Kiiremini kui brauser!
23 suhted: Birgitta, Eesti keskaeg, Eesti kloostrid, Gregorius XI, Gregorius XV, Guy Barbier, Johannes Paulus II, Kaitsepühakute loend, Katoliku kirik, Katoliku kirik Eestis, Katoliku ordude loend, Martinus V, Naantali linn, Pirita klooster, Pirita linnaosa lipp, Pirita linnaosa vapp, Pirita uus klooster, Pius IV, Soome Evangeelne Luterlik Kirik, Urbanus V, Urbanus VI, Vadstena klooster, 1595.
Birgitta
Püha Birgitta Püha Birgitta (ka Birgitta Rootsist, sünninimi Birgitta Birgersdotter; hiljem Birgitta Gudmarsson; umbes 1303 – 23. juuli 1373) oli rootsi kristlik müstik ja pühak, kes asutas Birgitiinide ordu.
Uus!!: Birgitiinide ordu ja Birgitta · Näe rohkem »
Eesti keskaeg
Euroopa poliitiline kaart 1328. aastal Kesk-Euroopa 14. sajandi esimesel kolmandikul Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.
Uus!!: Birgitiinide ordu ja Eesti keskaeg · Näe rohkem »
Eesti kloostrid
Eesti alal on tegutsenud paljude ordude kloostrid: tsistertslaste, frantsisklaste, dominiiklaste, birgitiinide ja augustiinide kloostrid.
Uus!!: Birgitiinide ordu ja Eesti kloostrid · Näe rohkem »
Gregorius XI
Gregorius XI (Pierre Roger de Beaufort, ka Pierre-Roger de Beaufort-Turenne; 1329 või 1331 – 27. märts 1378) oli paavst 1370–1378.
Uus!!: Birgitiinide ordu ja Gregorius XI · Näe rohkem »
Gregorius XV
Gregorius XV (Alessandro Ludovisi, 9. jaanuar 1554 – 8. juuli 1623) oli paavst aastatel 1621–1623.
Uus!!: Birgitiinide ordu ja Gregorius XV · Näe rohkem »
Guy Barbier
Isa Guy Barbier de Courteix (20. september 1921 Chabanais – 21. juuni 2011 Helsingi) oli prantsuse rahvusest roomakatoliku vaimulik, kes töötas alates 1964.
Uus!!: Birgitiinide ordu ja Guy Barbier · Näe rohkem »
Johannes Paulus II
Johannes Paulus II, ladinapäraselt Ioannes Paulus II; kodanikunimega Karol Józef Wojtyła; 18. mai 1920 – 2. aprill 2005) oli paavst aastatel 1978–2005. Ta oli 264. paavst. Johannes Paulus II oli ainus slaavlasest paavst ja esimene mitteitaallasest paavst pärast Hadrianus VI-t (1522). Ta oli esimene paavst, kes külastas Eestit. Ajakiri Time valis ta 1994. aasta inimeseks. Ta oli kõige enam välisvisiite teinud paavst. Karol Wojtyła hüüdnimi oli Lolek. Karol Józef Wojtyła sündis 18. mail 1920 Poolas Wadowices ühele juudi perekonnale kuulunud majas aadressil Ulica Rynek 2 Poola armee 12. jalaväerügemendi 1. leitnandi Karol Wojtyła (1879–1941) ja Emilia Kaczorowska (1884–1929) kolmelapselise pere noorima lapsena. Ta ristiti 20. juunil 1920 sõjaväekaplani Franciszek Żaki poolt, tema ristivanemad olid Józef Kucmierczyk ja Maria Wiadrowska. Wojtyła sai esimese armulaua mais 1929 ja konfirmeeriti 3. mail 1938 Krakovi peapiiskopi Adam Sapieha poolt, millega seoses võttis ta Karol Hubert Rostworowski järgi oma konfirmatsiooninimeks "Hubert". Wojtyła teenis kaks aastat Wadowice kirikus altaripoisina. Suvel 1932, mais 1939 ja mais 1942 käis ta palverännakutel Częstochowas. 14. detsembril 1935 sai Wojtyła Neitsi Maarja Seltsi liikmeks. Johannes Paulus II sünnikodu Wadowices Wojtyła läbis 20. juunist 17. augustini 1938 Poola armee tööpataljoni koosseisus ajateenistuse, kuid keeldus relva kasutamast ja tulistamast. Juulis 1939 viibis ta taas sõjaväelisel väljaõppel. 1938 kolis ta koos isaga Krakówisse. 6. veebruaril 1939 ühines ta Krakówis üliõpilasseltsi euharistliku halastusosakonnaga. Veebruaris 1940 kohtus ta Jan Tyranowskiga, kes mõjutas tema usulisi veendumusi ja kelle mõjul liitus Wojtyła põrandaaluse usurühmaga Żywy Różaniec. 1941 liitus ta salaorganisatsiooniga Unia. 1942. aastast jätkas ta õpinguid põrandaaluses seminaris. 29. veebruaril 1944 sai ta löögi Saksa veoautolt ja viibis haiglas 12. märtsini 1944. 11. novembril 1944 tehti Wojtyłale tonsuur, 17. detsembril 1944 ja 21. detsembril 1944 sai ta madalamad vaimulikupühitsused. 13. oktoobril 1946 ordineeris kardinal Adam Sapieha ta alamdiakoniks, 20. oktoobril 1946 diakoniks ja 1. novembril 1946 preestriks. 2. novembril 1946 pidas ta Krakovi katedraalis püha Leonardi krüptis oma esimese missa. Nii piiskopi kui peapiiskopina osales Wojtyła 1962–1965 Vatikani II kirikukogul, andes oma panuse kirikukogu mõjukate dokumentide, nagu usuvabaduse dekreedi "Dignitatis Humanae" ja kiriku pastoraalse konstitutsiooni "Gaudium et Spes" koostamisele. Piiskop Wojtyła külastas Ameerika Ühendriike, Lähis-Ida, Aafrikat, Aasiat ja Austraaliat. Wojtyła osales 29. septembrist 29. oktoobrini 1967, 30. septembrist 6. novembrini 1971, 27. septembrist 26. oktoobrini 1974 ja 30. septembrist 29. oktoobrini 1977 maailma piiskoppide sinodil. Ta osales 1976 Philadelphias toimunud armulauakongressil. Ta valdas lisaks emakeelele 8 võõrkeelt: hispaania, inglise, itaalia, ladina, portugali, prantsuse, saksa ja vene keelt. Kardinal Wojtyła osales 2 konklaavil 1978. Enne teda osales viimase paavstina 2 konklaavil Gregorius XVI. Karol Wojtyła 1929. aastal.
Uus!!: Birgitiinide ordu ja Johannes Paulus II · Näe rohkem »
Kaitsepühakute loend
Kaitsepühakute loend loetleb kaitsepühakuid.
Uus!!: Birgitiinide ordu ja Kaitsepühakute loend · Näe rohkem »
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Uus!!: Birgitiinide ordu ja Katoliku kirik · Näe rohkem »
Katoliku kirik Eestis
Roomakatoliku kirik Eestis, ametliku nimega Rooma-Katoliku Kiriku Apostellik Administratuur Eestis, on roomakatoliku kiriku Eesti alal tegutsev struktuur.
Uus!!: Birgitiinide ordu ja Katoliku kirik Eestis · Näe rohkem »
Katoliku ordude loend
Katoliku ordud jagunevad mitmetesse tüüpidesse.
Uus!!: Birgitiinide ordu ja Katoliku ordude loend · Näe rohkem »
Martinus V
Martinus V (Oddone Colonna või Odo Colonna, 1368 – 20. veebruar 1431) oli paavst aastatel 1417–1431.
Uus!!: Birgitiinide ordu ja Martinus V · Näe rohkem »
Naantali linn
Naantali on linnaks nimetatav kohaliku omavalitsuse üksus Soomes Päris-Soome maakonnas.
Uus!!: Birgitiinide ordu ja Naantali linn · Näe rohkem »
Pirita klooster
Pirita kloostri asendiplaan 19. sajandist.Autor: Carl Faehlmann Pirita kloostri kiriku fassaad 19. sajandil. Vaade läänest.Autor: Carl Faehlmann Pirita kloostri kiriku fassaad tänapäeval Pirita klooster oli püha Birgitta asutatud Birgitiinide ordu klooster Tallinnas Pirital Pirita mäel.
Uus!!: Birgitiinide ordu ja Pirita klooster · Näe rohkem »
Pirita linnaosa lipp
Pirita linnaosa lipp Pirita linnaosa lipp on Harju maakonnas asuva Tallinna linnaosa Pirita lipp.
Uus!!: Birgitiinide ordu ja Pirita linnaosa lipp · Näe rohkem »
Pirita linnaosa vapp
Pirita linnaosa vapp Pirita linnaosa vapp on Harju maakonnas asuva Tallinna linnaosa Pirita vapp.
Uus!!: Birgitiinide ordu ja Pirita linnaosa vapp · Näe rohkem »
Pirita uus klooster
Pirita kloostri uus hoonestus vana kloostri põhjaküljel, veebruar 2009. Pirita klooster (ametlikult Pühima Päästja Püha Birgitta Ordu Klooster Pirital) on katoliku kiriku nunnaklooster Tallinnas Pirital, aadressil Merivälja tee 18.
Uus!!: Birgitiinide ordu ja Pirita uus klooster · Näe rohkem »
Pius IV
Pius IV (Giovanni Angelo de' Medici, 31. märts 1499 – 9. detsember 1565) oli paavst 1559–1565.
Uus!!: Birgitiinide ordu ja Pius IV · Näe rohkem »
Soome Evangeelne Luterlik Kirik
Soome Evangeelne Luterlik Kirik (soome keeles Suomen evankelis-luterilainen kirkko, rootsi keeles Evangelisk-lutherska kyrkan i Finland) on Soome suurim usuühing ja maailma üks suuremaid luterlikke kirikuid, kuhu 2022.
Uus!!: Birgitiinide ordu ja Soome Evangeelne Luterlik Kirik · Näe rohkem »
Urbanus V
Urbanus V (Guillaume de Grimoard, 1310 – 19. detsember 1370) oli paavst 1362–1370.
Uus!!: Birgitiinide ordu ja Urbanus V · Näe rohkem »
Urbanus VI
Urbanus VI (Bartolomeo Prignano, 1318 – 15. oktoober 1389) oli paavst 1378–1389.
Uus!!: Birgitiinide ordu ja Urbanus VI · Näe rohkem »
Vadstena klooster
Vadstena klooster (september 2005) Vadstena klooster (ka Vadstena Püha Birgitta klooster) on birgitiinide ordu klooster Rootsis Östergötlandi maakonnas Östergötlandi läänis Vadstena vallas Vadstena asulas.
Uus!!: Birgitiinide ordu ja Vadstena klooster · Näe rohkem »
1595
1595.
Uus!!: Birgitiinide ordu ja 1595 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Birgitiinid, Birgitlased, Birgitta Ordu, Birgitta ordu, Ordo Sanctissimi Salvatoris, Püha Birgitta Ordu, Püha Birgitta ordu, Pühima Päästja Ordu, Pühima Päästja Püha Birgitta Ordu, Pühima Päästja ordu, Pühima Päästja püha Birgitta Ordu.
