Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Carl Friedrich Gauss

Index Carl Friedrich Gauss

Johann Carl Friedrich Gauss (30. aprill 1777 Braunschweig – 23. veebruar 1855 Göttingen) oli saksa matemaatik, astronoom ja füüsik.

66 suhted: Aknafunktsioon, Alexander von Humboldt, Ameerika Filosoofiaselts, Asteroid, Astronoomide loend, Üldrelatiivsusteooria, Évariste Galois, Bernhard Riemann, Biograafiad (Ga), Braunschweig, Ceres (kääbusplaneet), CGS-süsteem, Copley medal, Daniel Kehlmann, Diskreetne Fourier' teisendus, Füüsikute loend, Ferdinand Minding, Fourier' kiirteisendus, Gammafunktsioon, Gauss, Gaussi hägu, Gaussi seadus elektrivälja jaoks, Gaussi seadus magnetvälja jaoks, Gaussi-Ostrogradski teoreem, Göttingen, Göttingeni ülikool, Geenius, Geodeesia, Giuseppe Piazzi, Gottfried Wilhelm Leibniz, Gravitatsiooniväli, Hans Reichenbach, Imelaps, Ionosfäär, Johann Bartels, Johann Benedict Listing, Kompleksarv, Kuninglik Astronoomiaselts, Kuninglik Teaduste Akadeemia, Kuus sigmat, Lähimõju ja kaugmõju, Lüneburgi nõmm, Magnetomeeter, Matemaatikute loend, Mõõtühikute süsteem, Muutkond, Niels Henrik Abel, Otto Mencke, Polühistor, Riemanni meetrika, ..., Saksa Liit, Saksa mark, Saksamaa, Sündinud 30. aprillil, Solenoidkahur, Sophie Germain, Surnud 23. veebruaril, Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend, Teadusrevolutsioonide struktuur, Teism, Tensor, Wilhelm Eduard Weber, Zeven, 1777, 23. veebruar, 4 Vesta. Laienda indeks (16 rohkem) »

Aknafunktsioon

Aknafunktsioon (inglise keeles window function) on matemaatiline funktsioon, mis on väljaspool valitud vahemikku (akent) null.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Aknafunktsioon · Näe rohkem »

Alexander von Humboldt

Alexander von Humboldt, kodanikunimega Friedrich Wilhelm Heinrich Alexander von Humboldt (14. september 1769 Berliin, Preisi kuningriik – 6. mai 1859 Berliin, Preisi kuningriik) oli saksa loodusteadlane, füüsilise geograafia rajaja, polühistor.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Alexander von Humboldt · Näe rohkem »

Ameerika Filosoofiaselts

Ameerika Filosoofiaseltsi asutaja ja esimene president Benjamin Franklin Philosophical Hall Philadelphias, Ameerika Filosoofiaseltsi esindushoone idafassaad. Üle tee peaaegu vastas asub Library Hall Philosophical Halli läänefassaad. Siit läbi pargi mõnikümmend meetrit lääne suunas jääb UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv Vabaduse Palee Vaade Fifth Streeti ja Chestnut Streeti nurgalahendusele (1919. a). Philosophical Hall jääb Old City Hallist (nurgapealne maja) vasakule (pildil maja ees hobutramm). Vabaduse Palee jääb Old City Hallist paremale (torniga hoone pildi servas) APSi liige (1780) Thomas Jefferson. Jefferson valiti 3. märtsil 1797 APSi presidendiks, järgmisel päeval USA asepresidendiks USA tolle aja tähtsamaid raamatukogusid Library Company of Philadelphia (1800. aasta paiku). Hoone projekti autor on William Thornton (1789), kes mõned aastad hiljem (1793) võidab prestiižse Kapitooliumi hoone projektikonkursi Library Hall, Ameerika Filosoofiaseltsi raamatukogu (ehitati 1957–1959), mille fassaad jäljendab originaalilähedaselt omaaegset William Thorntoni autorilahendust APSi välisliige (1787) William Thornton, Briti ja USA arhitekt, arst, kunstnik ja leiutaja; Library Halli projekteerija Ameerika Filosoofiaselts (inglise keeles American Philosophical Society, lühend APS) on rahvusvahelise mainega õpetatud selts Ameerika Ühendriikides.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Ameerika Filosoofiaselts · Näe rohkem »

Asteroid

Asteroid 433 Eros Kosmosesondi NEAR Shoemaker ülesvõte asteroidist 433 Eros Asteroid 243 Ida koos oma kaaslase Dactyliga Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Asteroid · Näe rohkem »

Astronoomide loend

Siin on loetletud astronoome.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Astronoomide loend · Näe rohkem »

Üldrelatiivsusteooria

Üldrelatiivsusteooria on Albert Einsteini rajatud füüsikateooria, mis seletab gravitatsiooni neljamõõtmelise aegruumi kõverusega (gravitatsioon tuleneb aegruumi geomeetrilistest omadustest), kusjuures see kõverus tuleneb aine olemasolust.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Üldrelatiivsusteooria · Näe rohkem »

Évariste Galois

Évariste Galois Évariste Galois (25. oktoober 1811 Bourg-la-Reine – 31. mai 1832 Pariis) oli prantsuse matemaatik.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Évariste Galois · Näe rohkem »

Bernhard Riemann

Bernhard Riemann (1863) Georg Friedrich Bernhard Riemann (17. septembril 1826 Breselenz, Hannoveri kuningriik – 20. juuli 1866 Verbania, Itaalia kuningriik) oli saksa matemaatik, mitteeukleidilise geomeetria loojaid.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Bernhard Riemann · Näe rohkem »

Biograafiad (Ga)

Biograafiad (Ga) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ga".

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Biograafiad (Ga) · Näe rohkem »

Braunschweig

Braunschweig (alamsaksa Brunswiek) on kreisivaba linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Harzi mägedest põhjas.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Braunschweig · Näe rohkem »

Ceres (kääbusplaneet)

Ceres võrdluses Maa ja Kuuga. Ceres (sümbol) on kääbusplaneet ning suurim Marsi ja Jupiteri vahel olevas asteroidide vöös paiknev taevakeha.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Ceres (kääbusplaneet) · Näe rohkem »

CGS-süsteem

CGS-süsteem on mõõtühikute süsteem, mille põhiühikud on pikkusühik sentimeeter, massiühik gramm ja ajaühik sekund.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja CGS-süsteem · Näe rohkem »

Copley medal

Copley medal on teadusauhind, mida annab välja Londoni Kuninglik Ühing.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Copley medal · Näe rohkem »

Daniel Kehlmann

Daniel Kehlmann Frankfurdi Raamatumessil, 2017 Daniel Kehlmann (2009) Daniel Kehlmann (2009) Daniel Kehlmann (sündinud 13. jaanuaril 1975 Münchenis) on Austria ja Saksa kirjanik.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Daniel Kehlmann · Näe rohkem »

Diskreetne Fourier' teisendus

accessdate.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Diskreetne Fourier' teisendus · Näe rohkem »

Füüsikute loend

Siin on loetletud füüsikuid.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Füüsikute loend · Näe rohkem »

Ferdinand Minding

Ferdinand Minding Ernst Ferdinand Adolph Minding (11. jaanuar 1806 Kalisch, Preisimaa (tänapäeval Kalisz, Poola) – 1. mai 1885 Tartu) oli saksa päritolu matemaatik, kes on peamiselt tuntud panuse poolest diferentsiaalgeomeetriasse.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Ferdinand Minding · Näe rohkem »

Fourier' kiirteisendus

pisi Fourier' kiirteisendus (lühend FFT inglise keele sõnadest Fast Fourier Transform) on algoritmide kogum diskreetse Fourier' teisenduse (DFT) või selle pöördtehte (IDFT) kiireks sooritamiseks.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Fourier' kiirteisendus · Näe rohkem »

Gammafunktsioon

Reaalarvude gammafunktsiooni graafik Kompleksarvude gammafunktsioon: heledus vastab funktsiooni väärtuse moodulile, värvus argumendile Kompleksarvude gammafunktsiooni moodul Gammafunktsioon ehk Euleri gammafunktsioon ehk teist liiki Euleri integraal \Gamma on üks erifunktsioon matemaatilises analüüsis ja kompleksmuutuja funktsioonide teoorias.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Gammafunktsioon · Näe rohkem »

Gauss

Gauss (tähis Gs) on magnetilise induktsiooni mõõtühik CGS-süsteemis.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Gauss · Näe rohkem »

Gaussi hägu

599x599px Gaussi hägu (inglise Gaussian blur) on pildi hägususe filter, mis arvutab igale pildi pikslile rakendatud teisenduse.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Gaussi hägu · Näe rohkem »

Gaussi seadus elektrivälja jaoks

Gaussi seadus elektrivälja jaoks ehk Gaussi teoreem on C. F. Gaussi poolt 1835.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Gaussi seadus elektrivälja jaoks · Näe rohkem »

Gaussi seadus magnetvälja jaoks

Näiteid kinnistest pindadest (vasakul: kera, toroid, kuup) ja avatud pindadest (paremal) Gaussi seadus magnetvälja jaoks on C. F. Gaussi poolt formuleeritud seadus, mis kirjeldab magnetpooluste summaarset välja kinnise pinnaga ümbritsetud ruumiosas.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Gaussi seadus magnetvälja jaoks · Näe rohkem »

Gaussi-Ostrogradski teoreem

Gaussi-Ostrogradski teoreem (ka Gaussi-Ostrogradski valem, Gaussi valem) on valem matemaatilises analüüsis, mis seob omavahel vektorvälja voo läbi pinna ja antud pinna sisese tensorvälja käitumise.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Gaussi-Ostrogradski teoreem · Näe rohkem »

Göttingen

Göttingen (alamsaksa keeles Chöttingen) on ülikoolilinn Saksamaal Alam-Saksimaal.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Göttingen · Näe rohkem »

Göttingeni ülikool

Aula Göttingeni ülikool (ka Göttingeni Georg Augusti ülikool, saksa keeles Georg-August-Universität Göttingen) on ülikool Saksamaal Göttingenis.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Göttingeni ülikool · Näe rohkem »

Geenius

Geenius on erakordsete vaimsete või erakordsete loominguliste võimetega inimene, keda iseloomustab tavaliselt seos uute saavutustega inimkonna teadmiste mingis valdkonnas.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Geenius · Näe rohkem »

Geodeesia

Riiklik geodeetiline võrk (I ja II klass) Geodeesia on teadusharu, mille ülesanne on määrata täpne Maa suurus ja kuju kokkuleppelises koordinaatsüsteemis ning kindlustada maapinnal geodeetilised punktid koos koordinaatide, kõrguse ja raskuskiirenduse täpsete väärtustega.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Geodeesia · Näe rohkem »

Giuseppe Piazzi

thumb Giuseppe Piazzi (7. juuli 1746 Ponte in Valtellina – 22. juuli 1826 Napoli) oli itaalia matemaatik, astronoom ja teoloog, teatiini munk, Palermo tähetorni rajaja, Cerese avastaja.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Giuseppe Piazzi · Näe rohkem »

Gottfried Wilhelm Leibniz

Gottfried Wilhelm Leibniz (ka Leibnitz, von Leibniz; 1. juuli 1646 Leipzig – 14. november 1716 Hannover) oli saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor, kellel olid laialdased teadmised muudeski valdkondades.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Gottfried Wilhelm Leibniz · Näe rohkem »

Gravitatsiooniväli

Gravitatsiooniväli ehk raskusjõuväli on jõuväli, mille kaudu toimub gravitatsiooniline vastastikmõju kõigi kehade vahel.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Gravitatsiooniväli · Näe rohkem »

Hans Reichenbach

Hans Reichenbach (26. september 1891 HamburgMauro Murzi., Interneti filosoofiaentsüklopeedia. – 9. aprill 1953 Los Angeles) oli saksa füüsik, filosoof ja loogik.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Hans Reichenbach · Näe rohkem »

Imelaps

Jean-Baptiste Greuze´i maal, millel on kujutatud Wolfgang Amadeus Mozart, 1763-64. Mozart õppis 3-aastaselt kuulmise järgi klavessiini mängima, 4-aastaselt õppis noodikirja selgeks ja alustas muusika kirjutamist Imelaps on määratletud psühholoogia-alases kirjanduses kui kuni 10-aastane laps, kes on keskmisest andekam erakordseid oskusi nõudval alal ja/või loob mingil alal tulemit täiskasvanud eksperdi ja/või esineja tasemel.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Imelaps · Näe rohkem »

Ionosfäär

Ionosfäär atmosfääris. E- ja F-tähed tähistavad plasma kontsentratsiooni kahte maksimumväärtust vastavates kihtides Ionosfäär on üks atmosfääri kõrgemaid kihte, mis algab umbes 50–70 km kõrguselt ning ulatub 800–1000 km kõrgusele.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Ionosfäär · Näe rohkem »

Johann Bartels

Johann Bartels Johann Martin Christian Bartels (12. august 1769 Braunschweig – 7./20. detsember 1836 Tartu) oli Tartu Ülikooli puhta ja rakendusmatemaatika professor 1820–1836.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Johann Bartels · Näe rohkem »

Johann Benedict Listing

Johann Benedict Listing Johann Benedict Listing (25. juuli 1808 Frankfurt – 24. detsember 1882 Göttingen) oli saksa matemaatik ja füüsik.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Johann Benedict Listing · Näe rohkem »

Kompleksarv

Kompleksarv on reaalarvu üldistus, mida samuti nimetatakse arvuks: see on matemaatiline objekt kujul a+ib, kus a ja b on reaalarvud ning i imaginaarühik, mille puhul postuleeritakse, et i^2.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Kompleksarv · Näe rohkem »

Kuninglik Astronoomiaselts

Kuninglik Astronoomiaselts asub Burlington House'is, samas majas, kus asub ka Kuninglik Kunstiakadeemia Kuninglik Astronoomiaselts (inglise keeles Royal Astronomical Society, lühend RAS) on Suurbritannia õpetatud selts ning astronoomide ja geofüüsikute ühendus.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Kuninglik Astronoomiaselts · Näe rohkem »

Kuninglik Teaduste Akadeemia

Kuninglik Teaduste Akadeemia Stockholmis Kuninglik Teaduste Akadeemia, ka Rootsi KTA (rootsi keeles Kungliga Vetenskapsakademien, lühend KVA) on üks Rootsi kuninglikest akadeemiatest.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Kuninglik Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »

Kuus sigmat

Kuus sigmat ehk 6 sigmat ehk 6σ all tähistab enamasti juhtimismeetodit või ka -protsessi ja juhtimissüsteemi, mille eesmärgiks on protsesside parendamine ja statistiliste meetodite kasutamine kvaliteedistrateegiate tagamisel nii teenindus- kui ka tootmisettevõtete juhtimise eri tasanditel.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Kuus sigmat · Näe rohkem »

Lähimõju ja kaugmõju

Lähimõju ja kaugmõju tähistavad klassikalise füüsika ajaloos kahte konkureerivat kontseptsiooni jõudude levimise kohta.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Lähimõju ja kaugmõju · Näe rohkem »

Lüneburgi nõmm

Lüneburgi nõmme tüüpiline maastik Schneverdingeni lähistel Pietzmoor Schneverdingeni lähistel Lüneburgi nõmm on suur nõmme-, liivanõmme- ja metsaala Alam-Saksi liidumaa kirdeosas Põhja-Saksamaal.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Lüneburgi nõmm · Näe rohkem »

Magnetomeeter

Kompass on lihtne magnetomeeter, mille nõel pöördub paralleelseks magnetvälja suunaga Magnetomeeter või magnetiline andur on magnetvälja ja magneetumise mõõtmise seade.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Magnetomeeter · Näe rohkem »

Matemaatikute loend

Siin on loetletud matemaatikuid.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Matemaatikute loend · Näe rohkem »

Mõõtühikute süsteem

Mõõtühikute süsteem ehk ühikusüsteem on põhiühikute ja nende kaudu defineeritud tuletatud ühikute reeglipäraselt moodustatud kogum.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Mõõtühikute süsteem · Näe rohkem »

Muutkond

Kahemõõtmeline joonis, mis kujutab joont kolmemõõtmelises ruumis. See joon on ühemõõtmeline muutkond ehk 1-muutkond Kahemõõtmeline joonis, mis kujutab Whiteheadi muutkonda, mis on kolmemõõtmeline muutkond Muutkonna mõistet geomeetrias võib intuitiivselt mõista üldistusena klassifikatsioonist, mille järgi joon on ühemõõtmeline muutkond ja pind on kahemõõtmeline muutkond.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Muutkond · Näe rohkem »

Niels Henrik Abel

Niels Henrik Abel (5. august 1802 Finnøy saar või Nedstrand (praegu Tysværi vald) – 6. aprill 1829 Froland Verk, Frolandi vald, Aust-Agder) oli norra matemaatik.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Niels Henrik Abel · Näe rohkem »

Otto Mencke

Otto Mencke (Martin Bernigerothi gravüür). Otto Mencke (ladina keeles Menckenius; 22. märts 1644, Oldenburg, Oldenburgi krahvkond – 18. jaanuar (ukj 29. jaanuar) 1707, Leipzig) oli Saksa filosoof ja teadlane.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Otto Mencke · Näe rohkem »

Polühistor

Leonardo da Vinci autoportree. 1512. Sangviin, joonistus. Praegu asub Biblioteca Reales TorinosPolühistor (.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Polühistor · Näe rohkem »

Riemanni meetrika

Riemanni meetrika (inglise keeles Riemannian metric) on diferentsiaalgeomeetrias teatav sümmeetriline tensorväli.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Riemanni meetrika · Näe rohkem »

Saksa Liit

Saksa Liit (1815–1866) Saksa Liit (saksa keeles Deutscher Bund) oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Saksa Liit · Näe rohkem »

Saksa mark

1 DEM kuldmünt 2001. aastast Saksa mark (saksa keeles Deutsche Mark) oli Saksamaa rahaühik, tähis olenevalt situatsioonist kas DM või DEM.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Saksa mark · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Saksamaa · Näe rohkem »

Sündinud 30. aprillil

Siin loetletakse 30. aprillil sündinud tuntud inimesi.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Sündinud 30. aprillil · Näe rohkem »

Solenoidkahur

Lihtsustatud diagramm mitmeastmelisest solenoidkahurist. Kujutatud on kolme mähist koos kiirendatava keha ja trumliga Solenoidkahur on ferromagnetiliste kehade kiirendi, mis koosneb ühest või mitmest järjestikusest mähisest.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Solenoidkahur · Näe rohkem »

Sophie Germain

Sophie Germain Marie-Sophie Germain (1. aprill 1776 – 27. juuni 1831) oli prantsuse matemaatik, füüsik ja filosoof.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Sophie Germain · Näe rohkem »

Surnud 23. veebruaril

Siin loetletakse 23. veebruaril surnud tuntud inimesi.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Surnud 23. veebruaril · Näe rohkem »

Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend

Loend sisaldab isikunimedega seotud seaduspärasusi ka füüsikale toetuvatest valdkondadest.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend · Näe rohkem »

Teadusrevolutsioonide struktuur

"Teadusrevolutsioonide struktuur" ("The Structure of Scientific Revolutions") on Thomas Kuhni teadusfilosoofiline teos.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Teadusrevolutsioonide struktuur · Näe rohkem »

Teism

Teism on usk transtsendentsesse Jumalasse, kes on maailma loonud ja juhib kõike selles toimuvat.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Teism · Näe rohkem »

Tensor

kuubi tahkudele ''X'', ''Y'' ja ''Z''. Neid jõude kujutavad tulbavektorid. Rea- ja tulbavektoreid, mis tensori moodustavad, saab koos esitada maatriksina \sigma.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Tensor · Näe rohkem »

Wilhelm Eduard Weber

Wilhelm Eduard Weber (1804–1891) oli saksa füüsik.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Wilhelm Eduard Weber · Näe rohkem »

Zeven

Kuninganna Kristiina maja Zevenis Zeven on linn Rotenburgi kreisis Alam-Saksimaal Saksamaal.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja Zeven · Näe rohkem »

1777

1777.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja 1777 · Näe rohkem »

23. veebruar

23.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja 23. veebruar · Näe rohkem »

4 Vesta

4 Vesta (sümbol: ⚶) on Asteroidide vöös asuv asteroid, mis oma 525 kilomeetrise diameetriga on vöö üks suurimaid objekte.

Uus!!: Carl Friedrich Gauss ja 4 Vesta · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Carl Friedrich Gauß, Carl Gauss, Johann Carl Friedrich Gauss.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »