Ava Google MapsisSisukord
45 suhted: Aasia (Rooma provints), Amykos, Anatoolia, Andronikos II Palaiologos, Andronikos III Palaiologos, İzmit, Bütsants, Bütsantsi ajalugu, Bütsantsi-Osmanite sõjad, Bitüünia ja Pontus (Rooma provints), Bryson Herakleiast, Bursa, Constantinus Suur, Dionysios Chalkedonist, Endiste riikide loend, Esimene ristisõda, Frankokraatia, Hannibal, Helena Konstantinoopolist, Johannes II Komnenos, Johannes IV Laskaris, Kapadookia (Rooma provints), Konstantinos III, Lähis-Ida ajalugu, Manuel I Komnenos, Manzikerti lahing, Michael IX Palaiologos, Michael VIII Palaiologos, Nikomeedia, Osman I, Osmanite riik, Plinius Noorem, Puunia sõjad, Rumi seldžukkide sultanaat, Süüria ajalugu, Süleyman bin Kutalmış, Seldžukkide riik, Seleukiidide riik, Talisuplus, Teine Puunia sõda, Theodoros I Laskaris, Traakia keel, 182 eKr, 75 eKr, 94 eKr.
Aasia (Rooma provints)
Aasia provints Rooma keisririigis Rooma Anatoolia provintsid Trajanuse ajal, sealhulgas Aasia Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses aastatel 117-138 pKr), Lääne-Anatoolias senatiprovints '''Asia''' (Edela-Türgis) Rooma Väike-Aasia-vallutus Rooma Aasia provints või Asiana (kreeka: Ἀσία või Ἀσιανή), Bütsantsi ajal Früügia, oli hilise vabariigiga liidetud haldusüksus.
Vaata Bitüünia ja Aasia (Rooma provints)
Amykos
Amykos oli müütilise bebrüükide hõimu kuningas Bitüünias, Poseidoni ja Melia poeg.
Vaata Bitüünia ja Amykos
Anatoolia
Anatoolia piiritlus Anatoolia (vanakreeka nimest Άνατολή (sõnast ἀνατολή 'hommikukaar, ida'); türgi keeles Anadolu) on piirkond Türgi Aasia-osas Väike-Aasia poolsaarel.
Vaata Bitüünia ja Anatoolia
Andronikos II Palaiologos
Andronikos II Palaiologos (kreeka keeles Ἀνδρόνικος Δούκας Ἄγγελος Κομνηνὸς Παλαιολόγος (Andrónikos Doúkās Ángelos Komnēnós Palaiologos), ladinapäraselt Andronicus II Palaeologus; 25.
Vaata Bitüünia ja Andronikos II Palaiologos
Andronikos III Palaiologos
Andronikos III Palaiologos (kreeka keeles Ἀνδρόνικος Δούκας Ἄγγελος Κομνηνός Παλαιολόγος (Andrónikos Doúkās Ángelos Komnēnós Palaiológos), ladinapäraselt Andronicus III Palaeologus; 25.
Vaata Bitüünia ja Andronikos III Palaiologos
İzmit
İzmit (türgi keeles ka Kocaeli) on linn Türgi lääneosas Marmara mere İzmiti lahe kaldal, Kocaeli provintsi halduskeskus.
Vaata Bitüünia ja İzmit
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Vaata Bitüünia ja Bütsants
Bütsantsi ajalugu
Bütsantsi ajalugu ulatub 4. sajandist kuni 1453.
Vaata Bitüünia ja Bütsantsi ajalugu
Bütsantsi-Osmanite sõjad
Bütsantsi-Osmanite sõjad olid rida otsustavaid konflikte osmanitürklaste ja bütsantslaste vahel, mis viisid Bütsantsi lõpliku hävitamiseni ja Osmanite riigi tõusuni.
Vaata Bitüünia ja Bütsantsi-Osmanite sõjad
Bitüünia ja Pontus (Rooma provints)
Bitüünia ja Pontuse provints Rooma keisririigis, u aastal 125 pKr Bitüünia ja Pontus (ladina: Provincia Bithynia et Pontus) oli Rooma keisririigi provints Musta mere Anatoolia (Türgi) rannikul.
Vaata Bitüünia ja Bitüünia ja Pontus (Rooma provints)
Bryson Herakleiast
Bryson Herakleiast (kreeka Βρύσων, 5. sajand eKr) oli vanakreeka sofist ja matemaatik, kes oli pärit Herakleia Pontike (vanakreeka Ἡράκλεια Ποντική) linnast Bitüünia maakonnas Väike-Aasias.
Vaata Bitüünia ja Bryson Herakleiast
Bursa
Bursa on linn Türgi lääneosas, Bursa provintsi keskus ja Türgi suuruselt neljas linn.
Vaata Bitüünia ja Bursa
Constantinus Suur
Constantinus I Suur (ladina keeles Constantinus I Maximus; Imperator Caesar Divi Constantii Flavius Valerius Constantinus Augustus); sünninimi Gaius Flavius Valerius Constantinus; 27. veebruar 272 Naissus – 22. mai 337 Ankyronis) oli Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani. Tema valitsemisajal lõpetati Rooma keisririigis kristlaste tagakiusamine ning hakati kristlust soosima.
Vaata Bitüünia ja Constantinus Suur
Dionysios Chalkedonist
Dionysios Chalkedonist (kreeka Διονύσιος ὁ Χαλκηδόνιος, 4. sajand eKr) oli vanakreeka filosoof, Megara koolkonna esindaja, kes oli pärit Chalkedoni linnast Bitüünia maakonnast Väike-Aasias.
Vaata Bitüünia ja Dionysios Chalkedonist
Endiste riikide loend
Ajaloolised riigid on riigid ja iseseisvad territooriumid, mida enam iseseisvatena ei eksisteeri või mis on mingil muul moel kadunud.
Vaata Bitüünia ja Endiste riikide loend
Esimene ristisõda
Esimene ristisõda toimus aastatel 1096–1099, eesmärgiga moslemitest seldžukkide väljatõrjumine pühalt maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine nende ikke alt.
Vaata Bitüünia ja Esimene ristisõda
Frankokraatia
Frankokraatia (kreeka Φραγκοκρατία) ehk Latinokraatia (kreeka Λατινοκρατία); Veneetsia võimu all olnud Kreeka alade puhul ka Venetokraatia (Βενετοκρατία (Venetokratia) või Ενετοκρατία (Enetokratia)) on Neljandale ristisõjale järgnenud periood Kreeka ajaloos, mil peamiselt prantsuse ja itaalia päritolu ristisõdijad jagasid Bütsantsi mitmeks väiksemaks riigiks (Partitio terrarum imperii Romaniae).
Vaata Bitüünia ja Frankokraatia
Hannibal
See rooma büst Hannibalist on leitud Capuast (Rahvusmuuseum, Napoli). Tõenäoliselt tehti see tema auks juba tema eluajal. Hannibal, õieti Hannibal Barkas (247 eKr Kartaago – 183–181), oli Kartaago väejuht, keda peetakse üheks ajaloo andekamaks väejuhiks.
Vaata Bitüünia ja Hannibal
Helena Konstantinoopolist
Konstantinus ja Helena. Mosaiik Peterburi Iisaku katedraalist Helena Konstantinoopolist (sünninimi Flavia Julia Helena, ametinimi Flavia Julia Helena Augusta; umbkaudu 246/248 Drepana – umbkaudu 330 Rooma) oli Vana-Rooma keisrinna aastast 325 kuni surmani, Constantinus Suure ema ja Constantius I Chloruse kaasa.
Vaata Bitüünia ja Helena Konstantinoopolist
Johannes II Komnenos
Johannes II Komnenos (kreeka keeles Ίωάννης Βʹ Κομνηνός, Iōannēs II Komnēnos, ladinapäraselt Comnenus; 13. september 1087 – 8. aprill 1143), hüüdnimega Kaunis või Hea (Kaloïōannēs), oli Bütsantsi keiser alates 1118.
Vaata Bitüünia ja Johannes II Komnenos
Johannes IV Laskaris
Johannes IV Dukas Laskaris, ladinapäraselt Ducas Lascaris (kreeka keeles Ἰωάννης Δούκας Λάσκαρις (Iōannēs Doukas Laskaris); 25. detsember 1250 – u 1305) oli Nikaia keiser 16. augustist 1258 kuni 25.
Vaata Bitüünia ja Johannes IV Laskaris
Kapadookia (Rooma provints)
Rooma keisririik Hadrianuse ajal (117–138 pKr), Kapadookia keiserlik provints esile tõstetud Kapadookia oli Rooma keisririigi provints Anatoolias (tänapäeval Kesk-Ida-Türgi) keskusega Caesareas.
Vaata Bitüünia ja Kapadookia (Rooma provints)
Konstantinos III
Konstantinos III (Flavius Heraclius novus Constantinus; kreeka keeles: Ἡράκλειος Κωνσταντῖνος 3. mai 612 - 25. mai 641) oli kõige lühemat aega (3 kuud) valitsenud Bütsantsi keiser 11.
Vaata Bitüünia ja Konstantinos III
Lähis-Ida ajalugu
Lähis-Ida ajalugu annab ülevaate piirkonna arengust alates Lähis-Ida arhailisest perioodist kuni tänapäevani.
Vaata Bitüünia ja Lähis-Ida ajalugu
Manuel I Komnenos
Manuel I Komnenos (Μανουήλ Α' Κομνηνός; 28. november 1118 – 24. september 1180) oli Bütsantsi keiser alates 1143.
Vaata Bitüünia ja Manuel I Komnenos
Manzikerti lahing
Manzikerti lahing oli lahing 26.
Vaata Bitüünia ja Manzikerti lahing
Michael IX Palaiologos
Michael IX Palaiologos (kreeka keeles Μιχαήλ Δούκας Ἄγγελος Κομνηνός Παλαιολόγος (Mikhaēl Doukas Angelos Komnēnos Palaiologos); ladinpäraselt Palaeologus; 17.
Vaata Bitüünia ja Michael IX Palaiologos
Michael VIII Palaiologos
Michael VIII Dukas Angelos Komnenos Palaiologos või Palaeologus (kreeka keeles Μιχαὴλ Δούκας Ἄγγελος Κομνηνὸς Παλαιολόγος (Mikhaēl Doukas Angelos Komnēnos Palaiologos); u 1223 – 11.
Vaata Bitüünia ja Michael VIII Palaiologos
Nikomeedia
Nikomeedia ehk Nikomedeia (kreeka keeles Νικομήδεια) oli ajalooline linn Väike-Aasias, tänapäeval tuntud kui Türgi linn İzmit.
Vaata Bitüünia ja Nikomeedia
Osman I
Osman I Gazi Osman I Gazi (osmanitürgi keeles عثمان غازى Osmān Gazi, tuntud ka kui Osman Bei ja Osman Alp; 1258 – 1. august 1326) oli Osmanite riigi esimene bei aastatel 1299–1326, Osmanite dünastia ja Osmanite riigi rajaja.
Vaata Bitüünia ja Osman I
Osmanite riik
Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.
Vaata Bitüünia ja Osmanite riik
Plinius Noorem
Plinius Noorem (Gaius Plinius Caecilius Secundus; umbes 63 Comum (praegu Como) – umbes 113) oli vanarooma riigitegelane, jurist, kirjanik ja teadlane.
Vaata Bitüünia ja Plinius Noorem
Puunia sõjad
Puunia sõdadeks nimetatakse kolme sõda, mis peeti aastatel 264–146 eKr Kartaago ja Rooma vahel.
Vaata Bitüünia ja Puunia sõjad
Rumi seldžukkide sultanaat
Rumi seldžukkide sultanaat, ka Rumi sultanaat või Ikoonioni sultanaat oli turgi-pärsia sunniitlik riik (aastatel 1077–1308), mis loodi nendele Anatoolia aladele, mille Seldžukkide riik vallutas Bütsantsilt.
Vaata Bitüünia ja Rumi seldžukkide sultanaat
Süüria ajalugu
See artikkel on ülevaade Süüria alade ajaloost.
Vaata Bitüünia ja Süüria ajalugu
Süleyman bin Kutalmış
right Kutalmışoglu Suleiman (Vana-Anatoolia türgi keeles: سُلَیمان بن قُتَلمِش; pärsia keeles: سلیمان بن قتلمش) asutas iseseisva Seldžukkide dünastia riigi Anatooliasse ning oli Rumi sultan aastatel 1077–1086.
Vaata Bitüünia ja Süleyman bin Kutalmış
Seldžukkide riik
Seldžukkide riik oli seldžukkide dünastia valitsetud riik Lähis-Idas ja Kesk-Aasias aastatel 1037–1194.
Vaata Bitüünia ja Seldžukkide riik
Seleukiidide riik
Seleukiidide riik (vanakreeka keeles Βασιλεία τῶν Σελευκιδῶν), hiljem sisuliselt Süüria kuningriik oli antiikaja hellenistlik impeerium, mis tekkis Aleksander Suure riigi jagunemisel ja mis oma kõrgajal ulatus Väike-Aasiast Indiani.
Vaata Bitüünia ja Seleukiidide riik
Talisuplus
Triatloniklubi Trismile korraldatud talisuplus Tartus Anne kanalis Talisuplus Tartus Anne kanalis Eesti Vabariigi 95. aastapäeval Talisuplus Tartus Anne kanalis Talisuplus on suplus veekogudes nullkraadi lähedasel veetemperatuuril.
Vaata Bitüünia ja Talisuplus
Teine Puunia sõda
Teine Puunia sõda (218–202 eKr) oli teine ja otsustavaim kolmest sõjast ülemvõimu pärast Vahemere lääneosas tõusva Rooma riigi ja Kartaago vahel.
Vaata Bitüünia ja Teine Puunia sõda
Theodoros I Laskaris
Theodoros I Laskaris, ladinapäraselt Lascaris (kreeka keeles Θεόδωρος Κομνηνὸς Λάσκαρις (Theodōros Komnēnos Laskaris); u 1175 – november 1221) oli esimene Nikaia keiser 1205.
Vaata Bitüünia ja Theodoros I Laskaris
Traakia keel
Traakia keele leviala Traakia keel oli halvasti kinnistunud väljasurnud keel, mida rääkisid traaklased iidsel ajal Kagu-Euroopas.
Vaata Bitüünia ja Traakia keel
182 eKr
182.
Vaata Bitüünia ja 182 eKr
75 eKr
75.
Vaata Bitüünia ja 75 eKr
94 eKr
94.
Vaata Bitüünia ja 94 eKr