Kiiremini kui brauser!
8 suhted: Auļukalnsi mõis, Briņģi mõis (Drusti kihelkond), Drusti raudteepeatus, Gatarta mõis, Läti mõisate loend, Liivimaa kirikupatroonide loend, Võnnu kreis, Vecdrusti mõis.
Auļukalnsi mõis
Auļukalnsi mõis (saksa keeles Aulenberg, läti keeles Auļukalna muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Drusti kihelkonnas.
Uus!!: Drusti kihelkond ja Auļukalnsi mõis · Näe rohkem »
Briņģi mõis (Drusti kihelkond)
Briņģi mõis (saksa keeles Brinkenhof) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Drusti kihelkonnas.
Uus!!: Drusti kihelkond ja Briņģi mõis (Drusti kihelkond) · Näe rohkem »
Drusti raudteepeatus
Drusti raudteepeatus on endine raudteepeatus Ieriķi–Gulbene–Abrene raudteel Smiltene piirkonna Drusti vallas.
Uus!!: Drusti kihelkond ja Drusti raudteepeatus · Näe rohkem »
Gatarta mõis
Gatarta mõis (saksa keeles Gotthardsberg, läti keeles Gatartas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Drusti kihelkonnas.
Uus!!: Drusti kihelkond ja Gatarta mõis · Näe rohkem »
Läti mõisate loend
Siin on loetletud Läti mõisaid.
Uus!!: Drusti kihelkond ja Läti mõisate loend · Näe rohkem »
Liivimaa kirikupatroonide loend
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Drusti kihelkond ja Liivimaa kirikupatroonide loend · Näe rohkem »
Võnnu kreis
Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Drusti kihelkond ja Võnnu kreis · Näe rohkem »
Vecdrusti mõis
Vecdrusti mõis, varem Drusti mõis (saksa keeles Alt-Drostenhof, varem Drostenhof, läti keeles Vecdrustu muiža, varem Drustu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Drusti kihelkonnas.
