Side

846 suhted: Aafrika eksarhaat, Aasia (Rooma provints), Abbassiidide kalifaat, Abhaasia, Abhaasia ajalugu, Abhaasia valitsejate nimistu, Abhaasid, Absolutism, Adeodatus I, Adrianoopoli lahing, Adrianoopoli lahing (378), Aelia Pulcheria, Agapetus I, Ahhaia (Rooma provints), Ahhaia vürstiriik, Ahhurjan, Aischylos, Aksum, Akvarell, Al-‘Aqabah, Alarich I, Albaania, Albaania ajalugu, Albaania lipp, Albaanlased, Aleksander II (paavst), Aleksandria raamatukogu, Aleppo, Alexander Schmemann, Alexandros (Bütsantsi keiser), Alexios I Komnenos, Alexios II Komnenos, Alexios III Angelos, Alexios IV Angelos, Alexios V Dukas Murzuphlos, Alušta, Alupka, Amalasuintha, Amalfi hertsogkond, Ambon (õigeusu kirik), Anastasios II, Anastasius I (keiser), Anatoolia, Andesiit, Andrei Bogoljubski, Andronikos I Komnenos, Andronikos II Palaiologos, Andronikos III Palaiologos, Anglosaksid, Anjou dünastia, ..., Ankara, Anna, Annaba, Antakya, Antiikaeg, Antiikolümpiamängud, Apostlite kirik, Apostlite kirik (Konstantinoopol), Arcadius, Arkosoolium, Armeenia, Armeenia ajalugu, Armeenia diasporaa, Armeenlased Osmanite riigis, Astronoomia ajalugu, Ateena akropol, Austria hertsogkond, Avaari khaaniriik, Álmos, Šibenik, İstanbul, İzmit, İznik, Ósios Loukás, Õigeusu kirik, Évinos, Baba Vida, Bagrationi dünastia, Balduin IV (Jeruusalemm), Balkani poolsaar, Balkani riigid, Balkanika, Basileios I, Bürokraatia, Bütsants, Bütsantsi ajalugu, Bütsantsi kalender, Bütsantsi keisrite loend, Bütsantsi-Araabia sõjad, Bütsantsi-Osmanite sõjad, Bejaïa, Belgrad, Belisario, Benedictus VIII, Benedictus XVI välispoliitika, Benevento hertsogkond, Berberi mäss, Bitüünia, Bitüünia ja Pontus (Rooma provints), Blide, Boëthius, Bologna, Bondi sündmused, Bosnia, Bosnia ja Hertsegoviina, Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal, Bulgaaria (teema), Bulgaaria Õigeusu Kirik, Bulgaaria tsaaririik, Bulgaaria-Osmanite sõjad, Bulgaarid, Byzantion, Candia kuningriik, Capua vürstkond, Castello Baradello, Catanzaro, Cattolica di Stilo, Cádiz, Champagne'i Adèle, Charles VIII, Chersonesos, Chora kirik, Clemens IV, Codex aureus Pultoviensis, Codex Iustinianus, Codex purpureus Rossanensis, Codex Theodosianus, Comacina saar, Conon, Constans II, Constantinus, Constantinus Suur, Constantinuse kingitus, Corpus iuris civilis, Cresi saar, Curtea Nouă, Częstochowa Jumalaema ikoon, De docta ignorantia, Dečani klooster, Demetrios Thessalonikist, Despootia, Digesta, Diocletianus, Diolkos, Donaator, Donatism, Dubrovnik, Duklja, Dyrrhachiumi lahing (1081), Ecce homo, Eelromaani kunst, Eesti esiajalugu, Eesti majandus, Eesti viikingiaeg, Egiptus (Rooma provints), Egiptuse ajalugu, Eksarh, Emilia Romagna, Epeiros, Esimene Bulgaaria tsaaririik, Esimene ristisõda, Esimese maailmasõja põhjused, Eudokia Makrembolitissa, Eugenius II, Eugenius III, Eunuhh, Euroopa Liidu tulevane laienemine, Evangelist, Fatimiidide kalifaat, Fenâri Îsâ mošee, Ferenc Borgia Kéri, Ferrara, Filigraan, Firenze Vabariik, Flandria, Frankokraatia, Fresko, Frigiduse lahing, Friuli, Friuli hertsogkond, Gaeta hertsogkond, Gallipoli langemine, Garum, Gaziantep, Géza Gárdonyi, Gelasius I, Genova vabariik, Gerasa Kosmase ja Damianose kirik, Gerasa Ristija Johannese kirik, Germaanlased, Glüptika, Gloria in excelsis Deo, Goodid, Gooti sõda, Granada, Gregorius I, Gregorius VII, Gruusia, Gruusia ajalugu, Gruusia nimi, Guglielmo da Venezia, Hadrianus II, Hadrianus IV, Hadrianuse villa, Hagia Sophia, Haifa, Harald Hardrada, Hauteville, Hedeby, Hedwigi peeker, Heliodoros, Herakleios I, Herakleios II, Herakleitos, Hesühhasm, Hieroglüüf, Hilisantiikaeg, Hiliskeskaeg, Hispaania ajalugu, Historia Langobardorum, Hollandi krahvkond, Horezm, Horvaatia ajalugu, Horvaatia kuningriik (keskaegne), Horvaatia liidus Ungariga, Hunnid, Ida-Traakia, Idagoodid, Idagootide kuningriik, Idaslaavlased, Ikonioni sultanaat, Ikonoklasm, Ikonoklasm Bütsantsis, Ikoon, Ikooninurk, Illuminatsioon, Impeerium, Inglismaa, Innocentius III, Innocentius V, Institutiones, Iraani ajalugu, Irene (Bütsantsi keisrinna), Isaak I Komnenos, Isaak II Angelos, Isikukultus, Istria mark, Itaalia, Itaalia ajalooliste riikide loend, Itaalia ajalugu, Itaalia katepanikion, Itaalia kronoloogia, Itaalia kuningas, Itaalia kuningriik (keskaegne), Ivan III, Ivan Julm, Jaan Allpere, Jaroslav Tark, Jason Goodwin, Jeruusalemma kuningriik, Johannes Damaskusest, Johannes I Tzimiskes, Johannes II Komnenos, Johannes III (paavst), Johannes III Dukas Vatatzes, Johannes IV Laskaris, Johannes V Palaiologos, Johannes VI (paavst), Johannes VI Kantakouzenos, Johannes VII (paavst), Johannes X, Johannes XII, Johannes XIII, Johannes XXI, Johannese basiilika (Efesos), Joonia saared Veneetsia võimu all, Jordaania, Juri Dolgoruki, Justinianus II, Justinianuse katk, Justinus I, Justinus II, Juugend, Kaarfriis, Kalchedoni kirikukogu, Kalifaat, Kamilavka, Kapadookia (Rooma provints), Kapiteel, Karamagara sild, Karl Suur, Karolingide kunst, Kartaago, Karussell, Kasaarid, Kassia Konstantinoopolist, Kastraat, Kateeder (kirik), Katharévousa, Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni, Kärnteni liidumaa, Küpros, Küprose ajalugu, Küprose kuningriik, Küprose muusika, Kõikide kurbade rõõm, Kõrgkeskaeg, Keerdsammas, Kertši Ristija Johannese kirik, Keskaeg, Keskaja filosoofia, Keskaja kirjandus, Keskaja kunst, Keskaja muusika, Ketasfriis, Kiiev, Kiievi ja kogu Vene metropoliit, Kiievi-Vene, Kiliikia, Kiliikia (Rooma provints), Kilija, Kirikuriik, Kliiros, Knut Eriksson, Kolmas ristisõda, Komposiitorder, Konstantinoopol, Konstantinoopoli Õigeusu Kirik, Konstantinoopoli piiramine (1453), Konstantinoopoli suur palee, Konstantinos III, Konstantinos IX Monomachos, Konstantinos Laskaris, Konstantinos V, Konstantinos VI, Konstantinos VII, Konstantinos VIII, Konstantinos X Dukas, Konstantinos XI, Konsul (Vana-Rooma), Koorivõre, Kopti kunst, Korsika, Korsuni Jumalaema, Korvkapiteel, Kose aardeleid, Kosova keskaegsed mälestusmärgid, Kreeka, Kreeka ajalugu, Kreeka minuskel, Kreeka muusika, Kreeka tuli, Kreekakatoliku kirik, Kreeklased, Kreeta, Kriimani kivikalme, Krimm, Krimmi poolsaar, Kristlik ajaarvamine, Kristlik muusika, Kristlus, Kroon (institutsioon), Kuupkapiteel, Kuveidi ajalugu, Ladina keisririigi valitsejate loend, Ladina keisririik, Laimós, Lalsi Püha Nikolause kirik, Langobardia Minor, Langobardid, Langobardide kuningriik, Lauto, Lääne-Rooma keisririik, Läänegoodid, Läänegootide arhitektuur ja kunst, Läänegootide kuningriik, Lääneslaavlased, Lähis-Ida ajalugu, Läti, Läti ajalugu, Lõuna-Itaalia, Lõuna-Venemaa, Lõunaslaavlased, Leo I, Leo I (keiser), Leo II (keiser), Leo III (keiser), Leo III (paavst), Leo IV (keiser), Leo IV (paavst), Leo V (keiser), Leo VI (keiser), Leontios, Leptis Magna, Liibüa, Liibüa ajalugu, Lilla, Lingua franca, Liseen, Lombardia, Longinuse oda, Lucca, Ludwig III Laps, Madonna, Makedoonia (Rooma provints), Makedoonia rahvuslus, Malta, Malta ordu, Manööversõda, Mandri-Euroopa, Manuel I Komnenos, Manzikerti lahing, Marcianus, Marinus I, Martüroloogium, Martinus IV, Mauretaania, Mauretania Caesariensis, Mauretania Tingitana, Maurice Paléologue, Mauricius, Möösia, Müstiline Venemaa, Mediolanumi lahing, Mehmed I, Menon (dialoog), Menorca, Michael II, Michael III, Michael IV, Michael IX Palaiologos, Michael Psellos, Michael V, Michael VI, Michael VII Dukas, Michael VIII Palaiologos, Mihhail Vrubel, Mikołaj Kopernik, Moldova (piirkond), Moldova vürstiriik, Monaco, Monarh, Monreale toomkirik, Montenegro, Montenegro vapp, Montesquieu, Montserrati Jumalaema, Morea, Morea despootkond, Morea sõda, Mosaiik, Moskva suurvürstiriik, Murano, Museion, Myrelaion, Napoli hertsogkond, Narses, Neitsitorn (İstanbul), Neljas ristisõda, Nicolaus III, Nikaia keisririik, Nikephoros I, Nikephoros II Phokas, Nikephoros III Botaneiates, Nikolaos Mesarites, Nikolaus, Nikomeedia, Nikopoli lahing, Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse, Northumbria, Novellae, Nurgatromp, Ohrid, Ohridi piirkonna loodus- ja kultuuripärand, Oleg, Opus mixtum, Opus sectile, Orban, Orel, Orhan I, Osman I, Osmanite interreegnum, Osmanite riik, Osmanite sõjad Euroopas, Osmanite-Habsburgide sõjad, Osmanite-Ungari sõjad, Osmanite-Veneetsia sõda (1463–1479), Oterdis, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Ottone Orseolo, Paide Jumalaema Uinumise kirik, Paiküla kivikalmed, Palaiologosed, Palermo, Palestiina (piirkond), Palitsa, Palmyra, Pammakaristose kirik, Paolo Veneziano, Paschalis I, Paschalis II, Paulus I, Pärnu–Viljandi–Tartu veetee, Püha Gregoriuse missa, Püha maa, Püssirohi, Põhja-Aafrika, Põhja-Makedoonia ajalugu, Põhja-Makedoonia Osmanite Riigis, Põhja-Traakia, Pelagius I, Pendilia, Pescara, Petšeneegid, Petik, Philippikos, Phokas, Piacenza, Pildikeeld islamis, Pisa vabariik, Pitser, Pjotr Tšaadajev, Platoni Akadeemia, Pliimennik, Połack, Polaarsus rahvusvahelistes suhetes, Politeia, Poola ajalugu Jagelloonide dünastia ajal, Poola keskaeg, Porfüür, Pseudovene stiil, Purpurpärgament, Purpurtigu, Quedlinburg, Raudvärava lahing, Ravenna, Ravenna eksarhaat, Ravenna San Vitale basiilika, Réthymno, Ristikandmine, Ristiltvõtmine, Ristisõdijate riigid, Ristisõjad, Robert Browning (ajaloolane), Roger II, Romanos I, Romanos II, Romanos III, Romanos IV Diogenes, Romulus Augustulus, Rooma, Rooma õiguse retseptsioon, Rooma impeeriumi allakäigu ja languse ajalugu, Rooma Itaalia, Rooma keiser, Rooma keiser (täpsustus), Rooma keisririik, Rooma rüüstamine (546), Rooma riik, Rooma-aegne Armeenia, Rooma-Pärsia sõjad, Rootsi-Novgorodi sõjad, Rossano, Rumeelia, Rumeenia muusika, Rumi seldžukkide sultanaat, Sada päeva, Saksa-Rooma riik, Saksid, Salerno vürstkond, Santa Maria in Valle Porclaneta, Santi Pietro e Paolo d'Agrò, Sarandë, Saratseenid, Sardiinia kuningriik, Süüria (Rooma provints), Süüria ajalugu, Süleyman bin Kutalmış, Sündinud 10. aprillil, Sündinud 7. novembril, Seitsme Saare Vabariik, Seldžukid, Seldžukkide riik, Selim I, September 2006, Serbia, Serbia katepanikion, Serbia kuningriik (keskaegne), Serbia tsaaririik, Severinus (paavst), Sibulkuppel, Sigismund (Saksa-Rooma keiser), Siiditee, Silmusnelinurk, Silverius, Siracusa, Sirmium, Sirmiumi teema, Sitsiilia ajalugu, Sitsiilia emiraat, Sitsiilia kuningriik, Sitsiilia teema, Sitsiilia vespri sõda, Sitsiilia vesprid, Skýrose linn, Skýrose saar, Skopje, Slaavlased, Sloveenia Istria, Smalt, Smalt (klaas), Soko Grad, Solidus, Soobel, Sorrento hertsogkond, Sotši, Stato da Mar, Staurakios, Stephanus II, Steven Runciman, Stockholmi codex aureus, Sudak, Surematud, Surma ratsanikud, Surnud 29. augustil, Surnud 29. mail, Suur rahvasterändamine, Suur-Kreeka, Suur-Määri riik, Suzdali Jumalaema Sündimise katedraal, Svjatoslav I, Symmachus, Tabula ansata, Tartu I aare, Tšerkessia, Tüüringid, Teema (haldusüksus), Teine ristisõda, Tellismüüritis, Templon, Tessaloonika vaga Theodora, Theoderich Suur, Theoderichi mausoleum, Theodora (Bütsantsi keisrinna), Theodora Porphyrogennete, Theodoros II Laskaris, Theodoros Studites, Theodorus I, Theodosios III, Theodosius I, Theodosius II, Theophanes Kreeklane, Theophilos, Thessaloníki, Tiberios III, Tiberius II, Ticinum, Timur, Tirana, Torcello, Toulouse'i krahvkond, Traakia (Rooma provints), Traaklased, Trabzon, Tribonianus, Tsentraalehitis, Tyras, Ukraina ajalugu, Ungari keel, Ungari kuningriik, Ungari Püha kroon, Ungari vürstiriik, Uusbütsantsi stiil, Valahhia, Valahhia vürstiriik, Valgevene ajalugu, Vana-Egiptuse ajalugu, Vana-Makedoonia, Vanausulised, Vandaalid, Varakeskaeg, Varna lahing, Varna ristisõda, Vassili III, Väike-Armeenia, Värvipigment, Vürstipeegel, Vürstlik piiskop, Võrukesed, Vello Lõugas, Vene, Vene Õigeusu Kirik, Veneetsia, Veneetsia vabariik, Venemaa ajalugu, Venemaa muusika, Vesuuv, Vidin, Vigilius, Viikingiaeg, Viikingid, Viini kroonimisevangeliaar, Violett (heraldika), Vitalianus, Vladimir Krasnoje Solnõško, Vladimir Monomahh, Vladimiri Jumalaema ikoon, Vladimiri Püha Dimitri katedraal, Vlatadoni klooster, Volga-Bulgaaria, Votiivkroon, Vsevolod Suurpesa, Yarmūk, Zacharias, Zeno, Zmijinõi, Zoe Karbonopsina, Zoe Palaiologina, Zoe Porphyrogennete, 1. august, 1. jaanuar, 1. juuni, 1. oktoober, 1. september, 10. aprill, 10. jaanuar, 1025, 1083, 1169, 1180, 1183, 12. sajand, 1204, 13. aprill, 13. september, 14. september, 1444, 15. august, 15. detsember, 15. juuli, 15. veebruar, 17. detsember, 18. jaanuar, 18. juuni, 18. november, 19. veebruar, 2. jaanuar, 20. august, 203, 24. juuli, 25. august, 25. detsember, 25. jaanuar, 25. märts, 26. august, 26. juuli, 27. jaanuar, 29. august, 29. juuli, 29. mai, 3. september, 30. detsember, 363, 394, 395, 4. juuli, 4. juuni, 4. november, 401, 414, 430, 439, 442, 447, 450, 453, 474, 5. sajand, 518, 523, 524, 528, 534, 535, 535.–536. aasta kliimakatastroof, 550, 551, 552, 553, 562, 572, 603, 611, 628, 641, 650, 668, 678, 679, 680, 685, 692, 695, 697, 698, 7. juuli, 7. november, 705, 707, 711, 713, 715, 716, 719, 720, 726, 728, 730, 731, 739, 741, 742, 750, 751, 752, 754, 769, 771, 775, 780, 781, 786, 788, 790, 792, 797, 8. september, 802, 803, 821, 878, 9. august, 9. juuli, 9. november, 960, 963. Laienda indeks (796 rohkem) » « Kahaneb indeks

Aafrika eksarhaat

Aafrika eksarhaat aastal 565 Aafrika eksarhaat või (pealinna järgi) Kartaago eksarhaat oli Ida-Rooma keisririigi haldusüksus, mis hõlmas valdusi Vahemere lääneosas ja mida valitses eksarh või asekuningas.

Uus!!: Bütsants ja Aafrika eksarhaat · Näe rohkem »

Aasia (Rooma provints)

Aasia provints Rooma keisririigis Rooma Anatoolia provintsid Trajanuse ajal, sealhulgas Aasia Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses aastatel 117-138 pKr), Lääne-Anatoolias senatiprovints '''Asia''' (Edela-Türgis) Rooma Väike-Aasia-vallutus Rooma Aasia provints või Asiana (kreeka: Ἀσία või Ἀσιανή), Bütsantsi ajal Früügia, oli hilise vabariigiga liidetud haldusüksus.

Uus!!: Bütsants ja Aasia (Rooma provints) · Näe rohkem »

Abbassiidide kalifaat

Abbassiidide kalifaat ehk Bagdadi kalifaat oli Abbassiidide dünastia poolt valitsetud Kalifaat 750–1258.

Uus!!: Bütsants ja Abbassiidide kalifaat · Näe rohkem »

Abhaasia

Abhaasia (abhaasi keeles Аҧсны (Aphsnõ), gruusia keeles აფხაზეთი (Aphhazethi), vene keeles Абхазия (Abhazija)) on vaidlusalune territoorium Taga-Kaukaasia lääneosas Musta mere (lõunas) ja Suur-Kaukasuse (põhjas) vahel.

Uus!!: Bütsants ja Abhaasia · Näe rohkem »

Abhaasia ajalugu

Abhaasia ajalugu on ülevaade Abhaasia alade ajaloost.

Uus!!: Bütsants ja Abhaasia ajalugu · Näe rohkem »

Abhaasia valitsejate nimistu

Abhaasia Kuningate nimistu (gruusia აფხაზთა მეფეთა დივანი, Ap'xazta mep'eta nimistu, on tõlgitud Abhaasia Kuningate kroonikast) on dokument, mis on koostatud keskaegses Gruusia keeles 10.

Uus!!: Bütsants ja Abhaasia valitsejate nimistu · Näe rohkem »

Abhaasid

Abhaasid (abhaasi keeles аҧсуаа) on Kaukaasia rahvas.

Uus!!: Bütsants ja Abhaasid · Näe rohkem »

Absolutism

Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.

Uus!!: Bütsants ja Absolutism · Näe rohkem »

Adeodatus I

Adeodatus I (ka Deusdedit I) oli paavst 615–618.

Uus!!: Bütsants ja Adeodatus I · Näe rohkem »

Adrianoopoli lahing

* Adrianoopoli lahing (324) – Constantinus Suur lõi kodusõjas Liciniust;.

Uus!!: Bütsants ja Adrianoopoli lahing · Näe rohkem »

Adrianoopoli lahing (378)

Adrianoopoli lahing peeti 378.

Uus!!: Bütsants ja Adrianoopoli lahing (378) · Näe rohkem »

Aelia Pulcheria

Aelia Pulcheria (kreeka keeles Πουλχερία; sündinud 19. jaanuaril 398/399, surnud juulis 453) oli Ida-Rooma keisrinna, kes nõustas oma venna keiser Theodosius II valitsemist tema nooruses ja hiljem oli keiser Marcianuse abikaasa alates 450.

Uus!!: Bütsants ja Aelia Pulcheria · Näe rohkem »

Agapetus I

Agapetus I (ka Agapitus I) oli paavst 535–536.

Uus!!: Bütsants ja Agapetus I · Näe rohkem »

Ahhaia (Rooma provints)

Ahhaia provints Rooma keisririigis, u. 125 pKr Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses 117-138), näidatud Ahhaia senatiprovints (Lõuna-Kreeka) Hadrianuse sesterts Ahhaia provintsi tähistamiseks Ahhaia (kreeka: Ἀχαΐα; ladina: Achaia) oli Rooma keisririigi provints, sinna hulka kuulusid Peloponnesos, Atika, Boiootia, Euboia, Küklaadid ning osi Fthiótidast, Aitoolia-Akarnaaniast ja Phokisest.

Uus!!: Bütsants ja Ahhaia (Rooma provints) · Näe rohkem »

Ahhaia vürstiriik

Ahhaia ehk Morea vürstiriik oli riik Peloponnesose poolsaarel, mis rajati Bütsantsi keisririigi asemele pärast Konstantinoopoli vallutamist 1204.

Uus!!: Bütsants ja Ahhaia vürstiriik · Näe rohkem »

Ahhurjan

Ahhurjani jõgi Ahhurjani jõgi (armeenia: Ախուրյան; türgi: Arpaçay; vene: Арпачай või Ахурян) on jõgi Lõuna-Kaukaasias.

Uus!!: Bütsants ja Ahhurjan · Näe rohkem »

Aischylos

Aischylos Aischylos (varem eesti keeles ka Aishülos; vanakreeka keeles Αἰσχύλος, ladina keeles Aeschylus; 525 eKr Atikas Eleusises – 456 eKr Gelas) oli vanakreeka tragöödiakirjanik, kes sai kuulsaks varsti pärast Kreeka-Pärsia sõdu.

Uus!!: Bütsants ja Aischylos · Näe rohkem »

Aksum

Aksum on Etioopia põhjapiiri lähedal asuv linn, kunagise Aksumi riigi pealinn.

Uus!!: Bütsants ja Aksum · Näe rohkem »

Akvarell

Kunstnik, kes maalib vesivärvidega Akvarellvärviklotsid maalikastis Akvarell (itaalia sõnast acquerello, see omakorda tuletatud ladina keele sõnast aqua 'vesi') on maalitehnika, mille puhul värv kantakse pinda laseerivalt katvate vees lahustuvate värvidega (märjalt-märga tehnikas või kihtide viisi) paberile, siidile või pärgamendile.

Uus!!: Bütsants ja Akvarell · Näe rohkem »

Al-‘Aqabah

Vaade Al-‘Aqabah'le Al-‘Aqabah (varasem eestikeelne nimi Akaba) on linn Jordaanias Punase mere Al-‘Aqabah' lahe kaldal, Jordaania ainuke meresadam.

Uus!!: Bütsants ja Al-‘Aqabah · Näe rohkem »

Alarich I

Alarichi mälestustahvel Walhallas, Regensburg Alarich I (ladina keeles Alaricus; umbes 370 – 410) oli läänegootide kuningas 395–410.

Uus!!: Bütsants ja Alarich I · Näe rohkem »

Albaania

Albaania, ametlikult Albaania Vabariik, on riik Lõuna-Euroopas Balkani poolsaare lääneosas.

Uus!!: Bütsants ja Albaania · Näe rohkem »

Albaania ajalugu

Albaania Albaania ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Albaania territooriumil.

Uus!!: Bütsants ja Albaania ajalugu · Näe rohkem »

Albaania lipp

Albaania lipp on Albaania Vabariigi ametlik lipp.

Uus!!: Bütsants ja Albaania lipp · Näe rohkem »

Albaanlased

Albaanlaste kodumaad ja diasporaa Albaanlased (endanimetus shqiptarë 'kotkaste pojad') on rahvas Balkani poolsaare lääneosas, kelle üldarv on umbes 8 miljonit.

Uus!!: Bütsants ja Albaanlased · Näe rohkem »

Aleksander II (paavst)

Aleksander II, ladinapäraselt Alexander II (Anselmo da Baggio), oli paavst 1061–1073.

Uus!!: Bütsants ja Aleksander II (paavst) · Näe rohkem »

Aleksandria raamatukogu

Aleksandria raamatukogu oli tähtsaim antiikmaailma raamatukogu.

Uus!!: Bütsants ja Aleksandria raamatukogu · Näe rohkem »

Aleppo

Aleppo (varem ka Haleb, ar حلب Ḩalab) on linn Süürias, Ḩalabi provintsi (Muḥāfaẓat Ḥalab) halduskeskus.

Uus!!: Bütsants ja Aleppo · Näe rohkem »

Alexander Schmemann

Alexander Schmemann (ka Aleksandr Šmeman ja Alexandre Schmemann; vene keeles Александр Дмитриевич Шмеман; 13. september 1921 Tallinn – 13. detsember 1983 New York) oli õigeusu preester, teoloog ja kirjanik, hulga raamatute autor.

Uus!!: Bütsants ja Alexander Schmemann · Näe rohkem »

Alexandros (Bütsantsi keiser)

Alexandros Porphyrogenitus (kreeka keeles: Αλέξανδρος (Alexandros); u 870  – 6. juuni 913) oli Bütsantsi keiser aastatel 912–913.

Uus!!: Bütsants ja Alexandros (Bütsantsi keiser) · Näe rohkem »

Alexios I Komnenos

Alexios I Komnenos (kreeka keeles: Ἀλέξιος Κομνηνός, 1057 – 15. august 1118), ladinapäraselt Alexius I Comnenus, oli Bütsantsi keiser aastatel 1081–1118.

Uus!!: Bütsants ja Alexios I Komnenos · Näe rohkem »

Alexios II Komnenos

Alexios II Komnenos (kreeka keeles Αλέξιος Β′ Κομνηνός; ladinapäraselt Alexius II Comnenus; 14. september 1169 – september 1183) oli Bütsantsi keiser aastatel 1180–1183. Alexios tõusis troonile alaealisena, mistõttu juhtisid riiki tegelikult tema lühikese valitsusaja jooksul regendid.

Uus!!: Bütsants ja Alexios II Komnenos · Näe rohkem »

Alexios III Angelos

Alexios III Angelos (kreeka keeles Ἀλέξιος Κομνηνός Ἄγγελος (Alexios Komnēnos Angelos); umbes 1153 – 1211) oli Bütsantsi keiser 1195.

Uus!!: Bütsants ja Alexios III Angelos · Näe rohkem »

Alexios IV Angelos

Alexios IV Angelos või ladinapäraselt Alexius IV Angelus (kreeka keeles Ἀλέξιος Ἄγγελος; u. 1182 – veebruar 1204) oli Bütsantsi keiser 1203.

Uus!!: Bütsants ja Alexios IV Angelos · Näe rohkem »

Alexios V Dukas Murzuphlos

Alexios V Dukas, ladinapäraselt Alexius V Ducas (kreeka keeles Ἀλέξιος Δούκας; u 1140 – detsember 1204), oli Bütsantsi keiser 1204.

Uus!!: Bütsants ja Alexios V Dukas Murzuphlos · Näe rohkem »

Alušta

Alušta on linn Ukrainas Krimmi lõunarannikul.

Uus!!: Bütsants ja Alušta · Näe rohkem »

Alupka

Alupka on linn Ukrainas Krimmi lõunarannikul.

Uus!!: Bütsants ja Alupka · Näe rohkem »

Amalasuintha

Amalasuintha (sündinud 495, surnud 30. aprillil 534/535 Toscanas) oli Theoderich Suure tütar ja idagootide kuningriigi valitseja aastail 526–535.

Uus!!: Bütsants ja Amalasuintha · Näe rohkem »

Amalfi hertsogkond

Amalfi hertsogkond (itaalia: Ducato di Amalfi) või Amalfi vabariik (itaalia: Repubblica di Amalfi) oli 10.

Uus!!: Bütsants ja Amalfi hertsogkond · Näe rohkem »

Ambon (õigeusu kirik)

Ambon (kreeka keeles 'mäe äär') on õigeusu kirikus altariesise keskmine osa kuninglike uste ees, kus diakon ütleb ekteeniat, loeb evangeeliumi ja preester peab jutlust.

Uus!!: Bütsants ja Ambon (õigeusu kirik) · Näe rohkem »

Anastasios II

Anastasios II või Artemios Anastasios või ladinapäraselt Anastasius II (kreeka keeles: Ἀρτέμιος Ἀναστάσιος, surnud 1. juuni 719), sünninimega Artemios, oli Bütsantsi keiser 4.

Uus!!: Bütsants ja Anastasios II · Näe rohkem »

Anastasius I (keiser)

Anastasius I (Imperator Caesar Flavius Anastasius Augustus; kreeka keeles: Ἀναστάσιος – Anastásios; umbes 430 – 9. juuli 518) oli Ida-Rooma keiser 11. aprillist 491 kuni 9. juulini 518, valitsedes seega 27 aastat, 2 kuud ja 28 päeva.

Uus!!: Bütsants ja Anastasius I (keiser) · Näe rohkem »

Anatoolia

Anatoolia piiritlus Anatoolia (vanakreeka nimest Άνατολή (sõnast ἀνατολή 'hommikukaar, ida'); türgi keeles Anadolu) on piirkond Türgi Aasia-osas Väike-Aasia poolsaarel.

Uus!!: Bütsants ja Anatoolia · Näe rohkem »

Andesiit

Stewarti vulkaanil USA-s. Andesiit on üks vulkaanilistest kivimitest, tüüpiline keskmise koostisega kivim.

Uus!!: Bütsants ja Andesiit · Näe rohkem »

Andrei Bogoljubski

Andrei Bogoljubski (vene keeles Андрей Боголюбский, Андрей I Владимирский; umbes 1111 – 28. juuni või 29. juuni 1174) oli alates 1157.

Uus!!: Bütsants ja Andrei Bogoljubski · Näe rohkem »

Andronikos I Komnenos

Andronikos I Komnenos (kreeka keeles Ἀνδρόνικος Κομνηνός; ladinapäraselt Andronicus I Comnenus; umbes 1118 – 12. september 1185) oli Bütsantsi keiser, kes valitses aastatel 1183–1185 (kaks aastat).

Uus!!: Bütsants ja Andronikos I Komnenos · Näe rohkem »

Andronikos II Palaiologos

Andronikos II Palaiologos (kreeka keeles Ἀνδρόνικος Δούκας Ἄγγελος Κομνηνὸς Παλαιολόγος (Andrónikos Doúkās Ángelos Komnēnós Palaiologos), ladinapäraselt Andronicus II Palaeologus; 25. märts 1259 – 13. veebruar 1332) oli Bütsantsi keiser aastatel 1282–1328.

Uus!!: Bütsants ja Andronikos II Palaiologos · Näe rohkem »

Andronikos III Palaiologos

Andronikos III Palaiologos (kreeka keeles Ἀνδρόνικος Δούκας Ἄγγελος Κομνηνός Παλαιολόγος (Andrónikos Doúkās Ángelos Komnēnós Palaiológos), ladinapäraselt Andronicus III Palaeologus; 25. märts 1297 – 15. juuni 1341) oli Bütsantsi keiser aastatel 1328–1341.

Uus!!: Bütsants ja Andronikos III Palaiologos · Näe rohkem »

Anglosaksid

kiivri rekonstruktsioon mis arvatavasti kuulus Rædwaldile, kes suri umbes aastal 624. Põhinedes rooma paraadkiivri disainil, sarnanesid selle kaunistused tolleaegsete rootsi kiivritega, mis leiti Vana-Uppsalast Anglosaksid olid germaani hõimud, kes rändasid alates 5.

Uus!!: Bütsants ja Anglosaksid · Näe rohkem »

Anjou dünastia

Anjou dünastia oli keskaegne kuningadünastia mitmes riigis.

Uus!!: Bütsants ja Anjou dünastia · Näe rohkem »

Ankara

Ankara on Türgi pealinn ja suuruselt teine linn İstanbuli järel.

Uus!!: Bütsants ja Ankara · Näe rohkem »

Anna

kopti fresko katkend (8. sajand) Leonardo da Vinci. Maarja ja Jeesus koos Annaga (16. sajandi algus) Anna oli Jeesuse ema Maarja ema.

Uus!!: Bütsants ja Anna · Näe rohkem »

Annaba

Annaba on linn Alžeerias, Annaba provintsi keskus.

Uus!!: Bütsants ja Annaba · Näe rohkem »

Antakya

Antakya (araabia انطاكية‎ (Anţākīyah)) on linn Türgis, Hatay provintsi keskus.

Uus!!: Bütsants ja Antakya · Näe rohkem »

Antiikaeg

Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr.

Uus!!: Bütsants ja Antiikaeg · Näe rohkem »

Antiikolümpiamängud

Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393.

Uus!!: Bütsants ja Antiikolümpiamängud · Näe rohkem »

Apostlite kirik

Apostlite kirik võib tähistada mõnd järgmistest kaheteistkümnele apostlile pühitsetud kirikutest.

Uus!!: Bütsants ja Apostlite kirik · Näe rohkem »

Apostlite kirik (Konstantinoopol)

Munk Jakobos Kokkinobaphose homiiliate kogu (12. sajand). Illustratsioonil kujutatud taevaminemispüha võib olla paigutatud Apostlite kirikusse. Bibliothèque nationale de France, Paris, MS gr. 1208, fol. 3v. Püha Johannes Kuldsuu säilmete viimine Apostlite kirikusse. Miniatuur Basileios II ''menologion'''ist, 985. aastast, Vatikani raamatukogu Apostlite kirik (kreeka keeles Ἅγιοι Ἀπόστολοι Agioi Apostoloi; türgi keeles Havariyyun Kilisesi; inglise keeles Church of the Holy Apostles) oli Ida-Rooma riigi pealinnas Konstantinoopolis paiknev õigeusu kirik.

Uus!!: Bütsants ja Apostlite kirik (Konstantinoopol) · Näe rohkem »

Arcadius

Arcadius (Imperator Caesar Divi Theodosi Filius Flavius Arcadius Augustus; kreeka keeles: Ἀρκάδιος, Arkadios; umbes 377 – 1. mai 408 Konstantinoopol) oli Ida-Rooma keiser 16. jaanuarist 383 kuni 1. maini 408.

Uus!!: Bütsants ja Arcadius · Näe rohkem »

Arkosoolium

Arkosoolium (ladina keeles arcosolium sõnadest arcus 'kaar' ja solium 'iste', 'troon', hilisantiigi tekstides kasutati ka 'sark' tähenduses) on nišš-haud, kujult kaarekujulise sillusega seinanišš, mille põhja paigutatakse sarkofaag.

Uus!!: Bütsants ja Arkosoolium · Näe rohkem »

Armeenia

Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.

Uus!!: Bütsants ja Armeenia · Näe rohkem »

Armeenia ajalugu

Armeenia ajalugu käsitleb Armeenia ajalooliste alade ja armeenlaste ajalugu.

Uus!!: Bütsants ja Armeenia ajalugu · Näe rohkem »

Armeenia diasporaa

Armeenia diasporaa kaart Armeenia diasporaa on väljend, mis viitab armeenlaste kogukondadele väljaspool Armeeniat ning ennast de facto iseseisvaks kuulutanud Mägi-Karabahhi Vabariiki.

Uus!!: Bütsants ja Armeenia diasporaa · Näe rohkem »

Armeenlased Osmanite riigis

Armeenlased olid Osmanite riigis üks suuremaid vähemusrahvusi.

Uus!!: Bütsants ja Armeenlased Osmanite riigis · Näe rohkem »

Astronoomia ajalugu

Nebra lähedalt Saksamaalt leitud pronksketas päikese, kuu ja tähtede kujutistega, 1600 eKr Astronoomia ajalugu hõlmab ajaliselt inimkonna kogu kultuuriloo.

Uus!!: Bütsants ja Astronoomia ajalugu · Näe rohkem »

Ateena akropol

Vaade Ateena akropolile. Ateena akropol on Ateena linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus, tuntuim Vana-Kreeka akropol.

Uus!!: Bütsants ja Ateena akropol · Näe rohkem »

Austria hertsogkond

Austria hertsogkond oli Saksa-Rooma riigi keiserlik osastisriik, mis loodi 1156.

Uus!!: Bütsants ja Austria hertsogkond · Näe rohkem »

Avaari khaaniriik

Avaari khaaniriik oli nomaadidest turgi rahvaste konföderatsioon, mis rajati Pannoonia tasandiku piirkonnas aastal 567 avaaride poolt ja kestis aastani 804.

Uus!!: Bütsants ja Avaari khaaniriik · Näe rohkem »

Álmos

Álmos kujutatuna kroonikas "Chronicon Pictum" Álmos, ka Almos või Almus, (u 820 – u 895) oli madjarite hõimuliidu esimene juht alates ligikaudu aastast 850.

Uus!!: Bütsants ja Álmos · Näe rohkem »

Šibenik

Vaade Šibeniki sadamale ja kesklinnale Šibenik (itaalia keeles Sebenico) on linn Horvaatias Aadria mere rannikul Dalmaatsias.

Uus!!: Bütsants ja Šibenik · Näe rohkem »

İstanbul

İstanbul kosmosest nähtuna. Pildi ülaosas Must meri, all Marmara meriİstanbul on Türgi suurim linn.

Uus!!: Bütsants ja İstanbul · Näe rohkem »

İzmit

İzmit (türgi keeles ka Kocaeli) on linn Türgi lääneosas Marmara mere İzmiti lahe kaldal, Kocaeli provintsi halduskeskus.

Uus!!: Bütsants ja İzmit · Näe rohkem »

İznik

İznik on linn ja ringkond Bursa provintsis Türgis.

Uus!!: Bütsants ja İznik · Näe rohkem »

Ósios Loukás

Ósios Loukási kloostri sissekäik Ósios Loukási kloostri kaks kirikut; vasakul ''katholikon'', paremal Jumalaema kirik Kahe kiriku põhiplaan: ülal vanem Jumalaema kirik, all ''katholikon'' Ósios Loukási ''katholikon'', vaade apsiidi suunas Kristuse ristimine. Detail mosaiigist ''katholikon'''i ühel nurgatrompil Ósios Loukás (Όσιος Λουκάς, vanakreeka Ὅσιος Λουκᾶς Hosios Lukas 'auline Luukas') on ajalooline müüriga ümbritsetud klooster Dístomo linna lähedal Kreekas Boiootias.

Uus!!: Bütsants ja Ósios Loukás · Näe rohkem »

Õigeusu kirik

Rumeenia õigeusu kiriku peakirik Õigeusu kristlaste protsentuaalne jaotus riigiti Õigeusu kirik (ka ortodoksne kirik; vananenud nimetus ka kreeka-katoliku kirik, mida tänapäeval kasutatakse hoopis teise kiriku kohta) ehk Püha Üleilmne Apostlik-Õigeusu Kirik on 1054.

Uus!!: Bütsants ja Õigeusu kirik · Näe rohkem »

Évinos

Évinos (kreeka keeles Εύηνος, ka Φιδάρης Fidáris; vanakreeka Λυκόρμας Lykormas, Εὔηνος Euenos) on jõgi Kreekas.

Uus!!: Bütsants ja Évinos · Näe rohkem »

Baba Vida

Baba Vida (bulgaaria keeles Баба Вида) on keskaegne kindlus ja loss Doonau jõe paremal kaldal Loode-Bulgaarias Vidinis, mis on nii linna kui ka seda ümbritseva piirkonna ajaloos üks tähtsamaid kaitserajatisi.

Uus!!: Bütsants ja Baba Vida · Näe rohkem »

Bagrationi dünastia

Bagrationi dünastia (ბაგრატიონი) on Gruusia valitsejasugu, maailma üks vanimaid kuninglikke dünastiaid.

Uus!!: Bütsants ja Bagrationi dünastia · Näe rohkem »

Balduin IV (Jeruusalemm)

Balduin IV (prantsuse keeles Baudouin; 1161–1185), oli Jeruusalemma kuningas 1174.

Uus!!: Bütsants ja Balduin IV (Jeruusalemm) · Näe rohkem »

Balkani poolsaar

Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.

Uus!!: Bütsants ja Balkani poolsaar · Näe rohkem »

Balkani riigid

Balkani riigid Balkani riikideks ehk Balkani maadeks nimetatakse Kagu-Euroopa riike, mis asuvad Balkani poolsaarel.

Uus!!: Bütsants ja Balkani riigid · Näe rohkem »

Balkanika

Balkanika on Serbia ansambel.

Uus!!: Bütsants ja Balkanika · Näe rohkem »

Basileios I

Basileios I Makedoonlane (kreeka keeles: Βασίλειος ὁ Μακεδών (Basíleios ō Makedṓn); 811 – 29. august 886) oli Bütsantsi keiser aastatel 867–886.

Uus!!: Bütsants ja Basileios I · Näe rohkem »

Bürokraatia

Bürokraatiaks nimetatakse teatud administratiivse korrastatuse mudelit, mis on ellu kutsutud õiguspäraste otsuste ühetaoliseks elluviimiseks ja kehtestamiseks.

Uus!!: Bütsants ja Bürokraatia · Näe rohkem »

Bütsants

Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.

Uus!!: Bütsants ja Bütsants · Näe rohkem »

Bütsantsi ajalugu

Bütsantsi ajalugu ulatub 4. sajandist kuni 1453.

Uus!!: Bütsants ja Bütsantsi ajalugu · Näe rohkem »

Bütsantsi kalender

Bütsantsi kalender on kalender, mida kasutati Bütsantsis aastatel 988–1453 ja ajaarvamist loeti "Konstantinoopoli asutamisest" ehk "maailma loomisest".

Uus!!: Bütsants ja Bütsantsi kalender · Näe rohkem »

Bütsantsi keisrite loend

Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330.

Uus!!: Bütsants ja Bütsantsi keisrite loend · Näe rohkem »

Bütsantsi-Araabia sõjad

Kreeka tuld kasutas Bütsantsi laevastik esmakordselt Bütsantsi-Araabia sõdade ajal Bütsantsi-Araabia sõjad olid Bütsantsi ja peamiselt Araabia muslimite vahel peetud sõjad, mis toimusid 7. sajandi ja 11. sajandi vahel.

Uus!!: Bütsants ja Bütsantsi-Araabia sõjad · Näe rohkem »

Bütsantsi-Osmanite sõjad

Bütsantsi-Osmanite sõjad olid rida otsustavaid konflikte osmanitürklaste ja bütsantslaste vahel, mis viisid Bütsantsi lõpliku hävitamiseni ja Osmanite riigi tõusuni.

Uus!!: Bütsants ja Bütsantsi-Osmanite sõjad · Näe rohkem »

Bejaïa

Bejaïa Bejaïa (varem eesti keeles Bedžaja, antiikajal Saldae) on sadamalinn Alžeerias Vahemere ääres, Bejaïa provintsi halduskeskus.

Uus!!: Bütsants ja Bejaïa · Näe rohkem »

Belgrad

Belgrad on Serbia pealinn.

Uus!!: Bütsants ja Belgrad · Näe rohkem »

Belisario

"Belisario" on Gaetano Donizetti ooper (tragedia lirica) kolmes vaatuses Salvadore Cammarano libretole Eduard von Schenki "Belisariuse" (1820) järgi.

Uus!!: Bütsants ja Belisario · Näe rohkem »

Benedictus VIII

Benedictus VIII (Teofilatto Tuscolost, Giovanni Tuscolost, Teofilatto di Tuscolo, Giovanni di Tuscolo, Theophylactus; 980 ? – 9. aprill 1024) oli paavst 1012–1024.

Uus!!: Bütsants ja Benedictus VIII · Näe rohkem »

Benedictus XVI välispoliitika

Paavst Benedictus XVI kutsus poliitikuid otsima solidaarsust, avaldas muret konfliktide pärast, eriti Lähis-Idas, ja kohtus riigijuhtidega.

Uus!!: Bütsants ja Benedictus XVI välispoliitika · Näe rohkem »

Benevento hertsogkond

Benevento hertsogkond (hiljem Benevento vürstkond) oli keskaegse Itaalia kõige lõunapoolsem langobardide hertsogkond, mille keskuseks oli Itaalia lõunaosa ehk Il Mezzogiorno keskosas asuv Benevento linn.

Uus!!: Bütsants ja Benevento hertsogkond · Näe rohkem »

Berberi mäss

Berberi mäss oli berberite ülestõus Umaijaadide Kalifaadis kaliif Hisham ibn Abd al-Maliki võimu ajal aastatel 740–743 (islami kalendri järgi 122–125).

Uus!!: Bütsants ja Berberi mäss · Näe rohkem »

Bitüünia

Bitüünia oli vanaaja maakond ja riik Väike-Aasia loodeosas.

Uus!!: Bütsants ja Bitüünia · Näe rohkem »

Bitüünia ja Pontus (Rooma provints)

Bitüünia ja Pontuse provints Rooma keisririigis, u aastal 125 pKr Bitüünia ja Pontus (ladina: Provincia Bithynia et Pontus) oli Rooma keisririigi provints Musta mere Anatoolia (Türgi) rannikul.

Uus!!: Bütsants ja Bitüünia ja Pontus (Rooma provints) · Näe rohkem »

Blide

Blide skeem Blide ehk raskusjõul põhinev heitemasin (ka trebuchet) on heitemehhanism, relv, mis kasutas laskemoona (peamiselt kivide) heitmiseks raskusjõudu.

Uus!!: Bütsants ja Blide · Näe rohkem »

Boëthius

Boëthius oma õpilasi õpetamas Anicius Manlius Severinus Boëthius (480 Rooma – 524 või 525 Pavia) oli kristlik filosoof.

Uus!!: Bütsants ja Boëthius · Näe rohkem »

Bologna

Bologna on linn Itaalias, Emilia Romagna maakonna ja città metropolitana di Bologna halduskeskus.

Uus!!: Bütsants ja Bologna · Näe rohkem »

Bondi sündmused

Bondi sündmused on Põhja-Atlandi kliimas holotseeni ajal keskmiselt 1470 (± 500) aastase tsüklilisusega toimunud kõikumised (fluktuatsioonid, kliimatsüklid).

Uus!!: Bütsants ja Bondi sündmused · Näe rohkem »

Bosnia

Bosnia on kaardil tähistatud tumedaga ja Hertsegoviina heledaga Bosnia (bosnia, horvaadi ja serbia keeles Bosna, kirillitsas Босна) on ajalooline piirkond Balkani poolsaarel, Bosnia ja Hertsegoviina põhjapoolne osa, lõunapoolset väiksemat osa kutsutakse Hertsegoviinaks.

Uus!!: Bütsants ja Bosnia · Näe rohkem »

Bosnia ja Hertsegoviina

Bosnia ja Hertsegoviina (bosnia, horvaadi ja serbia keeles Bosna i Hercegovina, kirillitsas Босна и Херцеговина) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel.

Uus!!: Bütsants ja Bosnia ja Hertsegoviina · Näe rohkem »

Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal

Järgnev on Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal, eriti pärast Illüüria ja Rooma perioodi ja enne Osmanite perioodi.

Uus!!: Bütsants ja Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal · Näe rohkem »

Bulgaaria (teema)

teemad pärast Basil II surma (1025) Bulgaaria teema oli Bütsantsi teema, mille rajas keiser Basileios II pärast Bulgaaria vallutamist aastal 1018.

Uus!!: Bütsants ja Bulgaaria (teema) · Näe rohkem »

Bulgaaria Õigeusu Kirik

Bulgaaria Õigeusu Kirik (bulgaaria keeles Българска православна църква) ehk Bulgaaria Patriarhaat (bulgaaria keeles Българска патриаршия) on üks autokefaalsetest õigeusu kirikutest.

Uus!!: Bütsants ja Bulgaaria Õigeusu Kirik · Näe rohkem »

Bulgaaria tsaaririik

Euroopa keskaegses ajaloos esines Bulgaaria staatus Bulgaaria tsaaririigina (bulgaaria: Българско царство), mis tegutses olulise piirkondliku võimuna (eriti Bütsantsi rivaalina Kagu-Euroopas), kahel erineval perioodil: 7.

Uus!!: Bütsants ja Bulgaaria tsaaririik · Näe rohkem »

Bulgaaria-Osmanite sõjad

Bulgaaria-Osmanite sõjad peeti 14.

Uus!!: Bütsants ja Bulgaaria-Osmanite sõjad · Näe rohkem »

Bulgaarid

Bulgaarid olid turgi hõimud.

Uus!!: Bütsants ja Bulgaarid · Näe rohkem »

Byzantion

Linna asukoht Byzantion oli Bosporuse väina Euroopa-poolsele kaldale rajatud Vana-Kreeka linn, millest hiljem sai Konstantinoopol.

Uus!!: Bütsants ja Byzantion · Näe rohkem »

Candia kuningriik

Candia kuningriik (itaalia: Regno di Candia) või Candia hertsogkond (itaalia: Ducato di Candia) oli Kreeta ametlik nimi ajal, kui saar oli Veneetsia vabariigi ülemerekoloonia, Veneetsia esialgsest vallutusest aastatel 1205–1212 selle langemiseni Osmanite riigi kätte Kreeta sõja ajal.

Uus!!: Bütsants ja Candia kuningriik · Näe rohkem »

Capua vürstkond

Capua vürstkond (ladina: Principatus Capuae või Capue, itaalia: Principato di Capua) oli langobardide riik keskusega Capuas Lõuna-Itaalias, tavaliselt de facto sõltumatu, kuid Lääne- ja Ida-Rooma keisririikide erineva süseräniteedi all.

Uus!!: Bütsants ja Capua vürstkond · Näe rohkem »

Castello Baradello

Vahitorn Pildi paremas servas olev Castello Baradello Como linna kohal Castello Baradello on Itaalia põhjaosas oleva Como linna kõrval asuval 430 meetri kõrgusel mäel paiknev kaitserajatis.

Uus!!: Bütsants ja Castello Baradello · Näe rohkem »

Catanzaro

Catanzaro on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune) Itaalias Calabria maakonnas, Calabria maakonna ja Catanzaro provintsi keskus.

Uus!!: Bütsants ja Catanzaro · Näe rohkem »

Cattolica di Stilo

Cattolica di Stilo (itaalia keeles 'Stilo katholikon') on väike ruudukujulise põhiplaaniga Bütsantsi ristkuppelkirik Stilos Monte Consolino nõlval Kalaabrias.

Uus!!: Bütsants ja Cattolica di Stilo · Näe rohkem »

Cádiz

Cádiz on linn Hispaanias Andaluusia autonoomses piirkonnas Atlandi ookeani ääres.

Uus!!: Bütsants ja Cádiz · Näe rohkem »

Champagne'i Adèle

Champagne'i Adèle Champagne'i Adèle, Prantsusmaa kuninganna (ka Adelaide, Alix) (u 1140 – 4. juuni 1206) oli Prantsuse kuninganna.

Uus!!: Bütsants ja Champagne'i Adèle · Näe rohkem »

Charles VIII

thumb Charles VIII (hüüdnimena on kasutatud Hiilgav) (30. juuni 1470 – 7. aprill 1498) oli Prantsusmaa kuningas 1483–1498.

Uus!!: Bütsants ja Charles VIII · Näe rohkem »

Chersonesos

Hersonesos ehk Chersonesos (vanakreeka Χερσόνησος, ladina Chersonesus; Bütsantsi kreeka keeles lühinimi Χερσών Cherson, vanaslaavi Корсунь, Korsun; tänapäeva ukraina Херсоне́с) on Krimmis, tänapäeva Sevastopoli lääneservas paiknev kunagine Kreeka koloonia.

Uus!!: Bütsants ja Chersonesos · Näe rohkem »

Chora kirik

Chora kirik ehk Kariye mošee (türgi keeles Kariye Camii) on Bütsantsi-aegne õigeusu kirikuhoone İstanbulis Türgis, alates 16. sajandist mošee.

Uus!!: Bütsants ja Chora kirik · Näe rohkem »

Clemens IV

Clemens IV (sünninimi Gui Foucois; 23. november 1190 või 1200 – 29. november 1268) oli paavst 1265–1268.

Uus!!: Bütsants ja Clemens IV · Näe rohkem »

Codex aureus Pultoviensis

Codex Aureus Pultoviensis ehk Płocki evangelistaar on rikkalikult illumineeritud käsikirjaline perikoopide raamat, mis pärineb 11. sajandist ja asus algselt Płocki katedraalis.

Uus!!: Bütsants ja Codex aureus Pultoviensis · Näe rohkem »

Codex Iustinianus

Justinianus I "Codicis Iustinianus" "Codex Iustinianus" (eesti k "Justinianuse koodeks") on üks Rooma õiguse kogu "Corpus iuris civilise" (CIC) osadest.

Uus!!: Bütsants ja Codex Iustinianus · Näe rohkem »

Codex purpureus Rossanensis

Rossano ''codex purpureus'' eksponeerituna Rossano piiskopkonna muuseumis Codex purpureus Rossanensis on 6. sajandist pärit käsikirjaline kreekakeelne evangeliaar, mis on kirjutatud purpurpärgamendile ja illumineeritud.

Uus!!: Bütsants ja Codex purpureus Rossanensis · Näe rohkem »

Codex Theodosianus

Theodosius II kuju Louvre'is "Codex Theodosianus" (ee "Theodosiuse koodeks") oli esimene ametlik konstitutsioonide kogumik Rooma impeeriumi seadustest alates 312.

Uus!!: Bütsants ja Codex Theodosianus · Näe rohkem »

Comacina saar

Comacina saar Comacina saar (itaalia keeles Isola Comacina) on väike metsane saar, mis asub Como järves Itaalias.

Uus!!: Bütsants ja Comacina saar · Näe rohkem »

Conon

Conon (ka Konon) oli paavst 686–687.

Uus!!: Bütsants ja Conon · Näe rohkem »

Constans II

Constans II või kreekapäraselt Konstans II (kreeka keeles: Κώνστας; 7. november 630 – 15. juuli 668) oli Bütsantsi keiser 641.

Uus!!: Bütsants ja Constans II · Näe rohkem »

Constantinus

Constantinus oli paavst 708–715.

Uus!!: Bütsants ja Constantinus · Näe rohkem »

Constantinus Suur

Constantinus I Suur (ladina keeles Constantinus I Maximus; Imperator Caesar Divi Constantii Flavius Valerius Constantinus Augustus); sünninimi Gaius Flavius Valerius Constantinus; 27. veebruar 272 Naissus – 22. mai 337 Ankyronis) oli Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani. Tema valitsemisajal lõpetati Rooma keisririigis kristlaste tagakiusamine ning hakati kristlust soosima. Katoliku, õigeusu, luteri ja armeenia kirik tähistavad 22. maid tema mälestuspäevana. H. G. Wells võrdles teda tema maailmaajaloo rolli poolest Aleksander Suure ja Julius Caesariga.

Uus!!: Bütsants ja Constantinus Suur · Näe rohkem »

Constantinuse kingitus

kirik Roomas Constantinuse kingitus (ladina keeles "Constitutum Constantini" ka "Donatio Constantini ad Silvestrem I papam") on võltsitud edikt, mille Rooma keiser Constantinus Suur väidetavalt andis 4.

Uus!!: Bütsants ja Constantinuse kingitus · Näe rohkem »

Corpus iuris civilis

Corpus iuris civilis on Rooma õiguse kogu, mille tellis Bütsantsi keiser Justinianus I 528.

Uus!!: Bütsants ja Corpus iuris civilis · Näe rohkem »

Cresi saar

Cres Asendikaart Vaade Cresi saarele Mošćenicast Cres (itaalia Cherso, saksa keeles varem Kersch, ladina keeles Crepsa, vanakreeka keeles Χέρσος, Chersos) on saar Aadria meres, üks Dalmaatsia saartest.

Uus!!: Bütsants ja Cresi saar · Näe rohkem »

Curtea Nouă

Suurbritannia kuningriigi diplomaadi vastuvõtt ''Uues Palees'' Curtea Nouă ehk Uus palee (rumeenia keeles: Curtea Nouă) oli Țara Rumânească ehk Valahhia vürstiriigi valitsejate elukoht aastatel 1776–1812, mis asus Mihai Vodă kloostri kõrval Rumeenia pealinnas Bukarestis, Dealul Spirii, praegu tuntud Arsenal e. Dealul Arsenalului nimelisel künkal.

Uus!!: Bütsants ja Curtea Nouă · Näe rohkem »

Częstochowa Jumalaema ikoon

Częstochowa Jumalaema Jasna Góra klooster, kus ikoon asub Częstochowa palverännumedal 1882. aastast Częstochowa Jumalaema mosaiik Jasna Góra kloostris Poola kunstniku January Suchodolski maal "Jasna Góra kaitsmine 1655. aastal" (1845–1846) Pauliinid Częstochowa Jumalaema Üleriigilises Pühamus Pennsylvanias Częstochowa Jumalaema ikoon (ka Częstochowa Must Madonna; poola keeles Matka Boska Częstochowska või Czarna Madonna, ladina keeles Imago thaumaturga Beatae Virginis Mariae Immaculatae Conceptae, in Claro Monte) on Poolas Częstochowa linnas Jasna Góra kloostri Jumalaema kabelis paiknev maal, mis kujutab neitsi Maarjat Kristus-lapsega ning mida katoliiklased peavad imettegevaks.

Uus!!: Bütsants ja Częstochowa Jumalaema ikoon · Näe rohkem »

De docta ignorantia

"De docta ignorantia" ("Õpetatud mitteteadmisest") on Nicolaus Cusanuse teos.

Uus!!: Bütsants ja De docta ignorantia · Näe rohkem »

Dečani klooster

Kloostri peakirik Dečani klooster (albaania keeles Manastiri i Deçanit; serbia keeles Манастир Високи Дечани) on suur õigeusu klooster Kosovos, 12 km Peći linnast lõuna pool.

Uus!!: Bütsants ja Dečani klooster · Näe rohkem »

Demetrios Thessalonikist

12. sajandi mosaiik pühast Dimitrist, algne asupaik Kiievi Püha Miikaeli kloostris, praegu Tretjakovi galeriis Moskvas Püha Dimitri koos kiriku ehitajatest piiskopi ja linnavalitsejaga. 7.-8. sajand, mosaiik Thessaloníki Püha Demetriose kirikus Kirst püha Dimitri säilmetega Thessaloníki Püha Demetriose kirikus Demetrios Thessaloníkist (kreeka keeles Δημήτριος της Θεσσαλονίκης, vene keeles Димитрий Солунский) ehk püha suurmärter Dimitri, ka Dimitri Mürrivoolaja (kreeka keeles Δημήτριος ο Μυροβλύτης, vene keeles Димитрий Мироточец), on kristlik pühak, keda loetakse suurmärtrite hulka.

Uus!!: Bütsants ja Demetrios Thessalonikist · Näe rohkem »

Despootia

Despootia (vanakreeka keeles δεσποτία (despotía) sõnast δεσπότης (despótes) 'valitseja') on valitsusvorm, mille puhul üksainus autoriteet – kas üksikisik (vt autokraatia) või omavahel seotud rühm inimesi (vt oligarhia) – omab riigis absoluutset poliitilist võimu.

Uus!!: Bütsants ja Despootia · Näe rohkem »

Digesta

Digesta seu Pandectae, 1581 "Digesta seu Pandectae" (ee "Digestid ehk Pandektid") on üks osa Rooma õiguse kogust "Corpus iuris civilis".

Uus!!: Bütsants ja Digesta · Näe rohkem »

Diocletianus

Diolectianuse pea Istanbuli arheoloogiamuuseumis Diocletianus (Imperator Caesar Caius Marcus Aurelius Numerius Diocletianus Augustus); sünninimi Diocles; (22. detsember 245 – 3. detsember 313) oli Vana-Rooma keiser 20. novembrist 283 kuni 1. maini 305.

Uus!!: Bütsants ja Diocletianus · Näe rohkem »

Diolkos

Kórinthose maakitsus Diolkos oli sillutatud tee Kórinthose lähedal Vanas-Kreekas, mis võimaldas laevu üle Kórinthose maakitsuse vedada.

Uus!!: Bütsants ja Diolkos · Näe rohkem »

Donaator

Donaator (ladina keeles donator sõnast donare 'annetama') oli keskajal ja varauusajal kunstiteose tellija ja finantseerija.

Uus!!: Bütsants ja Donaator · Näe rohkem »

Donatism

Donatism oli ristiusu kiriku lahkusk, mis sai nime 313 Kartaagos piiskopiks valitud berberi päritolu Donatus Magnuse ja Numiidia piiskopi Donatuse järgi.

Uus!!: Bütsants ja Donatism · Näe rohkem »

Dubrovnik

Dubrovnik 17. sajandil Dubrovnik on linn Horvaatia kaguosas, Dubrovniki-Neretva maakonna keskus.

Uus!!: Bütsants ja Dubrovnik · Näe rohkem »

Duklja

Duklja (montenegro keeles Дукља), ka Doclea või Diocleia (kreeka keeles Διοκλεία Diokleia), oli päriliku maaga keskaegne riik, mis hõlmas umbes tänapäeva Kagu-Montenegro territooriumid Kotorist läänes Bojana jõeni idas ning Zeta ja Morača jõgede läteteni põhjas.

Uus!!: Bütsants ja Duklja · Näe rohkem »

Dyrrhachiumi lahing (1081)

Dyrrhachiumi lahing oli lahing 18.

Uus!!: Bütsants ja Dyrrhachiumi lahing (1081) · Näe rohkem »

Ecce homo

Ecce homo (ladina keeles 'Ennäe inimest!'; kreekakeelses originaalis on Ἰδοὺ ὁ ἄνθρωπος) on Uue Testamendi järgi (Johannese 19:5) sõnad, mis Pontius Pilatus ütleb Jeesuse üle peetud kohtumõistmise ajal – pekstud, okaskrooniga kroonitud ja purpurkuube riietatud kohtualust juutidele näidates.

Uus!!: Bütsants ja Ecce homo · Näe rohkem »

Eelromaani kunst

Eelromaani kunst on ühendav mõiste Euroopas 5. sajandist, Merovingide dünastia algusest kuni 11. sajandini, romaani kunsti üle-euroopalise väljakujunemiseni käibinud arhitektuurile ja teistele kunstiliikidele.

Uus!!: Bütsants ja Eelromaani kunst · Näe rohkem »

Eesti esiajalugu

Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.

Uus!!: Bütsants ja Eesti esiajalugu · Näe rohkem »

Eesti majandus

Eesti majandus on kõrge sissetulekuga turumajandus Euroopa Liidu siseturul.

Uus!!: Bütsants ja Eesti majandus · Näe rohkem »

Eesti viikingiaeg

Eesti viikingiaeg on Eesti ajalooperiood aastatel –1050.

Uus!!: Bütsants ja Eesti viikingiaeg · Näe rohkem »

Egiptus (Rooma provints)

Egiptuse provints aastal 125 pKr Rooma Egiptuse provints (ladina: Aegyptus; koinee: Αἴγυπτος) rajati aastal 30 eKr pärast seda, kui Octavianus (tulevane Rooma keiser Augustus) oli võitnud oma rivaali Marcus Antoniust, kukutanud vaarao Kleopatra ja annekteerinud Ptolemaioste kuningriigi Rooma keisririiki.

Uus!!: Bütsants ja Egiptus (Rooma provints) · Näe rohkem »

Egiptuse ajalugu

Egiptuse ajalugu on ülevaade Egiptuse alade ajaloost.

Uus!!: Bütsants ja Egiptuse ajalugu · Näe rohkem »

Eksarh

Eksarh (kreeka keeles exarchos 'valitseja, asehaldur') on piiskop, kes valitseb suurt kirikuala (eksarhaati), mis reeglina asub väljaspool selle maa piire, kus paikneb patriarhaat.

Uus!!: Bütsants ja Eksarh · Näe rohkem »

Emilia Romagna

Emilia Romagna on maakond Itaalias.

Uus!!: Bütsants ja Emilia Romagna · Näe rohkem »

Epeiros

Muistse Epeirose kaart, Heinrich Kiepert, 1902 Epeiros (albaania: Epiri, kreeka: Ήπειρος) on geograafiline ja ajalooline piirkond Kagu-Euroopas, nüüd jagunenud Kreeka ja Albaania vahel.

Uus!!: Bütsants ja Epeiros · Näe rohkem »

Esimene Bulgaaria tsaaririik

Esimene Bulgaaria tsaaririik (bulgaaria: Първo българско царство) on historiograafiline mõiste umbes 681.

Uus!!: Bütsants ja Esimene Bulgaaria tsaaririik · Näe rohkem »

Esimene ristisõda

Esimene ristisõda toimus aastatel 1096–1099, eesmärgiga moslemitest seldžukkide väljatõrjumine pühalt maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine nende ikke alt.

Uus!!: Bütsants ja Esimene ristisõda · Näe rohkem »

Esimese maailmasõja põhjused

Esimese maailmasõja põhjustest on raske nimetada ühte ja peamist või isegi peamisi põhjusi.

Uus!!: Bütsants ja Esimese maailmasõja põhjused · Näe rohkem »

Eudokia Makrembolitissa

Eudokia Makrembolitissa (kreeka keeles Εὐδοκία Μακρεμβολίτισσα (Eudocia Macrembolitissa) u 1030 – u 1096) oli Bütsantsi keisrinna-asevalitseja ning Konstantinos X Dukase ja Romanos IV Diogenese abikaasa.

Uus!!: Bütsants ja Eudokia Makrembolitissa · Näe rohkem »

Eugenius II

Eugenius II oli paavst 824–827.

Uus!!: Bütsants ja Eugenius II · Näe rohkem »

Eugenius III

Eugenius III (Bernardo Paganelli, Pietro Bernardo dei Paganelli, Bernardo Pignatelli) oli paavst 1145–1153.

Uus!!: Bütsants ja Eugenius III · Näe rohkem »

Eunuhh

Eunuhh (kreeka keeles 'voodivalvur') on kohimees, kohitsetud haaremivalvur.

Uus!!: Bütsants ja Eunuhh · Näe rohkem »

Euroopa Liidu tulevane laienemine

Euroopa Liidu tulevane laienemine hõlmab järgmistel aastakümnetel eeskätt Kagu-Euroopa riike, mis ei ole Euroopa Liidu (EL) 27 liikmesriigiga veel majandusliku ja poliitilise koostöö osas ühtlustatult integreerunud.

Uus!!: Bütsants ja Euroopa Liidu tulevane laienemine · Näe rohkem »

Evangelist

Evangelist on kristlikus traditsioonis isik, kellele on omistatud evangeeliumi koostamine.

Uus!!: Bütsants ja Evangelist · Näe rohkem »

Fatimiidide kalifaat

Fatimiidide kalifaat oli Fatimiidide dünastia poolt aastatel 909–1171 valitsetud kalifaat Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas.

Uus!!: Bütsants ja Fatimiidide kalifaat · Näe rohkem »

Fenâri Îsâ mošee

Fenâri Îsâ mošee (täisnimi türgi keeles on Molla Fenâri Îsâ Câmîi) on mošee Istanbulis, kunagine Bütsantsi Konstantinoopoli Lipsi klooster (kreeka keeles Μονὴ τοῦ Λιβός).

Uus!!: Bütsants ja Fenâri Îsâ mošee · Näe rohkem »

Ferenc Borgia Kéri

Ferenc Borgia Kéri (ka František Borgia Kéri; 10. oktoober 1702 Kenézlő, Ungari – 1. detsember 1768 Nagyszombat/Trnava, Ungari, tänapäeval Slovakkia) oli Ungari ja Slovakkia füüsik, astronoom, filosoof ja ajaloolane, jesuiitide ordu liige.

Uus!!: Bütsants ja Ferenc Borgia Kéri · Näe rohkem »

Ferrara

Ferrara on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ferrara provintsi halduskeskus.

Uus!!: Bütsants ja Ferrara · Näe rohkem »

Filigraan

Filigraan (itaalia filigrana  ladina keelest filum ’niit’ granum ’tera’) on metallehistöö ornamentaaltehnikas valmistatud ehe või muu kunstitoode ja selle valmistamise tehnika, kus peenike (tavaliselt kullast või hõbedast) metalltraat painutatakse kas tasapinnalisteks või ruumilisteks ornamentideks (mõnikord koos tillukeste samast materjalist kuulikestega), mis joodetakse omavahel kokku.

Uus!!: Bütsants ja Filigraan · Näe rohkem »

Firenze Vabariik

Firenze floriini esi- ja tagakülg Firenze Vabariik (itaalia keeles: Respublica Florentina) oli linnriik Itaalias Toscana maakonnas keskusega Firenzes.

Uus!!: Bütsants ja Firenze Vabariik · Näe rohkem »

Flandria

Flandria on Belgia 1. järgu haldusüksus, üks kolmest piirkonnast.

Uus!!: Bütsants ja Flandria · Näe rohkem »

Frankokraatia

Frankokraatia (kreeka Φραγκοκρατία) ehk Latinokraatia (kreeka Λατινοκρατία); Veneetsia võimu all olnud Kreeka alade puhul ka Venetokraatia (Βενετοκρατία (Venetokratia) või Ενετοκρατία (Enetokratia)) on Neljandale ristisõjale järgnenud periood Kreeka ajaloos, mil peamiselt prantsuse ja itaalia päritolu ristisõdijad jagasid Bütsantsi mitmeks väiksemaks riigiks (Partitio terrarum imperii Romaniae).

Uus!!: Bütsants ja Frankokraatia · Näe rohkem »

Fresko

Fresko (itaalia keeles a fresco, al fresco, affresco sõnast fresco 'värske') on seinamaaliliik ja -tehnika.

Uus!!: Bütsants ja Fresko · Näe rohkem »

Frigiduse lahing

Frigiduse lahing oli lahing Lääne-Rooma valitseja Eugeniuse ja Ida-Rooma keisri Theodosius I vahel.

Uus!!: Bütsants ja Frigiduse lahing · Näe rohkem »

Friuli

Ajalooline Friuli lipp Friuli asukoht Euroopas Friuli on omapärase kultuurilise ja ajaloolise identiteediga piirkond Itaalia kirdeosas.

Uus!!: Bütsants ja Friuli · Näe rohkem »

Friuli hertsogkond

Langobardide territooriumid Itaalias VII sajandil Friuli hertsogkond oli langobardide hertsogkond tänapäeva Friulis, esimene, mis rajati pärast Apenniini poolsaare vallutamist aastal 568.

Uus!!: Bütsants ja Friuli hertsogkond · Näe rohkem »

Gaeta hertsogkond

Itri kindluse nelinurkne torn, omistatud Docibile I-le. Gaeta hertsogkond oli varakeskaegne riik keskusega Lõuna-Itaalia rannikulinnas Gaetas.

Uus!!: Bütsants ja Gaeta hertsogkond · Näe rohkem »

Gallipoli langemine

Gallipoli langemine (türgi: Gelibolu'nun Fethi, Gelibolu vallutamine) oli Gallipoli kindluse ja poolsaare piiramine ja vallutamine osmanitürklaste poolt 1354.

Uus!!: Bütsants ja Gallipoli langemine · Näe rohkem »

Garum

Garum oli antiikaegne tugevamaitseline kaste, mida valmistati kääritatud kalast.

Uus!!: Bütsants ja Garum · Näe rohkem »

Gaziantep

Vaade Gaziantepile. Gaziantep (osmanitürgi keeles عينتاب (Ayntab), araabia keeles عنتاب või عينتاب, kurdi keeles Dîlok) on linn Kagu-Türgis, Gaziantepi provintsi pealinn, on üks maailma vanemaid püsivalt asustatud linnu.

Uus!!: Bütsants ja Gaziantep · Näe rohkem »

Géza Gárdonyi

Géza Gárdonyi Géza Gárdonyi (3. august 1863 Agárd – 30. oktoober 1922 Eger) oli ungari kirjanik.

Uus!!: Bütsants ja Géza Gárdonyi · Näe rohkem »

Gelasius I

Gelasius I oli paavst 492–496.

Uus!!: Bütsants ja Gelasius I · Näe rohkem »

Genova vabariik

Genova vabariik (itaalia: Repubblica di Genova, liguuria: Repúbrica de Zêna) oli sõltumatu riik aastatel 1005–1797 Liguurias Itaalia looderannikul, hõlmates Korsikat aastatel 1347–1768 ja arvukalt muid territooriume Vahemerel.

Uus!!: Bütsants ja Genova vabariik · Näe rohkem »

Gerasa Kosmase ja Damianose kirik

Kosmase ja Damianose kirik on Jordaania põhjaosas Jerashis (vanakreeka nimega Gerasa) asuv varemetena säilinud Bütsantsi kirik, mis pärineb 6. sajandist.

Uus!!: Bütsants ja Gerasa Kosmase ja Damianose kirik · Näe rohkem »

Gerasa Ristija Johannese kirik

Gerasa Ristija Johannese kirik on 6. sajandist pärinev Bütsantsi kirik Jordaanias Jerashis, üks Bütsantsi arhitektuuri näiteid ümarkiriku ruumiplaaniga ehitisest.

Uus!!: Bütsants ja Gerasa Ristija Johannese kirik · Näe rohkem »

Germaanlased

Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.

Uus!!: Bütsants ja Germaanlased · Näe rohkem »

Glüptika

Glüptika (vanakreeka keeles glyptike sõnast γλύφειν glýfeïn 'välja lõikama') on kivilõikekunst, mis hõlmab vääris- ja ehtekivide, mäekristalli ja muude sarnaste materjalide töötlemist lõikeriistade ja lihvimisvahenditega.

Uus!!: Bütsants ja Glüptika · Näe rohkem »

Gloria in excelsis Deo

''Gloria'' viiendal toonil lauluraamatus "Graduale Romanum" ''Gloria'' Itaalia 16. sajandi lauluraamatus ''Gloria'' algussõnad jõulusõime inglikujul Poolas 2014 "Allein Gott in der Höh'" Lutheri lauluraamatust, Breslau 1577, Nikolaus Deciuse 1522 kirjutatud ''Gloria'' adaptatsioon "Gloria in excelsis Deo" (ladina keeles 'Au olgu Jumalale kõrges'), ka "Gloria in excelsis" ja "Gloria" on kristlik hümn.

Uus!!: Bütsants ja Gloria in excelsis Deo · Näe rohkem »

Goodid

Goodid (gooti keeles gutans) on idagermaani hõim.

Uus!!: Bütsants ja Goodid · Näe rohkem »

Gooti sõda

Gooti sõda Ida-Rooma riigi ja Idagootide kuningriigi vahel peeti aastatel 535–554 Itaalias, Dalmaatsias, Sardiinias, Sitsiilias ja Korsikal.

Uus!!: Bütsants ja Gooti sõda · Näe rohkem »

Granada

Granada Granada on Hispaanias Andaluusias asuv linn, Granada provintsi halduskeskus.

Uus!!: Bütsants ja Granada · Näe rohkem »

Gregorius I

Gregorius I (Gregorius Suur, õigeusu kirikus ka Gregorios Dialogos, 540 – 12. märts 604) oli paavst 590–604.

Uus!!: Bütsants ja Gregorius I · Näe rohkem »

Gregorius VII

Gregorius VII (Ildebrando, ka Ildebrando Aldobrandeschi da Soana, Hiltrapandus, Dhiltbrandus, Hellebrand; Saksa, Inglise ja Prantsuse ajalookirjutuses Hildebrand; 1020 ? – 25. mai 1085) oli paavst aastatel 1073–1085.

Uus!!: Bütsants ja Gregorius VII · Näe rohkem »

Gruusia

Gruusia (ka Georgia; gruusia keeles საქართველო Sakharthvelo) on transkontinentaalne riik Euroopa ja Aasia piiril.

Uus!!: Bütsants ja Gruusia · Näe rohkem »

Gruusia ajalugu

See on ülevaade Gruusia alade ajaloost.

Uus!!: Bütsants ja Gruusia ajalugu · Näe rohkem »

Gruusia nimi

Gruusia pass Gruusia kui riigi nimena kasutatakse eesti keeles eksonüümi "Gruusia", harvem ka eksonüümi "Georgia".

Uus!!: Bütsants ja Gruusia nimi · Näe rohkem »

Guglielmo da Venezia

Guglielmo da Venezia (umbes 1353–1382) oli 14. sajandi Itaalia maalikunstnik.

Uus!!: Bütsants ja Guglielmo da Venezia · Näe rohkem »

Hadrianus II

Hadrianus II oli paavst 867–872.

Uus!!: Bütsants ja Hadrianus II · Näe rohkem »

Hadrianus IV

Hadrianus IV (Nicholas Breakspear, ka Nicholas Breakspeare; 1100 ? – 1. september 1159) oli paavst aastatel 1154–1159.

Uus!!: Bütsants ja Hadrianus IV · Näe rohkem »

Hadrianuse villa

Vaade Serapise templist Hadrianuse villa (itaalia keeles Villa Adriana) on Rooma keisririigi ajast pärinev arheoloogiline kompleks Itaalias Tivolis.

Uus!!: Bütsants ja Hadrianuse villa · Näe rohkem »

Hagia Sophia

Istanbuli Hagia Sophia Istanbuli Hagia Sophia Irene Hagia Sophia on endine õigeusu kirik, vahepeal aastail 1204–1261 katoliku kirik, hiljem aastail 1453–1931 mošee ja alates 1935.

Uus!!: Bütsants ja Hagia Sophia · Näe rohkem »

Haifa

Haifa, 1925 - 1937 Haifa on linn Iisraeli põhjaosas Vahemere rannikul, Haifa ringkonna halduskeskus.

Uus!!: Bütsants ja Haifa · Näe rohkem »

Harald Hardrada

Harald Hardrada Harald Sigurdsson III (vanapõhja keeles Haraldr Sigurðarson, ka Hardrada (norra keeles Hardråde 'karm juht'); 1015 Ringerike, Norra ­– 1066 Stamford, Inglismaa) valitses Norra kuningriiki 1046.–1066.

Uus!!: Bütsants ja Harald Hardrada · Näe rohkem »

Hauteville

Hauteville perekonna vapp Hauteville perekond (prantsuse: Maison de Hauteville, itaalia: Casa d'Altavilla, sitsiilia: Casa d'Autavilla) oli väike suursugune normanni perekond Cotentinist, mis tõusis Euroopas, Aasias ja Aafrikas esile oma vallutuste kaudu Vahemerel, eriti Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias.

Uus!!: Bütsants ja Hauteville · Näe rohkem »

Hedeby

Hedeby linna kaitsevall Hedeby ehk Haithabu ('nõmmelinn') oli linn viikingiaegses Taanis, praegusel Saksamaa territooriumil Schleswig-Holsteini liidumaal Schleswigi linna lähedal Schlei lahe kaldal.

Uus!!: Bütsants ja Hedeby · Näe rohkem »

Hedwigi peeker

Hedwigi peeker on nimetus, mida kasutatakse väikese rühma sarnase teostusega ja viimistlusega keskaegsete klaasist peekrite kohta.

Uus!!: Bütsants ja Hedwigi peeker · Näe rohkem »

Heliodoros

Heliodoros (vanakreeka keeles Ἡλιόδωρος, 3. või 4. sajand) oli kreeka romaanikirjanik.

Uus!!: Bütsants ja Heliodoros · Näe rohkem »

Herakleios I

Herakleios I (ladina Flavius Heraclius Augustus; kreeka keeles Φλάβιος Ἡράκλειος (umbes 575 – 11. veebruar 641) oli Bütsantsi keiser (Ida-Rooma keiser) 5. oktoobrist 610 kuni surmani 11. veebruaril 641, esimene Herakleiose dünastia keisritest. Ta oli üks tähtsamaid ja silmapaistvamaid Bütsantsi valitsejaid. Teda võib pidada viimaseks hilisantiigi valitsejaks ning esimeseks keskmise Bütsantsi riigi keisriks. Tema rajatud Herakleiose dünastia kestis 711. aastani. Herakleios oli sunnitud sõdima algul Pärsiaga (Sassaniidide riigiga), hiljem araablastega. Tema valitsusaja üks olulisemaid pärandeid oli kreeka keele muutmine ladina keele asemel keisririigi ametlikuks keeleks.

Uus!!: Bütsants ja Herakleios I · Näe rohkem »

Herakleios II

Konstantinos Herakleios (kreeka keeles: Κωνσταντῖνος Ἡράκλειος; 626 – 641/642), pigem tuntud deminutiivis kui Heraklonas või Herakleon (eesti keeles kui Herakleiosekene), vahepeal ka kui Herakleios II.

Uus!!: Bütsants ja Herakleios II · Näe rohkem »

Herakleitos

Herakleitos (6.–5. sajand eKr) oli vanakreeka filosoof, kes tegutses Väike-Aasias Ephesose linnas.

Uus!!: Bütsants ja Herakleitos · Näe rohkem »

Hesühhasm

Hesühhasm on õigeusus spirituaalsuse vorm, mille töötasid välja Bütsantsi õigeusu mungad lähtudes hilisantiigi munkluse käitumisreeglitest.

Uus!!: Bütsants ja Hesühhasm · Näe rohkem »

Hieroglüüf

reljeefil. Glüüfid: rästik, öökull, kukkel, volditud riie Hieroglüüf (kreeka hierogluphikos "püha märk") on Vana-Egiptuse kirjasüsteemis mõistet või silpi tähistav kriksa ehk keeruka kujuga tähemärk.

Uus!!: Bütsants ja Hieroglüüf · Näe rohkem »

Hilisantiikaeg

Hilisantiikaeg on Lääne-Euroopas ajavahemik klassikalise antiigi ja varakeskaja vahel (u 200–550).

Uus!!: Bütsants ja Hilisantiikaeg · Näe rohkem »

Hiliskeskaeg

Hiliskeskaeg on ajaloolaste poolt kasutatav termin Euroopa ajaloo 14. ja 15. sajandi (umbes 1300–1500) eristamiseks.

Uus!!: Bütsants ja Hiliskeskaeg · Näe rohkem »

Hispaania ajalugu

Hispaania 21. sajandil Hispaania ajalugu on ülevaade Hispaania alade kujunemisest ja ajaloost.

Uus!!: Bütsants ja Hispaania ajalugu · Näe rohkem »

Historia Langobardorum

Salzburgi käsikiri "Historia Langobardorum" ("Langobardide ajalugu") on Paulus Diaconuse tähtsaim teos, mis on pandud kirja 8. sajandil.

Uus!!: Bütsants ja Historia Langobardorum · Näe rohkem »

Hollandi krahvkond

Hollandi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi osariik ja aastatel 1482–1581 Habsburgide Madalmaade osa, kus nüüd on Madalmaad.

Uus!!: Bütsants ja Hollandi krahvkond · Näe rohkem »

Horezm

|nimi.

Uus!!: Bütsants ja Horezm · Näe rohkem »

Horvaatia ajalugu

Horvaatia 21. sajandil Käesolevas artiklis antakse ülevaade Horvaatia alade ajaloost.

Uus!!: Bütsants ja Horvaatia ajalugu · Näe rohkem »

Horvaatia kuningriik (keskaegne)

Horvaatia kuningriik (ladina: Regnum Croatiae; horvaadi: Kraljevina Hrvatska, Hrvatsko Kraljevstvo) oli keskaegne kuningriik Kesk-Euroopas, koosnedes enamasti sellest, mis praegu on Horvaatia (ilma enamuse Istriata ja mõne Dalmaatsia rannikulinnata), samuti tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviina osadest.

Uus!!: Bütsants ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »

Horvaatia liidus Ungariga

Horvaatia kuningriik (ladina: Regnum Croatiae; horvaadi: Hrvatsko kraljevstvo või Kraljevina Hrvatska) astus pärast Trpimirovićite ja Svetoslavićite dünastiatest kuningate valitsemist ja pärimiskriisi pärast kuningas Dmitar Zvonimiri surma aastal 1102 liitu Ungari kuningriigiga.

Uus!!: Bütsants ja Horvaatia liidus Ungariga · Näe rohkem »

Hunnid

Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.

Uus!!: Bütsants ja Hunnid · Näe rohkem »

Ida-Traakia

Ajalooline Traakia. Türgi piiridesse jääv Ida-Traakia sinisega Ida-Traakia või Anatoolia-Traakia (türgi keeles Doğu Trakya või lihtsalt Trakya; kreeka keeles Ανατολική Θράκη ehk Anatolikí Thráki; bulgaaria keeles Източна Тракия ehk Iztochna Trakiya), on Türgi osa Kagu-Euroopas, mis jääb Bosporuse väinast, Marmara merest ja Dardanellide väinast läände.

Uus!!: Bütsants ja Ida-Traakia · Näe rohkem »

Idagoodid

Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3.

Uus!!: Bütsants ja Idagoodid · Näe rohkem »

Idagootide kuningriik

Idagootide kuningriik Itaalias ja naaberaladel kestis aastastatel 493–553.

Uus!!: Bütsants ja Idagootide kuningriik · Näe rohkem »

Idaslaavlased

Idaslaavi hõimudega 8. ja 9. sajandil asustatud Euroopa territoorium Idaslaavlased on idaslaavi keeli kõnelevad slaavlased.

Uus!!: Bütsants ja Idaslaavlased · Näe rohkem »

Ikonioni sultanaat

Ikonioni sultanaat (ka Κοnуа sultanaat) oli riik Väike-Aasias 11.–14. sajandil.

Uus!!: Bütsants ja Ikonioni sultanaat · Näe rohkem »

Ikonoklasm

Ikonoklasm (kreeka keele sõnadest eikōn 'kuju', 'pilt' ja klasma 'purustamine') üldtähenduses on uskumus, et visuaalse (eelkõige staatilise - pildid, skulptuurid, ehitised jm) kunsti ühiskondlik, poliitiline, religioosne, filosoofiline vm taunimine ja taunitavate taieste eesmärgipärane hävitamine eelnimetatud ajenditel on ühiskondlikus kontekstis kuidagi oluline või kõnekas.

Uus!!: Bütsants ja Ikonoklasm · Näe rohkem »

Ikonoklasm Bütsantsis

Bütsantsi ikonoklasm (kreeka keeles Εικονομαχία Eikonomachía, sõna-sõnalt 'võitlus piltidega', 'ikoonisõda') ehk pilditüli hõlmab kaks perioodi Bütsantsi keisririigi ajaloos, mil riik ja kirik vaidlustasid ja keelasid religioonis pühaks tunnistatud isikute kujutiste – ikoonide – kasutamise nii kirikus kui ka keiserlikus riigiaparaadis.

Uus!!: Bütsants ja Ikonoklasm Bütsantsis · Näe rohkem »

Ikoon

Vladimiri Jumalaema ikoon. 12. saj. Tretjakovi galerii, Moskva Andrei Rubljov. Kolmainsus. Umbes 1410. Tretjakovi galerii, Moskva Ikoon (kreeka keeles εἰκών eikōn 'kuju', 'kujutis') on enamasti puidule maalitud pühapilt idakirikus, millel on kujutatud Jeesus Kristust, Maarjat, mõnd pühakut, inglit või püha ajaloo või kirikuloo stseeni.

Uus!!: Bütsants ja Ikoon · Näe rohkem »

Ikooninurk

Słuckis Ikooninurk (setu keeles pühäsenulk, vene keeles красный угол) on õigeusule omane nurk toas, mis on pühendatud kristlusele, palvetamisele ning pühakute jumaldamisele.

Uus!!: Bütsants ja Ikooninurk · Näe rohkem »

Illuminatsioon

Kristus auhiilguses. Aberdeeni bestiaarium, illumineeritud käsikiri 12. sajandist (illuminatsioon metallilehega kaunistamise tähenduses). Aberdeeni ülikooli raamatukogu, MS 24, fo 4v Illumineeritud käsikirja valmimine Miniatuuriga kaunistatud initsiaali valmimise etapid. I märgitakse üldkompositsioon. II eeljoonistus hõbepulgaga. III joonistus tindiga. IV pind töödeldakse kullalehe jaoks. V kullalehe paigaldamine. VI kullalehe poleerimine. VII mõnikord töödeldakse kullalehe pind või servad täpp- vm ornamendiga. VIII pinnad koloreeritakse värvidega. IX tumedamate toonidega antakse varjud. X joonistatakse detailid. XI vahel lisatakse täiendavad ornamendid. XII initsiaali piirjooned markeeritakse ja kaunistatakse tindiga Illuminatsioon (keskladina keelest illuminatio 'valgustamine', ülekantud tähenduses ka 'kaunistamine') ehk raamatumaal on käsikirjade kaunistamine värviliste initsiaalide ja miniatuuridega.

Uus!!: Bütsants ja Illuminatsioon · Näe rohkem »

Impeerium

Impeeriumiks (ladina keeles Imperium; Vana-Roomas nimetati kõrgete ametnike ametivõimu) on poliitilise organiseerumise vorm, milles ühiskonna juhid ülemvõimu pakkuvas riigis loovad võrgustiku välismaistest liitlas-eliitidest, kes tunnistavad oma madalamat positsiooni rahvusvahelises poliitikas ning kellel vastutasuks kindlustatakse julgeolek.

Uus!!: Bütsants ja Impeerium · Näe rohkem »

Inglismaa

Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.

Uus!!: Bütsants ja Inglismaa · Näe rohkem »

Innocentius III

Innocentius III (Lotario dei Conti di Segni või Lotario de' Conti di Segni; 1160 või 1161 – 16. juuli 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani.

Uus!!: Bütsants ja Innocentius III · Näe rohkem »

Innocentius V

Innocentius V (Pierre de Tarentaise, ka Petrus a Tarentasia või Pietro di Tarantasia; 1224 või 1225 – 22. juuni 1276) oli paavst jaanuarist juunini 1276.

Uus!!: Bütsants ja Innocentius V · Näe rohkem »

Institutiones

Keiser Justinianus "Institutiones Iustiniani" ehk Justinianuse "Institutsioonid" on koostatud Rooma keiser Justinianus I (483–565) käsul 533.

Uus!!: Bütsants ja Institutiones · Näe rohkem »

Iraani ajalugu

Iraan 21. sajandil Iraani ajalugu (ehk Pärsia ajalugu) on tihedalt seotud ümberkaudsete piirkondade ajalooga, alates Egiptusest ja Mesopotaamiast ning lõpetades Kesk-Aasia ja Indiaga.

Uus!!: Bütsants ja Iraani ajalugu · Näe rohkem »

Irene (Bütsantsi keisrinna)

Irene või Ateena Irene (kreeka keeles: Εἰρήνη (Eirénē); umbes 752 – 9. august 803), perekonnanimi Sarantapechaina (Σαρανταπήχαινα), oli Bütsantsi keisri Leo IV abikaasa (775-780), keisrinna-regent (780-790), Bütsantsi kaasvalitseja koos oma pojaga (792-797) ja Bütsantsi ainuvalitseja aastatel 797-802.

Uus!!: Bütsants ja Irene (Bütsantsi keisrinna) · Näe rohkem »

Isaak I Komnenos

Isaak I Komnenos (kreeka keeles: Ἰσαάκιος Κομνη­νός (Isaakios Komnēnos); umbes 1007 – 1060) oli Bütsantsi keiser aastatel 1057–1059, olles esimene Komnenoste dünastia keiser.

Uus!!: Bütsants ja Isaak I Komnenos · Näe rohkem »

Isaak II Angelos

Isaak II Angelos (kreeka keeles Ἰσαάκιος Κομνηνός Ἄγγελος (Isaakios Komnenos Angelos); september 1156 – jaanuar 1204) oli Bütsantsi keiser aastatel 1185–1195 ja uuesti 1203–1204.

Uus!!: Bütsants ja Isaak II Angelos · Näe rohkem »

Isikukultus

Isikukultus on üksikisiku, tavaliselt riigijuhi põhjendamatult suur austamine ning tema võimete ja teenete ülehindamine.

Uus!!: Bütsants ja Isikukultus · Näe rohkem »

Istria mark

Saksa-Rooma riigi Istria mark (''Mark Istrien'') 1000. aasta paiku, kõrvuti Verona ja Kraini markide, Horvaatia ja Veneetsia vabariigiga. Istria mark (või Istria markkrahvkond) oli esialgu Karolingide piirimark Istria poolsaarel ja ümbritseval territooriumil, mille aastal 789 vallutas Karl Suure poeg Pippin.

Uus!!: Bütsants ja Istria mark · Näe rohkem »

Itaalia

Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.

Uus!!: Bütsants ja Itaalia · Näe rohkem »

Itaalia ajalooliste riikide loend

Itaalia, pärast Lääne-Rooma riigi lõppu aastal 476 ja selle järgnenud barbarite sissetunge kuni Itaalia ühinemiseni aastal 1860, oli kogum linnriike ja teisi väikseid sõltumatuid üksusi.

Uus!!: Bütsants ja Itaalia ajalooliste riikide loend · Näe rohkem »

Itaalia ajalugu

Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Itaalia ajalugu on Apenniini poolsaare ning Itaalia ajalooliste alade (Põhja-Itaalia, Kesk-Itaalia ja Lõuna-Itaalia) ning ajalooliste piirkondande (Lombardia, Liguuria, Toscana, Sitsiilia, Sardiinia, Liguuria, Piemonte, Veneto jt) sündmuste kirjeldus.

Uus!!: Bütsants ja Itaalia ajalugu · Näe rohkem »

Itaalia katepanikion

Itaalia katepanikion (kreeka keeles κατεπανίκιον Ἰταλίας) oli Bütsantsi provints (965–1071) Lõuna-Itaalias, kuhu kuulus Itaalia mandriosa lõuna pool joont, mis tõmmatud Monte Garganost Salerno laheni.

Uus!!: Bütsants ja Itaalia katepanikion · Näe rohkem »

Itaalia kronoloogia

Itaalia kronoloogias on järjestatud Itaalia ajaloo sündmusi.

Uus!!: Bütsants ja Itaalia kronoloogia · Näe rohkem »

Itaalia kuningas

Lombardia raudkroon Itaalia kuningas (ladina: Rex Italiae; itaalia: Re d'Italia) oli tiitel, mis anti valitsejale, kes valitses osa või kogu Apenniini poolsaart pärast Lääne-Rooma keisririigi langust.

Uus!!: Bütsants ja Itaalia kuningas · Näe rohkem »

Itaalia kuningriik (keskaegne)

Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.

Uus!!: Bütsants ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »

Ivan III

Ivan III Ivan III ehk Ivan Suur (vene keeles Иван Великий (Ivan Veliki); 22. jaanuar 1440 – 27. oktoober 1505) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1462 kuni surmani.

Uus!!: Bütsants ja Ivan III · Näe rohkem »

Ivan Julm

Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.

Uus!!: Bütsants ja Ivan Julm · Näe rohkem »

Jaan Allpere

Jaan Allpere (1952) Jaan Allpere (kuni 1935 Ahlbert; 28. aprill 1923 Kunda, Virumaa – 20. jaanuar 2000 Stockholm) oli eestlasest Rootsi arhitekt ja kunstiajaloolane.

Uus!!: Bütsants ja Jaan Allpere · Näe rohkem »

Jaroslav Tark

Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. Ehkki Jaroslavi tarkust kroonikates korduvalt kiideti, ei pärine liignimi Tark vürsti eluajast. Selle andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin, et eristada teda teistest Jaroslav Vladimirovitši nimelistest vürstidest. Kiievi-Vene 1015–1113.

Uus!!: Bütsants ja Jaroslav Tark · Näe rohkem »

Jason Goodwin

Jason Goodwin (sündinud 1964) on Suurbritannia ajaloolane ja kirjanik.

Uus!!: Bütsants ja Jason Goodwin · Näe rohkem »

Jeruusalemma kuningriik

Jeruusalemma kuningriik oli 1099.

Uus!!: Bütsants ja Jeruusalemma kuningriik · Näe rohkem »

Johannes Damaskusest

Johannes Damaskusest Johannes Damaskusest (al-Manşūr; umbes 650 või 676 – umbes 749) oli munk ja teoloog, kirikuisa, õigeusu (vaga Johannes Damaskusest) ja katoliku pühak.

Uus!!: Bütsants ja Johannes Damaskusest · Näe rohkem »

Johannes I Tzimiskes

Johannes I Tzimiskes (kreeka keeles Ἰωάννης ὁ Τζιμισκής (Iōánnēs ho Tzimiskēs); u 925 – 10. jaanuar 976) oli Bütsantsi keiser alates 11. detsembrist 969 kuni 10. jaanuarini 976.

Uus!!: Bütsants ja Johannes I Tzimiskes · Näe rohkem »

Johannes II Komnenos

Johannes II Komnenos (kreeka keeles Ίωάννης Βʹ Κομνηνός, Iōannēs II Komnēnos, ladinapäraselt Comnenus; 13. september 1087 – 8. aprill 1143), hüüdnimega Kaunis või Hea (Kaloïōannēs), oli Bütsantsi keiser alates 1118.

Uus!!: Bütsants ja Johannes II Komnenos · Näe rohkem »

Johannes III (paavst)

Johannes III (ladinapäraselt Ioannes III) oli paavst 561–574.

Uus!!: Bütsants ja Johannes III (paavst) · Näe rohkem »

Johannes III Dukas Vatatzes

Johannes III Dukas Vatatzes (kreeka keeles Ιωάννης Δούκας Βατάτζης (Iōannēs Doukas Vatatzēs), ladinapäraselt Ducas; u 1193 – 3. november 1254), oli teine Nikaia keiser, kes valitses aastatel 1222–1254.

Uus!!: Bütsants ja Johannes III Dukas Vatatzes · Näe rohkem »

Johannes IV Laskaris

Johannes IV Dukas Laskaris, ladinapäraselt Ducas Lascaris (kreeka keeles Ἰωάννης Δούκας Λάσκαρις (Iōannēs Doukas Laskaris); 25. detsember 1250 – u 1305) oli Nikaia keiser 16. augustist 1258 kuni 25. detsembrini 1261.

Uus!!: Bütsants ja Johannes IV Laskaris · Näe rohkem »

Johannes V Palaiologos

Johannes V Palaiologos või ladinapäraselt Palaeologus (kreeka keeles Ἰωάννης Παλαιολόγος (Iōánnēs Palaiológos); 18. juuni 1332 – 16. veebruar 1391) oli Bütsantsi keiser ajavahemikel 15. juuni 1341 – 12. august 1376, 1. juuli 1379 – 14. aprill 1390 ja 17. september 1390 – 16. veebruar 1391.

Uus!!: Bütsants ja Johannes V Palaiologos · Näe rohkem »

Johannes VI (paavst)

Johannes VI (ladinapäraselt Ioannes VI) oli paavst 701–705.

Uus!!: Bütsants ja Johannes VI (paavst) · Näe rohkem »

Johannes VI Kantakouzenos

Johannes VI Kantakouzenos või ladinapäraselt Cantacuzene (kreeka keeles Ἰωάννης Ἄγγελος Παλαιολόγος Καντακουζηνός (Iōánnēs Ángelos Palaiológos Kantakouzēnós); umbes 1292 – 15. juuni 1383) oli Bütsantsi aadlik, riigimees, väejuht, keiser Andronikos III ajal vägede ülemjuhataja, lapskeiser Johannes V regent ning aastatel 1347–1354 Bütsantsi keiser.

Uus!!: Bütsants ja Johannes VI Kantakouzenos · Näe rohkem »

Johannes VII (paavst)

Johannes VII (ladinapäraselt Ioannes VII) oli paavst 705–707.

Uus!!: Bütsants ja Johannes VII (paavst) · Näe rohkem »

Johannes X

Johannes X (ladinapäraselt Ioannes X) (860 ? –929) oli paavst 914–928.

Uus!!: Bütsants ja Johannes X · Näe rohkem »

Johannes XII

Johannes XII, ladinapäraselt Ioannes XII (Ottaviano Spoletost, Octavianus või Ottaviano dei Conti di Tuscolo, 937– 964) oli paavst 955–964, seejuures 963–964 koos Leo VIII-ga.

Uus!!: Bütsants ja Johannes XII · Näe rohkem »

Johannes XIII

Johannes XIII (ladinapäraselt Ioannes XIII) oli paavst 965–972.

Uus!!: Bütsants ja Johannes XIII · Näe rohkem »

Johannes XXI

Johannes XXI, ladina päraselt Ioannes XXI (Pedro Julião, ka Petrus Hispanus, Pedro Hispano, Pietro Ispano, Pietro di Giuliano, Pietro Iuliani, Petrus Juliani või Pedro Hispano Portucalense; 1205 või 1220? – 20. mai 1277) oli paavst 1276–1277.

Uus!!: Bütsants ja Johannes XXI · Näe rohkem »

Johannese basiilika (Efesos)

Vaade Johannese basiilikale idast. Transepti ja pikihoone ristumiskoha all asub pühaku hauakoht Vaade Johannese basiilikale põhjast, kindluse poolt. Näha on basiilika ümber 7. sajandil ehitatud kaitsemüür Johannese basiilika põhiplaan Johannese basiilika mudel, mis näitab selle kunagist oletatavat kuju Johannese basiilika (kreeka keeles Ἅγίος Ἰωάννης Θεολόγος Hagios Ioannēs Theologos või Ἅγίος Θεολόγος Hagios Theologos) oli apostel ja evangelist Johannesele pühitsetud varakristlik kirik Väike-Aasias Efesoses.

Uus!!: Bütsants ja Johannese basiilika (Efesos) · Näe rohkem »

Joonia saared Veneetsia võimu all

Joonia saared oli Veneetsia vabariigi ülemere valdus 14.

Uus!!: Bütsants ja Joonia saared Veneetsia võimu all · Näe rohkem »

Jordaania

Jordaania on riik Lähis-Idas.

Uus!!: Bütsants ja Jordaania · Näe rohkem »

Juri Dolgoruki

Juri Dolgoruki (vene keeles Юрий (Георгий) Владимирович Долгорукий; umbes 1099 – 15. mai 1157) oli Kiievi suurvürst, Rjurikovitšite dünastiast.

Uus!!: Bütsants ja Juri Dolgoruki · Näe rohkem »

Justinianus II

Justinianus II, kreeka päraselt Iustinianus (kreeka keeles: Ἰουστινιανός (Ioustinianos);668/669 – 4. november 711), hüüdnimega Rhinotmetos, Rhinotmetus või Ninatu (ὁ Ῥινότμητος), oli Bütsantsi keiser aastail 685–695 ja 705–711.

Uus!!: Bütsants ja Justinianus II · Näe rohkem »

Justinianuse katk

Püha Sebastian palub Jeesust hauakaevaja pärast, kes kannatas Justinianuse katku käes (Josse Lieferinxe, umbes 1497–1499) Justinianuse katk (541–549) oli esimene suurem katkupuhang esimeses katkupandeemias.

Uus!!: Bütsants ja Justinianuse katk · Näe rohkem »

Justinus I

Justinus I (Imperator Caesar Flavius Iustinus Augustus; kreeka keeles: Ἰουστῖνος, Ioustînos; u 450 – 1. august 527) oli Ida-Rooma keiser 9. juulist 518 kuni 1. augustini 527, valitsedes seega 9 aastat ja 23 päeva.

Uus!!: Bütsants ja Justinus I · Näe rohkem »

Justinus II

Justinus II või Justinus Noorem (ladina keeles: Iustinus Iunior; kreeka keeles: Ἰουστῖνος, valitsejanimega Imperator Caesar Flavius Iustinus Augustus; umbes 520 – 5. oktoober 578) oli Bütsantsi keiser 14. novembrist 565 kuni surmani, valitsedes seega 12 aastat, 11 kuud ja 22 päeva.

Uus!!: Bütsants ja Justinus II · Näe rohkem »

Juugend

Saksa ajakirja Jugend esikaas (1896) Hector Guimard. Porte Dauphine'i metroojaama sissepääs Pariisis Louis Majorelle'i loodud juugendstiilis seinakapp Gustav Klimti teos "Suudlus" (1907–1908) Eugène Grasset. Grafton Galleries' 1893. aasta Prantsuse dekoratiivkunsti näituse plakat Fassaadidekoor Riias Elizabethi tänav 10b, arhitekt Mihhail Eisenstein Juugend (saksa Jugendstil, Austria Secessionsstil, itaalia stile floreale või Stile Liberty, prantsuse art nouveau, vene стиль модерн, inglise Modern Style) oli ornamentaalne kujutava, tarbe- ja dekoratiivkunsti, arhitektuuri ja sisekujunduse stiil, mille kõrgaeg oli aastail 1890–1914.

Uus!!: Bütsants ja Juugend · Näe rohkem »

Kaarfriis

Kaarfriis koos selle kohal asuva sakkfriisiga ja täringfriisiga koerahambaornamendiga kaunistatud kaared Maria Laachi kloostrikiriku eeskoja kaarfriisil San Lorenzo kiriku apsiidil Kaarfriise Inglismaa keskaegsetelt ehitistelt – joonised 3, 7, 8, 9, 10 Kaarfriisid apsiididel ja markeerimas torni korruseid. Taüll, Sant Climent, Kataloonia Kaarfriis, ümarkaarfriis (saksa keeles Rundbogenfries, Bogenfries, prantsuse keeles bande lombarde, inglise keeles lombard bandhttp://www.green-man-of-cercles.org/articles/the_developments_of_lombard_bands.pdf, Lombardy frieze, itaalia keeles archetti pensili 'rippkaarekesed') on keskaja arhitektuurile iseloomulik friisitüüp.

Uus!!: Bütsants ja Kaarfriis · Näe rohkem »

Kalchedoni kirikukogu

Kalchedoni kirikukogu (ka Chalkedoni kirikukogu) oli neljas oikumeeniline kirikukogu, mis toimus 8.

Uus!!: Bütsants ja Kalchedoni kirikukogu · Näe rohkem »

Kalifaat

Kalifaat oli islamiriik (araabia riik) 7.–13.

Uus!!: Bütsants ja Kalifaat · Näe rohkem »

Kamilavka

Kreeka õigeusu preester kamilavkaga Kamilavka (kreeka καλυμμαύχιον; vene камилавка) on õigeusu vaimulike silindrikujuline peakate.

Uus!!: Bütsants ja Kamilavka · Näe rohkem »

Kapadookia (Rooma provints)

Rooma keisririik Hadrianuse ajal (117–138 pKr), Kapadookia keiserlik provints esile tõstetud Kapadookia oli Rooma keisririigi provints Anatoolias (tänapäeval Kesk-Ida-Türgi) keskusega Caesareas.

Uus!!: Bütsants ja Kapadookia (Rooma provints) · Näe rohkem »

Kapiteel

Kapiteelitüüpe. 1 – Egiptuse lootoskapiteel. 2 – Egiptuse Hathori kapiteel. 3 – Pärsia kapiteel. 4 – India konsoolkapiteel. 7 – dooria kapiteel. 8 – joonia kapiteel. 9 – Toscana kapiteel. 10 – Korintose kapiteel. 11 – komposiitkapiteel. 12 – Bütsantsi kapiteel. 13, 14 – romaani kapiteelid. 15, 16 – gooti kapiteelid. 17 – renessansskapiteel. 18 – 18. sajandi vormides kapiteel. Joonistus entsüklopeediast "Larousse universel en 2 volumes: nouveau dictionnaire encyclopédique. Tome 1" Korintose kapiteel peapostkontori hoonel New Yorgis Baroksed kapiteelid Prantsusmaalt, kataloogifoto Cooper Hewitti tarbekunstimuuseumis Kapiteel Yarkandi mošees Kapiteel (ladina keeles capitelium 'peake' sõnast caput 'pea') on samba, piilari või pilastri ülemine, sageli kaunistatud lõik, mis klassikalistes orderites paikneb samba tüvese ja talastiku vahel.

Uus!!: Bütsants ja Kapiteel · Näe rohkem »

Karamagara sild

Karamagara sild (türgi keeles Karamağara Köprüsü 'musta koopa sild') on Kapadookias Ida-Türgis asuv Bütsantsi-aegne sild, teadaolevalt vanim teravkaarega ehitis.

Uus!!: Bütsants ja Karamagara sild · Näe rohkem »

Karl Suur

Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.

Uus!!: Bütsants ja Karl Suur · Näe rohkem »

Karolingide kunst

Karolingide kunst on Frangi riigis Karolingide dünastia valitsusajal, 8. sajandi teisest poolest kuni 10. sajandi keskpaigani loodud kunst.

Uus!!: Bütsants ja Karolingide kunst · Näe rohkem »

Kartaago

Kartaago ja mõjuala enne esimest Puunia sõda Kartaago (foiniikia Kart Hadašt ('uus linn'), vanakreeka Καρχηδών (Karchedon), ladina Carthago) oli foiniiklaste rajatud linn Vahemere lõunakaldal, Põhja-Aafrikas.

Uus!!: Bütsants ja Kartaago · Näe rohkem »

Karussell

Karussell Karussell on lõbustusatraktsioon, kus toimub peamiselt horisontaalne pöörlev liikumine.

Uus!!: Bütsants ja Karussell · Näe rohkem »

Kasaarid

Turgi rahvaste levikukaart Kasaarid oli turgi rahvas Volga alamjooksu, Aasovi, Doni ja Krimmi steppides ning nüüdse Dagestani ranniku- ja eelmägede alal.

Uus!!: Bütsants ja Kasaarid · Näe rohkem »

Kassia Konstantinoopolist

Kassia kujutatuna ikoonil Kassia, ka Kassiana või Kassiani (kreeka keeles Κασσιανή; sündinud umbes 805–810, surnud enne 865) oli Bütsantsi iguumenja (egoumenissa), luuletaja, hümnikirjutaja ja helilooja.

Uus!!: Bütsants ja Kassia Konstantinoopolist · Näe rohkem »

Kastraat

Kastraat (ladina castratus 'kohitsetu') on kohitsetud (eemaldatud munanditega) mees.

Uus!!: Bütsants ja Kastraat · Näe rohkem »

Kateeder (kirik)

Kateeder (kreeka keeles καθέδρα 'tugitool', 'troon', ladina keeles cathedra) on troonitaoline auiste kirikus, mis on ette nähtud piiskopi jaoks.

Uus!!: Bütsants ja Kateeder (kirik) · Näe rohkem »

Katharévousa

Katharévousa (kreeka keeles Καθαρεύουσα, 'puhastav (keel)') on 19.

Uus!!: Bütsants ja Katharévousa · Näe rohkem »

Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni

Läänemerelt Mustale merele viinud kaubateede harud Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni (ka Austrvegr ehk Idatee) oli keskaegne (8.–11. sajandi) kaubatee Põhja-Euroopa ja Aasia vahel.

Uus!!: Bütsants ja Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni · Näe rohkem »

Kärnteni liidumaa

Kärnten (saksa keeles Kärnten; sloveeni keeles Koroška) on lõunapoolseim Austria liidumaa.

Uus!!: Bütsants ja Kärnteni liidumaa · Näe rohkem »

Küpros

Küprose Vabariik on loodusgeograafiliselt Aasias asuv ja tänapäeval geopoliitiliselt Euroopasse kuuluv saareriik Vahemere idaosas, Väike-Aasia poolsaarest lõunas asuval Küprose saarel. Küprose Vabariigi valitsus kontrollib pärast 1974. aasta Türgi invasiooni saare lääne- ja lõunaosa. Saare põhjaosas moodustatud Põhja-Küprose Türgi Vabariigi ala kuulub küll rahvusvahelise õiguse alusel Küprose Vabariigile, millel aga puudub kontroll ala üle. Küpros on alates 2004 Euroopa Liidu liige. Küprosest veel väiksemad Euroopa Liidu liikmed on Malta ja Luksemburg.

Uus!!: Bütsants ja Küpros · Näe rohkem »

Küprose ajalugu

Inimasustus Küprosel sai alguse paleoliitikumis.

Uus!!: Bütsants ja Küprose ajalugu · Näe rohkem »

Küprose kuningriik

Küprose kuningriik oli ristisõdijate kuningriik Küprose saarel kõrg- ja hiliskeskajal, aastatel 1192–1489.

Uus!!: Bütsants ja Küprose kuningriik · Näe rohkem »

Küprose muusika

Flööt Küproselt Küprose muusika on Küproselt pärinev muusika.

Uus!!: Bütsants ja Küprose muusika · Näe rohkem »

Kõikide kurbade rõõm

Jumalaema Kõikide kurbade rõõmu ikoon. Täpne koopia Moskva Ordõnka kiriku imettegevast ikoonist, 18. saj viimane veerand Kõikide kurbade rõõm (kirikuslaavi keeles ВсехскорбящихРадость) on Jumalaema ikoon, sellenimelisi ja sama kompositsiooniga imettegevaid ikoone on tuntud vähemalt kolm.

Uus!!: Bütsants ja Kõikide kurbade rõõm · Näe rohkem »

Kõrgkeskaeg

Kõrgkeskaeg oli Lääne-Euroopas vara- ja hiliskeskaja vaheline periood 11., 12., ja 13. sajandil (1000–1300).

Uus!!: Bütsants ja Kõrgkeskaeg · Näe rohkem »

Keerdsammas

Keerdsammas, ka Saalomoni sammas ja spiraalsammas, kasutatud on ka tsitaatsõna salomónica (hispaania keeles 'Saalomoni') on helikaalselt tõusva tüvesega sammas, iseloomulik detail eriti barokkarhitektuurile, samuti esineb barokses mööblikujunduses, altaritel ja kantslitel.

Uus!!: Bütsants ja Keerdsammas · Näe rohkem »

Kertši Ristija Johannese kirik

Kertši Ristija Johannese kirik (ukraina keeles Церква Івана Предтечі 'Eelkäija Johannese kirik') on Krimmis Kertši kesklinna lähedal paiknev kirik, Bütsantsi arhitektuuri silmapaistev näide.

Uus!!: Bütsants ja Kertši Ristija Johannese kirik · Näe rohkem »

Keskaeg

Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.

Uus!!: Bütsants ja Keskaeg · Näe rohkem »

Keskaja filosoofia

Keskaja filosoofia all mõistetakse tavaliselt katoliikliku Lääne-Euroopa keskaegset filosoofiat.

Uus!!: Bütsants ja Keskaja filosoofia · Näe rohkem »

Keskaja kirjandus

Keskaja kirjandus on lai valdkond, mis hõlmab sisuliselt kõiki kirjatöid, mis olid saadaval Euroopas ja selle naabermaades keskaja vältel (umbkaudu tuhande aasta jooksul Lääne-Rooma impeeriumi langusest umbes 500. aastal kuni renessansi alguseni Firenzes 15. sajandi lõpul).

Uus!!: Bütsants ja Keskaja kirjandus · Näe rohkem »

Keskaja kunst

Keskaja kunst hõlmab kunsti, mis loodi Lääne-Euroopas, osati ka Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas keskaja jooksul, täpsemalt Rooma keisririigi lagunemisest Ida- ja Lääne-Rooma riigiks 4. sajandil kuni renessansi alguseni Itaalias 14. sajandil.

Uus!!: Bütsants ja Keskaja kunst · Näe rohkem »

Keskaja muusika

Keskaegne missa Victimae Paschali Laudes Keskaja muusika on keskajal loodud muusika.

Uus!!: Bütsants ja Keskaja muusika · Näe rohkem »

Ketasfriis

Ketastega ehisliist, pealtvaade ja läbilõige Charité-sur-Loire Notre-Dame kellatorni kaldsimss ketasfriisiga. Joonised raamatust Dictionnaire raisonné de l’architecture française du XIe au XVIe sièclehttps://fr.wikisource.org/wiki/Dictionnaire_raisonn%C3%A9_de_l%E2%80%99architecture_fran%C3%A7aise_du_XIe_au_XVIe_si%C3%A8cle/Besants Ketasfriis või ketasliist (saksa keeles Scheibenfries, prantsuse keeles besants, inglise keeles bezantée moulding) on ehisliist, mille ornamendi moodustavad korrapärases reas asuvad lamedad kettad (bizantius aureus – bütsantsi kuldmünt).

Uus!!: Bütsants ja Ketasfriis · Näe rohkem »

Kiiev

Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievi koobasklooster Kiiev (1651) Kubermangulinna Kiievi plaan (1839) Podoli teater Kiievis 2020. aastal Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv, vene keeles Киев Kijev) on Ukraina pealinn.

Uus!!: Bütsants ja Kiiev · Näe rohkem »

Kiievi ja kogu Vene metropoliit

Kiievi ja kogu Vene metropoliit (ukraina keeles Митрополит Київський та всієї Русі, vene keeles Митрополит Киевский и всея Руси) oli Kiievi-Vene riigis ja selle järglasriikides Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi alluvuses tegutsenud Kiievi metropoolia eestseisja tiitel aastatel 988–1461.

Uus!!: Bütsants ja Kiievi ja kogu Vene metropoliit · Näe rohkem »

Kiievi-Vene

Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.

Uus!!: Bütsants ja Kiievi-Vene · Näe rohkem »

Kiliikia

Kiliikia (Cilicia) Kiliikia oli ajalooline maakond ja riik Väike-Aasias, mis ulatus selle kagurannikust lõunas kuni Tauruse mägedeni põhjas.

Uus!!: Bütsants ja Kiliikia · Näe rohkem »

Kiliikia (Rooma provints)

Rooma Kiliikia Rooma Väike-Aasia provintsid Trajanuse ajal, sealhulgas Kiliikia Kiliikia oli varajane Rooma provints, mis tänapäevase haldusjaotuse järgi paiknes Türgi lõunarannikul.

Uus!!: Bütsants ja Kiliikia (Rooma provints) · Näe rohkem »

Kilija

Kilija (ukraina Кілія) on linn Ukrainas Odessa oblastis, Kilija rajooni keskus.

Uus!!: Bütsants ja Kilija · Näe rohkem »

Kirikuriik

Kirikuriik (ka Paavstiriik; itaalia keeles ainsuses Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo olulisemaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861.

Uus!!: Bütsants ja Kirikuriik · Näe rohkem »

Kliiros

Kliiros (vanakreeka keeles κλήρος klēros, mitmuses κλήροι klēroi; kirikuslaavi keeles клиросъ või mõnikord крилосъ) on õigeusu kirikus ja kreekakatoliku kirikus ruumiosa, mis on reserveeritud kirikukoorile.

Uus!!: Bütsants ja Kliiros · Näe rohkem »

Knut Eriksson

Knut Eriksson, (sündinud arvatavasti 1140, surnud 1195 või 1196), oli Rootsi kuningas alates aastast 1167, kuningas Erik Püha ja Taani Kristina poeg.

Uus!!: Bütsants ja Knut Eriksson · Näe rohkem »

Kolmas ristisõda

Kolmas ristisõda (1189–1192), oli Euroopa liidrite üritus tagasi vallutada püha maad Saladini käest.

Uus!!: Bütsants ja Kolmas ristisõda · Näe rohkem »

Komposiitorder

Komposiitorder, ka liitorder (ladina keeles compositum 'koostatud') on Rooma arhitektuuris esinev saledaima tüvesega ja visuaalselt kergeim klassikaline order, mille kapiteelis on kokku pandud joonia voluudid kapiteeli ülaosas ja korintose orderi akantuslehed nende all.

Uus!!: Bütsants ja Komposiitorder · Näe rohkem »

Konstantinoopol

Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.

Uus!!: Bütsants ja Konstantinoopol · Näe rohkem »

Konstantinoopoli Õigeusu Kirik

Konstantinoopoli Õigeusu Kirik, ametlikult Konstantinoopoli Oikumeeniline Patriarhaat (kreeka keeles Οικουμενικό Πατριαρχείο Κωνσταντινουπόλεως, türgi keeles Rum Ortodoks Patrikhanesi) on üks autokefaalsetest õigeusu kirikutest.

Uus!!: Bütsants ja Konstantinoopoli Õigeusu Kirik · Näe rohkem »

Konstantinoopoli piiramine (1453)

Konstantinoopoli piiramine toimus 1453.

Uus!!: Bütsants ja Konstantinoopoli piiramine (1453) · Näe rohkem »

Konstantinoopoli suur palee

Palee asend Konstantinoopoli kesklinnas Konstantinoopoli suur palee oli Rooma keisrite palee ja Bütsantsi valitsejate residents İstanbuli kesklinnas.

Uus!!: Bütsants ja Konstantinoopoli suur palee · Näe rohkem »

Konstantinos III

Konstantinos III (Flavius Heraclius novus Constantinus; kreeka keeles: Ἡράκλειος Κωνσταντῖνος 3. mai 612 - 25. mai 641) oli kõige lühemat aega (3 kuud) valitsenud Bütsantsi keiser 11. veebruarist 641 kuni surmani.

Uus!!: Bütsants ja Konstantinos III · Näe rohkem »

Konstantinos IX Monomachos

Konstantinos IX Monomachos (Bütsantsi kreeka keeles: Κωνσταντῖνος Θ΄ Μονομάχος (Kōnstantinos IX Monomachos); umbes 1004 – 11. jaanuar 1055) oli Bütsantsi keiser 12. juunist 1042 kuni 11. jaanuarini 1055.

Uus!!: Bütsants ja Konstantinos IX Monomachos · Näe rohkem »

Konstantinos Laskaris

Konstantinos Laskaris (kreeka keeles Κωνσταντίνος Λάσκαρις; 1170–1205) oli arvatavasti Bütsantsi keiser mõned kuud ajavahemikus 1204–1205.

Uus!!: Bütsants ja Konstantinos Laskaris · Näe rohkem »

Konstantinos V

Konstantinos V (kreeka keeles: Κωνσταντῖνος, (Kōnstantīnos) ladinapäraselt Constantinus; juuli 718 – 14. september 775) oli Bütsantsi keiser aastatel 741–755.

Uus!!: Bütsants ja Konstantinos V · Näe rohkem »

Konstantinos VI

Konstantinos VI (kreeka keeles: Κωνσταντῖνος (Kōnstantinos); 14. jaanuar 771 – pärast 797 ja enne 805) oli Bütsantsi keiser aastatel 780–797.

Uus!!: Bütsants ja Konstantinos VI · Näe rohkem »

Konstantinos VII

Konstantinos VII Porphyrogennetos (kreeka keeles Κωνσταντῖνος Ζ΄ Πορφυρογέννητος (Kōnstantinos Porphyrogennētos); 905 Konstantinoopol – 9. november 959 Konstantinoopol) oli neljas Makedoonia dünastiast Bütsantsi keiser aastatel 913–959.

Uus!!: Bütsants ja Konstantinos VII · Näe rohkem »

Konstantinos VIII

Konstantinos VIII Porphyrogennetos (kreeka keeles: Κωνσταντῖνος Η΄ Πορφυρογέννητος (Kōnstantinos VIII Porphyrogénnetos); 960 – 11./12. november 1028) oli de jure Bütsantsi keiser 962.

Uus!!: Bütsants ja Konstantinos VIII · Näe rohkem »

Konstantinos X Dukas

Konstantinos X Dukas (kreeka keeles Κωνσταντῖνος Ι΄ Δούκας Kōnstantinos X Doukas; 1006 – 23. mai 1067) oli Bütsantsi keiser aastatel 1059 – 1067.

Uus!!: Bütsants ja Konstantinos X Dukas · Näe rohkem »

Konstantinos XI

Konstantinos XI Konstantinos XI (8. veebruar 1404 – 29. mai 1453) oli viimane Bütsantsi keiser aastast 1449 kuni surmani.

Uus!!: Bütsants ja Konstantinos XI · Näe rohkem »

Konsul (Vana-Rooma)

Konsul oli Vana-Roomas täidesaatva võimu teostaja.

Uus!!: Bütsants ja Konsul (Vana-Rooma) · Näe rohkem »

Koorivõre

Koorivõre ehk koorivahevõre (ladina keeles cancelli) on kiriku koori pikihoonest eraldav ažuurne või avadega konstruktsioon.

Uus!!: Bütsants ja Koorivõre · Näe rohkem »

Kopti kunst

Kopti kunst on Egiptuses loodud varakristlik kunst, peamiselt ajavahemikust 3.–12.

Uus!!: Bütsants ja Kopti kunst · Näe rohkem »

Korsika

Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse) on Prantsusmaa piirkond (région métropolitaine) Vahemeres Sardiiniast põhjas.

Uus!!: Bütsants ja Korsika · Näe rohkem »

Korsuni Jumalaema

Korsuni Jumalaema ikoon ehk Jumalaema Korsuni pühakuju on Jumalaema ikoon, mida peetakse imettegevaks.

Uus!!: Bütsants ja Korsuni Jumalaema · Näe rohkem »

Korvkapiteel

Korvkapiteel on ühtlaselt laienevate kergelt kumerate külgedega tagurpidi tüvipüramiidi kujuga või kumerkülgse tüvikoonuse kujuline kapiteel, iseloomulik Bütsantsi arhitektuurile.

Uus!!: Bütsants ja Korvkapiteel · Näe rohkem »

Kose aardeleid

Kose aardeleid on 1982.

Uus!!: Bütsants ja Kose aardeleid · Näe rohkem »

Kosova keskaegsed mälestusmärgid

Kosova keskaegsed mälestusmärgid on Kosovos asuv UNESCO maailmapärandi nimistu objektide rühm, neli keskaegset ehitismälestist, mis kujutavad endast Palaiologoste renessansi aegse romaani mõjudega Bütsantsi kirikuarhitektuuri säravaid näiteid.

Uus!!: Bütsants ja Kosova keskaegsed mälestusmärgid · Näe rohkem »

Kreeka

Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα Elláda, formaalselt Ελλάς Ellás, ajaloolise nimega Hellas) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maaid.

Uus!!: Bütsants ja Kreeka · Näe rohkem »

Kreeka ajalugu

See artikkel on ülevaade Kreeka alade ja Kreeka riigi ajaloost.

Uus!!: Bütsants ja Kreeka ajalugu · Näe rohkem »

Kreeka minuskel

Kreeka minuskel on kirjastiil, mida kasutati 9. ja 10. sajandi Bütsantsi kreekakeelsetes käsikirjades ja mille kasutamine kestis paiguti 15.–16.

Uus!!: Bütsants ja Kreeka minuskel · Näe rohkem »

Kreeka muusika

Klassikaline buzuki Kreeka muusika on Kreekast pärinev või kreeklaste loodud või esitatud muusika.

Uus!!: Bütsants ja Kreeka muusika · Näe rohkem »

Kreeka tuli

Toomas Slaavlase laevastiku vastu 821. aastal. Madrid Skylitzese illustratsioon 12. sajandist Kreeka tuli oli relv, mida Bütsantsi impeerium kasutas umbes 672.

Uus!!: Bütsants ja Kreeka tuli · Näe rohkem »

Kreekakatoliku kirik

Kristluse levik 2.–14. sajandini Kreekakatoliku kirik on katoliku kiriku haru, mis järgib Bütsantsi (Konstantinoopoli) liturgilist traditsiooni (Bütsantsi riitust).

Uus!!: Bütsants ja Kreekakatoliku kirik · Näe rohkem »

Kreeklased

+ 1.000 Kreeklased (kreeka keeles Έλληνες Ellenes), ajaloolise nimetusega hellenid, on kreeka keelt kõnelev rahvas Kreekas, Küprosel ja nende naaberaladel.

Uus!!: Bütsants ja Kreeklased · Näe rohkem »

Kreeta

Kreeta on Kreeka suurim saar.

Uus!!: Bütsants ja Kreeta · Näe rohkem »

Kriimani kivikalme

Kriimani kivikalme on kivikalme Tartu maakonnas Kastre vallas Kriimani külas.

Uus!!: Bütsants ja Kriimani kivikalme · Näe rohkem »

Krimm

See artikkel on Autonoomsest Vabariigist; perekonnanime kohta vaata artiklit Krimm (perekonnanimi).

Uus!!: Bütsants ja Krimm · Näe rohkem »

Krimmi poolsaar

Krimmi poolsaar Krimmi poolsaare satelliidipilt Mangup Kale küngas, Bahtšisarai rajoonis, Zalisne küla lähistel 2017. aastal Krimmi poolsaar (kreeka keeles Ταυρική Taurikē; ukraina keeles Кримський півострів; krimmitatari keeles Qırım yarımadası; vene keeles Крымский полуостров) on poolsaar Euroopa kaguosas Musta mere põhjarannikul.

Uus!!: Bütsants ja Krimmi poolsaar · Näe rohkem »

Kristlik ajaarvamine

Kristlik ajaarvamine ehk meie ajaarvamine on ajaarvamine, mille esimene aasta on aasta 1 ehk 1 pKr ("pärast Kristust").

Uus!!: Bütsants ja Kristlik ajaarvamine · Näe rohkem »

Kristlik muusika

Kristlik muusika on muusika, mis on seotud kristliku usundiga.

Uus!!: Bütsants ja Kristlik muusika · Näe rohkem »

Kristlus

Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Uus!!: Bütsants ja Kristlus · Näe rohkem »

Kroon (institutsioon)

Jean Fouquet. "Charles VI kroonimine Reimsi katedraalis (4. novembril 1380)» Kroon ehk riigivalitseja võimupädevuse kinnitus oli ja on riikide, kus valitsusvormiks oli monarhia, monarhi ainuisikulise valitsusvormi kujundlik väljendusvorm.

Uus!!: Bütsants ja Kroon (institutsioon) · Näe rohkem »

Kuupkapiteel

Kuupkapiteel ehk täringkapiteel, ka vürfelkapiteel (saksa keeles Würfel 'täring') on romaani kunstis kasutatud kapiteelitüüp, mille enam-vähem kuubikujulise keha neli alumist nurka on ümardatud.

Uus!!: Bütsants ja Kuupkapiteel · Näe rohkem »

Kuveidi ajalugu

See artikkel käsitleb Kuveidi ajalugu.

Uus!!: Bütsants ja Kuveidi ajalugu · Näe rohkem »

Ladina keisririigi valitsejate loend

Ladina keisririik Ladina keisririigi valitsejate loend on loetelu Ladina keisririigi valitsejatest, Ladina keisririigi moodustamisest ristisõdijate poolt pärast Neljandat ristisõda Bütsantsi aladele kuni 1261.

Uus!!: Bütsants ja Ladina keisririigi valitsejate loend · Näe rohkem »

Ladina keisririik

Ladina keisririik oli pärast Neljandat ristisõda Bütsantsi aladele ristisõdijate rajatud feodaalne riik, mis loodi peale Konstantinoopoli vallutamist 1204.

Uus!!: Bütsants ja Ladina keisririik · Näe rohkem »

Laimós

Laimós (ka Lemós, kr Λαιμός) on küla Kreeka põhjaosas Lääne-Makedoonia piirkonnas.

Uus!!: Bütsants ja Laimós · Näe rohkem »

Lalsi Püha Nikolause kirik

Lalsi Püha Nikolause kirik (ka Kolga-Jaani Püha Nikolause kirik) on õigeusu kirik Viljandi maakonnas Viljandi vallas Lalsi külas.

Uus!!: Bütsants ja Lalsi Püha Nikolause kirik · Näe rohkem »

Langobardia Minor

Langobardide valdused Agilulfi surres (616). Langobardia Minor oli nimi, mis anti varakeskajal langobardide valdustele Kesk- ja Lõuna-Itaalias, täpsemalt Spoleto ja Benevento hertsogkonnad.

Uus!!: Bütsants ja Langobardia Minor · Näe rohkem »

Langobardid

Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.

Uus!!: Bütsants ja Langobardid · Näe rohkem »

Langobardide kuningriik

Langobardide kuningriik (ladina keeles Regnum Langobardorum) oli varakeskaegne germaani riik pealinnaga Pavias, mille rajasid langobardid 568.-569.

Uus!!: Bütsants ja Langobardide kuningriik · Näe rohkem »

Lauto

Lauto on näppekeelpillide hulka kuuluv keelpill.

Uus!!: Bütsants ja Lauto · Näe rohkem »

Lääne-Rooma keisririik

Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.

Uus!!: Bütsants ja Lääne-Rooma keisririik · Näe rohkem »

Läänegoodid

Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.

Uus!!: Bütsants ja Läänegoodid · Näe rohkem »

Läänegootide arhitektuur ja kunst

Läänegootide kunst on läänegootide kuningriigi (tänapäeva Lõuna-Prantsusmaa, Hispaania ja Portugali) aladel 5.–8.

Uus!!: Bütsants ja Läänegootide arhitektuur ja kunst · Näe rohkem »

Läänegootide kuningriik

Läänegootide kuningriik oli kuningriik, mis hõlmas 5.–8.

Uus!!: Bütsants ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Lääneslaavlased

Lääneslaavlased on slaavlased, kes räägivad lääneslaavi keeli.

Uus!!: Bütsants ja Lääneslaavlased · Näe rohkem »

Lähis-Ida ajalugu

Lähis-Ida ajalugu annab ülevaate piirkonna arengust alates Lähis-Ida arhailisest perioodist kuni tänapäevani.

Uus!!: Bütsants ja Lähis-Ida ajalugu · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Bütsants ja Läti · Näe rohkem »

Läti ajalugu

Läti 21. sajandil Läti ajalugu on ülevaade tänapäeva Läti territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest.

Uus!!: Bütsants ja Läti ajalugu · Näe rohkem »

Lõuna-Itaalia

Lõuna-Itaalia (Il Mezzogiorno – 'keskpäev') on traditsiooniline nimi Itaalia lõunapoolsele osale, mis hõlmab Apenniini poolsaare lõunaosa ning kaks suurt saart – Sitsiilia ja Sardiinia.

Uus!!: Bütsants ja Lõuna-Itaalia · Näe rohkem »

Lõuna-Venemaa

Lõuna föderaalringkond (sinises) ja Põhja-Kaukaasia föderaalringkond (punases) Lõuna-Venemaa (vene keeles Юг России) on kõnekeelne väljend kirjeldamaks Venemaa Euroopa-osa kõige lõunapoolsemaid alasid, mis asuvad enamasti Lõuna föderaalringkonnas või Põhja-Kaukaasia föderaalringkonnas.

Uus!!: Bütsants ja Lõuna-Venemaa · Näe rohkem »

Lõunaslaavlased

Lõunaslaavlased on slaavlaste allrühm, kes räägivad lõunaslaavi keeli.

Uus!!: Bütsants ja Lõunaslaavlased · Näe rohkem »

Leo I

Leo I nime all on tuntud mitu valitsejat.

Uus!!: Bütsants ja Leo I · Näe rohkem »

Leo I (keiser)

Leo I või Leo Suur (kreeka keeles ὁ Μέγας (ho Mégas)) ja ka Leo Lihunik (Imperator Caesar Flavius Valerius Leo Augustus; kreeka keeles: Λέων (Léōn); umbes 401 – 18. jaanuar 474) oli Ida-Rooma keiser 7.

Uus!!: Bütsants ja Leo I (keiser) · Näe rohkem »

Leo II (keiser)

Leo II või Leon II või Leon Noorem (Imperator Caesar Zenonis Augusti Divi Valerii Leoni Flavius Leo Augustus; u 467 – 17. november 474) oli Ida-Rooma ehk Bütsantsi keiser 473.

Uus!!: Bütsants ja Leo II (keiser) · Näe rohkem »

Leo III (keiser)

Leo III Isaurialane või kreekapäraselt Leon III (kreeka keeles Λέων Γ΄ ὁ Ἴσαυρος, Leōn III ho Isauros; umbes 685 – 18. juuni 741), tuntud ka kui Süürlane, oli Bütsantsi keiser 717.

Uus!!: Bütsants ja Leo III (keiser) · Näe rohkem »

Leo III (paavst)

Leo III oli paavst 795–816.

Uus!!: Bütsants ja Leo III (paavst) · Näe rohkem »

Leo IV (keiser)

Leo IV Kasaar kreekapäraselt Leon (kreeka keeles: Λέων Δ΄ ὁ Χάζαρος (Leōn IV ho Khazaros); 25. jaanuar 750 – 8. september 780) oli Bütsantsi keiser aastatel 775 - 780.

Uus!!: Bütsants ja Leo IV (keiser) · Näe rohkem »

Leo IV (paavst)

Leo IV oli paavst 847–855.

Uus!!: Bütsants ja Leo IV (paavst) · Näe rohkem »

Leo V (keiser)

Leo V Armeenlane või kreekapäraselt Leon V (kreeka keeles: Λέων ὁ ἐξ Ἀρμενίας (Leōn ho ex Armenias); umbes 775 – 25. detsember 820) oli Bütsantsi keiser aastatel 813–820.

Uus!!: Bütsants ja Leo V (keiser) · Näe rohkem »

Leo VI (keiser)

Leo VI või kreekapäraselt Leon VI, hüüdnimega Tark või Filosoof (kreek keeles: Λέων ὁ Σοφός (Leōn ho Sophos); 19. september 866 – 11. mai 912), oli Bütsantsi keiser aastatel 886–912.

Uus!!: Bütsants ja Leo VI (keiser) · Näe rohkem »

Leontios

Leontios või ladinapäraselt Leontius (kreeka keeles: Λεόντιος; surnud arvatavalt veebruaris 706) oli Bütsantsi keiser aastatel 695–698.

Uus!!: Bütsants ja Leontios · Näe rohkem »

Leptis Magna

Leptis Magna või Lepcis Magna oli tähtis linn Kartaago riigis ja Rooma keisririigi Liibüas Wadi Lebda suudmes Vahemere ääres.

Uus!!: Bütsants ja Leptis Magna · Näe rohkem »

Liibüa

Liibüa (ametliku nimega Liibüa Riik) on riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul ja Sahara põhjaosas.

Uus!!: Bütsants ja Liibüa · Näe rohkem »

Liibüa ajalugu

Liibüa ajalugu on ülevaade Liibüa alade ja riigi ajaloost.

Uus!!: Bütsants ja Liibüa ajalugu · Näe rohkem »

Lilla

Violetsete värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud V-ga Lilla ehk violett, omadussõnana violetne, on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~390–420 nanomeetrit.

Uus!!: Bütsants ja Lilla · Näe rohkem »

Lingua franca

Lingua franca viitab mis tahes keelele, mida kasutatakse suhtlemiseks inimeste vahel, kes ei jaga emakeelt ja kasutavad omavahelises suhtluses üht kindlat, suurt ja prestiižset keelt, millel on poliitiline või kultuuriline mõju.

Uus!!: Bütsants ja Lingua franca · Näe rohkem »

Liseen

Valged liseenid Ohtu mõisa peahoonel Liseen (saksa keeles Lisene, prantsuse keeles lisiere – serv, ääris) on välisseina pinnast vertikaalne eenduv ehisriba, millel on konstruktiivne või dekoratiivne liigendaja funktsioon.

Uus!!: Bütsants ja Liseen · Näe rohkem »

Lombardia

Lombardia on maakond Itaalias (Põhja-Itaalias).

Uus!!: Bütsants ja Lombardia · Näe rohkem »

Longinuse oda

Fra Angelico (u 1440). "Oda haavab Jeesuse külge". San Marco klooster Firenzes Longinuse oda oli oda, mis Johannese evangeeliumi kirjelduse järgi torgati risti löödud Jeesuse külge.

Uus!!: Bütsants ja Longinuse oda · Näe rohkem »

Lucca

''Piazza Anfiteatro'' Lucca on linn Itaalias Toscanas, Lucca provintsi halduskeskus.

Uus!!: Bütsants ja Lucca · Näe rohkem »

Ludwig III Laps

Ludwig III Laps (19. sajandi pilt) Ludwig III Laps (mõnikord ka Ludwig IV; 893 Altötting – 911 Maini-äärne Frankfurt) oli viimane Karolingist Ida-Frangi riigi valitseja.

Uus!!: Bütsants ja Ludwig III Laps · Näe rohkem »

Madonna

Kunstimälestiseks arvatud skulptuur "Madonna lapsega" Muuga mõisa peahoones Madonna (keskaja itaalia keeles ma donna 'mu daam', 'mu emand' on Jeesuse ema Maarja tiitel; inglise keeles Our Lady, prantsuse keeles Notre Dame) tähistab kunstis Maarjat ja Maarja kujutist kunstiteostel kristlikus ikonograafias, eelkõige maalidel ja skulptuuris.

Uus!!: Bütsants ja Madonna · Näe rohkem »

Makedoonia (Rooma provints)

Makedoonia provints Rooma keisririigis, umbes aastal 125 Rooma provints Makedoonia (ladina: Provincia Macedoniae, kreeka: Ἐπαρχία Μακεδονίας) loodi ametlikult aastal 146 eKr pärast seda, kui Rooma kindral Quintus Caecilius Metellus võitis aastal 148 eKr Makedoonia kuningriigi viimast isehakanud kuningat Andrískost, ja pärast seda, kui neli Rooma poolt piirkonnas loodud klientvabariiki ("tetrarhia") kaotati.

Uus!!: Bütsants ja Makedoonia (Rooma provints) · Näe rohkem »

Makedoonia rahvuslus

Makedoonia rahvuslus (makedoonia keeles Македонски национализам, Makedonski natsionalizam) on makedoonlaste rahvuslikud ideed ja vaated, mis kujunesid välja 19.

Uus!!: Bütsants ja Makedoonia rahvuslus · Näe rohkem »

Malta

Malta Vabariik on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mille peamised kuus saart on Malta, Gozo (Għawdex), Comino (Kemmuna), Manoeli, Cominotto (Kemmunett) ja Filfla saar.

Uus!!: Bütsants ja Malta · Näe rohkem »

Malta ordu

Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänne Sõjaline Hospitaliitide Ordu Sovrano Militare Ordine Ospedaliero di San Giovanni di Gerusalemme di Rhodi e di Malta Malta ordu lipp Malta ordu vapp Malta ordu lippMalta ordu vapp deviis: Defensio fidei et obsequium pauperum SuurmeisterMarco Luzzago Liikmeidumbes 13 500 Tekkis1048 Rahaühikscudo Malta ordu on suveräänne katoliiklik ordu (ametlikult Sovrano Militare Ordine Ospedaliero di San Giovanni di Gerusalemme di Rhodi e di Malta 'Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänne Sõjaline Hospitaliitide Ordu').

Uus!!: Bütsants ja Malta ordu · Näe rohkem »

Manööversõda

Manööversõda on militaarstrateegia, mis propageerib vaenlase seljatamist läbi nende otsustamisvõime halvendamise šoki ja segaduse abil.

Uus!!: Bütsants ja Manööversõda · Näe rohkem »

Mandri-Euroopa

Euroopa mandriosa ilma teda ümbritsevate meresaarteta Mandri-Euroopa (eesti keeles ei ole keelend Kontinentaal-Euroopa soovitatav) tähistab Euroopa kontinentaalset maismaad, arvestamata tema merepiire ümbritsevaid saari.

Uus!!: Bütsants ja Mandri-Euroopa · Näe rohkem »

Manuel I Komnenos

Manuel I Komnenos (Μανουήλ Α' Κομνηνός; 28. november 1118 – 24. september 1180) oli Bütsantsi keiser alates 1143.

Uus!!: Bütsants ja Manuel I Komnenos · Näe rohkem »

Manzikerti lahing

Manzikerti lahing oli lahing 26.

Uus!!: Bütsants ja Manzikerti lahing · Näe rohkem »

Marcianus

Marcianus (Imperator Caesar Flavius Marcianus Augustus; kreeka keeles: Μαρκιανός Markianós; umbes 390 - 27. jaanuar 457) oli Ida-Rooma keiser 25. augustist 450 - 27. jaanuarini 457, valitsedes seega 6 aastat, 5 kuud ja 2 päeva.

Uus!!: Bütsants ja Marcianus · Näe rohkem »

Marinus I

Marinus I (ka Martinus II) oli paavst 882–884.

Uus!!: Bütsants ja Marinus I · Näe rohkem »

Martüroloogium

Martüroloogium on katoliku märtrite, pühakute ja õndsate ning nende mälestuspäevade nimistu koos lühielulugudega.

Uus!!: Bütsants ja Martüroloogium · Näe rohkem »

Martinus IV

Martinus IV (Simon de Brion, ka Simon de Brie või Simon de Mainpincien; millalgi ajavahemikul 1210 kuni 1230 – 28. märts 1285) oli paavst 1281–1285.

Uus!!: Bütsants ja Martinus IV · Näe rohkem »

Mauretaania

Rooma Aafrika provintsid Rooma provintsid Mauretaania ja Numiidia Rooma keisririik aastal 125 Mauretaania oli vanaaja paikkond Loode-Aafrikas Numiidiast läänes tänapäeva Alžeeria ja Maroko põhjaosas.

Uus!!: Bütsants ja Mauretaania · Näe rohkem »

Mauretania Caesariensis

''Mauretania Caesariensis'' provints Rooma keisririigis, u. 125 pKr Mauretania Caesariensis oli Rooma provints tänases Alžeerias Magribis.

Uus!!: Bütsants ja Mauretania Caesariensis · Näe rohkem »

Mauretania Tingitana

''Mauretania Tingitana'' provints Rooma keisririigis, u. 125 pKr Rooma territooriumid Magribis, ''Mauretania Tingitana'' lõunapiir ulatus Casablancani Mauretania Tingitana (tähendas ladina keeles "Tangeri Mauretaania") oli Rooma provints Magribis, mis langeb enam-vähem kokku tänapäeva Maroko põhjaosaga.

Uus!!: Bütsants ja Mauretania Tingitana · Näe rohkem »

Maurice Paléologue

Maurice Paléologue Maurice Paléologue (13. jaanuar 1859 Pariis – 18. november 1944 Pariis) oli Prantsusmaa diplomaat, ajaloolane ja esseist.

Uus!!: Bütsants ja Maurice Paléologue · Näe rohkem »

Mauricius

Mauricius (kreekapäraselt Maurikios, ladina Flavius Mauricius Tiberius, kreeka Μαυρίκιος Τιβέριος; 539 – 27. november 602) oli Bütsantsi keiser.

Uus!!: Bütsants ja Mauricius · Näe rohkem »

Möösia

Provintsid ''Moesia Inferior'' (paremal) ja ''Moesia Superior'' (vasakul) esile tõstetud ''Moesia Inferior'' (esile tõstetud) ''Moesia Superior'' (esile tõstetud) hilisantiikajal Olbia Möösia (ladina: Moesia, Mœsia, kreeka; Μοισία) oli antiikne piirkond ja hiljem Rooma provints, mis paiknes Balkanil Doonaust lõunas.

Uus!!: Bütsants ja Möösia · Näe rohkem »

Müstiline Venemaa

"Müstiline Venemaa" on Vikerraadio saatesari, mis on pühendatud Venemaa ajaloole ja mille autor on David Vseviov.

Uus!!: Bütsants ja Müstiline Venemaa · Näe rohkem »

Mediolanumi lahing

Mediolanumi lahing leidis aset aastal 259 germaanlastest alemannide ja keiser Gallienuse juhatuse all võidelnud Rooma leegionite vahel.

Uus!!: Bütsants ja Mediolanumi lahing · Näe rohkem »

Mehmed I

Mehmed I kujutatuna 16. sajandi miniatuuril Mehmet I ''tuğra'' Mehmed I või Mehmet I, ka Mehmed Çelebi ("isand Mehmed") või Mehmet Çelebi, osmanitürgi keeles: دولت عليه عثمانیه, umbes 1389 – 26. mai 1421) oli aastatel 1413–1421 Osmanite riigi sultan.

Uus!!: Bütsants ja Mehmed I · Näe rohkem »

Menon (dialoog)

Dialoogi "Menon" algus vanimas säilinud keskaegses käsikirjas "Menon" on antiikfilosoof Platoni dialoogi vormis filosoofiline teos.

Uus!!: Bütsants ja Menon (dialoog) · Näe rohkem »

Menorca

Menorca, pildistatud satelliidilt Menorca on üks Baleaaridest. Menorca on Hispaaniale kuuluv saar Vahemeres, idapoolseim Baleaari saartest.

Uus!!: Bütsants ja Menorca · Näe rohkem »

Michael II

Michael II (kreeka keeles: Μιχαὴλ ὁ ἐξ Ἀμορίου(Michaēl ho ex Amoríou); 770 – 2. oktoober 829), hüüdnimega Kindakeelne (ὁ Τραυλός, ho Travlós or ὁ Ψελλός, ho Psellós), oli Bütsantsi keiser 25. detsembrist 820 kuni 2. oktoobrini 829, valitsedes seega 8 aastat, 9 kuud ja 7 päeva.

Uus!!: Bütsants ja Michael II · Näe rohkem »

Michael III

Michael III (kreeka keeles: Μιχαήλ; jaanuar 840 – 24. september 867) oli Bütsantsi keiser aastatel 842–867.

Uus!!: Bütsants ja Michael III · Näe rohkem »

Michael IV

Michael IV Paflagoonlane (kreeka keeles: Μιχαὴλ (Δ´) ὁ Παφλαγών (Mikhaēl ho Paphlagōn); umbes 1010 – 10. detsember 1041) oli Bütsantsi keiser 11. aprillist 1034 kuni 10. detsembrini 1041.

Uus!!: Bütsants ja Michael IV · Näe rohkem »

Michael IX Palaiologos

Michael IX Palaiologos (kreeka keeles Μιχαήλ Δούκας Ἄγγελος Κομνηνός Παλαιολόγος (Mikhaēl Doukas Angelos Komnēnos Palaiologos); ladinpäraselt Palaeologus; 17. aprill 1277 – 12. oktoober 1320) oli Bütsantsi keisririigi kaaskeiser oma isa Andronikos II Palaiologose kõrval 1294.

Uus!!: Bütsants ja Michael IX Palaiologos · Näe rohkem »

Michael Psellos

Michael Psellos (vasakul) Michael Psellos (Μιχαήλ Ψελλός; 1017 või 1018 – umbes 1078) oli Bütsantsi munk, kirjanik, filosoof, poliitik ja ajaloolane.

Uus!!: Bütsants ja Michael Psellos · Näe rohkem »

Michael V

Michael V Kalaphates või Takutaja (kreeka: Μιχαήλ Καλαφάτης; umbes 1015 – 24. august 1042) oli Bütsantsi keiser neljaks kuuks ajavahemikus 1041–1042.

Uus!!: Bütsants ja Michael V · Näe rohkem »

Michael VI

Michael VI Bringas või Vringas (kreeka keeles: Μιχαήλ Βρίγγας), hüüdnimedega Stratiotikos ("Sõjaväelane" või "Sõjakas") ja Gerontas ("Vanamees"), oli Bütsantsi keiser aastatel 1056–1057, valitsedes vaid ühe aasta.

Uus!!: Bütsants ja Michael VI · Näe rohkem »

Michael VII Dukas

Michael VII Doukas (kreeka keeles Μιχαήλ Ζ΄ Δούκας; umbes 1050 – 1090), hüüdnimega Parapinakes (kreeka keeles: Παραπινάκης (miinus veerand), mis viitab Bütsantsi valuuta devalveerumisele tema valitsusajal), oli Bütsantsi keiser aastatel 1071–1078.

Uus!!: Bütsants ja Michael VII Dukas · Näe rohkem »

Michael VIII Palaiologos

Michael VIII Dukas Angelos Komnenos Palaiologos või Palaeologus (kreeka keeles Μιχαὴλ Δούκας Ἄγγελος Κομνηνὸς Παλαιολόγος (Mikhaēl Doukas Angelos Komnēnos Palaiologos); u 1223 – 11. detsember 1282) oli Nikaia keiser aastatel 1259–1261 ja Bütsantsi keiser 1261–1282.

Uus!!: Bütsants ja Michael VIII Palaiologos · Näe rohkem »

Mihhail Vrubel

Mihhail Vrubel (17. märts (5. märts vkj) 1856 Omsk – 14. aprill (1. aprill vkj) 1910 Peterburi) oli vene maalikunstnik.

Uus!!: Bütsants ja Mihhail Vrubel · Näe rohkem »

Mikołaj Kopernik

Koperniku portree. Puulõige Nicolaus Reusneri raamatust "Icones" (1578), mille valmistas arvatavasti Tobias Stimmer Koperniku väidetava autoportree järgi. See portree on eeskujuks paljudele puulõigetele, vaselõigetele ja maalidele. Mikołaj Kopernik (postuumselt poolapärastatud nimi; õieti Niklas Koppernigk; ladinapärastatult Nicolaus Copernicus või Nicolaus Coppernicus; seksapäraselt Nikolaus Kopernikus; 19. veebruar 1473 Toruń, Kuninglik Preisimaa, Poola kuningriik – 24. mai 1543 Frombork, Kuninglik Preisimaa, Poola kuningriik) poola astronoom, matemaatik, kartograaf arst ja Ermlandi piiskopkonna toomhärra, maailma silmapaistvamaid keskaja ja renessansi ajastu teadlasi, heliotsentrilise maailmasüsteemi alusepanija.

Uus!!: Bütsants ja Mikołaj Kopernik · Näe rohkem »

Moldova (piirkond)

Ajalooline Moldova Moldova on ajalooline piirkond Ida-Karpaatide ja Dnestri jõe vahelisel alal, mis tänapäeval jääb Moldova, Rumeenia ja Ukraina aladele.

Uus!!: Bütsants ja Moldova (piirkond) · Näe rohkem »

Moldova vürstiriik

Moldova (moldova: Цара Молдовей, rumeenia: Moldova) on ajalooline piirkond ja endine vürstiriik Ida-Euroopas, mis vastab territooriumile Ida-Karpaatide ja Dnestri jõe vahel.

Uus!!: Bütsants ja Moldova vürstiriik · Näe rohkem »

Monaco

Monaco Vürstiriik (prantsuse keeles: Principauté de Monaco; monegaski keeles: Principatu de Munegu) on väike linnriik, mis asub Vahemere ja Prantsusmaa vahel Prantsuse Rivieral (Côte d'Azur).

Uus!!: Bütsants ja Monaco · Näe rohkem »

Monarh

Monarh (kreeka keeles μόναρχος.

Uus!!: Bütsants ja Monarh · Näe rohkem »

Monreale toomkirik

Monreale toomkirik ehk Monreale katedraal (itaalia keeles Duomo di Monreale, Cattedrale di Monreale) on Sitsiilias Palermo suurlinnapiirkonna (Città metropolitana di Palermo) keskuses Monreales asuv kirik, mis ehitati 12. sajandi teises pooles ning mis on Sitsiilia romaanika üks kõige säravamaid näiteid.

Uus!!: Bütsants ja Monreale toomkirik · Näe rohkem »

Montenegro

Montenegro (montenegro keeles Crna Gora; eesti keeles eriti varasemal ajal on olnud kasutusel ka nimi "Tšernogooria") on väike mägine riik Balkani poolsaarel Aadria mere ääres.

Uus!!: Bütsants ja Montenegro · Näe rohkem »

Montenegro vapp

Montenegro vapp aastast 2004. Montenegro vapp 1992–2004. Montenegro vapp (serbohorvaadi keeles Грб Црне Горе) on Montenegro Vabariigi riigivapp.

Uus!!: Bütsants ja Montenegro vapp · Näe rohkem »

Montesquieu

Charles de Secondat, Baron de Montesquieu. Portree aastast 1728 Charles-Louis de Secondat, La Brède'i ja Montesquieu parun, tuntud lihtsalt kui Montesquieu (18. jaanuar 1689 – 10. veebruar 1755) oli valgustusajastu prantsuse poliitiline mõtleja.

Uus!!: Bütsants ja Montesquieu · Näe rohkem »

Montserrati Jumalaema

La Moreneta oma nišis kiriku idaseinal La Moreneta otsevaates. Näha on ümmargune ava klaasvitriinis, millest läbi ulatub neitsi Maarja sfääri hoidev käsi Vesper Montserrati kloostrikirikus, 2016 Pärimusega seotud koopa ümber ehitatud Santa Cova kabel Pühendkingid Montserrati Jumalaemale Santa Cova kabelis Montserrati Jumalaema (katalaani keeles Mare de Déu de Montserrat) nime kannab Kataloonias Montserrati mäel asuvas benediktlaste kloostris austatud neitsi Maarja pühakuju.

Uus!!: Bütsants ja Montserrati Jumalaema · Näe rohkem »

Morea

Keskaegse Peloponnesose poolsaare kaart koos peamiste asulatega Morea (kreeka keeles Μορέας või Μωριάς) oli kesk- ja varauusaegne nimetus, mida kasutati Lõuna-Kreekas asuva Peloponnesose poolsaare kohta.

Uus!!: Bütsants ja Morea · Näe rohkem »

Morea despootkond

Morea ehk Mystrási despootkond (kreeka Δεσποτᾶτον τοῦ Μορέως, Δεσποτᾶτον τοῦ Μυστρᾶ) oli 14.

Uus!!: Bütsants ja Morea despootkond · Näe rohkem »

Morea sõda

Morea sõda (itaalia: Guerra di Morea), tuntud ka kui Kuues Osmanite-Veneetsia sõda, toimus aastatel 1684–1699 Veneetsia vabariigi ja Osmanite riigi vahel osana laiemast konfliktist, mida tuntakse "Suure Türgi sõjana".

Uus!!: Bütsants ja Morea sõda · Näe rohkem »

Mosaiik

Mosaiik 6. sajandist Ravennas Mosaiik on kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi- või mõne muu materjali tükkidest.

Uus!!: Bütsants ja Mosaiik · Näe rohkem »

Moskva suurvürstiriik

Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.

Uus!!: Bütsants ja Moskva suurvürstiriik · Näe rohkem »

Murano

Päikeseloojang Muranol, Rio dei Vetrai kanalilt vaadatuna (2015) Veneta laguun Murano on Itaalia põhjaosas Veneta laguunis asuvate omavahel sildadega ühendatud saarte rühm.

Uus!!: Bütsants ja Murano · Näe rohkem »

Museion

Museion ('muusade tempel') oli riiklik uurimisasutus Aleksandrias praegu täpselt teadmata asukohas linna loodeosas sadama lähedal palee ruumides ja arvukates juurdeehitistes.

Uus!!: Bütsants ja Museion · Näe rohkem »

Myrelaion

Myrelaion (kreeka keeles Eκκλησία τουΜυρελαίου) ehk Bodrumi mošee (türgi keeles Bodrum Camii, Mesih Paşa Camii) on 10. sajandist pärinev endine Bütsantsi õigeusu kirik Istanbulis, mis Osmanite riigi ajal muudeti mošeeks.

Uus!!: Bütsants ja Myrelaion · Näe rohkem »

Napoli hertsogkond

Napoli hertsogkond (ladina: Ducatus Neapolitanus, itaalia: Ducato di Napoli) alustas Bütsantsi provintsina, mis moodustati 7.

Uus!!: Bütsants ja Napoli hertsogkond · Näe rohkem »

Narses

Arvatav Narsese kujutis Ravenna San Vitale kiriku mosaiigil Narses (kreeka Ναρσής; 5. sajandi lõpp – hiljemalt 574) oli Ida-Rooma riigi väejuht ja eunuhh keiser Justinianus I valitsemisajal.

Uus!!: Bütsants ja Narses · Näe rohkem »

Neitsitorn (İstanbul)

Neitsitorn (türgi keeles Kız Kulesi), Bütsantsi ajast alates tuntud ka kui Leanderi torn (Leander Kulesi), on tuletornina kasutatud torn Türgi pealinnas İstanbulis.

Uus!!: Bütsants ja Neitsitorn (İstanbul) · Näe rohkem »

Neljas ristisõda

Neljas ristisõda oli ristisõda, mis peeti 1202–1204.

Uus!!: Bütsants ja Neljas ristisõda · Näe rohkem »

Nicolaus III

Nicolaus III (Giovanni Gaetano Orsini, ka Giangaetano Orsini; 1210 või 1220 – 22. august 1280) oli paavst 1277–1280.

Uus!!: Bütsants ja Nicolaus III · Näe rohkem »

Nikaia keisririik

Nikaia keisririik oli riik Väike-Aasia kirdeosas aastatel 1204–1261, mis tekkis Neljanda ristisõja ajal pärast Ida-Rooma riigi pealinna Konstantinoopoli vallutamist Lääne-Euroopa ristisõdijate poolt (1204).

Uus!!: Bütsants ja Nikaia keisririik · Näe rohkem »

Nikephoros I

Nikephoros I (kreeka keeles Νικηφόρος; 750 – 26. juuli 811) oli Bütsantsi keiser aastatel 802–811.

Uus!!: Bütsants ja Nikephoros I · Näe rohkem »

Nikephoros II Phokas

Nikephoros II Phokas (kreeka keeles: Νικηφόρος Φωκᾶς; umbes 912 – 11. detsember 969), ladinapäraselt Nicephorus II Phocas, oli Bütsantsi keiser aastatel 963–969.

Uus!!: Bütsants ja Nikephoros II Phokas · Näe rohkem »

Nikephoros III Botaneiates

Nikephoros III Botaneiates (kreeka keeles: Νικηφόρος Βοτανειάτης, 1002–1081) oli Bütsantsi keiser 7. jaanuarist 1078 kuni 1. aprillini 1081.

Uus!!: Bütsants ja Nikephoros III Botaneiates · Näe rohkem »

Nikolaos Mesarites

Nikolaos Mesarites (kreeka keeles Νικόλαος Μεσαρίτης, sündinud umbes 1163/4 – surnud pärast 1216) oli Bütsantsi vaimulik ja kirjanik, tegutses Efesose metropoolias Nikaia keisririigis.

Uus!!: Bütsants ja Nikolaos Mesarites · Näe rohkem »

Nikolaus

Õigeusu ikoon, u 1300 Piero di Cosimo "Püha Nikolaus", 1480–1490 Püha Nikolaus (ka Nikolaus Myrast, püha Nikolai ja Nikolai Imetegija; 270–343) oli Ida-Rooma keisririigi Väike-Aasia poolsaare lõunaküljel asunud Lüükia provintsi Myra linna peapiiskop, kristlik pühak.

Uus!!: Bütsants ja Nikolaus · Näe rohkem »

Nikomeedia

Nikomeedia ehk Nikomedeia (kreeka keeles Νικομήδεια) oli ajalooline linn Väike-Aasias, tänapäeval tuntud kui Türgi linn İzmit.

Uus!!: Bütsants ja Nikomeedia · Näe rohkem »

Nikopoli lahing

Nikopoli lahing toimus 25.

Uus!!: Bütsants ja Nikopoli lahing · Näe rohkem »

Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse

Sitsiilia kuningriik (roheline) aastal 1154, mis kujutab normannide vallutuste ulatust Itaalias mitme aastakümne jooksul, kui tegutsesid sõltumatud seiklejad Normannide Lõuna-Itaalia vallutus algas 11.

Uus!!: Bütsants ja Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse · Näe rohkem »

Northumbria

Northumbria (ajalooliselt vanainglise Norþhymbra rīce, uusinglise Kingdom of Northumbria) oli keskaegne anglite kuningriik seal, kus nüüd on Põhja-Inglismaa ja Kagu-Šotimaa, saades seejärel krahvkonnaks ühendatud Inglismaa kuningriigis.

Uus!!: Bütsants ja Northumbria · Näe rohkem »

Novellae

"Novellae" "Novellae" (ld "Novellae constitutiones", kr "Νεαραί διατάξεις", ee "Novellid") on ''Codexi'', Digesta ja ''Institutionese'' kõrval neljas ja viimane osa ''Corpus iuris civilisest'', mis anti välja Bütsantsi keisri Justinianuse käsul 534.

Uus!!: Bütsants ja Novellae · Näe rohkem »

Nurgatromp

11. sajandi astmeline nurgatromphttps://fr.wikisource.org/wiki/Dictionnaire_raisonn%C3%A9_de_l%E2%80%99architecture_fran%C3%A7aise_du_XIe_au_XVIe_si%C3%A8cle/Trompe 12. sajandi kooniline nurgatromp Wormsi toomkiriku nelitise kuppeljas nurgatromp, mis toetab kaheksakandilist torni Nurgatromp, ka tromp on võlvitud veerandkerakujuline nišš täisnurkse müürinurga kohal, mis loob ülemineku ruudukujuliselt põhiplaanilt oktogonaalse või ümmarguse põhiplaaniga tornile, tambuurile või kuplile.

Uus!!: Bütsants ja Nurgatromp · Näe rohkem »

Ohrid

Püha Kaneo Johannese kirik Ohridi järve kaldal Ohrid (makedoonia keeles Охрид) on linn Põhja-Makedoonias Ohridi järve idakaldal.

Uus!!: Bütsants ja Ohrid · Näe rohkem »

Ohridi piirkonna loodus- ja kultuuripärand

Püha Kaneo Johannese kirik Ohridi järve kaldal Ohridi piirkonna loodus- ja kultuuripärand (makedoonia keeles Природно и културно богатство на охридскиот регионon; albaania keeles Trashëgimia natyrore dhe kulturore e rajonit të Ohrit; inglise keeles Natural and Cultural Heritage of the Ohrid region; prantsuse keeles Patrimoine naturel et culturel de la région d'Ohrid) on 1979.

Uus!!: Bütsants ja Ohridi piirkonna loodus- ja kultuuripärand · Näe rohkem »

Oleg

"Oleg jätab hüvasti oma lemmikhobusega", Viktor Vasnetsov Oleg (Ве́щий Оле́г, ka Helge, Helgu või Helgi; enne 862. aastat – 912 või 922) oli Vana-Vene riigi tegelik rajaja.

Uus!!: Bütsants ja Oleg · Näe rohkem »

Opus mixtum

Opus mixtum (ladina keeles mixtum 'segatud') oli Vana-Rooma ja hiljem Bütsantsi ehitistes kasutatud seinapindade müüriladumistehnika, milles kasutati koos eri tehnikaid – kas ruudukujulistest telliselementidest opus reticulatumit ja nurkadel telliskihte (opus testaceum) või looduskivikihte (opus incertum ja opus vittatum) koos telliskihtidega.

Uus!!: Bütsants ja Opus mixtum · Näe rohkem »

Opus sectile

Härjavärssi ründav tiiger: ''opus sectile'' stiilis seinakaunistus Junius Bassuse basiilikas Roomas Opus sectile on panustehnika, mis seisneb eri värvi õhukeste ja lihvitud kiviplaatide kombineerimises mingi suurema pinna kaunistamiseks.

Uus!!: Bütsants ja Opus sectile · Näe rohkem »

Orban

Aastal 1464 valminud Dardanellipüss, mis põhineb 21 aastat varem Orbani poolt valmistatud hiigelkahuril. Orban (ka Urban, ungari keeles Orbán; surnud 1453) oli ungarlasest sepp ja insener, kes valmistas 1453.

Uus!!: Bütsants ja Orban · Näe rohkem »

Orel

Orelikontsert Adelaide'is 2020. aastal Orel on muusikainstrument, mis tekitab heli õhuvoolu juhtimisega läbi erineva suurusega puidust või metallist vilede.

Uus!!: Bütsants ja Orel · Näe rohkem »

Orhan I

Orhan I ''tuğra'' Orhan Gazi Orhan Gazi (osmanitürgi keeles:اورخان غازی، اورخان بن عثمان بن ارطغرل; türgi keeles: Orhan Gazi; 1281 – märts 1362) oli Osmanite riigi teine bei ja valitses aastatel 1326–1362.

Uus!!: Bütsants ja Orhan I · Näe rohkem »

Osman I

Osman I Gazi Osman I Gazi (osmanitürgi keeles عثمان غازى Osmān Gazi, tuntud ka kui Osman Bei ja Osman Alp; 1258 – 1. august 1326) oli Osmanite riigi esimene bei aastatel 1299–1326, Osmanite dünastia ja Osmanite riigi rajaja.

Uus!!: Bütsants ja Osman I · Näe rohkem »

Osmanite interreegnum

Osmanite interreegnum (ka Osmanite kodusõda) türgi keeles:Fetret Devri (20. juuli 1402 – 5. juuli 1413) nimetatakse sultan Bayezid I poegade vahelist kodusõda pärast nende isa kaotust Kesk-Aasia sõjapealik Timurile Ankara lahingus 1402.

Uus!!: Bütsants ja Osmanite interreegnum · Näe rohkem »

Osmanite riik

Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.

Uus!!: Bütsants ja Osmanite riik · Näe rohkem »

Osmanite sõjad Euroopas

Osmanite armee piirab Viini, Frans Geffels Osmanite sõjad Euroopas olid rida relvakonflikte Osmanite riigi ja erinevate Euroopa riikide vahel alates hiliskeskajast kuni 20.

Uus!!: Bütsants ja Osmanite sõjad Euroopas · Näe rohkem »

Osmanite-Habsburgide sõjad

Lepanto merelahing (1571) anonüümsel maalil 16. sajandi lõpust (National Maritime Museum, London) Osmanite–Habsburgide sõjad toimusid 16.–18.

Uus!!: Bütsants ja Osmanite-Habsburgide sõjad · Näe rohkem »

Osmanite-Ungari sõjad

Osmanite-Ungari sõjad olid rida lahinguid Osmanite riigi ja keskaegse Ungari kuningriigi vahel.

Uus!!: Bütsants ja Osmanite-Ungari sõjad · Näe rohkem »

Osmanite-Veneetsia sõda (1463–1479)

Vahemere idaosa 1450. aastal, vahetult enne Konstantinoopoli langemist. Veneetsia valdused rohelise ja oranžiga. 1463. aastaks olid Osmanite valdused laienenud, hõlmates Bütsantsi (purpur) ja enamiku väiksematest Balkani riikidest. Esimene Osmanite–Veneetsia sõda toimus aastatel 1463-1479 Veneetsia vabariigi ja selle liitlaste ning Osmanite riigi vahel.

Uus!!: Bütsants ja Osmanite-Veneetsia sõda (1463–1479) · Näe rohkem »

Oterdis

Oterdis, ka klaasoterdis (saksa keeles Zelleneinlage, Zellenverglasung 'kärgpanustehnika', 'kärgklaasimine', prantsuse keeles verroterie cloisonnée, 'väikesed klaasesemed suletuna kärgedesse') on varakeskaegne metallesemete kaunistamise tehnika, mille puhul erinevalt kärgsulatisest sobitati pealejoodetud metalliribast kujunditesse emaili asemel vastavas suuruses vääris- ja poolvääriskivid või värvilised klaasitükid.

Uus!!: Bütsants ja Oterdis · Näe rohkem »

Otto I (Saksa-Rooma keiser)

Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.

Uus!!: Bütsants ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Ottone Orseolo

Pietro II Orseolo ja Otto Orseolo Ottone Orseolo (ka Otto Orseolo, Urseolo; u 992 – 1032) oli Veneetsia doodž aastast 1008 kuni aastani 1026.

Uus!!: Bütsants ja Ottone Orseolo · Näe rohkem »

Paide Jumalaema Uinumise kirik

Mahapõlenud õigeusu kiriku alusmüür Vallimäel. Puude tagant paistavad Paide ordulinnuse varemed Paide Jumalaema Uinumise kirik ehk Paide Uspenski kirik oli õigeusu kirik Paides Järva maakonnas Paide Vallimäel, Tallinna tänava ja Valli tänava suunalisel Edelabastionil.

Uus!!: Bütsants ja Paide Jumalaema Uinumise kirik · Näe rohkem »

Paiküla kivikalmed

Paiküla kivikalmed on muistsed kivikalmed Saare maakonnas Saaremaa vallas Paikülas (vaadatud 30.09.2015).

Uus!!: Bütsants ja Paiküla kivikalmed · Näe rohkem »

Palaiologosed

keiser Konstantinos XI Palaiologosed oli dünastia, mis valitses Bütsantsis 1261–1453 ja mille kõrvalharud valitsesid Montferrat's 1305–1533 ja Moreas (Peloponnesoses) 1383–1460.

Uus!!: Bütsants ja Palaiologosed · Näe rohkem »

Palermo

Palermo (sitsiilia keeles Palermu) on 630 828 elanikuga linn, mis on oma rahvaarvult Itaalias viies, see asub Sitsiilia maakonnas ja on città metropolitana di Palermo halduskeskus.

Uus!!: Bütsants ja Palermo · Näe rohkem »

Palestiina (piirkond)

2. sajandil eKr Palestiina on ajalooline piirkond Lääne-Aasias Vahemerest Jordani jõeni.

Uus!!: Bütsants ja Palestiina (piirkond) · Näe rohkem »

Palitsa

Tikandiga kaunistatud palitsa, Sergei Prokudin-Gorski foto 1911. aastast Gregorius Suur kuldtikandis ikooniga kaunistatud palitsaga paremal küljel, fresko Mistra kirikust 14. sajandist Protsessioon Novosibirskis. Piiskop sakkose, omofori ja palitsaga kõndimas diakonite järel, kes kannavad kaksik- ja kolmikküünalt Palitsa (ka paalitsa; vene keeles палица 'sõjanui', kreeka keeles ἐπιγονάτιον, epigonation 'põlve kohal') on õigeusu kiriku piiskopi liturgilise riietuse osa.

Uus!!: Bütsants ja Palitsa · Näe rohkem »

Palmyra

Palmyra Beli tempel (hävitati 2015. aastal) Palmyra (palmireeni keeles Tadmor; Tadmur) on iidne semiidi linn praeguses Homsi kubermangus Süürias.

Uus!!: Bütsants ja Palmyra · Näe rohkem »

Pammakaristose kirik

Pammakaristose kirik, ka Theotokos Pammakaristose kirik (kreeka keeles Θεοτόκος ἡ Παμμακάριστος, 'Kõigist õnnistatud Jumalaema'), praegu Fethiye mošee (türgi keeles Fethiye Camii) on İstanbulis asuv 11.-12.

Uus!!: Bütsants ja Pammakaristose kirik · Näe rohkem »

Paolo Veneziano

''Pala Feriale'' ehk "argipäeva altarimaali" säilinud paneelid, 1345 Paolo Veneziano (ka Veneziano Paolo või Paolo da Venezia) oli 14. sajandil tegutsenud Veneetsia kunstnik.

Uus!!: Bütsants ja Paolo Veneziano · Näe rohkem »

Paschalis I

Paschalis I oli paavst 817–824.

Uus!!: Bütsants ja Paschalis I · Näe rohkem »

Paschalis II

Paschalis II (Rainerio, Raniero di Bieda, Rainerio Raineri, Raniero Ranieri di Bleda, Rainerius; 1050 või 1055 – 21. jaanuar 1118) oli paavst 1099–1118.

Uus!!: Bütsants ja Paschalis II · Näe rohkem »

Paulus I

Paulus I oli paavst 757–767.

Uus!!: Bütsants ja Paulus I · Näe rohkem »

Pärnu–Viljandi–Tartu veetee

Oletatava veetee marsruut Pärnu–Viljandi–Tartu veetee on arvatav kunagine veetee Pärnust läbi Viljandi Tartuni.

Uus!!: Bütsants ja Pärnu–Viljandi–Tartu veetee · Näe rohkem »

Püha Gregoriuse missa

Püha Gregoriuse missa ehk Gregoriuse missa on kristlikus ikonograafias esinev pilditüüp.

Uus!!: Bütsants ja Püha Gregoriuse missa · Näe rohkem »

Püha maa

piibli järgi Püha maa (ka Püha Maa); heebrea keeles אֶרֶץ הַקוֹדֵשׁ Eretz HaQodesh, araabia keeles الأرض المقدسة Al-Arḍ Al-Muqaddasah) on Iisraeli nimi judaismis. Traditsiooniliselt nimetavad nii juudid kui ka mittejuudid seda piirkonda Palestiinaks. Muslimid ja kristlased nimetavad nõnda ka piirkonda Jordani jõe ja Vahemere vahel, mis hõlmab nii tänapäeva Iisraeli kui ka Palestiinat. See piirkond on osalt tähtis just Jeruusalemma religioosse tähenduse tõttu, kuna linn on püha nii judaismis, kristluses kui ka islamis. Püha maa tähtsus kristlastele oli üks ristisõdade ideoloogilisi aluseid, kuna Euroopa kristlased püüdsid vallutada maa seldžuki türklaste käest, kes olid selle omakorda saanud islamiusku araablastelt, kes vallutasid selle kristlikult Bütsantsi keisririigilt. Paljudesse püha maa paikadesse on juba sajandeid teinud palverännakuid eri usundite esindajad, sealhulgas juudid, kristlased ja muslimid. Kategooria:Iisrael Kategooria:Palestiina Kategooria:Pühapaigad Kategooria:Kristlus Kategooria:Islam Kategooria:Judaism Kategooria:Baha'i usk Kategooria:Aasia maad Kategooria:Lähis-Ida ajaloolised piirkonnad Kategooria:Lähis-Ida ajalugu.

Uus!!: Bütsants ja Püha maa · Näe rohkem »

Püssirohi

Must püssirohi Varaseim teadaolev püssirohu valem, ''Wujing Zongyao'', aastast 1044 ''Huolongjingis'' u aastal 1350 kujutatud hiina pomm Savinõu pomm, jaapani k ''Tetsuhau'' (raudpomm), hiina k a''Zhentianlei'' (kõuehäälne pomm), leitud Takashima laevavrakist 2011 oktoobris, dateeritud 13. sajandi Jaapanisse mongoli invasiooni ajal (AD 1271–1284) Must püssirohi on mehaaniline väävli, puusöe ja kaaliumnitraadi (salpeetri) segu.

Uus!!: Bütsants ja Püssirohi · Näe rohkem »

Põhja-Aafrika

Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega) Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.

Uus!!: Bütsants ja Põhja-Aafrika · Näe rohkem »

Põhja-Makedoonia ajalugu

Põhja-Makedoonia ajalugu on tänapäevase Põhja-Makedoonia riigi ja selle alade ajalugu.

Uus!!: Bütsants ja Põhja-Makedoonia ajalugu · Näe rohkem »

Põhja-Makedoonia Osmanite Riigis

Vardari Makedoonia, ala, kus tänapäeval on Põhja-Makedoonia, kuulus Osmanite Riigi koosseisu üle 500 aasta, 14.

Uus!!: Bütsants ja Põhja-Makedoonia Osmanite Riigis · Näe rohkem »

Põhja-Traakia

Põhja-Traakia (ülemine kollane ala), alumine kollane ala on Lääne-Traakia Kreekas ja siniselt on Ida-Traakia Türgis. Põhja-Traakia (bulgaaria keeles: Северна Тракия (Severnaja Trakija)) on (koos Lääne- ja Ida-Traakiaga) üks kolmest ajaloolise Traakia piirkonna osast.

Uus!!: Bütsants ja Põhja-Traakia · Näe rohkem »

Pelagius I

Pelagius I oli paavst 556–561.

Uus!!: Bütsants ja Pelagius I · Näe rohkem »

Pendilia

Pendilia (ainsus pendilium, ladinakeelsest sõnast pendulus 'rippuv') on krooni, votiivkrooni, hilisantiikse kamelaukioni või risti (crux gemmata) küljes rippuvad ehisripatsid või ketikese otsas rippuvad kaunistused, eelkõige iseloomulikud varakeskaegsetele kullassepataiestele.

Uus!!: Bütsants ja Pendilia · Näe rohkem »

Pescara

Pescara on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune) Itaalias Abruzzo maakonnas, samanimelise provintsi keskus.

Uus!!: Bütsants ja Pescara · Näe rohkem »

Petšeneegid

Petšeneegid olid petšeneegi keelt kõnelnud turgi rändhõimud.

Uus!!: Bütsants ja Petšeneegid · Näe rohkem »

Petik

Petik ehk petiknišš on akna, ukse või arkaadi kuju imiteeriv seinasüvend.

Uus!!: Bütsants ja Petik · Näe rohkem »

Philippikos

Philippikos või ladinapäraselt Philippicus (kreeka keeles: Φιλιππικός), sünninimega Vardan, oli Bütsantsi keiser aastatel 711–713.

Uus!!: Bütsants ja Philippikos · Näe rohkem »

Phokas

Phokas (kreeka keeles Φωκᾶς; 547 – 5. oktoober 610) oli Bütsantsi keiser 23. novembrist 602 kuni surmani, valitsedes seega 7 aastat, 10 kuud ja 12 päeva.

Uus!!: Bütsants ja Phokas · Näe rohkem »

Piacenza

Piacenza on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Piacenza provintsi halduskeskus.

Uus!!: Bütsants ja Piacenza · Näe rohkem »

Pildikeeld islamis

''Prohvet Muḥammad'' Kaaba ees (Miniatuur Osmanitürgi keelses raamatus ''Siyer-i Nebi'', 16. sajand). ''Muḥammadi'' nägu ei ole kujutatud. Pildikeeld islamis (eelkõige sunniitlikus islamis) on ḥadīṯ pärimuse ja islami õigusteaduse põhjal toimunud vastuolulise arutelu tulemus inimeste ja loomade kujutamise õiguspärasuse üle nii profaanses kui ka religioosses sfääris.

Uus!!: Bütsants ja Pildikeeld islamis · Näe rohkem »

Pisa vabariik

Mahdia rüüstamise röövsaagiga Pisa vabariigi kaubanduslik ja territoriaalne laienemine (12. sajand) – kaubateed, kolooniad ja laod Pisa meresadama Porto Pisano reljeef Pisa tornil Pisa vabariik oli 10. ja 11. sajandil eksisteerinud de facto sõltumatu riik, mille keskuseks oli Toscana linn Pisa.

Uus!!: Bütsants ja Pisa vabariik · Näe rohkem »

Pitser

Laiuse koguduse pitser 1833. aastast Pitser on pitsati positiivne reljeefne jäljend plastilises aines või värvis.

Uus!!: Bütsants ja Pitser · Näe rohkem »

Pjotr Tšaadajev

Pjotr Jakovlevitš Tšaadajev (vene keeles Пётр Яковлевич Чаадаев; 7. juuni (vana kalendri järgi 27. mai) 1794 Moskva – 26. aprill (vana kalendri järgi 14. aprill) 1856 Moskva) oli vene filosoof ja publitsist.

Uus!!: Bütsants ja Pjotr Tšaadajev · Näe rohkem »

Platoni Akadeemia

Platoni Akadeemia oli Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr.

Uus!!: Bütsants ja Platoni Akadeemia · Näe rohkem »

Pliimennik

Pliimenniku pulber Pliimennik (ka lihtsalt mennik ja pliipunane) on ere-oranžpunane värvipigment, mida keskajal kasutati laialdaselt käsikirjade kirjutamisel ja kaunistamisel, samuti õli- ja temperamaalis, näiteks ühe komponendina inkarnaadi segamisel.

Uus!!: Bütsants ja Pliimennik · Näe rohkem »

Połack

Polatski Püha Sofia katedraal Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk, venepäraselt Polotsk, poola keeles Połock) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni halduskeskus.

Uus!!: Bütsants ja Połack · Näe rohkem »

Polaarsus rahvusvahelistes suhetes

Polaarsus rahvusvahelistes suhetes on üleilmse võimujaotuse viis, mis kirjeldab rahvusvahelise struktuuri olemust antud ajajärgul.

Uus!!: Bütsants ja Polaarsus rahvusvahelistes suhetes · Näe rohkem »

Politeia

"Politeia" ehk "Riik" on Platoni dialoog, mille peateema on arutelu selle üle, mis on õiglus ja milline on parim poliitiline kord.

Uus!!: Bütsants ja Politeia · Näe rohkem »

Poola ajalugu Jagelloonide dünastia ajal

Jagelloonide valitsemine Poolas aastatel 1386–1572 ulatus hilisest keskajast varajase uusajani Euroopa ajaloos.

Uus!!: Bütsants ja Poola ajalugu Jagelloonide dünastia ajal · Näe rohkem »

Poola keskaeg

Poola keskaeg on Poola ajaloo periood, mis katab jämedalt aastatuhande – 5. sajandist kuni 16. sajandini.

Uus!!: Bütsants ja Poola keskaeg · Näe rohkem »

Porfüür

Porfüür (vanakreeka keelest πορφύρα porphýra, 'purpurtigu', 'purpurvärv') on mis tahes vulkaaniline kivim, mille peeneteralises põhimassis sisalduvad suuremad kristallid (porfüüriline struktuur).

Uus!!: Bütsants ja Porfüür · Näe rohkem »

Pseudovene stiil

Uusvene stiil ehk pseudovene stiil (vene keeles псевдорусский стиль, неорусский стиль, русско-византийский стиль) on katustermin reale stiilidele, mis tekkisid Venemaa historitsismis 19.

Uus!!: Bütsants ja Pseudovene stiil · Näe rohkem »

Purpurpärgament

Tähendamissõna tarkadest ja rumalatest neitsitest Rossano ''codex purpureus'''es Bütsantsis kirjutatud kreekakeelne Codex Beratinus ostrogootide kuninga Theoderich Suure jaoks Karolingide renessansi ajast pärinev untsiaalkirjas Saint-Riquier' evangeliaar Purpurpärgament oli hilisantiigis ja Bütsantsis, samuti iiri-anglosaksi, karolingide ning ottode raamatukunstis kasutatud luksuslik kirjutusmaterjal, purpuriga või orselliga purpurseks värvitud pärgament.

Uus!!: Bütsants ja Purpurpärgament · Näe rohkem »

Purpurtigu

Tuntumad purpurteod ja neist saadud purpuriga värvitud kangad. Viini loodusmuuseumi (Naturhistorisches Museum) eksponaat mosaiigil Ravenna San Vitale kirikus Purpurrüüs keisrinna Theodora, kaks õukondlast ja õuedaamid samas, Ravenna San Vitale kirikus apsiidimosaiigil 13. sajandi loodusentsüklopeedia, Jacob van Maerlanti "Der naturen bloeme" värsstekst mereloomadest, sh purpurteost (Murices). Koninklijke Bibliotheek, KA 16, 117v-118r Sõna purpurtigu kasutatakse mitme ogakodalaste sugukonda (Muricidae) kuuluva mereteoliigi kohta, kelle mantliõõne näärme sekreedist saab antiikpurpurit ehk Tüürose purpurit, punakaslillat kuni violetset küüpvärvainet.

Uus!!: Bütsants ja Purpurtigu · Näe rohkem »

Quedlinburg

Quedlinburg on linn Saksamaal Saksi-Anhalti liidumaal Bode jõe ääres.

Uus!!: Bütsants ja Quedlinburg · Näe rohkem »

Raudvärava lahing

Raudvärava lahing oli arvatavasti 1032.

Uus!!: Bütsants ja Raudvärava lahing · Näe rohkem »

Ravenna

Ravenna on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ravenna provintsi halduskeskus.

Uus!!: Bütsants ja Ravenna · Näe rohkem »

Ravenna eksarhaat

Ravenna eksarhaat ehk Itaalia eksarhaat oli Bütsantsi (Ida-Rooma) võimukeskus Itaalias 6.

Uus!!: Bütsants ja Ravenna eksarhaat · Näe rohkem »

Ravenna San Vitale basiilika

San Vitale ehk San Vitale basiilika on 6. sajandil ehitatud kirik Ravennas Itaalias, mida loetakse Bütsantsi arhitektuuri üheks tähtteoseks.

Uus!!: Bütsants ja Ravenna San Vitale basiilika · Näe rohkem »

Réthymno

Rethymno ( ; ka Rethimno, Rethymnon, Réthymnon ja Rhíthymnos) on linn Kreekas Kreeta saarel.

Uus!!: Bütsants ja Réthymno · Näe rohkem »

Ristikandmine

Ristikandmine on pildisüžee kristlikus kunstis, mis kujutab Kristust teel Kolgatale kandmas risti, millele ta hiljem naelutatakse.

Uus!!: Bütsants ja Ristikandmine · Näe rohkem »

Ristiltvõtmine

"Kristuse ristilt võtmine". Rogier van der Weyden, u 1435 Ristiltvõtmine (kreeka keeles Ἀποκαθήλωσις, Apokathelosis) ehk Kristuse ristilt mahavõtmine on pildisüžee kristlikus kunstis, mis kujutab Kristuse surnukeha mahavõtmist ristilt pärast ristilöömist.

Uus!!: Bütsants ja Ristiltvõtmine · Näe rohkem »

Ristisõdijate riigid

Lähis-Ida aastal 1135, ristisõdijate riigid on märgitud punaste ristidega Väike-Aasia ja ristisõdijate riigid u aastal 1140 Ristisõdijate riigid olid mitmed enamasti 12.

Uus!!: Bütsants ja Ristisõdijate riigid · Näe rohkem »

Ristisõjad

Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.

Uus!!: Bütsants ja Ristisõjad · Näe rohkem »

Robert Browning (ajaloolane)

Robert Browning (15. jaanuar 1914 Glasgow – 11. märts 1997 London) oli šoti rahvusest briti ajaloolane, Bütsantsi ajaloo spetsialist.

Uus!!: Bütsants ja Robert Browning (ajaloolane) · Näe rohkem »

Roger II

Mosaiigi detail, kus Roger II saab krooni Kristuselt, Martorana, Palermo. Mosaiik kannab kreeka tähtedega kirjet ''Rogerios Rex'' Roger II (22. detsember 1095 Mileto – 26. veebruar 1154 Palermo) oli Sitsiilia kuningriigi kuningas (1130–1154).

Uus!!: Bütsants ja Roger II · Näe rohkem »

Romanos I

Romanos I Lakapenos (või Lekapenos) (kreeka keeles Ρωμανός Λεκαπηνός; u 870 – 15. juuni 948) oli Bütsantsi mereväeadmiral, kellest sai Bütsantsi keiser.

Uus!!: Bütsants ja Romanos I · Näe rohkem »

Romanos II

Romanos II Porphyrogenitus (kreeka keeles: Ρωμανός; umbes 937/939 – 15. märts 963) oli Bütsantsi keiser aastatel 959–963.

Uus!!: Bütsants ja Romanos II · Näe rohkem »

Romanos III

Romanos III Argyros (kreeka keeles: Ρωμανός Γ΄ Αργυρός (Romanus III Argyrus); 968 – 11. aprill 1034) või Argyropoulos, oli Bütsantsi keiser aastatel 1028 – 1034.

Uus!!: Bütsants ja Romanos III · Näe rohkem »

Romanos IV Diogenes

Romanos IV Diogenes (kreeka keeles Ρωμανός Δ΄ Διογένης; u 1030 – 1072) oli Bütsantsi keiser aastatel 1068–1071.

Uus!!: Bütsants ja Romanos IV Diogenes · Näe rohkem »

Romulus Augustulus

Romulus Augustus astub troonilt tagasi. Romulus Augustulust kujutav kuldmünt Romulus Augustulust kujutav münt Flavius Romulus Augustus, enamasti tuntud kui Romulus Augustulus, oli viimane Lääne-Rooma keiser.

Uus!!: Bütsants ja Romulus Augustulus · Näe rohkem »

Rooma

Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.

Uus!!: Bütsants ja Rooma · Näe rohkem »

Rooma õiguse retseptsioon

Rooma õiguse retseptsioon on Rooma õiguse uurimise ja leviku protsess keskaja Euroopas.

Uus!!: Bütsants ja Rooma õiguse retseptsioon · Näe rohkem »

Rooma impeeriumi allakäigu ja languse ajalugu

"Rooma impeeriumi allakäigu ja languse ajalugu" (Inglise keeles: "The History of the Decline and Fall of the Roman Empire") on Suurbritannia ajaloolase Edward Gibboni uurimus, mis ilmus kuues köites aastatel 1776–1788.

Uus!!: Bütsants ja Rooma impeeriumi allakäigu ja languse ajalugu · Näe rohkem »

Rooma Itaalia

Italia (ladina ja itaalia keeles Apenniini poolsaare nimi) oli antiikajal roomlaste kodumaa ja Rooma keisririigi metropol.

Uus!!: Bütsants ja Rooma Itaalia · Näe rohkem »

Rooma keiser

Rooma keisriks (ka Vana-Rooma keisriks) nimetatakse Rooma riigi valitsejat keisririigi perioodil, mille alguseks loetakse traditsiooniliselt aastat 27 eKr.

Uus!!: Bütsants ja Rooma keiser · Näe rohkem »

Rooma keiser (täpsustus)

Rooma keisriks on nimetatud mitme ajaloolise riigi valitsepaid.

Uus!!: Bütsants ja Rooma keiser (täpsustus) · Näe rohkem »

Rooma keisririik

Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.

Uus!!: Bütsants ja Rooma keisririik · Näe rohkem »

Rooma rüüstamine (546)

Rooma rüüstamine aastal 546 toimus Idagootide Kuningriigi kuninga Totila juhtimisel 535.–554.

Uus!!: Bütsants ja Rooma rüüstamine (546) · Näe rohkem »

Rooma riik

Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.

Uus!!: Bütsants ja Rooma riik · Näe rohkem »

Rooma-aegne Armeenia

Rooma-aegne Armeenia viitab Suur-Armeenia osade valitsemisele Rooma keisririigi poolt 1.

Uus!!: Bütsants ja Rooma-aegne Armeenia · Näe rohkem »

Rooma-Pärsia sõjad

Julianus Apostata ebaõnnestunud sõjakäik 363. aastal. Rooma-Pärsia sõjad olid sõdade seeriad (54 eKr–628), milles Rooma riik (hiljem Bütsants) osales kahe suurriigiga: Seleukiidide ja Partia riigiga.

Uus!!: Bütsants ja Rooma-Pärsia sõjad · Näe rohkem »

Rootsi-Novgorodi sõjad

Rootsi-Novgorodi sõjad olid seeria 12. sajandil ja 13. sajandil toimunud konflikte Novgorodi vabariigi ja keskaegse Rootsi vahel.

Uus!!: Bütsants ja Rootsi-Novgorodi sõjad · Näe rohkem »

Rossano

Rossano (ladina keeles Roscianum), ekslikult tuntud ka kui Rossano Calabro, on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune) Itaalias Calabria maakonnas Cosenza provintsis.

Uus!!: Bütsants ja Rossano · Näe rohkem »

Rumeelia

Rumeelia 1801. aasta seisuga Rumeelia (türgi ja albaania keeles Rumeli; kreeka keeles Ρωμυλία – Romylía või Ρούμελη – Roúmeli; bosnia, serbia ja makedoonia keeles Румелија – Rumelija; bulgaaria keeles Румелия – Rumeliya) oli ajalooline piirkond Osmanite Türgi aladel Euroopas.

Uus!!: Bütsants ja Rumeelia · Näe rohkem »

Rumeenia muusika

Kobsa Rumeenia muusika on Rumeeniast pärinev või rumeenlaste loodud või esitatud muusika.

Uus!!: Bütsants ja Rumeenia muusika · Näe rohkem »

Rumi seldžukkide sultanaat

Rumi seldžukkide sultanaat, ka Rumi sultanaat või Ikoonioni sultanaat oli turgi-pärsia sunniitlik riik (aastatel 1077–1308), mis loodi nendele Anatoolia aladele, mille Seldžukkide riik vallutas Bütsantsilt.

Uus!!: Bütsants ja Rumi seldžukkide sultanaat · Näe rohkem »

Sada päeva

Sada päeva (ka seitsmenda koalitsiooni sõda) on perioodi keiser Napoleon I maapaost Elbal Pariisi tagasitulekust 20.

Uus!!: Bütsants ja Sada päeva · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Bütsants ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Saksid

Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).

Uus!!: Bütsants ja Saksid · Näe rohkem »

Salerno vürstkond

Salerno vürstkond 9. sajandil. Langobardide Salerno vürstkond oli Lõuna-Itaalia riik, mis moodustati aastal 851 Benevento hertsogkonnast pärast kümneaastast kodusõda.

Uus!!: Bütsants ja Salerno vürstkond · Näe rohkem »

Santa Maria in Valle Porclaneta

Santa Maria in Valle Porclaneta on 11. sajandist pärinev romaani kirik Itaalias Abruzzos, Magliano de' Marsi omavalitsuses L'Aquila provintsis.

Uus!!: Bütsants ja Santa Maria in Valle Porclaneta · Näe rohkem »

Santi Pietro e Paolo d'Agrò

Santi Pietro e Paolo d’Agrò on 12. sajandist pärit romaani kirik Casalvecchio Siculos Sitsiilias, üks olulisemaid Sitsiilia romaanika näiteid normannide Sitsiilia kuningriigi ajast.

Uus!!: Bütsants ja Santi Pietro e Paolo d'Agrò · Näe rohkem »

Sarandë

thumb Sarandë on sadamalinn Lõuna-Albaanias Joonia mere (või Aadria mere) rannikul, 61 km Gjirokastërist edela pool, 160 km Durrësest lõuna pool.

Uus!!: Bütsants ja Sarandë · Näe rohkem »

Saratseenid

Saratseenid (ladina keeles Saraceni) oli üldnimetus keskaegses Euroopas Loode-Araabia araablaste kohta ning hiljem Euroopa ja Bütsantsi kristlike ajaloolaste kasutatud nimetus kõigi araablaste kohta.

Uus!!: Bütsants ja Saratseenid · Näe rohkem »

Sardiinia kuningriik

Sardiinia kuningriik koosnes Sardiinia saarest, esmalt Aragoni krooni ja seejärel Hispaania impeeriumi osana (1297–1720), ning lõpuks Savoia dünastia komposiitriigi osana (1720–1861).

Uus!!: Bütsants ja Sardiinia kuningriik · Näe rohkem »

Süüria (Rooma provints)

Rooma Süüria aastal 125 pKr Süüria oli varajane Rooma provints, mille Pompeius annekteeris Rooma vabariigile aastal 64 eKr Kolmandas Mithridatese sõjas pärast Armeenia kuninga Tigran Suure lüüasaamist.

Uus!!: Bütsants ja Süüria (Rooma provints) · Näe rohkem »

Süüria ajalugu

See artikkel on ülevaade Süüria alade ajaloost.

Uus!!: Bütsants ja Süüria ajalugu · Näe rohkem »

Süleyman bin Kutalmış

right Kutalmışoglu Suleiman (Vana-Anatoolia türgi keeles: سُلَیمان بن قُتَلمِش; pärsia keeles: سلیمان بن قتلمش‎‎) asutas iseseisva Seldžukkide dünastia riigi Anatooliasse ning oli Rumi sultan aastatel 1077–1086.

Uus!!: Bütsants ja Süleyman bin Kutalmış · Näe rohkem »

Sündinud 10. aprillil

Siin loetletakse 10. aprillil sündinud tuntud inimesi.

Uus!!: Bütsants ja Sündinud 10. aprillil · Näe rohkem »

Sündinud 7. novembril

Siin artiklis loetletakse 7. novembril sündinud tuntud inimesi.

Uus!!: Bütsants ja Sündinud 7. novembril · Näe rohkem »

Seitsme Saare Vabariik

Seitsme Saare Vabariik 1801. aastal. Seitsme Saare Vabariik (kreeka keeles Επτάνησος Πολιτεία, itaalia keeles Repubblica Settinsulare) oli vabariik Joonia saartel, mis eksisteeris aastatel 1800–1807 ning 1807–1815.

Uus!!: Bütsants ja Seitsme Saare Vabariik · Näe rohkem »

Seldžukid

turgi rändhõimude valitsetud alad (''ca'' 900) Seldžukkide riigi suurim ulatus aastal 1092 Euroopa ja Väike-Aasia kaart 11. sajandil Seldžukid olid oguusi-turgi rändhõimude liit ja nende rajatud dünastia, kes valitsesid Lääne-Aasias 11.–14. sajandini, sh Seldžukkide riiki (1037–1194) ja Rumi seldžukkide sultanaati (1077–1307).

Uus!!: Bütsants ja Seldžukid · Näe rohkem »

Seldžukkide riik

Seldžukkide riik oli seldžukkide dünastia valitsetud riik Lähis-Idas ja Kesk-Aasias aastatel 1037–1194.

Uus!!: Bütsants ja Seldžukkide riik · Näe rohkem »

Selim I

Selim I ''tuğra'' Selim I (osmanitürgi keeles سليماول Salim I; türgi keeles I. Selim; 10. oktoober 1470 – 22. september 1520), tuntud kui Selim I Julm (Sünge), oli Osmanite impeeriumi 9.

Uus!!: Bütsants ja Selim I · Näe rohkem »

September 2006

September 2006, kroonika.

Uus!!: Bütsants ja September 2006 · Näe rohkem »

Serbia

Serbia faktiline territoorium Kosovo iseseisvumise järel Serbia Vabariik on merepiirita riik Euroopas Balkani poolsaare keskosas.

Uus!!: Bütsants ja Serbia · Näe rohkem »

Serbia katepanikion

Serbia või Rasi (Raška) katepanikion (kreeka: κατεπανίκιον Σερβλίας) oli ajavahemikus 971–976, Ioannes I Tzimiskēsi (valitses 969–976) valitsusajal rajatud Bütsantsi provints.

Uus!!: Bütsants ja Serbia katepanikion · Näe rohkem »

Serbia kuningriik (keskaegne)

Serbia kuningriik (serbia: краљевина Србија/kraljevina Srbija või Српска краљевина/Srpska kraljevina) valitses keskaegset Serbiat Nemanjićite juhtimisel aastatel 1217–1346.

Uus!!: Bütsants ja Serbia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »

Serbia tsaaririik

Serbia tsaaririik (serbia keeles Српско Царство / Srpsko Carstvo) on historiograafiline mõiste riigile Balkani poolsaarel, mis tekkis keskaegsest Serbia kuningriigist.

Uus!!: Bütsants ja Serbia tsaaririik · Näe rohkem »

Severinus (paavst)

Severinus oli paavst 640.

Uus!!: Bütsants ja Severinus (paavst) · Näe rohkem »

Sibulkuppel

Sibulkuppel (vene keeles луковица, луковичный купол või луковичная глава) on katuse või tornikiivri erivorm, mida iseloomustab sibula kuju.

Uus!!: Bütsants ja Sibulkuppel · Näe rohkem »

Sigismund (Saksa-Rooma keiser)

Sigismund (ka Siegmund; 14. või 15. veebruar 1368 – 7. detsember 1437) oli viimane Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa kuningas 1410–1437 ja Saksa-Rooma keiser 1433–1437.

Uus!!: Bütsants ja Sigismund (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Siiditee

Siiditeed 1. sajandil Siiditeed Siiditeed Vaikse ookeani ja Konstantinoopoli vahel Siiditee (hiina keeles 絲綢之路) oli ida-läänesuunaline paljude tuhandete kilomeetrite pikkune ajalooline kaubateede võrk Hiinast Vahemere maadeni.

Uus!!: Bütsants ja Siiditee · Näe rohkem »

Silmusnelinurk

Silmusnelinurk on ruudukujuline kujund, mille nurkadel on ümarad või kandilised silmused.

Uus!!: Bütsants ja Silmusnelinurk · Näe rohkem »

Silverius

Silverius oli paavst 536–537.

Uus!!: Bütsants ja Silverius · Näe rohkem »

Siracusa

''Duomo di Siracusa'', Via Minerva, Sürakuusa katedraal (toomkirik), mis toetub antiiksele templile Siracusa (itaalia keeles Siracusa, sitsiilia keeles Saracusa; antiigi kontekstis Sürakuusa, vanakreeka keeles Συρακοῦσαι) on ajalooline linn Sitsiilias.

Uus!!: Bütsants ja Siracusa · Näe rohkem »

Sirmium

Keisripalee varemed Sirmiumis Sirmium oli linn Pannoonias, Rooma keisririigi iidses provintsis.

Uus!!: Bütsants ja Sirmium · Näe rohkem »

Sirmiumi teema

Sirmiumi teema kaart Sirmiumi teema (kreeka: Θέμα Σιρμίου) oli Bütsantsi haldusüksus (teema), mis asus tänapäeva Serbias, Horvaatias ning Bosnias ja Hertsegoviinas 11.

Uus!!: Bütsants ja Sirmiumi teema · Näe rohkem »

Sitsiilia ajalugu

Sitsiilia ajalugu on ülevaade Vahemeres asuva Itaalia suurima saare ajaloost.

Uus!!: Bütsants ja Sitsiilia ajalugu · Näe rohkem »

Sitsiilia emiraat

Sitsiilia emiraat oli islamiriik Sitsiilia saarel (Lõuna-Itaalias), mis eksisteeris aastatel 965–1072.

Uus!!: Bütsants ja Sitsiilia emiraat · Näe rohkem »

Sitsiilia kuningriik

Sitsiilia kuningriik (itaalia keeles Regno di Sicilia,, katalaani keeles Regne de Sicília, sitsiilia keeles Regnu di Sicilia) oli riik, mis eksisteeris Itaalia lõunaosas selle asutamisest Roger II poolt aastal 1130 kuni aastani 1816.

Uus!!: Bütsants ja Sitsiilia kuningriik · Näe rohkem »

Sitsiilia teema

Sitsiilia teema (kreeka keeles θέμα Σικελίας Théma Sikelías) oli Bütsantsi sõjalis-tsiviilprovints (thema, teema) 7.

Uus!!: Bütsants ja Sitsiilia teema · Näe rohkem »

Sitsiilia vespri sõda

(Sitsiilia) vespri sõda algas Sitsiilia vespri ülestõusuga Carlo I vastu aastal 1282 ja lõppes Caltabellotta rahuga aastal 1302.

Uus!!: Bütsants ja Sitsiilia vespri sõda · Näe rohkem »

Sitsiilia vesprid

Sitsiilia vesper oli mäss Sitsiilia saarel, mis puhkes 1282.

Uus!!: Bütsants ja Sitsiilia vesprid · Näe rohkem »

Skýrose linn

Skýrose linn Õhtu Skýrose linnas, 2020. Poeuksel on näha tuulepargi-vastased plakatid Skýrose linn (inglise keeles Skýros Chóra, või lühidalt Chóra; kreeka keeles Η Χώρα της Σκύρου, Χώρα Σκύρουvõi lühidalt Χώρα ehk "alev") on väike linn Kreekas Skýrose saare idarannikul, saare keskasula.

Uus!!: Bütsants ja Skýrose linn · Näe rohkem »

Skýrose saar

Skýros, Skyros, Skíros, Skiros (Vana-Kreeka kontekstis vahel ka kirjapildis Scyros; kreeka keeles Σκύρος ja vanakreeka keeles Σκῦρος), Skýrose saar on Kreekale kuuluv saar Egeuse meres, Põhja-Sporaadide lõunapoolseim saar.

Uus!!: Bütsants ja Skýrose saar · Näe rohkem »

Skopje

Skopje kindlus ja rahvusteater enne maavärinat 1920. aastatel Linna kohal kõrguv Aastatuhande rist Skopje (makedoonia keeles Скопје) on Põhja-Makedoonia pealinn.

Uus!!: Bütsants ja Skopje · Näe rohkem »

Slaavlased

Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.

Uus!!: Bütsants ja Slaavlased · Näe rohkem »

Sloveenia Istria

Sloveenia Istria asukoht Sloveenias Sloveenia Istria (sloveeni keeles Slovenska Istra, itaalia keeles Istria slovena) on piirkond Sloveenia edelaosas.

Uus!!: Bütsants ja Sloveenia Istria · Näe rohkem »

Smalt

Smalt võib tähendada olenevalt kontekstist üht kahest.

Uus!!: Bütsants ja Smalt · Näe rohkem »

Smalt (klaas)

Smalt on värviline läbipaistmatu klaas, mis on valmistatud erilise tehnoloogiaga ja millele on lisatud eri värvust andvaid metallioksiide.

Uus!!: Bütsants ja Smalt (klaas) · Näe rohkem »

Soko Grad

Soko Grad (serbia keeles Соко Град) on keskaegne linn ja kindlus Serbias Sokobanja kuurortlinnast 2 km idas.

Uus!!: Bütsants ja Soko Grad · Näe rohkem »

Solidus

Solidus oli Rooma keisririigi hilisema perioodi kuldmünt.

Uus!!: Bütsants ja Solidus · Näe rohkem »

Soobel

Soobel (Martes zibellina) on kärplaste sugukonda nugise perekonda kuuluv kiskja.

Uus!!: Bütsants ja Soobel · Näe rohkem »

Sorrento hertsogkond

Sorrento hertsogkond oli varakeskajal väike poolsaare vürstkond keskusega Itaalia Sorrento linnas.

Uus!!: Bütsants ja Sorrento hertsogkond · Näe rohkem »

Sotši

Sotši rajoonid: 1 – Keskrajoon, 2 – Hosta rajoon, 3 – Lazarevskoje rajoon, 4 – Adleri rajoon Sotši on linn Venemaal Krasnodari krais.

Uus!!: Bütsants ja Sotši · Näe rohkem »

Stato da Mar

Veneetsia koloniaalimpeeriumi kaart Stato da Mar ehk Domini da Mar ('mereriik/-valdused') tähistas Veneetsia vabariigi mere- ja ülemerevaldusi, mille hulka kuulusid Istria, Veneetsia Dalmaatsia, Veneetsia Albaania, Euboia saarel asunud Veneetisa Negroponte kuningriik, Peloponnesosel asunud Veneetsia Morea kuningriik, Egeuse saared (nn "Saarestiku hertsogiriik"), Kreeta (tollase nimega Candia kuningriik) ja Veneetsia Küpros.

Uus!!: Bütsants ja Stato da Mar · Näe rohkem »

Staurakios

Staurakios (kreeka keeles: Σταυράκιος; umbes 790. a alguses – 1. jaanuar 812) oli Bütsantsi keiser (26. juuli – 2. oktoober 811 ehk 2 kuud ja 6 päeva).

Uus!!: Bütsants ja Staurakios · Näe rohkem »

Stephanus II

Stephanus II (mõnedes paavstide loendites, kus arvestati ka preester Stephanust, on ta Stephanus III) oli paavst 752–757.

Uus!!: Bütsants ja Stephanus II · Näe rohkem »

Steven Runciman

James Cochran Stevenson Runciman (7. juuli 1903 – 1. november 2000) oli Suurbritannia ajaloolane.

Uus!!: Bütsants ja Steven Runciman · Näe rohkem »

Stockholmi codex aureus

Stockholmi codex aureus (ka Canterbury codex aureus või codex aureus Holmiensis) on iiri-anglosaksi käsikiri, mis on loodud 8. sajandi keskpaiku Southumbrias, võib-olla Canterburys ja asub tänapäeval Stockholmis (Kungliga Biblioteket, MS.A.135).

Uus!!: Bütsants ja Stockholmi codex aureus · Näe rohkem »

Sudak

Sudak on linn Ukrainas Krimmi lõunarannikul.

Uus!!: Bütsants ja Sudak · Näe rohkem »

Surematud

*Surematud on Prantsuse Akadeemia liikmed (akadeemikud).

Uus!!: Bütsants ja Surematud · Näe rohkem »

Surma ratsanikud

"Surma ratsanikud" on Karl Ristikivi romaan, mis ilmus Lundis Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastusel aastal 1963.

Uus!!: Bütsants ja Surma ratsanikud · Näe rohkem »

Surnud 29. augustil

Siin loetletakse 29. augustil surnud tuntud isikuid.

Uus!!: Bütsants ja Surnud 29. augustil · Näe rohkem »

Surnud 29. mail

Siin loetletakse 29. mail surnud tuntud isikuid.

Uus!!: Bütsants ja Surnud 29. mail · Näe rohkem »

Suur rahvasterändamine

II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.

Uus!!: Bütsants ja Suur rahvasterändamine · Näe rohkem »

Suur-Kreeka

Suur-Kreeka umbes 280 eKr Suur-Kreeka (ladina keeles Magna Græcia, vanakreeka keeles Μεγάλη Ἑλλάς, Megálē Hellás) oli kreeka kolooniate ala Lõuna-Itaalia rannikul Taranto lahe ääres.

Uus!!: Bütsants ja Suur-Kreeka · Näe rohkem »

Suur-Määri riik

Suur-Määri riik (tšehhi Velká Morava, slovaki Veľká Morava) oli esimene lääneslaavi riik, mis tekkis "kõige võimsamal hõimualal Kesk-Euroopas".

Uus!!: Bütsants ja Suur-Määri riik · Näe rohkem »

Suzdali Jumalaema Sündimise katedraal

Suzdali Jumalaema Sündimise katedraal, vaade lõunast-edelast Suzdali Jumalaema Sündimise katedraal (vene keeles Собор Рождества Пресвятой Богородицы, Sobor Roždestva Presvjatoi Bogoroditsõ; ka Богородице-Рождественский собор) on kirik Venemaal Suzdalis.

Uus!!: Bütsants ja Suzdali Jumalaema Sündimise katedraal · Näe rohkem »

Svjatoslav I

Svjatoslav I või Svjatoslav Vapper (ukraina keeles Святосла́в І́горович või Святосла́в Хоро́брий, u. 938–972) oli Kiievi-Vene suurvürstiriigi valitseja aastatel 945–972, tegelikult valitses riiki alles aastast 960, kui sai täisealiseks, enne seda valitses riiki regendina tema ema Olga.

Uus!!: Bütsants ja Svjatoslav I · Näe rohkem »

Symmachus

Symmachus oli paavst 498–514.

Uus!!: Bütsants ja Symmachus · Näe rohkem »

Tabula ansata

Tabula ansata ehk tabella ansata (mitmus tabulae ansatae, tabellae ansatae; ladina keeles 'sangadega tahvel') on tahvel, mille kahes küljes on kalasabatapi kujuga kõrvad või käepidemed.

Uus!!: Bütsants ja Tabula ansata · Näe rohkem »

Tartu I aare

Tartu I aare on 1915.

Uus!!: Bütsants ja Tartu I aare · Näe rohkem »

Tšerkessia

Ida-Tšerkessia printsid Tšerkesside Konföderatsiooni presidendid Tšerkessia oli riik ja ajalooline piirkond Põhja-Kaukaasias, Musta mere kirdekaldal.

Uus!!: Bütsants ja Tšerkessia · Näe rohkem »

Tüüringid

Rooma keisririigi ja tolleaegsete Euroopa põlisrahvaste kaart aastal 125, näidates tüüringite paiknemist tänapäeva Saksamaal. Tüüringid või toringid olid germaani hõim, kes ilmus umbes aastal 280, Suure rahvasterändamise lõpul Harzi mägedesse Kesk-Germaanias, piirkonda, mis kannab veelgi nende nime – Tüüringi.

Uus!!: Bütsants ja Tüüringid · Näe rohkem »

Teema (haldusüksus)

Teemad Anatoolias aastal 950 Teema oli Bütsantsi haldusüksus.

Uus!!: Bütsants ja Teema (haldusüksus) · Näe rohkem »

Teine ristisõda

Teine ristisõda toimus Väike-Aasias aastatel 1147–1149 ning selles osalesid seldžukid, Prantsuse ja Saksa väed.

Uus!!: Bütsants ja Teine ristisõda · Näe rohkem »

Tellismüüritis

Tellismüüritis on telliskividest ja mördist koosnev müüritis.

Uus!!: Bütsants ja Tellismüüritis · Näe rohkem »

Templon

Templon (kreeka keeles τέμπλον templon 'pühamu') on varakristlikes ja Bütsantsi kirikutes altariruumi ümbritsev ja seda muust kirikuruumist eraldav barjäär, millel on sambad ja arhitraav ning milles on üks või mitu väravat vaimulike liikumiseks.

Uus!!: Bütsants ja Templon · Näe rohkem »

Tessaloonika vaga Theodora

Tessaloonika vaga Theodora (ka vaga Teodora; kreeka keeles Θεοδώρα 'Jumala and'; umbes 812 Aigina saar – 29. august 892 Thessaloniki) on õigeusu ja katoliku pühak, kes elas Bütsantsis nunnana eeskujulikku elu vagaduses ja kuulekuses.

Uus!!: Bütsants ja Tessaloonika vaga Theodora · Näe rohkem »

Theoderich Suur

Münt, mis kujutab Theoderich Suurt Münt, millel on kujutatud Theoderich Suurt Theoderich Suur (454 – 30. august 526) oli idagootide kuningas alates 488.

Uus!!: Bütsants ja Theoderich Suur · Näe rohkem »

Theoderichi mausoleum

Theoderichi mausoleum, ka Theoderich Suure mausoleum on ehitismälestis, mis asub Ravennas, keskaegsest linnasüdamest pisut kõrval, ja on ehitatud 520. aastal Theoderich Suure viimseks puhkepaigaks.

Uus!!: Bütsants ja Theoderichi mausoleum · Näe rohkem »

Theodora (Bütsantsi keisrinna)

Theodora (kreeka keeles: Θεοδώρα; umbes 815 – umbes 867), vahel kutsutud ka kui Theodora Armeenlanna või Theodora Õnnistatud, oli Bütsantsi keisri Thephilos abikaasa aastatel 830–842 ja asevalitseja-keisrinna aastatel 842–856.

Uus!!: Bütsants ja Theodora (Bütsantsi keisrinna) · Näe rohkem »

Theodora Porphyrogennete

Theodora Porphyrogennete (kreeka keeles: Θεοδώρα Πορφυρογενίτη (Theodōra Porphyrogenítē); umbes 980 – 31. august 1056) oli Bütsantsi keisrinna 21. aprillist 1042 kuni 31. augustini 1056.

Uus!!: Bütsants ja Theodora Porphyrogennete · Näe rohkem »

Theodoros II Laskaris

Theodoros II Dukas Laskaris, ladinapäraselt Ducas Lascaris (kreeka keeles Θεόδωρος Δούκας Λάσκαρις (Theodōros Doukas Laskaris); 1221/1222 – 16. august 1258) oli Nikaia keiser 1254.

Uus!!: Bütsants ja Theodoros II Laskaris · Näe rohkem »

Theodoros Studites

Theodoros Studites ehk Theodoros Studiit (keskaja kreeka keeles Θεόδωρος ὁ Στουδίτης; sündis umbes 759 Konstantinoopolis, suri 11. novembril 826) oli Bütsantsi munk, kloostriülem ja hümnograaf, keda katoliku ja õigeusu kirik austab pühakuna.

Uus!!: Bütsants ja Theodoros Studites · Näe rohkem »

Theodorus I

Theodorus I (ka Theodor I) oli paavst 642–649.

Uus!!: Bütsants ja Theodorus I · Näe rohkem »

Theodosios III

Theodosios III või ladinapäraselt Theodosius III (kreeka keeles: Θεοδόσιος; surnud peale 717, võimalik, et 24. juulil 754) oli Bütsantsi keiser maist 715 kuni 25. märtsini 717.

Uus!!: Bütsants ja Theodosios III · Näe rohkem »

Theodosius I

Theodosius I, keisrinimi Dominus Noster Flavius Theodosius Augustus (Flavius Theodosius I Suur; arvatavasti 11. jaanuar 347 Cauca (Hispaania) – 17. jaanuar 395 Mediolanum (praegu Milano)) oli Vana-Rooma keiser alates 19. jaanuarist 379 kuni surmani 395.

Uus!!: Bütsants ja Theodosius I · Näe rohkem »

Theodosius II

Theodosius II või Theodosius Noorem (Imperator Caesar Divii Arcadii Divi Theodosii Flavius Theodosius Augustus; 10. aprill 401 – 28. juuli 450) oli Ida-Rooma keiser 408–450, valitsedes seega 42 aastat, 1 kuu ja 28 päeva (koos isaga 48 aastat).

Uus!!: Bütsants ja Theodosius II · Näe rohkem »

Theophanes Kreeklane

Theophanes Kreeklane (sündinud u 1330/1340, surnud 1405) oli Bütsantsi hilisperioodi fresko- ja ikoonimaalija, kelle teosed mõjutasid tugevasti 15. sajandi ikoonimaali Venemaal, eriti Novgorodi koolkonda ja Moskva koolkonda.

Uus!!: Bütsants ja Theophanes Kreeklane · Näe rohkem »

Theophilos

Theophilos (kreeka keeles: Θεόφιλος; ladinapäraselt Theophilus või Theophilo; umbes 812  – 20. jaanuar 842) oli Bütsantsi keiser aastatel 829-842, valitsedes 12 aastat, 3 kuud ja 18 päeva.

Uus!!: Bütsants ja Theophilos · Näe rohkem »

Thessaloníki

Thessaloníki on Kreeka suuruselt teine linn, Kesk-Makedoonia piirkonna halduskeskus.

Uus!!: Bütsants ja Thessaloníki · Näe rohkem »

Tiberios III

Tiberios III või ladinapäraselt Tiberius (kreeka keeles: Τιβέριος) oli Bütsantsi keiser 15. veebruarist 698 kuni 10. juulini või 21. augustini 705.

Uus!!: Bütsants ja Tiberios III · Näe rohkem »

Tiberius II

Tiberius II Konstantinos (kreeka keeles: Τιβέριος Κωνσταντῖνος; umbes 520 – 14. august 582) oli Bütsantsi keiser 578.

Uus!!: Bütsants ja Tiberius II · Näe rohkem »

Ticinum

Ticinumis vermitud keiser Constantinus Suure kuldmünt (313) Ticinum (tänapäeva Pavia) oli muistne linn Gallia Cisalpinas, mis rajati samanimelise jõe (tänapäeval Ticino jõgi) kallastele veidi ülesvoolu kohast, kus jõgi liitus jõega, mida tunti nimega Padus (tänapäeval Po).

Uus!!: Bütsants ja Ticinum · Näe rohkem »

Timur

Timur (ka Lonkur Timur (Timurlenk) või Tamerlan; 9. aprill 1336 Keš Samarkandist lõunas – 15. veebruar või 18. veebruar 1405 Farab) oli mongoli päritolu Turkestani väepealik.

Uus!!: Bütsants ja Timur · Näe rohkem »

Tirana

Vaade lõunast üle Tirana ja selle tehisjärve 2015. aastal Skanderbegi väljak 1988. aastal, kui kommunistlikku Albaaniat lubati külastada juba esimestel välismaalastel Tirana on Albaania pealinn ja suurim linn ning Tirana ringkonna ja Tirana maakonna keskus.

Uus!!: Bütsants ja Tirana · Näe rohkem »

Torcello

Vaade Torcellole Torcello on vaikne ja hõreda asustusega saar Itaalia põhjaosas asuva Veneta laguuni põhjapoolses otsas.

Uus!!: Bütsants ja Torcello · Näe rohkem »

Toulouse'i krahvkond

Toulouse'i krahvkonna kaart aastal 1154 Languedoc'i poliitiline kaart Albilaste sõdade eelõhtul, Toulouse'i dünastia valitsemise all Linn varakeskajal Saint-Étienne'i katedraal Raymond VI, Toulouse'i krahv ''Les Jacobins'' Toulouse'is Toulouse'i krahvkond oli territoorium Lõuna-Prantsusmaal (ja Oksitaania keskus), mis koosnes Merovingide ajal Toulouse'i linnast ja selle ümbrusest ning mida valitses Toulouse'i krahv.

Uus!!: Bütsants ja Toulouse'i krahvkond · Näe rohkem »

Traakia (Rooma provints)

Traakia provints Rooma keisririigis, u. 125 pKr Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses 117–38), Traakia keisriprovints Kagu-Euroopas Thraciae'' Traakia (kreeka: Θρᾴκη, Thrakē) on Kagu-Balkani piirkonna iidne nimi, maad asustasid traaklased.

Uus!!: Bütsants ja Traakia (Rooma provints) · Näe rohkem »

Traaklased

Traaklased olid indoeuroopa keelte hulka kuuluvat traakia keelt kõnelnud hõimud, kes asustasid Traakiat, ajaloolis-geograafilist piirkonda Balkani poolsaare kirdenurgas, praeguse Bulgaaria, Kirde-Kreeka, Ida-Serbia ning Türgi Euroopa-osa kohal.

Uus!!: Bütsants ja Traaklased · Näe rohkem »

Trabzon

Trabzon (varasemad eestikeelsed nimed Trapesund, Trapezund; vanakreeka kontekstis Trapezus (Τραπεζοῦς)) on linn praegusel Türgi territooriumil, Musta mere lõunakaldal.

Uus!!: Bütsants ja Trabzon · Näe rohkem »

Tribonianus

pisi Tribonianus (475–545) oli Ida-Rooma jurist.

Uus!!: Bütsants ja Tribonianus · Näe rohkem »

Tsentraalehitis

Tsentraalehitis on ehitis, mille põhiplaani ristuvate telgede äärmised punktid on põhiplaani keskmest ühekaugusel.

Uus!!: Bütsants ja Tsentraalehitis · Näe rohkem »

Tyras

Tyras (vanakreeka keeles Τύρας) oli ajalooline Vana-Kreeka polis, mis asus Musta mere põhjakaldal ja Dnestri paremkaldal jõe suudmes.

Uus!!: Bütsants ja Tyras · Näe rohkem »

Ukraina ajalugu

Siin on ülevaade Ukraina ajaloost.

Uus!!: Bütsants ja Ukraina ajalugu · Näe rohkem »

Ungari keel

Ungari keel on soome-ugri keel, mida kõneleb üle 12 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, Slovakkias, Serbias, Ukrainas ja mujal.

Uus!!: Bütsants ja Ungari keel · Näe rohkem »

Ungari kuningriik

Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.

Uus!!: Bütsants ja Ungari kuningriik · Näe rohkem »

Ungari Püha kroon

Püha kroon Püha krooni tagakülg Ungari vapp Püha krooniga selle kohal Ungari Püha kroon (ungari keeles Szent Korona), tuntud ka kui István Püha kroon on kroonimiskroon, mida kasutati Ungari kuningriigis enamiku aja selle olemasolust; kuningaid krooniti sellega 12.

Uus!!: Bütsants ja Ungari Püha kroon · Näe rohkem »

Ungari vürstiriik

Ungari vürstkond või Ungari hertsogkond (ungari Magyar Nagyfejedelemség: "Ungari Suurvürstkond") oli varaseim dokumenteeritud Ungari riik Pannoonia tasandikul, mis loodi 895.

Uus!!: Bütsants ja Ungari vürstiriik · Näe rohkem »

Uusbütsantsi stiil

Mereväe Püha Nikolause katedraal Venemaal Kroonlinnas valmis aastatel 1903–1913. Arhitekt Vassili Kosjakov Püha Savva kirik Serbias Belgradis valmis aastatel 1935–2004. Arhitektid Aleksandar Deroko ja Branko Pešić Uusbütsantsi stiil ehk neobütsantsi stiil oli Bütsantsi stiili eeskujuks võttev ja matkiv historitsistlik arhitektuuristiil.

Uus!!: Bütsants ja Uusbütsantsi stiil · Näe rohkem »

Valahhia

Valahhia on ajalooline piirkond Rumeenia lõunaosas Karpaatide ja Doonau vahel.

Uus!!: Bütsants ja Valahhia · Näe rohkem »

Valahhia vürstiriik

Valahhia (rumeenia Țara Românească või Valahia; arhailiselt Țeara Rumânească, kirillitsas Цѣра Румѫнѣскъ / Цѣра Рȣмѫнѣскъ / Землѧ Ѹгровлахїиска, vanavene Земля Угровлахийская, Угровлашская Земля, Влашская Земля, Власское, ladina Transalpina, Valachia) on Rumeenia ajalooline ja geograafiline piirkond.

Uus!!: Bütsants ja Valahhia vürstiriik · Näe rohkem »

Valgevene ajalugu

Valgevene 21. sajandil Euroopa aastal 814 Valgevene ajalugu on ülevaade Valgevene ajaloolistest sündmustest ja arengutest.

Uus!!: Bütsants ja Valgevene ajalugu · Näe rohkem »

Vana-Egiptuse ajalugu

Egiptuse alad 21. sajandil Vana-Egiptuse ajalugu arvestatakse alates esimeste asukate saabumisest Niiluse jõe orgu kuni Vana-Egiptuse vallutamiseni Vana-Rooma riigi poolt või teise käsitluse järgi kuni Rooma perioodi lõpuni.

Uus!!: Bütsants ja Vana-Egiptuse ajalugu · Näe rohkem »

Vana-Makedoonia

Vana-Makedoonia (vanakreeka keeles Μακεδονία) oli antiikaja Kreeka ajalooline maa Egeuse merest põhjas.

Uus!!: Bütsants ja Vana-Makedoonia · Näe rohkem »

Vanausulised

Morozova". Õlimaal, 1887. Tretjakovi galerii, Moskva Vanausulised (ka staroveeretsid, halvustavalt raskolnikud; vene keeles староверы, старообрядцы) on 17. sajandil Vene Õigeusu Kirikust eraldunud usuline liikumine.

Uus!!: Bütsants ja Vanausulised · Näe rohkem »

Vandaalid

Vandaalid (ladina keeles Vandali (hiljem Wandali) või Vandili või Vanduli) olid ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos.

Uus!!: Bütsants ja Vandaalid · Näe rohkem »

Varakeskaeg

Euroopa 814. aastalVarakeskaeg oli Lääne-Euroopas (laiemalt kogu Euroopas ja Vahemere maades) hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest 5. sajandil umbes 1000.

Uus!!: Bütsants ja Varakeskaeg · Näe rohkem »

Varna lahing

Varna lahing toimus 10.

Uus!!: Bütsants ja Varna lahing · Näe rohkem »

Varna ristisõda

Varna ristisõda oli ristisõdijate ja Osmanite riigi vahel vahemikus 1443–1444 aset leidnud sündmuste jada, mis kulmineerus osmanite kindla võiduga 1444.

Uus!!: Bütsants ja Varna ristisõda · Näe rohkem »

Vassili III

Leedu suurvürstiriigi ja Moskva suurvürstiriigi piirialad 15. sajandil Vassili III (25. märts 1479 – 3. detsember 1533) oli Moskva suurvürstiriigi suurvürst aastatel 1505–1533.

Uus!!: Bütsants ja Vassili III · Näe rohkem »

Väike-Armeenia

2. sajandil eKr ehk vahetult enne roomlaste poolt vallutamist Väike-Armeenia (armeenia keeles Փոքր Հայք, Pokr Hayk;Adontz, Nicolas. "". Calouste Gulbenkian Foundation. Lk 311. Lissabon, 1970. ladina keeles Armenia Minor), tuntud ka kui Armenia Minor ja Armenia Inferior, hõlmas armeenlastega asustatud alasid muistsest Armeenia kuningriigist peamiselt läänes ja loodes.

Uus!!: Bütsants ja Väike-Armeenia · Näe rohkem »

Värvipigment

Pigmendid Pigment on iga keemiline ühend, mis tekitab vaatajal värvusaistingu, värvipigment kitsamas tähenduses on peen pulber, mida kasutatakse värvides ja viimistlusmaterjalides värvust andva osisena.

Uus!!: Bütsants ja Värvipigment · Näe rohkem »

Vürstipeegel

Ühe tuntuima vürstipeegli, Niccoló Machiavelli "Valitseja" 1550. aasta väljaande tiitelleht Vürstipeegel või valitsejapeegel (saksa Fürstenspiegel, ladina speculum principis, prantsuse miroir exemplaire, inglise mirror for princes) oli õpetusliku kirjanduse vorm, mis oli eeskätt suunatud kas ametis olevale või tulevasele valitsejale (vürstile) ning sisaldas enamasti nii praktilisi näpunäiteid valitsejaametiks kui moraalseid nõudeid temale.

Uus!!: Bütsants ja Vürstipeegel · Näe rohkem »

Vürstlik piiskop

Augsburgi vürstlik piiskop (1591–1598) Vürstlik piiskop ehk vürstpiiskop (saksa keeles Fürstbischof) on piiskop, kes on ühtlasi ilmaliku vürstkonna ilmalik valitseja.

Uus!!: Bütsants ja Vürstlik piiskop · Näe rohkem »

Võrukesed

Võrukeste lipp Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel Võrukesed (ka võrokesed, endanimetus võrokõsõq) on Kagu-Eestis asuva Võrumaa (praegune Põlva ja Võru maakond) põlised elanikud, läänemeresoome rahvas, keda võib pidada eestlaste allrahvuseks.

Uus!!: Bütsants ja Võrukesed · Näe rohkem »

Vello Lõugas

Vello Lõugas (6. aprill 1937 – 21. mai 1998) oli eesti arheoloog.

Uus!!: Bütsants ja Vello Lõugas · Näe rohkem »

Vene

Vene (vanavene keeles Рѹ́сь; ladina keeles Ruthenia, vanapõhja keeles Garðaríki) on 9. sajandi lõpus kujunenud idaslaavi Kiievi-Vene tuumikala tähistav geograafiline nimetus, mis jäi regiooni tähistama ka pärast Kiievi-Vene killustumist.

Uus!!: Bütsants ja Vene · Näe rohkem »

Vene Õigeusu Kirik

Vene Õigeusu Kirik (vene keeles Русская православная церковь; lühend VÕK, РПЦ) ehk Moskva Patriarhaat on õigeusu kirik, mis allub Moskva ja kogu Venemaa patriarhile.

Uus!!: Bütsants ja Vene Õigeusu Kirik · Näe rohkem »

Veneetsia

Veneetsia (itaalia keeles Venezia) on sadamalinn Itaalia põhjaosas Aadria mere looderannikul, Veneto maakonna città metropolitana di Venezia halduskeskus.

Uus!!: Bütsants ja Veneetsia · Näe rohkem »

Veneetsia vabariik

Veneetsia vabariik (itaalia Serenissima Repubblica di Venezia) oli riik Aadria mere ääres aastatel 697–1797.

Uus!!: Bütsants ja Veneetsia vabariik · Näe rohkem »

Venemaa ajalugu

See artikkel on ülevaade tänapäeva Venemaa territooriumi ajaloost Tänapäeva Venemaa maailmakaardil Niimoodi, miks eestlased ja soomlased nimetavad naabreid VENElasteks, ja VENEmaa, aga mitte ruslad ja Ruslamaa? Kuhu kadusid VENELASED.

Uus!!: Bütsants ja Venemaa ajalugu · Näe rohkem »

Venemaa muusika

Keskaegsed guslimängijad. Viktor Vasnetsovi maal Venemaa muusika on Venemaalt pärinev või ka venelaste loodud või esitatud muusika.

Uus!!: Bütsants ja Venemaa muusika · Näe rohkem »

Vesuuv

Vesuuv (itaalia Vesuvio, ladina Vesuvius) on vulkaan Euroopas Apenniini poolsaarel Türreeni mere kaldal.

Uus!!: Bütsants ja Vesuuv · Näe rohkem »

Vidin

Vidin on Loode-Bulgaarias asuv linn, Vidini piirkonna keskus.

Uus!!: Bütsants ja Vidin · Näe rohkem »

Vigilius

Vigilius oli paavst 537–555.

Uus!!: Bütsants ja Vigilius · Näe rohkem »

Viikingiaeg

Viikingiaja linnad Skandinaavias Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8.–11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).

Uus!!: Bütsants ja Viikingiaeg · Näe rohkem »

Viikingid

Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).

Uus!!: Bütsants ja Viikingid · Näe rohkem »

Viini kroonimisevangeliaar

Kroonimisevangeliaari kullatud hõbedast köide, pärit umbes 1500. aastast purpurseks värvitud pärgament Evangelist Matteus (fo 15) Viini kroonimisevangeliaar, eestikeelses kunstiajalookirjanduses esineb ka nimetus Karl Suure evangeliaar, on Karolingide ajast pärit illumineeritud käsikiri, purpurpärgamendile kirjutatud illustreeritud evangeliaar, mis on loodud veidi enne aastat 800 Aachenis, Karl Suure õukonnakooli juures.

Uus!!: Bütsants ja Viini kroonimisevangeliaar · Näe rohkem »

Violett (heraldika)

Heraldiline tinktuur violett ja sellele vastav viirutus Violett (prantsuse keeles pourpre 'purpur') ehk purpur on heraldiline tinktuur, mis loetakse emailide ehk tumedate värvide hulka.

Uus!!: Bütsants ja Violett (heraldika) · Näe rohkem »

Vitalianus

Vitalianus oli paavst 657–672.

Uus!!: Bütsants ja Vitalianus · Näe rohkem »

Vladimir Krasnoje Solnõško

Andrei Petrovitš Rjabuškin. 1895. Vladimir Krasno(e) Solnõško koos abikaasa Apraksija Korolevitšnaga. Vladimir Krasno(e) Solnõško (ru: Влади́мир Кра́сно(е) Со́лнышко), samuti Vladimir Punapäikseke, Vladimir Vseslavjevitš ja lugulaulude Volodimir Seslavitš on vene rahva vanade kangelaslugude ehk bõliinade mütoloogiline tegelane, teatud eepiliste loodusnähtuste, päikesesära ning ise slaavi päikese ja viljakuse jumala, Daždboghi kehastumisega Kiievi suurvürst, kelle trooni kirjeldus vastab sageli ajaloos tuntud Vana-Vene valitseja ja iidoli Vladimir Svjatoslavitši ning hilisema Vladimir Monomahhi omaga ning kes nende kahe valitseja arhailisi omadusi kandes on kui nende üldrahvuslik peegeldus.

Uus!!: Bütsants ja Vladimir Krasnoje Solnõško · Näe rohkem »

Vladimir Monomahh

Vladimir Monomahh (ukraina keeles Володи́мир Все́володович Монома́х, vene keeles Владимир Всеволодович Мономах), kes on ka tuntud kui Vladimir Vsevolodovitš või Vladimir II (1053 – 19. mai 1125), oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, Smolenski vürst (1073–1078), Tšernigovi vürst (1078–1094), Perejaslavi vürst (1094–1113) ja Kiievi suurvürst 1113–1125.

Uus!!: Bütsants ja Vladimir Monomahh · Näe rohkem »

Vladimiri Jumalaema ikoon

Vladimiri Jumalaema ikoon Vladimiri Jumalaema ikoon on 11.

Uus!!: Bütsants ja Vladimiri Jumalaema ikoon · Näe rohkem »

Vladimiri Püha Dimitri katedraal

Dimitri katedraal Vladimiris (vaade kagust) Vladimiri Dimitri katedraal (vene keeles Дмитриевский собор Dmitrijevski sobor) on kirik Venemaal Vladimiris, arhitektuurimälestis 12.

Uus!!: Bütsants ja Vladimiri Püha Dimitri katedraal · Näe rohkem »

Vlatadoni klooster

Vlatadoni klooster (kreeka keeles Μονή των Βλατάδων Moní ton Vlatádon) on Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi otsealluvuses stauropegiaalne klooster Thessaloniki linnas Kreekas.

Uus!!: Bütsants ja Vlatadoni klooster · Näe rohkem »

Volga-Bulgaaria

Volga-Bulgaaria, ka Volga-Kama-Bulgaaria oli bulgaaride riik 8.–13.

Uus!!: Bütsants ja Volga-Bulgaaria · Näe rohkem »

Votiivkroon

Votiivkroon on krooni kujuline pühendkink, enamasti väärismetallist ning vääriskividega kaunistatud, tihti silmapaistva kunstilise töötlusega.

Uus!!: Bütsants ja Votiivkroon · Näe rohkem »

Vsevolod Suurpesa

Vsevolod Suurpesa ehk Vsevolod III Jurjevitš (vene keeles Всеволод III Юрьевич Большое Гнездо) (1154–15. aprill 1212) oli Rjurikovitšite dünastiast Vladimiri suurvürst 1176–1212.

Uus!!: Bütsants ja Vsevolod Suurpesa · Näe rohkem »

Yarmūk

Purustatud sild Yarmūki jõel. Yarmūk (araabia Nahr al-Yarmūk نهر اليرموك) on jõgi Edela-Aasias.

Uus!!: Bütsants ja Yarmūk · Näe rohkem »

Zacharias

Zacharias (679 ? – 15. märts 752) oli paavst 741–752.

Uus!!: Bütsants ja Zacharias · Näe rohkem »

Zeno

Flavius Zeno, kreekapäraselt Zenon (Imperator Caesar Flavius Zeno Augustus; kreeka keeles:Ζήνων; umbes 425 – 9. aprill 491), oli Ida-Rooma keiser 29. jaanuarist 474 kuni 9. jaanuarini 475 ja teist korda augustist 476 kuni 9. aprillini 491.

Uus!!: Bütsants ja Zeno · Näe rohkem »

Zmijinõi

Zmijinõi (ka Zmiinõi; eesti keeles Maosaar; ukraina keeles острів Зміїний) on Ukrainale kuuluv saar Musta mere loodeosas, umbes 37,5 km kaugusel Doonau deltast.

Uus!!: Bütsants ja Zmijinõi · Näe rohkem »

Zoe Karbonopsina

Zoe Karbonopsina (Söesilm) (kreeka keeles: Ζωὴ Καρβωνοψίνα (Zōē Karbōnopsina)) oli Bütsantsi keisri konsort-keisrinna aastatel 906–912 ja Bütsantsi asevalitseja aastatel 914–919.

Uus!!: Bütsants ja Zoe Karbonopsina · Näe rohkem »

Zoe Palaiologina

Sophia Palaiologina näo rekonstruktsioon (1994) Zoe Palaiologina (kreeka keeles Ζωή Παλαιολογίνα), kes hiljem vahetas oma nime Sophia Palaiologinaks (vene keeles Софья Фоминична Палеолог) oli bütsantsi printsess ja keiserliku Palaiologoste perekonna liige.

Uus!!: Bütsants ja Zoe Palaiologina · Näe rohkem »

Zoe Porphyrogennete

Zoe Porphyrogennete (kreeka keeles Ζωή Πορφυρογέννητη (Bütsantsi kreeka keeles "elu"); u 978 – 1050) oli Bütsantsi keisrinna 11. novembrist 1028 kuni surmani 1050, valitsedes lühikest aega ka ainuvalitsejana koos oma õe Theodoraga 21. aprillist 1042 kuni 12. juunini 1042.

Uus!!: Bütsants ja Zoe Porphyrogennete · Näe rohkem »

1. august

1.

Uus!!: Bütsants ja 1. august · Näe rohkem »

1. jaanuar

1.

Uus!!: Bütsants ja 1. jaanuar · Näe rohkem »

1. juuni

1.

Uus!!: Bütsants ja 1. juuni · Näe rohkem »

1. oktoober

1.

Uus!!: Bütsants ja 1. oktoober · Näe rohkem »

1. september

1.

Uus!!: Bütsants ja 1. september · Näe rohkem »

10. aprill

10.

Uus!!: Bütsants ja 10. aprill · Näe rohkem »

10. jaanuar

10.

Uus!!: Bütsants ja 10. jaanuar · Näe rohkem »

1025

1025.

Uus!!: Bütsants ja 1025 · Näe rohkem »

1083

1083.

Uus!!: Bütsants ja 1083 · Näe rohkem »

1169

1169.

Uus!!: Bütsants ja 1169 · Näe rohkem »

1180

1180.

Uus!!: Bütsants ja 1180 · Näe rohkem »

1183

1183.

Uus!!: Bütsants ja 1183 · Näe rohkem »

12. sajand

12.

Uus!!: Bütsants ja 12. sajand · Näe rohkem »

1204

1204.

Uus!!: Bütsants ja 1204 · Näe rohkem »

13. aprill

13.

Uus!!: Bütsants ja 13. aprill · Näe rohkem »

13. september

13.

Uus!!: Bütsants ja 13. september · Näe rohkem »

14. september

14.

Uus!!: Bütsants ja 14. september · Näe rohkem »

1444

1444.

Uus!!: Bütsants ja 1444 · Näe rohkem »

15. august

15.

Uus!!: Bütsants ja 15. august · Näe rohkem »

15. detsember

15.

Uus!!: Bütsants ja 15. detsember · Näe rohkem »

15. juuli

15.

Uus!!: Bütsants ja 15. juuli · Näe rohkem »

15. veebruar

15.

Uus!!: Bütsants ja 15. veebruar · Näe rohkem »

17. detsember

17.

Uus!!: Bütsants ja 17. detsember · Näe rohkem »

18. jaanuar

18.

Uus!!: Bütsants ja 18. jaanuar · Näe rohkem »

18. juuni

18.

Uus!!: Bütsants ja 18. juuni · Näe rohkem »

18. november

18.

Uus!!: Bütsants ja 18. november · Näe rohkem »

19. veebruar

19.

Uus!!: Bütsants ja 19. veebruar · Näe rohkem »

2. jaanuar

2.

Uus!!: Bütsants ja 2. jaanuar · Näe rohkem »

20. august

20.

Uus!!: Bütsants ja 20. august · Näe rohkem »

203

203.

Uus!!: Bütsants ja 203 · Näe rohkem »

24. juuli

24.

Uus!!: Bütsants ja 24. juuli · Näe rohkem »

25. august

25.

Uus!!: Bütsants ja 25. august · Näe rohkem »

25. detsember

25.

Uus!!: Bütsants ja 25. detsember · Näe rohkem »

25. jaanuar

25.

Uus!!: Bütsants ja 25. jaanuar · Näe rohkem »

25. märts

25.

Uus!!: Bütsants ja 25. märts · Näe rohkem »

26. august

26.

Uus!!: Bütsants ja 26. august · Näe rohkem »

26. juuli

26.

Uus!!: Bütsants ja 26. juuli · Näe rohkem »

27. jaanuar

27.

Uus!!: Bütsants ja 27. jaanuar · Näe rohkem »

29. august

29.

Uus!!: Bütsants ja 29. august · Näe rohkem »

29. juuli

29.

Uus!!: Bütsants ja 29. juuli · Näe rohkem »

29. mai

29.

Uus!!: Bütsants ja 29. mai · Näe rohkem »

3. september

3.

Uus!!: Bütsants ja 3. september · Näe rohkem »

30. detsember

30.

Uus!!: Bütsants ja 30. detsember · Näe rohkem »

363

363.

Uus!!: Bütsants ja 363 · Näe rohkem »

394

394.

Uus!!: Bütsants ja 394 · Näe rohkem »

395

395.

Uus!!: Bütsants ja 395 · Näe rohkem »

4. juuli

4.

Uus!!: Bütsants ja 4. juuli · Näe rohkem »

4. juuni

4.

Uus!!: Bütsants ja 4. juuni · Näe rohkem »

4. november

4.

Uus!!: Bütsants ja 4. november · Näe rohkem »

401

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Bütsants ja 401 · Näe rohkem »

414

414.

Uus!!: Bütsants ja 414 · Näe rohkem »

430

430.

Uus!!: Bütsants ja 430 · Näe rohkem »

439

439.

Uus!!: Bütsants ja 439 · Näe rohkem »

442

442.

Uus!!: Bütsants ja 442 · Näe rohkem »

447

447.

Uus!!: Bütsants ja 447 · Näe rohkem »

450

450.

Uus!!: Bütsants ja 450 · Näe rohkem »

453

453.

Uus!!: Bütsants ja 453 · Näe rohkem »

474

474.

Uus!!: Bütsants ja 474 · Näe rohkem »

5. sajand

5.

Uus!!: Bütsants ja 5. sajand · Näe rohkem »

518

518.

Uus!!: Bütsants ja 518 · Näe rohkem »

523

523.

Uus!!: Bütsants ja 523 · Näe rohkem »

524

524.

Uus!!: Bütsants ja 524 · Näe rohkem »

528

528.

Uus!!: Bütsants ja 528 · Näe rohkem »

534

534.

Uus!!: Bütsants ja 534 · Näe rohkem »

535

535.

Uus!!: Bütsants ja 535 · Näe rohkem »

535.–536. aasta kliimakatastroof

Kunstniku kujutis Krakatau vulkaani 1883. aasta purskest, mis oli üks kõige suurema hukkunute arvuga vulkaanipurskeid inimkonna ajaloos. Sama vulkaani purset kahtlustatakse ka 535.–536. aasta kliimakatastroofi põhjustamises 535.–536.

Uus!!: Bütsants ja 535.–536. aasta kliimakatastroof · Näe rohkem »

550

550.

Uus!!: Bütsants ja 550 · Näe rohkem »

551

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Bütsants ja 551 · Näe rohkem »

552

552.

Uus!!: Bütsants ja 552 · Näe rohkem »

553

553.

Uus!!: Bütsants ja 553 · Näe rohkem »

562

562.

Uus!!: Bütsants ja 562 · Näe rohkem »

572

572.

Uus!!: Bütsants ja 572 · Näe rohkem »

603

603.

Uus!!: Bütsants ja 603 · Näe rohkem »

611

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Bütsants ja 611 · Näe rohkem »

628

628.

Uus!!: Bütsants ja 628 · Näe rohkem »

641

641.

Uus!!: Bütsants ja 641 · Näe rohkem »

650

650.

Uus!!: Bütsants ja 650 · Näe rohkem »

668

668.

Uus!!: Bütsants ja 668 · Näe rohkem »

678

678.

Uus!!: Bütsants ja 678 · Näe rohkem »

679

679.

Uus!!: Bütsants ja 679 · Näe rohkem »

680

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Bütsants ja 680 · Näe rohkem »

685

685.

Uus!!: Bütsants ja 685 · Näe rohkem »

692

692.

Uus!!: Bütsants ja 692 · Näe rohkem »

695

695.

Uus!!: Bütsants ja 695 · Näe rohkem »

697

697.

Uus!!: Bütsants ja 697 · Näe rohkem »

698

698.

Uus!!: Bütsants ja 698 · Näe rohkem »

7. juuli

7.

Uus!!: Bütsants ja 7. juuli · Näe rohkem »

7. november

7.

Uus!!: Bütsants ja 7. november · Näe rohkem »

705

705.

Uus!!: Bütsants ja 705 · Näe rohkem »

707

707.

Uus!!: Bütsants ja 707 · Näe rohkem »

711

711.

Uus!!: Bütsants ja 711 · Näe rohkem »

713

Sajandid: 7. sajand - 8. sajand - 9. sajand Kümnendid: 660. aastad 670. aastad 680. aastad 690. aastad 700. aastad - 710. aastad - 720. aastad 730. aastad 740. aastad 750. aastad 760. aastad Aastad: 708 709 710 711 712 - 713 - 714 715 716 717 718.

Uus!!: Bütsants ja 713 · Näe rohkem »

715

Sajandid: 7. sajand - 8. sajand - 9. sajand Kümnendid: 660. aastad 670. aastad 680. aastad 690. aastad 700. aastad - 710. aastad - 720. aastad 730. aastad 740. aastad 750. aastad 760. aastad Aastad: 710 711 712 713 714 - 715 - 716 717 718 719 720.

Uus!!: Bütsants ja 715 · Näe rohkem »

716

716.

Uus!!: Bütsants ja 716 · Näe rohkem »

719

719.

Uus!!: Bütsants ja 719 · Näe rohkem »

720

720.

Uus!!: Bütsants ja 720 · Näe rohkem »

726

726.

Uus!!: Bütsants ja 726 · Näe rohkem »

728

728.

Uus!!: Bütsants ja 728 · Näe rohkem »

730

730.

Uus!!: Bütsants ja 730 · Näe rohkem »

731

731.

Uus!!: Bütsants ja 731 · Näe rohkem »

739

739.

Uus!!: Bütsants ja 739 · Näe rohkem »

741

741.

Uus!!: Bütsants ja 741 · Näe rohkem »

742

742.

Uus!!: Bütsants ja 742 · Näe rohkem »

750

750.

Uus!!: Bütsants ja 750 · Näe rohkem »

751

751.

Uus!!: Bütsants ja 751 · Näe rohkem »

752

752.

Uus!!: Bütsants ja 752 · Näe rohkem »

754

754.

Uus!!: Bütsants ja 754 · Näe rohkem »

769

769.

Uus!!: Bütsants ja 769 · Näe rohkem »

771

771.

Uus!!: Bütsants ja 771 · Näe rohkem »

775

775.

Uus!!: Bütsants ja 775 · Näe rohkem »

780

780.

Uus!!: Bütsants ja 780 · Näe rohkem »

781

781.

Uus!!: Bütsants ja 781 · Näe rohkem »

786

786.

Uus!!: Bütsants ja 786 · Näe rohkem »

788

788.

Uus!!: Bütsants ja 788 · Näe rohkem »

790

790.

Uus!!: Bütsants ja 790 · Näe rohkem »

792

792.

Uus!!: Bütsants ja 792 · Näe rohkem »

797

797.

Uus!!: Bütsants ja 797 · Näe rohkem »

8. september

8.

Uus!!: Bütsants ja 8. september · Näe rohkem »

802

802.

Uus!!: Bütsants ja 802 · Näe rohkem »

803

803.

Uus!!: Bütsants ja 803 · Näe rohkem »

821

821.

Uus!!: Bütsants ja 821 · Näe rohkem »

878

878.

Uus!!: Bütsants ja 878 · Näe rohkem »

9. august

9.

Uus!!: Bütsants ja 9. august · Näe rohkem »

9. juuli

9.

Uus!!: Bütsants ja 9. juuli · Näe rohkem »

9. november

9.

Uus!!: Bütsants ja 9. november · Näe rohkem »

960

960.

Uus!!: Bütsants ja 960 · Näe rohkem »

963

963.

Uus!!: Bütsants ja 963 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Bütsantsi impeerium, Bütsantsi keisririik, Bütsantsi riik, Bütsantslik, Ida-Rooma, Ida-Rooma Keisririik, Ida-Rooma impeerium, Ida-Rooma keisririik, Ida-Rooma riik.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika

VäljuvSaabuva