjekorras.

Uus!!: Austria pärilussõda ja Sõdade loend · Näe rohkem »

Sileesia sõjad

Sileesia sõjad (saksa Schlesische Kriege) viitavad kolmele konfliktile Preisi kuningriigi ja Austria Habsburgide monarhia vahel Sileesia ja Kladsko krahvkonna kontrolli pärast aastatel 1740–1763.

Uus!!: Austria pärilussõda ja Sileesia sõjad · Näe rohkem »

Uus-Prantsusmaa

Lipp Vapp Kaart Uus-Prantsusmaa (prantsuse Nouvelle-France), ametlikult Uus-Prantsusmaa asekuningriik (prantsuse Vice-royauté de Nouvelle-France), oli Prantsusmaa koloniseeritud territoorium Põhja-Ameerikas perioodil alates Saint Lawrence'i jõe avastamisest Jacques Cartier poolt aastal 1534 ning lõpetades Uus-Prantsusmaa loovutamisega Hispaaniale ja Suurbritanniale aastal 1763.

Uus!!: Austria pärilussõda ja Uus-Prantsusmaa · Näe rohkem »

Vaba riigilinn Aachen

Vaba riigilinn Aachen, prantsuspäraselt Aix-la-Chapelle, oli Saksa-Rooma riigi vaba riigilinn ning spaa Kölnist läänes ja Madalmaadest kagus, Alam-Reini-Vestfaali ringkonnas.

Uus!!: Austria pärilussõda ja Vaba riigilinn Aachen · Näe rohkem »

18. oktoober

18.

Uus!!: Austria pärilussõda ja 18. oktoober · Näe rohkem »

18. sajand

Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.

Uus!!: Austria pärilussõda ja 18. sajand · Näe rohkem »

20. oktoober

20.

Uus!!: Austria pärilussõda ja 20. oktoober · Näe rohkem »

22. veebruar

22.

Uus!!: Austria pärilussõda ja 22. veebruar · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »