Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Boriss Šeremetev

Index Boriss Šeremetev

Boriss Šeremetevi vapp Krahv (a-st 1706) Boriss Petrovitš Šeremetev, ajalookirjanduses ka Boriss Petrovitš Šeremetjev (vene keeles Борис Петрович Шереметев; 25. aprill (ukj 5. märts) 1652 Moskva – 17. (ukj 28.) veebruar) 1719 Moskva) oli Venemaa diplomaat ja sõjaväelane (kindralfeldmarssal), väejuht Põhjasõjas ning Eestimaa ja Liivimaa vallutanud vägede juhataja. Šeremetev oli üks Venemaa esimesi kindralfeldmarssaleid (1701). 1706. aastal pälvis ta esimesena Venemaal krahvitiitli.

61 suhted: Aasovi sõjakäigud, Adam Ludwig Lewenhaupt, Alūksne, Aleksandr Menšikov, Alexander Gordon, Aluliina ordulinnus, Üksküla kirik, Õigeusu kirik Eestis, Biograafiad (Š), Dreiliņi mõis, Eesti maatragunieskadron, Eesti varauusaeg, Erastvere lahing, Gemauerthofi lahing, Gotthard Wilhelm von Uexküll, Härgmäe ordulinnus, Hołowczyni lahing, Hummuli lahing, Ingeri ajalugu, Karl XII, Kastre jõelahing, Katariina I, Käsu Hansu nutulaul, Kindral en chef, Kindralfeldmarssal (Venemaa), Koporje, Läti ajalugu, Lebjažje (Lomonossovi rajoon), Leivu keel, Lesnaja lahing, Luunja vald, Malatitze lahing, Narva lahing (1700), Narva piiramine (1700), Pakktee, Püha Andreas Esmakutsutu ordeni kavaleride loend, Pühajõe lahing, Põhjasõda, Põhjasõda Eesti alal, Põltsamaa mõis, Poltava lahing, Räpina-Lokuta lahing, Riia piiramine (1710), Romanovite 300-aastase valitsemise juubeli monument, Rootsi sissetung Venemaale, Rudolph Felix Bauer, Sündinud 25. aprillil, Sõjaväelaste loend, Stephan Raabe, Tartu piiramine (1704), ..., Vana-Pebalgi piiskopilinnus, Vastse-Kasaritsa lahing, Vastseliina vald, Volmari ordulinnus, Wolmar Anton von Schlippenbach, 1700, 1702, 18. sajand Eestis, 25. aprill, 27. november, 4. juuni. Laienda indeks (11 rohkem) »

Aasovi sõjakäigud

Aasovi sõjakäigud 1695 ja 1696 olid Vene tsaaririigi sõjakäigud Osmanite riigi vastu, mis Vene tsaar Peeter I võttis oma valitsemisaja algul ette Doni suudmes asunud ning Vene laevade pääsu Aasovi ja Mustale merele tõkestanud 700-mehelise garnisoniga Azovi kindluse vallutamiseks.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Aasovi sõjakäigud · Näe rohkem »

Adam Ludwig Lewenhaupt

Krahv Adam Ludwig Lewenhaupt Adam Ludwig Lewenhaupt (rootsi keeles Leijonhufvud) (15. aprill 1659 Kopenhaagen – 12. veebruar 1719 Moskva, Venemaa) oli Rootsi väejuht, 1706.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Adam Ludwig Lewenhaupt · Näe rohkem »

Alūksne

Alūksne on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Alūksne · Näe rohkem »

Aleksandr Menšikov

Aleksandr Danilovitš Menšikov, 1716–1720 Aleksandr Danilovitš MenšikovLe prince Kouchimen, histoire Tartare, et Dom Alvar del Sol, histoire Napolitaine (vene keeles Александр Данилович Меншиков; 16. november (6. november vkj) 1673 Moskva – 23. november (12. november vkj) 1729 Berjozov, Handi-Mansimaa) oli Moskoovia tsaaririigi ja Venemaa keisririigi sõjaväelane, riigimees, vürst ja kindralfeldmarssal (1709).

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Aleksandr Menšikov · Näe rohkem »

Alexander Gordon

Alexander Gordon, Auchintouli laird (vene k Александр Гордон; 27. detsember 1669 vkj. – juuli 1752) oli Šotimaalt pärit sõjaväelane Peeter I teenistuses.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Alexander Gordon · Näe rohkem »

Aluliina ordulinnus

Aluliina ordulinnus (ka Alulinna ordulinnus, Alūksne ordulinnus; läti Marienburgas pils, Alūksnes pils, saksa Marienburg, 'Maarjalinnus') on varemetes linnus Kirde-Lätis Alūksnes Alūksne järve lõunaosas asuval Pilssala ehk Marijas sala järvesaarel.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Aluliina ordulinnus · Näe rohkem »

Üksküla kirik

Üksküla Maarja kirik oli kirik Lätis Ükskülas.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Üksküla kirik · Näe rohkem »

Õigeusu kirik Eestis

Neeva vaga õigeusulise suurvürsti Aleksandri peakirik Tallinnas Pühtitsa Jumalaema Uinumise stauropegiaalse naiskloostri peakirik Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna katedraalkirik Tallinnas Õigeusu kirik Eestis on tegutsenud Eesti territooriumil sajandeid, õigeusu preestrid ja kogudused tegutsesid Eesti aladel juba alates 11.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Õigeusu kirik Eestis · Näe rohkem »

Biograafiad (Š)

Biograafiad (Š) loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab Š-tähega.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Biograafiad (Š) · Näe rohkem »

Dreiliņi mõis

Dreiliņi mõis (saksa keeles Dreylingsbusch, ka Dreilingshof, läti keeles Dreiliņu muiža, ka Dreiliņmuiža) oli Riia linnamõis Liivimaal Riia kreisis Biķernieki kihelkonnas.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Dreiliņi mõis · Näe rohkem »

Eesti maatragunieskadron

Eesti maatragunieskadron (rootsi k. Estländsk landtdragonskvadron) oli 1700–1701 tegutsenud Rootsi ratsaväeüksus, mis kuulus Wolmar Anton von Schlippenbachi armeesse ning osales Põhjasõja ajal Eesti sõjategevuses.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Eesti maatragunieskadron · Näe rohkem »

Eesti varauusaeg

dominioonid 1658. aastal Eesti varauusaeg on Eesti ajalooperiood, mil Eesti territooriumil leidsid aset olulised muutused, mis asendasid keskaegse riikliku, majandusliku, kultuurilise ja ühiskondliku korralduse uusaegsega.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Eesti varauusaeg · Näe rohkem »

Erastvere lahing

Erastvere lahing peeti 9. jaanuaril 1702 (vana kalendri järgi 29. detsembril 1701) Rootsi ja Vene tsaaririigi vägede vahel Põlvamaal Erastvere lähedal.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Erastvere lahing · Näe rohkem »

Gemauerthofi lahing

Gemauerthofi lahing (läti Mūrmuiža lahing) oli Põhjasõja käigus 1705.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Gemauerthofi lahing · Näe rohkem »

Gotthard Wilhelm von Uexküll

Gotthard Wilhelm von Uexküll oli Rootsi sõjaväelane ja ooberstleitnant, kes osales Põhjasõjas.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Gotthard Wilhelm von Uexküll · Näe rohkem »

Härgmäe ordulinnus

Vaade kagust 2012. aasta novembris Härgmäe valla vapp, millel on kujutatud Härgmäe ordulinnusest leitud teraskiiver Härgmäe ordulinnus (saksa keeles Schloß Ermes, läti keeles Ērģemes pils) oli Liivimaa ordule kuulunud linnus, mis asub Lätis Valka piirkonnas Härgmäe külas, 5,5 km kaugusel Pedeli jõe ülemjooksul asuvast Eesti piirist.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Härgmäe ordulinnus · Näe rohkem »

Hołowczyni lahing

Hołowczyni lahing oli Põhjasõja käigus 14.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Hołowczyni lahing · Näe rohkem »

Hummuli lahing

Hummuli lahing oli Põhjasõjas toimunud lahing Rootsi ja Vene vägede vahel 29. juulil (Juliuse kalendri järgi 18. juulil, rootsi kalendri järgi 19. juulil) 1702 Hummuli mõisa lähedal.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Hummuli lahing · Näe rohkem »

Ingeri ajalugu

Käesolevas artiklis antakse ülevaade Ingeri ja ingerlaste ajaloost.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Ingeri ajalugu · Näe rohkem »

Karl XII

Karl XII (27. juuni/17. juuni 1682 Stockholm, Stockholmi loss – 11. detsember/30. november 1718 Fredrikshald, Fredriksteni kindluse juures) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Karl XII · Näe rohkem »

Kastre jõelahing

Kastre jõelahing oli lahing, mis toimus Põhjasõja käigus Rootsi kuningriigi Peipsi flotilli ja Vene tsaaririigi Peipsi lodjalaevastiku vahel.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Kastre jõelahing · Näe rohkem »

Katariina I

Katariina I Katariina I (15. aprill (vana kalendri järgi 5. aprill) 1684 – 17. mai (vkj 6. mai) 1727) oli Venemaa Keisririigi keisrinna aastatel 1725–1727, kes abielu kaudu Peeter Esimesega sai Romanovite dünastia liikmeks ning pärast Peeter I surma 1725.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Katariina I · Näe rohkem »

Käsu Hansu nutulaul

Käsu Hansu nutulaul on Puhja köstri Käsu Hansu (Hans Käsk, Hans Kess) 1708.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Käsu Hansu nutulaul · Näe rohkem »

Kindral en chef

Kindral en chef on mitmetes riikides kehtinud või kehtiv sõjaväeline auaste.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Kindral en chef · Näe rohkem »

Kindralfeldmarssal (Venemaa)

Kindralfeldmarssal (vene keeles генерал-фельдмаршал) oli Venemaa tsaari- ja keisririigi kõrgeim sõjaväeline auaste 1917.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Kindralfeldmarssal (Venemaa) · Näe rohkem »

Koporje

Koporje (soome Kaprio, Landvern, eesti keeles Kaporje, rootsi keeles Koporje) on küla (село) Venemaal Leningradi oblastis Lomonossovi rajoonis, Koporje lahe ääres.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Koporje · Näe rohkem »

Läti ajalugu

Läti 21. sajandil Läti ajalugu on ülevaade tänapäeva Läti territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Läti ajalugu · Näe rohkem »

Lebjažje (Lomonossovi rajoon)

Mälestusmärk Lebjažje sõjaväeosa juures Lebjažje on alev Venemaal Leningradi oblastis Lomonossovi rajoonis, Lebjažje valla keskus.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Lebjažje (Lomonossovi rajoon) · Näe rohkem »

Leivu keel

Leivu keel (ka leivu murre, leivu murrak) on lõunaeestiline keelekuju, mida kõneles leivude rahvarühm Kirde-Lätis Koivaliina, Lejasciemsi ja Alūksne vahel.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Leivu keel · Näe rohkem »

Lesnaja lahing

Lesnaja lahing oli Põhjasõja käigus 9. oktoobril (vkj 28. septembril, Rootsi kalendri järgi 29. septembril) 1708 Rzeczpospolita aladel Lesnaja küla all Vene tsaaririigi sõjaväe ja Rootsi sõjavägede vahel toimunud lahing, mille tulemusel Vene väed sundisid taganema A. Lewenhaupti juhitud Baltikumi aladelt pärit väesalga.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Lesnaja lahing · Näe rohkem »

Luunja vald

Luunja vald on omavalitsusüksus Tartu maakonna idaosas, täpsemalt Eesti 2.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Luunja vald · Näe rohkem »

Malatitze lahing

Malatitze lahing (vene poolel tuntud ka kui Dobroje lahing) oli Põhjasõja käigus 14.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Malatitze lahing · Näe rohkem »

Narva lahing (1700)

Narva lahing toimus Põhjasõja käigus 30. novembril (Juliuse kalendri järgi 19. novembril, Rootsi kalendri järgi 20. novembril) 1700 Narvas Rootsi kuningriigi ja Vene tsaaririigi vägede vahel.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Narva lahing (1700) · Näe rohkem »

Narva piiramine (1700)

Narva piiramine oli Põhjasõja alguses Eestis 1700.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Narva piiramine (1700) · Näe rohkem »

Pakktee

Saksamaal Campemooris 2006. aastal välja kaevatud pakktee rajati 4600 eKr Pakkteedeks nimetatakse vanimaid säilinud inimkätega rajatud teid, mis on okstest, hagudest või palkidest rajatud teed ehk soosillad.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Pakktee · Näe rohkem »

Püha Andreas Esmakutsutu ordeni kavaleride loend

Siin on loetletud Venemaa Keisririigi Püha Andrease ordeni kavalerid.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Püha Andreas Esmakutsutu ordeni kavaleride loend · Näe rohkem »

Pühajõe lahing

Pühajõe lahing toimus Põhjasõja alguses 1700.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Pühajõe lahing · Näe rohkem »

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Põhjasõda · Näe rohkem »

Põhjasõda Eesti alal

Põhjasõda Eesti alal toimus aastatel 1700–1710 ning oli osa Läänemerel ülemvõimu pärast peetud Põhjasõjast (1700–1721), milles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa kuurvürstiriik, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisi kuningriik ja Hannoveri kuurvürstiriik.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Põhjasõda Eesti alal · Näe rohkem »

Põltsamaa mõis

Põltsamaa ehk Vana-Põltsamaa mõis (saksa keeles Schloss Oberpahlen) oli rüütlimõis Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaal.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Põltsamaa mõis · Näe rohkem »

Poltava lahing

Poltava (traditsiooniliselt: Poltaava) lahing toimus Vene ja Rootsi vägede vahel Põhjasõja ajal tänapäeva Ukrainas Poltava linna lähedal 8. juulil 1709.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Poltava lahing · Näe rohkem »

Räpina-Lokuta lahing

Räpina-Lokuta lahing (4/15. september 1701) oli üks väiksematest lahingutest, mis võideldi 1701.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Räpina-Lokuta lahing · Näe rohkem »

Riia piiramine (1710)

Riia piiramine oli Vene tsaaririigi vägede Rootsi kuningriigi Liivimaa provintsi keskuse ja Riia kindluse sõjaline piiramis- ja vallutusoperatsioon Põhjasõja käigus 1710.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Riia piiramine (1710) · Näe rohkem »

Romanovite 300-aastase valitsemise juubeli monument

Romanovite 300-aastase valitsemise juubeli monument oli pooleli jäänud monument Venemaal Kostroma kremlis.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Romanovite 300-aastase valitsemise juubeli monument · Näe rohkem »

Rootsi sissetung Venemaale

Rootsi sissetung Venemaale kuningas Karl XII juhtimisel oli Põhjasõja ajal toimunud konflikt.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Rootsi sissetung Venemaale · Näe rohkem »

Rudolph Felix Bauer

Rudolph Felix Bauer Rudolph Felix Bauer (ka Rudolf Friedrich Bauer ja Adolf Rudolf Fredrik Bauer; vene keeles Рудольф Феликс Бауэр, Rodion Baur (Bour), Родион Христианович Баур (Боур); 1667–1717) oli Holsteinist pärit sõjaväelane Peeter I teenistuses.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Rudolph Felix Bauer · Näe rohkem »

Sündinud 25. aprillil

Siin loetletakse 25. aprillil sündinud tuntud inimesi.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Sündinud 25. aprillil · Näe rohkem »

Sõjaväelaste loend

Siin on loetletud sõjaväelasi.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Sõjaväelaste loend · Näe rohkem »

Stephan Raabe

Stephan Raabe (Rabe), Steppinsch Krauklis ehk Ronga Tehvan oli 18.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Stephan Raabe · Näe rohkem »

Tartu piiramine (1704)

Tartu piiramine oli 1704 Põhjasõjas toimunud sõjaline operatsioon, mille tulemusena langes Tartu linn Rootsi kuningriigi käest Vene tsaaririigi vägede kätte.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Tartu piiramine (1704) · Näe rohkem »

Vana-Pebalgi piiskopilinnus

Vana-Pebalgi piiskopilinnus (saksa Pebalg, Alt-Pebalg, läti Vecpiebalga 'vana Balga äärne') oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud teetõkke ja majanduslinnus, mis kuulus Rauna linnusepiirkonda.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Vana-Pebalgi piiskopilinnus · Näe rohkem »

Vastse-Kasaritsa lahing

Vastse-Kasaritsa lahing (4./15. september 1701) oli üks kolmest väiksemast lahingust Kagu-Eestis Wolmar Anton von Schlippenbachi Rootsi ja Boriss Šeremetjevi Vene vägede vahel.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Vastse-Kasaritsa lahing · Näe rohkem »

Vastseliina vald

Vastseliina vald oli vald Võru maakonnas.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Vastseliina vald · Näe rohkem »

Volmari ordulinnus

Volmari vana apteek linnusevaremetes, kus nüüd asub Volmari muuseum Linnusevaremed hilisõhtul Volmari ordulinnus (saksa Wolmar, läti Valmiera, ladina Woldemaria) oli Liivi ordule kuulunud suurlinnus, mis asub Lätis Volmari linnas Raatesi oja, (Piiskopi kraav, Rates upite, Ratsupe, Mühlbach, Rathe fluss, Bischof Graben) looke ja linnusest lõuna poolt mööda voolava Koiva jõe vahelisel kõrgel kaldaneemikul.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Volmari ordulinnus · Näe rohkem »

Wolmar Anton von Schlippenbach

Schlippenbachide Pornuse liini vapp Wolmar Anton von Schlippenbach (23. veebruar 1653 – detsember 1739) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane, Rootsi sõjaväe Liivi- ja Eestimaa väliarmee ülemjuhataja, Eestimaa kindralkuberneri asetäitja 1705–1707, kindralleitnant (1708).

Uus!!: Boriss Šeremetev ja Wolmar Anton von Schlippenbach · Näe rohkem »

1700

1700.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja 1700 · Näe rohkem »

1702

1702.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja 1702 · Näe rohkem »

18. sajand Eestis

18.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja 18. sajand Eestis · Näe rohkem »

25. aprill

25.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja 25. aprill · Näe rohkem »

27. november

27.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja 27. november · Näe rohkem »

4. juuni

4.

Uus!!: Boriss Šeremetev ja 4. juuni · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Boris Petrovitš Šeremetjev, Boriss Petrovitš Šeremetev, Boriss Šeremetjev.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »