Kiiremini kui brauser!
59 suhted: A (muusika), A-moll, Aldivõti, Alteratsioon, As-duur, B-duur, B-moll, Bass (muusika), Bassklarnet, C, C-duur, C-moll, Ces, Ceses, Cis, Cisis, D-duur, D-moll, Des-duur, DO, Dooria helilaad, E-duur, E-moll, Eoolia helilaad, Es-duur, Es-moll, F-duur, F-moll, Früügia helilaad, G-duur, G-moll, Harmooniline mažoor, Harmooniline minoor, Heksakord, Heli tulendnimetus, Heliklass, Helilaad, Helisagedus, Intervall (muusika), Joonia helilaad, Kastraat, Kvadraatnoodikiri, Lüüdia helilaad, Lokria helilaad, Loomulik duur, Loomulik minoor, Mažoor, Münsteri fragment, Meloodiline mažoor, Meloodiline minoor, ..., Miksolüüdia helilaad, Muusika mõisteid, Neuma, Noodivõti, Noot, Solfedžo, Sopran, Suvekaanon, Tenor. Laienda indeks (9 rohkem) »
A (muusika)
oktavites A (tähtnimetus) ehk la (silpnimetus) on c-ga algava diatoonilise helirea kuues heli.
Uus!!: C (muusika) ja A (muusika) · Näe rohkem »
A-moll
a-moll ehk la-minoor on a-st üles ehitatud minoorne helirida.
Uus!!: C (muusika) ja A-moll · Näe rohkem »
Aldivõti
Aldivõti on noodikirja märk.
Uus!!: C (muusika) ja Aldivõti · Näe rohkem »
Alteratsioon
Alteratsioon on muusikas alusheli kõrgendamine või madaldamine.
Uus!!: C (muusika) ja Alteratsioon · Näe rohkem »
As-duur
As-duur ehk la-bemoll-mažoor on As-ist üles ehitatud mažoorne helirida.
Uus!!: C (muusika) ja As-duur · Näe rohkem »
B-duur
B-duur ehk si-bemoll-mažoor on B-st üles ehitatud mažoorne helirida.
Uus!!: C (muusika) ja B-duur · Näe rohkem »
B-moll
b-moll ehk si-bemoll-minoor on b-st üles ehitatud minoorne helirida.
Uus!!: C (muusika) ja B-moll · Näe rohkem »
Bass (muusika)
Bass kirjeldab madala (võib öelda ka sügava) helisageduse, helikõrguse ja diapasooniga 16–256 Hz (C0 kuni C4) helisid ning basspille, mis tekitavad madalaid helisid diapasooniga C2-C4.
Uus!!: C (muusika) ja Bass (muusika) · Näe rohkem »
Bassklarnet
Kaks tüüpilist bassklarnetit: Buffet Crampon ja Yamaha Bassklarnet on klarnetite perekonda kuuluv puupuhkpill.
Uus!!: C (muusika) ja Bassklarnet · Näe rohkem »
C
100px C (c) on eesti tähestiku ja ladina tähestiku ning paljude teiste ladina kirja kasutavate keelte tähestike kolmas täht.
Uus!!: C (muusika) ja C · Näe rohkem »
C-duur
C-duur ehk do-mažoor on C-st üles ehitatud mažoorne helirida.
Uus!!: C (muusika) ja C-duur · Näe rohkem »
C-moll
c-moll ehk do-minoor on c-st üles ehitatud minoorne helirida.
Uus!!: C (muusika) ja C-moll · Näe rohkem »
Ces
Ces (tähtnimetus) ehk do-bemoll (silpnimetus) on noodinimi.
Uus!!: C (muusika) ja Ces · Näe rohkem »
Ceses
oktavites Ceses (tähtnimetus) ehk do-dublbemoll (silpnimetus) on noodinimed.
Uus!!: C (muusika) ja Ceses · Näe rohkem »
Cis
oktavites Cis (tähtnimetus) ehk do-diees (silpnimetus) on noodinimed.
Uus!!: C (muusika) ja Cis · Näe rohkem »
Cisis
oktavites Cisis (tähtnimetus) ehk do-dubldiees (silpnimetus) on noodinimed.
Uus!!: C (muusika) ja Cisis · Näe rohkem »
D-duur
D-duur ehk re-mažoor on D-st üles ehitatud mažoorne helirida.
Uus!!: C (muusika) ja D-duur · Näe rohkem »
D-moll
d-moll ehk re-minoor on d-st üles ehitatud minoorne helirida.
Uus!!: C (muusika) ja D-moll · Näe rohkem »
Des-duur
Des-duur ehk re-bemoll-mažoor on Des-ist üles ehitatud mažoorne helirida.
Uus!!: C (muusika) ja Des-duur · Näe rohkem »
DO
*Do on hollandi laulja (Dominique Rijpma van Hulst).
Uus!!: C (muusika) ja DO · Näe rohkem »
Dooria helilaad
Dooria Dooria (Vana-Kreeka Dorise maakonna või doorlaste järgi) on diatooniline helilaad, mille kõrgusastmik on Vastab kõrgendatud VI astmega minoorile.
Uus!!: C (muusika) ja Dooria helilaad · Näe rohkem »
E-duur
E-duur ehk mi-mažoor on E-st üles ehitatud mažoorne helirida.
Uus!!: C (muusika) ja E-duur · Näe rohkem »
E-moll
e-moll ehk mi-minoor on e-st üles ehitatud minoorne helirida.
Uus!!: C (muusika) ja E-moll · Näe rohkem »
Eoolia helilaad
Eoolia Aeoolia (Väike-Aasias asunud Aiolise või aioollaste järgi) on diatooniline helilaad, mille kõrgusastmik on Vastab loomulikule minoorile.
Uus!!: C (muusika) ja Eoolia helilaad · Näe rohkem »
Es-duur
Es-duur ehk mi-bemoll-mažoor on Es-ist üles ehitatud mažoorne helirida.
Uus!!: C (muusika) ja Es-duur · Näe rohkem »
Es-moll
es-moll ehk mi-bemoll-minoor on es-ist üles ehitatud minoorne helirida.
Uus!!: C (muusika) ja Es-moll · Näe rohkem »
F-duur
F-duur ehk fa-mažoor on F-st üles ehitatud mažoorne helirida.
Uus!!: C (muusika) ja F-duur · Näe rohkem »
F-moll
f-moll ehk fa-minoor on f-ist üles ehitatud minoorne helirida.
Uus!!: C (muusika) ja F-moll · Näe rohkem »
Früügia helilaad
Früügia Früügia (Väike-Aasias asunud maakonna ja riigi Früügia järgi) on diatooniline helilaad, mille kõrgusastmik on Vastab madaldatud II astmega minoorile.
Uus!!: C (muusika) ja Früügia helilaad · Näe rohkem »
G-duur
G-duur ehk sol-mažoor on G-st üles ehitatud mažoorne helirida.
Uus!!: C (muusika) ja G-duur · Näe rohkem »
G-moll
g-moll ehk sol-minoor on g-st üles ehitatud minoorne helirida.
Uus!!: C (muusika) ja G-moll · Näe rohkem »
Harmooniline mažoor
Harmooniline mažoor ehk harmooniline duur on mažoorne altereeritud helirida, mille tunnuseks on võrreldes loomuliku mažooriga madaldatud VI aste.
Uus!!: C (muusika) ja Harmooniline mažoor · Näe rohkem »
Harmooniline minoor
Harmooniline minoor Harmooniline minoor ehk harmoonilismoll on minoorne altereeritud helirida, mille tunnuseks on võrreldes loomuliku minooriga kõrgendatud VII (7.) aste (juhtheli).
Uus!!: C (muusika) ja Harmooniline minoor · Näe rohkem »
Heksakord
Heksakord ehk heksahord (vanakreeka sõnast hexachordos 'kuuekeeleline') on kuueheliline helirida.
Uus!!: C (muusika) ja Heksakord · Näe rohkem »
Heli tulendnimetus
Heli tulendnimetus ehk heli põhinimetuse teisendus on diatoonilise heli kõrgusteisendus.
Uus!!: C (muusika) ja Heli tulendnimetus · Näe rohkem »
Heliklass
Heliklass, ka helikõrgusklass (inglise keeles pitch class) on muusikas hulk helisid, mis asetsevad ühe või mitme oktavi kaugusel üksteisest.
Uus!!: C (muusika) ja Heliklass · Näe rohkem »
Helilaad
Helilaad ehk laad (venekeelsest sõnast лад, ladina keeles modus, inglise keeles mode) ehk skaala (inglise keeles scale), ka moodus, on muusikas astmete abstraktne süsteem, mille konkretiseeringuks on helirida.
Uus!!: C (muusika) ja Helilaad · Näe rohkem »
Helisagedus
Helisagedus on elastse keskkonna mehaanilise võnkumise sagedus, mille puhul võnkumist tajutakse keskmise täiskasvanud inimese poolt helina.
Uus!!: C (muusika) ja Helisagedus · Näe rohkem »
Intervall (muusika)
Intervall (ladina keeles intervallum 'vahemik, kaugus') on muusikas kahe heli või helilaadi astme helikõrguslik suhe.
Uus!!: C (muusika) ja Intervall (muusika) · Näe rohkem »
Joonia helilaad
Joonia Joonia (muinaskreeklaste hõimu joonlaste järgi) on diatooniline helilaad, mille kõrgusastmik on joonia heptatoonika Joonia langeb oma struktuurilt kokku tänapäeval tuntud loomuliku mažooriga.
Uus!!: C (muusika) ja Joonia helilaad · Näe rohkem »
Kastraat
Kastraat (ladina castratus 'kohitsetu') on kohitsetud (eemaldatud munanditega) mees.
Uus!!: C (muusika) ja Kastraat · Näe rohkem »
Kvadraatnoodikiri
Kvadraatnoodikiri ehk kvadraatnotatsioon, ka kvadraatneumad, oli kõrg- ja hiliskeskajal kasutusel olnud noodikirja tüüp.
Uus!!: C (muusika) ja Kvadraatnoodikiri · Näe rohkem »
Lüüdia helilaad
s.7) Lüüdia (nimetatud Anatoolias asunud maakonna ja riigi Lüüdia järgi) on diatooniline helilaad, mille kõrgusastmik on Vastab kõrgendatud IV astmega mažoorile.
Uus!!: C (muusika) ja Lüüdia helilaad · Näe rohkem »
Lokria helilaad
Lokria (Vana-Kreeka maakonna Lokrise järgi) ehk hüpofrüügia on diatooniline helilaad, mille kõrgusastmik on Lokria helilaadi kasutati klassitsismiajastu muusikas harva, kuna tema I astme (toonika) kolmkõla äärmised noodid moodustavad vähendatud kvindi, mis on dissoneeriv intervall.
Uus!!: C (muusika) ja Lokria helilaad · Näe rohkem »
Loomulik duur
Loomulik mažoor Loomulik duur ehk loomulik mažoor ehk naturaalne mažoor ehk naturaalduur on mažoorne helirida, mille kõrgusastmik on toonide vahekaugustega.
Uus!!: C (muusika) ja Loomulik duur · Näe rohkem »
Loomulik minoor
Loomulik minoor Loomulik minoor ehk naturaalne minoor ehk naturaalmoll on minoorne helirida, mille kõrgusastmik on toonide vahekaugustega terve - pool - terve - terve - pool - terve - terve Loomulik minoor a-st Loomulik minoor c-st Helirea moodustab viiest kõrvutiasetsevast astmest koosnev pentahord (a, h, c, d, e) ja sellega ühise heliga (e) seotud neljast astmest koosnev tetrahord (e, h, g, a).
Uus!!: C (muusika) ja Loomulik minoor · Näe rohkem »
Mažoor
Mažoor (ladina k major, 'suur') ehk duur (ladina k dūrus, 'karm, kõva') on muusikas helilaad, mille I ja III astme intervall on suur terts.
Uus!!: C (muusika) ja Mažoor · Näe rohkem »
Münsteri fragment
Walteri ''Spruch'' koos viisiga Münsteri fragmendi siseküljel. Kaks eri lehekülgedel paiknevat veergu on pildiks kokku paigutatud Münsteri fragment (Münster, Landesarchiv Nordrhein-Westfalen / Staatsarchiv, Msc. VII, 51) on 14.
Uus!!: C (muusika) ja Münsteri fragment · Näe rohkem »
Meloodiline mažoor
Meloodiline mažoor ehk meloodilisduur on mažoorne altereeritud helirida, mille tunnuseks on võrreldes loomuliku mažooriga madaldatud VI ja VII aste.
Uus!!: C (muusika) ja Meloodiline mažoor · Näe rohkem »
Meloodiline minoor
Meloodiline minoor Meloodiline minoor ehk meloodilismoll on minoorne altereeritud helirida, mille tunnuseks on võrreldes loomuliku minooriga tõusvas suunas kõrgendatud VI ja VII aste.
Uus!!: C (muusika) ja Meloodiline minoor · Näe rohkem »
Miksolüüdia helilaad
Miksolüüdia on diatooniline helilaad, mille kõrgusastmik on Vastab madaldatud VII astmega mažoorile.
Uus!!: C (muusika) ja Miksolüüdia helilaad · Näe rohkem »
Muusika mõisteid
Siin on tähestikuliselt loetletud muusikaga seotud mõisteid.
Uus!!: C (muusika) ja Muusika mõisteid · Näe rohkem »
Neuma
heksameetris luuletus neumanimede õppimiseks: Eptaphonus, strophicus, punctus, porrectus, oriscus, Virgula, cephalicus, clivis, quilisma, podatus, Scandicus et salicus, climacus, torculus, ancus Et pressus minor ac major, non pluribus utor. Neumakujud ja nimetused teatmeteosest "Meyers Konversationslexikon", 1885 Graduaal "Tu es Deus" kirjapanduna erinevates neumakirjaviisides Roomakatoliku koraaliraamat "Graduale Triplex" (Solesmes, 1979): noodijoontel kvadraatnotatsioon ehk kvadraatneumad, musta kirjaga Metzi neumad (ülal) ja punase kirjaga Sankt Galleni neumad (all) Neuma (kreeka keelest νεύμα, neuma 'märk', ka 'viibe') on noodikirja märk, mida kasutati keskajal meloodia kirjapanemiseks.
Uus!!: C (muusika) ja Neuma · Näe rohkem »
Noodivõti
Noodivõti ehk võti on noodikirja märk, mis määrab teatud helikõrguse noodijoonestikul.
Uus!!: C (muusika) ja Noodivõti · Näe rohkem »
Noot
Guillaume Machaut' rondoo ''Dame, mon cuer en vous remaint'' 16. sajandi noodiraamatus Elisabeth Louise Vigée-LeBrun, "Vürstinna Natalia Kurakina portree" (1797) Noot (ladina nota – 'tähis, märk') on muusika noodikirjas heli tähistav märk.
Uus!!: C (muusika) ja Noot · Näe rohkem »
Solfedžo
Solfedžo (itaalia keeles solfeggio, prantsuse keeles solfège) on 16.
Uus!!: C (muusika) ja Solfedžo · Näe rohkem »
Sopran
Sopran on kõrgeim naishääle liik.
Uus!!: C (muusika) ja Sopran · Näe rohkem »
Suvekaanon
Suvekaanon, 13. sajandi käsikirjas BL Harley MS 978, f 11v Suvekaanon (tuntud ka nime all "Sumer is icumen in", keskinglise keeles 'Suvi on saabunud') on 13. sajandi keskpaigast pärinev, kokku kuuele häälele mõeldud inglise ringkaanon (round, ladina keeles rota 'ratas'), mille üleskirjutus asub ühes käsikirjakogumikus Briti Raamatukogu kollektsioonis (British Library, Harley 978 folio 11v).
Uus!!: C (muusika) ja Suvekaanon · Näe rohkem »
Tenor
Tenor on kõrgeim meeshääl, ulatudes väikese oktavi c-st 1.
Uus!!: C (muusika) ja Tenor · Näe rohkem »
