Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Bütsants

Index Bütsants

Bütsants ehk Ida-Rooma riik ehk Ida-Rooma keisririik ehk Ida-Rooma impeerium oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil riigi jagunemise tagajärjel.

507 suhted: Aafrika eksarhaat, Abbassiidide kalifaat, Abhaasia, Absolutism, Adeodatus I, Adrianoopoli lahing, Adrianoopoli lahing (378), Agapetus I, Ahhaia vürstiriik, Aischylos, Aksum, Al-‘Aqabah, Alarich I, Albaania, Albaania ajalugu, Albaania lipp, Albaanlased, Aleksander II (paavst), Aleksandria raamatukogu, Aleppo, Alušta, Alupka, Amalfi hertsogkond, Ambon (õigeusu kirik), Anatoolia, Andesiit, Andrei Bogoljubski, Andronikos I Komnenos, Anglosaksid, Ankara, Anna, Annaba, Antiikaeg, Antiikolümpiamängud, Armeenia, Armeenia ajalugu, Armeenia diasporaa, Armeenlased Osmanite riigis, Astronoomia ajalugu, Austria hertsogkond, Avaari khaaniriik, Álmos, Šibenik, İstanbul, İzmit, Ḳosṭanṭīnīye, Õigeusu kirik, ‘Abd al-Mālik ibn Marwān, ‘Abd ar-Raḩmān III, ‘Umar ibn al-Khaţţāb, ..., Baba Vida, Balkani poolsaar, Balkani riigid, Balkanika, Bari, Bürokraatia, Bütsantsi ajalugu, Bütsantsi kalender, Bütsantsi keisrite loend, Bütsantsi-Araabia sõjad, Bejaïa, Belgrad, Benedictus VIII, Benedictus XVI välispoliitika, Benevento hertsogkond, Bitüünia, Boëthius, Bologna, Bondi sündmused, Bosnia, Bosnia ja Hertsegoviina, Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal, Bulgaaria tsaaririik, Bulgaarid, Byzantion, Capua vürstkond, Castello Baradello, Catanzaro, Cádiz, Champagne'i Adèle, Charles de Montesquieu, Charles VIII, Clemens IV, Codex Iustinianus, Comacina saar, Conon, Constantinus, Constantinus Suur, Constantinuse kingitus, Corpus iuris civilis, Cresi saar, Curtea Nouă, De docta ignorantia, Dečani klooster, Diocletianus, Diolkos, Donatism, Dubrovnik, Duklja, Eesti esiajalugu, Eesti majandus, Egiptus, Eksarh, Emilia Romagna, Endiste riikide loend, Esimene Bulgaaria tsaaririik, Esimene ristisõda, Esimese maailmasõja põhjused, Eugenius II, Eugenius III, Eunuhh, Fatimiidide kalifaat, Ferenc Borgia Kéri, Ferrara, Firenze Vabariik, Flandria, Frankokraatia, Fresko, Friuli, Friuli hertsogkond, Gaeta hertsogkond, Garum, Gaziantep, Géza Gárdonyi, Gelasius I, Genova vabariik, Germaanlased, Goodid, Gooti sõda, Granada, Gregorius I, Gregorius VII, Gruusia, Gruusia ajalugu, Guglielmo da Venezia, Hadrianus II, Hadrianus IV, Hadrianuse villa, Hagia Sophia, Haifa, Hauteville (perekond), Hedeby, Heliodoros, Herakleios I, Hieroglüüf, Hilisantiikaeg, Hiliskeskaeg, Hispaania ajalugu, Historia Langobardorum, Historitsism, Hollandi krahvkond, Horezm, Horvaatia, Horvaatia kuningriik (keskaegne), Horvaatia liidus Ungariga, Hunnid, Idagoodid, Idagootide kuningriik, Idakirikud, Idaslaavlased, Ikonioni sultanaat, Ikoon, Impeerium, Inglismaa, Innocentius III, Innocentius V, Institutiones, Isikukultus, Istria mark, Itaalia, Itaalia ajalooliste riikide loend, Itaalia ajalugu, Itaalia katepanikion, Itaalia kronoloogia, Itaalia kuningas, Itaalia kuningriik (keskaegne), Ivan III, Ivan Julm, Jaroslav Tark, Jason Goodwin, Jeruusalemma kuningriik, Johannes Damaskusest, Johannes III (paavst), Johannes VI (paavst), Johannes VII (paavst), Johannes X, Johannes XII, Johannes XIII, Johannes XXI, Jordaania, Juri Dolgoruki, Justinianus I, Justinianus II, Kalchedoni kirikukogu, Kalifaat, Kamilavka, Karl Suur, Kartaago, Karussell, Kasaarid, Kastraat, Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni, Küprose kuningriik, Küprose muusika, Kõrgkeskaeg, Keskaja filosoofia, Keskaja kirjandus, Keskaja muusika, Kiiev, Kiievi ja kogu Venemaa metropoliit, Kiievi-Vene, Kirikuriik, Knut Eriksson, Kolmas ristisõda, Konstantinoopol, Konstantinoopoli Õigeusu Kirik, Konstantinoopoli piiramine (1453), Konstantinoopoli suur palee, Konstantinos XI, Konsul (Vana-Rooma), Korsika, Kose aardeleid, Kreeka, Kreeka ajalugu, Kreeka muusika, Kreekakatoliku kirik, Kreeklased, Kriimani kivikalme, Krimm, Kristlik ajaarvamine, Kristlik muusika, Kristlus, Kroon (institutsioon), Laimós, Lalsi Püha Nikolause kirik, Langobardia Minor, Langobardid, Langobardide kuningriik, Lauto, Lääne-Rooma keisririik, Läänegoodid, Läänegootide kuningriik, Lääneslaavlased, Lähis-Ida ajalugu, Läti, Läti ajalugu, Lõuna-Itaalia, Lõunaslaavlased, Leo I, Leo I (keiser), Leo III (paavst), Leo IV (paavst), Liibüa, Liibüa ajalugu, Lingua franca, Lombardia, Longinuse oda, Lucca, Ludwig III Laps, Makedoonia dünastia, Malta, Manööversõda, Manzikerti lahing, Marinus I, Martinus IV, Maurice Paléologue, Müstiline Venemaa, Mediolanumi lahing, Mehmed I, Mehmed II, Menorca, Michael Psellos, Mihhail Vrubel, Mikołaj Kopernik, Moldova vürstiriik, Monaco, Monarh, Montenegro, Montenegro vapp, Morea despootkond, Mosaiik, Moskva suurvürstiriik, Murano, Museion, Napoli hertsogkond, Narses, Neljas ristisõda, Nicolaus III, Nikaia, Nikaia keisririik, Nikolaus, Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse, Northumbria, Novellae, Ohrid, Oleg, Opus sectile, Orel, Osman I, Osmanite interreegnum, Osmanite riik, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Ottone Orseolo, Paide Jumalaema Uinumise kirik, Paiküla kivikalmed, Palaiologosed, Palermo, Palestiina (piirkond), Parivere aardeleid, Paschalis I, Paschalis II, Paulus I, Pärnu–Viljandi–Tartu veetee, Püha maa, Püssirohi, Põhja-Aafrika, Põhja-Traakia, Pelagius I, Pescara, Petšeneegid, Petik, Piacenza, Pisa vabariik, Pitser, Pjotr Tšaadajev, Platon, Platoni akadeemia, Połack, Polaarsus rahvusvahelistes suhetes, Poola ajalugu Jagelloonide dünastia ajal, Poola keskaeg, Porfüüriline struktuur, Quedlinburg, Raudvärava lahing, Ravenna, Ravenna eksarhaat, Ristisõdijate riigid, Ristisõjad, Roger II, Romulus Augustulus, Rooma, Rooma õiguse retseptsioon, Rooma impeerium, Rooma impeeriumi allakäigu ja languse ajalugu, Rooma keiser (täpsustus), Rooma riik, Rooma-Pärsia sõjad, Rootsi-Novgorodi sõjad, Rossano, Rumeelia, Rumeenia muusika, Rumi Seldžukkide sultanaat, Sada päeva, Saksa-Rooma riik, Saksid, Salerno vürstkond, Sarandë, Saratseenid, Sardiinia kuningriik, Süüria, Süleyman bin Kutalmış, Seitsme Saare Vabariik, Seldžukid, Seldžukkide riik, September 2006, Serbia, Serbia katepanikion, Serbia kuningriik (keskaegne), Serbia tsaaririik, Severinus (paavst), Sigismund (Saksa-Rooma keiser), Siiditee, Silverius, Siracusa, Sirmium, Sirmiumi teema, Sitsiilia emiraat, Sitsiilia kuningriik, Sitsiilia teema, Sitsiilia vespri sõda, Sitsiilia vesprid, Skýros, Skopje, Slaavlased, Sloveenia Istria, Solidus, Soobel, Sorrento hertsogkond, Sotši, Stato da Mar, Stephanus II, Steven Runciman, Sudak, Surematud, Surma ratsanikud, Surnud 29. augustil, Surnud 29. mail, Suur rahvasterändamine, Suur-Kreeka, Suur-Määri riik, Svjatoslav I, Symmachus, Tartu I aare, Tüüringid, Teema (haldusüksus), Teine ristisõda, Tessaloonika vaga Theodora, Theoderich Suur, Theodorus I, Theodosius II, Ticinum, Timur, Tirana, Torcello, Toulouse'i krahvkond, Traaklased, Trabzon, Tribonianus, Tsentraalehitis, Ukraina ajalugu, Ungari keel, Ungari kuningriik, Ungari Püha kroon, Ungari vürstiriik, Uusbütsantsi stiil, Valahhia, Valahhia vürstiriik, Valgevene ajalugu, Vana-Egiptuse ajalugu, Vana-Makedoonia, Vanausulised, Vandaalid, Varakeskaeg, Varna ristisõda, Vassili III, Värvipigment, Vürstipeegel, Vürstlik piiskop, Vello Lõugas, Vene, Vene Õigeusu Kirik, Veneetsia, Veneetsia vabariik, Venemaa ajalugu, Vesuuv, Vidin, Vigilius, Viikingiaeg, Viikingid, Vitalianus, Vladimir Krasnoje Solnõško, Vladimir Monomahh, Vsevolod Suurpesa, Yarmūk, Zacharias, Zmijinõi, Zoe Palaiologina, 1. august, 1. jaanuar, 1. september, 1083, 1169, 1180, 1183, 12. sajand, 1204, 13. aprill, 13. september, 1444, 15. august, 19. veebruar, 20. august, 203, 25. detsember, 26. august, 26. juuli, 29. august, 29. juuli, 29. mai, 3. september, 30. detsember, 363, 395, 401, 439, 447, 474, 5. sajand, 528, 534, 535, 535.–536. aasta kliimakatastroof, 550, 552, 553, 562, 572, 611, 628, 707, 726, 739, 803, 878, 9. august, 960, 963. Laienda indeks (457 rohkem) »

Aafrika eksarhaat

Aafrika eksarhaat aastal 565 Aafrika eksarhaat või (pealinna järgi) Kartaago eksarhaat oli Ida-Rooma keisririigi haldusüksus, mis hõlmas valdusi Vahemere lääneosas ja mida valitses eksarh või asekuningas.

Uus!!: Bütsants ja Aafrika eksarhaat · Näe rohkem »

Abbassiidide kalifaat

Abbassiidide kalifaat ehk Bagdadi kalifaat oli Abbassiidide dünastia poolt valitsetud Kalifaat 750–1258.

Uus!!: Bütsants ja Abbassiidide kalifaat · Näe rohkem »

Abhaasia

Abhaasia (abhaasi keeles Аҧсны (Aphsnõ), gruusia keeles აფხაზეთი (Aphhazethi), vene keeles Абхазия (Abhazija)) on vaidlusalune territoorium Taga-Kaukaasia lääneosas Musta mere (lõunas) ja Suur-Kaukasuse (põhjas) vahel.

Uus!!: Bütsants ja Abhaasia · Näe rohkem »

Absolutism

Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.

Uus!!: Bütsants ja Absolutism · Näe rohkem »

Adeodatus I

Adeodatus I (ka Deusdedit I) oli paavst 615–618.

Uus!!: Bütsants ja Adeodatus I · Näe rohkem »

Adrianoopoli lahing

* Adrianoopoli lahing (324) – Constantinus Suur lõi kodusõjas Liciniust;.

Uus!!: Bütsants ja Adrianoopoli lahing · Näe rohkem »

Adrianoopoli lahing (378)

Adrianoopoli lahing peeti 378.

Uus!!: Bütsants ja Adrianoopoli lahing (378) · Näe rohkem »

Agapetus I

Agapetus I (ka Agapitus I) oli paavst 535–536.

Uus!!: Bütsants ja Agapetus I · Näe rohkem »

Ahhaia vürstiriik

Ahhaia ehk Morea vürstiriik oli riik Peloponnesose poolsaarel, mis rajati Bütsantsi keisririigi asemele pärast Konstantinoopoli vallutamist 1204.

Uus!!: Bütsants ja Ahhaia vürstiriik · Näe rohkem »

Aischylos

Aischylos Aischylos (varem eesti keeles ka Aishülos; vanakreeka keeles Αἰσχύλος, ladina keeles Aeschylus; 525 eKr Atikas Eleusises – 456 eKr Gelas) oli vanakreeka tragöödiakirjanik, kes sai kuulsaks varsti pärast Kreeka-Pärsia sõdu.

Uus!!: Bütsants ja Aischylos · Näe rohkem »

Aksum

Aksum on Etioopia põhjapiiri lähedal asuv linn, kunagise Aksumi riigi pealinn.

Uus!!: Bütsants ja Aksum · Näe rohkem »

Al-‘Aqabah

Vaade Al-‘Aqabah'le Al-‘Aqabah (varasem eestikeelne nimi Akaba) on linn Jordaanias Punase mere Al-‘Aqabah' lahe kaldal, Jordaania ainuke meresadam.

Uus!!: Bütsants ja Al-‘Aqabah · Näe rohkem »

Alarich I

Alarichi mälestustahvel Walhallas, Regensburg Alarich I (ladina keeles Alaricus; umbes 370 – 410) oli läänegootide kuningas 395–410.

Uus!!: Bütsants ja Alarich I · Näe rohkem »

Albaania

Albaania Vabariik (Republika e Shqipërisë) on vabariik Euroopas Balkani poolsaare lääneosas.

Uus!!: Bütsants ja Albaania · Näe rohkem »

Albaania ajalugu

Albaania. Albaania ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Albaania territooriumil.

Uus!!: Bütsants ja Albaania ajalugu · Näe rohkem »

Albaania lipp

Albaania lipp on Albaania Vabariigi ametlik lipp.

Uus!!: Bütsants ja Albaania lipp · Näe rohkem »

Albaanlased

Albaanlased (endanimetus shqiptarë) on rahvas Balkani poolsaare lääneosas, kelle üldarv on umbes 8 miljonit.

Uus!!: Bütsants ja Albaanlased · Näe rohkem »

Aleksander II (paavst)

Aleksander II, ladinapäraselt Alexander II (Anselmo da Baggio) oli paavst 1061–1073.

Uus!!: Bütsants ja Aleksander II (paavst) · Näe rohkem »

Aleksandria raamatukogu

Aleksandria raamatukogu oli tähtsaim antiikmaailma raamatukogu.

Uus!!: Bütsants ja Aleksandria raamatukogu · Näe rohkem »

Aleppo

Aleppo (varem ka Haleb, ar حلب Ḩalab) on linn Süürias, Ḩalabi provintsi halduskeskus.

Uus!!: Bütsants ja Aleppo · Näe rohkem »

Alušta

Alušta on linn Ukrainas Krimmi lõunarannikul.

Uus!!: Bütsants ja Alušta · Näe rohkem »

Alupka

Alupka on linn Ukrainas Krimmi lõunarannikul.

Uus!!: Bütsants ja Alupka · Näe rohkem »

Amalfi hertsogkond

Amalfi hertsogkond (itaalia: Ducato di Amalfi) või Amalfi vabariik (itaalia: Repubblica di Amalfi) oli 10.

Uus!!: Bütsants ja Amalfi hertsogkond · Näe rohkem »

Ambon (õigeusu kirik)

Ambon (kreeka keeles 'mäe äär') on õigeusu kirikus altariesise keskmine osa Kuninglike Uste ees, kust diakon ütleb ekteeniat, loeb evangeeliumi ja preester peab jutlust.

Uus!!: Bütsants ja Ambon (õigeusu kirik) · Näe rohkem »

Anatoolia

Anatoolia (vanakreeka nimest Άνατολή (sõnast ἀνατολή 'hommikukaar, ida'); türgi keeles Anadolu) on piirkond Türgi Aasia-osas Väike-Aasia poolsaarel.

Uus!!: Bütsants ja Anatoolia · Näe rohkem »

Andesiit

Stewarti vulkaanil USA-s. Andesiit on üks vulkaanilistest kivimitest, tüüpiline keskmise koostisega kivim.

Uus!!: Bütsants ja Andesiit · Näe rohkem »

Andrei Bogoljubski

Andrei Bogoljubski (vene keeles Андрей Боголюбский, Андрей I Владимирский; umbes 1111 – 28. juuni või 29. juuni 1174) oli alates 1157.

Uus!!: Bütsants ja Andrei Bogoljubski · Näe rohkem »

Andronikos I Komnenos

Andronikos I Komnenos (ca 1118 – 12. september 1185) oli Bütsantsi keiser, kes valitses aastatel 1183–1185.

Uus!!: Bütsants ja Andronikos I Komnenos · Näe rohkem »

Anglosaksid

Sutton Hoost leitud kiivri rekonstruktsioon, mis arvatavasti kuulus Rædwaldile, kes suri umbes aastal 624. Põhinedes rooma paraadkiivri disainil, sarnanesid selle kaunistused tolleaegsete rootsi kiivritega, mis leiti Vana-Uppsalast. Anglosaksid olid germaani hõimud, kes rändasid alates 5.

Uus!!: Bütsants ja Anglosaksid · Näe rohkem »

Ankara

Ankara on Türgi pealinn ja suuruselt teine linn İstanbuli järel.

Uus!!: Bütsants ja Ankara · Näe rohkem »

Anna

Bütsantsi fresko Annast (8. sajand) Leonardo da Vinci. Maarja ja Jeesus koos Annaga (16. sajandi algus) Anna oli Jeesuse ema Maarja ema.

Uus!!: Bütsants ja Anna · Näe rohkem »

Annaba

Annaba on linn Alžeerias, Annaba provintsi keskus.

Uus!!: Bütsants ja Annaba · Näe rohkem »

Antiikaeg

Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr.

Uus!!: Bütsants ja Antiikaeg · Näe rohkem »

Antiikolümpiamängud

Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393.

Uus!!: Bütsants ja Antiikolümpiamängud · Näe rohkem »

Armeenia

Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus Nõukogude Liidu koosseisu 1922–1936 Taga-Kaukaasia SFNV koosseisus ning alates 5. detsembrist 1936 väikseima pindalaga liiduvabariigina. 23. septembril 1991 võttis vabariigi Ülemnõukogu Armeenias 21. septembril läbi viidud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel.

Uus!!: Bütsants ja Armeenia · Näe rohkem »

Armeenia ajalugu

Armeenia ajalugu käsitleb Armeenia ajalooliste alade ja armeenlaste ajalugu.

Uus!!: Bütsants ja Armeenia ajalugu · Näe rohkem »

Armeenia diasporaa

Väljend Armeenia diasporaa viitab armeenlaste kogukondadele väljaspool Armeeniat ning ennast de facto iseseisvaks kuulutanud Mägi-Karabahhi Vabariiki.

Uus!!: Bütsants ja Armeenia diasporaa · Näe rohkem »

Armeenlased Osmanite riigis

Armeenlased olid Osmanite riigis üks suuremaid vähemusrahvusi.

Uus!!: Bütsants ja Armeenlased Osmanite riigis · Näe rohkem »

Astronoomia ajalugu

Nebra lähedalt Saksamaalt leitud pronksketas päikese, kuu ja tähtede kujutistega, 1600 eKr Astronoomia ajalugu hõlmab ajaliselt inimkonna kogu kultuuriloo.

Uus!!: Bütsants ja Astronoomia ajalugu · Näe rohkem »

Austria hertsogkond

Austria hertsogkond oli Saksa-Rooma riigi keiserlik osariik, mis loodi aastal 1156 niinimetatud Privilegium Minusi järgi, kui endine Idamark oli lõplikult Baieri hertsogkonnast lahutatud ja sai oma õigusega hertsogkonnaks.

Uus!!: Bütsants ja Austria hertsogkond · Näe rohkem »

Avaari khaaniriik

Avaari khaaniriik oli nomaadidest turgi rahvaste konföderatsioon, mis rajati Pannoonia tasandiku piirkonnas aastal 567 avaaride poolt ja kestis aastani 804.

Uus!!: Bütsants ja Avaari khaaniriik · Näe rohkem »

Álmos

Álmos kujutatuna kroonikas "Chronicon Pictum" Álmos, ka Almos või Almus, (u 820 – u 895) oli madjarite hõimuliidu esimene juht alates ligikaudu aastast 850.

Uus!!: Bütsants ja Álmos · Näe rohkem »

Šibenik

Vaade Šibeniki sadamale ja kesklinnale Šibenik (itaalia keeles Sebenico) on linn Horvaatias Aadria mere rannikul Dalmaatsias.

Uus!!: Bütsants ja Šibenik · Näe rohkem »

İstanbul

İstanbul kosmosest nähtuna. Pildi ülaosas Must meri, all Marmara meri. İstanbul on Türgi suurim linn.

Uus!!: Bütsants ja İstanbul · Näe rohkem »

İzmit

İzmit (türgi keeles ka Kocaeli) on linn Türgi lääneosas Marmara mere İzmiti lahe kaldal, Kocaeli provintsi halduskeskus.

Uus!!: Bütsants ja İzmit · Näe rohkem »

Ḳosṭanṭīnīye

"Konstantinoopol, osa Stamboulist", aasta 1896. Ḳosṭanṭīnīye või Kostantiniyye (osmanitürgi keeles قسطنطينيه, araabia keeles ja pärsia keeles قسطنطينية) oli kunagise Konstantinoopoli (praegune İstanbul) türgipärane nimi.

Uus!!: Bütsants ja Ḳosṭanṭīnīye · Näe rohkem »

Õigeusu kirik

Õigeusu kirik ehk ortodoksne kirik (varasem nimetus kreekakatoliku kirik) on 1054.

Uus!!: Bütsants ja Õigeusu kirik · Näe rohkem »

‘Abd al-Mālik ibn Marwān

‘Abd al-Mālik ibn Marwān (araabia keeles عبد الملك بن مروان ‎; 646 Meka – oktoober 705 al-Sinnabra) oli viies kaliif Umaijaade kalifaadis, üks tähtsamaid Umaijaadide kaliife.

Uus!!: Bütsants ja ‘Abd al-Mālik ibn Marwān · Näe rohkem »

‘Abd ar-Raḩmān III

‘Abd ar-Raḩmān III (araabia keeles عبد الرحمن لثالث) ehk ‘Abd ar-Raḩmān ibn Muḩammad ibn ‘Abd Allāh (889 või 891 – 15. oktoober 961 Córdoba) oli Omaijaadide dünastiast kaheksas Córdoba emiir 912–929 ja esimene Córdoba kaliif 929–961.

Uus!!: Bütsants ja ‘Abd ar-Raḩmān III · Näe rohkem »

‘Umar ibn al-Khaţţāb

‘Umar ibn al-Khaţţāb ehk ‘Umar al-Farūq (Umar Lunastaja, ka Omar; umbes 586 – 3. november 644) oli teine Araabia kaliif aastatel 634–644.

Uus!!: Bütsants ja ‘Umar ibn al-Khaţţāb · Näe rohkem »

Baba Vida

Baba Vida (bulgaaria keeles: Баба Вида) on keskaegne kindlus ja loss Doonau jõe paremal kaldal Loode-Bulgaarias Vidinis, mis on nii linna kui ka ümbritseva piirkonna ajaloos üks tähtsamaid kaitserajatisi.

Uus!!: Bütsants ja Baba Vida · Näe rohkem »

Balkani poolsaar

Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Anatoolia ja Apenniini poolsaare vahel.

Uus!!: Bütsants ja Balkani poolsaar · Näe rohkem »

Balkani riigid

Balkani riikideks ehk Balkani maadeks nimetatakse riike, mis asuvad Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel.

Uus!!: Bütsants ja Balkani riigid · Näe rohkem »

Balkanika

Balkanika on Serbia ansambel.

Uus!!: Bütsants ja Balkanika · Näe rohkem »

Bari

Bari on sadamalinn Itaalias, Apuulia maakonna ja Bari suurlinnapiirkonna halduskeskus.

Uus!!: Bütsants ja Bari · Näe rohkem »

Bürokraatia

Bürokraatiaks nimetatakse teatud administratiivse korrastatuse mudelit, mis on ellu kutsutud õiguspäraste otsuste ühetaoliseks elluviimiseks ja kehtestamiseks.

Uus!!: Bütsants ja Bürokraatia · Näe rohkem »

Bütsantsi ajalugu

Bütsants selle territooriumi suurima ulatuse ajal keiser Justinianus I valitsemisajal 550. Bütsantsi lipp Bütsantsi ajalugu ulatub 4. sajandist kuni 1453.

Uus!!: Bütsants ja Bütsantsi ajalugu · Näe rohkem »

Bütsantsi kalender

Bütsantsi kalender on kalender, mida kasutati Bütsantsis aastatel 988–1453 ja ajaarvamist loeti "Konstantinoopoli asutamisest" ehk "maailma loomisest".

Uus!!: Bütsants ja Bütsantsi kalender · Näe rohkem »

Bütsantsi keisrite loend

Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330.

Uus!!: Bütsants ja Bütsantsi keisrite loend · Näe rohkem »

Bütsantsi-Araabia sõjad

Kreeka tuld kasutas Bütsantsi laevastik esmakordselt Bütsantsi-Araabia sõdade ajal. Bütsantsi-Araabia sõjad olid Bütsantsi ja peamiselt Araabia muslimite vahel peetud sõjad, mis toimusid 7. sajandi ja 11. sajandi vahel.

Uus!!: Bütsants ja Bütsantsi-Araabia sõjad · Näe rohkem »

Bejaïa

PAGENAME Bejaïa (varem eesti keeles Bedžaja, antiikajal Saldae) on sadamalinn Alžeerias Vahemere ääres, Bejaïa provintsi halduskeskus.

Uus!!: Bütsants ja Bejaïa · Näe rohkem »

Belgrad

Belgrad on Serbia pealinn.

Uus!!: Bütsants ja Belgrad · Näe rohkem »

Benedictus VIII

Benedictus VIII (Teofilatto Tuscolost, Giovanni Tuscolost, Teofilatto di Tuscolo, Giovanni di Tuscolo, Theophylactus; 980 ? – 9. aprill 1024) oli paavst 1012–1024.

Uus!!: Bütsants ja Benedictus VIII · Näe rohkem »

Benedictus XVI välispoliitika

Paavst Benedictus XVI kutsus poliitikuid otsima solidaarsust, avaldas muret konfliktide pärast, eriti Lähis-Idas, ja kohtus riigijuhtidega.

Uus!!: Bütsants ja Benedictus XVI välispoliitika · Näe rohkem »

Benevento hertsogkond

Benevento hertsogkond (hiljem Benevento vürstkond) oli keskaegse Itaalia kõige lõunapoolsem langobardide hertsogkond, mille keskuseks oli Itaalia lõunaosa ehk Il Mezzogiorno keskosas asuv Benevento linn.

Uus!!: Bütsants ja Benevento hertsogkond · Näe rohkem »

Bitüünia

Bitüünia oli vanaaja maakond ja riik Väike-Aasia loodeosas.

Uus!!: Bütsants ja Bitüünia · Näe rohkem »

Boëthius

Boëthius oma õpilasi õpetamas Anicius Manlius Severinus Boëthius (480 Rooma – 524 või 525 Pavia) oli kristlik filosoof.

Uus!!: Bütsants ja Boëthius · Näe rohkem »

Bologna

Bologna on linn Itaalias, Emilia Romagna maakonna ja Bologna suurlinnapiirkonna halduskeskus.

Uus!!: Bütsants ja Bologna · Näe rohkem »

Bondi sündmused

Bondi sündmused on Põhja-Atlandi kliimas holotseeni ajal keskmiselt 1470 (± 500) aastase tsüklilisusega toimunud kõikumised (fluktuatsioonid, kliimatsüklid).

Uus!!: Bütsants ja Bondi sündmused · Näe rohkem »

Bosnia

Bosnia on kaardil tähistatud tumedaga ja Hertsegoviina heledaga Bosnia (bosnia, horvaadi ja serbia keeles Bosna, kirillitsas Босна) on piirkond Balkani poolsaarel, Bosnia ja Hertsegoviina põhjapoolne osa, lõunapoolset väiksemat osa kutsutakse Hertsegoviinaks.

Uus!!: Bütsants ja Bosnia · Näe rohkem »

Bosnia ja Hertsegoviina

Bosnia ja Hertsegoviina (bosnia, horvaadi ja serbia keeles Bosna i Hercegovina, kirillitsas Босна и Херцеговина) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel.

Uus!!: Bütsants ja Bosnia ja Hertsegoviina · Näe rohkem »

Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal

Järgnev on Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal, eriti pärast Illüüria ja Rooma perioodi ja enne Osmanite perioodi.

Uus!!: Bütsants ja Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal · Näe rohkem »

Bulgaaria tsaaririik

Euroopa keskaegses ajaloos esines Bulgaaria staatus Bulgaaria tsaaririigina (bulgaaria: Българско царство), mis tegutses olulise piirkondliku võimuna (eriti Bütsantsi rivaalina Kagu-Euroopas), kahel erineval perioodil: 7.

Uus!!: Bütsants ja Bulgaaria tsaaririik · Näe rohkem »

Bulgaarid

Bulgaarid olid turgi hõimud.

Uus!!: Bütsants ja Bulgaarid · Näe rohkem »

Byzantion

Linna asukoht Byzantion oli Bosporuse väina Euroopa-poolsele kaldale rajatud Vana-Kreeka linn, millest hiljem sai Konstantinoopol.

Uus!!: Bütsants ja Byzantion · Näe rohkem »

Capua vürstkond

Capua vürstkond (ladina: Principatus Capuae või Capue, itaalia: Principato di Capua) oli langobardide riik keskusega Capuas Lõuna-Itaalias, tavaliselt de facto sõltumatu, kuid Lääne- ja Ida-Rooma keisririikide erineva süseräniteedi all.

Uus!!: Bütsants ja Capua vürstkond · Näe rohkem »

Castello Baradello

Vahitorn Pildi paremas servas olev Castello Baradello Como linna kohal Castello Baradello on Itaalia põhjaosas oleva Como linna kõrval asuval 430 meetri kõrgusel mäel paiknev kaitserajatis.

Uus!!: Bütsants ja Castello Baradello · Näe rohkem »

Catanzaro

Catanzaro on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune) Itaalias Calabria maakonnas, Calabria maakonna ja Catanzaro provintsi keskus.

Uus!!: Bütsants ja Catanzaro · Näe rohkem »

Cádiz

Cádiz on linn Hispaanias Andaluusia autonoomses piirkonnas Atlandi ookeani ääres.

Uus!!: Bütsants ja Cádiz · Näe rohkem »

Champagne'i Adèle

Champagne'i Adèle Champagne'i Adèle, Prantsusmaa kuninganna (ka Adelaide, Alix) (u 1140 – 4. juuni 1206) oli Prantsuse kuninganna.

Uus!!: Bütsants ja Champagne'i Adèle · Näe rohkem »

Charles de Montesquieu

Charles de Secondat, Baron de Montesquieu. Portree aastast 1728 Charles-Louis de Secondat, La Brède'i ja Montesquieu parun (18. jaanuar 1689 – 10. veebruar 1755) oli valgustusajastu prantsuse poliitiline mõtleja.

Uus!!: Bütsants ja Charles de Montesquieu · Näe rohkem »

Charles VIII

thumb Charles VIII (hüüdnimena on kasutatud Hiilgav) (1470 – 1498) oli Prantsusmaa kuningas 1483–1498.

Uus!!: Bütsants ja Charles VIII · Näe rohkem »

Clemens IV

Clemens IV (sünninimi Gui Foucois; 23. november 1190 või 1200 – 29. november 1268) oli paavst 1265–1268.

Uus!!: Bütsants ja Clemens IV · Näe rohkem »

Codex Iustinianus

Justinianus I ''Codicis Iustinianus'' Codex Iustinianus (eesti k "Justinianuse koodeks") on üks Rooma õiguse kogu Corpus iuris civilise (CIC) osadest.

Uus!!: Bütsants ja Codex Iustinianus · Näe rohkem »

Comacina saar

Comacina saar. Comacina saar (itaalia keeles Isola Comacina) on väike metsane saar, mis asub Como järves, Itaalias.

Uus!!: Bütsants ja Comacina saar · Näe rohkem »

Conon

Conon (ka Konon) oli paavst 686–687.

Uus!!: Bütsants ja Conon · Näe rohkem »

Constantinus

Constantinus oli paavst 708–715.

Uus!!: Bütsants ja Constantinus · Näe rohkem »

Constantinus Suur

Constantinus I Suur (ladina keeles Constantinus I Maximus; Imperator Caesar Divi Constantii Flavius Valerius Constantinus Augustus); sünninimi Gaius Flavius Valerius Constantinus; 27. veebruar 272 Naissus – 22. mai 337 Ankyronis) oli Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani. Tema valitsemisajal lõpetati Rooma keisririigis kristlaste tagakiusamine ning hakati kristlust soosima. Katoliku, õigeusu, luteri ja armeenia kirik tähistavad 22. maid tema mälestuspäevana. H. G. Wells võrdles teda tema maailmaajaloo rolli poolest Aleksander Suure ja Julius Caesariga.

Uus!!: Bütsants ja Constantinus Suur · Näe rohkem »

Constantinuse kingitus

kirik, Roomas Constantinuse kingitus (ladina keeles "Constitutum Constantini" samuti ka "Donatio Constantini ad Silvestrem I papam") on võltsitud edikt, mille Rooma keisri Constantinus Suure väidetavalt andis paavst Silvester I-le.

Uus!!: Bütsants ja Constantinuse kingitus · Näe rohkem »

Corpus iuris civilis

Corpus iuris civilis on Rooma õiguse kogu, mille tellis Bütsantsi keiser Justinianus I 528.

Uus!!: Bütsants ja Corpus iuris civilis · Näe rohkem »

Cresi saar

Cres Asendikaart Vaade Cresi saarele Mošćenicast Cres (itaalia Cherso, saksa keeles varem Kersch, ladina keeles Crepsa, vanakreeka keeles Χέρσος, Chersos) on saar Aadria meres, üks Dalmaatsia saartest.

Uus!!: Bütsants ja Cresi saar · Näe rohkem »

Curtea Nouă

Suurbritannia kuningriigi diplomaadi vastuvõtt ''Uues Palees'' Curtea Nouă ehk Uus palee (rumeenia keeles: Curtea Nouă) oli Țara Rumânească ehk Valahhia vürstiriigi valitsejate elukoht aastatel 1776–1812, mis asus Mihai Vodă kloostri kõrval Rumeenia pealinnas Bukarestis, Dealul Spirii, praegu tuntud Arsenal e. Dealul Arsenalului nimelisel künkal.

Uus!!: Bütsants ja Curtea Nouă · Näe rohkem »

De docta ignorantia

"De docta ignorantia" ("Õpetatud mitteteadmisest") on Nicolaus Cusanuse teos.

Uus!!: Bütsants ja De docta ignorantia · Näe rohkem »

Dečani klooster

pisi Dečani klooster on suur õigeusu klooster Kosovos, 12 km Peći linnast lõuna pool.

Uus!!: Bütsants ja Dečani klooster · Näe rohkem »

Diocletianus

Diolectianuse pea Istanbuli arheoloogiamuuseumis Diocletianus (Imperator Caesar Caius Marcus Aurelius Numerius Diocletianus Augustus); sünninimi Diocles; 22. detsember 245 – 3. detsember 313) oli Vana-Rooma keiser 20. november 283 kuni 1. mai 305. Astus tagasi. Sündis Rooma Dalmaatsia provintsis, tegi karjääri riigi sõjaväes, kus tõusis keiser Caruse ratsaväe komandöriks. Pärast Caruse ja tema poja Numerianuse surma kuulutati keisriks. Samale tiitlile pretendeeris ka Caruse ainus ellujäänud poeg Carinus, kuid tema väed said Marguse lahingus Diocletianuse käest lüüa. Tema valitsemisaaja algust on peetud 3. sajandi kriisi lõpuks. Nimetas väejuhi Maximianuse 285. aastal oma kaasvalitsejaks (augustus). 293. aastal nimetas ta Galeriuse ja Constantius Chloruse abikeisriteks (caesar). Sellist võimu jagamist hakati nimetama tetrarhiaks (nelikvõim), kus iga keiser valitses ühte neljandikku impeeriumist. Tema valitsemisajal muutus Rooma impeerium täielikult monarhiaks, kus keiser hakkas kandma tiitleid isand (dominus) või isand ja jumal (dominus et deus). Seda perioodi kuni Lääne-Rooma riigi languseni on nimetatud dominaadiks. Lisanimed: Germanicus maximus (285), Sarmaticus maximus (285), Gothicus maximus (293), Persicus maximus (295), Britannicus maximus (296?), Carpicus maximus (297?), Armenicus maximus (298), Medicus maximus (298), Adiabenicus maximus (298). Loomulik surm.

Uus!!: Bütsants ja Diocletianus · Näe rohkem »

Diolkos

Kórinthose maakitsus. Diolkos oli sillutatud tee Kórinthose lähedal Vanas-Kreekas, mis võimaldas laevu üle Kórinthose maakitsuse vedada.

Uus!!: Bütsants ja Diolkos · Näe rohkem »

Donatism

Donatism oli ristiusu kiriku lahkusk, mis sai nime 313 Kartaagos piiskopiks valitud berberi päritolu Donatus Magnuse ja Numiidia piiskopi Donatuse järgi.

Uus!!: Bütsants ja Donatism · Näe rohkem »

Dubrovnik

Dubrovnik on Horvaatia kaguosas asuv linn, Dubrovniki-Neretva maakonna keskus.

Uus!!: Bütsants ja Dubrovnik · Näe rohkem »

Duklja

Duklja (serbia: Дукља), ka Doclea või Diocleia (kreeka: Διοκλεία, Diokleia), oli päriliku maaga keskaegne riik, hõlmates umbes tänapäeva Kagu-Montenegro territooriumid Kotorist läänes Bojana jõeni idas ning Zeta ja Morača jõgede läteteni põhjas.

Uus!!: Bütsants ja Duklja · Näe rohkem »

Eesti esiajalugu

Muinas-Eesti maakonnad 13. sajandi alguses Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.

Uus!!: Bütsants ja Eesti esiajalugu · Näe rohkem »

Eesti majandus

Eesti majandus on kõrge sissetulekuga turumajanduslik majandus Euroopa Liidu siseturul.

Uus!!: Bütsants ja Eesti majandus · Näe rohkem »

Egiptus

Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks.

Uus!!: Bütsants ja Egiptus · Näe rohkem »

Eksarh

Eksarh (kreeka keeles exarchos 'valitseja, asehaldur') on piiskop, kes valitseb suurt kirikuala (eksarhaati), mis reeglina asub väljaspool selle maa piire, kus paikneb patriarhaat.

Uus!!: Bütsants ja Eksarh · Näe rohkem »

Emilia Romagna

Emilia Romagna on maakond Itaalias.

Uus!!: Bütsants ja Emilia Romagna · Näe rohkem »

Endiste riikide loend

Ajaloolised riigid on riigid ja iseseisvad territooriumid, mida enam iseseisvatena ei eksisteeri või mis on mingil muul moel kadunud.

Uus!!: Bütsants ja Endiste riikide loend · Näe rohkem »

Esimene Bulgaaria tsaaririik

Esimene Bulgaaria tsaaririik (bulgaaria: Първo българско царство) on historiograafiline mõiste u aastal 681 bulgaaride poolt asutatud khaaniriigile, kui bulgaarid asusid Balkani poolsaare kirdeossa, allutasid või ajasid minema bütsantslased ja tegid lõunaslaavi asukad oma liitlasteks.

Uus!!: Bütsants ja Esimene Bulgaaria tsaaririik · Näe rohkem »

Esimene ristisõda

Esimene ristisõda toimus aastatel 1096–1099.

Uus!!: Bütsants ja Esimene ristisõda · Näe rohkem »

Esimese maailmasõja põhjused

Esimese maailmasõja põhjustest on raske nimetada ühte ja peamist või isegi peamisi põhjusi.

Uus!!: Bütsants ja Esimese maailmasõja põhjused · Näe rohkem »

Eugenius II

Eugenius II oli paavst 824–827.

Uus!!: Bütsants ja Eugenius II · Näe rohkem »

Eugenius III

Eugenius III (Bernardo Paganelli, Pietro Bernardo dei Paganelli, Bernardo Pignatelli) oli paavst 1145–1153.

Uus!!: Bütsants ja Eugenius III · Näe rohkem »

Eunuhh

Eunuhh (kreeka keeles 'voodivalvur') on kohimees, kohitsetud haaremivalvur.

Uus!!: Bütsants ja Eunuhh · Näe rohkem »

Fatimiidide kalifaat

Fatimiidide kalifaat oli Fatimiidide dünastia poolt aastatel 909–1171 valitsetud kalifaat Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas.

Uus!!: Bütsants ja Fatimiidide kalifaat · Näe rohkem »

Ferenc Borgia Kéri

Ferenc Borgia Kéri (ka František Borgia Kéri; 10. oktoober 1702, Kenézlő, Ungari - 1. detsember 1768, Nagyszombat/Trnava, Ungari, tänapäeval Slovakkia) oli Ungari ja Slovakkia füüsik, astronoom, filosoof ja ajaloolane, jesuiitide ordu liige.

Uus!!: Bütsants ja Ferenc Borgia Kéri · Näe rohkem »

Ferrara

Ferrara on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ferrara provintsi halduskeskus.

Uus!!: Bütsants ja Ferrara · Näe rohkem »

Firenze Vabariik

Firenze Vabariik Repubblica fiorentina ← link.

Uus!!: Bütsants ja Firenze Vabariik · Näe rohkem »

Flandria

Flandria on Belgia 1. järgu haldusüksus, üks kolmest piirkonnast.

Uus!!: Bütsants ja Flandria · Näe rohkem »

Frankokraatia

Frankokraatia (kreeka Φραγκοκρατία) ehk Latinokraatia (kreeka Λατινοκρατία); Veneetsia võimu all olnud Kreeka alade puhul ka Venetokraatia (Βενετοκρατία (Venetokratia) või Ενετοκρατία (Enetokratia)) on Neljandale ristisõjale järgnenud periood Kreeka ajaloos, mil peamiselt prantsuse ja itaalia päritolu ristisõdijad jagasid Bütsantsi mitmeks väiksemaks riigiks (Partitio terrarum imperii Romaniae).

Uus!!: Bütsants ja Frankokraatia · Näe rohkem »

Fresko

Fresko (itaalia keeles a fresco, al fresco, affresco sõnast fresco 'värske') on seinamaaliliik ja -tehnika.

Uus!!: Bütsants ja Fresko · Näe rohkem »

Friuli

Ajalooline Friuli lipp Friuli asukoht Euroopas Friuli on omapärase kultuurilise ja ajaloolise identiteediga piirkond Itaalia kirdeosas.

Uus!!: Bütsants ja Friuli · Näe rohkem »

Friuli hertsogkond

Langobardide territooriumid Itaalias, 7. sajand. Friuli hertsogkond oli langobardide hertsogkond tänapäeva Friulis, esimene, mis rajati pärast Apenniini poolsaare vallutamist aastal 568.

Uus!!: Bütsants ja Friuli hertsogkond · Näe rohkem »

Gaeta hertsogkond

Itri kindluse nelinurkne torn, omistatud Docibile I-le. Gaeta hertsogkond oli varakeskaegne riik keskusega Lõuna-Itaalia rannikulinnas Gaetas.

Uus!!: Bütsants ja Gaeta hertsogkond · Näe rohkem »

Garum

Garum oli antiikaegne tugevamaitseline kaste, mida valmistati kääritatud kalast.

Uus!!: Bütsants ja Garum · Näe rohkem »

Gaziantep

Vaade Gaziantepile. Gaziantep (Ottomani türgi keeles عينتاب (Ayntab), araabia keeles عنتاب või عينتاب, kurdi keeles Dîlok) ehk Antep on linn Kagu-Türgis, Gaziantepi provintsi pealinn, on üks maailma vanemaid püsivalt asustatud linnu.

Uus!!: Bütsants ja Gaziantep · Näe rohkem »

Géza Gárdonyi

Géza Gárdonyi Géza Gárdonyi (3. august 1863 Agárd – 30. oktoober 1922 Eger) oli ungari kirjanik.

Uus!!: Bütsants ja Géza Gárdonyi · Näe rohkem »

Gelasius I

Gelasius I oli paavst 492–496.

Uus!!: Bütsants ja Gelasius I · Näe rohkem »

Genova vabariik

Genova vabariik (itaalia: Repubblica di Genova, liguuria: Repúbrica de Zêna) oli sõltumatu riik aastatel 1005–1797 Liguurias Itaalia looderannikul, hõlmates Korsikat aastatel 1347–1768 ja arvukalt muid territooriume Vahemerel.

Uus!!: Bütsants ja Genova vabariik · Näe rohkem »

Germaanlased

Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.

Uus!!: Bütsants ja Germaanlased · Näe rohkem »

Goodid

Goodid (gooti keeles:, Gutans, ka thiudos, liudes) on idagermaani hõim.

Uus!!: Bütsants ja Goodid · Näe rohkem »

Gooti sõda

Gooti sõda Ida-Rooma riigi ja Idagootide kuningriigi vahel peeti aastatel 535–554 Itaalias, Dalmaatsias, Sardiinias, Sitsiilias ja Korsikal.

Uus!!: Bütsants ja Gooti sõda · Näe rohkem »

Granada

Granada Granada on Hispaanias Andaluusias asuv linn, Granada provintsi halduskeskus.

Uus!!: Bütsants ja Granada · Näe rohkem »

Gregorius I

Gregorius I (Gregorius Suur, õigeusu kirikus ka Gregorios Dialogos, 540 – 12. märts 604) oli paavst 590–604.

Uus!!: Bütsants ja Gregorius I · Näe rohkem »

Gregorius VII

Gregorius VII (Ildebrando, ka Ildebrando Aldobrandeschi da Soana, Hiltrapandus, Dhiltbrandus, Hellebrand; Saksa, Inglise ja Prantsuse ajalookirjutuses Hildebrand; 1020 ? – 25. mai 1085) oli paavst 1073–1085.

Uus!!: Bütsants ja Gregorius VII · Näe rohkem »

Gruusia

Gruusia (ka Georgia; gruusia keeles საქართველო, Sakharthvelo) on transkontinentaalne riik Euroopa ja Aasia piiril.

Uus!!: Bütsants ja Gruusia · Näe rohkem »

Gruusia ajalugu

Gruusia ajalugu on ülevaade Gruusia alade ajaloost.

Uus!!: Bütsants ja Gruusia ajalugu · Näe rohkem »

Guglielmo da Venezia

Guglielmo da Venezia (umbes 1353–1382) oli 14. sajandi Itaalia maalikunstnik.

Uus!!: Bütsants ja Guglielmo da Venezia · Näe rohkem »

Hadrianus II

Hadrianus II oli paavst 867–872.

Uus!!: Bütsants ja Hadrianus II · Näe rohkem »

Hadrianus IV

Hadrianus IV (Nicholas Breakspear, ka Nicholas Breakspeare; 1100 ? – 1. september 1159) oli paavst 1154–1159.

Uus!!: Bütsants ja Hadrianus IV · Näe rohkem »

Hadrianuse villa

Vaade Serapise templist Hadrianuse villa (itaalia keeles Villa Adriana) on Rooma keisririigi ajast pärinev arheoloogiline kompleks Itaalias Tivolis.

Uus!!: Bütsants ja Hadrianuse villa · Näe rohkem »

Hagia Sophia

Hagia Sophia Hagia Sophia on endine ortodoksne basiilika, vahepeal aastail 1204–1261 katoliku kirik, hiljem aastail 1453–1931 mošee ja nüüdne muuseum (alates 1935) İstanbulis (tolleaegses Konstantinoopolis).

Uus!!: Bütsants ja Hagia Sophia · Näe rohkem »

Haifa

Haifa Haifa on linn Iisraeli põhjaosas Vahemere rannikul, Haifa ringkonna halduskeskus.

Uus!!: Bütsants ja Haifa · Näe rohkem »

Hauteville (perekond)

Hauteville perekonna vapp Hauteville perekond (prantsuse: Maison de Hauteville, itaalia: Casa d'Altavilla, sitsiilia: Casa d'Autavilla) oli väike suursugune normanni perekond Cotentinist, mis tõusis Euroopas, Aasias ja Aafrikas esile oma vallutuste kaudu Vahemerel, eriti Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias.

Uus!!: Bütsants ja Hauteville (perekond) · Näe rohkem »

Hedeby

Hedeby linna kaitsevall Hedeby ehk Haithabu ('nõmmelinn') oli linn viikingiaegses Taanis, praegusel Saksamaa territooriumil Schleswig-Holsteini liidumaal Schleswigi linna lähedal Schlei lahe kaldal.

Uus!!: Bütsants ja Hedeby · Näe rohkem »

Heliodoros

Heliodoros (vanakreeka keeles Ἡλιόδωρος, 3. või 4. sajand) oli kreeka romaanikirjanik.

Uus!!: Bütsants ja Heliodoros · Näe rohkem »

Herakleios I

Herakleios I koos poegade Konstantinos III ja Herakleios II-ga Herakleios I (ladina Flavius Heraclius Augustus; kreeka Φλάβιος Ἡράκλειος (Phlabios Hērakleios, Flávios Iráklios) (umbes 575 – 11. veebruar 641) oli Bütsantsi keiser (Ida-Rooma keiser) 5. oktoobrist 610 kuni surmani 11. veebruaril 641, esimene Herakleiose dünastia keisritest. Ta oli üks tähtsamaid ja silmapaistvamaid Bütsantsi valitsejaid. Teda võib pidada viimaseks hilisantiigi valitsejaks ning esimeseks keskmise Bütsantsi riigi keisriks. Tema rajatud Herakleiose dünastia kestis 711. aastani. Herakleios oli sunnitud sõdima algul Pärsiaga (Sassaniidide riigiga), hiljem araablastega.

Uus!!: Bütsants ja Herakleios I · Näe rohkem »

Hieroglüüf

reljeefil. Glüüfid: rästik, öökull, kukkel, volditud riie Hieroglüüf (kreeka k "püha märk"), on Vana-Egiptuse kirjasüsteemis mõistet või silpi tähistav kriksa ehk keeruka kujuga tähemärk.

Uus!!: Bütsants ja Hieroglüüf · Näe rohkem »

Hilisantiikaeg

Hilisantiikaeg on Lääne-Euroopas ajavahemik klassikalise antiigi ja varakeskaja vahel (u 200–550).

Uus!!: Bütsants ja Hilisantiikaeg · Näe rohkem »

Hiliskeskaeg

Hiliskeskaeg on ajaloolaste poolt kasutatav termin Euroopa ajaloo 14. ja 15. sajandi (umbes 1300–1500) eristamiseks.

Uus!!: Bütsants ja Hiliskeskaeg · Näe rohkem »

Hispaania ajalugu

Hispaania 21. sajandil Hispaania ajalugu on ülevaade Hispaania alade kujunemisest ja ajaloost.

Uus!!: Bütsants ja Hispaania ajalugu · Näe rohkem »

Historia Langobardorum

Salzburgi käsikiri "Historia Langobardorum" ("Langobardide ajalugu") on Paulus Diaconuse tähtsaim teos, mis on pandud kirja 8. sajandil.

Uus!!: Bütsants ja Historia Langobardorum · Näe rohkem »

Historitsism

Thomas Cole'i maal “Arhitekti unelmate maailm” (1840) Historitsistlik villa, mis asub Bitterfeldis. Château Frontenac Kanada linnas Québecis, mis valmis aastal 1893. Eleuterio Pagliano kujutab oma 1880. aasta neorokokoolikul maalil 18. sajandi vaatepilti, kus geograafiat õpetatakse gloobuse abil. Historitsism (kreeka keeles historia 'ajalugu') on peamiselt arhitektuuris ja maalikunstis esinenud möödunud ajastute kunstistiilide ajaloolist taasteket kujutanud ja matkinud kunstisuund 19. sajandil ja 20.

Uus!!: Bütsants ja Historitsism · Näe rohkem »

Hollandi krahvkond

Hollandi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi osariik ja aastatel 1482 kuni 1581 Habsburgide Madalmaade osa, kus nüüd on Madalmaad.

Uus!!: Bütsants ja Hollandi krahvkond · Näe rohkem »

Horezm

|nimi.

Uus!!: Bütsants ja Horezm · Näe rohkem »

Horvaatia

Horvaatia (eestikeelne nimekuju Kroaatia pole soovitatav; horvaadi keeles Hrvatska) on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas.

Uus!!: Bütsants ja Horvaatia · Näe rohkem »

Horvaatia kuningriik (keskaegne)

Horvaatia kuningriik (ladina: Regnum Croatiae; horvaadi: Kraljevina Hrvatska, Hrvatsko Kraljevstvo) oli keskaegne kuningriik Kesk-Euroopas, koosnedes enamasti sellest, mis praegu on Horvaatia (ilma enamuse Istriata ja mõne Dalmaatsia rannikulinnata), samuti tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviina osadest.

Uus!!: Bütsants ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »

Horvaatia liidus Ungariga

Horvaatia kuningriik (ladina: Regnum Croatiae; horvaadi: Hrvatsko kraljevstvo või Kraljevina Hrvatska) astus pärast Trpimirovićite ja Svetoslavićite dünastiatest kuningate valitsemist ja pärimiskriisi pärast kuningas Dmitar Zvonimiri surma aastal 1102 liitu Ungari kuningriigiga.

Uus!!: Bütsants ja Horvaatia liidus Ungariga · Näe rohkem »

Hunnid

Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.

Uus!!: Bütsants ja Hunnid · Näe rohkem »

Idagoodid

Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos. Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3.

Uus!!: Bütsants ja Idagoodid · Näe rohkem »

Idagootide kuningriik

Idagootide kuningriik Itaalias ja naaberaladel kestis aastast 493 kuni aastani 553.

Uus!!: Bütsants ja Idagootide kuningriik · Näe rohkem »

Idakirikud

Idakirikud on kristlikud organisatsioonid idamaades, mis ei ühinenud bütsantsi riigikirikuga.

Uus!!: Bütsants ja Idakirikud · Näe rohkem »

Idaslaavlased

Idaslaavi hõimudega 8. ja 9. sajandil asustatud Euroopa territoorium. Idaslaavlased on idaslaavi keeli kõnelevad slaavlased.

Uus!!: Bütsants ja Idaslaavlased · Näe rohkem »

Ikonioni sultanaat

Ikonioni sultanaat (ka Κοnуа sultanaat) oli riik Väike-Aasias 11.–14. sajandil.

Uus!!: Bütsants ja Ikonioni sultanaat · Näe rohkem »

Ikoon

Vladimiri Jumalaema ikoon. 12. saj. Tretjakovi galerii, Moskva. Andrei Rubljov. Kolmainsus. Umbes 1410. Tretjakovi galerii, Moskva. Ikoon (kreeka keeles εἰκών eikōn 'kuju', 'kujutis') on enamasti puidule maalitud pühapilt idakirikus, millel on kujutatud Jeesus Kristust, Maarjat, mõnd pühakut, inglit või püha ajaloo või kirikuloo stseeni.

Uus!!: Bütsants ja Ikoon · Näe rohkem »

Impeerium

Impeerium (ladina keeles imperium 'võim') ehk suurriik on ulatuslikku maa-ala hõlmav riik.

Uus!!: Bütsants ja Impeerium · Näe rohkem »

Inglismaa

Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.

Uus!!: Bütsants ja Inglismaa · Näe rohkem »

Innocentius III

Innocentius III (Lotario dei Conti di Segni või Lotario de' Conti di Segni; 1160 või 1161 – 16. juuli 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani.

Uus!!: Bütsants ja Innocentius III · Näe rohkem »

Innocentius V

Innocentius V (Pierre de Tarentaise, ka Petrus a Tarentasia või Pietro di Tarantasia; 1224 või 1225 – 22. juuni 1276) oli paavst jaanuarist juunini 1276.

Uus!!: Bütsants ja Innocentius V · Näe rohkem »

Institutiones

Keiser Justinianus "Institutiones Iustiniani" ehk Justinianuse "Institutsioonid" on koostatud Rooma keiser Justinianus I (483–565) käsul 533.

Uus!!: Bütsants ja Institutiones · Näe rohkem »

Isikukultus

Isikukultus on mingi isiku autoriteedi pimesi kummardamine ja tema teenete ülehindamine.

Uus!!: Bütsants ja Isikukultus · Näe rohkem »

Istria mark

Saksa-Rooma riigi Istria mark (''Mark Istrien'') 1000. aasta paiku, kõrvuti Verona ja Kraini markide, Horvaatia ja Veneetsia vabariigiga. Istria mark (või Istria markkrahvkond) oli esialgu Karolingide piirimark Istria poolsaarel ja ümbritseval territooriumil, mille aastal 789 vallutas Karl Suure poeg Pippin.

Uus!!: Bütsants ja Istria mark · Näe rohkem »

Itaalia

Itaalia, ametliku nimega Itaalia Vabariik (itaalia keeles Repubblica Italiana), on riik Euroopas.

Uus!!: Bütsants ja Itaalia · Näe rohkem »

Itaalia ajalooliste riikide loend

Itaalia, pärast Lääne-Rooma riigi lõppu aastal 476 ja selle järgnenud barbarite sissetunge kuni Itaalia ühinemiseni aastal 1860, oli kogum linnriike ja teisi väikseid sõltumatuid üksusi.

Uus!!: Bütsants ja Itaalia ajalooliste riikide loend · Näe rohkem »

Itaalia ajalugu

Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Itaalia ajalugu on Apenniini poolsaare ning Itaalia ajalooliste alade (Põhja-Itaalia, Kesk-Itaalia ja Lõuna-Itaalia) ning ajalooliste piirkondande (Lombardia, Liguuria, Toscana, Sitsiilia, Sardiinia, Liguuria, Piemonte, Veneto jt) sündmuste kirjeldus.

Uus!!: Bütsants ja Itaalia ajalugu · Näe rohkem »

Itaalia katepanikion

Itaalia katepanikioni ligikaudne territoriaalne ulatus 11. sajandi algul. Keskaegsete kreeka nimede kõrval on antud tänapäevased (inglispärased) linnanimed. Itaalia katepanikion (kreeka keeles κατεπανίκιον Ἰταλίας) oli Bütsantsi provints, kuhu kuulus Itaalia mandriosa lõuna pool joont, mis tõmmatud Monte Garganost Salerno laheni.

Uus!!: Bütsants ja Itaalia katepanikion · Näe rohkem »

Itaalia kronoloogia

Itaalia kronoloogias on järjestatud Itaalia ajaloo sündmusi.

Uus!!: Bütsants ja Itaalia kronoloogia · Näe rohkem »

Itaalia kuningas

Lombardia raudkroon. Itaalia kuningas (ladina: Rex Italiae; itaalia: Re d'Italia) oli tiitel, mis anti valitsejale, kes valitses osa või kogu Apenniini poolsaart pärast Lääne-Rooma keisririigi langust.

Uus!!: Bütsants ja Itaalia kuningas · Näe rohkem »

Itaalia kuningriik (keskaegne)

Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.

Uus!!: Bütsants ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »

Ivan III

Ivan III Ivan III ehk Ivan Suur (vene keeles Иван Великий (Ivan Veliki); 22. jaanuar 1440 – 27. oktoober 1505) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1462 kuni surmani.

Uus!!: Bütsants ja Ivan III · Näe rohkem »

Ivan Julm

Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi)); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani. Ta läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Moskva tsaaririigi (Moskoovia) valitsejaid enne 20. sajandit.

Uus!!: Bütsants ja Ivan Julm · Näe rohkem »

Jaroslav Tark

Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. Ehkki Jaroslavi tarkust kroonikates korduvalt kiideti, ei pärine liignimi Tark vürsti eluajast. Selle andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin, et eristada teda teistest Jaroslav Vladimirovitši nimelistest vürstidest. Kiievi-Vene 1015–1113.

Uus!!: Bütsants ja Jaroslav Tark · Näe rohkem »

Jason Goodwin

Jason Goodwin (sündinud 1964) on Suurbritannia ajaloolane ja kirjanik.

Uus!!: Bütsants ja Jason Goodwin · Näe rohkem »

Jeruusalemma kuningriik

Jeruusalemma kuningriik oli aastal 1099, pärast esimest ristisõda Lõuna-Levanti asutatud ristisõdijate riik.

Uus!!: Bütsants ja Jeruusalemma kuningriik · Näe rohkem »

Johannes Damaskusest

Johannes Damaskusest Johannes Damaskusest (al-Manşūr; umbes 650 või 676 – umbes 749) oli munk ja teoloog, kirikuisa, õigeusu (vaga Johannes Damaskusest) ja katoliku pühak.

Uus!!: Bütsants ja Johannes Damaskusest · Näe rohkem »

Johannes III (paavst)

Johannes III (ladinapäraselt Ioannes III) oli paavst 561–574.

Uus!!: Bütsants ja Johannes III (paavst) · Näe rohkem »

Johannes VI (paavst)

Johannes VI (ladinapäraselt Ioannes VI) oli paavst 701–705.

Uus!!: Bütsants ja Johannes VI (paavst) · Näe rohkem »

Johannes VII (paavst)

Johannes VII (ladinapäraselt Ioannes VII) oli paavst 705–707.

Uus!!: Bütsants ja Johannes VII (paavst) · Näe rohkem »

Johannes X

Johannes X (ladinapäraselt Ioannes X) (860 ? –929) oli paavst 914–928.

Uus!!: Bütsants ja Johannes X · Näe rohkem »

Johannes XII

Johannes XII, ladinapäraselt Ioannes XII (Ottaviano Spoletost, Octavianus või Ottaviano dei Conti di Tuscolo, 937– 964) oli paavst 955–964, seejuures 963–964 koos Leo VIII-ga.

Uus!!: Bütsants ja Johannes XII · Näe rohkem »

Johannes XIII

Johannes XIII (ladinapäraselt Ioannes XIII) oli paavst 965–972.

Uus!!: Bütsants ja Johannes XIII · Näe rohkem »

Johannes XXI

Johannes XXI, ladina päraselt Ioannes XXI (Pedro Julião, ka Petrus Hispanus, Pedro Hispano, Pietro Ispano, Pietro di Giuliano, Pietro Iuliani, Petrus Juliani või Pedro Hispano Portucalense; 1205 või 1220? – 20. mai 1277) oli paavst 1276–1277.

Uus!!: Bütsants ja Johannes XXI · Näe rohkem »

Jordaania

Jordaania on riik Lähis-Idas.

Uus!!: Bütsants ja Jordaania · Näe rohkem »

Juri Dolgoruki

Juri Dolgoruki (vene keeles Юрий (Георгий) Владимирович Долгорукий; umbes 1099 – 15. mai 1157) oli Kiievi suurvürst, Rjurikovitšite dünastiast.

Uus!!: Bütsants ja Juri Dolgoruki · Näe rohkem »

Justinianus I

Justinianus I (Imperator Caesar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus; umbes 482–565) oli Ida-Rooma keiser aastatel 527–565.

Uus!!: Bütsants ja Justinianus I · Näe rohkem »

Justinianus II

Justinianus II (669 kuni 4. november 711) oli Bütsantsi keiser aastail 685–695 ja 705–711.

Uus!!: Bütsants ja Justinianus II · Näe rohkem »

Kalchedoni kirikukogu

Kalchedoni kirikukogu (ka Chalkedoni kirikukogu) oli neljas oikumeeniline kirikukogu, mis toimus 8.

Uus!!: Bütsants ja Kalchedoni kirikukogu · Näe rohkem »

Kalifaat

Kalifaat oli islamiriik (araabia riik) 7.–13.

Uus!!: Bütsants ja Kalifaat · Näe rohkem »

Kamilavka

Kreeka õigeusu preester kamilavkaga Kamilavka (kreeka καλυμμαύχιον; vene камилавка) on õigeusu vaimulike silindrikujuline peakate.

Uus!!: Bütsants ja Kamilavka · Näe rohkem »

Karl Suur

Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates 768 (kogu riigi valitseja alates 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800.

Uus!!: Bütsants ja Karl Suur · Näe rohkem »

Kartaago

Kartaago ja mõjuala enne esimest Puunia sõda Kartaago (foiniikia Kart Hadašt ('uus linn'), vanakreeka Καρχηδών (Karchedon), ladina Carthago) on foiniiklaste rajatud linn Vahemere lõunakaldal, Põhja-Aafrikas.

Uus!!: Bütsants ja Kartaago · Näe rohkem »

Karussell

Karussell Karussell on lõbustusatraktsioon, kus toimub peamiselt horisontaalne pöörlev liikumine.

Uus!!: Bütsants ja Karussell · Näe rohkem »

Kasaarid

Turgi rahvaste levikukaart Kasaarid oli turgi rahvas Volga alamjooksu, Aasovi, Doni ja Krimmi steppides ning nüüdse Dagestani ranniku- ja eelmägede alal.

Uus!!: Bütsants ja Kasaarid · Näe rohkem »

Kastraat

Kastraat (ladina castratus 'kohitsetu') on kohitsetud (eemaldatud munanditega) mees.

Uus!!: Bütsants ja Kastraat · Näe rohkem »

Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni

Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni (ka Austrvegr ehk Idatee) oli keskaegne (8.–11. sajandi) kaubatee Põhja-Euroopa ja Aasia vahel.

Uus!!: Bütsants ja Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni · Näe rohkem »

Küprose kuningriik

Küprose kuningriik oli ristisõdijate kuningriik Küprose saarel kõrg- ja hiliskeskajal, aastatel 1192–1489.

Uus!!: Bütsants ja Küprose kuningriik · Näe rohkem »

Küprose muusika

Flööt Küproselt Küprose muusika on Küproselt pärinev muusika.

Uus!!: Bütsants ja Küprose muusika · Näe rohkem »

Kõrgkeskaeg

Kõrgkeskaeg oli Lääne-Euroopas vara- ja hiliskeskaja vaheline periood 11., 12., ja 13. sajandil (1000–1300).

Uus!!: Bütsants ja Kõrgkeskaeg · Näe rohkem »

Keskaja filosoofia

Keskaja filosoofia all mõistetakse tavaliselt katoliikliku Lääne-Euroopa keskaegset filosoofiat.

Uus!!: Bütsants ja Keskaja filosoofia · Näe rohkem »

Keskaja kirjandus

Keskaja kirjandus on lai valdkond, mis hõlmab sisuliselt kõik kirjatööd, mis olid saadaval Euroopas ja selle naabermaades keskaja vältel (umbkaudu tuhande aasta jooksul Lääne-Rooma impeeriumi langusest ca 500 kuni renessansi alguseni Firenzes 15. sajandi lõpul).

Uus!!: Bütsants ja Keskaja kirjandus · Näe rohkem »

Keskaja muusika

Keskaja muusika on keskajal loodud muusika.

Uus!!: Bütsants ja Keskaja muusika · Näe rohkem »

Kiiev

Михайлівський Золотоверхий монастир'' Kiiev (ukrainapäraselt Kõjiv) on Ukraina pealinn.

Uus!!: Bütsants ja Kiiev · Näe rohkem »

Kiievi ja kogu Venemaa metropoliit

Kiievi ja kogu Venemaa metropoliit oli õigeusu kiriku (metropoolia Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi alluvuses) eestseisja tiitel aastatel 988–1461 Kiievi-Vene riigis ja selle järglasriikides.

Uus!!: Bütsants ja Kiievi ja kogu Venemaa metropoliit · Näe rohkem »

Kiievi-Vene

Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.

Uus!!: Bütsants ja Kiievi-Vene · Näe rohkem »

Kirikuriik

Kirikuriik, ka Paavstiriik (itaalia keeles ainsuses: Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses: Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses: Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo tähtsamaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861.

Uus!!: Bütsants ja Kirikuriik · Näe rohkem »

Knut Eriksson

Knut Eriksson Knut Eriksson, (sündinud arvatavasti 1140, surnud 1195 või 1196), oli Rootsi kuningas alates aastast 1167, kuningas Erik Püha ja Taani Kristina poeg.

Uus!!: Bütsants ja Knut Eriksson · Näe rohkem »

Kolmas ristisõda

Kolmas ristisõda (1189–1192), oli Euroopa liidrite üritus tagasi vallutada püha maad Saladini käest.

Uus!!: Bütsants ja Kolmas ristisõda · Näe rohkem »

Konstantinoopol

Linna kaart Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.

Uus!!: Bütsants ja Konstantinoopol · Näe rohkem »

Konstantinoopoli Õigeusu Kirik

Konstantinoopoli Õigeusu Kirik, ametlikult Konstantinoopoli Oikumeeniline Patriarhaat (kreeka keeles Οικουμενικό Πατριαρχείο Κωνσταντινουπόλεως, türgi keeles Rum Ortodoks Patrikhanesi) on üks autokefaalsetest õigeusu kirikutest.

Uus!!: Bütsants ja Konstantinoopoli Õigeusu Kirik · Näe rohkem »

Konstantinoopoli piiramine (1453)

Konstantinoopoli piiramine toimus 1453.

Uus!!: Bütsants ja Konstantinoopoli piiramine (1453) · Näe rohkem »

Konstantinoopoli suur palee

Palee asend Konstantinoopoli kesklinnas Konstantinoopoli suur palee oli Rooma keisrite palee ja Bütsantsi valitsejate residents İstanbuli kesklinnas.

Uus!!: Bütsants ja Konstantinoopoli suur palee · Näe rohkem »

Konstantinos XI

pisi Konstantinos XI (8. veebruar 1404 – 29. mai 1453) oli viimane Bütsantsi keiser aastast 1449 kuni surmani.

Uus!!: Bütsants ja Konstantinos XI · Näe rohkem »

Konsul (Vana-Rooma)

Konsul oli Vana-Roomas täidesaatva võimu teostaja.

Uus!!: Bütsants ja Konsul (Vana-Rooma) · Näe rohkem »

Korsika

Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse) on Prantsusmaa piirkond (région métropolitaine) Vahemeres Sardiiniast põhjas.

Uus!!: Bütsants ja Korsika · Näe rohkem »

Kose aardeleid

Kose aardeleid on 1982.

Uus!!: Bütsants ja Kose aardeleid · Näe rohkem »

Kreeka

Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα (Elláda), formaalselt Ελλάς (Ellás), ajaloolise nimega Hellas, on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maadest. Maismaapiir on loodes Albaania, põhjas Makedoonia, kirdes Bulgaaria ja idas Türgiga. Alates 1952. aastast on Kreeka NATO ja 1981. aastast Euroopa Liidu liikmesriik. 1. jaanuarist 2001 kuulub Kreeka ka euroalasse. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon. Riik on jagatud 13 piirkonnaks.

Uus!!: Bütsants ja Kreeka · Näe rohkem »

Kreeka ajalugu

Kreeka ajalugu on ülevaade Kreeka alade ja Kreeka riigi ajaloost.

Uus!!: Bütsants ja Kreeka ajalugu · Näe rohkem »

Kreeka muusika

Klassikaline buzuki Kreeka muusika on Kreekast pärinev või kreeklaste loodud või esitatud muusika.

Uus!!: Bütsants ja Kreeka muusika · Näe rohkem »

Kreekakatoliku kirik

Kristluse levik 2.–14. sajandini Idakiriku ja läänekiriku (roomakatoliku kirik) jaotus pärast 1054. aastat Kreekakatoliku kirik on katoliku kiriku haru, mis järgib Bütsantsi (Konstantinoopoli) liturgilist traditsiooni (Bütsantsi riitust).

Uus!!: Bütsants ja Kreekakatoliku kirik · Näe rohkem »

Kreeklased

Kreeklased (kreeka keeles Έλληνες, Ellenes), ajaloolise nimetusega hellenid, on kreeka keelt kõnelev rahvas Kreekas, Küprosel ja nende naaberaladel.

Uus!!: Bütsants ja Kreeklased · Näe rohkem »

Kriimani kivikalme

Kriimani kivikalme on kivikalme Tartu maakonnas Kastre vallas Kriimani külas.

Uus!!: Bütsants ja Kriimani kivikalme · Näe rohkem »

Krimm

Krimm on de iure autonoomne vabariik Ukraina koosseisus, mis asub peamiselt Krimmi poolsaarel Musta mere põhjarannikul.

Uus!!: Bütsants ja Krimm · Näe rohkem »

Kristlik ajaarvamine

Kristlik ajaarvamine ehk meie ajaarvamine on ajaarvamine, mille esimene aasta on aasta 1 ehk 1 pKr ("pärast Kristust").

Uus!!: Bütsants ja Kristlik ajaarvamine · Näe rohkem »

Kristlik muusika

Kristlik muusika on muusika, mis on seotud kristliku usundiga.

Uus!!: Bütsants ja Kristlik muusika · Näe rohkem »

Kristlus

Kristluse osakaal riigiti, kõrgeim osakaal on lillaga, madalaim oranžiga Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Uus!!: Bütsants ja Kristlus · Näe rohkem »

Kroon (institutsioon)

Jean Fouquet. "Charles VI kroonimine Reimsi katedraalis (4. novembril 1380)» Kroon ehk riigivalitseja võimupädevuse kinnitus oli ja on riikide, kus valitsusvormiks oli monarhia, monarhi ainuisikulise valitsusvormi kujundlik väljendusvorm.

Uus!!: Bütsants ja Kroon (institutsioon) · Näe rohkem »

Laimós

Laimós (kreeka keeles: Λαιμός, ka Lemós) on küla Kreeka põhjaosas, Lääne-Makedoonia piirkonnas.

Uus!!: Bütsants ja Laimós · Näe rohkem »

Lalsi Püha Nikolause kirik

Lalsi Püha Nikolause kirik (ka Kolga-Jaani Püha Nikolause kirik) on õigeusu kirik Viljandi maakonnas Viljandi vallas Lalsi külas.

Uus!!: Bütsants ja Lalsi Püha Nikolause kirik · Näe rohkem »

Langobardia Minor

Langobardide valdused Agilulfi surres (616). Langobardia Minor oli nimi, mis anti varakeskajal langobardide valdustele Kesk- ja Lõuna-Itaalias, täpsemalt Spoleto ja Benevento hertsogkonnad.

Uus!!: Bütsants ja Langobardia Minor · Näe rohkem »

Langobardid

Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.

Uus!!: Bütsants ja Langobardid · Näe rohkem »

Langobardide kuningriik

Langobardide kuningriik (ladina keeles Regnum Langobardorum) oli varakeskaegne germaani riik pealinnaga Pavias, mille rajasid langobardid 568.-569.

Uus!!: Bütsants ja Langobardide kuningriik · Näe rohkem »

Lauto

Lauto on näppekeelpillide hulka kuuluv keelpill.

Uus!!: Bütsants ja Lauto · Näe rohkem »

Lääne-Rooma keisririik

Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.

Uus!!: Bütsants ja Lääne-Rooma keisririik · Näe rohkem »

Läänegoodid

Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.

Uus!!: Bütsants ja Läänegoodid · Näe rohkem »

Läänegootide kuningriik

Läänegootide kuningriik oli kuningriik, mis hõlmas 5.–8.

Uus!!: Bütsants ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Lääneslaavlased

Lääneslaavlased on slaavlased, kes räägivad lääneslaavi keeli.

Uus!!: Bütsants ja Lääneslaavlased · Näe rohkem »

Lähis-Ida ajalugu

Lähis-Ida ajalugu annab ülevaate piirkonna arengust alates Lähis-Ida arhailisest perioodist kuni tänapäevani.

Uus!!: Bütsants ja Lähis-Ida ajalugu · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Bütsants ja Läti · Näe rohkem »

Läti ajalugu

Läti 21. sajandil Läti ajalugu on ülevaade tänapäeva Läti territooriumil toimunud ajaloolistest arengutest ja sündmustest.

Uus!!: Bütsants ja Läti ajalugu · Näe rohkem »

Lõuna-Itaalia

Lõuna-Itaalia või Il Mezzogiorno ('Keskpäev') on traditsiooniline nimetus Itaalia lõunapoolsele osale, mis hõlmab Apenniini poolsaare lõunaosa ning kaks suurt saart Sitsiilia ja Sardiinia.

Uus!!: Bütsants ja Lõuna-Itaalia · Näe rohkem »

Lõunaslaavlased

Lõunaslaavlased on slaavlaste allrühm, kes räägivad lõunaslaavi keeli.

Uus!!: Bütsants ja Lõunaslaavlased · Näe rohkem »

Leo I

Leo I nime all on tuntud mitu valitsejat.

Uus!!: Bütsants ja Leo I · Näe rohkem »

Leo I (keiser)

pisi Leo I (Imperator Caesar Flavius Valerius Leo Augustus) oli Ida-Rooma keiser 401 – 474, kes valitses aastatel 457–474.

Uus!!: Bütsants ja Leo I (keiser) · Näe rohkem »

Leo III (paavst)

Leo III oli paavst 795–816.

Uus!!: Bütsants ja Leo III (paavst) · Näe rohkem »

Leo IV (paavst)

Leo IV oli paavst 847–855.

Uus!!: Bütsants ja Leo IV (paavst) · Näe rohkem »

Liibüa

Liibüa (ametliku nimega Liibüa Riik) on riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul ja Sahara põhjaosas.

Uus!!: Bütsants ja Liibüa · Näe rohkem »

Liibüa ajalugu

Liibüa ajalugu on ülevaade Liibüa alade ning riigi ajaloost.

Uus!!: Bütsants ja Liibüa ajalugu · Näe rohkem »

Lingua franca

Lingua franca on keel, mida kasutavad omavahelises suhtluses erineva emakeelega inimesed.

Uus!!: Bütsants ja Lingua franca · Näe rohkem »

Lombardia

Lombardia on maakond Itaalias (Põhja-Itaalias).

Uus!!: Bütsants ja Lombardia · Näe rohkem »

Longinuse oda

Fra Angelico (u 1440). "Oda haavab Jeesuse külge". San Marco klooster Firenzes. Longinuse oda oli oda, mis Johannese evangeeliumi kirjelduse järgi torgati risti löödud Jeesuse külge.

Uus!!: Bütsants ja Longinuse oda · Näe rohkem »

Lucca

''Piazza Anfiteatro'' Lucca on linn Itaalias Toscanas, Lucca provintsi halduskeskus.

Uus!!: Bütsants ja Lucca · Näe rohkem »

Ludwig III Laps

Ludwig III Laps (19. sajandi pilt) Ludwig III Laps (mõnikord ka Ludwig IV; 893 Altötting – 911 Maini-äärne Frankfurt) oli viimane Karolingist Ida-Frangi riigi valitseja.

Uus!!: Bütsants ja Ludwig III Laps · Näe rohkem »

Makedoonia dünastia

Mündil on kujutatud dünastia rajaja – Basileios I. Makedoonia dünastia oli keisrite dünastia, mis valitses Bütsantsis perioodil 867–1056.

Uus!!: Bütsants ja Makedoonia dünastia · Näe rohkem »

Malta

Malta Vabariik on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest – Malta saarest, Għawdexi (Gozo) saarest ja Kemmuna (Comino) saarest ning 4 asustamata saartest.

Uus!!: Bütsants ja Malta · Näe rohkem »

Manööversõda

Manööversõda on militaarstrateegia, mis propageerib vaenlase seljatamist läbi nende otsustamisvõime halvendamise šoki ja segaduse abil.

Uus!!: Bütsants ja Manööversõda · Näe rohkem »

Manzikerti lahing

Manzikerti lahing oli lahing 26.

Uus!!: Bütsants ja Manzikerti lahing · Näe rohkem »

Marinus I

Marinus I (ka Martinus II) oli paavst 882–884.

Uus!!: Bütsants ja Marinus I · Näe rohkem »

Martinus IV

Martinus IV (Simon de Brion, ka Simon de Brie või Simon de Mainpincien; millalgi ajavahemikul 1210 kuni 1230 – 28. märts 1285) oli paavst 1281–1285.

Uus!!: Bütsants ja Martinus IV · Näe rohkem »

Maurice Paléologue

Maurice Paléologue Maurice Paléologue (13. jaanuar 1859 Pariis – 18. november 1944 Pariis) oli Prantsusmaa diplomaat, ajaloolane ja esseist.

Uus!!: Bütsants ja Maurice Paléologue · Näe rohkem »

Müstiline Venemaa

"Müstiline Venemaa" on Vikerraadio saatesari, mis on pühendatud Venemaa ajaloole ja mille autor on David Vseviov.

Uus!!: Bütsants ja Müstiline Venemaa · Näe rohkem »

Mediolanumi lahing

Mediolanumi lahing leidis aset aastal 259 germaanlastest alemannide ja keiser Gallienuse juhatuse all võidelnud Rooma leegionite vahel.

Uus!!: Bütsants ja Mediolanumi lahing · Näe rohkem »

Mehmed I

Mehmed I kujutatuna 16. sajandi miniatuuril Mehmet I ''tuğra'' Mehmed I või Mehmet I, ka Mehmed Çelebi ("isand Mehmed") või Mehmet Çelebi, osmanitürgi keeles: دولت عليه عثمانیه, umbes 1389 – 26. mai 1421) oli aastatel 1413–1421 Osmanite riigi sultan.

Uus!!: Bütsants ja Mehmed I · Näe rohkem »

Mehmed II

Mehmed II ''tuğra'' Mehmed II Suur (ka Mehmed Vallutaja; ka Mehmet II) osmanitürgi keeles: محمدثانى‎, Meḥmed i sānī; türgi keeles: II.

Uus!!: Bütsants ja Mehmed II · Näe rohkem »

Menorca

Menorca, pildistatud satelliidilt Menorca on üks Baleaaridest. Menorca on Hispaaniale kuuluv saar Vahemeres, idapoolseim Baleaari saartest.

Uus!!: Bütsants ja Menorca · Näe rohkem »

Michael Psellos

Michael Psellos (vasakul) Michael Psellos (Μιχαήλ Ψελλός; 1017 või 1018 – umbes 1078) oli Bütsantsi munk, kirjanik, filosoof, poliitik ja ajaloolane.

Uus!!: Bütsants ja Michael Psellos · Näe rohkem »

Mihhail Vrubel

Mihhail Vrubel (17. märts (5. märts vkj) 1856 Omsk – 14. aprill (1. aprill vkj) 1910 Sankt Peterburg) oli vene maalikunstnik.

Uus!!: Bütsants ja Mihhail Vrubel · Näe rohkem »

Mikołaj Kopernik

Mikołaj Kopernik (Nicolaus Copernicus; 19. veebruar 1473 Toruń – 24. mai 1543 Frombork) oli saksa päritolu Poola astronoom, matemaatik, arst ja kanoonik, maailma silmapaistvamaid keskaja ja renessansi ajastu teadlasi, heliotsentrilise maailmasüsteemi alusepanija.

Uus!!: Bütsants ja Mikołaj Kopernik · Näe rohkem »

Moldova vürstiriik

Moldova (moldova: Цара Молдовей, rumeenia: Moldova) on ajalooline piirkond ja endine vürstiriik Ida-Euroopas, mis vastab territooriumile Ida-Karpaatide ja Dnestri jõe vahel.

Uus!!: Bütsants ja Moldova vürstiriik · Näe rohkem »

Monaco

Monaco Vürstiriik (prantsuse keeles: Principauté de Monaco; monegaski keeles: Principatu de Munegu) on linnriik, mis asub Vahemere ja Prantsusmaa vahel Prantsuse Rivieral (Côte d'Azur).

Uus!!: Bütsants ja Monaco · Näe rohkem »

Monarh

Monarh (kr: μόναρχος.

Uus!!: Bütsants ja Monarh · Näe rohkem »

Montenegro

Montenegro SV haldusjaotus aastatel 1955–1957 Montenegro (montenegro keeles Crna Gora) on väike mägine riik Balkani poolsaarel Aadria mere ääres.

Uus!!: Bütsants ja Montenegro · Näe rohkem »

Montenegro vapp

Montenegro vapp aastast 2004. Montenegro vapp 1992–2004. Montenegro vapp (serbohorvaadi keeles Грб Црне Горе) on Montenegro Vabariigi riigivapp.

Uus!!: Bütsants ja Montenegro vapp · Näe rohkem »

Morea despootkond

Morea ehk Mystrási despootkond (kreeka Δεσποτᾶτον τοῦ Μορέως, Δεσποτᾶτον τοῦ Μυστρᾶ) oli 14.

Uus!!: Bütsants ja Morea despootkond · Näe rohkem »

Mosaiik

Mosaiik 6. sajandist Ravennas Mosaiik on kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi- või mõne muu materjali tükkidest.

Uus!!: Bütsants ja Mosaiik · Näe rohkem »

Moskva suurvürstiriik

Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.

Uus!!: Bütsants ja Moskva suurvürstiriik · Näe rohkem »

Murano

Päikeseloojang Muranol, Rio dei Vetrai kanalilt vaadatuna (2015) Veneta laguun Murano on Itaalia põhjaosas Veneta laguunis asuvate omavahel sildadega ühendatud saarte rühm.

Uus!!: Bütsants ja Murano · Näe rohkem »

Museion

Museion ('muusade tempel') oli riiklik uurimisasutus Aleksandrias praegu täpselt teadmata asukohas linna loodeosas sadama lähedal palee ruumides ja arvukates juurdeehitistes.

Uus!!: Bütsants ja Museion · Näe rohkem »

Napoli hertsogkond

Napoli hertsogkond (ladina: Ducatus Neapolitanus, itaalia: Ducato di Napoli) alustas Bütsantsi provintsina, mis moodustati 7.

Uus!!: Bütsants ja Napoli hertsogkond · Näe rohkem »

Narses

Arvatav Narsese kujutis Ravenna San Vitale kiriku mosaiigil. Narses (kreeka Ναρσής; 5. sajandi lõpp – hiljemalt 574) oli Ida-Rooma riigi väejuht ja eunuhh keiser Justinianus I valitsemisajal.

Uus!!: Bütsants ja Narses · Näe rohkem »

Neljas ristisõda

Neljas ristisõda oli ristisõda, mis peeti 1202–1204.

Uus!!: Bütsants ja Neljas ristisõda · Näe rohkem »

Nicolaus III

Nicolaus III (Giovanni Gaetano Orsini, ka Giangaetano Orsini; 1210 või 1220 – 22. august 1280) oli paavst 1277–1280.

Uus!!: Bütsants ja Nicolaus III · Näe rohkem »

Nikaia

*Nikaia oli Vana-Kreeka ja Bütsantsi linn Väike-Aasias Bitüünias, praegu Iznik Türgis.

Uus!!: Bütsants ja Nikaia · Näe rohkem »

Nikaia keisririik

Nikaia keisririik oli riik Väike-Aasia kirdeosas aastatel 1204–1261, mis tekkis Neljanda ristisõja ajal pärast Ida-Rooma riigi pealinna Konstantinoopoli vallutamist Lääne-Euroopa ristisõdijate poolt (1204).

Uus!!: Bütsants ja Nikaia keisririik · Näe rohkem »

Nikolaus

Õigeusu ikoon, u 1300. Piero di Cosimo "Püha Nikolaus", 1480–1490 Püha Nikolaus (ka püha Nikolai; 3.–4. sajand) oli Ida-Rooma keisririigi Väike-Aasia poolsaare lõunaküljel asunud Lüükia provintsi Myra linna peapiiskop, kristlik pühak.

Uus!!: Bütsants ja Nikolaus · Näe rohkem »

Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse

Sitsiilia kuningriik (roheline) aastal 1154, mis kujutab normannide vallutuste ulatust Itaalias mitme aastakümne jooksul, kui tegutsesid sõltumatud seiklejad Normannide Lõuna-Itaalia vallutus algas 11.

Uus!!: Bütsants ja Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse · Näe rohkem »

Northumbria

Northumbria (ajalooliselt vanainglise Norþhymbra rīce, uusinglise Kingdom of Northumbria) oli keskaegne anglite kuningriik seal, kus nüüd on Põhja-Inglismaa ja Kagu-Šotimaa, saades seejärel krahvkonnaks ühendatud Inglismaa kuningriigis.

Uus!!: Bütsants ja Northumbria · Näe rohkem »

Novellae

''Novellae'' Novellae (ld "Novellae constitutiones", kr "Νεαραί διατάξεις", ee "Novellid") on ''Codexi'', Digesta ja ''Institutionese'' kõrval neljas ja viimane osa ''Corpus iuris civilisest'', mis anti välja Bütsantsi keisri Justinianuse käsul 534.

Uus!!: Bütsants ja Novellae · Näe rohkem »

Ohrid

Püha Kaneo Johannese kirik Ohridi järve kaldal Ohrid (makedoonia keeles Охрид) on linn Makedoonias Ohridi järve idakaldal.

Uus!!: Bütsants ja Ohrid · Näe rohkem »

Oleg

"Oleg jätab hüvasti oma lemmikhobusega", Viktor Vasnetsov Oleg (ka Helge, Helgu või Helgi; enne 862. aastat – 912 või 922) oli Vana-Vene riigi tegelik rajaja.

Uus!!: Bütsants ja Oleg · Näe rohkem »

Opus sectile

Härjavärssi ründav tiiger: ''opus sectile'' stiilis seinakaunistus Junius Bassuse basiilikas Roomas. Opus sectile on panustehnika, mis seisneb erinevat värvi õhukeste ja lihvitud kiviplaatide kombineerimises mingi suurema pinna kaunistamiseks.

Uus!!: Bütsants ja Opus sectile · Näe rohkem »

Orel

Orel on muusikainstrument, mis tekitab heli õhuvoolu juhtimisega läbi erineva suurusega puidust või metallist vilede.

Uus!!: Bütsants ja Orel · Näe rohkem »

Osman I

Osman I Gazi Osman I Gazi (''osmanitürgi keeles'' عثمان غازى,Osmān Gazi, tuntud ka: Osman Bei ja Osman Alp, 1258 – 1. august 1326) oli Osmanite riigi esimene bei aastatel 1299–1326, Osmanite dünastia ja Osmanite riigi rajaja.

Uus!!: Bütsants ja Osman I · Näe rohkem »

Osmanite interreegnum

Osmanite interreegnum (ka Osmanite kodusõda) türgi keeles:Fetret Devri (20. juuli 1402 – 5. juuli 1413) nimetatakse sultan Bayezid I poegade vahelist kodusõda pärast nende isa kaotust Kesk-Aasia sõjapealik Timurile Ankara lahingus 1402.

Uus!!: Bütsants ja Osmanite interreegnum · Näe rohkem »

Osmanite riik

Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.

Uus!!: Bütsants ja Osmanite riik · Näe rohkem »

Otto I (Saksa-Rooma keiser)

Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.

Uus!!: Bütsants ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Ottone Orseolo

Pietro II Orseolo ja Otto Orseolo Ottone Orseolo (ka Otto Orseolo, Urseolo; u 992 – 1032) oli Veneetsia doodž aastast 1008 kuni aastani 1026.

Uus!!: Bütsants ja Ottone Orseolo · Näe rohkem »

Paide Jumalaema Uinumise kirik

Paide Jumalaema Uinumise kirik ehk Paide Uspenski kirik oli õigeusu kirik Paides Järva maakonnas Paide Vallimäel.

Uus!!: Bütsants ja Paide Jumalaema Uinumise kirik · Näe rohkem »

Paiküla kivikalmed

Paiküla kivikalmed on muistsed kivikalmed Saare maakonnas Saaremaa vallas Paikülas (vaadatud 30.09.2015).

Uus!!: Bütsants ja Paiküla kivikalmed · Näe rohkem »

Palaiologosed

keiser Konstantinos XI Palaiologosed oli dünastia, mis valitses Bütsantsis 1261–1453 ja mille kõrvalharud valitsesid Montferratis 1305–1533 ja Moreas (Peloponnesoses) 1383–1460.

Uus!!: Bütsants ja Palaiologosed · Näe rohkem »

Palermo

Palermo on linn Itaalias, Sitsiilia maakonna ja Palermo provintsi halduskeskus.

Uus!!: Bütsants ja Palermo · Näe rohkem »

Palestiina (piirkond)

Palestiina on ajalooline piirkond Lääne-Aasias Vahemerest Jordani jõeni.

Uus!!: Bütsants ja Palestiina (piirkond) · Näe rohkem »

Parivere aardeleid

Parivere aardeleid on aardeleid Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Parivere külas (vaadatud 07.10.2015).

Uus!!: Bütsants ja Parivere aardeleid · Näe rohkem »

Paschalis I

Paschalis I oli paavst 817–824.

Uus!!: Bütsants ja Paschalis I · Näe rohkem »

Paschalis II

Paschalis II (Rainerio, Raniero di Bieda, Rainerio Raineri, Raniero Ranieri di Bleda, Rainerius; 1050 või 1055 – 21. jaanuar 1118) oli paavst 1099–1118.

Uus!!: Bütsants ja Paschalis II · Näe rohkem »

Paulus I

Paulus I oli paavst 757–767.

Uus!!: Bütsants ja Paulus I · Näe rohkem »

Pärnu–Viljandi–Tartu veetee

Pärnu–Viljandi–Tartu veetee on oletatavalt kunagi liiklemiseks kasutusel olnud veetee Pärnust läbi Viljandi Tartuni mööda Pärnu, Navesti, Halliste ja Raudna jõge veelahkmel oleva Viljandi järveni ja sealt edasi Tänassilma jõe, Võrtsjärve ja Suure Emajõe kaudu Tartuni.

Uus!!: Bütsants ja Pärnu–Viljandi–Tartu veetee · Näe rohkem »

Püha maa

Püha maa (ka Püha Maa); heebrea keeles אֶרֶץ הַקוֹדֵשׁ Eretz HaQodesh, araabia keeles الأرض المقدسة Al-Arḍ Al-Muqaddasah) on Iisraeli nimi judaismis. Traditsiooniliselt nimetavad nii juudid kui ka mittejuudid seda piirkonda Palestiinaks. Muslimid ja kristlased nimetavad nõnda ka piirkonda Jordani jõe ja Vahemere vahel, mis hõlmab nii tänapäeva Iisraeli kui ka Palestiinat. See piirkond on osalt tähtis just Jeruusalemma religioosse tähenduse tõttu, kuna linn on püha nii judaismis, kristluses kui ka islamis. Püha maa tähtsus kristlastele oli üks ristisõdade ideoloogilisi aluseid, kuna Euroopa kristlased püüdsid vallutada maa seldžuki türklaste käest, kes olid selle omakorda saanud islamiusku araablastelt, kes vallutasid selle kristlikult Bütsantsi keisririigilt. Paljudesse püha maa paikadesse on juba sajandeid teinud palverännakuid eri usundite esindajad, sealhulgas juudid, kristlased ja muslimid. Kategooria:Iisrael Kategooria:Palestiina Kategooria:Pühapaigad Kategooria:Kristlus Kategooria:Islam Kategooria:Judaism Kategooria:Baha'i usk Kategooria:Aasia maad Kategooria:Lähis-Ida ajaloolised piirkonnad Kategooria:Lähis-Ida ajalugu.

Uus!!: Bütsants ja Püha maa · Näe rohkem »

Püssirohi

Must püssirohi Varaseim teadaolev püssirohu valem, ''Wujing Zongyao'', aastast 1044 ''Huolongjingis'' u aastal 1350 kujutatud hiina pomm Savinõu pomm, jaapani k ''Tetsuhau'' (raudpomm), hiina k a''Zhentianlei'' (kõuehäälne pomm), leitud Takashima laevavrakist 2011 oktoobris, dateeritud 13. sajandi Jaapanisse mongoli invasiooni ajal (AD 1271–1284). Heilongjiangi käsikahur aastast 1288 on Yuani dünastia käsikahur. "Pronkskahur väljakaevamistelt Banlachengzis Acheng piirkond Heilongjiang Pprovintsis," Wei Guozhong. Püssirohi on segu väävlist, söest ja kaaliumnitraadist (salpeetrist).

Uus!!: Bütsants ja Püssirohi · Näe rohkem »

Põhja-Aafrika

Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega). Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.

Uus!!: Bütsants ja Põhja-Aafrika · Näe rohkem »

Põhja-Traakia

Põhja-Traakia (ülemine kollane ala), alumine kollane ala on Lääne-Traakia Kreekas ja siniselt on Ida-Traakia Türgis. Põhja-Traakia (bulgaaria keeles: Северна Тракия (Severnaja Trakija)) on (koos Lääne- ja Ida-Traakiaga) üks kolmest ajaloolise Traakia piirkonna osast.

Uus!!: Bütsants ja Põhja-Traakia · Näe rohkem »

Pelagius I

Pelagius I oli paavst 556–561.

Uus!!: Bütsants ja Pelagius I · Näe rohkem »

Pescara

Pescara on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune) Itaalias Abruzzo maakonnas, samanimelise provintsi keskus.

Uus!!: Bütsants ja Pescara · Näe rohkem »

Petšeneegid

Petšeneegid olid petšeneegi keelt kõnelnud turgi rändhõimud.

Uus!!: Bütsants ja Petšeneegid · Näe rohkem »

Petik

Petik ehk petiknišš on akent, ust või kaart imiteeriv seinasüvend.

Uus!!: Bütsants ja Petik · Näe rohkem »

Piacenza

Piacenza on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Piacenza provintsi halduskeskus.

Uus!!: Bütsants ja Piacenza · Näe rohkem »

Pisa vabariik

Mahdia rüüstamise röövsaagiga. Pisa vabariigi kaubanduslik ja territoriaalne laienemine (12. sajand) - kaubateed, kolooniad ja laod. Pisa meresadama Porto Pisano reljeef Pisa tornil. Pisa vabariik oli 10. ja 11. sajandil eksisteerinud de facto sõltumatu riik, mille keskuseks oli Toscana linn Pisa.

Uus!!: Bütsants ja Pisa vabariik · Näe rohkem »

Pitser

Laiuse koguduse pitser 1833. aastast Pitser on pitsati positiivne reljeefne jäljend plastilises aines või värvis.

Uus!!: Bütsants ja Pitser · Näe rohkem »

Pjotr Tšaadajev

Pjotr Jakovlevitš Tšaadajev (vene keeles Пётр Яковлевич Чаадаев; 7. juuni (vana kalendri järgi 27. mai) 1794 Moskva – 26. aprill (vana kalendri järgi 14. aprill) 1856 Moskva) oli vene filosoof ja publitsist, kelle tuntuimaks teoseks on aastatel 1829–1831 prantsuse keeles kirjutatud "Kirjad ajaloofilosoofiast", tuntud lühemalt pealkirja "Filosoofilised kirjad" all.

Uus!!: Bütsants ja Pjotr Tšaadajev · Näe rohkem »

Platon

''Platonit kujutav herm (Berliin, Altes Museum)'' Platon (umbes 427 eKr Ateena – umbes 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.

Uus!!: Bütsants ja Platon · Näe rohkem »

Platoni akadeemia

Platoni Akadeemia oli Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr.

Uus!!: Bütsants ja Platoni akadeemia · Näe rohkem »

Połack

Polatski Püha Sofia katedraal Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk, venepäraselt Polotsk, poola keeles Połock) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni halduskeskus.

Uus!!: Bütsants ja Połack · Näe rohkem »

Polaarsus rahvusvahelistes suhetes

Polaarsus rahvusvahelistes suhetes on üleilmse võimujaotuse viis, mis kirjeldab rahvusvahelise struktuuri olemust antud ajajärgul.

Uus!!: Bütsants ja Polaarsus rahvusvahelistes suhetes · Näe rohkem »

Poola ajalugu Jagelloonide dünastia ajal

Jagelloonide valitsemine Poolas aastatel 1386–1572 ulatus hilisest keskajast varajase uusajani Euroopa ajaloos.

Uus!!: Bütsants ja Poola ajalugu Jagelloonide dünastia ajal · Näe rohkem »

Poola keskaeg

Poola keskaeg on Poola ajaloo periood, mis katab jämedalt aastatuhande – 5. sajandist kuni 16. sajandini.

Uus!!: Bütsants ja Poola keskaeg · Näe rohkem »

Porfüüriline struktuur

iddingsiidi fenokristallid. Kvartsi (läikiv tume) ning kaaliumpäevakivi (punakas) fenokristallidega rüoliit (kvartsporfüür). Graniitporfüüri mikrofoto. Fenokristalle moodustavad kvarts (ümar valge sileda pinnaga), kaaliumpäevakivi (prismaline hele kristall pildi alaosas) ning plagioklass (hall triibuline). Porfüüriline struktuur on tardkivimi struktuur, mille korral sisalduvad kivimi peenemas põhimassis suuremad fenokristallid.

Uus!!: Bütsants ja Porfüüriline struktuur · Näe rohkem »

Quedlinburg

Turuväljak Quedlinburgis Quedlinburg on linn Saksamaal Saksi-Anhalti liidumaal Bode jõe ääres.

Uus!!: Bütsants ja Quedlinburg · Näe rohkem »

Raudvärava lahing

Raudvärava lahing oli arvatavasti 1032.

Uus!!: Bütsants ja Raudvärava lahing · Näe rohkem »

Ravenna

Ravenna on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ravenna provintsi halduskeskus.

Uus!!: Bütsants ja Ravenna · Näe rohkem »

Ravenna eksarhaat

Ravenna eksarhaat ehk Itaalia eksarhaat oli Bütsantsi (Ida-Rooma) võimukeskus Itaalias 6.

Uus!!: Bütsants ja Ravenna eksarhaat · Näe rohkem »

Ristisõdijate riigid

Lähis-Ida aastal 1135, ristisõdijate riigid on märgitud punaste ristidega Väike-Aasia ja ristisõdijate riigid u. aastal 1140 Ristisõdijate riigid olid mitmed enamasti 12.

Uus!!: Bütsants ja Ristisõdijate riigid · Näe rohkem »

Ristisõjad

Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.

Uus!!: Bütsants ja Ristisõjad · Näe rohkem »

Roger II

Mosaiigi detail, kus Roger II saab krooni Kristuselt, Martorana, Palermo. Mosaiik kannab kreeka tähtedega kirjet ''Rogerios Rex''. Roger II (22. detsember 1095 Mileto – 26. veebruar 1154 Palermo) oli Sitsiilia kuningriigi kuningas (1130–1154).

Uus!!: Bütsants ja Roger II · Näe rohkem »

Romulus Augustulus

Romulus Augustus astub troonilt tagasi. Romulus Augustulust kujutav kuldmünt Romulus Augustulust kujutav münt Flavius Romulus Augustus, enamasti tuntud kui Romulus Augustulus, oli viimane Lääne-Rooma keiser.

Uus!!: Bütsants ja Romulus Augustulus · Näe rohkem »

Rooma

Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.

Uus!!: Bütsants ja Rooma · Näe rohkem »

Rooma õiguse retseptsioon

Rooma õiguse retseptsioon on Rooma õiguse uurimise ja leviku protsess keskaja Euroopas.

Uus!!: Bütsants ja Rooma õiguse retseptsioon · Näe rohkem »

Rooma impeerium

Rooma impeerium ehk Rooma keisririik (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.

Uus!!: Bütsants ja Rooma impeerium · Näe rohkem »

Rooma impeeriumi allakäigu ja languse ajalugu

"Rooma impeeriumi allakäigu ja languse ajalugu" (Inglise keeles: "The History of the Decline and Fall of the Roman Empire") on Suurbritannia ajaloolase Edward Gibboni uurimus, mis ilmus kuues köites aastatel 1776–1788.

Uus!!: Bütsants ja Rooma impeeriumi allakäigu ja languse ajalugu · Näe rohkem »

Rooma keiser (täpsustus)

Rooma keisriks on nimetatud mitme ajaloolise riigi valitsejaid.

Uus!!: Bütsants ja Rooma keiser (täpsustus) · Näe rohkem »

Rooma riik

Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.

Uus!!: Bütsants ja Rooma riik · Näe rohkem »

Rooma-Pärsia sõjad

Julianus Apostata ebaõnnestunud sõjakäik 363. aastal. Rooma-Pärsia sõjad olid sõdade seeriad (54 eKr–628), milles Rooma riik (hiljem Bütsants) osales kahe suurriigiga: Seleukiidide ja Partia riigiga.

Uus!!: Bütsants ja Rooma-Pärsia sõjad · Näe rohkem »

Rootsi-Novgorodi sõjad

Rootsi-Novgorodi sõjad olid seeria 12. sajandil ja 13. sajandil toimunud konflikte Novgorodi Vabariigi ja keskaegse Rootsi vahel, mille eesmärk oli Soome lahe kui Hansa Liidu jaoks olulise piirkonna ning varjaagide juurest kreeklasteni viiva kaubatee osa kontrollimine.

Uus!!: Bütsants ja Rootsi-Novgorodi sõjad · Näe rohkem »

Rossano

Rossano (ladina keeles Roscianum), ekslikult tuntud ka kui Rossano Calabro, on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune) Itaalias Calabria maakonnas Cosenza provintsis.

Uus!!: Bütsants ja Rossano · Näe rohkem »

Rumeelia

Rumeelia 1801. aasta seisuga. Rumeelia (türgi ja albaania keeles Rumeli; kreeka keeles Ρωμυλία – Romylía või Ρούμελη – Roúmeli; bosnia, serbia ja makedoonia keeles Румелија – Rumelija; bulgaaria keeles Румелия – Rumeliya) oli ajalooline piirkond Ottomani Türgi aladel Euroopas.

Uus!!: Bütsants ja Rumeelia · Näe rohkem »

Rumeenia muusika

Kobsa Rumeenia muusika on Rumeeniast pärinev või rumeenlaste loodud või esitatud muusika.

Uus!!: Bütsants ja Rumeenia muusika · Näe rohkem »

Rumi Seldžukkide sultanaat

Rumi Seldžukkide sultanaat, ka Rumi sultanaat või Ikoonioni sultanaat oli turgi-pärsia sunnistlik riik, mis loodi nendele Anatoolia aladele, mille Seldžuki impeerium vallutas Bütsantsilt.

Uus!!: Bütsants ja Rumi Seldžukkide sultanaat · Näe rohkem »

Sada päeva

Sada päeva, ka Napoleoni Sada päeva märkis perioodi keiser Napoleon I maapaost Elbal Pariisi tagasitulekust 20.

Uus!!: Bütsants ja Sada päeva · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae), esialgu lihtsalt Püha Rooma riik, oli keskajal ja uusajal Kesk-Euroopas eksisteerinud riik.

Uus!!: Bütsants ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Saksid

Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).

Uus!!: Bütsants ja Saksid · Näe rohkem »

Salerno vürstkond

Salerno vürstkond 9. sajandil. Langobardide Salerno vürstkond oli Lõuna-Itaalia riik, mis moodustati aastal 851 Benevento hertsogkonnast pärast kümneaastast kodusõda.

Uus!!: Bütsants ja Salerno vürstkond · Näe rohkem »

Sarandë

thumb Sarandë on sadamalinn Lõuna-Albaanias Joonia mere (või Aadria mere) rannikul, 61 km Gjirokastërist edela pool, 160 km Durrësest lõuna pool.

Uus!!: Bütsants ja Sarandë · Näe rohkem »

Saratseenid

Saratseenid oli üldnimetus keskaegses Euroopas Loode-Araabia araablaste kohta ning hiljem Euroopa ja Bütsantsi kristlike ajaloolaste kasutatud nimetus kõigi araablaste kohta.

Uus!!: Bütsants ja Saratseenid · Näe rohkem »

Sardiinia kuningriik

Sardiinia kuningriik koosnes Sardiinia saarest, esmalt Aragoni krooni ja seejärel Hispaania impeeriumi osana (1297–1720), ning lõpuks Savoia dünastia komposiitriigi osana (1720–1861).

Uus!!: Bütsants ja Sardiinia kuningriik · Näe rohkem »

Süüria

Süüria (araabia keeles سوريا (Sūriyā), süüria keeles ܣܘܪܝܐ, kurdi keeles Sûrî; ametlikult Süüria Araabia Vabariik) on riik Lähis-Idas Levandis.

Uus!!: Bütsants ja Süüria · Näe rohkem »

Süleyman bin Kutalmış

right Kutalmışoglu Suleiman (Vana-Anatoolia türgi keeles: سُلَیمان بن قُتَلمِش; pärsia keeles: سلیمان بن قتلمش‎‎) asutas iseseisva Seldžukkide dünastia riigi Anatooliasse ning oli Rumi sultan aastast 1077 kuni oma surmani aastal 1086.

Uus!!: Bütsants ja Süleyman bin Kutalmış · Näe rohkem »

Seitsme Saare Vabariik

Seitsme Saare Vabariik 1801. aastal. Seitsme Saare Vabariik (kreeka keeles Επτάνησος Πολιτεία, itaalia keeles Repubblica Settinsulare) oli vabariik Joonia saartel, mis eksisteeris aastatel 1800–1807 ning 1807–1815.

Uus!!: Bütsants ja Seitsme Saare Vabariik · Näe rohkem »

Seldžukid

Seldžukkide riigi suurim ulatus aastal 1092. Seldžukid olid oguusi-turgi rändhõimude liit ja nende rajatud dünastia, kes valitsesid Lääne-Aasias 11.–14. sajandini, sh Seldžukkide riiki (1037–1194) ja Rumi Seldžukkide sultanaati (1077–1307).

Uus!!: Bütsants ja Seldžukid · Näe rohkem »

Seldžukkide riik

Seldžukkide sultanaadi suurim ulatus aastal 1092 Seldžukkide riik oli seldžukkide dünastia valitsetud riik Lähis-Idas ja Kesk-Aasias aastatel 1037–1194.

Uus!!: Bütsants ja Seldžukkide riik · Näe rohkem »

September 2006

September 2006, kroonika.

Uus!!: Bütsants ja September 2006 · Näe rohkem »

Serbia

Serbia faktiline territoorium Kosovo iseseisvumise järel Serbia on merepiirita riik Euroopas Balkani poolsaare keskosas.

Uus!!: Bütsants ja Serbia · Näe rohkem »

Serbia katepanikion

Serbia või Rasi (Raška) katepanikion (kreeka: κατεπανίκιον Σερβλίας) oli ajavahemikus 971–976, Ioannes I Tzimiskēsi (valitses 969–976) valitsusajal rajatud Bütsantsi provints.

Uus!!: Bütsants ja Serbia katepanikion · Näe rohkem »

Serbia kuningriik (keskaegne)

Serbia kuningriik (serbia: краљевина Србија/kraljevina Srbija või Српска краљевина/Srpska kraljevina) valitses keskaegset Serbiat Nemanjićite juhtimisel aastatel 1217–1346.

Uus!!: Bütsants ja Serbia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »

Serbia tsaaririik

Serbia tsaaririik (serbia keeles Српско Царство / Srpsko Carstvo) on historiograafiline mõiste riigile Balkani poolsaarel, mis tekkis keskaegsest Serbia kuningriigist.

Uus!!: Bütsants ja Serbia tsaaririik · Näe rohkem »

Severinus (paavst)

Severinus oli paavst 640.

Uus!!: Bütsants ja Severinus (paavst) · Näe rohkem »

Sigismund (Saksa-Rooma keiser)

Sigismund (ka Siegmund; 14. või 15. veebruar 1368 – 7. detsember 1437) oli viimane Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa kuningas 1410–1437 ja Saksa-Rooma keiser 1433–1437.

Uus!!: Bütsants ja Sigismund (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Siiditee

Siiditeed 1. sajandil Siiditeed Siiditeed Vaikse ookeani ja Konstantinoopoli vahel Siiditee (絲綢之路) oli ida–läänesuunaline, paljude tuhandete kilomeetrite pikkune, ajalooline kaubateede võrk Hiinast Vahemere maadeni.

Uus!!: Bütsants ja Siiditee · Näe rohkem »

Silverius

Silverius oli paavst 536–537.

Uus!!: Bütsants ja Silverius · Näe rohkem »

Siracusa

''Duomo di Siracusa'', Via Minerva, Sürakuusa katedraal (toomkirik), mis toetub antiiksele templile Siracusa (itaalia keeles Siracusa, sitsiilia keeles Saracusa; antiigi kontekstis Sürakuusa, vanakreeka keeles Συρακοῦσαι) on ajalooline linn Sitsiilias Siracusa provintsi keskus.

Uus!!: Bütsants ja Siracusa · Näe rohkem »

Sirmium

Keisripalee varemed Sirmiumis. Sirmium oli linn Pannoonias, Rooma keisririigi iidses provintsis.

Uus!!: Bütsants ja Sirmium · Näe rohkem »

Sirmiumi teema

Sirmiumi teema kaart Sirmiumi teema (kreeka: Θέμα Σιρμίου) oli Bütsantsi haldusüksus (teema), mis asus tänapäeva Serbias, Horvaatias ning Bosnias ja Hertsegoviinas 11.

Uus!!: Bütsants ja Sirmiumi teema · Näe rohkem »

Sitsiilia emiraat

Sitsiilia emiraat oli islamiriik Sitsiilia saarel (Lõuna-Itaalias), mis eksisteeris aastatel 965–1072.

Uus!!: Bütsants ja Sitsiilia emiraat · Näe rohkem »

Sitsiilia kuningriik

Sitsiilia kuningriik (itaalia keeles Regno di Sicilia,, katalaani keeles Regne de Sicília, sitsiilia keeles Regnu di Sicilia) oli riik, mis eksisteeris Itaalia lõunaosas selle asutamisest Roger II poolt aastal 1130 kuni aastani 1816.

Uus!!: Bütsants ja Sitsiilia kuningriik · Näe rohkem »

Sitsiilia teema

Sitsiilia teema (kreeka: θέμα Σικελίας - Thema Sikelias) oli Bütsantsi sõjalis-tsiviilprovints (thema, teema) 7.

Uus!!: Bütsants ja Sitsiilia teema · Näe rohkem »

Sitsiilia vespri sõda

(Sitsiilia) vespri sõda algas Sitsiilia vespri ülestõusuga Carlo I vastu aastal 1282 ja lõppes Caltabellotta rahuga aastal 1302.

Uus!!: Bütsants ja Sitsiilia vespri sõda · Näe rohkem »

Sitsiilia vesprid

Sitsiilia vesper oli mäss Sitsiilia saarel, mis puhkes 1282.

Uus!!: Bütsants ja Sitsiilia vesprid · Näe rohkem »

Skýros

pisi Skýros (kreeka keeles Σκύρος) ehk Chóra (Χώρα) on linn Kreekas Skýrose saare idarannikul, saare keskasula.

Uus!!: Bütsants ja Skýros · Näe rohkem »

Skopje

Kivisild Vardari jõel "Ratsasõdalane" Skopje (makedoonia Скопје) on Makedoonia pealinn.

Uus!!: Bütsants ja Skopje · Näe rohkem »

Slaavlased

Slaavi keelealad. Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.

Uus!!: Bütsants ja Slaavlased · Näe rohkem »

Sloveenia Istria

Sloveenia Istria asukoht Sloveenias Sloveenia Istria (sloveeni keeles Slovenska Istra, itaalia keeles Istria slovena) on piirkond Sloveenia edelaosas.

Uus!!: Bütsants ja Sloveenia Istria · Näe rohkem »

Solidus

Solidus oli Rooma keisririigi hilisema perioodi kuldmünt.

Uus!!: Bütsants ja Solidus · Näe rohkem »

Soobel

Soobel (Martes zibellina) on kärplaste sugukonda nugise perekonda kuuluv kiskja.

Uus!!: Bütsants ja Soobel · Näe rohkem »

Sorrento hertsogkond

Sorrento hertsogkond oli varakeskajal väike poolsaare vürstkond keskusega Itaalia Sorrento linnas.

Uus!!: Bütsants ja Sorrento hertsogkond · Näe rohkem »

Sotši

Sotši rajoonid: 1 – Keskrajoon, 2 – Hosta rajoon, 3 – Lazarevskoje rajoon, 4 – Adleri rajoon Sotši on linn Venemaal, Krasnodari krais.

Uus!!: Bütsants ja Sotši · Näe rohkem »

Stato da Mar

Veneetsia koloniaalimpeeriumi kaart Stato da Mar ehk Domini da Mar ("mereriik/-valdused") tähistas Veneetsia vabariigi mere- ja ülemerevaldusi, mille hulka kuulusid Istria, Veneetsia Dalmaatsia, Veneetsia Albaania, Euboia saarel asunud Veneetisa Negroponte kuningriik, Peloponnesosel asunud Veneetsia Morea kuningriik, Egeuse saared (nn "Saarestiku hertsogiriik"), Kreeta (tollase nimega Candia kuningriik) ja Veneetsia Küpros.

Uus!!: Bütsants ja Stato da Mar · Näe rohkem »

Stephanus II

Stephanus II (mõnedes paavstide loendites, kus arvestati ka preester Stephanust, on ta Stephanus III) oli paavst 752–757.

Uus!!: Bütsants ja Stephanus II · Näe rohkem »

Steven Runciman

James Cochran Stevenson Runciman (7. juuli 1903 – 1. november 2000) oli Suurbritannia ajaloolane.

Uus!!: Bütsants ja Steven Runciman · Näe rohkem »

Sudak

Sudak on linn Ukrainas Krimmi lõunarannikul.

Uus!!: Bütsants ja Sudak · Näe rohkem »

Surematud

*Surematud on Prantsuse Akadeemia liikmed (akadeemikud).

Uus!!: Bütsants ja Surematud · Näe rohkem »

Surma ratsanikud

"Surma ratsanikud" on Karl Ristikivi romaan, mis ilmus Lundis Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastusel aastal 1963.

Uus!!: Bütsants ja Surma ratsanikud · Näe rohkem »

Surnud 29. augustil

Siin loetletakse 29. augustil surnud tuntud isikuid.

Uus!!: Bütsants ja Surnud 29. augustil · Näe rohkem »

Surnud 29. mail

Siin loetletakse 29. mail surnud tuntud isikuid.

Uus!!: Bütsants ja Surnud 29. mail · Näe rohkem »

Suur rahvasterändamine

Teise kuni viienda sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr.

Uus!!: Bütsants ja Suur rahvasterändamine · Näe rohkem »

Suur-Kreeka

Suur-Kreeka umbes 280 eKr Suur-Kreeka (ladina keeles Magna Græcia, vanakreeka keeles Μεγάλη Ἑλλάς, Megálē Hellás) oli kreeka kolooniate ala Lõuna-Itaalia rannikul Taranto lahe ääres.

Uus!!: Bütsants ja Suur-Kreeka · Näe rohkem »

Suur-Määri riik

Suur-Määri riik (tšehhi Velká Morava, slovaki Veľká Morava) oli esimene lääneslaavi riik, mis tekkis "kõige võimsamal hõimualal Kesk-Euroopas".

Uus!!: Bütsants ja Suur-Määri riik · Näe rohkem »

Svjatoslav I

Svjatoslav I (surnud 972), oli Kiievi-Vene suurvürstiriigi valitseja, aastatel 945–972, reaalset valitses riiki alles aastast 960, kui sai täisealiseks, enne seda valitses riigi regendina tema ema Olga.

Uus!!: Bütsants ja Svjatoslav I · Näe rohkem »

Symmachus

Symmachus oli paavst 498–514.

Uus!!: Bütsants ja Symmachus · Näe rohkem »

Tartu I aare

Tartu I aare on 1915.

Uus!!: Bütsants ja Tartu I aare · Näe rohkem »

Tüüringid

Rooma keisririigi ja tolleaegsete Euroopa põlisrahvaste kaart aastal 125, näidates tüüringite paiknemist tänapäeva Saksamaal. Tüüringid või toringid olid germaani hõim, kes ilmus umbes aastal 280, Suure rahvasterändamise lõpul Harzi mägedesse Kesk-Germaanias, piirkonda, mis kannab veelgi nende nime – Tüüringi.

Uus!!: Bütsants ja Tüüringid · Näe rohkem »

Teema (haldusüksus)

Teemad Anatoolias aastal 950. Teema oli Bütsantsi haldusüksus.

Uus!!: Bütsants ja Teema (haldusüksus) · Näe rohkem »

Teine ristisõda

Teine ristisõda toimus Väike-Aasias aastatel 1147–1149 ning selles osalesid seldžukid, Prantsuse ja Saksa väed.

Uus!!: Bütsants ja Teine ristisõda · Näe rohkem »

Tessaloonika vaga Theodora

Tessaloonika vaga Theodora (ka: vaga Teodora; kreeka keeles Θεοδώρα; umbes 812 Aigina saar – 29. august 892 Thessaloniki) on õigeusu ja katoliku pühak, kes elas Bütsantsi nunnana eeskujulikku elu vagaduses ja teenistusvalmiduses.

Uus!!: Bütsants ja Tessaloonika vaga Theodora · Näe rohkem »

Theoderich Suur

Münt, mis kujutab Theoderich Suurt. Münd, millel on kujutatud Theoderich Suurt. Theoderich Suur (451 või 454 – 30. august 526) oli idagootide kuningas alates 488.

Uus!!: Bütsants ja Theoderich Suur · Näe rohkem »

Theodorus I

Theodorus I (ka Theodor I) oli paavst 642–649.

Uus!!: Bütsants ja Theodorus I · Näe rohkem »

Theodosius II

thumb Theodosius II (Imperator Caesar Divii Arcadii Divi Theodosii Flavius Theodosius Augustus; aprill 401 – 28. juuli 450) oli Ida-Rooma keiser 408–450.

Uus!!: Bütsants ja Theodosius II · Näe rohkem »

Ticinum

Ticinumis vermitud keiser Constantinus Suure kuldmünt (313) Ticinum (tänapäeva Pavia) oli muistne linn Gallia Cisalpinas, mis rajati samanimelise jõe (tänapäeval Ticino jõgi) kallastele veidi ülesvoolu kohast, kus jõgi liitus jõega, mida tunti nimega Padus (tänapäeval Po).

Uus!!: Bütsants ja Ticinum · Näe rohkem »

Timur

Timur (ka Lonkur Timur (Timurlenk) või Tamerlan; 9. aprill 1336 Kešis Samarkandist lõunas – 15. veebruar või 18. veebruar 1405) oli mongoli päritolu Turkestani väepealik.

Uus!!: Bütsants ja Timur · Näe rohkem »

Tirana

Tirana on Albaania pealinn ja suurim linn ning Tirana ringkonna ja Tirana maakonna keskus.

Uus!!: Bütsants ja Tirana · Näe rohkem »

Torcello

Vaade Torcellole Torcello on vaikne ja hõreda asustusega saar Itaalia põhjaosas asuva Veneta laguuni põhjapoolses otsas.

Uus!!: Bütsants ja Torcello · Näe rohkem »

Toulouse'i krahvkond

Toulouse'i krahvkonna kaart aastal 1154 Languedoc'i poliitiline kaart Albilaste sõdade eelõhtul, Toulouse'i dünastia valitsemise all Linn varakeskajal Saint-Étienne'i katedraal Raymond VI, Toulouse'i krahv ''Les Jacobins'' Toulouse'is Toulouse'i krahvkond oli territoorium Lõuna-Prantsusmaal (ja Oksitaania keskus), mis koosnes Merovingide ajal Toulouse'i linnast ja selle ümbrusest ning mida valitses Toulouse'i krahv.

Uus!!: Bütsants ja Toulouse'i krahvkond · Näe rohkem »

Traaklased

Traaklased olid indoeuroopa keelte hulka kuuluvat traakia keelt kõnelnud hõimud, kes asustasid Traakiat, ajaloolis-geograafilist piirkonda Balkani poolsaare kirdenurgas, praeguse Bulgaaria, Kirde-Kreeka, Ida-Serbia ning Türgi Euroopa-osa kohal.

Uus!!: Bütsants ja Traaklased · Näe rohkem »

Trabzon

Trabzon (varasemad eestikeelsed nimed Trapesund, Trapezund; vanakreeka kontekstis Trapezus (Τραπεζοῦς)) on linn praegusel Türgi territooriumil, Musta mere lõunakaldal.

Uus!!: Bütsants ja Trabzon · Näe rohkem »

Tribonianus

pisi Tribonianus (475–545) oli Ida-Rooma jurist.

Uus!!: Bütsants ja Tribonianus · Näe rohkem »

Tsentraalehitis

Tsentraalehitis on ümmarguse, hulknurkse või Kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitis.

Uus!!: Bütsants ja Tsentraalehitis · Näe rohkem »

Ukraina ajalugu

Ukraina ajalugu on ülevaade Ukraina ajaloost.

Uus!!: Bütsants ja Ukraina ajalugu · Näe rohkem »

Ungari keel

Ungari keel on soome-ugri keel, mida kõneleb üle 12 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, Slovakkias, Serbias, Ukrainas ja mujal.

Uus!!: Bütsants ja Ungari keel · Näe rohkem »

Ungari kuningriik

Ungari kuningriik asutati aastal 1000, kui 896.

Uus!!: Bütsants ja Ungari kuningriik · Näe rohkem »

Ungari Püha kroon

Püha kroon. Püha krooni tagakülg. Ungari vapp Püha krooniga selle kohal. Ungari Püha kroon (ungari: Szent Korona, tuntud ka kui István Püha kroon) oli kroonimiskroon, mida kasutati Ungari kuningriigis enamiku selle olemasolust; kuningaid krooniti sellega 12.

Uus!!: Bütsants ja Ungari Püha kroon · Näe rohkem »

Ungari vürstiriik

Ungari vürstkond või Ungari hertsogkond (ungari Magyar Nagyfejedelemség: "Ungari Suurvürstkond") oli varaseim dokumenteeritud Ungari riik Pannoonia tasandikul, mis loodi 895.

Uus!!: Bütsants ja Ungari vürstiriik · Näe rohkem »

Uusbütsantsi stiil

Mereväe Püha Nikolause katedraal Venemaal Kroonlinnas valmis aastatel 1903–1913. Arhitekt Vassili Kosjakov. Püha Savva peakirik Serbias Belgradis valmis aastatel 1935–1989. Arhitektid Aleksandar Deroko ja Branko Pešić Uusbütsantsi stiil ehk neobütsantsi stiil oli bütsantsi stiili eeskujuks võttev ja matkiv historitsistlik arhitektuuristiil.

Uus!!: Bütsants ja Uusbütsantsi stiil · Näe rohkem »

Valahhia

Valahhia on ajalooline piirkond Rumeenia lõunaosas Karpaatide ja Doonau vahel.

Uus!!: Bütsants ja Valahhia · Näe rohkem »

Valahhia vürstiriik

Valahhia (rumeenia: Țara Românească või Valahia; arhailiselt: Țeara Rumânească, kirillitsas: Цѣра Румѫнѣскъ / Цѣра Рȣмѫнѣскъ / Землѧ Ѹгровлахїиска, vanavene: Земля Угровлахийская, Угровлашская Земля, Влашская Земля, Власское, ladina: Transalpina, Valachia) on Rumeenia ajalooline ja geograafiline piirkond.

Uus!!: Bütsants ja Valahhia vürstiriik · Näe rohkem »

Valgevene ajalugu

Euroopa aastal 814 Valgevene ajalugu on ülevaade Valgevene ajaloolistest sündmustest ja arengutest.

Uus!!: Bütsants ja Valgevene ajalugu · Näe rohkem »

Vana-Egiptuse ajalugu

Giza püramiidid ja Chephreni sfinks Vana-Egiptuse ajalugu arvestatakse alates esimeste asukate saabumisest Niiluse jõe orgu kuni Vana-Egiptuse vallutamiseni Vana-Rooma riigi poolt või teise käsitluse järgi kuni Rooma perioodi lõpuni.

Uus!!: Bütsants ja Vana-Egiptuse ajalugu · Näe rohkem »

Vana-Makedoonia

Vana-Makedoonia (vanakreeka Μακεδονία) oli antiikaja ajalooline maa Egeuse merest põhjas.

Uus!!: Bütsants ja Vana-Makedoonia · Näe rohkem »

Vanausulised

Morozova". Õlimaal, 1887. Tretjakovi galerii, Moskva. Vanausulised (ka staroveeretsid, halvustavalt raskolnikud; vene keeles староверы, старообрядцы) on 17. sajandil Vene Õigeusu Kirikust eraldunud usuline liikumine.

Uus!!: Bütsants ja Vanausulised · Näe rohkem »

Vandaalid

Vandaalid (ladina keeles Vandali (hiljem Wandali) või Vandili või Vanduli) olid ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos.

Uus!!: Bütsants ja Vandaalid · Näe rohkem »

Varakeskaeg

Euroopa 814. aastal Varakeskaeg oli Lääne-Euroopas (laiemalt kogu Euroopas ja Vahemere maades) hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest 5. sajandil umbes aastani 1000 või 1050.

Uus!!: Bütsants ja Varakeskaeg · Näe rohkem »

Varna ristisõda

Varna ristisõda oli ristisõdijate ja Osmanite riigi vahel vahemikus 1443–1444 aset leidnud sündmuste jada, mis kulmineerus osmanite kindla võiduga 1444.

Uus!!: Bütsants ja Varna ristisõda · Näe rohkem »

Vassili III

Leedu suurvürstiriigi ja Moskva suurvürstiriigi piirialad 15. sajandil Vassili III (25. märts 1479 – 3. detsember 1533) oli Moskva suurvürstiriigi suurvürst aastatel 1505–1533.

Uus!!: Bütsants ja Vassili III · Näe rohkem »

Värvipigment

Pigmendid Pigment on peen pulber, mida kasutatakse värvides värvi andva materjalina.

Uus!!: Bütsants ja Värvipigment · Näe rohkem »

Vürstipeegel

Ühe tuntuima vürstipeegli, Niccoló Machiavelli "Valitseja" 1550. aasta väljaande tiitelleht Vürstipeegel või valitsejapeegel (saksa Fürstenspiegel, ladina speculum principis, prantsuse miroir exemplaire, inglise mirror for princes) oli õpetusliku kirjanduse vorm, mis oli eeskätt suunatud kas ametisolevale või tulevasele valitsejale (vürstile) ning sisaldas enamasti nii praktilisi näpunäiteid valitsejaametiks kui moraalseid nõudeid temale.

Uus!!: Bütsants ja Vürstipeegel · Näe rohkem »

Vürstlik piiskop

Augsburgi vürstlik piiskop (1591–1598). Vürstlik piiskop on piiskop, kes on ühtlasi ilmaliku vürstkonna ilmalik valitseja.

Uus!!: Bütsants ja Vürstlik piiskop · Näe rohkem »

Vello Lõugas

Vello Lõugas (6. aprill 1937 – 21. mai 1998) oli eesti arheoloog.

Uus!!: Bütsants ja Vello Lõugas · Näe rohkem »

Vene

Vene (vanavene keeles Рѹ́сь; ladina keeles Ruthenia, vanapõhja keeles Garðaríki) on 9. sajandi lõpus kujunenud idaslaavi riigi Vana-Vene ehk Kiievi-Vene tuumikala nimi.

Uus!!: Bütsants ja Vene · Näe rohkem »

Vene Õigeusu Kirik

Vene Õigeusu Kirik (vene Русская Православная Церковь; lühend VÕK, РПЦ) ehk Moskva patriarhaat on õigeusu kirik, mis allub Moskva ja kogu Venemaa patriarhile.

Uus!!: Bütsants ja Vene Õigeusu Kirik · Näe rohkem »

Veneetsia

Veneetsia (it Venezia) on sadamalinn Itaalia põhjaosas Aadria mere looderannikul, Veneto maakonna Veneetsia suurlinnapiirkonna halduskeskus.

Uus!!: Bütsants ja Veneetsia · Näe rohkem »

Veneetsia vabariik

Veneetsia vabariik (ka Veneetsia vabariik; itaalia Serenissima Repubblica di Venezia) oli riik Aadria mere ääres aastatel 697–1797.

Uus!!: Bütsants ja Veneetsia vabariik · Näe rohkem »

Venemaa ajalugu

Venemaa ajalugu on ülevaade tänapäeva Venemaa territooriumi ajaloost.

Uus!!: Bütsants ja Venemaa ajalugu · Näe rohkem »

Vesuuv

Vesuuv (itaalia Vesuvio, ladina Vesuvius) on vulkaan Euroopas Apenniini poolsaarel Türreeni mere kaldal.

Uus!!: Bütsants ja Vesuuv · Näe rohkem »

Vidin

Vidin on Loode-Bulgaarias asuv linn, Vidini piirkonna keskus.

Uus!!: Bütsants ja Vidin · Näe rohkem »

Vigilius

Vigilius oli paavst 537–555.

Uus!!: Bütsants ja Vigilius · Näe rohkem »

Viikingiaeg

Viikingiaja linnad Skandinaavias Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni: sinisega on märgitud kaubatee Läänemeri - Laadoga - Volga. Teised maismaa kaubateed on märgitud oranži värviga Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8. sajandist 11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).

Uus!!: Bütsants ja Viikingiaeg · Näe rohkem »

Viikingid

Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).

Uus!!: Bütsants ja Viikingid · Näe rohkem »

Vitalianus

Vitalianus oli paavst 657–672.

Uus!!: Bütsants ja Vitalianus · Näe rohkem »

Vladimir Krasnoje Solnõško

Vladimir Krasno(e) Solnõško (ru: Влади́мир Кра́сно(е) Со́лнышко), samuti Vladimir Punapäikseke, Vladimir Vseslavjevitš ja lugulaulude Volodimir Seslavitš on vene rahva vanade kangelaslugude ehk bõliinade mütoloogiline tegelane, teatud eepiliste loodusnähtuste, päikesesära ning ise päikese ja viljakuse slaavijumala, Daždboghi kehastumisega Kiievi suurvürst, kelle trooni kirjeldus vastab sageli ajaloos tuntud Vana-Vene valitseja ja iidoli Vladimir Svjatoslavitši ning hilisema Vladimir Monomahhi omaga ning kes nende kahe valitseja arhailisi omadusi kandes on kui nende üldrahvuslik peegeldus.

Uus!!: Bütsants ja Vladimir Krasnoje Solnõško · Näe rohkem »

Vladimir Monomahh

Vladimir Monomahh ehk Vladimir Vsevolodovitš ehk Vladimir II (1053 – 19. mai 1125); vene keeles Владимир Всеволодович Мономах), oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, Smolenski vürst (1073–1078), Tšernigovi vürst (1078–1094), Perejaslavi vürst (1094–1113) ja Kiievi suurvürst 1113–1125. Vana-Vene riigi alad 1015–1113.

Uus!!: Bütsants ja Vladimir Monomahh · Näe rohkem »

Vsevolod Suurpesa

Vsevolod Suurpesa ehk Vsevolod III Jurjevitš (vene keeles Всеволод III Юрьевич Большое Гнездо) (1154–15. aprill 1212) oli Rjurikovitšite dünastiast Vladimiri suurvürst 1176–1212.

Uus!!: Bütsants ja Vsevolod Suurpesa · Näe rohkem »

Yarmūk

Purustatud sild Yarmūki jõel. Yarmūk (araabia Nahr al-Yarmūk نهر اليرموك) on jõgi Edela-Aasias.

Uus!!: Bütsants ja Yarmūk · Näe rohkem »

Zacharias

Zacharias (679 ? – 15. märts 752) oli paavst 741–752.

Uus!!: Bütsants ja Zacharias · Näe rohkem »

Zmijinõi

Zmijinõi (ka Zmiinõi 'maosaar'; ukraina Зміїний) on Ukrainale kuuluv saar Musta mere loodeosas, umbes 37,5 km kaugusel Doonau deltast.

Uus!!: Bütsants ja Zmijinõi · Näe rohkem »

Zoe Palaiologina

Sophia Palaiologina näo rekonstruktsioon (1994) Zoe Palaiologina (kreeka keeles Ζωή Παλαιολογίνα), kes hiljem vahetas oma nime Sophia Palaiologinaks (vene keeles Софья Фоминична Палеолог) oli bütsantsi printsess ja keiserliku Palaiologoste perekonna liige.

Uus!!: Bütsants ja Zoe Palaiologina · Näe rohkem »

1. august

1.

Uus!!: Bütsants ja 1. august · Näe rohkem »

1. jaanuar

1.

Uus!!: Bütsants ja 1. jaanuar · Näe rohkem »

1. september

1.

Uus!!: Bütsants ja 1. september · Näe rohkem »

1083

1083.

Uus!!: Bütsants ja 1083 · Näe rohkem »

1169

1169.

Uus!!: Bütsants ja 1169 · Näe rohkem »

1180

1180.

Uus!!: Bütsants ja 1180 · Näe rohkem »

1183

1183.

Uus!!: Bütsants ja 1183 · Näe rohkem »

12. sajand

12.

Uus!!: Bütsants ja 12. sajand · Näe rohkem »

1204

1204.

Uus!!: Bütsants ja 1204 · Näe rohkem »

13. aprill

13.

Uus!!: Bütsants ja 13. aprill · Näe rohkem »

13. september

13.

Uus!!: Bütsants ja 13. september · Näe rohkem »

1444

1444.

Uus!!: Bütsants ja 1444 · Näe rohkem »

15. august

15.

Uus!!: Bütsants ja 15. august · Näe rohkem »

19. veebruar

19.

Uus!!: Bütsants ja 19. veebruar · Näe rohkem »

20. august

20.

Uus!!: Bütsants ja 20. august · Näe rohkem »

203

203.

Uus!!: Bütsants ja 203 · Näe rohkem »

25. detsember

25.

Uus!!: Bütsants ja 25. detsember · Näe rohkem »

26. august

26.

Uus!!: Bütsants ja 26. august · Näe rohkem »

26. juuli

26.

Uus!!: Bütsants ja 26. juuli · Näe rohkem »

29. august

29.

Uus!!: Bütsants ja 29. august · Näe rohkem »

29. juuli

29.

Uus!!: Bütsants ja 29. juuli · Näe rohkem »

29. mai

29.

Uus!!: Bütsants ja 29. mai · Näe rohkem »

3. september

3.

Uus!!: Bütsants ja 3. september · Näe rohkem »

30. detsember

30.

Uus!!: Bütsants ja 30. detsember · Näe rohkem »

363

363.

Uus!!: Bütsants ja 363 · Näe rohkem »

395

395.

Uus!!: Bütsants ja 395 · Näe rohkem »

401

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Bütsants ja 401 · Näe rohkem »

439

439.

Uus!!: Bütsants ja 439 · Näe rohkem »

447

447.

Uus!!: Bütsants ja 447 · Näe rohkem »

474

474.

Uus!!: Bütsants ja 474 · Näe rohkem »

5. sajand

5.

Uus!!: Bütsants ja 5. sajand · Näe rohkem »

528

528.

Uus!!: Bütsants ja 528 · Näe rohkem »

534

534.

Uus!!: Bütsants ja 534 · Näe rohkem »

535

535.

Uus!!: Bütsants ja 535 · Näe rohkem »

535.–536. aasta kliimakatastroof

535.–536.

Uus!!: Bütsants ja 535.–536. aasta kliimakatastroof · Näe rohkem »

550

550.

Uus!!: Bütsants ja 550 · Näe rohkem »

552

552.

Uus!!: Bütsants ja 552 · Näe rohkem »

553

553.

Uus!!: Bütsants ja 553 · Näe rohkem »

562

562.

Uus!!: Bütsants ja 562 · Näe rohkem »

572

572.

Uus!!: Bütsants ja 572 · Näe rohkem »

611

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Bütsants ja 611 · Näe rohkem »

628

628.

Uus!!: Bütsants ja 628 · Näe rohkem »

707

707.

Uus!!: Bütsants ja 707 · Näe rohkem »

726

726.

Uus!!: Bütsants ja 726 · Näe rohkem »

739

739.

Uus!!: Bütsants ja 739 · Näe rohkem »

803

803.

Uus!!: Bütsants ja 803 · Näe rohkem »

878

878.

Uus!!: Bütsants ja 878 · Näe rohkem »

9. august

9.

Uus!!: Bütsants ja 9. august · Näe rohkem »

960

960.

Uus!!: Bütsants ja 960 · Näe rohkem »

963

963.

Uus!!: Bütsants ja 963 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Bütsantsi impeerium, Bütsantsi keisririik, Bütsantsi riik, Bütsantslik, Ida-Rooma, Ida-Rooma Keisririik, Ida-Rooma impeerium, Ida-Rooma keisririik, Ida-Rooma riik.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »