Side

1670 suhted: Aarend-Mihkel Rõuk, Aas, Aasa-kantpoi, Abakala, Aberratsioon (geneetika), Abikatel, Abordaaž, Aborigeenne tõug, Adalbert Toots, Adraraha, Aed-liivatee, Aed-mustköömen, Aed-mustköömne rasvõli, Aed-mustköömne seemned, Aedkimalane, Aedkoriander, Aedoa-teramardikas, Aedsalvei, Aerobiondid, Aerofiil, Aerohooria, Aet Maasik, Agenda 2000, Ago Neo, Agraarajalugu, Agregatsioon (ökoloogia), Agrohüdroloogia, Agrokeemia, Agromullateadus, Agronoom, Agronoom (kirjastus), Ahassirts, Ahm, Ahtalehine põdrakanep, Ahter, Ahterpiik, Ahtertääv, Ahti Kõo, Aia-karussääsk, Aiajooksik, Aiapõrnikas, Aidalamesklane, Aili Aasoja, Aime Jürjo, Ain Raal, Aklimatisatsioon, Akropetaalne kasv, Aktiivne temperatuur, Aktiivsus, Alampalk, ..., Alampalk Eestis, Albert Kusnets, Aleksander Eller, Aleksander Kesküla, Aleksander Promet, Aleksander Remmel, Aleksander Suur, Alfred Praks, Alfred Vaga, Allan Murdmaa, Allee efekt, Allelopaatia, Alleni reegel, Allikaelustik, Allikas, Allveelabor, Alma Koskel, Alraunijuur, Alustaimestu, Ameerika prussakas, Amfibiont, Anatoli Bõkov, Ando Leps, Andres Alver (arhitekt), Andres Levald, Andres Põime, Andres Saarniit, Ankurtriinu, Anne Metsis, Anne Untera, Antarktis, Antibiogramm, Anto Raukas, Anton Koolmann, Antoniuse kalmistu (Tallinn), Antroponoos, Ants Eskola, Ants Hein, Ants Murakin, Ants Viires, Anu Kasmel, Anu Kotli, Anu Paal, Apelsin, Aprikoosipuu, Apteegitilliravimid, Arboritsiid, Aretusprogramm, Arlentin Laisaar, Arnold Kalmus, Artell, Arthur Jürvetson, Artur Kukk, Artur Perna, Arved Eichhorn, Arvo Kruusement, Arvukus, Aserbaidžaani Kultuuriselts, Asmu Saar, Aspirant (sõjandus), Asustustihedus (ökoloogia), Ateroskleroos, Atlantise tormilind, August Kippasto, August Komendant, August Kukk, August Torma, August Volberg, Augustiputš Eestis, Auksotroof, Aulin Rimm, Automaatreguleerimine, Avariiplaaster, Aviotehas, Avo Keerend, Šotha Rusthaveli, Šoti käbilind, Üheaastane puju, Ühepäevikulised, Ülemiste luited, Ülle Kruus, Ülo Emmus, Ülo Valk (poksija), Ümera Põhikool, Ürgmets, Ökoloogialeksikon, Ökoloogiline efektiivsus, Ääris-niiduritsikas, Ääris-verevjätklane, Ädal, Õõnetuvi, Õgvendamine, Õie Krusten, Õie park, Õiepõrnikas, Õiepurpurlane, Õlak, Õlikatk, Õlu, Õunapuu-õielõikaja, Õunapuu-lehekirp, Balder Tomasberg, Ballast, Balti kett, Barbara kabel, Barbara kalmistu, Barjäär, Basiiliku ürt, Batümeetriline kaart, Bdellocephala punctata, Bengali viigipuu, Bentos, Besoaar, Bester, Biitmuusika, Biofiltraatorid, Biogeograafiline rajoneerimine, Biokeemiline geneetika, Biokeemiline hapnikutarve, Biomarker, Bioproduktsioon, Biotoop, Boniteet, Boris Mirov, Bothrioplana semperi, Burš, Butüromeeter, C3-taimed, Concordia Klar, Dagestan (selts), Dante Alighieri, Dauerwald, Dünamomeeter, Debarkaader, Deem, Defektoskoop, Defoliandid, Defoliatsioon, Demobilisatsioon, Dendromeeter, Desinfitseerimisaine, Desinsektsioon, Desodoreerimine, Desulfaatijad bakterid, Desulfatsioon, Detergendid, Detritofaag, DFW C.V, Diagnostikum, Dielektriline kuumutus, Dmitri Žuravski, Dmitri Bruns, Dolores Hoffmann, Dosaator, Dugesiidae, Ebajärvekarp, Ebaröövik, Edgar Puusepp, Eduard Ahas, Eduard Järv, Eduard Pütsep, Eerik Põld, Eesti aianduse biograafiline leksikon, Eesti entsüklopeedia, Eesti ettevõtete loend, Eesti Gruusia Kultuuriselts Mamuli, Eesti holšteini veis, Eesti kirjastuste loend, Eesti kliima, Eesti kooli biograafiline leksikon, Eesti kroon, Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon, Eesti Leedulaste Ühendus, Eesti loodus, Eesti maaelu entsüklopeedia, Eesti maatõugu veis, Eesti muusika biograafiline leksikon, Eesti Naisüliõpilaste Selts Ilmatar, Eesti nõukogude entsüklopeedia, Eesti NSV Riiklik Põllumajanduse Tootmistehnika Komitee, Eesti rahva ennemuistsed jutud, Eesti rahvakultuur, Eesti rahvakultuuri leksikon, Eesti ravimtaimede loend, Eesti spordi biograafiline leksikon, Eesti suur valge siga, Eesti teaduse biograafiline leksikon, Eesti teatri biograafiline leksikon, Eesti torupill, Eesti Vabadussõja kronoloogia, Eesti Vabadussõja muuseum, Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühendus, Eesti-Läti Ühing, Eestimaa Üldine Avalik Raamatukogu, Eestimaa Lätlaste Selts, Eestimustlaste Kultuuriselts, Eeva Niinivaara, Egiptus, Eha-Pilvi Jõgi, Eistuk, Ell Väärtnõu, Elmo Raadik, Elsbet Parek, Elupaik, Eluuvium, Emil Urbel, Endel Kõks, Endel Lippus, Endel Risthein, Endel Sõgel, Ene Aurik, Ene Pilliroog, Engelhard Corjus, Enn Kaar, Epibiont, Epifütootia, Epipelagiaal, Erich Taar, Erik-Arne Uustalu, Erireostus, Ernst Jaakson, Ervin Peeter Pütsep, Ervin Pihu, Eskadrill, Eskadron, Etnoloogia, Ettevõtete loend, Eukalüptiõli, Euroopa kaelustäks, Euroopa laulusääsk, Euroopa metsaprussakas, Euroopa sookilpkonn, Evald Sikk, Evi Arujärv, Evi Pihlak, Fakultatiivanaeroob, Farman HF-30, Fütobentos, Fütotelm, Ferdinand Adoff, Ferdinand Petersen, Fernão de Magalhães, Fertiilsus, Formatsioon, Fridtjof Nansen, Galaktikaparv, Galaktikarühm, Galaktikasüsteem, Galaktikate osarühm, Galaktikate superparv, Galileo Galilei, Gause reegel, Günther Reindorff, Georg Baumann, Georg Friedrich Schlater, Georg Sander, Glogeri reegel, Gloobul, Gongon-tormilind, Gori (karikaturist), Gradatsioon, Gustav Ernesaks (tõstja), Gustav Naan, Gustav Vahar, Gyrodactylus salaris, Haava-keerukärsakas, Hašiš, Hašišiõli, Habelendlane, Hahkhallitus, Hain Toss, Haisev vaiguputk, Hajatalu, Hajuskülv, Haljand Udam, Hall-ebakärsakas, Hallõgija, Hallhaigur, Hallitusseened, Hallkibu, Hallpõsk-pütt, Hallpea-rähn, Halobiondid, Hanriot HD.32, Hans Kaiva, Hans Kapp, Hapendamine, Hapnikusisaldus, Harald Arman, Harald-Adam Velner, Hardi-Erik Roosve, Hardo Aasmäe, Harilaid, Harilik aaloe, Harilik ahaskaan, Harilik apteegitill, Harilik ženšenn, Harilik guajakipuu, Harilik harivaablane, Harilik jahumardikas, Harilik järvekarp, Harilik jässaklane, Harilik jõgihobu, Harilik kaevur, Harilik kapsalutikas, Harilik kartul, Harilik käokirjak, Harilik köömen, Harilik kõrrevaablane, Harilik keraskakand, Harilik kibuvitsapahklane, Harilik kiilassilm, Harilik kivihark, Harilik kollajuur, Harilik koonlane, Harilik kraavivana, Harilik lamekaan, Harilik laulusääsk, Harilik läikkiil, Harilik lehekonn, Harilik lina, Harilik linnukaan, Harilik loigukiil, Harilik loorberipuu, Harilik maipõrnikas, Harilik mürt, Harilik metsaprussakas, Harilik mudasirelane, Harilik naat, Harilik nahanäkk, Harilik niiduritsikas, Harilik niidutirts, Harilik nurmenukk, Harilik oksavana, Harilik pajupoi, Harilik pöök, Harilik pimendipuu, Harilik pistekärbes, Harilik pohl, Harilik punapoi, Harilik puuvõõrik, Harilik raisamatja, Harilik rästik, Harilik röövlutikas, Harilik ristämblik, Harilik roojakärbes, Harilik rosmariin, Harilik salehundlane, Harilik sõgelane, Harilik sealõuarohi, Harilik selgsõudur, Harilik sibul, Harilik sipelgakiil, Harilik sipelgherilane, Harilik tamm, Harilik teesklane, Harilik tiigipäevik, Harilik tolmukavaablane, Harilik ussilakk, Harilik vahtlane, Harilik verevjätklane, Harilik vesikiil, Harilik vesisammal, Harilik viljakukk, Harilik viljalutikas, Haritav maa, Harjaskukrik, Harjasliimukas, Harkkärsakas, Harksaba-kajakas, Harri Jänes, Harri Käär, Harusabased, Haue, Hännak-rabakiil, Härmatis, Hüdrobotaanika, Hüdroisohüps, Hüdroseeria, Hülgeoda, Hülgevõrk, Hõbe-nahkhiir, Hõlmikpuu, Hõlmikpuuleht, Hõlmikpuuseemned, Heina-kõrrevaablane, Heinaritsikas, Heini Paas, Heino Luik, Heinz Valk, Heitgaas, Hele ahaskaan, Hele lamekaan, Helene Kuma, Heletilder, Helgi Viirelaid, Helios (kino), Helje-Reet Aurik, Helli Sisask, Helmi Herman, Hemeroobsus, Hendrik Otloot, Herbert Lukk, Herilaseviu, Hermann Rägastik, Herneripslane, Herta Elviste, Heterofüllia, Hiid-hobusipelgas, Hiid-röövikukiin, Hiid-tüvevaablane, Hiidhundlane, Hiina kaneel, Hiina villkäppkrabi, Hiis (usuühing), Hiiumaa laiud, Hilja Jõgi, Hilja Läti, Hille Palm, Hobuse-maokiin, Hobuse-raudkärbes, Hoiatusvärvus, Humanism, Hundivõrk, Ibe, Ignar Fjuk, Ihtüopatoloogia, Ilmar Linnat, Ilu, Ilukaan, Imbi Paju, Imbi Tarum, India kanep, Ines Jaagus, Ingeri, Ingeri Selts, Inimekvivalent, Inimesekirp, Inimmõju, Inna Komonyi, Interstadiaal, Ir (organisatsioon), Ira Einama, Irina Solomõkova, Isehõrenemine, Isepuhastus, Isis (vabamüürlus), Jaak Huimerind, Jaan Jaago, Jaan Klaar, Jaan Klõšeiko, Jaan Rummo, Jaan Tamm (arheoloog), Jaan-Reinhold Klaar, Jaanipäev, Jacques Derrida, Jakko Maltis, Jalaka-paunatäi, Jannseni puiestik, Jaotumus, Jää-tormilind, Jäätmaa, Järveelustik, Järvekaur, Järvekibun, Järvekonn, Jüri Linnus, Jüri Okas, Jüri Palm, Jüri Välbe (pedagoog), Jõeelustik, Jõudluskontroll, Jevgeni Kaljundi, Johann Ostrat, Johannes Pikkov, John Pori, Juhan Kurrik, Julius Genss, Julius Gentalen, Juta Keevallik, Juta Kruusimägi, Juta Lember, Jutt-kantpoi, Juuli Suits, Juuni 2011, Juunipõrnikas, Juurepahklane, Juusadiantum, Kaarsikk, Kaberneeme poolsaar, Kadaka parkmets, Kaelus-kärbsenäpp, Kaelusjooksik, Kaeluskotkas, Kaelusnaksur, Kaelussikk, Kahevärviline rohutirts, Kairomoonid, Kaisa Puustak, Kakaopuu seemned, Kakumäe poolsaar, Kalakaan, Kalamaim, Kalamaja, Kalamaja kalmistu, Kalaparv, Kalarand, Kalasadam, Kaldalöövlane, Kaleph Jõulu, Kalev Kesküla, Kalevi aed, Kalju Reitel, Kalvi Aluve, Kamar, Kampsun, Kana-suleväiv, Kanada palsam, Kanakirp, Kanalisäga, Kanarbiku-kollapoi, Kanatool, Kaneel, Kanepiürt, Kanepiõli, Kapamaa, Kapsa-sääriksääsk, Kapsa-tuhktäi, Kapsakarilane, Kapsaliblika-juulukas, Karevetikas, Karin Hallas-Murula, Karinu kuused, Karl Herman, Karl Jürgenson, Karl Kullisaar, Karl Lüüs, Karl Tähnas, Karl Veimann, Kartulilutikas, Karukimalane, Karus-lühitiib, Karusmarja-lehevaablane, Karvasjalg-viu, Kasahhi Kultuuriselts (1989–2012), Kasepark, Kasepuurlane, Kasetoht, Kassikirp, Kasukanäkk, Kasvik (zooloogia), Kasvuhoonekarilane, Kasvuhooneritsikas, Kasvukoht, Katapõõsa lehed, Katastriüksuse sihtotstarve, Katsikud, Kattumisvastane värv, Kauliflooria, Kaur Alttoa, Käärkast, Käärlaud, Käärpuud, Käbi-pahklane, Kägu-maaherilane, Kährik, Kärbsehunt, Kärestikulutikas, Kärg, Käristaja, Kärp, Käsmu, Käsundusohvitser, Köömned, Köievändad, Köis, Küülikukasvatus, Küürtirt, Küllo Arjakas, Külmhoone, Kümmetäpp-lepatriinu, Künnivõistlus, Kõhukilbised, Kõnnu-pääsujooksur, Kõrbe-kivitäks, Kõristi, Kõrkja-roolind, Kõvernokk-rüdi, Keemiline ökoloogia, Kehik, Keibu laht, Keila, Keila ajalugu, Keila algkooli hoone, Kellatorn (Toompea), Kensa talu kalmistu, Kerasjooksik, Kergekuulipilduja, Kersti Vaks, Keskkõrgendik, Keskkonnamajandus, Keskmine inimene, Keskmine vesimardikas, Keskturg, Kevad-karussääsk, Kevad-rohevaablane, Kevikulised, Kibe paprika, Kihulased, Kiiverliidrik, Kilklutikas, Kilpkonnakaan, Kinaver-punanaksur, Kirev-seenesultan, Kirgiisi Kultuuriselts, Kirjakpoi, Kirju-õiesikk, Kirju-koogimardikas, Kirju-kurvitskärbes, Kirju-samblasultan, Kirjusüsik, Kirsi-kirikärbes, Kirsikärsakas, Kirsipuu-nälkvaablane, Kivikimalane, Kivisiirak, Kivitamm, Klaasliimuklased, Kodustamine, Koerakirp, Koevolutsioon, Kohalik Galaktikarühm, Koidumardikas, Kokapõõsas, Kollajalg-kasevaablane, Kollajuure juurikas, Kollane tähnikpehmekoor, Kollaserv-ujur, Kollatähn-pungsilm, Kolle, Kometabolism, Kompensatsiooniala, Konlased, Konstantin Gern, Konsulent, Konsument, Kopli mõis, Kopli poolsaar, Koppel, Korea Kultuuriselts, Koriandriviljad, Kortermeister, Kosmos (Ahtme kino), Krüüsel, Krüobioloogia, Kriimik-käbaujur, Krista Karu, Kristjan Krevald, Kroonkärsakas, Kserofüüdid, Kuberneri aed, Kudemine, Kuhiksõlg, Kujundusgraafika, Kukersiit, Kuld-lehelind, Kuldtirts, Kuldtsiitsitaja, Kullamäe talu kalmistu, Kullimäng, Kultiveerimine, Kultuurtehniline maaparandus, Kumari kanal, Kuningliku Seltsi teadusraamatu auhind, Kuressaare linnaarhitekt, Kuukala, Kuuse-puidusikk, Laanerähn, Laat, Labidas, Lade (etnoloogia), Laevakere, Lagritsa-magusjuur, Lahingulaev, Lahtkrae, Laiba-lühitiib, Laibasitikas, Lamba-nahakiin, Lammas, Lammitilder, Lang, Lapik-vesikiil, Lasn, Lastehirmutis, Lasuurtihane, Lauasaag, Laud, Laululuik, Lääne-pöialpoiss, Läänemere tursk, Läänesirts, Läik-ketasjooksik, Lühitiib-rohutirts, Lühitiib-tirts, Lühter, Lõhekaan, Lõhnav neitsikummel, Lõkmed, Lõopistrik, Lõuna-kiitsaksikk, Lõuna-näpitspõrnikas, Lõuna-sinikiil, Lõuna-urvalind, Leem, Leeterüdi, Lehemesi, Lehtpuu-kooresikk, Leida Jürgen, Leila Pärtelpoeg, Leili Muuga, Leitseauk, Leivalabidas, Lennubaas (1927–1940), Leo Semlek, Leon Johanson, Leostumine, Lepa-ehmespoi, Lepakärsakas, Lepatriinulased, Lepavahtlane, Lepiskala, Lidus-hernekärsakas, Liebigi reegel, Liht-maaherilane, Liht-naistepuna ürt, Liigikaitse, Liis Aarne, Liivatee, Liivatirts, Liivi- ja Eestimaa Maakultuuri Büroo, Liivikaherilane, Lilian Hansar, Lilian Linnaks, Lilleküla tööstuspiirkond, Lilly Walther, Limnoplankton, Linaseemned, Lindheimi suvemõis, Linnamets, Linnutee osarühm, Lodjapuu-ehmespoi, Lodu-süsijooksik, Loodushoid, Loomaökoloogia, Loomastik, Ludvig Oskar, Luha-sinirind, Luhakõrsik, Luhatirts, Luigi Rusca, Luisk, Luitsnokk-part, Lukk, Lumekirp, Lutsernilutikas, Lutsernitriinu, Luurepiilkond, Maa-arvestus, Maa-asula, Maabilanss, Maade vahetus, Maaehitus, Maafond, Maailma atlas (Eesti Entsüklopeediakirjastus), Maailma ravimtaimede entsüklopeedia, Maakataster, Maakategooria, Maakilk, Maakimalane, Maakoodeks, Maaomand, Maarent, Maasäär, Maastikukujundus, Maavarade rikastamine, Maaviljelus, Maaviljelussüsteem, Madeira tormilind, Madurauvolfia, Magevee-elustik, Mahatma Gandhi, Mai Šein, Mai Kolossova, Mai Lumiste, Maie Kalda, Maimu Kaarnaväli, Maire Männik, Maire Morgen-Hääl, Mais, Maksud, Mall Nukke, Manna, Mardikvahtlane, Mardus, Mare Joonsalu, Maret Kernumees, Maret Olvet, Margareeta aed, Marie Curie, Marie Kalmus, Marika Lõoke, Marju Mutsu, Marmor-oksasikk, Mart-Ivo Eller, Martti Kalda, Mati Õun, Mägi-kanepilind, Mägikiur, Männi-käbilind, Männi-koorelutikas, Männi-puidusikk, Männi-puiduvaablane, Männipihklane, Mügrijooksik, Mündi-helkpoi, Müntimiskoda, Mõisahoone, Mõisate ülevõtmine, Mehhaniseerimine, Meierei, Mereõigus, Merekeele nõukoda, Merekeemia, Mereleksikon, Mereväebaas, Merihärg, Merike Männi, Meripühvel, Meririsla, Meritint, Merivarblane, Merivart, Merivälja kai, Mesilasehunt, Mesostoma, Metsa-tondihobu, Metsaamet, Metsaülem, Metsakaitse, Metsakasvatus, Metsakibun, Metsakorraldus, Metsaliivikas, Metsamaa, Metsapiir, Metsateadus, Metsavalve, Metsik kanep, Metsnik, Metsnugis, Metsporgand, Metstilder, Mihkel Kampmaa, Miia Masso, Mikroelemendid, Mikrokliima, Mikroobitoksiinid, Mimees (bioloogia), Mimikri, Mitmikgalaktika, Mitmikisadus, Molekulipilv, Moonakamaja, Moonakas, Mootor, Mootor (ettevõte), Mudanepp, Mudastumine, Mudatuplased, Muhu, Muldpink, Mullamurelane, Must auk, Must belladonna, Must pässik, Must-harksaba, Must-lehemardikas, Must-nahkpoi, Must-raisamatja, Mustjalg-tüll, Mustkael-pütt, Mustpugu-rästas, Mustsaba-vigle, Mutikirp, Mutt, Muuseuminäkk, Naeri-lehevaablane, Nahkjooksik, Nahksikk, Narva maantee (Tallinn), Narva Püha Anna klooster, Nastiklased, Nattereri lendlane, Naturaaltasu, Naturalisatsioon (bioloogia), Näps-jõgihobu, Närbumisniiskus, Nõelhark, Nõgese-lehekärsakas, Nõgi-tormilind, Nõlva-lehelind, Nõmmekimalane, Nõmmekiur, Nõmmeliivikas, Nõmmetirts, Neeme Vaarpuu, Nelikant-kaldauss, Nelitähn-võsajooksik, Nieburi rahu, Nigul Maatsoo, Nigulas Kimberg, Niidu-kaelustäks, Niidu-rohulutikas, Niidukiur, Niidumardikas, Niidumurelane, Niidurautsik, Niisutus, Niitmine, Nikolai Aksinin, Nikolai Karklin, Nikolai Thamm noorem, Nikolai Thamm vanem, Nirk, Nisu, Nivikool, Nolgus, Noorkala, Noorte Majandusteadlaste Klubi, Normipäev, Norra-metsaherilane, Nurganaine, Nurme-rohulutikas, Oa-lehetäi, Oblikapoi, Odaliidrik, Oder, Ohakapahakärbes, Ohvitseridekogu, Oivi Vare, Okaspuu-hiilatriinu, Okaspuu-kooresikk, Okeanograafia, Olaf Luiga, Olümpia (spordiselts), Ole Ehelaid, Oleg Kotšenovski, Olga Bruns, Oliiviõli, Olmereovesi, Oravamäe park, Oskar Amberg, Oskar Kallis, Oskar Kaplur, Osvald Käpp, Otsa talu kalmistu, Otto Pius Hippius, Otto Pohla, Otu Ibius, Paavo Kivine, Padu-roolind, Pahk, Paju-kollapoi, Paju-pahkkärsakas, Pajupill, Palk, Pargisikk, Park, Patkuli vaateplats, Paul Härmson, Paul Oras, Paula Delacherie, Pääsukärbes, Pääsukeselutikas, Pähklikärsakas, Päris-metsaherilane, Pärnassaare kalmistu, Püha basiilik, Püksmesilane, Püssirahusilm, Põõsa-ebakilptäi, Põhja-läikkiil, Põhja-lehelind, Põhja-masksäälik, Põhja-nahkhiir, Põhja-nugivaablane, Põhja-Tallinna linnaosa, Põhja-tormipääsu, Põhjatihane, Põhk, Põldkimalane, Põlduba, Põlluliivikas, Põllumajanduslik kõrgharidus, Põllumajanduslik kutseharidus, Põllumajandusmaa, Põlvkond (bioloogia), Peamine Muhu väina laevatee, Peedi-pitslutikas, Peep Jänes, Peeter Kimberg, Peeter Pere, Peeter Volkonski, Pehmekaan, Pelaagisete, Peremeesorganism, Pigi, Piimjas planaar, Piiramine, Piiritajakärbes, Piistaoja talu, Pikktundel-mesilane, Pille Jänes, Pilss, Piparkook, Pirita rannahoone, Pirita vana kalmistu, Pisikaan, Planariidae, Planktoloogia, Plüü, Plütt, Pleuston, Pluviaal, PON-2, Porgandijuur, Porgandikärbes, Prügikalad, Priit Põldroos, Priit Tomson, Produktiivsus (bioloogia), Produtsent (bioloogia), Pronksaardlane, Proovikoda, Pruss, Pruun-roostejooksik, Pruun-suurkõrv, Psammon, Psühhotrauma, Pseudolitoraal, Puhaskasurubla, Puhkeseisund, Puhmas, Puhverdusvõime (ökoloogia), Puidutõrv, Puis-aaloe, Pulkliimukas, Puna-harksaba, Puna-roojasitikas, Puna-veetallaja, Punahänd-vesineitsik, Punajalg-liidrik, Punajalg-pistrik, Punajalg-roojasitikas, Punajalg-tilder, Punakael-lagle, Punakas kannatuslill, Punakõht-lehenaksur, Punaliidrik, Punane keerukärsakas, Punapea-pehmekoor, Punaselg-õgija, Punaselg-raisamardikas, Punavööt-puuvaablane, Purilutikas, Purpur-roomardikas, Purpurpõrnikas, Putukad, Puupiir, Puuvõõriku ürt, Raamäke, Rabastumine, Rabeliimukas, Rabeliimuklased, Rabindranath Tagore, Raipekärbes, Raivo Korstnik, Rakettrelvastus, Rakvere Püha Mihkli klooster, Rangid, Ranna-kaevurmardikas, Ranna-loigukiil, Rasestumisvastased vahendid, Raske vesi, Ratsulutikas, Raudrohu-kilpmardikas, Raugi vasaku külje poi, Raul Kilgas, Raul Rajangu, Raul-Levroit Kivi, Ravila park, Ravimtaimed, Rägapart, Räim, Rästas-roolind, Röövik, Röövikuhunt, Rüüt, Rõngassõlg, Reet Laugaste, Reet Varblane, Regina Lukk-Toompere, Rego Varsamaa, Regulaarvägi, Rein Aro, Rein Jürgenson, Rein Loodus, Rein Zobel, Reobiont, Reotaksis, Reovesi, Ressi Kaera, Richard Vasard, Riho Kuld, Riigimets, Riimvee-elustik, Riis, Riis (toiduaine), Rinnavähk, Rinne, Rist-rohujooksik, Ristikukimalane, Ristivanemad, Ristnaksur, Ristsed, Robert Rannast, Rohekas lapiksikk, Roheline jalghänd, Roheline kilpmardikas, Roheline pahktäi, Rohumaaviljelus, Rohunepp, Rohurinne, Roman Kivimägi, Roman Koolmar, Roohabekas, Roomav madar, Rooruik, Roosa-kuldnokk, Roosi-kilptäi, Roosi-lehetäi, Roosterind-tüll, Roostikutriinu, Rootsi kärbes, Rubiinööbik, Ruderaaltaimed, Rudolf Loo, Rudolf von Knüpffer, Rukki kanal, Rumeenia-Moldova Kultuuri Selts, Ruske-maaherilane, Russalka rannapark, Ruuge-jahumardikas, Saami kultuuri päevad, Saastumus, Saatürsikk, Sadulliidrik, Sahhalin, Saksi-metsaherilane, Saku Maakorralduse ja Maaparanduse Tehnikum, Salaküttimine, Sale-rohutirts, Sale-tarnakärsakas, Sale-võsakärsakas, Salelöövlane, Salme Liiver, Saluvalvur, Sammallane, Sanaseppä, Sanatooriumi park (Tallinn), Sarviknaksur, Sarvikpütt, Sarviksüsiklane, Sarviksitikas, Sääsksikk, Säga, Söömaaeg, Söömavahe, Sööt (põld), Südatähn-pehmekoor, Sügis-tondihobu, Sünergia, Süvameri, Sõir, Sõjamäe hiis, Sõnajalaõis, Sõnnik, Sõrmus, Sõtkas, Seatäi, Seemnekasvatus, Seemnevili, Seenekasvatus, Seenetriinu, Seenliidrik, Seitsetäpp-kiilassilm, Seljakilbis, Sellerikärbes, Sepikoda, Sergei Fjodorov, Sessiilne organism, Seston, Sete, Settimine, Siberi lehelind, Sigala, Siim Mandre, Siirutaja, Sile-raisamatja, Silmaava, Silmiksikk, Silmiktriinu, Siluett (ajakiri), Silvi Ait, Silvia Liiberg, Sini-õiesikk, Sinihelk-maakirp, Sinihundlane, Sinine eukalüpt, Sinine puiduvaablane, Sinine võrgendivaablane, Sinisäär-tirts, Sipelgapoi, Sipelglutikas, Sipelgvälesklane, Sire-jõgihobu, Sirje Uusbek, Sitasitikas, Sitsi mägi, Slava, Soo-metsasääsk, Soo-sääriksääsk, Soo-tondihobu, Sookuivendus, Soolöövlane, Sooluuslane, Soonetasumine, Soostumus, Sorokimalane, Spiraal-paunatäi, Staabiohvitser, Stephen Hawking, Stepi-loorkull, Stepi-pääsujooksur, Stepikiivitaja, Stepikotkas, Stepitulilane, Steve Jones, Suessi kanal, Suitsupääsuke, Sukelaparaat, Sulastemaja, Sulfaatijad bakterid, Sulg (loomakasvatus), Suur järvekarp, Suur maailma atlas, Suur-õiesikk, Suur-haavapoi, Suur-haavasikk, Suur-jooniktirts, Suur-kollalaiklane, Suur-maakirp, Suur-maltsaürask, Suur-männikärsakas, Suur-punajooksik, Suur-punanaksur, Suur-raisamardikas, Suur-salekoor, Suur-varjejalg, Suur-võrajooksik, Suurkoovitaja, Suurporilane, Suurrüdi, Suurtobias, Suurtrapp, Suvivili, Taar, Taavi Pae, Tahhümeeter, Taigakiur, Taigatihane, Taimestik, Takson, Talikoonlane, Talivili, Tall (zooloogia), Tallinna Aleksander Nevski kalmistu kirik, Tallinna üldplaneering, Tallinna entsüklopeedia, Tallinna Kadaka Põhikool, Tallinna kilud, Tallinna laht, Tallinna Läti Selts, Tallinna linna valimiskomisjon, Tallinna Linnagalerii, Tallinna linnavalitsuse hoone, Tallinna Paberivabrik, Tallinna Püha Miikaeli klooster, Tallinna Raamat, Tallinna Raudteelaste Klubi, Tallinna spordihall, Tallinna tänavavalgustus, Tallinna vanalinna muinsuskaitseala, Tallinna Väike-Õismäe Gümnaasium, Tallinna Veerenni kirik, Taluarhitektuur, Talukimalane, Taluperemees, Talveaed, Tamme-keerukärsakas, Tamme-kirisikk, Tamme-kirjurähn, Tammekärsakas, Tammekoor, Tammepuurlane, Tammeritsikas, Tammesikk, Tanguleem, Tangupuder, Tarakan, Tarbijakaitse, Tariif, Tartu Leedulaste Selts, Tartu raha, Tarumardikas, Tavarautsik, Tšiili seebikoorepuu, Tšuvaši Kultuuriselts, Tähistaevas, Tähnik-mudaujur, Tähnik-puuvaablane, Tähnik-võrajooksik, Tähniktirts, Tähtedevaheline keskkond, Täi, Täpik-maaherilane, Täpik-tuhatjalg, Täpikpõrnikas, Töönduskala, Töönduspüük, Tööpink, Tökat, Tünn, Türkmeeni Kultuuriselts, Tüvesikk, Tõlbtirts, Tõllakuur, Tõmmu-helkpoi, Tõmmu-lehelind, Tõmmu-punanaksur, Tõmmu-saleujur, Tõmmupunnpea, Tõmmuujur, Tõnis Kaasik, Tõnis Mihkelson, Tõnismäe Antoniuse kabel, Tõnu Laigu, Tõnu Maarand, Tõrs, Tõrvaahi, Tõulava, Tõuraamat, Tõutunnistus, Teepõõsas, Teobromiin, Terakärsakas, Terapurelane, Termokliin, Theodor Kalep, Tihasheinapoi, Tihemetsa Põllumajandustehnikum, Tiigi-klaasiksääsk, Tiigi-roolind, Tiigilendlane, Tiina Linna, Tiit Metusala, Tiit Trummal, Tiiu Argus, Tiiu Viirand, Timutiripslane, Toa-verevjätklane, Toidumärgis, Toiduvõrgustik, Toitumisviisid, Toivo Kitvel, Toivo Laitamm, Tolm, Tondi liivik, Toomas Kukk, Toomas Rudolf Gutmann, Toomas Varrak, Toominga-lehetäi, Toonesepahunt, Tootmiskoondis, Topeltpatarei, Tori Hobusekasvandus, Torupill, Triibuline viljanaksur, Triip-ahaskaan, Triip-vesikiil, Triiplutikas, Trofallaksis, Tsönoobium, Tsüklomorfoos, Tsüstiit, Tubakakott, Tubakalaud, Tubakanuga, Tuhk-lehelind, Tuletõrjujate mälestusmärk Tallinna Tuletõrjeühingu kalmistul, Tume-pehmekoor, Tume-võrgendivaablane, Tumekõrsik, Tumekimalane, Tumesäär-karvasvaablane, Tumetilder, Tundrakaur, Turismitalu, Turvastumine, Turvastunud muld, Tutlane, Tuulilehvik, Tuulispask, Ubikvist, Udo Ivask, Udo Kolk, Ugandi, Uig, Uimastav juustumari, Uimastava juustumarja droog, Uisud, Uitsikk, Ujumine, Ujurlutikas, Uljaste Purjetajate Ordu, Umbluu, Umbrohutõrje, Ummik (nõu), Uno Mereste, Uno Ugandi, Uno Veenre, Urmas Arike, Urmas Muru, Urmas-Jüri Orgusaar, Urušiooli põhjustatud allergiline kontaktdermatiit, Urukimalane, Uudismaa, Uurdejärv, Uurdenuga, Uus Tare, Vaablassikk, Vaaraosipelgas, Vaarikamardikas, Vaat, Vabadik, Vabaduse kell, Vabadussõda, Vabatahtlik Atleetide Klubi, Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikum, Vaida Suits, Vaigutamine, Valgeamuur, Valgelaup-rabakiil, Valgeliimuklased, Valgepõsk-lagle, Valgesäärik, Valgus (kirjastus), Vallasvara, Vana turg, Vana-Kaarli kalmistu, Vana-Kalamaja gümnaasium, Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium, Vanda Juhansoo, Vanik (peaehe), Vann, Vanutusrull, Vapsikkärbes, Varjend, Varn, Vasar (ettevõte), Vasikas, Vasikatäi, Vask-ehmesjooksik, Vask-süsijooksik, Vaskjala pais, Vasknaksur, Vaskpõrnikas, Vatt (riietus), Väänkael, Väekoondis, Vähikasvatus, Väike entsüklopeedia 2002, Väike kõrvahark, Väike Rannavärav, Väike tobias, Väike-aasatriinu, Väike-hallasääsk, Väike-kaldajooksik, Väike-käosulane, Väike-kärbsenäpp, Väike-kiirgliblikas, Väike-kirjurähn, Väike-punajooksik, Väike-rabakiil, Väike-saareürask, Väike-toakärbes, Väike-tondihobu, Väike-vesimardikas, Väikeeosloomad, Väikehuik, Väikekoovitaja, Väikeliivikas, Väikeluik, Väikepütt, Väikepistrik, Väikerüdi, Väiketsiitsitaja, Väino Rajangu, Väino Tamm, Välja-loorkull, Väo kalmed, Väo küla, Värbrüdi, Vööt-helkpoi, Vööt-lehelind, Vööt-vesineitsik, Vöötkiil, Vöötnokk-pütt, Vöötsaba-vigle, Vürtsbasiilik, Võõrikjõgi, Võidu puiestik, Võimasin, Võrtsjärv, Võsa, Võsa-kiilassilm, Võsaülane, Võsapuuk, Veehaldjad, Veekaitse, Veelendlane, Veeliin, Veemajandus, Veerenni, Veeseened, Veetallaja, Veetase, Veise-nahakiin, Veiseparm, Veiseväiv, Vello Saage, Vello Vare, Vene Romansi Klubi, Veremänd, Veritäi, Vertikaalmigratsioon, Vesiämblik, Vesilik, Vesimardikas, Vesimutt, Vesinäkk, Vesivagu, Vesivaksik, Veskikoorlane, Veskimägi, Vest, Videvikupidamine, Vigala maja, Vihtlemine, Viimsi poolsaar, Viinatööstus, Viipsik, Viirjärvesete, Viislaid, Viisud, Viisuluda, Viktor Niitsoo, Vilepill, Vilja-nokislutikas, Viljaelevaator, Viljandi klooster, Viljapuu-kilptäi, Viljapuu-võrgendilest, Villem Seidra, Vilsandi, Violettjooksik, Vired, Virts, Virtsu–Kuivastu laevatee, Virve Hinnov, Vitjas, Voldemar Herkel, Voldemar Kangro-Pool, Voldemar Mägi, Voldemar Peil, Voldemar Roolaan, Voodi, Voolu-ujur, Vuristi, Waldhofi tselluloosivabrik, Winston Churchill, Wismari haigla, Wittenhofi suvemõis, Zooantroponoosid, Zoobentos, Zooklorell, 1787, 1797, 18. sajand Eestis, 20. sajandi sada suurkuju. Laienda indeks (1620 rohkem) » « Kahaneb indeks

Aarend-Mihkel Rõuk

Aarend-Mihkel Rõuk (14. märts 1943 Hageri vald, Harjumaa – 10. detsember 1997 Tallinn) oli eesti geograaf, geoarheoloog ja kirjastustöötaja.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Aarend-Mihkel Rõuk · Näe rohkem »

Aas

pisi Aas (kõnekeeles ka niit, karjamaa) on harva või lühikest aega üleujutatav lammirohumaa.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Aas · Näe rohkem »

Aasa-kantpoi

Aasa-kantpoi (Cryptocephalus sericeus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Aasa-kantpoi · Näe rohkem »

Abakala

Abakala (Abramis ballerus, sünonüüm Ballerus ballerus) on kalaliik karpkalalaste sugukonnast latika perekonnast.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Abakala · Näe rohkem »

Aberratsioon (geneetika)

Aberratsioon ehk kromosoommutatsioon on iseeneslik või indutseeritud kromosoomi struktuuri või arvu muutus (mutatsioon).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Aberratsioon (geneetika) · Näe rohkem »

Abikatel

Abikatel on merenduses väikese tootlikkusega aurukatel, mis annab laeva abimehhanismide tööks ja olmeks vajalikku auru.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Abikatel · Näe rohkem »

Abordaaž

Abordaaž (prantsuse abordage 'pardamine, kokkujooksmine') ehk pardumine on merelahingus kasutatud võitlusviis, mis seisnes vaenlase laeva (nt kisaga teiba abil) oma laeva külge haakimises, mis võimaldas laeva lähemale tõmmata.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Abordaaž · Näe rohkem »

Aborigeenne tõug

Aborigeenne tõug on mingi piirkonna (nt Eesti) kohalik primitiivne tõug, mis on aretatud looduslähedastes tingimustes ja lihtsal viisil.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Aborigeenne tõug · Näe rohkem »

Adalbert Toots

Adalbert Toots, ka Aristokles-Adelberg Toots (12. märts 1910 Tartu – 25. august 1948 Južkuzbasslagi vangilaager, Kemerovo oblast, Vene NFSV) oli eesti maadleja.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Adalbert Toots · Näe rohkem »

Adraraha

Adraraha oli Eesti ala talupoegade rahamaks, mille suurus sõltus adramaades arvestatud talu suurusest.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Adraraha · Näe rohkem »

Aed-liivatee

Aed-liivatee ehk tüümian (Thymus vulgaris) on huulõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastane igihaljas poolpõõsas.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Aed-liivatee · Näe rohkem »

Aed-mustköömen

Aed-mustköömen (Nigella sativa) on tulikaliste sugukonda mustköömne perekonda kuuluv rohttaim.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Aed-mustköömen · Näe rohkem »

Aed-mustköömne rasvõli

Aed-mustköömne seemneõli (ka aed-mustköömne rasvõli; Oleum Nigellae sativae; black seed oi) on aed-mustköömne seemnetest (viljad) erilisel külmpressi meetodil valmistatud õli.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Aed-mustköömne rasvõli · Näe rohkem »

Aed-mustköömne seemned

Aed-mustköömne seemned (Nigellae sativae semen) nimetatakse aed-mustköömne täisküpsenud viljadest saadusi, mida kasutatakse väga erinevatel eesmärkidel ja valmistusviisidel nii töönduslikult, kodumajapidamistes, kulinaarias kui ka taimravis ja farmakognoosias.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Aed-mustköömne seemned · Näe rohkem »

Aedkimalane

Aedkimalane (Bombus hortorum) on mesilaslaste sugukonda kuuluv putukas.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Aedkimalane · Näe rohkem »

Aedkoriander

Aedkoriander (Coriandrum sativum) on sarikaliste sugukonna koriandri perekonda kuuluv ühe- või kaheaastane rohttaim.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Aedkoriander · Näe rohkem »

Aedoa-teramardikas

Aedoa-teramardikas (Acanthoscelides obtectus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Aedoa-teramardikas · Näe rohkem »

Aedsalvei

Aedsalvei Aedsalvei (Salvia officinalis) on huulõieliste sugukonda salvei perekonda kuuluv mitmeaastane poolpõõsaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Aedsalvei · Näe rohkem »

Aerobiondid

Aerobiondid on õhkkeskkonna organismid.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Aerobiondid · Näe rohkem »

Aerofiil

Aerofiil on õhkkeskkonnalembene veetaim, mis eelistab kasvada õhu käes, kattudes aeg-ajalt veega.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Aerofiil · Näe rohkem »

Aerohooria

Võrkohakal on udelevised Aerohooria ehk anemohooria ehk tuullevi ehk õhklevi on taimede levimine tuulega.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Aerohooria · Näe rohkem »

Aet Maasik

Aet Maasik (8. juuli 1941 Tallinn – 20. august 2013) oli eesti sisearhitekt ja restauraator, kes paistis silma tööga ajalooliste interjööride säilitamise ja taastamise vallas.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Aet Maasik · Näe rohkem »

Agenda 2000

Agenda 2000 (ladina agenda – "see, mis tuleb teha") on Euroopa Komisjoni 1997.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Agenda 2000 · Näe rohkem »

Ago Neo

Ago Neo (kuni 1937 August Neo; 12. veebruar 1908 Vihterpalu, Harjumaa – 19. august 1982 Århus, Taani) oli eesti maadleja, kahekordne olümpiamedalist ja viiekordne Euroopa meistrivõistluste medalist.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ago Neo · Näe rohkem »

Agraarajalugu

Agraarajalugu on majandusajaloo haru, mis käsitleb maakasutuse (põllumajanduslikust ja õiguslikust aspektist), põllumajandustootmise, maaelanikkonna sotsiaalsete ja õiguslike suhete, agraarpoliitika jms ajalugu.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Agraarajalugu · Näe rohkem »

Agregatsioon (ökoloogia)

Agregatsioon on teatud alal elavate organismide koondumine mingisse suuremasse rühma, nt salka.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Agregatsioon (ökoloogia) · Näe rohkem »

Agrohüdroloogia

Agrohüdroloogia on agrometeoroloogia haru, mis uurib põllumajandusmaade veerežiimi ja selgitab selle mõju saagi kujunemisele.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Agrohüdroloogia · Näe rohkem »

Agrokeemia

Agrokeemia on interdistsiplinaarne teadus, mis uurib taimede toitumist ja väetamist.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Agrokeemia · Näe rohkem »

Agromullateadus

Agromullateadus ehk agronoomiline mullateadus on mullateaduse rakenduslik haru, mis uurib muldade põllumajanduslikku kasutamist.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Agromullateadus · Näe rohkem »

Agronoom

Agronoom on spetsialist agronoomia alal.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Agronoom · Näe rohkem »

Agronoom (kirjastus)

Agronoom oli aastatel 1919–1940 Tartus töötanud ühisus, mis kirjastas ja levitas põllumajanduskirjandust.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Agronoom (kirjastus) · Näe rohkem »

Ahassirts

Ahassirts (Tetrix subulata) sihktiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ahassirts · Näe rohkem »

Ahm

Ahm ehk kaljukass (Gulo gulo) on kärplaste sugukonda ahmi perekonda kuuluv kiskja.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ahm · Näe rohkem »

Ahtalehine põdrakanep

Ahtalehine põdrakanep ehk ahtaleheline põdrakanep (Epilobium angustifolium) on pajulilleliste sugukonda pajulille perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ahtalehine põdrakanep · Näe rohkem »

Ahter

Ahter (alamsaksa achtern), ka pära, on laevakere tagaosa ahterpiigi vaheseinast kuni ahtertäävini.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ahter · Näe rohkem »

Ahterpiik

Ahterpiik (hollandi achterpiek) on laeva otsmine ruum ahtertäävist ahtripoolseima veekindla põikvaheseinani.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ahterpiik · Näe rohkem »

Ahtertääv

Ahtertääv (hollandi achtersteven, sõnadest achter 'tagumine + steven 'post, tääv') on ahtri alaosas paiknev kiilu puit-, sepis-, valu- või keevisjätk, millel ühinevad mõlema parda talastik ja plaadistus.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ahtertääv · Näe rohkem »

Ahti Kõo

Ahti Kõo (sündinud 29. märtsil 1952 Otepää rajoonis) on Eesti jurist, kirjanik ja endine poliitik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ahti Kõo · Näe rohkem »

Aia-karussääsk

Aia-karussääsk (Bibio hortulanus) on kahetiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Aia-karussääsk · Näe rohkem »

Aiajooksik

Aiajooksik (Carabus nemoralis) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Aiajooksik · Näe rohkem »

Aiapõrnikas

Aiapõrnikas (Phyllopertha horticola) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Aiapõrnikas · Näe rohkem »

Aidalamesklane

Aidalamesklane (Oryzaephilus surinamensis) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Aidalamesklane · Näe rohkem »

Aili Aasoja

Aili Aasoja (sünninimi Aili Kristjuhan; sündinud 24. novembril 1949 Tallinnas) on eesti sisearhitekt.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Aili Aasoja · Näe rohkem »

Aime Jürjo

Aime Jürjo (neiupõlves Uukareda; 21. detsember 1928 Paide – 6. juuni 2022) oli eesti kujur.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Aime Jürjo · Näe rohkem »

Ain Raal

Ain Raal (sündinud 16. juulil 1961 Tartus) on eesti proviisor, õppejõud, teadlane (ravimtaimede ja farmaatsia ajaloo uurija) ning publitsist.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ain Raal · Näe rohkem »

Aklimatisatsioon

Aklimatisatsioon ehk aklimatiseerumine on protsess, kus loom või taim kohaneb (tavaliselt avaldub see tema füsioloogias) uute kliima- või elutingimustega.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Aklimatisatsioon · Näe rohkem »

Akropetaalne kasv

Akropetaalne kasv on taimeosade kasv alusest tipu poole, s.t, et taime vanem osa on allpool kui noorem, ülemine osa.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Akropetaalne kasv · Näe rohkem »

Aktiivne temperatuur

Aktiivne temperatuur on ööpäeva keskmine õhutemperatuur, mis ületab bioloogilist miinimumtemperatuuri.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Aktiivne temperatuur · Näe rohkem »

Aktiivsus

Aktiivsus on toekus, toimekus, agarus.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Aktiivsus · Näe rohkem »

Alampalk

Alampalk ehk miinimumpalk ehk minimaalpalk ehk palga alammäär (Eestis 2009. aastast kehtiva töölepingu seaduse järgi töötasu alammäär, 1994–2009 kehtinud palgaseaduse järgi palga alammäär) on madalaim palk, mida tööandja õiguslikult võib töötajale tema töö eest maksta.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Alampalk · Näe rohkem »

Alampalk Eestis

Alampalk Eestis on madalaim igakuine ja tunnitasu, mida tööandjad saavad oma töötajatele Eestis seaduslikult maksta.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Alampalk Eestis · Näe rohkem »

Albert Kusnets

Albert Kusnets (1902 või 1904 Tallinn – 1942 Verhnjaja Toima, Arhangelski oblast, Vene NFSV) oli eesti maadleja, olümpiapronksmedalist 1928 keskkaalus, EM-hõbe 1927 keskkaalus ja 1931 kergekeskkaalus ning -pronks 1933 kergekeskkaalus.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Albert Kusnets · Näe rohkem »

Aleksander Eller

Aleksander Eller (23. veebruar 1891 Tartu – 26. november 1971 Tartu) oli eesti skulptor.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Aleksander Eller · Näe rohkem »

Aleksander Kesküla

Aleksander Eduard Kesküla (21. märts 1882 Saadjärve vald, Tartumaa, Liivimaa kubermang – 17. juuni 1963 Madrid, Hispaania) oli eesti poliitik ja revolutsionäär.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Aleksander Kesküla · Näe rohkem »

Aleksander Promet

Aleksander Promet (28. oktoober (vkj)/ 10. november 1879 Kreenholm, Joala vald, Vaivara kihelkond, Virumaa – 18. september 1938 Tallinn) oli eesti maalikunstnik ja graafik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Aleksander Promet · Näe rohkem »

Aleksander Remmel

Aleksander Remmel (11. märts 1898 Kudruküla, Peetri vald, Virumaa – 17. juuni 1982 Tartu) oli eesti kunstipedagoog.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Aleksander Remmel · Näe rohkem »

Aleksander Suur

Aleksander Suur ehk Makedoonia Aleksander (vanakreeka keeles Μέγας Αλέξανδρος, 356 Pella – 323 eKr Babülon) oli Vana-Makedoonia kuningas (Alexandros III) alates 336, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht, Philippos II ja Olympiase poeg, Aristotelese kasvandik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Aleksander Suur · Näe rohkem »

Alfred Praks

Alfred Praks (31. märts 1902 Tallinn – 18. oktoober 1998 Borås) oli eesti maadleja, kaheksakordne Eesti meister.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Alfred Praks · Näe rohkem »

Alfred Vaga

Alfred Vaga (ka Waga; 11. mai 1895 Tallinn – 24. aprill 1980 Buenos Aires, Argentina) oli Eesti kunstiajaloolane ja -kriitik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Alfred Vaga · Näe rohkem »

Allan Murdmaa

Allan Murdmaa (4. august 1934 Tallinn – 15. november 2009) oli eesti arhitekt.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Allan Murdmaa · Näe rohkem »

Allee efekt

Allee efekt (vanemas kirjanduses ka Allee reegel, Allee printsiip; inglise Allee effect) on seaduspära, mille kohaselt kolooniatena elavate loomade iive alaneb nii väga väikese kui ka väga suure asustustiheduse korral.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Allee efekt · Näe rohkem »

Allelopaatia

Allelopaatia on eri liiki taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega; allelokeemia erijuht.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Allelopaatia · Näe rohkem »

Alleni reegel

Alleni reegel on USA zooloogi Joel Asaph Alleni poolt sõnastatud ökogeograafiline reegel (seaduspärasus), mille kohaselt imetajate kehast eemale ulatuvad kehaosad (kõrvad, saba, jäsemed) on külmas kliimas elavatel liikidel (või alamliikidel) suhteliselt lühemad kui soojas kliimas elavatel.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Alleni reegel · Näe rohkem »

Allikaelustik

Aegviidu siniallika elustiku moodustavad külmalembesed ja puhast vett eelistavad veeorganismid Allikaelustik on allikaid asustav organismide kogum.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Allikaelustik · Näe rohkem »

Allikas

Simuna Katkuallikas Droonivideo Aegviidu siniallikatest Sopa allikas Esna allikajärv Inimtekkeline Purskav allikas Joogivee võtmiseks kohandatud allikas Horvaatia mägedes Allikas ehk läte on koht, kus põhjavesi voolab maapinnale või veekogu põhja.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Allikas · Näe rohkem »

Allveelabor

Helgoland, u 1969 Allveelabor on veekogu põhjas asetsev statsionaarne või põhja mööda liikuv kompleks, mis võimaldab teha okeanoloogia-, merebioloogia-, allvee- ja muid uuringuid.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Allveelabor · Näe rohkem »

Alma Koskel

Alma Mathilde Koskel (kuni 1935 Johanson; 25. mai (vkj) / 6. juuni 1886 Painküla, Jõgeva vald, Laiuse kihelkond, Tartumaa – 30. aprill 1942 Tartu) oli eesti tarbekunstnik (eelkõige tekstiilikunstnik), pedagoog ja koolijuhataja.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Alma Koskel · Näe rohkem »

Alraunijuur

Alraunijuured Alraunijuur (Mandragorae radix) on alrauni perekonda kuuluva taime juur.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Alraunijuur · Näe rohkem »

Alustaimestu

Alustaimestu ehk eluskate (kasutatud ka ebakorrektset terminit alustaimestik) on metsa taimekoosluses olevad samblikud, sammaltaimed, rohttaimed ja kääbuspõõsad ehk puhmad.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Alustaimestu · Näe rohkem »

Ameerika prussakas

Ameerika prussaka liikumine. Video esimene pool on reaalajas, teine pool aegluubis Ameerika prussakas (Periplaneta americana) prussakaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ameerika prussakas · Näe rohkem »

Amfibiont

Amfibiont on organism, kes võib elada nii veekeskkonnas kui ka maismaal (nt pilliroog) või kes mingi eluperioodi veedavad vees ja teise perioodi maismaal (nt kahepaiksed, mitmed putukavastsed).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Amfibiont · Näe rohkem »

Anatoli Bõkov

Anatoli Mihhailovitš Bõkov (vene keeles Анатолий Михайлович Быков; sündinud 6. augustil 1953 Magadanis) on endine Nõukogude Liidu maadleja, olümpiavõitja ja olümpiahõbe.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Anatoli Bõkov · Näe rohkem »

Ando Leps

Ando Leps (6. november 1935 Rakvere – 4. november 2023 Tallinn) oli eesti õigusteadlane ja poliitik, Riigikogu VIII ja IX koosseisu liige.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ando Leps · Näe rohkem »

Andres Alver (arhitekt)

Andres Alver (sündinud 23. detsembril 1953 Tartus) on Eesti arhitekt ja Eesti Kunstiakadeemia professor.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Andres Alver (arhitekt) · Näe rohkem »

Andres Levald

Andres Levald (sündinud 7. juunil 1954 Tallinnas) on eesti maastikuarhitekt ja arhitekt.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Andres Levald · Näe rohkem »

Andres Põime

Andres Põime (sündinud 10. august 1957 Tallinnas) on eesti arhitekt.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Andres Põime · Näe rohkem »

Andres Saarniit

Andres Saarniit (sündinud 27. novembril 1955 Tallinnas) on Eesti majandusteadlane.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Andres Saarniit · Näe rohkem »

Ankurtriinu

Ankurtriinu (Propylea quatuordecimpunctata) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ankurtriinu · Näe rohkem »

Anne Metsis

Anne Metsis (sündinud 5. aprillil 1958 Märjamaal) on eesti moekunstnik ja -ajakirjanik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Anne Metsis · Näe rohkem »

Anne Untera

Anne Untera, sünninimi Anne Loonela, aastatel 1979–2005 Anne Lõugas (sündinud 15. mail 1951 Tallinnas), on eesti kunstiajaloolane ja -kriitik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Anne Untera · Näe rohkem »

Antarktis

Antarktis on Maa lõunapoolust ümbritsev manner.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Antarktis · Näe rohkem »

Antibiogramm

Antibiogramm Antibiogramm on graafiline kujutis, mis näitab bakterikultuuri tundlikkust antibiootikumi suhtes.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Antibiogramm · Näe rohkem »

Anto Raukas

Anto Raukas (17. veebruar 1935 Tartu – 19. aprill 2021) oli eesti geoloog, kergejõustiklane ja sporditegelane; Eesti Teaduste Akadeemia liige (1977).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Anto Raukas · Näe rohkem »

Anton Koolmann

Anton Koolmann (11. september 1899 Kuusalu vald, Kasispea – 29. juuni 1953 Wellington, Uus-Meremaa) oli Eesti maadleja ja maadlustreener.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Anton Koolmann · Näe rohkem »

Antoniuse kalmistu (Tallinn)

Antoniuse kalmistu oli kalmistu Tõnismäel Tallinnas.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Antoniuse kalmistu (Tallinn) · Näe rohkem »

Antroponoos

Antroponoos on ainult inimest tabav nakkushaigus, mille korral nakkusallikaks on haige või haigustekitajat kandev inimene.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Antroponoos · Näe rohkem »

Ants Eskola

Ants Eskola (kuni 16. veebruar 1935 Erhard-Voldemar Esperk; 17. veebruar 1908 Tallinn – 14. detsember 1989 Tallinn) oli eesti näitleja ja laulja.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ants Eskola · Näe rohkem »

Ants Hein

Ants Hein (sündinud 20. septembril 1952 Pärnu rajoonis) on eesti arhitektuuriajaloolane.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ants Hein · Näe rohkem »

Ants Murakin

Ants Murakin (kuni 1. juulini 1936 Hans Murakin; 25. detsember 1891 (vkj)/ 6. jaanuar 1892 Kaarli mõis, Õisu vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa – 11. jaanuar 1975 Norrköping) oli eesti maalikunstnik, teatridekoraator, teatri- ja kunstikriitik, õpetaja ja tõlkija.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ants Murakin · Näe rohkem »

Ants Viires

Ants Viires (kuni 28.02.1938 Veber; 23. detsember 1918 Tartu – 18. märts 2015) oli eesti etnoloog ja kultuuriloolane.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ants Viires · Näe rohkem »

Anu Kasmel

Anu Kasmel (sündinud 28. augustil 1951 Põlvas) on eesti psühhiaater ja terviseteadlane.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Anu Kasmel · Näe rohkem »

Anu Kotli

Anu Kotli (sündinud 22. mai 1943 Tallinn) on eesti arhitekt ja käsitöömeister.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Anu Kotli · Näe rohkem »

Anu Paal

Anu Paal (1973–1990 Oruvee; sündinud 8. oktoobril 1951 Kose rajoonis Ravilas) on eesti metallikunstnik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Anu Paal · Näe rohkem »

Apelsin

Terve ja poolik apelsin ning kooritud viil Apelsinid apelsinipuul Apelsiniõied Apelsin "Brownie" Apelsin on apelsinipuu (Citrus × sinensis) vili.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Apelsin · Näe rohkem »

Aprikoosipuu

Aprikoosipuu ehk harilik aprikoosipuu (Prunus armeniaca ehk Armeniaca vulgaris) on viljapuu, mis kuulub roosõieliste sugukonna toompuu perekonda.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Aprikoosipuu · Näe rohkem »

Apteegitilliravimid

Apteegitilliravimid on hariliku apteegitilli alamliikide ja/või apteegitilli osade varieteetide kuivatatud viljad ja neist valmistatud pulbrid, tõmmised, ekstraktid ja eeterlikud õlid, mida kasutatakse taimesaaduste tervistavatele omadustele toetudes droogina.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Apteegitilliravimid · Näe rohkem »

Arboritsiid

Arboritsiid on keemiline vahend puittaimede (sh võsa) hävitamiseks.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Arboritsiid · Näe rohkem »

Aretusprogramm

Aretusprogramm on aretajate programmiline tegevusjuhend tõu aretusväärtuse parandamisel mitme põlvkonna jooksul.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Aretusprogramm · Näe rohkem »

Arlentin Laisaar

Arlentin Laisaar (sündinud 11. juunil 1933 Kingissepas Leningradi oblastis) on Eesti füüsik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Arlentin Laisaar · Näe rohkem »

Arnold Kalmus

Arnold-Heinrich Kalmus (1. veebruar 1882 Paide – 11. september 1942 Tallinn) oli eesti maalikunstnik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Arnold Kalmus · Näe rohkem »

Artell

Artell on lepingu alusel moodustatud tööliste organisatsioon, kus töötatakse ühiselt või kasutatakse ühist tööjõudu.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Artell · Näe rohkem »

Arthur Jürvetson

Arthur Jürvetson (eesnimi ka Artur; 15. märts 1908 Enge vald, Pärnu-Jaagupi kihelkond – 29. aprill 1976 Montréal, Québec, Kanada) oli eesti arhitekt.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Arthur Jürvetson · Näe rohkem »

Artur Kukk

Art(h)ur Voldemar Kukk (22. juuni 1889 Hämeenlinna, Soome suurvürstiriik – 20. aprill 1958 Tallinn)Lembit Koik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Artur Kukk · Näe rohkem »

Artur Perna

Tallinna 21. Kool, Raua 6 (1923/1924) Artur Perna VR I/3 (ka Arthur Perna; 21. aprill (vkj)/ 3. mai 1881 Abja vald, Halliste kihelkond, Pärnumaa – 28. aprill 1940 Tallinn) oli eesti arhitekt ja sõjaväelane (kolonelleitnant).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Artur Perna · Näe rohkem »

Arved Eichhorn

Vanemuise väike maja Kuradisild Arved Eichhorn (20. mai 1879 Väike-Maarja – 21. veebruar 1922 Tartu) oli Eesti arhitekt.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Arved Eichhorn · Näe rohkem »

Arvo Kruusement

Arvo Kruusement (sündinud 20. aprillil 1928 Lääne-Virumaal Undla külas) on eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Arvo Kruusement · Näe rohkem »

Arvukus

Arvukus (harva kasutatud sünonüümi abundants) on liigi isendite arv areaalis või muul kindlal alal.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Arvukus · Näe rohkem »

Aserbaidžaani Kultuuriselts

Aserbaidžaani Kultuuriselts Odžag (odžag 'kolle') on Eestis elavate Eesti aserbaidžaanide organisatsioon.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Aserbaidžaani Kultuuriselts · Näe rohkem »

Asmu Saar

Asmu Saar (17. juuli 1931 Tallinn – 17. jaanuar 2003 Tallinn) oli eesti geograaf.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Asmu Saar · Näe rohkem »

Aspirant (sõjandus)

Aspirant (ladina keeles aspirans – taotlev) on sõjakoolis või kaitseväeüksuses sõjapraktika ajal reservohvitseriks taotleja.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Aspirant (sõjandus) · Näe rohkem »

Asustustihedus (ökoloogia)

Asustustihedus (ka tihedus) on ökoloogias kvantitatiivne suurus, mis näitab mingil pindala- või ruumalaühikul olevate isendite arvu (nt 100 isendit m2-l).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Asustustihedus (ökoloogia) · Näe rohkem »

Ateroskleroos

Ateroskleroosiks ehk arterite putrumuskõvastu(mu)seks ehk arterilubjastuseks (ladina keeles atherosclerosis) on osadel inimestel ja teistel selgroogsetel loomadel esineda võiv krooniline, kuni aastakümneid asümptomaatiliselt arenev, südame- ja veresoonkonna põletikuline haiguslik seisund.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ateroskleroos · Näe rohkem »

Atlantise tormilind

Atlantise tormilind (Calonectris diomedea) on tormilindlaste sugukonda tormilinnu perekonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Atlantise tormilind · Näe rohkem »

August Kippasto

August Kippasto (28. august 1887 Tartu – 24. september 1973 Sydney) oli Eesti maadleja.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja August Kippasto · Näe rohkem »

August Komendant

August Komendant, ka August-Eduard Komendant (2. oktoober 1906 Nurmsi küla, Mäo vald, Järvamaa – 14. september 1992 Upper Montclair, New Jersey), oli eesti ja Ameerika Ühendriikide ehitusinsener, -konstruktor, tehnikateadlane ja õppejõud.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja August Komendant · Näe rohkem »

August Kukk

August Kukk (24. aprill 1908 Kirbla, Läänemaa – 5. aprill 1988 Tallinn) oli eesti maadleja, 15-kordne Eesti meister.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja August Kukk · Näe rohkem »

August Torma

August Johannes Torma VR I/3 (kuni 25. maini 1940 August Johannes Schmidt; 19. veebruar 1895 Voltveti vald – 12. märts 1971 London) oli Eesti diplomaat.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja August Torma · Näe rohkem »

August Volberg

August Volberg (6. detsember (vkj)/ 18. detsember 1896 Muuksi, Kuusalu kihelkond, Harjumaa – 21. juuni 1983 Tallinn) oli eesti arhitekt ja pedagoog.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja August Volberg · Näe rohkem »

Augustiputš Eestis

Augustiputš Eestis moodustas ühe osa kogu NSV Liidus 1991.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Augustiputš Eestis · Näe rohkem »

Auksotroof

Auksotroof ehk aksotroof (vanakreeka sõnadest αυξανω (auxano) 'ma kasvan' + τροφή (trophe) 'toit') on organism, kes ei suuda sünteesida lihtsaist lähteühendeist üht või mitut kasvuks vajalikku orgaanilist ühendit (nt aminohapet).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Auksotroof · Näe rohkem »

Aulin Rimm

Aulin Rimm (27. juuli 1930 Vana-Antsla vald, Urvaste kihelkond, Võrumaa – 21. september 1999 Tartu) oli eesti kunstnik (karikaturist ja skulptor).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Aulin Rimm · Näe rohkem »

Automaatreguleerimine

Automaatreguleerimine on automaatjuhtimine, mille puhul füüsikalis-tehnoloogiliste protsesside parameetreid hoitakse automaatregulaatori (kontrolleri) abil jäävatena (stabiliseeriv reguleerimine) või muudetakse selle abil soovitud viisil (programm- ja järgivreguleerimine).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Automaatreguleerimine · Näe rohkem »

Avariiplaaster

Avariiplaaster on vahend laeva allveeosa vigastuse tagajärjel tekkinud augu või prao ajutiseks sulgemiseks.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Avariiplaaster · Näe rohkem »

Aviotehas

PN-3 Aviotehas (1927–1940 Aviotöökoda) oli Tallinnas Lasnamäel tegutsenud sõjaväeüksus ning sõjalennukite remondiga ja ehitamisega tegelev ettevõte.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Aviotehas · Näe rohkem »

Avo Keerend

Avo Keerend (kuni 22. märts 1937 Harald Duberg või Tuberg; 18. detsember 1920 Tallinn – 5. juuni 2012) oli eesti graafik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Avo Keerend · Näe rohkem »

Šotha Rusthaveli

Šotha Rusthaveli (შოთა რუსთაველი; sündinud vahemikus 1160–1166, surnud 1216) oli Gruusia luuletaja, kes kirjutas Gruusia rahvuseepose "Kangelane tiigrinahas" (ვეფხისტყაოსანი).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Šotha Rusthaveli · Näe rohkem »

Šoti käbilind

Šoti käbilind (Loxia scotica) on linnuliik vintlaste sugukonnast käbilinnu perekonnast.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Šoti käbilind · Näe rohkem »

Üheaastane puju

Üheaastane puju (Artemisia annua) on korvõieliste sugukonna puju perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Üheaastane puju · Näe rohkem »

Ühepäevikulised

Ühepäevikulised (Ephemeroptera) on putukate selts.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ühepäevikulised · Näe rohkem »

Ülemiste luited

Ülemiste luited on luitestik Tallinnas Ülemiste järve loodekaldal.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ülemiste luited · Näe rohkem »

Ülle Kruus

Ülle Kruus (neiupõlvenimi Ülle Kaal; sündinud 19. augustil 1958 Pöide külanõukogus) on eesti kunstiajaloolane, Adamson-Ericu muuseumi direktor (1992–2020).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ülle Kruus · Näe rohkem »

Ülo Emmus

Ülo Emmus (31. detsember 1947 Tallinn – 16. mai 2016) oli eesti graafik, raamatukujundaja ja karikaturist.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ülo Emmus · Näe rohkem »

Ülo Valk (poksija)

Ülo Valk (12. aprill 1935 Vaivara kihelkond, Virumaa – 1. august 2018 Tallinn) oli eesti poksija ja poksitreener.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ülo Valk (poksija) · Näe rohkem »

Ümera Põhikool

Ümera Põhikool oli venekeelne põhikool Tallinnas aadressil Ümera tänav 46.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ümera Põhikool · Näe rohkem »

Ürgmets

Amasoonia ürgmetsad Ürgmets on looduslik, inimtegevusest puutumata mets.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ürgmets · Näe rohkem »

Ökoloogialeksikon

"Ökoloogialeksikon" on 1992.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ökoloogialeksikon · Näe rohkem »

Ökoloogiline efektiivsus

Ökoloogiline kasutegur ehk ökoloogiline efektiivsus on toiduahela energiakasutuse ja -kao vahekorda ning produktsiooniprotsessi efektiivsust iseloomustav näitaja.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ökoloogiline efektiivsus · Näe rohkem »

Ääris-niiduritsikas

Ääris-niiduritsikas (Metrioptera roeselii) sihktiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ääris-niiduritsikas · Näe rohkem »

Ääris-verevjätklane

Ääris-verevjätklane (Malachius aeneus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ääris-verevjätklane · Näe rohkem »

Ädal

Ädal on rohi, mis on kasvanud uuesti pärast niitmist või karjatamist.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ädal · Näe rohkem »

Õõnetuvi

Õõnetuvi (Columba oenas) on tuvilaste sugukonda tuvi perekonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Õõnetuvi · Näe rohkem »

Õgvendamine

Õgvendatud Roter Maini jõgi Saksamaal Õgvendamine ehk õgvendus on vooluveekogude sirgestamine, et vesi kiiremini ära voolaks.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Õgvendamine · Näe rohkem »

Õie Krusten

Õie Krusten (8. detsember 1923 Tallinn – 29. mai 2001) oli eesti nahakunstnik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Õie Krusten · Näe rohkem »

Õie park

Õie park (august 2011) Õie park (ka Õie puiestik) on park Tallinnas Nõmme linnaosas Õie, Sihi ja Pesa tänava vahel.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Õie park · Näe rohkem »

Õiepõrnikas

Õiepõrnikas (Gnorimus nobilis) on mardikaliste seltsi põrniklaste (Scarabaeidae) sugukonda kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Õiepõrnikas · Näe rohkem »

Õiepurpurlane

Õiepurpurlane (Lygistopterus sanguineus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Õiepurpurlane · Näe rohkem »

Õlak

Prantsuse Võõrleegioni sõdurite õlakud (2005) Venemaa keisririigi kindrali Pjotr Bagrationi õlakud Õlak (vananenud termin pagunValimik sõjandustermineid. 1998. Koostanud Heino Ernits. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 263) on sõjaväelase või tsiivilisiku vormiriietuse õlaossa kinnitatud manus, millel olevad eraldusmärgid võivad tähistada isiku nt auastet, väeliiki, teenistusala (vaadatud 07.06.2016).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Õlak · Näe rohkem »

Õlikatk

Õliga kaetud pelikanid Pelikani õlist pesemine Õlikatk on veelindude hulgihukkumine, mida põhjustab (mere)vette sattunud nafta ja õlid.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Õlikatk · Näe rohkem »

Õlu

Õlleklaas õllega Õlu on kääritamise teel teraviljast või muust tärkliserikkast toorainest valmistatud alkohoolne jook, milles on 1–7 mahuprotsenti (harva rohkem) alkoholi.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Õlu · Näe rohkem »

Õunapuu-õielõikaja

Õunapuu-õielõikaja (Anthonomus pomorum) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Õunapuu-õielõikaja · Näe rohkem »

Õunapuu-lehekirp

Õunapuu-lehekirp (Cacopsylla mali, sünonüüm Psylla mali) on nokaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Õunapuu-lehekirp · Näe rohkem »

Balder Tomasberg

Balder Tomasberg (30. mai 1897 Paldiski – 22. märts 1919 Vabadussõja lahingus Kalevlaste malevas) oli eesti maalikunstnik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Balder Tomasberg · Näe rohkem »

Ballast

Ballast (ka pallast) on vajaliku püstivuse ja trimmi saavutamiseks alatiselt või ajutiselt laevale paigutatav last.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ballast · Näe rohkem »

Balti kett

Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk Balti ketist osavõtjad Eestis Balti kett Leedus Balti kett (läti Baltijas ceļš 'Balti tee', leedu Baltijos kelias 'Balti tee') oli 23. augustil 1989 Eestis, Lätis ja Leedus korraldatud ühine poliitiline massimeeleavaldus, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade iseseisvustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile, mille salaprotokollid viisid Baltimaade okupeerimise ja annekteerimiseni NSV Liidu poolt.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Balti kett · Näe rohkem »

Barbara kabel

Barbara kabel (capella beate Barbara extra civitatem) oli keskaegne katoliku pühakoda Tallinna lähedal, mis asus umbkaudu nüüdse Roosikrantsi tänava ja Kaarli puiestee nurgal.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Barbara kabel · Näe rohkem »

Barbara kalmistu

Barbara kalmistu (ka Püha Barbara kalmistu; Georg Mülleril Parbla) oli vanim Tallinna linnamüüri taha tekkinud surnuaed.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Barbara kalmistu · Näe rohkem »

Barjäär

Barjäär on tõkestav, eraldav tara; võre, eriti poolsein, madalavõitu vahesein.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Barjäär · Näe rohkem »

Basiiliku ürt

Basiiliku ürt, ka basiiliku lehed (basilici herba, herba basilici, basilici folium), on peamiselt vürtsbasiilikult korjatud ja töödeldud maapealsed osad (lehed ja varred), mida kasutatakse mitmesugustel eesmärkidel ning valmistusviisidel nii tööstuses kui ka koduses majapidamises.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Basiiliku ürt · Näe rohkem »

Batümeetriline kaart

Batümeetriline kaart (ka batümeetriline skeem) on veekogu samasügavusjoonte kaart.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Batümeetriline kaart · Näe rohkem »

Bdellocephala punctata

Bdellocephala punctata on lameusside hõimkonda kuuluv liik ripsusside klassist.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Bdellocephala punctata · Näe rohkem »

Bengali viigipuu

Bengali viigipuu Bengali viigipuu ehk baanian (Ficus benghalensis, sünonüüm Ficus indica) on viigipuu perekonda kuuluv puuliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Bengali viigipuu · Näe rohkem »

Bentos

Bentos ehk põhjaelustik on veekogude põhjasetteis ja põhjas elavate organismide kogum.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Bentos · Näe rohkem »

Besoaar

Kassi kõhust leitud besoaar Besoaar (pärsia sõnast) ehk pulstik on loomakarvadest või taimekiududest tekkinud enamasti pähkli- või kartulisuurune pallitaoline moodustis, mis mõnikord võib kaaluda isegi 1–2,5 kg.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Besoaar · Näe rohkem »

Bester

Bester on kahe tuurlase – beluuga ja sterleti – sigimisvõimetu ristand.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Bester · Näe rohkem »

Biitmuusika

Biitmuusika (lühemalt biit; inglise keeles beat) on ''rock'n'roll'''ist, ''rhythm and blues'''ist, ''soul'''ist jt stiilidest (näiteks folk, skiffle) Suurbritannias 1960.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Biitmuusika · Näe rohkem »

Biofiltraatorid

(Bio)filtraatorid ehk (bio)filtrijad ehk (bio)filtreerijad on veeorganismid, kes eriliste filterelundite abil kurnavad veest välja hõljuvaid organisme ja väikeseid orgaanilise aine osakesi.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Biofiltraatorid · Näe rohkem »

Biogeograafiline rajoneerimine

Biogeograafiline rajoneerimine ehk biogeograafiline rajoonimine on Maa territooriumi või akvatooriumi liigestamine elustiku oluliste erinevuste alusel.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Biogeograafiline rajoneerimine · Näe rohkem »

Biokeemiline geneetika

Biokeemiline geneetika (inglise biochemical genetics) on geneetika haru, mis uurib geneetilise informatsiooni edasiandmist ja realiseerimist biokeemiliste meetoditega, kasutades uurimisobjektidena enamasti mikroorganisme.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Biokeemiline geneetika · Näe rohkem »

Biokeemiline hapnikutarve

Biokeemiline hapnikutarve (BHT; inglise keeles BOD) on mingit vett (harilikult reovee puhul) iseloomustav näitaja, mis väljendab, mitu mg O2 kulub mikroorganismidel uuritava veeproovi, mille ruumala on 1 liiter, kergestilagundatava orgaanilise aine lagundamiseks standardsetel tingimustel (proovi hoitakse temperatuuril 20°C ja pimedas).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Biokeemiline hapnikutarve · Näe rohkem »

Biomarker

Biomarker on elusorganismi teatud karakteristik (tüüpiliselt organismis leiduv molekul, nt valk või DNA lõik), mille hulk või kontsentratsioon näitab organismi füsioloogilist seisundit, sh võimaldab hinnata toksiliste ainete poolt esile kutsutud füsioloogilisi muutusi organismis.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Biomarker · Näe rohkem »

Bioproduktsioon

Bioproduktsioon on teatava aja jooksul mis tahes biosüsteemi toodetud orgaanilise aine kogus või selle väljendus kuivaine-, süsiniku- või energiaekvivalendina.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Bioproduktsioon · Näe rohkem »

Biotoop

Biotoop (. Üldiselt võttes võib biotoop tähendada ala, kus elavad organismid. Biotoop on põhimõtteliselt sünonüümne mõistega "habitaat". Vahe on vaid selles, et habitaadiga seostatakse peamiselt mingi asustusala liike ja populatsioone, biotoobiga aga biotsönoosi. Üheks Eesti biotoobiks võib lugeda näiteks lehtpuumetsa. Maailma suurimad biotoobid on ookeanid ja mered.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Biotoop · Näe rohkem »

Boniteet

Boniteet (ladina bonitās 'headus') ehk kasvukohaheadus ehk kõlviku väärtus on mulla (mulla boniteet), maa (maa boniteet) või metsa (metsa boniteet) suhteline väärtus.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Boniteet · Näe rohkem »

Boris Mirov

Boris Mirov (11. juuni 1929 Tartu – 14. detsember 1996 Tallinn) oli eesti arhitekt.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Boris Mirov · Näe rohkem »

Bothrioplana semperi

Bothrioplana semperi on ripsusside klassi kuuluv liik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Bothrioplana semperi · Näe rohkem »

Burš

Burš (saksa Bursch(e)) on üliõpilaskorporatsiooni liige.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Burš · Näe rohkem »

Butüromeeter

Butüromeeter Butüromeeter on piima ja piimatoodete rasvasisalduse määramiseks kasutatav klaasist mõõteriist.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Butüromeeter · Näe rohkem »

C3-taimed

C3-taimed on paraskliimavöötmes produktiivselt fotosünteesivad taimed, milles fotosünteesi ajal kõigepealt moodustub kolme süsinikaatomiga 3-fosfoglütseraat.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja C3-taimed · Näe rohkem »

Concordia Klar

Concordia Klar (Concordia Klar-Ulas; 6. juuli 1938 – 28. november 2004) oli eesti graafik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Concordia Klar · Näe rohkem »

Dagestan (selts)

Dagestan Tallinnas tegutsev kultuuriselts, mis ühendab kõiki Eestis elavaid Dagestani rahvaid.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Dagestan (selts) · Näe rohkem »

Dante Alighieri

"Dante ja Beatrice aias", 1903, Cesare Saccaggi prerafaeliitide stiilis maalDante Alighieri (umbes 1265 Firenze – 14. september 1321 Ravenna) oli itaalia kirjanik ja poliitikategelane.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Dante Alighieri · Näe rohkem »

Dauerwald

Dauerwald (saksa 'püsimets, kestev mets') on Saksamaalt pärinev metsamajandamisvõte, mille järgi igal aastal vaadatakse mets üksikasjalikult üle ning märgitakse viletsamate tüvede ja võradega puud raieks.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Dauerwald · Näe rohkem »

Dünamomeeter

Klassikaline dünamomeeter Dünamomeeter ehk jõumõõtur on jõu- (tõmbe-, surve-, väände-, universaaldünamomeeter) või jõumomendi (momendidünamomeeter) määramise tööriist.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Dünamomeeter · Näe rohkem »

Debarkaader

Debarkaader-maja Volga jõel Debarkaader (prantsuse keeles débarcadère) on ümberpaigutatav parvelaadne ujuvplatvorm või ujuvalus, mis on mõeldud kasutamiseks mitmel otstarbel sadamas, rannikul või sisevetel ning mille äärde on võimalik silduda.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Debarkaader · Näe rohkem »

Deem

Deem (kreeka sõnast demos 'rahvas') ehk elementaarpopulatsioon ehk mikropopulatsioon ehk lokaalpopulatsioon on ühe liigi isendite suhteliselt lühiajaline ja ebapüsiv kogum, populatsiooni territoriaalstruktuuri elementaarrühmitis.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Deem · Näe rohkem »

Defektoskoop

Defektoskoop (inglise defectoscope) on aparaat, millega avastatakse materjalides või toodetes defekte.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Defektoskoop · Näe rohkem »

Defoliandid

džunglisse defoliante. Pildistatud 26. juulil 1969 Defoliandid (inglise defoliants) on taimelehtede enneaegset varisemist (defoliatsiooni) ja seetõttu taimede kasvu lõppemist põhjustavad keemilised preparaadid.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Defoliandid · Näe rohkem »

Defoliatsioon

Defoliatsioon on taimelehtede enneaegne varisemine.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Defoliatsioon · Näe rohkem »

Demobilisatsioon

Demobilisatsioon (prantsuse sõnast démobilisation) ehk demobiliseerimine on protsess, mille käigus riigi relvajõud, majandus ja riigiinstitutsioonid viiakse sõjaseisukorrast rahuolukorda.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Demobilisatsioon · Näe rohkem »

Dendromeeter

Dendromeeter 20. sajandi esimesest poolest Dendromeeter on mõõtevahend, millega mõõdetakse puistu rinnaspindala, puude kõrgust ja puutüve läbimõõtu mistahes puutüve kõrgusel.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Dendromeeter · Näe rohkem »

Desinfitseerimisaine

Desinfitseerimisaine ehk desinfektsiooniaine ehk desoaine on keemiline aine, mida kasutatakse haigustekitajate jm ebasoodsate mikroobide hävitamiseks (desinfitseerimiseks) ümbritsevas keskkonnas, tööstushoonetes ja muudel objektidel.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Desinfitseerimisaine · Näe rohkem »

Desinsektsioon

Desinsektsioon (inglise disinsection) on parasiit- ja kahjurputukate hävitamine keemiliste, füüsikaliste, bioloogiliste või mehaaniliste vahenditega.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Desinsektsioon · Näe rohkem »

Desodoreerimine

Desodoreerimine on haisu kõrvaldamine või maskeerimine õhus või vees.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Desodoreerimine · Näe rohkem »

Desulfaatijad bakterid

Desulfaatijad bakterid on kemoorganotroofsed bakterid, kes saavad eluks vajaliku energia desulfatatsiooniprotsessist.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Desulfaatijad bakterid · Näe rohkem »

Desulfatsioon

Desulfatsioon on anaeroobse hingamise tüüpe, mida kasutavad desulfaatijad bakterid.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Desulfatsioon · Näe rohkem »

Detergendid

Detergendid (ladina sõnast detergēre 'puhtaks pesema') on sünteetilised pindaktiivsed ained, mida kasutatakse peamiselt sünteetilistes pesemisainetes pesemis- ja puhastustoime parandajatena (näiteks pesu- või nõudepesuvahendites).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Detergendid · Näe rohkem »

Detritofaag

Detritofaagid (ka detritovoorid, detrivoorid, pudemesööjad) on organismid, kes toituvad surnud organismidest või teiste organismide orgaanilistest heitmetest.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Detritofaag · Näe rohkem »

DFW C.V

DFW C.V oli Saksamaal konstrueeritud kahepinnaline (biplaan) sõjalennuk, mida esimest korda kasutati 1916.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja DFW C.V · Näe rohkem »

Diagnostikum

Diagnostikum on standardne biopreparaat, mida kasutatakse haigusetekitajate ja organismi nakatatuse kindlakstegemiseks.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Diagnostikum · Näe rohkem »

Dielektriline kuumutus

Mikrolaineahi kasutab dielektrilist kuumutust toidu soojendamiseks Dielektriline kuumutus on väikese elektrijuhtivusega materjalide kuumutamine kõrgsageduslikus elektriväljas nende ümberpolariseerumisel eralduva soojuse toimel.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Dielektriline kuumutus · Näe rohkem »

Dmitri Žuravski

Dmitri Žuravski (foto 1890) Peterburi Peeter-Pauli katedraal. Torni kõrgus koos kiivriga on 145,5 m Dmitri Ivanovitš Žuravski (vene Дмитрий Иванович Журавский; 17. detsember (vkj) / 29. detsember 1821 Štšigrõ maakond, Kurski kubermang – 18. november (vkj) / 30. november 1891 Peterburi) oli vene mehaanikateadlane ja insener.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Dmitri Žuravski · Näe rohkem »

Dmitri Bruns

Dmitri Bruns (11. jaanuar 1929 Riia – 21. märts 2020 Tallinn) oli vene päritolu Eesti arhitekt ja arhitektuuritegelane.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Dmitri Bruns · Näe rohkem »

Dolores Hoffmann

Dolores Hoffmann (sündinud 1. septembril 1937 Leningradis) on eesti-saksa päritolu Eesti vitraažikunstnik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Dolores Hoffmann · Näe rohkem »

Dosaator

Dosaator on seadis vedelate, pulberjate vms ainete täpseks mõõtmiseks ja kindlas koguses väljastamiseks.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Dosaator · Näe rohkem »

Dugesiidae

Dugesiidae on lameusside hõimkonda kuuluv sugukond ripsusside klassist.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Dugesiidae · Näe rohkem »

Ebajärvekarp

Ebajärvekarp ehk õhuke järvekarp (Pseudanodonta complanata) on jõekarplaste sugukonda kuuluv karbiliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ebajärvekarp · Näe rohkem »

Ebaröövik

Hariliku männivaablase ebaröövik Lehevaablase ''Tenthredo scrophulariae'' ebaröövik kaitseasendis Ebaröövik on täismoondega putukate (kiletiivaliste) vastse arengujärk.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ebaröövik · Näe rohkem »

Edgar Puusepp

Edgar Puusepp (11. september 1911 Tallinn – 19. detsember 1982 Tallinn) oli eesti maadleja, treener ja kohtunik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Edgar Puusepp · Näe rohkem »

Eduard Ahas

Eduard Mihkel Ahas (16. september 1901 Valguta vald, Tartumaa – 17. september 1944 Kavastu) oli eesti maalikunstnik ja kunstiajaloolane.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Eduard Ahas · Näe rohkem »

Eduard Järv

Eduard Järv (20. detsember 1898 (vkj)/ 1. jaanuar 1899 Peterburi – 27. august 1941 Tallinn) oli eesti raamatu- ja tarbegraafik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Eduard Järv · Näe rohkem »

Eduard Pütsep

Eduard Pütsep (21. oktoober 1898 Vastseliina vald – 22. august 1960 Kuusamo, Soome) oli Eesti esimene olümpiavõitja maadluses.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Eduard Pütsep · Näe rohkem »

Eerik Põld

Eerik Peeter Põld (8. november 1908 Kose kirikumõis, Kose kihelkond, Harjumaa – 25. veebruar 1995 Tallinn) oli eesti restauraator.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Eerik Põld · Näe rohkem »

Eesti aianduse biograafiline leksikon

"Eesti aianduse biograafiline leksikon" (lühend EABL) on biograafiline leksikon Eesti aiandustegelaste kohta.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Eesti aianduse biograafiline leksikon · Näe rohkem »

Eesti entsüklopeedia

"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1989 pealkirjaga "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) ja alates 5.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Eesti entsüklopeedia · Näe rohkem »

Eesti ettevõtete loend

Siin loetletakse Eesti ettevõtteid.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Eesti ettevõtete loend · Näe rohkem »

Eesti Gruusia Kultuuriselts Mamuli

Eesti Gruusia Kultuuriselts Mamuli (ka Eesti Gruusia Selts; mamuli 'isamaa') on Eesti grusiinide organisatsioon.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Eesti Gruusia Kultuuriselts Mamuli · Näe rohkem »

Eesti holšteini veis

Eesti holsteini veis (varem ka eesti mustakirju veis) on Eestis aretatud piima-lihaveisetõug.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Eesti holšteini veis · Näe rohkem »

Eesti kirjastuste loend

Siin on loetletud Eesti kirjastusi.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Eesti kirjastuste loend · Näe rohkem »

Eesti kliima

satelliidipildil 10. jaanuarist 2003 on näha suures ulatuses jäätunud Soome lahte. Eesti kliima on üleminekuline parasvöötme kliima, mis on tugevalt mõjutatud Põhja-Atlandi hoovusest, Läänemerest ja Eesti geograafilisest asendist.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Eesti kliima · Näe rohkem »

Eesti kooli biograafiline leksikon

"Eesti kooli biograafiline leksikon" (lühend EKBL) on 1998.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Eesti kooli biograafiline leksikon · Näe rohkem »

Eesti kroon

Eesti kroon (ISO 4217 kood EEK) oli aastatel 1924–1941 ning 1992–2010 Eesti Vabariigi ametlik valuuta.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Eesti kroon · Näe rohkem »

Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon

"Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon" (lühend EKABL) on Eesti Entsüklopeediakirjastuses 1996.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon · Näe rohkem »

Eesti Leedulaste Ühendus

Eesti Leedulaste Ühendus on Eesti leedulaste organisatsioon.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Eesti Leedulaste Ühendus · Näe rohkem »

Eesti loodus

Männikjärve raba Endla looduskaitsealal Päite pank Sillamäe lähedal Tahkuna poolsaare tipp Hiiumaal See artikkel räägib Eesti loodusest koos siinse kliima, maastiku ja veestikuga, siinsetest pinnavormidest ning elusloodusest ja ka selle kõige kaitseks tehtavatest pingutustest. Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaal ning on madal ja tasane ala.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Eesti loodus · Näe rohkem »

Eesti maaelu entsüklopeedia

"Eesti maaelu entsüklopeedia" (lühend: EME) on kaheköiteline maaeluteemaline entsüklopeediline teatmeteos, mille andis välja Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Eesti maaelu entsüklopeedia · Näe rohkem »

Eesti maatõugu veis

Eesti maatõugu veis (vananenud mitmuse vormis nimetus: eesti maakari) on aborigeenne piimaveise tõug Eestis.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Eesti maatõugu veis · Näe rohkem »

Eesti muusika biograafiline leksikon

"Eesti muusika biograafiline leksikon" (lühend EMBL) on 2007 (1. köide) ja 2008 (2. köide) ilmunud Eesti muusikategelaste biograafiaid koondav leksikon.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Eesti muusika biograafiline leksikon · Näe rohkem »

Eesti Naisüliõpilaste Selts Ilmatar

Eesti Naisüliõpilaste Selts Ilmatar (lühendatult ENÜS Ilmatar) oli Tartu naisüliõpilasselts.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Eesti Naisüliõpilaste Selts Ilmatar · Näe rohkem »

Eesti nõukogude entsüklopeedia

"Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) on kahe eestikeelse üldentsüklopeedia pealkiri, millest esimene ilmus aastatel 1968–1976 ja teine hakkas ilmuma aastal 1985.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Eesti nõukogude entsüklopeedia · Näe rohkem »

Eesti NSV Riiklik Põllumajanduse Tootmistehnika Komitee

Eesti NSV Riiklik Põllumajanduse Tootmistehnika Komitee (enne 1978 Eesti Põllumajandustehnika, täisnimega Eesti NSV Ministrite Nõukogu Koondis Eesti Põllumajandustehnika, lühendatult EPT) oli põllumajandustehnikaga seotuga tegelev koondis Eesti NSV-s. EPT ülesannete seas oli varustada majandeid põllumajandustehnikaga, väetistega, teha maaparandustöid, toota turvast.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Eesti NSV Riiklik Põllumajanduse Tootmistehnika Komitee · Näe rohkem »

Eesti rahva ennemuistsed jutud

"Eesti rahva ennemuistsed jutud" (originaalpealkirjaga "Eestirahwa Ennemuistesed jutud") on 1866 Helsingis ilmunud Friedrich Reinhold Kreutzwaldi raamat, mille kirjastas Soomemaa Kirjaselts (Soome-maa Kirja-selts).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Eesti rahva ennemuistsed jutud · Näe rohkem »

Eesti rahvakultuur

Eesti rahvakultuur (ka: eesti talurahvakultuur) on eestlaste loodud traditsiooniline kultuur.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Eesti rahvakultuur · Näe rohkem »

Eesti rahvakultuuri leksikon

"Eesti rahvakultuuri leksikon" on 1995.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Eesti rahvakultuuri leksikon · Näe rohkem »

Eesti ravimtaimede loend

Eesti ravimtaimede loend loetleb Eestis pärismaistena kasvavaid ravimtaimi.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Eesti ravimtaimede loend · Näe rohkem »

Eesti spordi biograafiline leksikon

"Eesti spordi biograafiline leksikon" on biograafiline leksikon, mis sisaldab Eesti sporditegelaste lühielulugusid.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Eesti spordi biograafiline leksikon · Näe rohkem »

Eesti suur valge siga

Eesti suur valge siga (vananenud nimetusega eesti jorkširi siga) on Eestis aretatud seatõug.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Eesti suur valge siga · Näe rohkem »

Eesti teaduse biograafiline leksikon

"Eesti teaduse biograafiline leksikon" (lühend ETBL) on teadusajalooline teatmeteos, kuhu on koondatud biograafilised andmed Eesti alal tegutsenud ja väliseesti teadlaste kohta.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Eesti teaduse biograafiline leksikon · Näe rohkem »

Eesti teatri biograafiline leksikon

Eesti teatri biograafiline leksikon (ETBL) on 2000.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Eesti teatri biograafiline leksikon · Näe rohkem »

Eesti torupill

Jaakup Kilström torupilli mängimas Leesi külas 1912. Cätlin Mägi torupilli mängimas 2013. Torupill on õhukotiga puhkpill.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Eesti torupill · Näe rohkem »

Eesti Vabadussõja kronoloogia

Eesti Vabadussõja kronoloogia on ülevaade Eesti Vabadussõja sündmustest kuupäevaliselt 1918, 1919.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Eesti Vabadussõja kronoloogia · Näe rohkem »

Eesti Vabadussõja muuseum

Eesti Vabadussõja muuseum (ka Vabadussõja muuseum) oli Eesti Vabadussõjaga seonduvat eksponeeriv muuseum Tallinnas Vene tänaval.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Eesti Vabadussõja muuseum · Näe rohkem »

Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühendus

Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühendus on Tallinnas tegutsev vabadusvõitlejaid ühendav organisatsioon.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühendus · Näe rohkem »

Eesti-Läti Ühing

Eesti-Läti Ühing oli Eesti esimesel iseseisvusajal tegutsenud ühing, mille eesmärk oli edendada eeskätt Eesti ja Läti kultuuri- ja majandussuhteid.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Eesti-Läti Ühing · Näe rohkem »

Eestimaa Üldine Avalik Raamatukogu

Eestimaa Üldine Avalik Raamatukogu oli raamatukogu TallinnasTallinna entsüklopeedia.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Eestimaa Üldine Avalik Raamatukogu · Näe rohkem »

Eestimaa Lätlaste Selts

Eestimaa Lätlaste Selts on Eestis elavate Eesti lätlaste organisatsioon.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Eestimaa Lätlaste Selts · Näe rohkem »

Eestimustlaste Kultuuriselts

Eestimustlaste Kultuuriselts on Eesti mustlaste organisatsioon.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Eestimustlaste Kultuuriselts · Näe rohkem »

Eeva Niinivaara

Eeva Niinivaara (sündinud Pedriks; 7. detsember (vkj) / 20. detsember 1900; Siimusti, Kurista vald, Laiuse kihelkond, Tartumaa – 29. oktoober 2000 Helsingi) oli eesti keele- ja kirjandusteadlane ning luuletaja.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Eeva Niinivaara · Näe rohkem »

Egiptus

Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Egiptus · Näe rohkem »

Eha-Pilvi Jõgi

Eha-Pilvi Jõgi (sündinud 8. juunil 1936 Tallinnas) on eesti klaasikunstnik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Eha-Pilvi Jõgi · Näe rohkem »

Eistuk

Eistuk (rootsi keeles ekstock/ökstock 'tammepalk', soome keeles eistokka; Saaremaal ja Hiiumaal joll, mooses) oli algselt ühepuuvene, hiljem laudadest lühike kiiluta kumera kujuga ja tömpide otstega rannavee kalapaat, mille põhjalaud on küljelaudadest paksem ja otstest ülespoole painutatud.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Eistuk · Näe rohkem »

Ell Väärtnõu

Ell Väärtnõu (sündinud 6. novembril 1939 Haapsalus) on eesti arhitekt.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ell Väärtnõu · Näe rohkem »

Elmo Raadik

Elmo Raadik (12. jaanuar 1925 Viljandi – 7. september 1969 Tallinn) oli eesti arhitektuuriajaloolane.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Elmo Raadik · Näe rohkem »

Elsbet Parek

Elsbet Parek (aastani 1930 Elsbet Markus; 10. juuli (vkj)/ 23. juuli 1902 Tallinn – 9. juuni 1985 Pärnu) oli eesti kunstiajaloolane.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Elsbet Parek · Näe rohkem »

Elupaik

Elupaik ehk eluase ehk habitaat on liigi (populatsiooni) olemasoluks ja ontogeneesi läbimiseks vajalike abiootiliste ja biootiliste tingimuste kogum; ka selliste tingimustega ala.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Elupaik · Näe rohkem »

Eluuvium

Eluuvium ehk eluviaalsetted ehk murendsetted on kivimite murend või koreseline muld, mis on jäänud tekkimiskohale.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Eluuvium · Näe rohkem »

Emil Urbel

Emil Urbel (sündinud 13. novembril 1959 Pärnus) on eesti arhitekt.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Emil Urbel · Näe rohkem »

Endel Kõks

Endel Kõks (sünninimega Tomson; 21. aprill 1912 Tartu – 25. november 1983 Örebro, Rootsi) oli eesti maalikunstnik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Endel Kõks · Näe rohkem »

Endel Lippus

Endel Lippus (3. detsember 1926 Tallinn – 30. september 2008) oli eesti viiuldaja ja muusikapedagoog.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Endel Lippus · Näe rohkem »

Endel Risthein

Endel Risthein (aastani 1936 Endel Grenzstein; sündinud 31. juulil 1926 Koluvere vallas Läänemaal) on eesti elektrotehnikateadlane.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Endel Risthein · Näe rohkem »

Endel Sõgel

Endel Sõgel (17. juuni 1922 Vastseliina kihelkond, Võrumaa – 7. detsember 1998 Tallinn) oli eesti kirjandustegelane ja publitsist.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Endel Sõgel · Näe rohkem »

Ene Aurik

Ene Aurik (7. juulil 1946 Tallinn – 13. märts 2004 Tallinn) oli eesti arhitekt.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ene Aurik · Näe rohkem »

Ene Pilliroog

Ene Pilliroog 1999. aastal Ene Pilliroog (aastani 1971 Gustke, sündinud 20. novembril 1946 Mooritsa külas Jõgevamaal) on eesti muusikateadlaneEesti teaduse biograafiline leksikon, 3.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ene Pilliroog · Näe rohkem »

Engelhard Corjus

Engelhard Corjus (ka Korjus; 11. november 1899 – surmaaeg ja -koht on teadmata) oli Eesti arhitekt.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Engelhard Corjus · Näe rohkem »

Enn Kaar

Enn Kaar (kuni 1935 Morando-Edmund Moikov; 30. märts (vkj) / 12. aprill 1911 Tallinn – 17. oktoober 1987 Tallinn) oli eesti arhitekt.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Enn Kaar · Näe rohkem »

Epibiont

Valgevaala (''Delphinapterus leucas'') hingatsi läheduses kehale kinnitunud tõruvähid Epibiont on organism, kes elab teise organismi pinnal teda kahjustamata.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Epibiont · Näe rohkem »

Epifütootia

Epifütootia (inglise epiphytotics või epiphytotic disease) on taimehaiguse massiline puhang mingis piirkonnas.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Epifütootia · Näe rohkem »

Epipelagiaal

Epipelagiaal on maailmamere kõige pealmine sügavusvöönd, pelagiaali osa.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Epipelagiaal · Näe rohkem »

Erich Taar

Erich Karl Taar (10. juuli (vkj)/ 23. juuli 1908 Pärnu – 15. mai 1986 Västra Götalandi lään, Rootsi) oli eesti poksija ja maadleja.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Erich Taar · Näe rohkem »

Erik-Arne Uustalu

Erik-Arne Uustalu (18. juuni 1936 Tallinn – 20. märts 2018) oli eesti metallikunstnik ja disainer.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Erik-Arne Uustalu · Näe rohkem »

Erireostus

Erireostus on veereostuse suurus teatava üksikreostaja (nt elaniku, karilooma) või ka toodangu- või tooraineühiku kohta.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Erireostus · Näe rohkem »

Ernst Jaakson

Ernst Jaakson Ernst Rudolf Jaakson (11. august 1905 Riia – 4. september 1998 New York) oli Eesti diplomaat, peakonsul saadiku ülesandeis Ameerika Ühendriikides Nõukogude okupatsiooni ajal (aastatel 1965–1991) ja esimene taastatud Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik USA-s aastatel 1991–1993.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ernst Jaakson · Näe rohkem »

Ervin Peeter Pütsep

Ervin Peeter Pütsep Ervin Peeter Pütsep (18. aprill 1921 Võru – 21. september 1995 Stockholm) oli rootsi ja eesti arhitekt ja kunstiajaloolane.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ervin Peeter Pütsep · Näe rohkem »

Ervin Pihu

Ervin Pihu (15. veebruar 1930 – 14. detsember 2020) oli eesti ihtüoloog.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ervin Pihu · Näe rohkem »

Eskadrill

Korea sõja ajal 1951 Eskadrill (prantsuse sõnast escadrille), ka lennuväeeskadrill, on peamine lennuväe taktikaline allüksus.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Eskadrill · Näe rohkem »

Eskadron

Eskadron (prantsuse sõnast escadron) on endisaegne ratsaväeüksus.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Eskadron · Näe rohkem »

Etnoloogia

Etnoloogia (varem ka rahvateadus ja etnograafia; kreekakeelsest sõnast ἔθνος ethnos 'rahvas') on teadusdistsipliin, mis tegeleb inimkogemuse, kultuuri ja ühiskonna uurimisega.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Etnoloogia · Näe rohkem »

Ettevõtete loend

Siin loetletakse ettevõtteid. On olemas ka Välismaa ettevõtete loend ja Eesti ettevõtete loend.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ettevõtete loend · Näe rohkem »

Eukalüptiõli

Eukalüptiõliks (Eucalypti aetherolum, Aetherolum Eucalypti, Oleum Eucalypti) nimetatakse paljude eukalüpti perekonna liikide värskete lehtede või okste veeauruga destilleerimise saadust.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Eukalüptiõli · Näe rohkem »

Euroopa kaelustäks

Isane euroopa kaelustäks Emane euroopa kaelustäks Euroopa kaelustäks (Saxicola rubicola) on rästaslaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Euroopa kaelustäks · Näe rohkem »

Euroopa laulusääsk

Euroopa laulusääsk (Culiseta annulata) on kahetiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Euroopa laulusääsk · Näe rohkem »

Euroopa metsaprussakas

Euroopa metsaprussakas (Ectobius sylvestris) on prussakaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Euroopa metsaprussakas · Näe rohkem »

Euroopa sookilpkonn

Euroopa sookilpkonn (Emys orbicularis) on lamekilpkonlaste sugukonda sookilpkonna perekonda kuuluv kilpkonn.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Euroopa sookilpkonn · Näe rohkem »

Evald Sikk

Evald Sikk (10. veebruar 1910 Võru – 8. august 1945 Tarassovka, Moskva oblast) oli eesti maadleja.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Evald Sikk · Näe rohkem »

Evi Arujärv

Evi Arujärv (aastani 1989 Evi Papp; sündinud 28. novembril 1953 Kohtla-Järvel) on eesti muusikateadlane, -kriitik, esseist ja kolumnist.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Evi Arujärv · Näe rohkem »

Evi Pihlak

Evi Pihlak (sünninimi Evi Grünling; 1938–1948 Evi Kaljumaa; 11. märts 1928 Tallinn – 6. mai 1993 Tallinn) oli eesti kunstiajaloolane ja -kriitik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Evi Pihlak · Näe rohkem »

Fakultatiivanaeroob

Fakultatiivanaeroobid ehk fakultatiivsed anaeroobid on bakterid (anaeroobid), kellel peale hapnikuhingamise on mineraalse hingamise võime ja kes võivad elada ka anaeroobses keskkonnas.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Fakultatiivanaeroob · Näe rohkem »

Farman HF-30

Farman HF-30 (kirjutatud ka Farman HF.30) oli 1916.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Farman HF-30 · Näe rohkem »

Fütobentos

Fütobentos on veekogu (mere, järve või jõe) põhjas kasvavad veeorganismid.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Fütobentos · Näe rohkem »

Fütotelm

Veega täitunud puuõõnsus. Veenõu moodustunud taimes ''Neoregelia concentrica'' var. ''plutonis'' ''Nepenthes rajah'' suured paunad toimivad veeanumana. Fütotelm on taimesisene veemahuti, milles elab iseloomulik pisiloomastik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Fütotelm · Näe rohkem »

Ferdinand Adoff

Ferdinand Gustav Adoff (12. mai (vkj)/ 24. mai 1890 Roela vald, Viru-Jaagupi kihelkond – 14. oktoober 1938 Davos) oli eesti insener ja arhitekt.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ferdinand Adoff · Näe rohkem »

Ferdinand Petersen

Ferdinand Petersen (1938. aastani Ferdinand Peterson; 13. märts 1887 Vahtriku talu, Lehtse vald, Järvamaa – 18. veebruar 1979 Chapel Hill, Põhja-Carolina, USA) oli eesti insener ja poliitik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ferdinand Petersen · Näe rohkem »

Fernão de Magalhães

Fernão de Magalhães. Tundmatu kunstniku portree. 16. või 17. sajand Fernão de Magalhães (1480 Sabrosa, Portugal – 27. aprill 1521 Mactan, Filipiinid) oli portugali meresõitja ja maadeavastaja, kes Hispaania lipu all purjetades püüdis leida läänepoolset teed Vürtsisaarteni Indoneesias.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Fernão de Magalhães · Näe rohkem »

Fertiilsus

Fertiilsus ehk sigivus on organismi võime saada järglasi.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Fertiilsus · Näe rohkem »

Formatsioon

Formatsioon on millegi formeerumine (tekkimine) või selle tulemus.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Formatsioon · Näe rohkem »

Fridtjof Nansen

Fridtjof Nansen (10. oktoober 1861 Store Frøen Christiania (Oslo) lähedal – 13. mai 1930 Lysaker Oslo lähedal) oli Norra teadlane, riigimees ning maadeavastaja.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Fridtjof Nansen · Näe rohkem »

Galaktikaparv

Galaktikaparv (inglise keeles galaxy cluster) on gravitatsiooniliselt omavahel seoses olevate galaktikate kogum, mis galaktikasüsteemide hierarhias asuvad galaktikarühmade ja galaktikate superparvede vahel.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Galaktikaparv · Näe rohkem »

Galaktikarühm

Galaktikarühm (inglise keeles galaxy group) on väike üksik- ja mitmikgalaktikate kooslus, gravitatsiooniliselt omavahel seoses olevate galaktikate kogum, mis galaktikasüsteemide hierarhias asuvad galaktikate ja galaktikaparvede vahel.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Galaktikarühm · Näe rohkem »

Galaktikasüsteem

Galaktikasüsteem (inglise keeles galaxy system) on galaktikate kooslus.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Galaktikasüsteem · Näe rohkem »

Galaktikate osarühm

Galaktikate osarühm on galaktikarühma väike osarühm, millesse kuuluvad üks suurem galaktika ja sellega gravitatsiooniliselt seotud väiksemad nn satelliitgalaktikad, mis tiirlevad ümber raskuskeskmeks oleva suurema galaktika.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Galaktikate osarühm · Näe rohkem »

Galaktikate superparv

Galaktikate superparv (inglise keeles supercluster) on kosmiline struktuur, galaktikaparvede kogum, mis galaktikasüsteemide hierarhias on galaktikaparvedele järgnev aste.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Galaktikate superparv · Näe rohkem »

Galileo Galilei

Galileo Galilei (15. veebruar 1564 Pisa – 8. jaanuar 1642 Arcetri) oli itaalia astronoom, filosoof, füüsik ja polühistor.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Galileo Galilei · Näe rohkem »

Gause reegel

Gause reegel (ka eksklusioonireegel, konkurentse välistamise reegel, konkurentsi välistamise reegel) on ökoloogiline seaduspära, mille järgi kaks liiki, kel on identne ökoloogiline nišš, ei saa püsivalt koos eksisteerida.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Gause reegel · Näe rohkem »

Günther Reindorff

Günther-Friedrich Reindorff (26. jaanuar 1889 Peterburi – 14. märts 1974 Tallinn) oli eesti graafik ja kunstipedagoog.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Günther Reindorff · Näe rohkem »

Georg Baumann

Georg Baumann (venepäraselt Георгий Иванович Бауманн; sündis 1. septembril 1892 Peterburi – enne 19. veebruari 1934 Šanghai, Hiina Vabariik) oli eesti päritolu Venemaa maadleja ja sõjaväelane (porutšik).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Georg Baumann · Näe rohkem »

Georg Friedrich Schlater

Georg Friedrich Schlater (13. mai 1804 Tilsit, Ida-Preisimaa provints, Preisi kuningriik – 26. aprill 1870 Tartu, Venemaa Keisririik) oli baltisaksa litograaf ja maalikunstnik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Georg Friedrich Schlater · Näe rohkem »

Georg Sander

Georg Sander (7. mail 1923 Tartu – 16. märts 2016 Tartu) oli eesti teatrikunstnik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Georg Sander · Näe rohkem »

Glogeri reegel

Glogeri reegel on ökogeograafiline reegel, mille kohaselt soojas ja niiskes kliimas elavad püsisoojased loomad on enamasti tumedamat värvi kui nende külmas ja kuivas kliimas elavad sugulased.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Glogeri reegel · Näe rohkem »

Gloobul

Meile üks lähimaid Boki gloobuleid on tume udukogu Barnard-68 Maokandja tähtkujus Boki gloobul, sageli lihtsalt gloobul, (inglise keeles Bok globule) on isoleeritud ja suhteliselt väike tume udukogu, mis sisaldab tihedat tähtedevahelist tolmu ja gaasi ning milles võivad tekkida tähed.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Gloobul · Näe rohkem »

Gongon-tormilind

Gongon-tormilinnu muna Gongon-tormilind (Pterodroma feae) on linnuliik tormilindlaste sugukonnast.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Gongon-tormilind · Näe rohkem »

Gori (karikaturist)

Vello Agori Vello Agori (kuni aastani 1935 Grigori Tõnisson, tuntud ka kui Georg Tõnisson, kunstnikunimega Gori; 20. veebruar 1894 Pärnu – 7. oktoober 1944 Tallinn) oli eesti karikaturist.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Gori (karikaturist) · Näe rohkem »

Gradatsioon

Gradatsioon on astendus, astmeline tõus või langus; järgustamine.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Gradatsioon · Näe rohkem »

Gustav Ernesaks (tõstja)

pisi Gustav Ernesaks (2. august 1896 Harjumaa – 2. september 1932 Sydney) oli eesti tõstja ja maadleja.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Gustav Ernesaks (tõstja) · Näe rohkem »

Gustav Naan

Gustav Naan (17. mai 1919 Vladivostok – 12. jaanuar 1994 Tallinn) oli eesti kosmoloog ja filosoof.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Gustav Naan · Näe rohkem »

Gustav Vahar

Gustav Vahar, ka Gustav Vaher (11. oktoober 1879 Lihula vald – 21. detsember 1966) oli eesti maadleja, elukutseliste maailmameister.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Gustav Vahar · Näe rohkem »

Gyrodactylus salaris

Gyrodactylus salaris on lameusside hõimkonda imiusside klassi kuuluv liik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Gyrodactylus salaris · Näe rohkem »

Haava-keerukärsakas

Haava-keerukärsakas (Byctiscus populi) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Haava-keerukärsakas · Näe rohkem »

Hašiš

1 gramm india kanepist saadud hašišit Sebsi (Maroko) Hašiš ehk kanepivaik ehk charas ehk churrus on india kanepi emastaimede õisikutelt (õite tupplehtedelt) korjatav vaigusegu.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hašiš · Näe rohkem »

Hašišiõli

Hašišiõli ehk vedel hašiš ehk kanepiekstrakt on vaiguekstrakt, mida saadakse kanepitaime õisikute keetmisel lahustis.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hašišiõli · Näe rohkem »

Habelendlane

Habelendlane Habelendlane (Myotis mystacinus) on nahkhiirlaste sugukonda kuuluv käsitiivaline.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Habelendlane · Näe rohkem »

Hahkhallitus

aedmaasikal Hahkhallitus on seente põhjustatud taimehaigus.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hahkhallitus · Näe rohkem »

Hain Toss

Hain Toss (27. mai 1939 Tallinn – 30. august 2015) oli eesti arhitekt ja muinsuskaitsja.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hain Toss · Näe rohkem »

Haisev vaiguputk

Haisev vaiguputk ehk haisev feerula (Ferula assa-foetida) on taimeliik sarikaliste sugukonnas vaiguputke perekonnas.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Haisev vaiguputk · Näe rohkem »

Hajatalu

Hajatalu on teistest taludest eraldi asuv talu, mille maavaldused (eeskätt põllud) on terviklikult taluõue ümber.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hajatalu · Näe rohkem »

Hajuskülv

Peter Fendi maal "Külvaja" Hajuskülv (ka: hajukülv, hajakülv) on külvamise viis, mille juures külvatava taime seemned viiakse paisates või puistates ebakorrapäraselt põllu pinnale.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hajuskülv · Näe rohkem »

Haljand Udam

Haljand Udam (8. mai 1936 Rakvere – 17. detsember 2005 Viterbo, Itaalia) oli eesti orientalist ja esseist.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Haljand Udam · Näe rohkem »

Hall-ebakärsakas

Hall-ebakärsakas (Anthribus nebulosus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hall-ebakärsakas · Näe rohkem »

Hallõgija

Hallõgija (Lanius excubitor) on õgijalaste sugukonda õgija perekonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hallõgija · Näe rohkem »

Hallhaigur

Hallhaigur (Ardea cinerea) on haigurlaste sugukonda kuuluv suur lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hallhaigur · Näe rohkem »

Hallitusseened

Hallitav leib, mis on kaetud hallitusseentega Hallitusseened on erinevatesse süstemaatilistesse rühmadesse kuuluvad seened, kes tekitavad kohevaid ja sametisi seeneniidi- ja eoskandjakirmeid (hallitust).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hallitusseened · Näe rohkem »

Hallkibu

Hallkibu ehk kibutilder (Xenus cinereus) on kurvitslaste sugukonda kuuluva hallkibu perekonna ainus liik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hallkibu · Näe rohkem »

Hallpõsk-pütt

Hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) on pütlaste sugukonda kuuluv veelind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hallpõsk-pütt · Näe rohkem »

Hallpea-rähn

Hallpea-rähn Hallpea-rähn ehk hallrähn (Picus canus) on rähnlaste sugukonda rähni perekonda kuuluv linnuliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hallpea-rähn · Näe rohkem »

Halobiondid

Halobiondid on obligaatselt suure soolsusega keskkonda vajavad organismid.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Halobiondid · Näe rohkem »

Hanriot HD.32

Hanriot HD.32 oli 1920.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hanriot HD.32 · Näe rohkem »

Hans Kaiva

Hans Kaiva (3. mai 1932 praegune Kohtla vald, Ida-Virumaa – 29. september 1999 Tallinn) oli eesti poksija ja poksitreener.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hans Kaiva · Näe rohkem »

Hans Kapp

Hans Kapp (19. juuni 1870 Suure-Jaani – 19. aprill 1938 Suure-Jaani) oli Eesti köster, kooliõpetaja ja koorijuhtEesti muusika biograafiline leksikon.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hans Kapp · Näe rohkem »

Hapendamine

Hapendamine on toiduainete konserveerimise viis, mille puhul toiduaineid säilitatakse bakterite moodustatud hapete abil.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hapendamine · Näe rohkem »

Hapnikusisaldus

Hapnikusisaldus on vees või õhus sisalduv hapnikuhulk.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hapnikusisaldus · Näe rohkem »

Harald Arman

Harald Arman (22. mai 1910 Tallinn – 13. oktoober 1965 Tallinn) oli eesti arhitekt, planeerija ja ametnik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1946).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harald Arman · Näe rohkem »

Harald-Adam Velner

Harald-Adam Velner (15. detsember 1923 Narva – 25. detsember 2012 Tallinn) oli eesti tehnikateadlane ja looduskaitsja.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harald-Adam Velner · Näe rohkem »

Hardi-Erik Roosve

Hardi-Erik Roosve (kuni 1939 Rose, 24. märts 1931 Tallinn – 27. detsember 2008) oli eesti loomakasvatusteadlane.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hardi-Erik Roosve · Näe rohkem »

Hardo Aasmäe

Hardo Aasmäe (11. veebruar 1951 Rannamõisa (praegu Rannajõe) – 29. detsember 2014 Tallinn) oli Eesti geograaf, ettevõtja ja poliitik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hardo Aasmäe · Näe rohkem »

Harilaid

Harilaiu tulepaak 20. sajandi alguses Harilaid (rootsi keeles Grasö 'rohusaar') on 15 hektari suurune saar Hari kurgus 4 kilomeetrit Vormsist läänes.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilaid · Näe rohkem »

Harilik aaloe

Harilik alloe Harilik aaloe on igihaljas aaloeliik, mida kasvatatakse toataimena ning kasutatakse nii ravimtaimena kui ka kosmeetikatööstuses.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik aaloe · Näe rohkem »

Harilik ahaskaan

Harilik ahaskaan Harilik ahaskaan (Erpobdella octoculata) on ahaskaanlaste (Erpobdellidae) sugukonda kuuluv röövtoiduline kaani liik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik ahaskaan · Näe rohkem »

Harilik apteegitill

Viljad ja seemned Harilik apteegitill ehk fenkol (Foeniculum vulgare) on sarikaliste sugukonda apteegitilli perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik apteegitill · Näe rohkem »

Harilik ženšenn

Harilik ženšenn (ka hiina ženšenn, ld Panax ginseng) on araalialiste sugukonda ja ženšenni perekonda kuuluv väga haruldane mitmeaastane rohttaim.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik ženšenn · Näe rohkem »

Harilik guajakipuu

Harilik guajakipuu (Guaiacum officinale) on puu seigleheliste sugukonna guajakipuu perekonnast.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik guajakipuu · Näe rohkem »

Harilik harivaablane

Harilik harivaablane (Arge ustulata) on kiletiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik harivaablane · Näe rohkem »

Harilik jahumardikas

Harilik jahumardikas (Tenebrio molitor) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik jahumardikas · Näe rohkem »

Harilik järvekarp

Harilik järvekarp (Anodonta anatina) on jõekarplaste sugukonda kuuluv karbiliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik järvekarp · Näe rohkem »

Harilik jässaklane

Harilik jässaklane (Byrrhus pilula) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik jässaklane · Näe rohkem »

Harilik jõgihobu

Harilik jõgihobu (Gomphus vulgatissimus) kiililiste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik jõgihobu · Näe rohkem »

Harilik kaevur

Harilik kaevur (Dyschirius globosus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik kaevur · Näe rohkem »

Harilik kapsalutikas

Harilik kapsalutikas (Eurydema oleracea) lutikaliste alamseltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik kapsalutikas · Näe rohkem »

Harilik kartul

Harilik kartul (Solanum tuberosum) on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik kartul · Näe rohkem »

Harilik käokirjak

Harilik käokirjak (Calvia quatuordecimguttata) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik käokirjak · Näe rohkem »

Harilik köömen

Harilik köömen (Carum carvi) on sarikaliste sugukonda köömne perekonda kuuluv kaheaastane rohttaim.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik köömen · Näe rohkem »

Harilik kõrrevaablane

Harilik kõrrevaablane (Cephus pygmeus) on kiletiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik kõrrevaablane · Näe rohkem »

Harilik keraskakand

Harilik keraskakand (Armadillidium vulgare) on kakandiliste seltsi kuuluv vähilaadne.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik keraskakand · Näe rohkem »

Harilik kibuvitsapahklane

Harilik kibuvitsapahklane (Diplolepis rosae) on kiletiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik kibuvitsapahklane · Näe rohkem »

Harilik kiilassilm

Harilik kiilassilm (Chrysoperla carnea) on võrktiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik kiilassilm · Näe rohkem »

Harilik kivihark

Harilik kivihark (Lithobius forficatus) sajajalgsete klassi kuuluv loomaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik kivihark · Näe rohkem »

Harilik kollajuur

Harilik kollajuur ehk harilik kurkum ehk harilik kurkuma (Curcuma longa) on taimeliik ingveriliste (Zingiberaceae) sugukonnas.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik kollajuur · Näe rohkem »

Harilik koonlane

Harilik koonlane (Panorpa communis) on koonuliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik koonlane · Näe rohkem »

Harilik kraavivana

Harilik kraavivana (Micropterna sequax) on putukaliik ehmestiivaliste seltsist järvevanalaste sugukonnast.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik kraavivana · Näe rohkem »

Harilik lamekaan

Harilik lamekaan ehk iil (Glossiphonia complanata) on lamekaanlaste (Glossiphoniidae) sugukonda kuuluv röövtoiduline kaani liik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik lamekaan · Näe rohkem »

Harilik laulusääsk

Harilik laulusääsk (Culex pipiens) on kahetiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik laulusääsk · Näe rohkem »

Harilik läikkiil

Harilik läikkiil (Somatochlora metallica) kiililiste seltsi ja hiiglekiillaste sugukonda kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik läikkiil · Näe rohkem »

Harilik lehekonn

Juveniilne harilik lehekonn Harilik lehekonn (Hyla arborea, varem Rana arborea) on lehekonlaste sugukonda kuuluv kahepaiksete liik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik lehekonn · Näe rohkem »

Harilik lina

Harilik lina (Linum usitatissimum) on linaliste sugukonda lina perekonda kuuluv üheaastane kultuurtaim.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik lina · Näe rohkem »

Harilik linnukaan

Harilik linnukaan (Theromyzon tessulatum) on lamekaanlaste (Glossiphoniidae) sugukonda kuuluv parasiitse kaani liik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik linnukaan · Näe rohkem »

Harilik loigukiil

Harilik loigukiil (Sympetrum vulgatum) kiililiste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik loigukiil · Näe rohkem »

Harilik loorberipuu

Harilik loorberipuu (Laurus nobilis) on loorberiliste sugukonda loorberipuu perekonda kuuluv igihaljas lehtpuu.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik loorberipuu · Näe rohkem »

Harilik maipõrnikas

Maipõrnika vastne. Kõrvemaa, 2015. aasta juuni. Harilik maipõrnikas (Melolontha hippocastani) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik maipõrnikas · Näe rohkem »

Harilik mürt

Harilik mürt (ka mirt) (Myrtus communis) on mürdilaadsete seltsi mürdiliste sugukonna taimeliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik mürt · Näe rohkem »

Harilik metsaprussakas

Harilik metsaprussakas (Ectobius lapponicus) prussakaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik metsaprussakas · Näe rohkem »

Harilik mudasirelane

Harilik mudasirelane (Eristalis tenax) on kahetiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik mudasirelane · Näe rohkem »

Harilik naat

Harilik naat (Aegopodium podagraria L.) on sarikaliste sugukonna naadi perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik naat · Näe rohkem »

Harilik nahanäkk

Harilik nahanäkk (Dermestes lardarius) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik nahanäkk · Näe rohkem »

Harilik niiduritsikas

Harilik niiduritsikas (Metrioptera brachyptera) sihktiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik niiduritsikas · Näe rohkem »

Harilik niidutirts

Harilik niidutirts (Omocestus viridulus) sihktiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik niidutirts · Näe rohkem »

Harilik nurmenukk

Seemned Harilik nurmenukk (Primula veris) on nurmenukuliste sugukonda (Primulaceae) nurmenuku perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaimeliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik nurmenukk · Näe rohkem »

Harilik oksavana

Vastne kojaga Harilik oksavana (Anabolia nervosa) on putukaliik ehmestiivaliste seltsist järvevanalaste sugukonnast.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik oksavana · Näe rohkem »

Harilik pajupoi

Harilik pajupoi (Phratora vitellinae) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik pajupoi · Näe rohkem »

Harilik pöök

Pöögimets Harilik pöök (Fagus sylvatica L.) on pöögilaadsete seltsi pöögiliste sugukonda kuuluv heitlehiste lehtpuude liik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik pöök · Näe rohkem »

Harilik pimendipuu

Harilik pimendipuu (Pimenta dioica) on mürdiliste sugukonda pimendipuu perekonda kuuluv puuliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik pimendipuu · Näe rohkem »

Harilik pistekärbes

Harilik pistekärbes (Stomoxys calcitrans) on kahetiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik pistekärbes · Näe rohkem »

Harilik pohl

Harilik pohl ehk pohl ehk palukas (Vaccinium vitis-idaea) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv mitmeaastane igihaljas kääbuspõõsas ehk puhmas.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik pohl · Näe rohkem »

Harilik punapoi

Harilik punapoi (Gonioctena viminalis) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik punapoi · Näe rohkem »

Harilik puuvõõrik

arukase okstel Harilik puuvõõrik (Viscum album L.) on linalehikuliste sugukonda kuuluv igihaljas taim.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik puuvõõrik · Näe rohkem »

Harilik raisamatja

Harilik raisamatja (Nicrophorus vespillo) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik raisamatja · Näe rohkem »

Harilik rästik

Harilik rästik (Vipera berus), ka lihtsalt rästik,"Eesti looduse taskuentsüklopeedia.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik rästik · Näe rohkem »

Harilik röövlutikas

Harilik röövlutikas (Reduvius personatus) lutikaliste alamseltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik röövlutikas · Näe rohkem »

Harilik ristämblik

Harilik ristämblik (Araneus diadematus) ämblikulaadsete klassi kuuluv loomaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik ristämblik · Näe rohkem »

Harilik roojakärbes

Harilik roojakärbes (Scathophaga stercoraria) on kahetiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik roojakärbes · Näe rohkem »

Harilik rosmariin

Harilik rosmariin (Rosmarinus officinalis) on huulõieliste sugukonda rosmariini perekonda kuuluv mitmeaastane poolpõõsaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik rosmariin · Näe rohkem »

Harilik salehundlane

Harilik salehundlane (Agrilus viridis) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik salehundlane · Näe rohkem »

Harilik sõgelane

Harilik sõgelane (Haematopota pluvialis) on kahetiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik sõgelane · Näe rohkem »

Harilik sealõuarohi

Harilik sealõuarohi (Scrophularia nodosa) on sealõuarohuliste sugukonda, sealõuarohu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik sealõuarohi · Näe rohkem »

Harilik selgsõudur

Harilik selgsõudur (Notonecta glauca) lutikaliste alamseltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik selgsõudur · Näe rohkem »

Harilik sibul

Harilik sibul ehk söögisibul ehk sibul (Allium cepa L.) on lauguliste sugukonda laugu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Harilik sibul on levinud paljude sortidena kõikidel mandritel (vähem Antarktises). Sibula looduslik eellastaim on teadmata, kodustamine sai alguse tõenäoliselt 4000 aastat tagasi Lähis-Idast. Varaseimad arheoloogilised andmed sibula kasutamise kohta pärinevad 5000 aasta tagant Surnumere ümbrusest. Sibulat on kasutatud kultus-, toidu-, tarbe-, maitse-, ravim-, ilu-, viljakus-, seltsilis-, mee-, mürk-, juur-, värvi-, komposti-, kontroll-, katse-, doonortaimena, kaubaartiklina ja botaanikaaedades eksponaadina. Kuigi harilik sibul on püsik (geofüüt) kasvatatakse teda kultuuris kahe- ja üheaastase aia- ja põllukultuuri (sh vahekultuuri) taimena.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik sibul · Näe rohkem »

Harilik sipelgakiil

Harilik sipelgakiil (Myrmeleon formicarius) on võrktiivaliste seltsi ja sipelgakiillaste sugukonda kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik sipelgakiil · Näe rohkem »

Harilik sipelgherilane

Harilik sipelgherilane (Mutilla europaea) on kiletiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik sipelgherilane · Näe rohkem »

Harilik tamm

Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv heitlehine lehtpuu.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik tamm · Näe rohkem »

Harilik teesklane

Harilik teesklane (Ptinus fur) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik teesklane · Näe rohkem »

Harilik tiigipäevik

Harilik tiigipäevik (Cloeon dipterum) ühepäevikuliste seltsi kuuluv loomaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik tiigipäevik · Näe rohkem »

Harilik tolmukavaablane

Harilik tolmukavaablane (Xyela julii) on kiletiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik tolmukavaablane · Näe rohkem »

Harilik ussilakk

Ussilaka õis Ussilaka vili Harilik ussilakk (Paris quadrifolia) on taimeliik upsuõieliste sugukonnast.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik ussilakk · Näe rohkem »

Harilik vahtlane

Harilik vahtlane ehk harilik vahustaja (Philaenus spumarius) on nokaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik vahtlane · Näe rohkem »

Harilik verevjätklane

Harilik verevjätklane (Malachius bipustulatus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik verevjätklane · Näe rohkem »

Harilik vesikiil

Harilik vesikiil (Libellula quadrimaculata) kiililiste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik vesikiil · Näe rohkem »

Harilik vesisammal

Harilik vesisammal (Fontinalis antipyretica) on vesisambla perekonda kuuluv liik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik vesisammal · Näe rohkem »

Harilik viljakukk

Harilik viljakukk (Oulema melanopus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik viljakukk · Näe rohkem »

Harilik viljalutikas

Harilik viljalutikas (Eurygaster maura) lutikaliste alamseltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harilik viljalutikas · Näe rohkem »

Haritav maa

Haritav maa on põllumajandusmaa, mida intensiivselt kasutatakse.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Haritav maa · Näe rohkem »

Harjaskukrik

Harjaskukrik (Orectochilus villosus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harjaskukrik · Näe rohkem »

Harjasliimukas

Harjasliimukas (Hediste diversicolor) on sugukonda Nereidae kuuluv hulkharjasussiliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harjasliimukas · Näe rohkem »

Harkkärsakas

Harkkärsakas (Lixus paraplecticus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harkkärsakas · Näe rohkem »

Harksaba-kajakas

Harksaba-kajakas (Xema sabini) on väike kajaklane, üks perekonna Xema ühest või kahest liigist.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harksaba-kajakas · Näe rohkem »

Harri Jänes

Horisondi kolleegiumi koosolekul 1982. aastal Harri Jänes (4. november 1925 Loobu – 18. märts 2011 Tallinn) oli eesti arstiteadlane, hügieenik ja arstiteaduse populariseerija.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harri Jänes · Näe rohkem »

Harri Käär

Harri Käär (1. juuli 1944 Kärdla – 20. aprill 1997 Tallinn) oli eesti soojusenergeetik, tehnikateadlane, professor ja Eesti Teaduste Akadeemia liige (1994).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harri Käär · Näe rohkem »

Harusabased

Harusabased (Symphyla) on lülijalgsete hõimkonda kuuluv klass.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Harusabased · Näe rohkem »

Haue

Haue (omastav haudme) on peamiselt ühiseluliste putukate munade ja vastsete kogum.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Haue · Näe rohkem »

Hännak-rabakiil

Hännak-rabakiil Hännak-rabakiil (Leucorrhinia caudalis) on vesikiillaste sugukonda kuuluv kiililine.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hännak-rabakiil · Näe rohkem »

Härmatis

Härmas puu Härmatis Härmatis ehk härm on valge kohev lumetaoline sademekiht, mis tekib puuokstele, traatidele jm külma uduse ilmaga või eriti tugeva külmaga.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Härmatis · Näe rohkem »

Hüdrobotaanika

Hüdrobotaanika on veetaimi uuriv botaanika (ühtlasi hüdrobioloogia) haru.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hüdrobotaanika · Näe rohkem »

Hüdroisohüps

Hüdroisohüps on põhjavee pinna reljeefi kujutav samakõrgusjoon.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hüdroisohüps · Näe rohkem »

Hüdroseeria

Väike järv kinnikasvamas ja soostumas Hüdroseeria ehk järve kinnikasvamise suktsessioon (inglise hydrosere) on suktsessiooniliselt üksteisele järgnevate koosluste rida veekogus või soos.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hüdroseeria · Näe rohkem »

Hülgeoda

Hülgeoda oli hülgepüügil kasutatud riist, millega mahalastud hüljes tõmmati veest välja.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hülgeoda · Näe rohkem »

Hülgevõrk

Hülgevõrk on võrk, mida minevikus kasutati püünisena hülgepüügil.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hülgevõrk · Näe rohkem »

Hõbe-nahkhiir

Hõbe-nahkhiir Hõbe-nahkhiir (nimetus suur-nahkhiir on vananenud) (Vespertilio murinus) on nahkhiirlaste sugukonda kuuluv käsitiivaline.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hõbe-nahkhiir · Näe rohkem »

Hõlmikpuu

Hõlmikpuu ehk ginko (Ginkgo biloba L.) on hõlmikpuu perekonda kuuluv ainus tänapäeval elav liik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hõlmikpuu · Näe rohkem »

Hõlmikpuuleht

Hõlmikpuu lehed Hõlmikpuuleht (ka ginko leht; ladina keeles Ginkgo folium ka Ginkgonis folium) on hõlmikpuu lehtede nimetus aga ka neist valmistatavate taimsete droogide ja toidulisandite ja tooraine nimetus.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hõlmikpuuleht · Näe rohkem »

Hõlmikpuuseemned

Hõlmikpuuseemned Hõlmikpuuseeme (Semen Ginkgo Bilobae) on emase hõlmikpuu luuviljas paiknev pistaatsiapähklikujuline seeme, mida ekslikult nimetatakse vahel ka pähkliks.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hõlmikpuuseemned · Näe rohkem »

Heina-kõrrevaablane

Heina-kõrrevaablane (Cephus spinipes, varem Cephus cultratus) on kiletiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Heina-kõrrevaablane · Näe rohkem »

Heinaritsikas

Heinaritsikas (Decticus verrucivorus) sihktiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Heinaritsikas · Näe rohkem »

Heini Paas

Heini Rosilda Paas (6. oktoober 1918 Mõniste vald, Hargla kihelkond, Võrumaa – 26. september 2021) oli eesti kunstiajaloolane.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Heini Paas · Näe rohkem »

Heino Luik

Heino Luik (21. märts 1932 Paunküla, Triigi vald, Harjumaa – 22. august 2007 Tallinn) oli Eesti looduskaitsja.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Heino Luik · Näe rohkem »

Heinz Valk

Heinz Valk 20. augustil 2011 Heinz Valk 2017. aastal Kiek in de Kökis Heinz Valk (õieti Heinrich Valk; sündinud 7. märtsil 1936 Gattšinas) on eesti kunstnik ja poliitik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Heinz Valk · Näe rohkem »

Heitgaas

Diislikütust kasutav kaugveoauto, mille väljalasketorudest väljub mootori käivitamisel silmnähtavat musta partikulaarset ainet Heitgaas (inglise exhaust gas, waste gas) on atmosfääri lenduv kütuse põlemise või tootmise gaasiline jääk- või kõrvalsaadus, mis sisaldab kahjulikke aineid ja vajab puhastamist.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Heitgaas · Näe rohkem »

Hele ahaskaan

Hele ahaskaan (Erpobdella testacea) on ahaskaanlaste (Erpobdellidae) sugukonda kuuluv röövtoiduline kaani liik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hele ahaskaan · Näe rohkem »

Hele lamekaan

Hele lamekaan (Alboglossiphonia heteroclita) on lamekaanlaste (Glossiphoniidae) sugukonda kuuluv röövtoiduline kaani liik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hele lamekaan · Näe rohkem »

Helene Kuma

Helene Kuma (kuni aastani 1935 Helene Gutmann; abielus ka Helene Viies; 7. september 1921 Tallinn – 11. oktoober 2009) oli eesti keraamik, kunstiajaloolane ja pedagoog.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Helene Kuma · Näe rohkem »

Heletilder

Heletilder Heletilder (Tringa nebularia) on kurvitslaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Heletilder · Näe rohkem »

Helgi Viirelaid

Helgi Viirelaid (aastani 1958 Helgi Laanemäe; 27. juuli 1935 Tallinn – 23. august 2017) oli eesti pedagoog ja koolijuht ning poliitik, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Helgi Viirelaid · Näe rohkem »

Helios (kino)

Helios oli kino, mis tegutses aastatel 1917–1995 Tallinnas aadressil Viru tänav 4.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Helios (kino) · Näe rohkem »

Helje-Reet Aurik

Helje-Reet Aurik (sündinud 10. augustil 1943 Tallinn) on eesti arhitekt.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Helje-Reet Aurik · Näe rohkem »

Helli Sisask

Helli Sisask (neiuna Helli Põld; sündinud 24. veebruaril 1945 Tallinnas) on eesti kunstiajaloolane.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Helli Sisask · Näe rohkem »

Helmi Herman

Helmi Herman (1916–1994) oli eesti maalikunstnik ja keraamik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Helmi Herman · Näe rohkem »

Hemeroobsus

Hemeroobsus on looma- ja taimeliikide suhtumine inimtegevusse.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hemeroobsus · Näe rohkem »

Hendrik Otloot

Hendrik Otloot (eesnimi ka Heinrich; 2. jaanuar 1906 Holstre vald, Viljandimaa – 31. jaanuar 1965 Tallinn) oli eesti arhitekt, pedagoog ja ehitusteadlane.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hendrik Otloot · Näe rohkem »

Herbert Lukk

Herbert-Joachim Lukk (2. november 1892 – 26. jaanuar 1919 Narva lähedal) oli Vabadussõjas langenud eesti maalikunstnik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Herbert Lukk · Näe rohkem »

Herilaseviu

Herilaseviu (Pernis apivorus) on haugaslaste sugukonda herilaseviu perekonda kuuluv röövlind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Herilaseviu · Näe rohkem »

Hermann Rägastik

Hermann Rägastik (ka Herman Regastik või Reggastik; sündinud 20. juuni 1886 ning surnud 1970) oli Keilast pärit elektrotehnik,.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hermann Rägastik · Näe rohkem »

Herneripslane

Herneripslane (Kakothrips pisivorus) on ripstiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Herneripslane · Näe rohkem »

Herta Elviste

Herta Elviste (sünninimi Hertha-Marianne Brandt, alates 1954. aastast Herta Eelmäe; 12. juuni 1923 Pärnu-Jaagupi – 29. oktoober 2015) oli eesti näitleja.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Herta Elviste · Näe rohkem »

Heterofüllia

Heterofüllia ehk erilehisus on taimedel nähtus, mille puhul taime varre eri osadel või taime elu eri järkudel tekivad erineva kuju ja suurusega lehed.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Heterofüllia · Näe rohkem »

Hiid-hobusipelgas

Hiid-hobusipelgas (Camponotus herculeanus) on kiletiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hiid-hobusipelgas · Näe rohkem »

Hiid-röövikukiin

Hiid-röövikukiin (Tachina grossa) on kahetiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hiid-röövikukiin · Näe rohkem »

Hiid-tüvevaablane

Hiid-tüvevaablane (Urocerus gigas) on kiletiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hiid-tüvevaablane · Näe rohkem »

Hiidhundlane

Hiidhundlane (Chalcophora mariana) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hiidhundlane · Näe rohkem »

Hiina kaneel

Hiina kaneel ehk kassia ehk Hiina kaneelipuu koor (Cinnamoni cassiae cortex) on droog ja maitseaine (vürts), mida saadakse Hiina kaneelipuu kuivatatud sise- ehk aluskoorest.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hiina kaneel · Näe rohkem »

Hiina villkäppkrabi

Hiina villkäppkrabi (Eriocheir sinensis) on sugukonda Varunidae kuuluv väike krabiline.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hiina villkäppkrabi · Näe rohkem »

Hiis (usuühing)

Hiis oli usuühing (koguduste liit), mis 1930.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hiis (usuühing) · Näe rohkem »

Hiiumaa laiud

390px Hiiumaa laiud on laiustik Väinameres Hiiumaa (Salinõmme ja Sarve poolsaare) ja Muhu vahel.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hiiumaa laiud · Näe rohkem »

Hilja Jõgi

Hilja Jõgi (31. oktoober 1927 Paunküla – 4. märts 1999) oli eesti kunstiajaloolane.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hilja Jõgi · Näe rohkem »

Hilja Läti

Hilja Läti (8. september 1922 Pööra, Härjanurme vald, Kursi kihelkond, Tartumaa – 26. oktoober 2013) oli eesti kunstiajaloolane.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hilja Läti · Näe rohkem »

Hille Palm

Hille Palm (sündinud 25. veebruaril 1941 Tallinnas) on eesti skulptor.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hille Palm · Näe rohkem »

Hobuse-maokiin

Hobuse-maokiin (Gasterophilus intestinalis) on kahetiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hobuse-maokiin · Näe rohkem »

Hobuse-raudkärbes

Hobuse-raudkärbes (Hippobosca equina) on kahetiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hobuse-raudkärbes · Näe rohkem »

Hoiatusvärvus

Hoiatusvärvus ehk aposemaatiline värvus on loomade kehakatte ere muster, mis teeb mittesöödava looma (nt lepatriinu) või hästi kaitstud looma (nt okassea) eriti silmapaistvaks, vältimaks kiskjate juhuslikke kallaletunge; loomade kaitsekohastumusi.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hoiatusvärvus · Näe rohkem »

Humanism

Humanism (ladina keeles hūmānitās – 'inimlik') on humaanselt vooruslik inimese ja inimsuse väärtustamine.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Humanism · Näe rohkem »

Hundivõrk

Hundivõrk oli võrk, mida minevikus kasutati huntide püüdmiseks ajujahil.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Hundivõrk · Näe rohkem »

Ibe

Ibe on mulla tahked osakesed, mille läbimõõt on alla 0,001 mm.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ibe · Näe rohkem »

Ignar Fjuk

Ignar Fjuk 20. augustil 2011 Ignar Fjuk (sündinud 12. märtsil 1953 Tartus) on Eesti arhitekt, poliitik ja õppejõud.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ignar Fjuk · Näe rohkem »

Ihtüopatoloogia

Ihtüopatoloogia on veterinaaria osa, mis käsitleb kalade haigusi (sh nakkus- ja invasioonihaigusi) ja mürgistusi.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ihtüopatoloogia · Näe rohkem »

Ilmar Linnat

Ilmar-Väino Linnat (kuni 1936 Jürgenson; 21. juuli (vkj)/ 3. august 1914 Tallinn – 27. aprill 1987 Tallinn) oli eesti kunstnik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ilmar Linnat · Näe rohkem »

Ilu

Asuriit Paabulind Tadž Mahal Ilu on tajutava objekti (isiku, olendi, eseme, vaatepildi, helikombinatsiooni vm) omadus või omaduste kombinatsioon, mis tekitab meeldiva aistingu.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ilu · Näe rohkem »

Ilukaan

Ilukaan (Hemiclepsis marginata) on lamekaanlaste (Glossiphoniidae) sugukonda kuuluv ektoparasiitne kaani liik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ilukaan · Näe rohkem »

Imbi Paju

Imbi Paju Turu kirjandusmessil (2009) Imbi Paju (sündinud 3. juunil 1959) on eesti kirjanik, ajakirjanik ja filmirežissöör.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Imbi Paju · Näe rohkem »

Imbi Tarum

Imbi Tarum 2023. aastal Haapsalu vanamuusikafestivalil Imbi Tarum (sündinud 3. aprillil 1956 Tartus) on Eesti klavessinist ja pedagoogEesti muusika biograafiline leksikon.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Imbi Tarum · Näe rohkem »

India kanep

India kanep (Cannabis sativa ssp. indica) on taimeliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja India kanep · Näe rohkem »

Ines Jaagus

Ines Jaagus (neiuna Ines Oit; 11. jaanuar 1921 – 12. august 2015) oli eesti arhitekt.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ines Jaagus · Näe rohkem »

Ingeri

Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ingeri · Näe rohkem »

Ingeri Selts

Ingeri Selts (soome keeles Inkeri-Seura) oli Eesti-Ingeris tegutsenud ingerlaste seltsEesti rahvaste raamat: rahvusvähemused, -rühmad ja -killud.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ingeri Selts · Näe rohkem »

Inimekvivalent

Inimekvivalent (lühendatult ie) on ühe inimese põhjustatud keskmine ööpäevane tinglik veereostuskoormus, millega mõõdetakse ka muude reoveeallikate põhjustatud koormusi (tavaliselt BHT-, aga ka fosfori- ja lämmastikukoormust).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Inimekvivalent · Näe rohkem »

Inimesekirp

Inimesekirp (Pulex irritans) on kirbuliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Inimesekirp · Näe rohkem »

Inimmõju

Karjatamise tulemusel on Eestis moodustunud pärandkooslused Inimmõju (loodusele) ehk antropogeenne mõju (loodusele) on inimkonna või mõne tema osa mõju looduskeskkonnale (eeskätt biosfäärile); inimmõju on looduskasutuse paratamatu kaasnähtus.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Inimmõju · Näe rohkem »

Inna Komonyi

Inna Komonyi (kuni 1970 Inna Pall; 1970–1987 Inna Võsu; sündinud 12. veebruaril 1946 Tallinnas) on eesti arhitekt.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Inna Komonyi · Näe rohkem »

Interstadiaal

Interstadiaal on lühiajaline soojenemisperiood jääajal.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Interstadiaal · Näe rohkem »

Ir (organisatsioon)

Ir (lühend osseedikeelsest sõnast Irõston 'Osseetia'; ka Osseetia Rahvuslik Kultuuriselts IrRahvusvähemuste kultuuriseltsid Eestis. Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2001. Lk 71) on Eestis elavate Eesti osseetide kultuuriselts.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ir (organisatsioon) · Näe rohkem »

Ira Einama

Ira Einama (sündinud 16. detsember 1940 Lähtepea küla, Illuka vald, Virumaa) on eesti kunstiajaloolane ja muinsuskaitsja.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ira Einama · Näe rohkem »

Irina Solomõkova

Irina Solomõkova (kuni 1950 Irina Grigorjeva; 14. september 1925 Tallinn – 7. detsember 1989 Tallinn) oli Eesti kunstiteadlane.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Irina Solomõkova · Näe rohkem »

Isehõrenemine

Isehõrenemine on metsa arengus pidev protsess, millega osa puid puistus kuivab ja langeb välja.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Isehõrenemine · Näe rohkem »

Isepuhastus

Isepuhastus ehk isepuhastumine on loodusprotsess, mille tulemusena keskkond vabaneb saastast.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Isepuhastus · Näe rohkem »

Isis (vabamüürlus)

Isis oli 1773–1792 ja 1811–1820 Tallinnas tegutsenud vabamüürlaste loožTallinna entsüklopeedia.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Isis (vabamüürlus) · Näe rohkem »

Jaak Huimerind

Jaak Huimerind (sündinud 4. mai 1957 Tartus) on eesti arhitekt.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Jaak Huimerind · Näe rohkem »

Jaan Jaago

Jaan Jaago (6. juuli 1887 Luunja vald (Tartu-Maarja kihelkond), Tartumaa – 28. august 1949 Berliin) oli eesti maadleja, elukutselisena seitsmekordne maailma- ja viiekordne Euroopa meister.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Jaan Jaago · Näe rohkem »

Jaan Klaar

Jaan Klaar VR I/3, VR II/2, VR II/3 (kuni 1936 Jaen Klaar; 27. jaanuar 1889 Peedu talu, Viira küla, Muhu-Suure vald – 2. aprill 1943 Vožajoli asula, Ust-Võmi (Jemdini) rajoon, Ustvõmlag, Komi ANSV) oli Venemaa Keisririigi ja Eesti mereväeohvitser (kaptenmajor), kaugsõidukapten ja merendustegelane.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Jaan Klaar · Näe rohkem »

Jaan Klõšeiko

Jaan Klõšeiko.Fotoː Jaan Künnap, 1994 Jaan Klõšeiko (10. september 1939 Tallinn – 21. detsember 2016 Tallinn) oli eesti graafik ja fotograaf.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Jaan Klõšeiko · Näe rohkem »

Jaan Rummo

Jaan Rummo (3. september 1897 Nõmmküla, Kehtna vald, Harjumaa – 24. november 1960) oli eesti õpetaja ja kirjanik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Jaan Rummo · Näe rohkem »

Jaan Tamm (arheoloog)

Jaan Tamm (sündinud 26. jaanuaril 1948) on eesti arheoloog, arhitektuuriloolane ja muinsuskaitsetegelane.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Jaan Tamm (arheoloog) · Näe rohkem »

Jaan-Reinhold Klaar

Jaan-Reinhold Klaar (ka Jaan Reinhold Klaar; 14. oktoober 1911 Uue-Põltsamaa vald, Põltsamaa kihelkond, Viljandimaa – 3. mai 1983 Tartu) oli eesti piimandusteadlane ja mikrobioloog.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Jaan-Reinhold Klaar · Näe rohkem »

Jaanipäev

Jaanituli Altjal (2009) Amandus Adamsoni "Jaanituli" 1906. aastast Jaanituli Arukülas (2013) Jaanipäev on Eestis 24. juunil tähistatav püha.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Jaanipäev · Näe rohkem »

Jacques Derrida

Jacques Derrida (15. juuli 1930 El Biar – 8. oktoober 2004 Pariis) oli prantsuse filosoof, kelle töödest sai alguse dekonstruktsiooni suund tänapäeva filosoofias ja kirjandusteoorias.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Jacques Derrida · Näe rohkem »

Jakko Maltis

Jakko Maltis esinemas Illuka mõisas 2022. aastal Jakko Maltis (sündinud 20. jaanuaril 1980 Tallinnas) on eesti lauljaEesti muusika biograafiline leksikon.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Jakko Maltis · Näe rohkem »

Jalaka-paunatäi

Jalaka-paunatäi (Tetraneura ulmi) on nokaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Jalaka-paunatäi · Näe rohkem »

Jannseni puiestik

Jannseni puiestik Maa-ameti kaldaerofotol Jannseni puiestik on parkmets Tallinnas Nõmme linnaosas Jannseni, Põllu ja Olevi tänava vahel.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Jannseni puiestik · Näe rohkem »

Jaotumus

Jaotumus ehk territoriaalstruktuur on liigi isendite paiknemine koosluses.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Jaotumus · Näe rohkem »

Jää-tormilind

Jää-tormilinnu muna Jää-tormilind (Fulmarus glacialis) on linnuliik tormilindlaste sugukonnast.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Jää-tormilind · Näe rohkem »

Jäätmaa

Jäätmaa on ala, mida inimene on varem kasutanud, mis aga seejärel on olnud inimtegevusest vähemalt aasta puutumata.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Jäätmaa · Näe rohkem »

Järveelustik

Järveelustik ehk limnobios on järve või veehoidla elustik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Järveelustik · Näe rohkem »

Järvekaur

Järvekaur (Gavia arctica) on kaurlaste sugukonda kuuluv keskmise suurusega veelind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Järvekaur · Näe rohkem »

Järvekibun

Järvekibun (Chrysops relictus) on kahetiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Järvekibun · Näe rohkem »

Järvekonn

Järvekonn käes. Pildistatud Hollandis. Järvekonn (Rana ridibunda) on konlaste sugukonda konna perekonda kuuluv kahepaikne.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Järvekonn · Näe rohkem »

Jüri Linnus

Jüri Linnus (19. jaanuar 1926 Tartu – 12. juuni 1995 Tartu) oli eesti etnoloog.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Jüri Linnus · Näe rohkem »

Jüri Okas

Jüri Okas (sündinud 26. augustil 1950 Tallinnas) on eesti arhitekt, installatsioonikunstnik ja graafik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Jüri Okas · Näe rohkem »

Jüri Palm

Jüri Palm (14. aprill 1937 Tallinn – 27. aprill 2002 Tallinn) oli eesti graafik ja maalikunstnik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Jüri Palm · Näe rohkem »

Jüri Välbe (pedagoog)

Jüri Välbe (venepäraselt ka Georg Välbe; 26. oktoober (vkj 14. oktoober) 1882 Sadala, Laius-Tähkvere vald, Tartumaa – 18. november 1941 Sevurallag, Sverdlovski oblast, Venemaa) oli eesti pedagoog, koorijuht ja ühiskonnategelane.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Jüri Välbe (pedagoog) · Näe rohkem »

Jõeelustik

Jõeelustik ehk potamobios on vooluveekogude taimestik ja loomastikViktor Masing.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Jõeelustik · Näe rohkem »

Jõudluskontroll

Jõudluskontroll on loomakasvatuses oluliste jõudlusnäitajate regulaarne arvestamine.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Jõudluskontroll · Näe rohkem »

Jevgeni Kaljundi

Jevgeni Kaljundi (kuni 1936 Jevgeni Grigorjev; 13. juuni 1931 Tartu – 18. august 2011 Tallinn) oli eesti arhitektuuriajaloolaneEesti teaduse biograafiline leksikon, 1.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Jevgeni Kaljundi · Näe rohkem »

Johann Ostrat

Johann Ostrat VR I/3 (4. juuni (vkj)/ 16. juuni 1894 Tartumaa – 11. jaanuar 1979 Tallinn) oli Eesti arhitekt, Vabadussõja veteran ja sõjaväelane (kolonelleitnant).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Johann Ostrat · Näe rohkem »

Johannes Pikkov

Johannes August Pikkov (ka Juhan ja Pikhof; 4. november 1883 Tallinn – 3. september 1947 Krivoštšokovo laager, Siblag, Novosibirski oblast, Venemaa) oli Eesti arhitekt ning ühis-, omavalitsus- ja riigitegelane.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Johannes Pikkov · Näe rohkem »

John Pori

Johannes Pori (enne eestistamist Aleksei-Johannes, alates 22.04.1937 Juhan Porisammul, artistinimena John Pori; 11. november 1906 Barnaul – 26. juuni 1947 Tartu) oli eesti orkestrijuht ja tantsumuusik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja John Pori · Näe rohkem »

Juhan Kurrik

Juhan Kurrik (29. mai 1849 Viljandi vald – 20. mai 1922 Tartu) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise tegelane.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Juhan Kurrik · Näe rohkem »

Julius Genss

Julius Genss Julius Genss (ka Julius Gens, 17. november 1887 (ukj) Tartu – 3. veebruar 1957 Tallinn) oli Eesti kunstiajaloolane, kunstikoguja, kunstiteadlane, ekslibrist ja metseen.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Julius Genss · Näe rohkem »

Julius Gentalen

Julius August Gentalen (5. jaanuar (vkj)/ 18. jaanuar 1903 Taevere vald, Viljandimaa – 22. juuni 1966 Catskill, Greene'i maakond, New Yorgi osariik, Ameerika Ühendriigid) oli eesti maalikunstnik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Julius Gentalen · Näe rohkem »

Juta Keevallik

Juta Keevallik (kuni 1968 Juta Pikka; sündinud 31. juulil 1943 Tallinnas) on eesti kunstiajaloolane.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Juta Keevallik · Näe rohkem »

Juta Kruusimägi

Juta Kruusimägi (5. jaanuar 1930 Tallinn – 4. juuli 2019 Paide) oli eesti arhitekt ja arhitektuuriloolane.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Juta Kruusimägi · Näe rohkem »

Juta Lember

Juta Lember (sündinud 29. aprillil 1943 Tallinnas) on eesti sisearhitekt, disainer ja purjetaja.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Juta Lember · Näe rohkem »

Jutt-kantpoi

Jutt-kantpoi (Cryptocephalus bipunctatus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Jutt-kantpoi · Näe rohkem »

Juuli Suits

Juuli Suits (4. mai 1884 Tartu – 13. jaanuar 1957 Tallinn) oli Eesti esimene kutseline keraamik ja tarbekunstnik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Juuli Suits · Näe rohkem »

Juuni 2011

Juuni 2011, kroonika 2011.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Juuni 2011 · Näe rohkem »

Juunipõrnikas

Juunipõrnikas (Amphimallon solstitiale) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Juunipõrnikas · Näe rohkem »

Juurepahklane

Juurepahklane (Biorhiza pallida) on kiletiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Juurepahklane · Näe rohkem »

Juusadiantum

Juusadiantum (Adiantum capillus-veneris) on adiantumiliste sugukonda adiantumi perekonda kuuluv sõnajalgtaim.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Juusadiantum · Näe rohkem »

Kaarsikk

Kaarsikk (Plagionotus arcuatus) on mardikaliste seltsi siklaste sugukonda kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kaarsikk · Näe rohkem »

Kaberneeme poolsaar

Kaberneeme poolsaar asub Eesti põhjarannikul.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kaberneeme poolsaar · Näe rohkem »

Kadaka parkmets

Kadaka parkmets. Kadaka parkmets (ka Kadaka mets) on Tallinnas Mustamäe linnaosas Mustamäe asumis asuv parkmets.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kadaka parkmets · Näe rohkem »

Kaelus-kärbsenäpp

Kaelus-kärbsenäpp (Ficedula albicollis) on kärbsenäplaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kaelus-kärbsenäpp · Näe rohkem »

Kaelusjooksik

Kaelusjooksik (Odacantha melanura) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kaelusjooksik · Näe rohkem »

Kaeluskotkas

Kaeluskotkas Kaeluskotkas (Gyps fulvus) on haugaslaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kaeluskotkas · Näe rohkem »

Kaelusnaksur

Kaelusnaksur (Cardiophorus ruficollis) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kaelusnaksur · Näe rohkem »

Kaelussikk

Kaelussikk (Acmaeops collaris) on siklaste sugukonda kuuluv mardikaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kaelussikk · Näe rohkem »

Kahevärviline rohutirts

Kahevärviline rohutirts (Chorthippus brunneus) sihktiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kahevärviline rohutirts · Näe rohkem »

Kairomoonid

Kairomoonid on organismides tekkivad mitmekesise toimega ained, millele reageerivad teiste liikide organismid ja mis on viimastele kohastumuslikult kasulikud.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kairomoonid · Näe rohkem »

Kaisa Puustak

Kaisa Puustak (sündinud 20. märts 1945 Tallinn) on eesti graafik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kaisa Puustak · Näe rohkem »

Kakaopuu seemned

Kakaopuu seemneteks (Cacao semen) nimetatakse hariliku kakaopuu täisküpsenud viljadest eemaldatud seemneid, mida kasutatakse mitmel otstarbel ja valmistusviisil nii töönduslikult kui ka kodumajapidamistes.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kakaopuu seemned · Näe rohkem »

Kakumäe poolsaar

Õhuvaade Kakumäe poolsaare tipule idast. Kakumäe poolsaar asub Harju maakonnas, halduslikult jääb Tallinna Haabersti linnaossa.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kakumäe poolsaar · Näe rohkem »

Kalakaan

Kalakaan (Piscicola geometra) on kalakaanlaste (Piscicolidae) sugukonda kuuluv ektoparasiitne kaani liik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kalakaan · Näe rohkem »

Kalamaim

Kalamaim (ka maim) on kalade vastsele järgnev noorjärk.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kalamaim · Näe rohkem »

Kalamaja

Kalamaja on asum Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kalamaja · Näe rohkem »

Kalamaja kalmistu

Kalamaja kalmistu (''Begrbn Fischerma'') 1876. aasta Tallinna linnaplaanil Kalamaja endine kalmistu pargina Kalamaja kalmistu oli kalmistu Tallinnas Kalamaja linnaosas, tänapäeval Kalamaja kalmistupark.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kalamaja kalmistu · Näe rohkem »

Kalaparv

Maldiividel: kirurgkalad ''(Acanthurus leucosternon)'' Kalaparv on ühevanuste ja bioloogiliselt seisundilt sarnaste, üksteise kaudu vastastikku orienteeruvate kalade rühm (parv).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kalaparv · Näe rohkem »

Kalarand

Kalarand on piirkond Tallinna lahe lõunaosas Põhja-Tallinna linnaosas Kalamaja asumis, umbes Linnahalli ja Lennusadama vahel.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kalarand · Näe rohkem »

Kalasadam

Kalasadam 2016. aastal Kalasadam on Tallinna lahe lõunaosas Kalamajas asuv, tänapäeval vanalinnale lähim sadam.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kalasadam · Näe rohkem »

Kaldalöövlane

Kaldalöövlane (Paederus littoralis) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kaldalöövlane · Näe rohkem »

Kaleph Jõulu

Kaleph Jõulu 24. detsembril 1961 Kaleph Jõulu (15. november 1927 Rapla – 22. jaanuar 2014 Viljandi) oli eesti pedagoog, koolidirektor ja rahvaluulekoguja.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kaleph Jõulu · Näe rohkem »

Kalev Kesküla

Kalev Kesküla (22. oktoober 1959 Tallinn – 25. juuni 2010 Tallinn) oli eesti kirjanik, ajakirjanik ning kirjandus- ja veinikriitik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kalev Kesküla · Näe rohkem »

Kalevi aed

pisi Kalevi spordiplatsi asukoht 1930. aasta Tallinna plaanil Kalevi spordiplatsi asukoht 1940. aasta Tallinna plaanil Kalevi spordiplatsi asukoht 1942. aasta Tallinna plaanil Päewaleht räägib Kalevi spordiplatsi kohale tulevast turust. 17. märts 1938 Päewalehe kuulutus Kalevi väljal toimuvast jalgpallimängust 7. septembril 1923 Päewaleht kuulutas toimuvatest kergejõustiku meistrivõistlustest, mis leidid aset Kalevi spordiväljal Veneturul, 14. september 1923 Kalevi aed (ka Kalevi väli, Kalevi spordiväli, Kalevi aia staadion, Kalevi spordiplats) oli enne Teist maailmasõda Tallinnas praeguse Viru väljaku alal asunud spordiplats.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kalevi aed · Näe rohkem »

Kalju Reitel

Kristjan Raua monumenti Tallinna Hirvepargis peetakse Reiteli üheks paremaks tööks Kristjan Raua monumendi tagaküljel kujutas Reitel stseene Raua illustratsioonidest Eesti rahvuseeposele "Kalevipoeg" Kalju Reitel (11. veebruar 1921 Tapa – 10. september 2004 Tallinn) oli eesti skulptor.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kalju Reitel · Näe rohkem »

Kalvi Aluve

Kalvi Aluve (7. mai 1929 Rakvere – 28. september 2009 Tallinn) oli eesti arhitekt ja arhitektuuriajaloolane.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kalvi Aluve · Näe rohkem »

Kamar

Kamar on tihedasti koos kasvavaist rohumaataimedest moodustuv läbipõimunud kiht.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kamar · Näe rohkem »

Kampsun

Laste kirju mustriga kampsun Kampsun on lõngast silmuskoes kootud või heegeldatud üle pea selga tõmmatav või eest kinnitatav (nööpidega, tõmblukuga vm) pikkade varrukatega riietusese.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kampsun · Näe rohkem »

Kana-suleväiv

Kana-suleväiv (Menopon gallinae) on väiviliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kana-suleväiv · Näe rohkem »

Kanada palsam

Kanada palsam (balsamum Canadense) on tärpentin, mida valmistatakse tavaliselt palsamnulu vaigust.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kanada palsam · Näe rohkem »

Kanakirp

Kanakirp (Ceratophyllus gallinae) on kirbuliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kanakirp · Näe rohkem »

Kanalisäga

Kanalisäga (Ictalurus punctatus) on sägaliste seltsi kuuluv kala.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kanalisäga · Näe rohkem »

Kanarbiku-kollapoi

Kanarbiku-kollapoi (Lochmaea suturalis) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kanarbiku-kollapoi · Näe rohkem »

Kanatool

Kanatool on endisaegne ruum rehetoa tagaseinas magamisaseme all ja hiljem seina ääres paiknev puur, kus talvel hoiti kanasid.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kanatool · Näe rohkem »

Kaneel

Kaneelipulgad ja pulber Kaneel ja kassia Kaneel (ladina keeles cinnamomum) on droog ja maitseaine (vürts), mida saadakse teatud kaneelipuu liikide kuivatatud sisekoorest ehk aluskoorest.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kaneel · Näe rohkem »

Kanepiürt

Meditsiiniline kanep on taimset päritolu droog, mida kasutatakse meditsiinilistel eesmärkidel, sealhulgas mitme haigusliku seisundi raviks.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kanepiürt · Näe rohkem »

Kanepiõli

Kanepiõli ehk kanepiseemneõli on kanepitaimede küpsetest seemnetest pressitud toiduõli, ka loomasööt ja tehniline õli.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kanepiõli · Näe rohkem »

Kapamaa

Kapamaa (rootsi keeles kappland, soome keeles kapanala) on endisaegne Rootsi päritolu pinnaühik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kapamaa · Näe rohkem »

Kapsa-sääriksääsk

Kapsa-sääriksääsk (Tipula oleracea) on kahetiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kapsa-sääriksääsk · Näe rohkem »

Kapsa-tuhktäi

Kapsa-tuhktäi (Brevicoryne brassicae) on nokaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kapsa-tuhktäi · Näe rohkem »

Kapsakarilane

Kapsakarilane (Aleyrodes proletella) on nokaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kapsakarilane · Näe rohkem »

Kapsaliblika-juulukas

Kapsaliblika-juulukas (Cotesia glomerata, sünonüüm Apanteles glomeratus) on kiletiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kapsaliblika-juulukas · Näe rohkem »

Karevetikas

Karevetikas (Cladophora) on Ulvophyceae klassi kuuluv rohevetikate perekond.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Karevetikas · Näe rohkem »

Karin Hallas-Murula

Karin Hallas-Murula (kuni 1975 Karin Kallion; kuni 2000 Karin Hallas; sündinud 29. oktoobril 1957 Kiviõlis) on eesti arhitektuuriajaloolane.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Karin Hallas-Murula · Näe rohkem »

Karinu kuused

Karinu kuused (ka niinimetatud Einari kuusik) olid pühapuudena tuntud nulud Järva-Jaani kihelkonnas Karinu küla juures.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Karinu kuused · Näe rohkem »

Karl Herman

Karl Herman (Karl-August Hermann; 27. juuni (vkj)/ 10. juuli 1903 Tallinn – juuli 1950) oli eesti maalikunstnik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Karl Herman · Näe rohkem »

Karl Jürgenson

Karl Jürgenson (23. detsember 1881 Viljandi – 25. detsember 1941 Solikamsk) oli Eesti ehitusinsener ja riigitegelane.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Karl Jürgenson · Näe rohkem »

Karl Kullisaar

Karl Kullisaar (16. november 1905 Salla vald, Simuna kihelkond, Virumaa – 1. märts 1942 Unžlagi vangilaager, Gorki oblast, Vene NFSV) oli eesti maadleja.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Karl Kullisaar · Näe rohkem »

Karl Lüüs

Karl Lüüs (15. aprill (vkj)/28. aprill 1905 Vastse-Antsla vald, Urvaste kihelkond – 5. september 1996 Tallinn) oli eesti arhitekt.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Karl Lüüs · Näe rohkem »

Karl Tähnas

Karl Tähnas (26. detsember 1923 Uue-Põltsamaa vald, Viljandimaa – 4. oktoober 1993 Tartu) oli eesti loomaarst ja loomaarstiteadlane.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Karl Tähnas · Näe rohkem »

Karl Veimann

Karl Veimann (ka Veinura, 21. märts 1888 Valgamaa – 1970 Berliin) oli eesti maadleja, kahekordne elukutseliste maailmameister.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Karl Veimann · Näe rohkem »

Kartulilutikas

Kartulilutikas (Lygocoris pabulinus) lutikaliste alamseltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kartulilutikas · Näe rohkem »

Karukimalane

Karukimalane Karukimalane (Bombus terrestris) on mesilaslaste sugukonda kuuluv putukas.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Karukimalane · Näe rohkem »

Karus-lühitiib

Karus-lühitiib (Emus hirtus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Karus-lühitiib · Näe rohkem »

Karusmarja-lehevaablane

Karusmarja-lehevaablane (Nematus ribesii) on lehevaablaste sugukonda kuuluv kiletiivaline.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Karusmarja-lehevaablane · Näe rohkem »

Karvasjalg-viu

Karvasjalg-viu Karvasjalg-viu ehk taliviu (Buteo lagopus) on haugaslaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Karvasjalg-viu · Näe rohkem »

Kasahhi Kultuuriselts (1989–2012)

Kasahhi Kultuuriselts oli Eestis elavaid kasahhe ühendav organisatsioon.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kasahhi Kultuuriselts (1989–2012) · Näe rohkem »

Kasepark

Kopli kasepark (Kasedik) aprillis 2004 Kopli kasepark (ka Kasedik) asub Põhja-Tallinna linnaosas Kopli poolsaarel Kopli, Sepa, Maleva ja Kilbi tänava vahel.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kasepark · Näe rohkem »

Kasepuurlane

Kasepuurlane (Hylecoetus dermestoides) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kasepuurlane · Näe rohkem »

Kasetoht

Lahtine kasetoht surnud kasel Kasetoht on kase koore pealmine korgistunud ja surnud osa, mis laseb tüvel jämedamaks kasvada.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kasetoht · Näe rohkem »

Kassikirp

Kassikirp (Ctenocephalides felis) on kirbuliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kassikirp · Näe rohkem »

Kasukanäkk

Kasukanäkk (Attagenus pellio) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kasukanäkk · Näe rohkem »

Kasvik (zooloogia)

Kasvik on noor kasvav loom.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kasvik (zooloogia) · Näe rohkem »

Kasvuhoonekarilane

Kasvuhoonekarilane (Trialeurodes vaporariorum) on nokaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kasvuhoonekarilane · Näe rohkem »

Kasvuhooneritsikas

Kasvuhooneritsikas (Tachycines asynamorus) sihktiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kasvuhooneritsikas · Näe rohkem »

Kasvukoht

Kasvukoht on biotoop, kus taim või seen (või üldisemalt sessiilne organism) elab.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kasvukoht · Näe rohkem »

Katapõõsa lehed

Katapõõsa lehed (Cathae edulis folium, folia Cathae) on katapõõsa saadused, mida kasutatakse väga erinevatel eesmärkidel ja valmistusviisidel nii töönduslikult kui ka kodumajapidamises.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Katapõõsa lehed · Näe rohkem »

Katastriüksuse sihtotstarve

Katastriüksuse sihtotsarve (ka: maakasutuse sihtotstarve) on mingi maa-ala (katastriüksus) otstarve või otstarbed, mis on määratud õigusaktidega ja mida rakendab maaomanik või maavaldaja.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Katastriüksuse sihtotstarve · Näe rohkem »

Katsikud

Katsikud (Tartu ja Võru murdes kaejats(e), Virumaal ja Mulgimaal varem ka katseEesti murrete sõnaraamat Vaadatud 09.12.2020) on tänapäevalgi levinud vana etnograafiline komme külastada koos külakostiga vastsündinud lapse emaEesti keele seletav sõnaraamat.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Katsikud · Näe rohkem »

Kattumisvastane värv

Kattumisvastane värv ehk kasvutõrjevärv (kõnekeeles ka patentvärv, mürkvärv) on sageli mürgise koostisega värv, millega värvitakse laeva veealune osa, vältimaks selle kattumist meretaimede (sh vetikate) ning merekarpidega.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kattumisvastane värv · Näe rohkem »

Kauliflooria

Erilehise viljapuu (''Artocarpus heterophyllus'') viljad (jakad) tüvel kasvamas Kauliflooria ehk tüveõiesus on õite arenemine puude jämedail okstel ja tüvedel olevaist uinupungadest.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kauliflooria · Näe rohkem »

Kaur Alttoa

Kaur Alttoa (sündinud 14. septembril 1947 Tartus) on eesti kunstiajaloolane ja kultuuriloolane.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kaur Alttoa · Näe rohkem »

Käärkast

Käärkast (ka käärikast, käärlaegas) oli puukast, millesse asetati kanga käärimiseks lõngakerad või -poolid.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Käärkast · Näe rohkem »

Käärlaud

Käärlaud (ka käärilaud, leeslaud, loogilaud, loomalaud) oli käepidemega puust lauake, mille servades oli tavaliselt 4–10 auku lõnga jaoks.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Käärlaud · Näe rohkem »

Käärpuud

Käärpuud (ka kääripuud, loompuud, loomapuud) on raamid kanga lõimelõngade korrapäraseks ülesvedamiseks ehk kanga käärimiseks (loomiseks).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Käärpuud · Näe rohkem »

Käbi-pahklane

Käbi-pahklane (Andricus foecundatrix, varem Andricus fecundator) on kiletiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Käbi-pahklane · Näe rohkem »

Kägu-maaherilane

Kägu-maaherilane (Vespula austriaca) on kiletiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kägu-maaherilane · Näe rohkem »

Kährik

Elistvere loomapargis Kährik ehk kährikkoer (Nyctereutes procyonoides) on koerlaste sugukonda kähriku perekonda kuuluv imetaja.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kährik · Näe rohkem »

Kärbsehunt

Kärbsehunt (Bembix rostrata) on kiletiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kärbsehunt · Näe rohkem »

Kärestikulutikas

Kärestikulutikas (Aphelocheirus aestivalis) lutikaliste alamseltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kärestikulutikas · Näe rohkem »

Kärg

Kärg Kärg (ka meekärg, mesilaskärg) on mesilaste vahast pesaehitis, mis koosneb kärjekannudest.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kärg · Näe rohkem »

Käristaja

Käristaja (Psophus stridulus) sihktiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Käristaja · Näe rohkem »

Kärp

Kärp Jaan. Jaan. Kärp (Mustela erminea) on kärplaste sugukonda kärbi perekonda kuuluv kiskja.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kärp · Näe rohkem »

Käsmu

Käsmu (saksa keeles Kasperwiek, Hasterwieck) on küla Lääne-Virumaal Haljala vallas Käsmu poolsaarel.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Käsmu · Näe rohkem »

Käsundusohvitser

Käsundusohvitser ehk adjutant on kõrgema ülema või asutuse antud eriülesandeid täitev ohvitser.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Käsundusohvitser · Näe rohkem »

Köömned

Köömned on hariliku köömne (Carum carvi) viljad, mida tarvitatakse droogiAin Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 171,Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010, sööda ja maitseainena, samuti parfümeerias.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Köömned · Näe rohkem »

Köievändad

Köievändad olid varasemal ajal lina või kanepi sõõretest köie keede ja nendest köie keerutamise riist.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Köievändad · Näe rohkem »

Köis

3-keeline keerutatud köis rullil Köis on tugevast orgaanilisest või sünteetilisest kiudainest (kanepist, džuudist, sisalist, manillast või polümeerkiududest) valmistatud toode.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Köis · Näe rohkem »

Küülikukasvatus

Küülikukasvatus (ka koduküülikukasvatus) on loomakasvatusharu, mis toodab küülikunahku, -liha ja villa.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Küülikukasvatus · Näe rohkem »

Küürtirt

Küürtirt (Centrotus cornutus) on nokaliste seltsi kuuluv putukaliik, Eesti ainus küürtirtlaste sugukonna esindaja.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Küürtirt · Näe rohkem »

Küllo Arjakas

Küllo Arjakas Tallinna Linnamuuseumis 2014. aastal Küllo Arjakas 2021. aasta Kirjandustänava festivalil Küllo Arjakas (sündinud 10. oktoobril 1959) on Eesti ajaloolane ja poliitik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Küllo Arjakas · Näe rohkem »

Külmhoone

Külmhoone ehk külmutushoone on ehitis, kus kiiresti riknevaid aineid (peamiselt toiduaineid) jahutatakse ja külmutatakse ning säilitatakse madalal temperatuuril.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Külmhoone · Näe rohkem »

Kümmetäpp-lepatriinu

Kümmetäpp-lepatriinu (Adalia decempunctata) on mardikaliste seltsi lepatriinulaste sugukonda kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kümmetäpp-lepatriinu · Näe rohkem »

Künnivõistlus

Künnivõistlus 2004. aastal Saksamaal Fahrenwaldes, Mecklenburg-Vorpommernis Künnivõistlus on võistlus, milles kündjad demonstreerivad oma oskusi kündmises.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Künnivõistlus · Näe rohkem »

Kõhukilbised

Kõhukilbised (ladina scuta ventralia, ventralia; gastrostege, ainsuses scutum ventrale) on paljudel soomuselistel keha kõhupoolt katva naha soomused.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kõhukilbised · Näe rohkem »

Kõnnu-pääsujooksur

Kõnnu-pääsujooksur Kõnnu-pääsujooksur (Glareola pratincola) on jooksurlaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kõnnu-pääsujooksur · Näe rohkem »

Kõrbe-kivitäks

Kõrbe-kivitäks Kõrbe-kivitäks (Oenanthe deserti) on rästaslaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kõrbe-kivitäks · Näe rohkem »

Kõristi

Kõristi on asi (sageli mänguasi), mis liigutamisel teeb katkelist, ent mitte väga teravat tärisevat heli (kõriseb).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kõristi · Näe rohkem »

Kõrkja-roolind

pisi Kõrkja-roolind (Acrocephalus schoenobaenus) on põõsalindlaste sugukonda roolinnu perekonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kõrkja-roolind · Näe rohkem »

Kõvernokk-rüdi

Kõvernokk-rüdi Kõvernokk-rüdi ehk kõvernokk-risla (Calidris ferruginea) on kurvitslaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kõvernokk-rüdi · Näe rohkem »

Keemiline ökoloogia

Keemiline ökoloogia ehk kemoökoloogia on keemia ja ökoloogia piiriteadus, mis uurib organismide omavahelisi ja organismide ja keskkonna vahelisi keemilisi mõjutusi ja seoseid.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Keemiline ökoloogia · Näe rohkem »

Kehik

Kehik on külimitust suurem teravilja ja jahu mõõduvakk Põhja- ja Kesk-Eestis.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kehik · Näe rohkem »

Keibu laht

Keibu laht on laht Läänemaa ja Harjumaa piiril, Soome lahe mereosa.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Keibu laht · Näe rohkem »

Keila

Keila on linn ja omavalitsusüksus Harju maakonna lääneosas Keila jõe ääres, Tallinnast 25 km edelas.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Keila · Näe rohkem »

Keila ajalugu

Keila ala kerkis merest umbkaudu 8000 aastat tagasi ning asub Põhja-Eesti lavamaal.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Keila ajalugu · Näe rohkem »

Keila algkooli hoone

Keila algkooli hoone Keila algkooli hoone talvel Keila algkooli hoone küljelt Keila algkooli hoone asub Keilas aadressil Pargi tänav 2.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Keila algkooli hoone · Näe rohkem »

Kellatorn (Toompea)

Kellatorn (alamsaksa Klocktorne) oli Tallinna Toompea Suure linnuse väravatorn, mida esimest korda on mainitud 1511.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kellatorn (Toompea) · Näe rohkem »

Kensa talu kalmistu

Kensa talu kalmistu on kalmistu Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Valasti külas Paide linnas Järva maakonnas.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kensa talu kalmistu · Näe rohkem »

Kerasjooksik

Kerasjooksik (Omophron limbatum) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kerasjooksik · Näe rohkem »

Kergekuulipilduja

FN Minimi on NATO riikides üks levinumaid kergekuulipildujaid Vabadussõjas Kergekuulipilduja on üksiklaskuri õlale või harkjalale toetatav kuulipilduja, mille kaliiber on enamasti 5,45–5,56 mm.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kergekuulipilduja · Näe rohkem »

Kersti Vaks

Kersti Vaks (sündinud 27. veebruaril 1940 Tallinnas) on eesti klaasikunstnik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kersti Vaks · Näe rohkem »

Keskkõrgendik

Keskkõrgendik on loode–kagu-sihiline aluspõhjakõrgendik Kadrioru ja Lilleküla vahel Tallinnas.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Keskkõrgendik · Näe rohkem »

Keskkonnamajandus

Keskkonnamajandus ehk keskkonnaökonoomika (ka keskkonnaökonoomia, bioökonoomika, ökonoloogia) on majandusteaduse haru, mis uurib ühiskonna ja keskkonna vastastikuste seoste majanduslikku külge.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Keskkonnamajandus · Näe rohkem »

Keskmine inimene

Keskmiseks inimeseks ehk standardinimeseks ehk ideaalinimeseks (inglise standard man, reference man, reference person) nimetatakse kujutletavat (teoreetilist) inimese (indiviidi) mudelit.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Keskmine inimene · Näe rohkem »

Keskmine vesimardikas

Keskmine vesimardikas (Hydrochara caraboides) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Keskmine vesimardikas · Näe rohkem »

Keskturg

Keskturg (juuli 2016) Keskturg (mai 2010) Keskturg (ka Tallinna Keskturg) on turg Tallinnas Kesklinna linnaosas Keldrimäe asumis Keldrimäe tänav 9.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Keskturg · Näe rohkem »

Kevad-karussääsk

Kevad-karussääsk (Bibio marci) on kahetiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kevad-karussääsk · Näe rohkem »

Kevad-rohevaablane

Kevad-rohevaablane (Rhogogaster viridis) on lehevaablaste sugukonda kuuluv kiletiivaline.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kevad-rohevaablane · Näe rohkem »

Kevikulised

Kevikulised (Plecoptera) on vaegmoondeliste putukate selts.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kevikulised · Näe rohkem »

Kibe paprika

Kibe paprika ehk kirbik ehk kajenni paprika (Capsicum frutescens) on maavitsaliste sugukonna paprika perekonda kuuluv taimeliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kibe paprika · Näe rohkem »

Kihulased

Kihulased (Simuliidae) on sääseliste alamseltsi kuuluv putukate sugukond.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kihulased · Näe rohkem »

Kiiverliidrik

Kiiverliidrik (Coenagrion mercuriale) kiililiste seltsi kuuluv loomaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kiiverliidrik · Näe rohkem »

Kilklutikas

Kilklutikas (Geocoris grylloides) lutikaliste alamseltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kilklutikas · Näe rohkem »

Kilpkonnakaan

Kilpkonnakaan (Haementeria costata) on lamekaanlaste (Glossiphoniidae) sugukonda kuuluv parasiitne kaani liik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kilpkonnakaan · Näe rohkem »

Kinaver-punanaksur

Kinaver-punanaksur (Ampedus cinnaberinus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kinaver-punanaksur · Näe rohkem »

Kirev-seenesultan

Kirev-seenesultan (Oxyporus rufus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kirev-seenesultan · Näe rohkem »

Kirgiisi Kultuuriselts

Kirgiisi Kultuuriselts "Ala-Too" on Eestis elavate kirgiiside organisatsioon.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kirgiisi Kultuuriselts · Näe rohkem »

Kirjakpoi

Kirjakpoi (Chrysomela vigintipunctata) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kirjakpoi · Näe rohkem »

Kirju-õiesikk

Kirju-õiesikk (Anoplodera sexguttata) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kirju-õiesikk · Näe rohkem »

Kirju-koogimardikas

Kirju-koogimardikas (Sphaeridium scarabaeoides) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kirju-koogimardikas · Näe rohkem »

Kirju-kurvitskärbes

Kirju-kurvitskärbes (Rhagio scolopaceus) on kahetiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kirju-kurvitskärbes · Näe rohkem »

Kirju-samblasultan

Kirju-samblasultan (Staphylinus caesareus) on mardikaliste seltsi ja lühitiiblaste sugukonda kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kirju-samblasultan · Näe rohkem »

Kirjusüsik

Kirjusüsik (Diaperis boleti) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kirjusüsik · Näe rohkem »

Kirsi-kirikärbes

Kirsi-kirikärbes (Rhagoletis cerasi) on kahetiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kirsi-kirikärbes · Näe rohkem »

Kirsikärsakas

Kirsikärsakas (Rhynchites auratus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kirsikärsakas · Näe rohkem »

Kirsipuu-nälkvaablane

Kirsipuu-nälkvaablane (Caliroa cerasi) on lehevaablaste sugukonda kuuluv kiletiivaline.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kirsipuu-nälkvaablane · Näe rohkem »

Kivikimalane

Tööline Kivikimalane (Bombus lapidarius) on mesilaslaste sugukonda kuuluv putukas.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kivikimalane · Näe rohkem »

Kivisiirak

Kivirästas Kivisiirak (Monticola saxatilis), varem kivirästas, on rästaslaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kivisiirak · Näe rohkem »

Kivitamm

Kivitamm (Quercus petraea) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv lehtpuu.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kivitamm · Näe rohkem »

Klaasliimuklased

Klaasliimuklased (Naididae) on väheharjasusside klassi kuuluv sugukond.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Klaasliimuklased · Näe rohkem »

Kodustamine

Kodustamine ehk domestikatsioon on inimese juhitav tegevus, millega metsik, looduskeskkonnast pärit looma- või taimeasurkond kohastatakse tehistingimustes elamise ning inimesepoolse järelevalve ja ülevaatamisega.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kodustamine · Näe rohkem »

Koerakirp

Koerakirp (ladina keeles Ctenocephalides canis) on kirbuliste seltsi kuuluv ektoparasiit, kes võib elutseda paljude imetajate pealMichael Chinery, 2005.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Koerakirp · Näe rohkem »

Koevolutsioon

kimalaste koevolutsioon on muutunud selliseks, et teineteisest sõltuvus on nende ellujäämiseks hädavajalik Koevolutsioon on kahe või enama vastassuhteis oleva liigi (või muu bioloogilise üksuse) üksteisest sõltuv evolutsioon.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Koevolutsioon · Näe rohkem »

Kohalik Galaktikarühm

Kohalik Galaktikarühm Kohalik Galaktikarühm ehk Kohalik rühm (inglise keeles Local Group) on väike galaktikasüsteem – galaktikarühm, millesse kuulub meie Linnutee tähesüsteem.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kohalik Galaktikarühm · Näe rohkem »

Koidumardikas

Koidumardikas (Dictyoptera aurora) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Koidumardikas · Näe rohkem »

Kokapõõsas

Kokapõõsas ehk koka-punapuu ehk koka (Erythroxylum coca) on punapuuliste sugukonda kuuluv taimeliik, mis pärineb Lõuna-Ameerika loodeosast.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kokapõõsas · Näe rohkem »

Kollajalg-kasevaablane

Kollajalg-kasevaablane (Cimbex femoratus) on kiletiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kollajalg-kasevaablane · Näe rohkem »

Kollajuure juurikas

Kollajuure juurikas ehk kurkumajuurikas (Curcumae rhizoma) on hariliku kollajuure risoom, mida kasutatakse peamiselt toiduvürtsina ja -värvina.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kollajuure juurikas · Näe rohkem »

Kollane tähnikpehmekoor

Kollane tähnikpehmekoor (Malthinus punctatus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kollane tähnikpehmekoor · Näe rohkem »

Kollaserv-ujur

Kollaserv-ujur (Dytiscus marginalis) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kollaserv-ujur · Näe rohkem »

Kollatähn-pungsilm

Kollatähn-pungsilm (Notiophilus biguttatus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kollatähn-pungsilm · Näe rohkem »

Kolle

Kolle on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kolle · Näe rohkem »

Kometabolism

Kometabolism on raskesti muundatavate ühendite kasutamine mitme eritasemelise organismi järjestikuses talitluses.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kometabolism · Näe rohkem »

Kompensatsiooniala

Kompensatsiooniala ehk ökotsoon (inglise ecological compensation area) on ökoloogiliselt tasakaalustav ala kultuurmaistus; suhteliselt intensiivse kasutusega alade vahel asuv ekstensiivselt kasutatav ala, mis mahendab keskkonnakahjustusi ja mitmekesistab maastikku.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kompensatsiooniala · Näe rohkem »

Konlased

Konlased (Ranidae) on sugukond päriskonnaliste seltsist.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Konlased · Näe rohkem »

Konstantin Gern

Konstantin Gern (18. juuli (vkj)/ 30. juuli 1893 Tartu – 15. september 1954 Tallinn) oli eesti kergejõustiklane, poksija ja sporditegelane.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Konstantin Gern · Näe rohkem »

Konsulent

Konsulent on enamasti põllumajandusküsimustes nõuandev koolitatud isik (nõuandja, nõunik).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Konsulent · Näe rohkem »

Konsument

Konsumendid ehk tarbijad on organismid, kes otse või kaudselt (teiste tarbijate vahendusel) toituvad muudest elusatest või surnud taimedest või loomadest.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Konsument · Näe rohkem »

Kopli mõis

Kopli mõis (ka Telliskopli mõis; saksa keeles Ziegelkoppel) oli Tallinna linnamõis Harjumaal, Kopli poolsaarel.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kopli mõis · Näe rohkem »

Kopli poolsaar

Kopli lahe vahel Kopli poolsaar asub Harju maakonnas, osa Tallinna linnast.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kopli poolsaar · Näe rohkem »

Koppel

Koppel (saksa sõnast Koppel) on talu lähedal olev aiaga piiratud karjamaa.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Koppel · Näe rohkem »

Korea Kultuuriselts

Korea Kultuuriselts (ka Eesti Korea Kultuuriühing) on Eestis elavate korealaste organisatsioon.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Korea Kultuuriselts · Näe rohkem »

Koriandriviljad

Koriandriviljadeks (Coriandri fructus) nimetatakse aedkoriandri täisküpsenud viljadest saadusi, mida kasutatakse väga erinevatel eesmärkidel ja valmistusviisidel nii töönduslikult kui ka kodumajapidamises.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Koriandriviljad · Näe rohkem »

Kortermeister

Kortermeister Poola kunstniku Wojciech Kossaki maalil (umbes 1893) Kortermeister (saksa sõnast Quartiermeister) on endisaegne ohvitser, kes algselt (kuni 16. sajandini) tegeles vägede majutuse, toidu ja hobusemoona küsimustega, hiljem (kuni 20. sajandini) aga eelkõige operatiivküsimustega.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kortermeister · Näe rohkem »

Kosmos (Ahtme kino)

Kosmos oli kino Ahtme linnaosas Kohtla-Järvel Sõpruse ja Lehola tänava ristil, ametliku aadressiga Sõpruse 20.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kosmos (Ahtme kino) · Näe rohkem »

Krüüsel

Krüüsel (Cepphus grylle) on merelind krüüsli perekonnast alklaste sugukonnast.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Krüüsel · Näe rohkem »

Krüobioloogia

Krüobioloogia on bioloogia haru, mis uurib äärmuslikult madala temperatuuri toimet organismidesse ja kudedesse.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Krüobioloogia · Näe rohkem »

Kriimik-käbaujur

Kriimik-käbaujur (Acilius sulcatus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kriimik-käbaujur · Näe rohkem »

Krista Karu

Krista Karu (kuni 1978 Krista Mirov; sündinud 15. novembril 1950 Tallinnas) on eesti arhitekt.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Krista Karu · Näe rohkem »

Kristjan Krevald

Kristjan Krevald (sündinud 22. märts 1966 Tallinnas) on eesti arhitekt.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kristjan Krevald · Näe rohkem »

Kroonkärsakas

Kroonkärsakas (Liparus coronatus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kroonkärsakas · Näe rohkem »

Kserofüüdid

Kserofüütsed potitaimed Kserofüüdid ehk kuivustaimed on taimed, millel ehituslikud ja talitluslikud kohastumused võimaldavad aktiivsel elujärgul pikka aega taluda õhu ja mulla kuivust.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kserofüüdid · Näe rohkem »

Kuberneri aed

Kuberneri aed (ka Lossiaed) on aed Tallinnas Toompeal Riigikogu hoone lõunaküljel.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kuberneri aed · Näe rohkem »

Kudemine

Rohukonna kudu 2016. aasta aprillis Kõrvemaal Kudu Rohukonna kuduklomp ja kärnkonna kudunöör 2021. aastal Kõrvemaal Kudemine on kalade ja kahepaiksete sugurakkude heitmine vette.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kudemine · Näe rohkem »

Kuhiksõlg

Kuhiksõlg, Eesti Rahva Muuseum Kuhiksõlg on koonusja vormiga sõlg, millel on väike nõelaava ja välisserval nupurida.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kuhiksõlg · Näe rohkem »

Kujundusgraafika

url-status.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kujundusgraafika · Näe rohkem »

Kukersiit

Kukersiit Kukersiit Kukersiit on põlevkivide hulka kuuluv settekivim, mida leidub Eesti ja Venemaa loodeosa Ordoviitsiumi ladestus ning Austraalias ja USA Michigani, Illinois', Wisconsini, Põhja-Dakota ja Oklahoma osariigis.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kukersiit · Näe rohkem »

Kuld-lehelind

Kuld-lehelind Kuld-lehelind (Phylloscopus proregulus) on põõsalindlaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kuld-lehelind · Näe rohkem »

Kuldtirts

Kuldtirts (Chrysochraon dispar) on sihktiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kuldtirts · Näe rohkem »

Kuldtsiitsitaja

Kuldtsiitsitaja (Emberiza aureola) on linnuliik tsiitsitajalaste sugukonnast tsiitsitaja perekonnast.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kuldtsiitsitaja · Näe rohkem »

Kullamäe talu kalmistu

Kullamäe talu kalmistu on kalmistu Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Karinu külas Järva vallas Järva maakonnas.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kullamäe talu kalmistu · Näe rohkem »

Kullimäng

Kullimäng on laste jooksu- ja püüdmismäng.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kullimäng · Näe rohkem »

Kultiveerimine

Kultiveerimine ehk kultivatsioon on millegi harimine, rajamine, viljelemine; millegi kultuurseks muutmine ehk kultuuristamine.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kultiveerimine · Näe rohkem »

Kultuurtehniline maaparandus

Kultuurtehniline maaparandus (ka kultuurtehnika) on looduslikus seisundis oleva maa kultuuristamine.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kultuurtehniline maaparandus · Näe rohkem »

Kumari kanal

Kumari kanali asukoha kaart Kumari kanal on Esimese maailmasõja ajal loodud põhja–lõunasuunaline kanal läbi Väinamere madalate osade.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kumari kanal · Näe rohkem »

Kuningliku Seltsi teadusraamatu auhind

Kuningliku Seltsi teadusraamatu auhind (inglise keeles Royal Society Prizes for Science Books) on iga-aastane teadusauhind, mida annab välja Londoni Kuninglik Selts alates 1988.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kuningliku Seltsi teadusraamatu auhind · Näe rohkem »

Kuressaare linnaarhitekt

Kuressaare linnaarhitekt on Kuressaare linnavalitsuse teenistuses olev arhitekt (linnaarhitekt).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kuressaare linnaarhitekt · Näe rohkem »

Kuukala

Kuukala (Mola mola) on kuukalalaste sugukonda kuukala perekonda kuuluv kala.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kuukala · Näe rohkem »

Kuuse-puidusikk

Kuuse-puidusikk (Monochamus sutor) on siklaste sugukonda kuuluv mardikas.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Kuuse-puidusikk · Näe rohkem »

Laanerähn

Laanerähn ehk kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus) on rähnlaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Laanerähn · Näe rohkem »

Laat

Tartu maarjalaat 2011. aastal Jäneda laat 2016. aasta mais Laat on kindlas kohas perioodiliselt peetav suur turg, kus tavaliselt toimub lisaks ostule-müügile ka mitmesuguseid lõbustusi.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Laat · Näe rohkem »

Labidas

Labidad Labidas (varem lõunaeesti murdes lapju, mulgi murdes lap(p)i, läänemurdes labedi, saarte murdes labi(k)Väike murdesõnastik Vaadatud 18.12.2020) on käsitööriist, mida kasutatakse eelkõige pinnase kaevamiseks, aga ka puistmaterjali teisaldamiseks või laadimiseksEesti keele seletav sõnaraamat Vaadatud 18.12.2020.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Labidas · Näe rohkem »

Lade (etnoloogia)

Lade (läänemurdes laed, keskmurdes laetedEesti murrete sõnaraamat Vaadatud 15.12.2020, lõunaeesti murdes tapa(n), mulgi murdes ladermuVäike murdesõnastik Vaadatud 15.12.2020) oli etnoloogias vardaga või koodiga peksmiseks, ka pahmamiseks rehealuse põrandale laotatud viljakihtEesti keele seletav sõnaraamat Vaadatud 15.12.2020.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Lade (etnoloogia) · Näe rohkem »

Laevakere

Aurulaeva Great Britain kere Laevakere on veesõiduki veekindel põhiosa, mis koosneb seintest ehk parrastest ja sõltuvalt materjalist tavaliselt ka seda toetavast karkassist ehk talastikust.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Laevakere · Näe rohkem »

Lagritsa-magusjuur

Lagritsa-magusjuur (Glycyrrhiza glabra) on oalaadsete seltsi Glycyrrhiza perekonda kuuluv rohttaim.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Lagritsa-magusjuur · Näe rohkem »

Lahingulaev

''Dreadnought'' 1906 ''Iowa'' tulistamas peakaliibrist laskeharjutusel 1984 ''Yamato'' 1941 Lahingulaev on merelahingute pidamiseks ja kaldal asuvate sihtmärkide tulistamiseks valmistatud suur sõjalaev, mille peakaliibri relvadeks on rasked (suurekaliibrilised, 12–16") kahurid.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Lahingulaev · Näe rohkem »

Lahtkrae

Lahtkrae on kinnitatav ning äravõetav lahtine, eraldi krae,Eesti keele seletav sõnaraamat mida eesti etnograafias kandsid naised igapäevasärgi peal selle pidulikumaks muutmiseksEesti etnograafia sõnaraamat.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Lahtkrae · Näe rohkem »

Laiba-lühitiib

Laiba-lühitiib (Creophilus maxillosus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Laiba-lühitiib · Näe rohkem »

Laibasitikas

Laibasitikas (Trox scaber) on mardikaliste seltsi laibasitika (Trox) perekonda kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Laibasitikas · Näe rohkem »

Lamba-nahakiin

Lamba-nahakiin (Oestrus ovis) on kahetiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Lamba-nahakiin · Näe rohkem »

Lammas

Lamba skelett Lamba pügamine Lammas ehk kodulammas (Ovis aries) on loomaliik veislaste sugukonna lamba perekonnast, üks levinumaid koduloomi.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Lammas · Näe rohkem »

Lammitilder

Lammitilder Lammitilder (Tringa stagnatilis) on kurvitslaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Lammitilder · Näe rohkem »

Lang

Lang on kahe maa- või veepinnapunkti kõrgusvahe ja nende punktide vahelise kauguse suhe.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Lang · Näe rohkem »

Lapik-vesikiil

Lapik-vesikiil (Libellula depressa) kiililiste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Lapik-vesikiil · Näe rohkem »

Lasn

Lasn on eesti etnograafias eri kuju ja otstarbega puulabidasEesti keele seletav sõnaraamat Vaadatud 19.12.2020.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Lasn · Näe rohkem »

Lastehirmutis

Lastehirmutis on folklooris hirmuäratav olend, kelle ilmumisega lapsi (sõnakuulmatuse vm. puhul) ähvardatiEesti keele seletav sõnaraamat.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Lastehirmutis · Näe rohkem »

Lasuurtihane

Lasuurtihane (Parus cyanus, sünonüüm Cyanistes cyanus) on linnuliik tihaslaste sugukonnast tihase perekonnast.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Lasuurtihane · Näe rohkem »

Lauasaag

Lauasaag (ka plokksaag) on suur kaldhammastusega saag puidu piki kiudu lõikamiseksEesti keele seletav sõnaraamat, palkidest laudade saagimiseks.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Lauasaag · Näe rohkem »

Laud

Palkmööbel: täispuidust valmistatud öölaud Laud on horisontaalsest plaadist ja jalgadest või muust tugitarindist koosnev mööbliese.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Laud · Näe rohkem »

Laululuik

Laululuik (Cygnus cygnus) on partlaste sugukonda kuuluv suur veelind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Laululuik · Näe rohkem »

Lääne-pöialpoiss

Lääne-pöialpoiss (Regulus ignicapillus) on põõsalindlaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Lääne-pöialpoiss · Näe rohkem »

Läänemere tursk

Läänemere tursk (Gadus morhua callarias) on tursklaste sugukonda kuuluv kala, atlandi tursa alamliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Läänemere tursk · Näe rohkem »

Läänesirts

Läänesirts (Tetrix undulata) sihktiivaliste seltsi sirtslaste sugukonda kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Läänesirts · Näe rohkem »

Läik-ketasjooksik

Läik-ketasjooksik (Agonum sexpunctatum) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Läik-ketasjooksik · Näe rohkem »

Lühitiib-rohutirts

Lühitiib-rohutirts (Pseudochorthippus parallelus) sihktiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Lühitiib-rohutirts · Näe rohkem »

Lühitiib-tirts

Lühitiib-tirts (Euthystira brachyptera) sihktiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Lühitiib-tirts · Näe rohkem »

Lühter

Elektrilampidega lühter Kärstna mõisas Lühter (alamsaksa sõnast luchter 'küünlajalg, lühter') ehk laelühter ehk ripplühter ehk kroonlühter on lakke riputatav valgusti, millel on palju küünlaaluseid või pesasid elektri- või gaasilampide jaoks.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Lühter · Näe rohkem »

Lõhekaan

Nugivad lõhekaanid Lõhekaan (Cystobranchus respirans) on kalakaanlaste (Piscicolidae) sugukonda kuuluv ektoparasiitne kaani liik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Lõhekaan · Näe rohkem »

Lõhnav neitsikummel

Lõhnav neitsikummel (Tanacetum parthenium) ehk lõhnav püreeter on korvõieliste sugukonda soolikarohu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Lõhnav neitsikummel · Näe rohkem »

Lõkmed

Nõukogude Liidu lennuväelase lõke (1950. aastad) Lõke (mitmuses lõkmed) on vormirõiva kraenurgal olev, harilikult trapetsikujuline värviline riideriba.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Lõkmed · Näe rohkem »

Lõopistrik

Lõopistrikud Lõopistrik (Falco subbuteo) on pistriklaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Lõopistrik · Näe rohkem »

Lõuna-kiitsaksikk

Lõuna-kiitsaksikk (Rutpela maculata, sünonüüm Leptura maculata) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Lõuna-kiitsaksikk · Näe rohkem »

Lõuna-näpitspõrnikas

Lõuna-näpitspõrnikas (Platycerus caraboides) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Lõuna-näpitspõrnikas · Näe rohkem »

Lõuna-sinikiil

Lõuna-sinikiil (Orthetrum coerulescens) kiililiste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Lõuna-sinikiil · Näe rohkem »

Lõuna-urvalind

Lõuna-urvalind (Acanthis cabaret) on erinevatel andmetel urvalinnu alamliik või liik vintlaste sugukonnast urvalinnu perekonnast.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Lõuna-urvalind · Näe rohkem »

Leem

Leem (murdes ka roog Väike murdesõnastik. Vaadatud 18. veebruar 2022.) on tangudest, ubadest, hernestest, läätsedest, kapsastest, kalast, lihast või käkkidest ja veest keedetud vedel toit.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Leem · Näe rohkem »

Leeterüdi

Leeterüdi Leeterüdi ehk leeterisla (Calidris alba) on kurvitslaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Leeterüdi · Näe rohkem »

Lehemesi

Lehemesi ehk metsamesi on mesi, mille mesilased on valmistanud puulehtede suhkrurikkast eritisest ja lehetäide magusast väljaheitest.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Lehemesi · Näe rohkem »

Lehtpuu-kooresikk

Lehtpuu-kooresikk (Rhagium mordax) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Lehtpuu-kooresikk · Näe rohkem »

Leida Jürgen

Leida Jürgen (25. detsember 1925 Halliste – 3. mai 2013) oli eesti klaasikunstnik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Leida Jürgen · Näe rohkem »

Leila Pärtelpoeg

Leila Pärtelpoeg (kuni 22. jaanuarini 1940 Li-Ester Brakel, kuni 1951 Leila Pelmas; sündinud 17. septembril 1927 Tallinn) on eesti sisearhitekt ja pedagoog, ajaloolise mööbli spetsialist.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Leila Pärtelpoeg · Näe rohkem »

Leili Muuga

Leili Muuga (14. november 1922 Maima küla, Oiroodi autonoomne oblast, Vene NFSV – 1. august 2016) oli eesti maalikunstnik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Leili Muuga · Näe rohkem »

Leitseauk

Leitseauk oli eesti etnograafias suletav auk rehetoa, sepikoja või sauna seinas leitse (suitsu ja vingu) väljalaskmiseksEesti keele seletav sõnaraamat, võru murdes nimetati seda ava otspajaEesti murrete sõnaraamat, saarte murdes ja kirderanniku murretes repnaauk või reppenVäike murdesõnastik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Leitseauk · Näe rohkem »

Leivalabidas

Leivalabidal leiva ahju tõstmine Leivalabidas ehk (leiva)lasn on pika varre ja ovaalse või ümara labaga puulabidas, mida kasutati leiva küpsetamisel leiva ahjupanemiseks ja väljatõstmiseks.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Leivalabidas · Näe rohkem »

Lennubaas (1927–1940)

Lennubaas (ka Lennu Baas, 21. maist 1939 Lennuväe Baas) oli Tallinnas Lasnamäe lennuväljal paiknenud väeosa, mis tegutses aastatel 1927–1940 ja kuulus Eesti õhukaitse koosseisu.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Lennubaas (1927–1940) · Näe rohkem »

Leo Semlek

Leo Semlek (19. august 1934 Tallinn – 17. veebruar 2010) oli eesti muusikateadlane, muusikapedagoog ja helilooja.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Leo Semlek · Näe rohkem »

Leon Johanson

Leon Johansoni tüüpprojekti järgi ehitatud Tootsi jaamahoone Leon Johanson (1. november 1897 Rakvere – 2. märts 1984 Tallinn) oli eesti arhitekt.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Leon Johanson · Näe rohkem »

Leostumine

Leostumine on mineraalainete (peamiselt vees lahustuvate soolade) väljauhtumine mullast liikuva pinnasevee toimel.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Leostumine · Näe rohkem »

Lepa-ehmespoi

Lepa-ehmespoi (Galerucella lineola) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Lepa-ehmespoi · Näe rohkem »

Lepakärsakas

Lepakärsakas (Cryptorhynchus lapathi) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Lepakärsakas · Näe rohkem »

Lepatriinulased

Lepatriinulased (Coccinellidae) on putukate seltsi kuuluv mardikaliste sugukond.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Lepatriinulased · Näe rohkem »

Lepavahtlane

Lepavahtlane ehk lepavahustaja (Aphrophora alni) on nokaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Lepavahtlane · Näe rohkem »

Lepiskala

Lepiskalad on taimedest, detriidist või väikestest selgrootutest toituvad kalad.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Lepiskala · Näe rohkem »

Lidus-hernekärsakas

Lidus-hernekärsakas (Sitona lineatus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Lidus-hernekärsakas · Näe rohkem »

Liebigi reegel

Liebigi reegel ehk miinimumreegel on seaduspärasus, mille kohaselt taimede kasvu piirab eelkõige see taimetoiteelement, mille kontsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väikseim.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Liebigi reegel · Näe rohkem »

Liht-maaherilane

Liht-maaherilane (Vespula vulgaris) on kiletiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Liht-maaherilane · Näe rohkem »

Liht-naistepuna ürt

Liht-naistepuna ürt ehk naistepunaürt (Hyperici herba) on liht-naistepuna (Hypericum perforatum) rohelistest lehtedest ja kollastest õitest saadus, mida kasutatakse mitmeks otstarbeks ja valmistusviisiga nii töönduslikult kui ka kodumajapidamistes.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Liht-naistepuna ürt · Näe rohkem »

Liigikaitse

Liigikaitse on haruldaste või hävimisohus olevate taime-, seene- ja loomaliikide kaitsmise meetmed (nt kogumis- või korjamiskeeld, punasesse nimestikku kandmine, seadusega looduskaitse alla võtmine jne).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Liigikaitse · Näe rohkem »

Liis Aarne

Liis Aarne (sündinud 9. juunil 1954 Tallinnas Nõmmel) on eesti mööblikunstnik ja disainer.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Liis Aarne · Näe rohkem »

Liivatee

Liivatee (Thymus L.) on taimede perekond huulõieliste sugukonnast.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Liivatee · Näe rohkem »

Liivatirts

Liivatirts (Sphingonotus caerulans) sihktiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Liivatirts · Näe rohkem »

Liivi- ja Eestimaa Maakultuuri Büroo

Liivi- ja Eestimaa Maakultuuri Büroo (saksa keeles Liv-Estländisches Bureau für Landeskultur) oli aastatel 1897–1910 Tartus olnud maaparandusasutus; ühtlasi Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi haruasutus.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Liivi- ja Eestimaa Maakultuuri Büroo · Näe rohkem »

Liivikaherilane

Liivikaherilane (Methocha ichneumonides) on kiletiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Liivikaherilane · Näe rohkem »

Lilian Hansar

Lilian Hansar (neiuna Lilian Virveste; sündinud 6. septembril 1949 KuressaaresEesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996. Lk 98) on Eesti arhitekt, muinsuskaitsja ja Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Lilian Hansar · Näe rohkem »

Lilian Linnaks

Lilian Linnaks (kuni 1949 Lilian Värk; 27. veebruar 1929 Tallinn – 28. märts 2016 Tallinn) oli eesti metallikunstnik ja kunstiteadlane.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Lilian Linnaks · Näe rohkem »

Lilleküla tööstuspiirkond

Lilleküla tööstuspiirkond on tööstuspiirkond Tallinnas Kristiine linnaosas Lilleküla asumis Tallinna–Keila raudtee ja Tulika tänava vahel.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Lilleküla tööstuspiirkond · Näe rohkem »

Lilly Walther

Lilly (Caroline Auguste Bertha) Walther (Valter) (11. juuli 1866 Kaiu – 8. september 1946 Tšernuška, Molotovi oblast, Vene NFSV) oli baltisaksa tarbe- ja maalikunstnik ning restauraator.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Lilly Walther · Näe rohkem »

Limnoplankton

Limnoplankton on kitsamas tähenduses järvede ja veehoidlate plankton (järveplankton ehk järvehõljum ehk eulimnoplankton), laiemas tähenduses (mida vastandatakse haliplanktonile ehk mereplanktonile) aga mageveekogude plankton.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Limnoplankton · Näe rohkem »

Linaseemned

Linaseemned (ladina lini semen) on hariliku lina valminud seemned, mida kasutatakse nii töönduslikult kui ka kodumajapidamistes.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Linaseemned · Näe rohkem »

Lindheimi suvemõis

Lindheimi suvemõis oli suvemõis, mis tänapäeval jääb Kitseküla asumisse Tallinna Kesklinna linnaosas.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Lindheimi suvemõis · Näe rohkem »

Linnamets

Linnamets oli linnale kuuluv mets, kust linn sai omale puid (peamiselt kütte tarbeks).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Linnamets · Näe rohkem »

Linnutee osarühm

Linnutee tähesüsteemi osarühm (inglise keeles Milky Way subgroup) on üks kahest Kohaliku Galaktikarühma osarühmast.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Linnutee osarühm · Näe rohkem »

Lodjapuu-ehmespoi

Lodjapuu-ehmespoi (Pyrrhalta viburni) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Lodjapuu-ehmespoi · Näe rohkem »

Lodu-süsijooksik

Lodu-süsijooksik (Pterostichus nigrita) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Lodu-süsijooksik · Näe rohkem »

Loodushoid

Loodushoid on looduse kaitsmine kahjuliku inimtegevuse eest, mis saavutatakse inimese loodushoidliku tegevuse ja teadlikkuse tagajärjel.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Loodushoid · Näe rohkem »

Loomaökoloogia

Loomaökoloogia ehk zooökoloogia on teadus, mis uurib loomade (üksikisendite ja populatsioonide) ajalooliselt kujunenud vastastikuseid suhteid ja keskkonnaseoseid.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Loomaökoloogia · Näe rohkem »

Loomastik

Loomastik ehk fauna on mingil maa-alal elav loomaliikide kogum.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Loomastik · Näe rohkem »

Ludvig Oskar

Ludvig Oskar (24. detsember 1873 (vkj) / 5. jaanuar 1874 Kiiu-Loo-Kuusalu vald, Kuusalu kihelkond, Harjumaa – 1. juuni 1951 Varel, Alam-Saksimaa, Lääne-Saksamaa) oli eesti maalikunstnik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ludvig Oskar · Näe rohkem »

Luha-sinirind

Luha-sinirind Luha-sinirind (Luscinia svecica cyanecula) on rästaslaste sugukonda kuuluv lind; sinirinna alamliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Luha-sinirind · Näe rohkem »

Luhakõrsik

Luhakõrsik (Lestes sponsa) kiililiste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Luhakõrsik · Näe rohkem »

Luhatirts

Luhatirts (Stethophyma grossum) sihktiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Luhatirts · Näe rohkem »

Luigi Rusca

Luigi Rusca (venepäraselt Луиджи Руска, Venemaal ka Алоизий Иванович Руска; 2. september 1762 Mondonico, Agno, Ticino kanton – 13. aprill 1822 Valenza, Sardiinia kuningriik) oli Šveitsist pärit ja peamiselt Peterburis tegutsenud arhitekt.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Luigi Rusca · Näe rohkem »

Luisk

Kiviluisud Luisk on vahend, millega teritatakse lõikeriistu.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Luisk · Näe rohkem »

Luitsnokk-part

'''Luitsnokk-pardid''' Brooklyni Prospect pargi järves tiirutamas, et toitu üles keerutada (2021. aasta november) Luitsnokk-part (Anas clypeata) ehk luitsnokk "Loomade elu", 6.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Luitsnokk-part · Näe rohkem »

Lukk

Lukk on vahend või seade ukse, akna, kirstu, kaane vms sulgemiseks lukustusriivi abil nii, et sulgeda ja avada saab võtmega või teatud kindlal viisil (nt numbrikombinatsiooniga).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Lukk · Näe rohkem »

Lumekirp

Lumekirp (Entomobrya nivalis) hooghännaliste klassi kuuluv loomaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Lumekirp · Näe rohkem »

Lutsernilutikas

Lutsernilutikas (Adelphocoris lineolatus) lutikaliste alamseltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Lutsernilutikas · Näe rohkem »

Lutsernitriinu

Lutsernitriinu (Subcoccinella vigintiquatuorpunctata) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Lutsernitriinu · Näe rohkem »

Luurepiilkond

Luurepiilkond on jao- või rühmasuurune (luurerühm) luureüksus.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Luurepiilkond · Näe rohkem »

Maa-arvestus

Maa-arvestus on maakatastritöö, mis kätkeb endas maa suuruse, paiknemise, loodusliku seisundi ja maa majandusliku kasutamisega seotud andmete kogumise, süstematiseerimise, töötlemise ja analüüsi.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Maa-arvestus · Näe rohkem »

Maa-asula

Kuivastu uusküla Maa-asula on asula, kus inimesed elavad hajutatult ja töötavad peamiselt primaarses sektoris (põllumajanduses või kalanduses).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Maa-asula · Näe rohkem »

Maabilanss

Maabilanss oli Eesti NSV ajal igal aastal koostatud maafondi suuruse ja koosseisu kokkuvõte, mille tegemiseks kasutati eelnevalt tehtud maa-arvestust.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Maabilanss · Näe rohkem »

Maade vahetus

Maade vahetus on maakasutuspuuduste (nt maavalduste tükeldatus) vähendamiseks või kõrvaldamiseks, maakasutustingimuste parandamiseks ja maa tulukuse suurendamiseks tehtavad maakorraldustööd.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Maade vahetus · Näe rohkem »

Maaehitus

Maaehitus on maamajanduse valdkond, mis tegeleb maapiirkonnas hoonete ehitamise, rekonstrueerimise ja remontimisega, ehitusprojektide koostamisega ning lammutamise ja tehnosüsteemide muutmisega.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Maaehitus · Näe rohkem »

Maafond

Maafond on mingi riigi või selle riigi haldusterritoriaalse üksuse piires olevate maade kogum.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Maafond · Näe rohkem »

Maailma atlas (Eesti Entsüklopeediakirjastus)

"Maailma atlas" on Läti kartograafiakirjastuses Jāņa sēta 2000.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Maailma atlas (Eesti Entsüklopeediakirjastus) · Näe rohkem »

Maailma ravimtaimede entsüklopeedia

"Maailma ravimtaimede entsüklopeedia" on 2010.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Maailma ravimtaimede entsüklopeedia · Näe rohkem »

Maakataster

Maakataster on laiemas tähenduses infosüsteem (kataster), kus on ära toodud kogu riigi kinnisvarade õiguslik, majanduslik ja looduslik seisund.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Maakataster · Näe rohkem »

Maakategooria

Maakategooria oli NSV Liidus (sh Eesti NSVs) maafondi osa, millele oli antud kindel majanduslik otstarve ja kasutamise eesmärk.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Maakategooria · Näe rohkem »

Maakilk

Maakilk (Gryllus campestris) sihktiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Maakilk · Näe rohkem »

Maakimalane

Maakimalane (Bombus lucorum) on mesilaslaste sugukonda kuuluv putukas.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Maakimalane · Näe rohkem »

Maakoodeks

Maakoodeks (vene земельный кодекс) on Venemaa maaseadusandluse normide süstematiseeritud kogu.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Maakoodeks · Näe rohkem »

Maaomand

Maaomand on riigile, kohalikule omavalitsusele, juriidilisele või füüsilisele isikule kuuluv maa-ala.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Maaomand · Näe rohkem »

Maarent

Maarent on tasu (rent), mis tuleb maksta maa kasutamise eest.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Maarent · Näe rohkem »

Maasäär

Läänemere rannikul Uitru säär Ihasalu poolsaare tipus Maasäär (ka säär) on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Maasäär · Näe rohkem »

Maastikukujundus

Maastikukujundus (inglise landscaping, landscape transformation) on mis tahes inimtegevus, mis mõjutab ja/või muudab maastikku.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Maastikukujundus · Näe rohkem »

Maavarade rikastamine

Maavarade rikastamine on maavarade väärtuslike koostisosade ja aheraine eraldamine toorainest, nende keemilist koostist muutmata.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Maavarade rikastamine · Näe rohkem »

Maaviljelus

Maaviljelus on teadus- ja tootmisala, mis seisneb maapinna kasutamises taimede kasvatamiseks, hõlmates ühtlasi ka asjakohased tööd ja võtted.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Maaviljelus · Näe rohkem »

Maaviljelussüsteem

Maaviljelussüsteem on maakasutusviiside ja -abinõude kogum, mis on mingi aja jooksul ise kujunenud või on seda teadlikult kujundatud.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Maaviljelussüsteem · Näe rohkem »

Madeira tormilind

Madeira tormilind (Pterodroma madeira) on linnuliik tormilindlaste sugukonnast.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Madeira tormilind · Näe rohkem »

Madurauvolfia

Madurauvolfia (Rauwolfia serpentina) on koerakooluliste sugukonna taimeliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Madurauvolfia · Näe rohkem »

Magevee-elustik

Magevee-elustik on mageveekogude elustik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Magevee-elustik · Näe rohkem »

Mahatma Gandhi

Mahatma Gandhi 1906. aastal Mahatma Gandhi saabub Suurbritanniasse (1931) Mohandas Karamchand Gandhi (2. oktoober 1869 Porbandar – 30. jaanuar 1948 New Delhi), tuntud ka kui Mahatma Gandhi, oli India poliitik, kes juhtis vägivallatut võitlust Briti võimu vastu Indias.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Mahatma Gandhi · Näe rohkem »

Mai Šein

Mai Šein 2011. aastal Mai Šein (sündinud 10. mail 1946 Räägi külas) on eesti arhitekt.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Mai Šein · Näe rohkem »

Mai Kolossova

Mai Kolossova 2011. aastal Mai Kolossova (aastani 1963 Mai Pärda; sündinud 19. mail 1937 Tartus) on eesti agronoom, pedagoog, parteitöötaja ja poliitik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Mai Kolossova · Näe rohkem »

Mai Lumiste

Mai Lumiste (õieti Maie-Lea; kuni 1935. aastani Maie-Lea Spirka; 23. juuni 1932 Narva – 12. jaanuar 1985 Tallinn) oli eesti kunstiajaloolane ja muinsuskaitsja.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Mai Lumiste · Näe rohkem »

Maie Kalda

Maie Kalda (1947. aastani Maie-Liis Kalda; 19. juuni 1929 Väike-Maarja – 8. november 2013) oli eesti kirjandusteadlane ja -kriitik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Maie Kalda · Näe rohkem »

Maimu Kaarnaväli

Maimu Kaarnaväli (sündinud 16. septembril 1927 Padise vallas Harjumaal) on eesti arhitekt.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Maimu Kaarnaväli · Näe rohkem »

Maire Männik

Maire-Helve Männik (1. aprill 1922 Tartu – 5. september 2003 Pariis) oli eesti ja Prantsusmaa skulptor.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Maire Männik · Näe rohkem »

Maire Morgen-Hääl

Maire Morgen-Hääl (kuni 1971 Maire Morgen; sündinud 15. mai 1939 Tallinn) on eesti metallikunstnik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Maire Morgen-Hääl · Näe rohkem »

Mais

''Zea mays 'Strawberry''' Mais (botaaniline nimi harilik mais; teaduslik nimetus Zea mays) on kõrreliste sugukonda maisi perekonda kuuluv üheaastane teravili.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Mais · Näe rohkem »

Maksud

Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Maksud · Näe rohkem »

Mall Nukke

Mall Nukke (2012) Mall Nukke (sündinud 6. detsembril 1964 Tallinnas) on eesti kunstnik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Mall Nukke · Näe rohkem »

Manna

Manna Manna on väga teraline toiduaine, mis on saadud nisu jahvatamisel.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Manna · Näe rohkem »

Mardikvahtlane

Mardikvahtlane (Lepyronia coleoptrata) on nokaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Mardikvahtlane · Näe rohkem »

Mardus

Mardus (ka marras, mardajus, marrasEesti murrete sõnaraamat) tähendas Eesti rahvausundis algselt surnut, siis surnu kehast eraldunud hinge või surmahaldjat, hiljem kindlat surmaennet Eesti etnograafia sõnaraamat.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Mardus · Näe rohkem »

Mare Joonsalu

Mare Joonsalu (sünninimi Mare Tasso; sündinud 2. juunil 1956) on eesti kunstiajaloolane ja kuraator.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Mare Joonsalu · Näe rohkem »

Maret Kernumees

Maret Kernumees (kuni 1936 Kirnmann; 20. juuli 1934 – 12. märts 1997) oli eesti kunstnik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Maret Kernumees · Näe rohkem »

Maret Olvet

Helgi-Maret Olvet (kuni 25. märtsini 1936 Jensen; 13. november 1930 Tartu – 14. juuni 2020) oli eesti graafik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Maret Olvet · Näe rohkem »

Margareeta aed

Margareeta aed (november 2013) Margareeta aed (juuli 2013) Margareeta aed on haljasala Tallinna vanalinnas Väikese Rannavärava, Pika tänava ja Rannamäe tee vahel.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Margareeta aed · Näe rohkem »

Marie Curie

Marie Skłodowska Curie (sünninimi Maria Salomea Skłodowska; 7. november 1867 Varssavi – 4. juuli 1934 Prantsusmaa, Savoia, Sallanches, Passy (Sancellemoz' sanatoorium)) oli poola päritolu Prantsuse füüsik ja keemik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Marie Curie · Näe rohkem »

Marie Kalmus

Marie Kalmus (1901. aastani Marie Supp; 5. mai 1885 Kuksema vald, Järva-Jaani kihelkond – 10. jaanuar 1959 Tallinn) oli eesti skulptor.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Marie Kalmus · Näe rohkem »

Marika Lõoke

Marika Lõoke (sündinud 20. augustil 1951 Tallinnas) on eesti arhitekt.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Marika Lõoke · Näe rohkem »

Marju Mutsu

Marju Mutsu (kodanikunimega Mutso, 6. juuli 1941 Tallinn – 4. jaanuar 1980 Tallinn) oli eesti graafik ja aforistMait Talts,, Nukits 2011, lk 33-36 (vaadatud 05.07.2023).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Marju Mutsu · Näe rohkem »

Marmor-oksasikk

Marmor-oksasikk (Pogonocherus hispidulus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Marmor-oksasikk · Näe rohkem »

Mart-Ivo Eller

Mart-Ivo Eller (24. juuli 1936 – 18. november 2003) oli eesti kunstiajaloolane.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Mart-Ivo Eller · Näe rohkem »

Martti Kalda

Martti Kalda Martti Kalda (sündinud 1. oktoobril 1973 Tallinnas) on eesti orientalist ja tõlkija.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Martti Kalda · Näe rohkem »

Mati Õun

Mati Õun raamatu "101 Eesti lahingut" esitlusel Rahva Raamatus 3. oktoobril 2012 Mati Õun (sündinud 17. juulil 1942 Tallinnas) on eesti sõjaajaloo raamatute autor ja sporditegelane.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Mati Õun · Näe rohkem »

Mägi-kanepilind

Mägi-kanepilind (Linaria flavirostris) on vintlaste sugukonda ohakalinnu perekonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Mägi-kanepilind · Näe rohkem »

Mägikiur

Mägikiur (Anthus spinoletta) on linnuliik västriklaste sugukonnast kiuru perekonnast.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Mägikiur · Näe rohkem »

Männi-käbilind

Männi-käbilinnu muna Männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus) on linnuliik vintlaste sugukonnast käbilinnu perekonnast.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Männi-käbilind · Näe rohkem »

Männi-koorelutikas

Männi-koorelutikas (Aradus cinnamomeus) on lutikaliste alamseltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Männi-koorelutikas · Näe rohkem »

Männi-puidusikk

Männi-puidusikk (Monochamus galloprovincialis) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Männi-puidusikk · Näe rohkem »

Männi-puiduvaablane

Männi-puiduvaablane (Sirex noctilio) on kiletiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Männi-puiduvaablane · Näe rohkem »

Männipihklane

Männipihklane (Pissodes pini) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Männipihklane · Näe rohkem »

Mügrijooksik

Mügrijooksik (Broscus cephalotes) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Mügrijooksik · Näe rohkem »

Mündi-helkpoi

Mündi-helkpoi (Chrysolina polita) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Mündi-helkpoi · Näe rohkem »

Müntimiskoda

Müntimiskoda (ka mündikoda, müntla, vermimiskoda) on töökoda, kus tehakse (vermitakse) metallist münteUno Mereste, 2003.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Müntimiskoda · Näe rohkem »

Mõisahoone

Mõisahoone oli mõisa pidamiseks rajatud ehitis.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Mõisahoone · Näe rohkem »

Mõisate ülevõtmine

Mõisate ülevõtmine oli 20. sajandil Venemaa Nõukogude Vabariigis endistel Venemaa keisririigi aladel toimunud protsess, mille käigus võeti üle mõisnike, kirikute ja kloostrite maavaldused.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Mõisate ülevõtmine · Näe rohkem »

Mehhaniseerimine

Mehhaniseerimine on protsess, mille käigus inimese kehaline ja vaimne töö asendatakse masinate tööga.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Mehhaniseerimine · Näe rohkem »

Meierei

Eestis tegutsesid meiereid paljude mõisate juures. Pildil on kunagine Sangaste mõisa meierei 1878. aastal asutatud Vana-Kuuste meierei oli Eesti esimene koorelahutajaga meierei Meierei ehk piimatalitus on piimatööstusettevõte, mis varub piima ja valmistab sellest piimatooteid.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Meierei · Näe rohkem »

Mereõigus

Mereõigus on õigusnormide kogum, mis sätestab eelkõige kaubandusliku meresõiduga seostuvad õigussuhted.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Mereõigus · Näe rohkem »

Merekeele nõukoda

Merekeele nõukoda on merendusterminoloogiaga tegelev Eesti ühiskondlik organisatsioon (komisjon, nõukoda).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Merekeele nõukoda · Näe rohkem »

Merekeemia

Merekeemia on hüdrokeemia valdkond, mis tegeleb merevees lahustunud soolade, gaaside ja orgaaniliste ühendite analüüsiga, nende ajalis-ruumilise jaotumuse kirjeldamisega ning seletamisega keemiliste protsesside põhjal.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Merekeemia · Näe rohkem »

Mereleksikon

"Mereleksikon" on 1996.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Mereleksikon · Näe rohkem »

Mereväebaas

Prantsusmaa mereväe baas Réunionis Mereväebaas on mere ranniku piirkond ja selle rannikuga piirnev akvatoorium, kus asub ja kus saab manööverdada sõjalaevastik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Mereväebaas · Näe rohkem »

Merihärg

Merihärg (Myoxocephalus quadricornis) on võldaslaste sugukonda kuuluv kalaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Merihärg · Näe rohkem »

Merike Männi

Merike Männi (paremal) oma õpilase Mare Kelpmaniga Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastaauhindade jagamiselFoto: Ave Maria Mõistlik, 28. märts 2012 Merike Männi (õieti Viivi-Merike Männi; kuni 1961 Vilipere; sündinud 11. veebruaril 1936) on eesti endine ujuja, tekstiilikunstnik ja kunstipedagoog.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Merike Männi · Näe rohkem »

Meripühvel

Meripühvel (Taurulus bubalis, ka Cottus bubalis) on võldaslaste sugukonda kuuluv kala, meripühvli perekonna (Taurulus) ainus liik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Meripühvel · Näe rohkem »

Meririsla

Meririsla Meririsla ehk merirüdi (Calidris maritima) on kurvitslaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Meririsla · Näe rohkem »

Meritint

Meritint (Osmerus eperlanus) on tintlaste sugukonda kuuluv kalaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Meritint · Näe rohkem »

Merivarblane

Merivarblane (Cyclopterus lumpus) on kala merivarblaslaste sugukonnast, merivarblase perekonna (Cyclopterus) ainus liik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Merivarblane · Näe rohkem »

Merivart

Isane merivart Merivart (Aythya marila) on partlaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Merivart · Näe rohkem »

Merivälja kai

Tormise ilmaga pakuvad Merivälja muula ründavad lained huvitavat vaatepilti Merivälja kai (aprill, 2010) Merivälja kai ehk Merivälja muul on kai (muul) Tallinnas Pirita linnaosas Merivälja asumis Miiduranna neeme lähedal.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Merivälja kai · Näe rohkem »

Mesilasehunt

Mesilasehunt (Philanthus triangulum) on kiletiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Mesilasehunt · Näe rohkem »

Mesostoma

''Mesostoma ehrenbergii'' Mesostoma on ripsusside perekond.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Mesostoma · Näe rohkem »

Metsa-tondihobu

Metsa-tondihobu (Aeshna cyanea) kiililiste seltsi ja tondihobulaste sugukonda kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Metsa-tondihobu · Näe rohkem »

Metsaamet

Metsaamet oli aastatel 1990–2000 Keskkonnaministeeriumi haldusalas tegutsenud valitsusasutus.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Metsaamet · Näe rohkem »

Metsaülem

Metsaülem on mingi metsaala (Eestis harilikult riigimetskonna) majandamist ja korraldamist juhtiv metsandustegelane.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Metsaülem · Näe rohkem »

Metsakaitse

Metsakaitse on metsanduse haru, mis tegeleb looduslike (nt metsakahjurid, puuhaigused) ja inimtekkeliste metsakahjustuste uurimise, vältimise ja tõrjega.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Metsakaitse · Näe rohkem »

Metsakasvatus

Metsakasvatus on nii metsamajanduslik tegevus kui ka metsateaduse haruEesti maaelu entsüklopeedia (L–Ü), 2009.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Metsakasvatus · Näe rohkem »

Metsakibun

pisi Metsakibun (Chrysops caecutiens) on kahetiivaliste seltsi kuuluv putukaliik pimeparmu perekonnast.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Metsakibun · Näe rohkem »

Metsakorraldus

Metsakorraldus on metsanduse valdkond, mis hõlmab metsade majandamise kavandamise ja selleks vajalike abinõude süsteemi.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Metsakorraldus · Näe rohkem »

Metsaliivikas

Metsaliivikas (Cicindela sylvatica) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Metsaliivikas · Näe rohkem »

Metsamaa

Metsamaa on metsamajanduslikuks tegevuseks kasutatav maa-ala.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Metsamaa · Näe rohkem »

Metsapiir

Metsapiir on metsavööndi põhja-, lõuna- või kõrguspiir.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Metsapiir · Näe rohkem »

Metsateadus

Tallinna Ülikooli ja Chiba Ülikooli teadurid kaardistamas metsa kolmemõõtmelist struktuuri. Luidja, Hiiumaa Metsateadus on teadusharu, mille peamiseks uurimisobjektiks on metsad.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Metsateadus · Näe rohkem »

Metsavalve

Metsavalve oli Eestis tegutsenud riigiteenistus, mis jälgis metsa seisukorda ja metsakasutuse õiguspärasust.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Metsavalve · Näe rohkem »

Metsik kanep

Metsik kanep (Cannabis ruderalis) on taimeliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Metsik kanep · Näe rohkem »

Metsnik

Metsnik on ametnik, kes otseselt korraldab metsade majandamist, keskkonnakaitset ja jahindust.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Metsnik · Näe rohkem »

Metsnugis

Metsnugis (Martes martes) on kärplaste sugukonda nugise perekonda kuuluv kiskja.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Metsnugis · Näe rohkem »

Metsporgand

Metsporgand (Daucus carota) on sarikaliste sugukonda porgandi perekonda kuuluv kaheaastane rohttaim.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Metsporgand · Näe rohkem »

Metstilder

Metstilder Metstilder (Tringa ochropus) on kurvitslaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Metstilder · Näe rohkem »

Mihkel Kampmaa

Mihkel Kampmaa (kuni aastani 1936 Kampmann; 28. märts 1867 Sauga vald, Pärnumaa – 30. september 1943 Tartu) oli eesti kirjandusloolane, koolikirjanik ja pedagoog, kelle neljaköiteline teos "Eesti kirjandusloo peajooned" (1912–36) pani aluse eesti kirjanduse ajaloo põhjalikumale uurimisele.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Mihkel Kampmaa · Näe rohkem »

Miia Masso

Miia Masso (sündinud 14. jaanuar 1940 Tartu) on eesti arhitekt.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Miia Masso · Näe rohkem »

Mikroelemendid

Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikeses koguses (võrrelduna makroelementidega).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Mikroelemendid · Näe rohkem »

Mikrokliima

Mikrokliima on väikese maa-ala (põllu, künkanõlva, metsalagendiku) maapinnalähedase õhukihi kliima.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Mikrokliima · Näe rohkem »

Mikroobitoksiinid

Mikroobitoksiinid on toksiinid, mida elutegevuse käigus toodavad bakterid (bakteritoksiinid), viirused või mikroseened.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Mikroobitoksiinid · Näe rohkem »

Mimees (bioloogia)

Mimees ehk mimetism on loomade kaitsekohastumuse tüüp, mis väljendub nende käitumise ja välimuse sarnanemisega mingi elutu (näiteks kiviga) või elus objektiga (teise loomaga).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Mimees (bioloogia) · Näe rohkem »

Mimikri

Mimikri näiteks võib olla nii taustaga ühte sulav liblikas kui ka erksavärviline liblikas, mis sarnaneb mõne mürgise ja söödamatu liblikaliigiga Mimikri on kohastumuse tüüp, mis väljendub organismi (looma, taime) tunnuste sarnanemises teise liigi tunnustega, keskkonnaelemendiga või kummagi üldistusega.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Mimikri · Näe rohkem »

Mitmikgalaktika

Pegasuse tähtkujus paiknev mitmikgalaktika Stephani kvintett Mitmikgalaktika (inglise keeles compact group) on galaktikasüsteem, mis koosneb mitmest üksteise lähedal paiknevast ja seetõttu tugevasti mõjutavast galaktikast.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Mitmikgalaktika · Näe rohkem »

Mitmikisadus

Mitmikisaduseks(inglise keeles multiple paternity) loetakse tavaliselt loomadel (putukad, kalad, roomajad, linnud ja imetajad) polügaamia (sh polüandria) tulemusel sündinud järglaste erilist geneetilist kooslust, kus järglaste geenid (ja/või teised molekulaarsed markerid) on seostatavad mitme isase geenidega.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Mitmikisadus · Näe rohkem »

Molekulipilv

tähed, mis lähima mitme miljoni aasta jooksul oma intensiivse valgusega hävitavad selle molekulipilve Molekulipilv ehk molekulaarpilv (inglise keeles molecular cloud) on tähtedevahelise pilve tüüp, mille tihedus ja suurus võimaldavad, et selles moodustuksid molekulid, tavaliselt molekulaarne vesinik (H2).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Molekulipilv · Näe rohkem »

Moonakamaja

Kostivere mõisa moonakamaja Kaiavere mõisa moonakamaja varemed Valkla mõisa moonakamaja Moonakamaja, ka moonamaja, oli mõisa moonakate elumaja.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Moonakamaja · Näe rohkem »

Moonakas

Moonakas ehk mõisamoonakas ehk moonamees (Lõuna-Eestis ka moonakene) oli mõisa põllutööline 19. sajandist kuni 20. sajandi esimeste kümnenditeni.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Moonakas · Näe rohkem »

Mootor

Sisepõlemismootor Mootor (ladina keeles motor 'liigutaja') on masin, mis muundab mingit liiki energiat mehaaniliseks tööks.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Mootor · Näe rohkem »

Mootor (ettevõte)

OÜ Mootor oli Tallinnas 1926–1940 tegutsenud transpordiettevõte.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Mootor (ettevõte) · Näe rohkem »

Mudanepp

Mudanepp Mudanepi muna Mudanepp (Lymnocryptes minimus) on kurvitslaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Mudanepp · Näe rohkem »

Mudastumine

Mudastumine Neuhaus (Oste) sadamas Saksamaal Mudastumine ehk täissettimine on sette kogunemine veekogudesse või veejuhtmesse.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Mudastumine · Näe rohkem »

Mudatuplased

Tubifex tubifex Mudatuplased (Tubificidae) on väheharjasusside klassi kuuluv sugukond.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Mudatuplased · Näe rohkem »

Muhu

Muhu on saar Saare maakonnas.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Muhu · Näe rohkem »

Muldpink

Muldpink, Lõuna-Eestis ka mulder) oli rehielamus rehetoa, hiljem ka kambrite välisseinte äärde rajatud madal muldvall, mida ääristas palk või kivirida.Eesti rahvakultuuri leksikon (3.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Muldpink · Näe rohkem »

Mullamurelane

Kiirluup video suuremat putukat liigutavatest mullamurelastest Mullamurelane (Lasius niger) on kiletiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Mullamurelane · Näe rohkem »

Must auk

Esimene musta augu jäädvustus inimkonna ajaloos Gravitatsiooniläätse simulatsioon Gravitatsioonilise läätse nähtus moonutab tausta (Suur Magellani Pilv) musta augu ümbruses '''(kunstniku interpretatsioon / tõlgendus)'''. Seni pole astronoomidel õnnestunud saada ülesvõtet, kus oleks gravitatsiooniline lääts nii ilmekalt näha Must auk on aegruumi piirkond, millest lähtuv gravitatsioon on nii tugev, et sellest ei pääse välja miski, isegi mitte valgus, millel on mass (ei aine ega ka elektromagnetkiirgus, küll aga siiski Hawkingi kiirgus).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Must auk · Näe rohkem »

Must belladonna

Karumustika marjad Must belladonna ehk karumustikas (Atropa belladonna) on mitmeaastane taim maavitsaliste sugukonnast.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Must belladonna · Näe rohkem »

Must pässik

Must pässik (Inonotus obliquus) on seeneliik pässiku perekonnast.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Must pässik · Näe rohkem »

Must-harksaba

Must-harksaba Must-harksaba (Milvus migrans) on haugaslaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Must-harksaba · Näe rohkem »

Must-lehemardikas

Must-lehemardikas (Luperus longicornis) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Must-lehemardikas · Näe rohkem »

Must-nahkpoi

Must-nahkpoi (Galeruca tanaceti) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Must-nahkpoi · Näe rohkem »

Must-raisamatja

Must-raisamatja (Nicrophorus humator) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Must-raisamatja · Näe rohkem »

Mustjalg-tüll

Mustjalg-tüll Mustjalg-tüll ehk meritüll (Charadrius alexandrinus) on tülllaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Mustjalg-tüll · Näe rohkem »

Mustkael-pütt

Mustkael-pütt (Podiceps nigricollis) on linnuliik pütlaste sugukonnas.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Mustkael-pütt · Näe rohkem »

Mustpugu-rästas

Mustpugu-rästas Mustpugu-rästas (Turdus ruficollis) on rästaslaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Mustpugu-rästas · Näe rohkem »

Mustsaba-vigle

Mustsaba-vigle Mustsaba-vigle muna Mustsaba-vigle (Limosa limosa) on kurvitslaste sugukonda vigle perekonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Mustsaba-vigle · Näe rohkem »

Mutikirp

Mutikirp (Hystrichopsylla talpae) on kirbuliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Mutikirp · Näe rohkem »

Mutt

Mutt ehk euroopa mutt ehk harilik mutt ehk tavamutt (Talpa europaea) on mutlaste sugukonda muti perekonda kuuluv imetaja.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Mutt · Näe rohkem »

Muuseuminäkk

Muuseuminäkk (Anthrenus museorum) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Muuseuminäkk · Näe rohkem »

Naeri-lehevaablane

Naeri-lehevaablane (Athalia rosae) on lehevaablaste sugukonda kuuluv kiletiivaline.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Naeri-lehevaablane · Näe rohkem »

Nahkjooksik

Nahkjooksik (Carabus coriaceus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Nahkjooksik · Näe rohkem »

Nahksikk

Nahksikk (Prionus coriarius) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Nahksikk · Näe rohkem »

Narva maantee (Tallinn)

Narva maantee on üks Tallinna peamagistraaltänavaid.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Narva maantee (Tallinn) · Näe rohkem »

Narva Püha Anna klooster

Narva Püha Anna klooster oli dominiiklaste klooster keskaegses Narvas.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Narva Püha Anna klooster · Näe rohkem »

Nastiklased

Nastiklased (Colubridae) on madude liigirohkeim sugukond.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Nastiklased · Näe rohkem »

Nattereri lendlane

Nattereri lendlane (Myotis nattereri) on nahkhiirlaste sugukonda kuuluv käsitiivaline.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Nattereri lendlane · Näe rohkem »

Naturaaltasu

Naturaaltasu ehk loonustasu on millegi eest tasumine kaupade või teenustega (see tähendab natuuras), aga mitte rahaga.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Naturaaltasu · Näe rohkem »

Naturalisatsioon (bioloogia)

Naturalisatsioon on (bioloogias kasutatava mõistena) võõrliikide kodunemine.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Naturalisatsioon (bioloogia) · Näe rohkem »

Näps-jõgihobu

Näps-jõgihobu (Onychogomphus forcipatus) kiililiste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Näps-jõgihobu · Näe rohkem »

Närbumisniiskus

Närbumisniiskus ehk närbumispunkt on mulla veesisaldus, mille puhul taim ei suuda mullast vett omastada.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Närbumisniiskus · Näe rohkem »

Nõelhark

Nõelhark (Ranatra linearis) lutikaliste alamseltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Nõelhark · Näe rohkem »

Nõgese-lehekärsakas

Nõgese-lehekärsakas (Phyllobius pomaceus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Nõgese-lehekärsakas · Näe rohkem »

Nõgi-tormilind

Nõgi-tormilinnu muna Nõgi-tormilind (Bulweria bulwerii) on linnuliik tormilindlaste sugukonnast.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Nõgi-tormilind · Näe rohkem »

Nõlva-lehelind

Nõlva-lehelind Nõlva-lehelind ehk rohe-lehelind (Phylloscopus trochiloides) on põõsalindlaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Nõlva-lehelind · Näe rohkem »

Nõmmekimalane

Nõmmekimalane Nõmmekimalane (Bombus jonellus) on mesilaslaste sugukonda kuuluv putukas.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Nõmmekimalane · Näe rohkem »

Nõmmekiur

Nõmmekiur (Anthus campestris) on linnuliik västriklaste sugukonnast kiuru perekonnast.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Nõmmekiur · Näe rohkem »

Nõmmeliivikas

Nõmmeliivikas (Cicindela hybrida) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Nõmmeliivikas · Näe rohkem »

Nõmmetirts

Nõmmetirts (Bryodemella tuberculata) sihktiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Nõmmetirts · Näe rohkem »

Neeme Vaarpuu

Neeme Vaarpuu (sündinud 12. mail 1957 Tallinnas) on eesti arhitekt.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Neeme Vaarpuu · Näe rohkem »

Nelikant-kaldauss

Nelikant-kaldauss (Eiseniella tetraedra) on rõngusside hõimkonda kuuluv liik väheharjasusside klassist.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Nelikant-kaldauss · Näe rohkem »

Nelitähn-võsajooksik

Nelitähn-võsajooksik (Dromius quadrimaculatus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Nelitähn-võsajooksik · Näe rohkem »

Nieburi rahu

Nieburi rahu oli 1392 Hansa Liidu ja Novgorodi vabariigi esindajate vahel sõlmitud kaubanduslepingTallinna entsüklopeedia.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Nieburi rahu · Näe rohkem »

Nigul Maatsoo

Nigul Maatsoo (kuni 1936 Nikolai Matsov; 26. detsember 1902 Tallinn – 11. november 1967 Tallinn) oli eesti poksija ning poksitreener ja -tegelane.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Nigul Maatsoo · Näe rohkem »

Nigulas Kimberg

Nigulas Kimberg (22. november 1801 – 23. oktoober 1866) oli Harilaiu esimene kõrtsmik ja majakavaht.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Nigulas Kimberg · Näe rohkem »

Niidu-kaelustäks

Niidu-kaelustäks Niidu-kaelustäks (Saxicola maurus) on rästaslaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Niidu-kaelustäks · Näe rohkem »

Niidu-rohulutikas

Niidu-rohulutikas (Lygus rugulipennis) lutikaliste alamseltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Niidu-rohulutikas · Näe rohkem »

Niidukiur

Niidukiur ehk stepi-niidukiur (Anthus richardi, ka Anthus novaeseelandiae richardi) on linnuliik västriklaste sugukonnast kiuru perekonnast.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Niidukiur · Näe rohkem »

Niidumardikas

Niidumardikas (Dascillus cervinus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Niidumardikas · Näe rohkem »

Niidumurelane

Niidumurelane (Lasius flavus) on kiletiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Niidumurelane · Näe rohkem »

Niidurautsik

Niidurautsik (Myrmica rubra) on kiletiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Niidurautsik · Näe rohkem »

Niisutus

Metsa niisutamine. Metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise eksperiment SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna maadel. Niisutus (ka kastmine ja irrigatsioon) on mingi maa-ala (enamasti põllu) kunstlik veega kastmine.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Niisutus · Näe rohkem »

Niitmine

Rohumaa niitmine moodsat tehnikat kasutades (2007) Vikatiga niitmine Tartu lodjakoja juures Niitmine on vikatiga lüües või niidukiga töötades taimede maha lõikamine, enamasti nende juure lähedalt; (vaadatud 14.05.2018) ühtlasi rohumaade hooldus- ja saagikoristusvõte.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Niitmine · Näe rohkem »

Nikolai Aksinin

Nikolai Aksinin (vene keeles Николай Михайлович Аксинин; 1. mai 1925 Glamazdino, Glamazdino vald, Dmitrijevi maakond, Kurski kubermang (praegu Homutovka rajoon, Kurski oblast) – 8. aprill 1993 Tallinn) oli Nõukogude Liidu sõjaväelane (kindralmajor) ja Eesti NSV poliitik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Nikolai Aksinin · Näe rohkem »

Nikolai Karklin

Nikolai Karklin (lätipäraselt Nikolajs Kārkliņš; 17. detsember 1911 Nõmmküla vald, Ambla kihelkond, Järvamaa – 21. august 1999 Montréal) oli läti päritolu eesti maadleja, kes võitis Euroopa meistrivõistlustel (1938) hõbemedali Kreeka-Rooma maadluse poolraskekaalus.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Nikolai Karklin · Näe rohkem »

Nikolai Thamm noorem

Nikolai Ludwig Jakob Thamm, (ka Nikolai Tamm; 31. mai/13. juuni 1867 Peterburi – 21. detsember 1948 Aschersleben, Saksi-Anhalt) oli Eesti arhitekt.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Nikolai Thamm noorem · Näe rohkem »

Nikolai Thamm vanem

Johann Nicolai Thamm (3. aprill 1834 Tallinn – 5. august 1907 Tallinn) oli Eesti arhitekt.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Nikolai Thamm vanem · Näe rohkem »

Nirk

Nirk ohtu tajumas Nirk (Mustela nivalis) on kärplaste sugukonda kuuluv väike kiskja, kõige väiksem tänapäevane kiskjaline.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Nirk · Näe rohkem »

Nisu

Idandid Nisuterad Nisupead Nisust valmistatud bulgur Nisutooted Nisu (Triticum) on kõrreliselaadsete seltsi kõrreliste sugukonda kuuluv taimede perekond.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Nisu · Näe rohkem »

Nivikool

Nivikoolid on sulaval lumel elavad loomad.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Nivikool · Näe rohkem »

Nolgus

Nolgus (Myoxocephalus scorpius) on võldaslaste sugukonda kuuluv kalaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Nolgus · Näe rohkem »

Noorkala

Noorkala on kala, kes pole suguküps.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Noorkala · Näe rohkem »

Noorte Majandusteadlaste Klubi

Noorte Majandusteadlaste Klubi (lühend NMK) oli Eesti Majandusteaduse Seltsi (EMS) noorliikmeid ühendav organisatsioon.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Noorte Majandusteadlaste Klubi · Näe rohkem »

Normipäev

Normipäev oli Nõukogude ajal kolhooside inimtöökulu arvestusühik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Normipäev · Näe rohkem »

Norra-metsaherilane

Norra-metsaherilane (Dolichovespula norwegica) on kiletiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Norra-metsaherilane · Näe rohkem »

Nurganaine

Nurganaine (Tartu murdes nukanaine, Võru murdes nulganaineVäike murdesõnastik) oli vanemal ajal lapsevoodis olev naine, sünnitaja või äsja sünnitanuEesti keele seletav sõnaraamat.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Nurganaine · Näe rohkem »

Nurme-rohulutikas

Nurme-rohulutikas (Lygus pratensis) lutikaliste alamseltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Nurme-rohulutikas · Näe rohkem »

Oa-lehetäi

Oa-lehetäi (Aphis fabae) on nokaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Oa-lehetäi · Näe rohkem »

Oblikapoi

Oblikapoi (Gastrophysa viridula) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Oblikapoi · Näe rohkem »

Odaliidrik

Odaliidrik (Coenagrion hastulatum) on kiililiste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Odaliidrik · Näe rohkem »

Oder

Illustratsioon Kahe- (''Hordeum distichon'') ja kuuerealine oder (''Hordeum vulgare'' var. ''hexastichon'') Odrapõld Odrast ja kaerast valmistatud toidud Oder ehk harilik oder ehk kesv (Hordeum vulgare) on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Oder · Näe rohkem »

Ohakapahakärbes

Ohakapahakärbes (Urophora cardui) on kahetiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ohakapahakärbes · Näe rohkem »

Ohvitseridekogu

Ohvitseridekogu on väeosa vm sõjalise rühmituse ohvitsere ühendav organisatsioon.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ohvitseridekogu · Näe rohkem »

Oivi Vare

Oivi Vare (kuni 1959 Oivi Loorits; 4. märts 1930 Viljandi – 19. november 1997 Tallinn) oli eesti tekstiili- ja moekunstnik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Oivi Vare · Näe rohkem »

Okaspuu-hiilatriinu

Okaspuu-hiilatriinu (Glischrochilus quadripunctatus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Okaspuu-hiilatriinu · Näe rohkem »

Okaspuu-kooresikk

Okaspuu-kooresikk (Rhagium inquisitor) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Okaspuu-kooresikk · Näe rohkem »

Okeanograafia

Okeanograafia ehk okeanoloogia on hüdroloogia haru.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Okeanograafia · Näe rohkem »

Olaf Luiga

Olaf Luiga (23. august 1908 Omsk – 5. juuli 1939 Tartu)"Kopsuvähk murdis O. Luiga".

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Olaf Luiga · Näe rohkem »

Olümpia (spordiselts)

Olümpia oli Tallinnas tegutsenud spordiselts.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Olümpia (spordiselts) · Näe rohkem »

Ole Ehelaid

Ole Ehelaid (perekonnanimi aastani 1938 Eheland; 1. mai 1913 Tallinn – 2. september 2003) oli eesti skulptor.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ole Ehelaid · Näe rohkem »

Oleg Kotšenovski

Oleg Kotšenovski (27. jaanuar 1929 Tallinn – 31. august 2014) oli eesti arhitekt ja arhitektuuriteoreetik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Oleg Kotšenovski · Näe rohkem »

Olga Bruns

Olga Bruns (vene keeles Ольга Владимировна Брунс; 19. märts 1929 Moskva, Vene NFSV – 21. detsember 2003 Tallinn) oli vene päritolu Eesti arhitekt.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Olga Bruns · Näe rohkem »

Oliiviõli

Oliiviõli Oliiviõli (ladina keeles oleum olivarium, olivae oleum; lüh ol oliv) on õlipuu (Olea europaea L.) viljadest saadud taimeõli.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Oliiviõli · Näe rohkem »

Olmereovesi

Olmereovesi ehk majapidamisreovesi on köökides, pesumajades, pesuruumides, WCdes, vannitubades vms paikades tekkiv reovesi.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Olmereovesi · Näe rohkem »

Oravamäe park

Oravamäe park (mai 2014) Oravamäe park on park Tallinnas Nõmme linnaosas Liiva asumis Rulli tänava ääres.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Oravamäe park · Näe rohkem »

Oskar Amberg

Oskar Amberg (29. detsember 1878 Meeri vald, Nõo kihelkond, Tartumaa – 24. oktoober 1963 Lübeck) oli Eesti poliitik, insener ja ettevõtja.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Oskar Amberg · Näe rohkem »

Oskar Kallis

Oskar Kallis (23. november 1892 Tallinn – 1. jaanuar 1918 Jalta) oli eesti maalikunstnik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Oskar Kallis · Näe rohkem »

Oskar Kaplur

Oskar Kaplur (20. september 1889 Tallinn – 20. september 1962 Moskva) oli eesti ja Venemaa maadleja, Euroopa meister amatööride seas ja maailmameister elukutseliste seas.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Oskar Kaplur · Näe rohkem »

Osvald Käpp

Osvald Käpp Osvald Käpp (17. veebruar 1905 Tallinn – 22. detsember 1995 New York) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 vabamaadluse kergekaalus, EM-hõbe 1926 ja -pronks 1927 Kreeka-Rooma maadluse kergekaalus.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Osvald Käpp · Näe rohkem »

Otsa talu kalmistu

Otsa talu kalmistu on kalmistu Ambla kihelkonnas Järvamaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Läste külas Tapa vallas Lääne-Viru maakonnas.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Otsa talu kalmistu · Näe rohkem »

Otto Pius Hippius

Otto Pius Hippius (5. mai (vkj) / 17. mai 1826 Peterburi – 29. august (vkj) / 10. september 1883 Kaplokka küla Parkala suvitusasulas, Peterburi kubermang) oli baltisaksa arhitekt.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Otto Pius Hippius · Näe rohkem »

Otto Pohla

Otto Pohla (20. märts 1899 Kirna-Kohatu vald, Hageri kihelkond, Harjumaa – 1942) oli eesti maadleja.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Otto Pohla · Näe rohkem »

Otu Ibius

Otu Ibius (kuni 1936 Otto Ibius; 17. märts 1904 Soosaare vald, Kolga-Jaani kihelkond, Viljandimaa – 26. juuni 1975 Tartu) oli eesti õigusteadlane, ajaloolane ja karskustegelane.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Otu Ibius · Näe rohkem »

Paavo Kivine

Paavo Kivine (sündinud 19. novembril 1939 Esna vallas Järvamaal) on eesti ajakirjanik ja spordipublitsist, kirjastaja ning endine kergejõustiklane.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Paavo Kivine · Näe rohkem »

Padu-roolind

Padu-roolind Padu-roolind (Acrocephalus agricola) on põõsalindlaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Padu-roolind · Näe rohkem »

Pahk

Tamme pahk thumb Pahk, ka gall ja granuloom on farmaatsias ja bioloogias termin, mis tähistab mõnede taimede lehtedel, võrsetel, okstel või tüvel putuka elutegevuse tagajärjel taimekoest kujunenud kasvajataolisi moodustisi.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Pahk · Näe rohkem »

Paju-kollapoi

Paju-kollapoi (Lochmaea caprea) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Paju-kollapoi · Näe rohkem »

Paju-pahkkärsakas

Paju-pahkkärsakas (Curculio salicivorus, sünonüüm Archarius salicivorus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Paju-pahkkärsakas · Näe rohkem »

Pajupill

Pajukoorest valmistatud vilepill Pajupill on pajukoorest valmistatud ja sõrmeavadeta või 3–4 sõrmeavaga karjasepill.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Pajupill · Näe rohkem »

Palk

Palk ehk töötasu ehk teenistus on töö tegemise eest makstav rahaline või aineline tasu.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Palk · Näe rohkem »

Pargisikk

Pargisikk (Rhamnusium bicolor) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Pargisikk · Näe rohkem »

Park

Kadrioru park on park Tallinnas Park (varasema eestikeelse nimetusega puiestik) on mitmekesise taimestikuga, sealhulgas puude või põõsastega haljasala.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Park · Näe rohkem »

Patkuli vaateplats

Patkuli vaateplats (november 2011) Patkuli vaateplats (juuli 2017) Patkuli vaateplats (ka Patkuli vaateplatvorm) on vaateplatvorm Tallinna vanalinnas aadressil Rahukohtu tänav 5.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Patkuli vaateplats · Näe rohkem »

Paul Härmson

Paul-Friedrich Härmson (20. mai 1922 Mäksa vald, Tartumaa – 2. juuni 1995) oli eesti arhitekt.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Paul Härmson · Näe rohkem »

Paul Oras

Paul Oras (22. aprill 1897 Kehtna, Eestimaa kubermang – 8. juuli 1943 Moskva, NSV Liit) oli eesti päritolu Nõukogude sõjaväelane (1. järgu sõjaväeinsener), diplomaat.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Paul Oras · Näe rohkem »

Paula Delacherie

Paula Delacherie (neiuna Paula Ilves; 7. aprill 1903 Kehtna – 2. september 2003 Pariis) oli eesti rahvusest Prantsuse arhitekt.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Paula Delacherie · Näe rohkem »

Pääsukärbes

Pääsukärbes (Stenepteryx hirundinis) on kahetiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Pääsukärbes · Näe rohkem »

Pääsukeselutikas

Pääsukeselutikas (Oeciacus hirundinis) lutikaliste alamseltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Pääsukeselutikas · Näe rohkem »

Pähklikärsakas

Pähklikärsakas (Curculio nucum) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Pähklikärsakas · Näe rohkem »

Päris-metsaherilane

Päris-metsaherilane (Dolichovespula sylvestris) on kiletiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Päris-metsaherilane · Näe rohkem »

Pärnassaare kalmistu

Pärnassaare kalmistu värav.Foto: Ründo Mülts, 20. juuli 2012 Pärnassaare kalmistu kabel.Foto: Ründo Mülts, 23. juuli 2012 Pärnassaare kalmistu on kalmistu Rutikvere külas Järva vallas Järva maakonnas, endise haldusjaotuse järgi Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaal.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Pärnassaare kalmistu · Näe rohkem »

Püha basiilik

Püha basiilik (ka tulsi, Ocimum tenuiflorum, sünonüüm Ocimum sanctum) on basiiliku perekonda kuuluv huulõieline taimeliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Püha basiilik · Näe rohkem »

Püksmesilane

Püksmesilane (Dasypoda hirtipes, Dasypoda altercator) on kiletiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Püksmesilane · Näe rohkem »

Püssirahusilm

Püssirahu silm ehk Püssirahusilm on kitsas laevatee osa (silm) Hiiumaa lähedal, Hiiessaare neemest 6 km kirdes Paerahu madala, Püssirahu ja Kakralaiu vahel.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Püssirahusilm · Näe rohkem »

Põõsa-ebakilptäi

Põõsa-ebakilptäi (Parthenolecanium corni) on nokaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Põõsa-ebakilptäi · Näe rohkem »

Põhja-läikkiil

Põhja-läikkiil (Somatochlora arctica) kiililiste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Põhja-läikkiil · Näe rohkem »

Põhja-lehelind

Põhja-lehelind Põhja-lehelind (Phylloscopus borealis) on põõsalindlaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Põhja-lehelind · Näe rohkem »

Põhja-masksäälik

Emaslind Põhja-masksäälik (Geothlypis trichas) on sääliklaste sugukonda masksääliku perekonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Põhja-masksäälik · Näe rohkem »

Põhja-nahkhiir

Põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) on nahkhiirlaste sugukonda kuuluv käsitiivaline.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Põhja-nahkhiir · Näe rohkem »

Põhja-nugivaablane

Põhja-nugivaablane (Orussus abietinus) on kiletiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Põhja-nugivaablane · Näe rohkem »

Põhja-Tallinna linnaosa

Põhja-Tallinn on Tallinna halduslik linnaosa.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Põhja-Tallinna linnaosa · Näe rohkem »

Põhja-tormipääsu

Põhja-tormipääsu Põhja-tormipääsu (Oceanodroma leucorhoa) on tormipääsulaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Põhja-tormipääsu · Näe rohkem »

Põhjatihane

Põhjatihane (Parus montanus, sünonüüm Poecile montanus) on linnuliik tihaslaste sugukonnast tihase perekonnast.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Põhjatihane · Näe rohkem »

Põhk

Põhk on taimevartest, teradeta viljapeadest, lehtedest ja aganatest koosnev pundar (sasi).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Põhk · Näe rohkem »

Põldkimalane

Video toiduotsinguil pikktundel-mesilasest ja põldkimalasest Põldkimalane (Bombus pascuorum) on mesilaslaste sugukonda kuuluv putukas.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Põldkimalane · Näe rohkem »

Põlduba

Põlduba (Vicia faba) on laialt levinud üheaastane kultuurtaim liblikõieliste sugukonnast ja hiireherne (Vicia; või teise süsteemi järgi põldoa – Faba) perekonnast.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Põlduba · Näe rohkem »

Põlluliivikas

Põlluliivikas (Cicindela campestris) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Põlluliivikas · Näe rohkem »

Põllumajanduslik kõrgharidus

Põllumajanduslik kõrgharidus on kõrgharidus põllumajanduse alal.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Põllumajanduslik kõrgharidus · Näe rohkem »

Põllumajanduslik kutseharidus

Põllumajanduslik kutseharidus on selline kutseharidus (põllumajandusega seotud süsteemsete teadmiste, oskuste ja vilumuste kogum), mida saab omandada asjakohases õppeasutuses, ja mis on vajalik põllumajanduserialal töötamiseks.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Põllumajanduslik kutseharidus · Näe rohkem »

Põllumajandusmaa

Põllumajandusmaa (ka põllumajanduslik maa) on maa, kus kasvatatakse põllumajandussaadusi või kus on head põllumajanduslikud ja keskkonnatingimused millegi kasvatamiseksEesti maaelu entsüklopeedia (L–Ü), 2009.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Põllumajandusmaa · Näe rohkem »

Põlvkond (bioloogia)

Põlvkond ehk generatsioon on vaadeldavas populatsioonis olevate isendite rühm, kes on oma ühistest esivanematest sugulusastmelt ühekaugusel ja seega lähedaste vanustega.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Põlvkond (bioloogia) · Näe rohkem »

Peamine Muhu väina laevatee

Peamine Muhu väina laevatee on umbes 50 meremiili pikkune põhja–lõunasuunaline faarvaater läbi Väinamere.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Peamine Muhu väina laevatee · Näe rohkem »

Peedi-pitslutikas

Peedi-pitslutikas (Parapiesma quadratum, ka Piesma quadratum) on lutikaliste alamseltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Peedi-pitslutikas · Näe rohkem »

Peep Jänes

Peep Jänes (2009) Peep Jänes (sündinud 26. detsembril 1936 Rakveres) on eesti arhitekt ja üks olulisemaid modernismi viljelejaid Eesti arhitektuuri ajaloos.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Peep Jänes · Näe rohkem »

Peeter Kimberg

Peeter Kimberg (rahvasuus Hari Peeter; 8. september 1836 – 18. mai 1919) oli Harilaiu majakavaht, Hioma madrus ja Muhu väina loots.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Peeter Kimberg · Näe rohkem »

Peeter Pere

Peeter Pere 2010. aastal Peeter Pere (sündinud 15. juunil 1957 Tartus) on eesti arhitekt ja kunstnik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Peeter Pere · Näe rohkem »

Peeter Volkonski

Peeter Volkonski 2010. aastal. Peeter Volkonski (sündinud 12. septembril 1954) on Eesti muusik (laulja), tõlkija, kirjanik, näitleja ja teatrilavastaja.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Peeter Volkonski · Näe rohkem »

Pehmekaan

Pehmekaan (Boreobdella verrucata) on lamekaanlaste (Glossiphoniidae) sugukonda kuuluv röövtoiduline kaani liik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Pehmekaan · Näe rohkem »

Pelaagisete

Pelaagisetted (ka pelaagiline setend) on avaookeanis moodustunud merepõhja setted.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Pelaagisete · Näe rohkem »

Peremeesorganism

Peremeesorganism (lühemalt peremees) on organism, kelle kehas või kehapinnal elutseb parasiit.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Peremeesorganism · Näe rohkem »

Pigi

Pigi on tahke põlev maavara, puidu või nafta töötlemisel saadud õli või tõrva destilleerimise tahke või viskoosne jääk.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Pigi · Näe rohkem »

Piimjas planaar

Piimjas planaar (Dendrocoelum lacteum) on lameusside hõimkonda kuuluv liik ripsusside klassist.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Piimjas planaar · Näe rohkem »

Piiramine

Saksamaa linnuse piiramine (1590) Piiramine ehk sissepiiramine (ka ümberpiiramine ja nn kotti võtmine) on sõjanduses vastase vägede äralõikamine teistest vägedest, et sissepiiratud väed hävitada või vangi võtta.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Piiramine · Näe rohkem »

Piiritajakärbes

Piiritajakärbes (Crataerina pallida) on kahetiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Piiritajakärbes · Näe rohkem »

Piistaoja talu

Piistaoja talu oli talu Pärnu maakonnas Tori vallas Tani külas (praegu Piistaoja küla).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Piistaoja talu · Näe rohkem »

Pikktundel-mesilane

Video toiduotsinguil pikktundel-mesilasest ja põldkimalasest Pikktundel-mesilane (Eucera longicornis) on kiletiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Pikktundel-mesilane · Näe rohkem »

Pille Jänes

Pille Jänes (sündinud 6. juulil 1965 Tallinnas) on eesti teatri- ja filmikunstnik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Pille Jänes · Näe rohkem »

Pilss

Pilsikaev Pilss ehk nõru ehk veevagu on koht trümmi alumises osas, kuhu koguneb laeva sisemusse sattunud vesi (pilsivesi) ja kust see välja pumbatakse.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Pilss · Näe rohkem »

Piparkook

Piparkooke süüakse tavaliselt jõulude ajal. Pildil Soome piparkoogid Espoos Tavaliselt kaunistatakse piparkooke glasuuriga Piparkook on kook või küpsis, mis on valmistatud siirupiga magustatud ja tugevasti vürtsitatud tainast.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Piparkook · Näe rohkem »

Pirita rannahoone

Pirita rannahoone (september 2012) Pirita rannahoone on ehitis Tallinnas Pirita linnaosas aadressil Supluse puiestee 1.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Pirita rannahoone · Näe rohkem »

Pirita vana kalmistu

Pirita vana kalmistu on kalmistu Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi aadressiga Kloostri tee 9 Pirita linnaosas Tallinnas.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Pirita vana kalmistu · Näe rohkem »

Pisikaan

Pisikaan (Helobdella stagnalis) on lamekaanlaste (Glossiphoniidae) sugukonda kuuluv röövtoiduline kaani liik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Pisikaan · Näe rohkem »

Planariidae

Planariidae on lameusside hõimkonda kuuluv sugukond ripsusside klassist.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Planariidae · Näe rohkem »

Planktoloogia

Planktoloogia ehk planktonoloogia ehk hõljumiteadus on hüdrobioloogia haru, mis uurib veekeskkonnas elutsevaid liikumisvõimetuid või väikese liikumisvõimega veeorganisme – planktereid.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Planktoloogia · Näe rohkem »

Plüü

Plüü (Pluvialis squatarola) on tülllaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Plüü · Näe rohkem »

Plütt

Plütt Plütt (Limicola falcinellus) on kurvitslaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Plütt · Näe rohkem »

Pleuston

Pleuston on veepinnal (pleustaalis triivivate makroskoopiliste veeorganismide kogum. Mitmete pleustoniorganismide osa kehast paikneb vees ja osa õhus. Pleuston on kõige liigirikkam subtroopilistes ja troopilistes meredes. Pleustoni hulka kuuluvad näiteks meripõied ja purilased.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Pleuston · Näe rohkem »

Pluviaal

Pluviaal (ld sõnast pluvia 'vihm') ehk pluviaalperiood on geoloogilises minevikus pms palavvöötmes olnud sademerohke ajajärk, mis kestis tuhandeid aastaid.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Pluviaal · Näe rohkem »

PON-2

PON-2 (varasema nimega ÕGL-2, kirjutatud ka Õ.G.L. 2) oli Eestis 1934.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja PON-2 · Näe rohkem »

Porgandijuur

Porgandijuureks (Dauci radix; Dauci carotae radix) nimetatakse aedporgandi maa-alust saadust, mida kasutatakse kodumajapidamistes ja töönduslikult droogina (ravimtaimena) väga erinevatel eesmärkidel ja valmistusviisidel.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Porgandijuur · Näe rohkem »

Porgandikärbes

Porgandikärbes (Chamaepsila rosae) on kahetiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Porgandikärbes · Näe rohkem »

Prügikalad

Prügikalad on väikesed, inimesele väheväärtuslikud ja seepärast veekogus soovimatud kalad.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Prügikalad · Näe rohkem »

Priit Põldroos

Priit Põldroos (õieti Johannes Friedrich Põldroos; 11. jaanuar 1902 Nissi vald, Tabara – 28. juuli 1968) oli eesti lavastaja, näitleja, teatripedagoog ja kirjamees.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Priit Põldroos · Näe rohkem »

Priit Tomson

Priit Tomson (sündinud 3. novembril 1942 Tallinnas) on endine eesti ja Nõukogude Liidu korvpallur, kes mängis aastatel 1963–1976 Kalevi esindusmeeskonnas ja Eesti koondises ning võitis Nõukogude Liidu korvpallikoondisega tiitlivõistlustelt seitse medalit.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Priit Tomson · Näe rohkem »

Produktiivsus (bioloogia)

Produktiivsus ehk tootlikkus ehk bioloogiline produktiivsus on biosüsteemi (organismi, koosluse vm) biomassi sünteesimise määr ehk biosüsteemi bioproduktsioonivõime.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Produktiivsus (bioloogia) · Näe rohkem »

Produtsent (bioloogia)

Produtsendid ehk tootjad on organismid (autotroofid), kes anorgaanilistest ainetest sünteesivad orgaanilisi aineid.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Produtsent (bioloogia) · Näe rohkem »

Pronksaardlane

Pronksaardlane (Buprestis rustica) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Pronksaardlane · Näe rohkem »

Proovikoda

Proovikoda on asutus, mis kontrollib ja märgistab väärismetallist esemete ehedust ja kaalude jt mõõteriistade täpsustUno Mereste, 2003.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Proovikoda · Näe rohkem »

Pruss

12 cm × 10 cm prussid Pruss on palgist saadud saematerjal, mille külgmised osad (pindlauad) on ära saetud.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Pruss · Näe rohkem »

Pruun-roostejooksik

Pruun-roostejooksik (Leistus ferrugineus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Pruun-roostejooksik · Näe rohkem »

Pruun-suurkõrv

Pruun-suurkõrv (Plecotus auritus) on nahkhiirlaste sugukonda kuuluv käsitiivaline.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Pruun-suurkõrv · Näe rohkem »

Psammon

Psammon on veekogu niiske kaldaliiva pinnal ja selle õhukest ülakihti asustavate mikroskoopiliste veeorganismide kogum.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Psammon · Näe rohkem »

Psühhotrauma

Psühhotrauma on negatiivsetest emotsioonidest küllastunud elamus.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Psühhotrauma · Näe rohkem »

Pseudolitoraal

Pseudolitoraal (inglise pseudolittoral) on veetasemete kõikumise vöönd sisemeredes (nt Läänemeres), kus looded on väga nõrgad.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Pseudolitoraal · Näe rohkem »

Puhaskasurubla

Puhaskasurubla (ka: puhtakasurubla, maarubla) on endisaegne maa tulukuse hindamiseks ja maksustamiseks kasutatud ühik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Puhaskasurubla · Näe rohkem »

Puhkeseisund

Puhkeseisund ehk dormantsus on elusorganismide füsioloogiline seisund, mis avaldub nende normaalsest madalamas ainevahetustasemes, organismi tunduvalt väiksemas veevajaduses ja muudes eluavaldustes.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Puhkeseisund · Näe rohkem »

Puhmas

thumb Puhmas ehk kääbuspõõsas (varasemas eesti keeles ka jässikpõõsas) on puittaimede eluvorm.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Puhmas · Näe rohkem »

Puhverdusvõime (ökoloogia)

Puhverdusvõime on ökosüsteemi või mõne selle komponendi võime teha kahjutuks saasteaineid ja tasandada muid välismõjusid, ilma et muutuks selle süsteemi olek, seisund ja talitlus.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Puhverdusvõime (ökoloogia) · Näe rohkem »

Puidutõrv

Puidutõrv Puidutõrv ehk puutõrv on puidu kuivdestilleerimisel saadav tumepruun kuni must viskoosne vedelik (tõrv).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Puidutõrv · Näe rohkem »

Puis-aaloe

Puis-aaloe (Aloe arborescens) on aaloe perekonda kuuluv populaarne toataim ja ka ravimtaim.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Puis-aaloe · Näe rohkem »

Pulkliimukas

Pulkliimukas (Stylodrilus heringianus) on rõngusside hõimkonda kuuluv liik väheharjasusside klassist.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Pulkliimukas · Näe rohkem »

Puna-harksaba

Puna-harksaba Puna-harksaba (Milvus milvus) on haugaslaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Puna-harksaba · Näe rohkem »

Puna-roojasitikas

Puna-roojasitikas (Aphodius fimetarius) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Puna-roojasitikas · Näe rohkem »

Puna-veetallaja

Puna-veetallaja Puna-veetallaja (Phalaropus fulicarius) on kurvitslaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Puna-veetallaja · Näe rohkem »

Punahänd-vesineitsik

Punahänd-vesineitsik (Calopteryx haemorrhoidalis) kiililiste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Punahänd-vesineitsik · Näe rohkem »

Punajalg-liidrik

Punajalg-liidrik (Ceriagrion tenellum) kiililiste seltsi kuuluv loomaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Punajalg-liidrik · Näe rohkem »

Punajalg-pistrik

Emane punajalg-pistrik Punajalg-pistriku muna Punajalg-pistrik (Falco vespertinus) on pistriklaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Punajalg-pistrik · Näe rohkem »

Punajalg-roojasitikas

Punajalg-roojasitikas (Aphodius rufipes) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Punajalg-roojasitikas · Näe rohkem »

Punajalg-tilder

Punajalg-tilder Punajalg-tilder (Tringa totanus) on kurvitslaste sugukonda tildri perekonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Punajalg-tilder · Näe rohkem »

Punakael-lagle

Punakael-lagle Punakael-lagle (Branta ruficollis) on partlaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Punakael-lagle · Näe rohkem »

Punakas kannatuslill

Punakas kannatuslill (Passiflora incarnata L.) on malpiigialaadsete seltsi kannatuslilleliste sugukonda kannatuslille perekonda kuuluv mitmeaastane ronitaim.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Punakas kannatuslill · Näe rohkem »

Punakõht-lehenaksur

Punakõht-lehenaksur (Athous haemorrhoidalis) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Punakõht-lehenaksur · Näe rohkem »

Punaliidrik

Punaliidrik (Pyrrhosoma nymphula) on kiililiste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Punaliidrik · Näe rohkem »

Punane keerukärsakas

Punane keerukärsakas (Apoderus coryli) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Punane keerukärsakas · Näe rohkem »

Punapea-pehmekoor

Punapea-pehmekoor (Cantharis livida) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Punapea-pehmekoor · Näe rohkem »

Punaselg-õgija

Punaselg-õgija (Lanius collurio) on õgijalaste sugukonda õgija perekonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Punaselg-õgija · Näe rohkem »

Punaselg-raisamardikas

Punaselg-raisamardikas (Oiceoptoma thoracicum) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Punaselg-raisamardikas · Näe rohkem »

Punavööt-puuvaablane

Punavööt-puuvaablane (Xiphydria prolongata) on kiletiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Punavööt-puuvaablane · Näe rohkem »

Purilutikas

Purilutikas (Mesovelia furcata) lutikaliste alamseltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Purilutikas · Näe rohkem »

Purpur-roomardikas

Purpur-roomardikas (Donacia vulgaris) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Purpur-roomardikas · Näe rohkem »

Purpurpõrnikas

Purpurpõrnikas (Omaloplia ruricola) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Purpurpõrnikas · Näe rohkem »

Putukad

Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Putukad · Näe rohkem »

Puupiir

Puupiir on piir, millest kaugemal või kõrgemal kliimategurid ei võimalda ühegi puuliigi normaalset kasvu.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Puupiir · Näe rohkem »

Puuvõõriku ürt

Harilik puuvõõrik Puuvõõriku ürdiks (Visci herba; Visci albi herba) nimetatakse hariliku puuvõõriku värskeid või kuivatatud noori oksi koos lehtede, õite ja viljadega (harvem kasutatakse puuvõõriku vilju ja lehti (Visci albi fructus et stipes)).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Puuvõõriku ürt · Näe rohkem »

Raamäke

Raamäke Raamäke on mulla pindmise harimise (sh tasandamise ja murendamise) riist, millega teostati ka taimede kasvuaegset hooldamist.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Raamäke · Näe rohkem »

Rabastumine

Rabastumine (inglise bog formation) on happelise toitevaese vee mõjul toimuv soostumine.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Rabastumine · Näe rohkem »

Rabeliimukas

Rabeliimukas (Lumbriculus variegatus) on rõngusside hõimkonda kuuluv liik väheharjasusside klassist.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Rabeliimukas · Näe rohkem »

Rabeliimuklased

Rabeliimuklased (Lumbriculidae) on väheharjasusside alamklassi kuuluv sugukond.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Rabeliimuklased · Näe rohkem »

Rabindranath Tagore

Rabindranath Tagore (Rabīndranāth Ṭhākur; 7. mai 1861 Kolkata – 7. august 1941 Kolkata) oli India kirjanik, helilooja, filosoof ning kultuuri- ja rahvustegelane.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Rabindranath Tagore · Näe rohkem »

Raipekärbes

Raipekärbes (Cynomya mortuorum) on kahetiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Raipekärbes · Näe rohkem »

Raivo Korstnik

Raivo Korstnik (31. mai 1932 Uniküla, Virumaa – 15. oktoober 1992 Tallinn) oli eesti maalikunstnik ja kunstiõppejõud.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Raivo Korstnik · Näe rohkem »

Rakettrelvastus

Õhutõrjeks kasutatava raketikompleksi MIM-104 Patriot koosseisu kuuluv mobiilne stardiseadeldis raketti välja laskmas Rakettrelvastus on maa-, õhu- või meresihtmärkide hävitamiseks ette nähtud mitmesuguste raketikomplekside kogum.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Rakettrelvastus · Näe rohkem »

Rakvere Püha Mihkli klooster

Rakvere Püha Mihkli klooster oli frantsisklaste klooster keskaegses Rakveres.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Rakvere Püha Mihkli klooster · Näe rohkem »

Rangid

Rangid (Meierhof-Museum Herberstein, Austria) Rangid (Lõuna-Eesti murretes taosed, taose) on rakendi osa, mis paigaldatakse veolooma (harilikult hobuse) kaela ning mis aiste abil kannab looma veojõu üle veovahendile.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Rangid · Näe rohkem »

Ranna-kaevurmardikas

Ranna-kaevurmardikas (Heterocerus flexuosus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ranna-kaevurmardikas · Näe rohkem »

Ranna-loigukiil

Ranna-loigukiil (Sympetrum striolatum) kiililiste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ranna-loigukiil · Näe rohkem »

Rasestumisvastased vahendid

Rasestumisvastased vahendid ehk kontratseptiivid (ka eostumisvastased vahendid) on rasestumist ärahoidvad vahendid seksuaalvahekorra puhul.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Rasestumisvastased vahendid · Näe rohkem »

Raske vesi

Raske vesi on vesi, mille molekulis on vesiniku aatomitest üks prootiumi ja teine deuteeriumi aatom (valemiga HDO) või mõlemad deuteeriumi (D2O) aatomid.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Raske vesi · Näe rohkem »

Ratsulutikas

Ratsulutikas (Lygaeus equestris) lutikaliste alamseltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ratsulutikas · Näe rohkem »

Raudrohu-kilpmardikas

Raudrohu-kilpmardikas (Cassida sanguinolenta) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Raudrohu-kilpmardikas · Näe rohkem »

Raugi vasaku külje poi

Raugi vasaku külje poi (ka Raugi tulepoi) on poi peamise Muhu väina laevatee ääres.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Raugi vasaku külje poi · Näe rohkem »

Raul Kilgas

Raul Kilgas (sündinud 2. detsembril 1951) on eesti ajakirjanik, tõlkija ja toimetaja.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Raul Kilgas · Näe rohkem »

Raul Rajangu

Raul Rajangu (sündinud 24. novembril 1960 ViljandisJohannes Saar. "Rajangu, Raul, maalikunstnik". // Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1996. Lk 419) on eesti kunstnik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Raul Rajangu · Näe rohkem »

Raul-Levroit Kivi

Raul-Levroit Kivi (1. august 1920 – 20. oktoober 2009) oli eesti arhitekt.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Raul-Levroit Kivi · Näe rohkem »

Ravila park

Ravila park (mai 2014) Ravila park (mai 2014) Ravila park (ka Ravila tänava park, Lõuna park) on park Tallinnas Nõmme linnaosas.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ravila park · Näe rohkem »

Ravimtaimed

Ravimtaimed on bioaktiivseid looduslikke ühendeid sisaldavad taimed (sh erinevad taime osad), mida kasutatakse taimse päritoluga ravimina või ravimite valmistamiseks.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ravimtaimed · Näe rohkem »

Rägapart

Rägapart (Anas querquedula) on partlaste sugukonda pardi perekonda kuuluv ujupart.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Rägapart · Näe rohkem »

Räim

Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) on atlandi heeringa alamliik, kes elab Läänemeres.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Räim · Näe rohkem »

Rästas-roolind

Rästas-roolinnu munad Rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus) on linnuliik põõsalindlaste sugukonnast roolinnu perekonnast.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Rästas-roolind · Näe rohkem »

Röövik

Röövik on täismoondega putukate arengujärk, liblikaliste vastne.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Röövik · Näe rohkem »

Röövikuhunt

Röövikuhunt (Ammophila sabulosa) on kiletiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Röövikuhunt · Näe rohkem »

Rüüt

Rüüt Kakerdaja rabas Rüüt (Pluvialis apricaria) ehk põldrüüt"Loomade elu", 6.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Rüüt · Näe rohkem »

Rõngassõlg

Rõngassõlg on lameda sõõriga sõlg, millel on keskmise suurusega suuava ja välisserv kaunistusega.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Rõngassõlg · Näe rohkem »

Reet Laugaste

Reet Laugaste (kuni 1966 Reet Rajasalu; sündinud 23. oktoobril 1939 Tallinnas) on eesti algoloog; bioloogiakandidaat (1968).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Reet Laugaste · Näe rohkem »

Reet Varblane

Reet Varblane (sündinud Perli; 14. september 1952 Pärnu – 25. november 2023) oli eesti kunstiteadlane.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Reet Varblane · Näe rohkem »

Regina Lukk-Toompere

Regina Lukk-Toompere 6. veebruaril 2014 Eesti Rahvusraamatukogus konkursi "25 kauneimat Eesti raamatut ja 5 kauneimat lasteraamatut 2013" autasustamisel Regina Lukk-Toompere (sündinud 23. augustil 1953 Arhangelski oblastis) on eesti kunstnik (raamatuillustraator ja -kujundaja).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Regina Lukk-Toompere · Näe rohkem »

Rego Varsamaa

Rego Varsamaa (18. märts 1941 Tallinn – 16. oktoober 2007 Suure-Jaani vald) oli eesti poksija.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Rego Varsamaa · Näe rohkem »

Regulaarvägi

Alalisvägi (sünonüüm regulaarvägi, harvemini regulaarsõjavägi, vananenud terminiga kaadriarmeeValimik sõjandustermineid. 1998. Koostanud Heino Ernits. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 181) on riigi ametlik (inglise official) relvajõud, mille eesmärk on riiki rahu- ja sõjaajal kaitsta.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Regulaarvägi · Näe rohkem »

Rein Aro

Rein Aro (sündinud 21. veebruaril 1942 Tormas) on eesti kirjastustöötaja ja tehnikaajakirjanik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Rein Aro · Näe rohkem »

Rein Jürgenson

Rein Jürgenson Rein Jürgenson (sündinud 28. juunil 1936 Pärnus) on eesti informaatikateadlane.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Rein Jürgenson · Näe rohkem »

Rein Loodus

Rein Loodus (sündinud 9. septembril 1931 Tartus) on Eesti kunstiajaloolane.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Rein Loodus · Näe rohkem »

Rein Zobel

Rein Zobel (2. aprill 1928 Tallinn – 9. mai 2012 Tallinn) oli eesti arhitekt ja arhitektuuriajaloolane.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Rein Zobel · Näe rohkem »

Reobiont

Reobiont on organism, kes elab ainult kiirevoolulises veekogus (tavaliselt jões).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Reobiont · Näe rohkem »

Reotaksis

Reotaksis (inglise rheotaxis) on veeorganismide (sh veeloomade ja veemikroobide) orienteeritus veevoolu suhtes.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Reotaksis · Näe rohkem »

Reovesi

Aerofoto Saksamaal Cuxhavenis asuvast reoveepuhastusjaamast Reovesi on vesi, mis on reostunud inimtegevuse tagajärjel.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Reovesi · Näe rohkem »

Ressi Kaera

Ressi Kaera (15. november 1923 Tallinn – 21. aprill 2016) oli ema poolt juudi rahvusest Eesti ajakirjanik ja kunstikriitik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ressi Kaera · Näe rohkem »

Richard Vasard

Richard Martin Vasard (perekonnanimi kuni 1935 Hammer; 18. detsember 1903 Valga – 10. mai 1987 New York) oli eesti skulptor.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Richard Vasard · Näe rohkem »

Riho Kuld

Riho Kuld (sündinud 10. mail 1936 TallinnasEesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996. Lk 216) on eesti sõudja ja kujur.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Riho Kuld · Näe rohkem »

Riigimets

Riigimets on mets, mis kuulub mingi riigi omandisse.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Riigimets · Näe rohkem »

Riimvee-elustik

Lest ''Platichthys flesus'' Vääna-Jõesuus rannikumeres Riimvee-elustik ehk riimveeorganismid (harvem kasutatud terminiga hüfalmürobios, kr hyphalmyros 'natuke soolane' + bios 'elu') on riimveega merealade ja maismaaveekogude elustik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Riimvee-elustik · Näe rohkem »

Riis

Väliskestaga riisiterad (''Oryza glaberrima'') Üleujutatud riisipõllud Riisitaimede istutamine Riisipõldude pühvlitega harimine Indoneesias Riisi kuivatamine pärast koristust Riisipõllud mäenõlvadel Erinevad riisisordid Riis (Oryza) on kõrreliste sugukonda kuuluvate taimede perekond.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Riis · Näe rohkem »

Riis (toiduaine)

Riis on samanimelise taime terad.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Riis (toiduaine) · Näe rohkem »

Rinnavähk

Mammograafilise uuringuga saadud kujutised tervest (vasakpoolne) ja kasvajaga (parempoolne, tähistatud nooltega) rinnast Rinnavähk ehk rinnanäärmevähk ehk rinnakartsinoom (cancer mammae) on rinnanäärme pahaloomuline kasvaja, rinnakoest arenev vähktõve liik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Rinnavähk · Näe rohkem »

Rinne

Rinne on territoorium, kus toimuvad lahingud.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Rinne · Näe rohkem »

Rist-rohujooksik

Rist-rohujooksik (Lebia cruxminor) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Rist-rohujooksik · Näe rohkem »

Ristikukimalane

Ristikukimalane (Bombus distinguendus) on mesilaslaste sugukonda kuuluv putukas.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ristikukimalane · Näe rohkem »

Ristivanemad

Ristivanem ehk vader on tavaõiguslik tunnistaja lapsele nimepanekulEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ristivanemad · Näe rohkem »

Ristnaksur

Ristnaksur (Selatosomus cruciatus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ristnaksur · Näe rohkem »

Ristsed

Ristsed ehk varrud (ka joodud või varud) on lapse ristimist ja nime saamist tähistav perekondlik pidustus, seotud ristimistalitusega kirikus või kodusEesti keele seletav sõnaraamat.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ristsed · Näe rohkem »

Robert Rannast

Robert (Rein) Rannast (20. aprill 1928 Hanila, Taebla vald, Läänemaa – 4. juuni 2016) oli eesti skulptor.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Robert Rannast · Näe rohkem »

Rohekas lapiksikk

Rohekas lapiksikk (Callidium aeneum) on siklaste sugukonda kuuluv mardikaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Rohekas lapiksikk · Näe rohkem »

Roheline jalghänd

Roheline jalghänd (Sminthurus viridis) hooghännaliste seltsi kuuluv loomaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Roheline jalghänd · Näe rohkem »

Roheline kilpmardikas

Roheline kilpmardikas (Cassida viridis) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Roheline kilpmardikas · Näe rohkem »

Roheline pahktäi

Roheline pahktäi (Sacchiphantes viridis) on nokaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Roheline pahktäi · Näe rohkem »

Rohumaaviljelus

Rohumaaviljelus on maaviljeluse haru, mis keskendub rohttaimede kasvatamisele.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Rohumaaviljelus · Näe rohkem »

Rohunepp

Rohunepp Rohunepp (ld Gallinago media, ingl great snipe) on kurvitslaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Rohunepp · Näe rohkem »

Rohurinne

Rohurinne on rohttaimedest koosnev rinne metsa-, soo-, niidu- või muus taimekoosluses.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Rohurinne · Näe rohkem »

Roman Kivimägi

Roman Kivimägi (kuni 20. juuli 1938 Roman Steinberg; 23. märts (vkj)/ 5. aprill 1900 Massu vald, Hanila kihelkond, Läänemaa – 20. mai 1939 Tallinn) oli eesti maadleja.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Roman Kivimägi · Näe rohkem »

Roman Koolmar

Roman Koolmar (aastani 1935 Roman Koolman(n) 25. aprill (vkj)/ 8. mai 1904 Sindi – 1. veebruar 1971 Detroit) oli eesti ja Ameerika Ühendriikide arhitekt.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Roman Koolmar · Näe rohkem »

Roohabekas

Roohabekas (isaslind) Roohabekas ehk roovilbas (Panurus biarmicus) on habeklaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Roohabekas · Näe rohkem »

Roomav madar

Roomav madar ehk virn (ladina keeles Galium aparine; rahvapäraselt karn virn, virnarohi, kiskjarohi, kassitapp) on madaraliste sugukonda kuuluv üheaastane ja ühekojaline rohttaim.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Roomav madar · Näe rohkem »

Rooruik

Rooruik Rooruik (Rallus aquaticus; ka ruik) on ruiklaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Rooruik · Näe rohkem »

Roosa-kuldnokk

Roosa-kuldnoka munad Roosa-kuldnokk (ladina keeles Pastor roseus), vana nimetusega karjarästas, on linnuliik kuldnoklaste sugukonnast kuldnoka perekonnast.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Roosa-kuldnokk · Näe rohkem »

Roosi-kilptäi

Roosi-kilptäi (Aulacaspis rosae) on nokaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Roosi-kilptäi · Näe rohkem »

Roosi-lehetäi

Roosi-lehetäi (Macrosiphum rosae) on nokaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Roosi-lehetäi · Näe rohkem »

Roosterind-tüll

Roosterind-tülli muna Roosterind-tüll ehk mornel (Charadrius morinellus, Eudromias morinellus) on väike kurvitsaline.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Roosterind-tüll · Näe rohkem »

Roostikutriinu

Roostikutriinu (Coccidula scutellata) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Roostikutriinu · Näe rohkem »

Rootsi kärbes

Rootsi kärbes (Oscinella frit) on kahetiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Rootsi kärbes · Näe rohkem »

Rubiinööbik

Isane rubiinööbik Emane rubiinööbik Rubiinööbik (Luscinia calliope) on rästaslaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Rubiinööbik · Näe rohkem »

Ruderaaltaimed

Ruderaaltaimed on kiirekasvulised ja tõhusa seemnelise uuenemisega taimed, mis asustavad kiiresti taimkattest vabanenud kasvukohti.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ruderaaltaimed · Näe rohkem »

Rudolf Loo

Rudolf Loo (1. detsember 1902 Narva – 30. mai 1983 Västerås, Rootsi) oli eesti maadleja, EM-hõbe ja -pronks.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Rudolf Loo · Näe rohkem »

Rudolf von Knüpffer

Rudolf Otto von Knüpffer (20. veebruar (vkj)/ 3. märts 1831 Väike-Maarja – 10. juuli (vkj)/ 23. juuli 1900 Tallinn) oli baltisaksa ja eesti arhitekt.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Rudolf von Knüpffer · Näe rohkem »

Rukki kanal

Rukkirahu kanal ehk Rukki kanal on 2,5 km pikkune lääne–idasuunaline kanal Rohuküla–Heltermaa laevateel Rohuküla sadama lähedal, Rukkirahust põhja pool.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Rukki kanal · Näe rohkem »

Rumeenia-Moldova Kultuuri Selts

Rumeenia-Moldova Kultuuri Selts oli Eestis elavate Eesti rumeenlaste ja Eesti moldovlaste organisatsioon.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Rumeenia-Moldova Kultuuri Selts · Näe rohkem »

Ruske-maaherilane

Ruske-maaherilane (Vespula rufa) on kiletiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ruske-maaherilane · Näe rohkem »

Russalka rannapark

Russalka rannapark (ka Kadrioru rannapark) on park Tallinnas Kesklinna linnaosas Kadriorus Pirita tee ja mere vahelisel alal.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Russalka rannapark · Näe rohkem »

Ruuge-jahumardikas

Ruuge-jahumardikas (Tribolium confusum) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ruuge-jahumardikas · Näe rohkem »

Saami kultuuri päevad

Saami kultuuri päevad olid Eesti-Saami Ühenduse Eestis korraldatud saami kultuuri tutvustavad üritused.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Saami kultuuri päevad · Näe rohkem »

Saastumus

Saastumus (ka reostusaste, saasteaste, reostumus, reostatus, saastatus) on keskkonna (enamasti õhkkeskkonda silmas pidades) seisund (saastatud olek), mis sõltuvalt saastuse määrast võib omada eri astmeid, tasemeid.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Saastumus · Näe rohkem »

Saatürsikk

Saatürsikk (Anaglyptus mysticus) on siklaste sugukonda kuuluv mardikaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Saatürsikk · Näe rohkem »

Sadulliidrik

Sadulliidrik (Coenagrion puella) kiililiste seltsi kuuluv loomaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sadulliidrik · Näe rohkem »

Sahhalin

Sahhalin (vene keeles Сахалин, jaapani keeles 樺太 (Karafuto), サガレン (Sagaren)) on Venemaale kuuluv saar Vaikses ookeanis.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sahhalin · Näe rohkem »

Saksi-metsaherilane

Saksi-metsaherilane (Dolichovespula saxonica) on kiletiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Saksi-metsaherilane · Näe rohkem »

Saku Maakorralduse ja Maaparanduse Tehnikum

Saku Maakorralduse ja Maaparanduse Tehnikum oli Harju maakonnas Sakus aastatel 1948–1961 töötanud õppeasutus (tehnikum).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Saku Maakorralduse ja Maaparanduse Tehnikum · Näe rohkem »

Salaküttimine

Salaküttimine on ebaseaduslik küttimine, mille puhul jahiulukeid jälitatakse, püütakse, surmatakse ja omandatakse jahiluba omamata, keelatud kohas, keelatud ajal, keelatud viisil või keelatud jahipidamisvahenditega.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Salaküttimine · Näe rohkem »

Sale-rohutirts

Sale-rohutirts (Chorthippus albomarginatus) sihktiivaliste seltsi rohutirtsu perekonda kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sale-rohutirts · Näe rohkem »

Sale-tarnakärsakas

Sale-tarnakärsakas (Notaris bimaculatus, sünonüüm Tournotaris bimaculatus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sale-tarnakärsakas · Näe rohkem »

Sale-võsakärsakas

Sale-võsakärsakas (Polydrusus undatus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sale-võsakärsakas · Näe rohkem »

Salelöövlane

Salelöövlane (Paederus fuscipes) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Salelöövlane · Näe rohkem »

Salme Liiver

Salme Liiver (kuni 1942 Salme Vahter; 12. november 1909 Tallinn – 8. jaanuar 1995 Tallinn) oli eesti arhitekt.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Salme Liiver · Näe rohkem »

Saluvalvur

Saluvalvur (Dendroxena quadrimaculata) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Saluvalvur · Näe rohkem »

Sammallane

Sammallased Sammallane (Plumatella) on sammalloomade perekond sugukonnast Plumatellidae.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sammallane · Näe rohkem »

Sanaseppä

Sanaseppä ('sõnasepp') oli Ingeri Seltsi ajalehtEesti rahvaste raamat: rahvusvähemused, -rühmad ja -killud.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sanaseppä · Näe rohkem »

Sanatooriumi park (Tallinn)

Sanatooriumi park on park Tallinnas Nõmme linnaosas Pargi, Sihi ja Põllu tänava vahel.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sanatooriumi park (Tallinn) · Näe rohkem »

Sarviknaksur

Sarviknaksur (Ctenicera pectinicornis) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sarviknaksur · Näe rohkem »

Sarvikpütt

Sarvikpütt (Podiceps auritus) on pütlaste sugukonda püti perekonda kuuluv veelind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sarvikpütt · Näe rohkem »

Sarviksüsiklane

Sarviksüsiklane (Gnathocerus cornutus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sarviksüsiklane · Näe rohkem »

Sarviksitikas

Sarviksitikas (Copris lunaris) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sarviksitikas · Näe rohkem »

Sääsksikk

Sääsksikk (Molorchus minor) on siklaste sugukonda kuuluv mardikaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sääsksikk · Näe rohkem »

Säga

Säga (Silurus glanis) on sägalaste sugukonda kuuluv kalaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Säga · Näe rohkem »

Söömaaeg

Söömaaeg oli taludes tugevam söögikord ning sellele järgnev lühem või pikem puhkus.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Söömaaeg · Näe rohkem »

Söömavahe

Söömavahe (ka söögivahe) oli taludes kahe söömaaja vaheline aeg ning tööaja mõõduks talutöödel.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Söömavahe · Näe rohkem »

Sööt (põld)

Sööt (ka jäätmaa) on mõnda aega üles harimata põllumaa, mida kasutatakse enamasti karjamaana.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sööt (põld) · Näe rohkem »

Südatähn-pehmekoor

Südatähn-pehmekoor (Cantharis rustica) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Südatähn-pehmekoor · Näe rohkem »

Sügis-tondihobu

Sügis-tondihobu (Aeshna mixta) kiililiste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sügis-tondihobu · Näe rohkem »

Sünergia

Sünergia ehk sünergism (kr συνεργός (synergos) 'koostöötamine') on summaarse (või lõpp-) efekti suurenemine mitme mõjuri koostoimel.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sünergia · Näe rohkem »

Süvameri

Süvameri on maailmamere osa, mis hõlmab pelagiaali ja bentaali sügavamad osad, mis ulatuvad 700...1000 m kuni sügavaimate süvikuteni (umbes 11 000 m).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Süvameri · Näe rohkem »

Sõir

Sõir on Eestis, peamiselt Võrumaal, Setomaal ja Lõuna-Tartumaal ning ka Lätis valmistatav traditsiooniline laagerdumata kohupiimajuust.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sõir · Näe rohkem »

Sõjamäe hiis

Sõjamäe hiis on pargi- ja mälestusehitiste kompleks, mida hakati 1920.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sõjamäe hiis · Näe rohkem »

Sõnajalaõis

Sõnajalaõis on folklooris sõnajalal ainult jaaniööl esinev õis, mille leidmine on seotud suurte raskustega.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sõnajalaõis · Näe rohkem »

Sõnnik

põhust) Sõnnik on loomade (sh kodulindude) väljaheidetest, allapanust (näiteks põhust), veest ja pudenenud söödaosakestest moodustunud orgaaniline aine, mida kasutatakse põllumajanduses laialdaselt väetisena.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sõnnik · Näe rohkem »

Sõrmus

Rooma keisririigi ajast Sõrmus on enamasti metallist rõnga- või spiraalikujuline (võrujas) sõrmeehe.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sõrmus · Näe rohkem »

Sõtkas

Emane ja isane sõtkas Sõtkas (Bucephala clangula) on partlaste sugukonda sõtka perekonda kuuluv veelind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sõtkas · Näe rohkem »

Seatäi

Seatäi (Haematopinus suis) on täiliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Seatäi · Näe rohkem »

Seemnekasvatus

Seemnekasvatus on põllumajandusliku tootmise haru, mis keskendub sordiseemne paljundamiseleEesti maaelu entsüklopeedia (L–Ü), 2009.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Seemnekasvatus · Näe rohkem »

Seemnevili

Seemnevili on järgmiseks külviks varutud või kasvatatav viljaseeme.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Seemnevili · Näe rohkem »

Seenekasvatus

Seenekasvatus on põllumajandusharu, mis tegeleb tehistingimustes väärtuslike söögi- ja söödaseente kasvatamisega.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Seenekasvatus · Näe rohkem »

Seenetriinu

Seenetriinu (Endomychus coccineus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Seenetriinu · Näe rohkem »

Seenliidrik

Seenliidrik (Enallagma cyathigerum) kiililiste seltsi kuuluv loomaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Seenliidrik · Näe rohkem »

Seitsetäpp-kiilassilm

Seitsetäpp-kiilassilm (Chrysopa pallens, sün. C. septempunctata) on võrktiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Seitsetäpp-kiilassilm · Näe rohkem »

Seljakilbis

Seljakilbis (ladina scutum dorsale, mitm scuta dorsalia; dorsale) on paljudel soomuselistel keha seljapoolt katva naha soomus.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Seljakilbis · Näe rohkem »

Sellerikärbes

Sellerikärbes (Euleia heraclei) on kahetiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sellerikärbes · Näe rohkem »

Sepikoda

Paekivist sepikoda eksponeerituna Eesti Vabaõhumuuseumis (2006) Tusti mõisa sepikoda Soome sepikoda Sepikoda (põhjaeesti murdes ka sepapaja, paja) on endisaegne hoone, kus tehti sepatöidEesti maaelu entsüklopeedia (L–Ü), 2009.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sepikoda · Näe rohkem »

Sergei Fjodorov

Sergei Fjodorov (sündinud 22. septembril 1966 Tallinnas) on vene rahvusest Eesti endine Kreeka-Rooma maadleja.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sergei Fjodorov · Näe rohkem »

Sessiilne organism

Sessiilne organism ehk püsipaikne organism on substraadile kinnitunud organism.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sessiilne organism · Näe rohkem »

Seston

Seston on veekogu sambas hõljuvad elusad organismid (bioseston) ja elutud tahked osakesed (tripton ehk abioseston).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Seston · Näe rohkem »

Sete

liustikujõelised setted, mida katab viimase liustiku pealetungi punakaspruun moreen Suurbritannias, Šotimaa ja Inglismaa piiril Sete (ka sediment) on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sete · Näe rohkem »

Settimine

Settimine ehk kuhjumine ehk kogunemine (vanemas kirjanduses ka: sedimentatsioon) on protsess, mille käigus liikuvad setted jäävad paigale ehk settivad.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Settimine · Näe rohkem »

Siberi lehelind

Siberi lehelind Siberi lehelind (Phylloscopus schwarzi) on põõsalindlaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Siberi lehelind · Näe rohkem »

Sigala

Rootsis 1911 aastal Sigala on hoone või hoonete kompleks, kus kasvatatakse sigasid.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sigala · Näe rohkem »

Siim Mandre

Siim Mandre (kuni 14. juulini 1936 Siegfried Mankin; 17. oktoober 1913 Viljandi – 5. veebruar 2002 Viljandi) oli Eesti sõjaväelane (lipnik), maletaja ja poksija.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Siim Mandre · Näe rohkem »

Siirutaja

Siirutaja ehk vektor on haigusetekitajate edasiandja taimedele või loomadele (sh inimesele).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Siirutaja · Näe rohkem »

Sile-raisamatja

Sile-raisamatja (Nicrophorus investigator) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sile-raisamatja · Näe rohkem »

Silmaava

Silmaava ehk pupill (ladina keeles pupilla) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna vikerkesta keskel asuv ava.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Silmaava · Näe rohkem »

Silmiksikk

Silmiksikk (Oberea oculata) on mardikaliste seltsi siklaste sugukonda kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Silmiksikk · Näe rohkem »

Silmiktriinu

Silmiktriinu (Anatis ocellata) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Silmiktriinu · Näe rohkem »

Siluett (ajakiri)

Siluett oli aastail 1958–1992 Eestis ilmunud moeajakiri.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Siluett (ajakiri) · Näe rohkem »

Silvi Ait

Silvi Ait (kodanikunimi aastatel 1976–1991 Silvi Pukk, aastast 1991 Silvi Aule; 9. veebruar 1954 Haapsalu – 7. märts 2006) oli eesti näitleja.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Silvi Ait · Näe rohkem »

Silvia Liiberg

Silvia Liiberg (nimi ka Sylvia; 2. juuli 1933 Tallinn – 17. mai 2008 Tallinn) oli eesti raamatugraafik ja kirjakunstnik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Silvia Liiberg · Näe rohkem »

Sini-õiesikk

Sini-õiesikk (Gaurotes virginea) on siklaste sugukonda kuuluv mardikaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sini-õiesikk · Näe rohkem »

Sinihelk-maakirp

Sinihelk-maakirp (Phyllotreta nigripes) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sinihelk-maakirp · Näe rohkem »

Sinihundlane

Sinihundlane (Phaenops cyanea, vananenud nimega Melanophila cyanea) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sinihundlane · Näe rohkem »

Sinine eukalüpt

Sinine eukalüpt (Eucalyptus globulus) on eukalüpti perekonda kuuluv igihaljas puu.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sinine eukalüpt · Näe rohkem »

Sinine puiduvaablane

Sinine puiduvaablane (Sirex juvencus) on kiletiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sinine puiduvaablane · Näe rohkem »

Sinine võrgendivaablane

Sinine võrgendivaablane (Acantholyda erythrocephala) on kiletiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sinine võrgendivaablane · Näe rohkem »

Sinisäär-tirts

Sinisäär-tirts (Podisma pedestris) on sihktiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sinisäär-tirts · Näe rohkem »

Sipelgapoi

Sipelgapoi (Clytra quadripunctata) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sipelgapoi · Näe rohkem »

Sipelglutikas

Sipelglutikas (Myrmecoris gracilis) lutikaliste alamseltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sipelglutikas · Näe rohkem »

Sipelgvälesklane

Sipelgvälesklane (Anthicus antherinus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sipelgvälesklane · Näe rohkem »

Sire-jõgihobu

Sire-jõgihobu (Gomphus pulchellus) kiililiste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sire-jõgihobu · Näe rohkem »

Sirje Uusbek

Sirje Uusbek (sündinud 2. jaanuar 1946 Tallinn) on eesti sisearhitekt.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sirje Uusbek · Näe rohkem »

Sitasitikas

Sitasitikas (Geotrupes stercorarius) on mardikaliste (Coleoptera) seltsi ja sitiklaste (Geotrupidae) sugukonda (varem põrniklaste sugukonda) kuuluv putukas, kelle elutsükkel on tihedalt seotud rannaniitude, avatud karjamaade ning (eelistatult veiste) sõnnikuga.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sitasitikas · Näe rohkem »

Sitsi mägi

Sitsi mägi on Keskkõrgendiku loodepoolne ots Põhja-Tallinnas Karjamaa ja Sitsi asumis Tööstuse, Sitsi, Kopli ja Sõle tänava piirkonnas, läänest ja põhjast piirab seda lauge nõlv.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sitsi mägi · Näe rohkem »

Slava

Slava (Слава) oli Venemaa Borodino klassi soomuslaev Venemaa keisririigi Balti laevastikus.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Slava · Näe rohkem »

Soo-metsasääsk

Soo-metsasääsk (Ochlerotatus punctor, sünonüüm Aedes punctor) on kahetiivaliste seltsi kuuluv putukaliik perekonnast metsasääsk.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Soo-metsasääsk · Näe rohkem »

Soo-sääriksääsk

Soo-sääriksääsk (Tipula paludosa) on kahetiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Soo-sääriksääsk · Näe rohkem »

Soo-tondihobu

Soo-tondihobu (Aeshna juncea) kiililiste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Soo-tondihobu · Näe rohkem »

Sookuivendus

Sookuivendus on maaparandusvõtete kogum, mille eesmärk on märgalalt liigvee ärajuhtimine.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sookuivendus · Näe rohkem »

Soolöövlane

Soolöövlane (Paederus riparius) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Soolöövlane · Näe rohkem »

Sooluuslane

Sooluuslane (Lagria hirta) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sooluuslane · Näe rohkem »

Soonetasumine

Soonetasumine on põlisest ajast tuntud võte pinges ja valutavate lihaste ja kõõluste (varem soonte) rahustamiseks ja lõõgastamiseks kätega masseerimise abil pärast rasket kehalist tööd.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Soonetasumine · Näe rohkem »

Soostumus

Droonivideo Ohepalu soost Soostumus on soode (üle 30 cm paksuse turbakihiga alade) pindala võrrelduna vaadeldava piirkonna kogupindalaga.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Soostumus · Näe rohkem »

Sorokimalane

Isakimalane Sorokimalane (Bombus soroeensis) on mesilaslaste sugukonda kuuluv putukas.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sorokimalane · Näe rohkem »

Spiraal-paunatäi

Spiraal-paunatäi (Pemphigus spyrothecae) on nokaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Spiraal-paunatäi · Näe rohkem »

Staabiohvitser

Staabiohvitser (inglise staff officer) on staabis teeniv tegevteenistuse ohvitser.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Staabiohvitser · Näe rohkem »

Stephen Hawking

Stephen William Hawking (8. jaanuar 1942 – 14. märts 2018) oli inglise füüsikateoreetik, kosmoloog, kirjanik ja Cambridge'i ülikooli teoreetilise kosmoloogia keskuse teadusdirektor.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Stephen Hawking · Näe rohkem »

Stepi-loorkull

Isane stepi-loorkull Stepi-loorkull (Circus macrourus) on haugaslaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Stepi-loorkull · Näe rohkem »

Stepi-pääsujooksur

Stepi-pääsujooksur Stepi-pääsujooksur (Glareola nordmanni) on jooksurlaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Stepi-pääsujooksur · Näe rohkem »

Stepikiivitaja

Stepikiivitaja (Vanellus gregarius, Chettusia gregaria) on tülllaste sugukonda kiivitaja perekonda kuuluv kahlaja.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Stepikiivitaja · Näe rohkem »

Stepikotkas

Stepikotkas (Aquila nipalensis) on haugaslaste sugukonda kotka perekonda kuuluv linnuliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Stepikotkas · Näe rohkem »

Stepitulilane

Stepitulilane (Pyrochroa serraticornis) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Stepitulilane · Näe rohkem »

Steve Jones

Steve Jones (2012) Steve Jones (täisnimega John Stephen Jones; sündinud 24. märtsil 1944 Aberystwythis Walesis) on Briti geneetik ja teaduskirjanik, Londoni Kuningliku Seltsi liige.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Steve Jones · Näe rohkem »

Suessi kanal

Suessi kanal kosmosest Suessi kanal (araabia قناة السويس (Qanāt as-Suways)) on kanal Egiptuses Suessi maakitsusel, mis ühendab Vahemerd Punase merega.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Suessi kanal · Näe rohkem »

Suitsupääsuke

Suitsupääsuke Suitsupääsuke (Hirundo rustica) on pääsulaste sugukonda kuuluv väike rändlind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Suitsupääsuke · Näe rohkem »

Sukelaparaat

Sukelaparaat Sukelaparaat on seade, millega viiakse vee alla uurijad, süvaveetuukrid, veealuste konstruktsioonide paigaldajad ning uurimisaparatuur.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sukelaparaat · Näe rohkem »

Sulastemaja

Sulastemaja, ka sulasemaja (lõunaeesti murretes alatare) oli perekonnaga sulasele ehitatud väike elumaja.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sulastemaja · Näe rohkem »

Sulfaatijad bakterid

Sulfaatijad bakterid on kemolitotroofsed bakterid, kes saavad elutegevuseks vajaliku energia sulfatsiooniprotsessist.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sulfaatijad bakterid · Näe rohkem »

Sulg (loomakasvatus)

Rühmasulg ponidega Sulg (ka aedik) on loomade pidamise ala, mida igast küljest piiravad ehitus- või seadmeelemendid.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Sulg (loomakasvatus) · Näe rohkem »

Suur järvekarp

Suur järvekarp (Anodonta cygnea) on jõekarplaste sugukonda kuuluv karbiliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Suur järvekarp · Näe rohkem »

Suur maailma atlas

"Suur maailma atlas" on Eesti Entsüklopeediakirjastuses 2005.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Suur maailma atlas · Näe rohkem »

Suur-õiesikk

Suur-õiesikk (Anoplodera rubra) on siklaste sugukonda kuuluv mardikaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Suur-õiesikk · Näe rohkem »

Suur-haavapoi

Suur-haavapoi (Chrysomela populi) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Suur-haavapoi · Näe rohkem »

Suur-haavasikk

Suur-haavasikk (Saperda carcharias) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Suur-haavasikk · Näe rohkem »

Suur-jooniktirts

Suur-jooniktirts (Stenobothrus lineatus) sihktiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Suur-jooniktirts · Näe rohkem »

Suur-kollalaiklane

Suur-kollalaiklane (Badister unipustulatus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Suur-kollalaiklane · Näe rohkem »

Suur-maakirp

Suur-maakirp (Phyllotreta nemorum) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Suur-maakirp · Näe rohkem »

Suur-maltsaürask

Suur-maltsaürask (Scolytus scolytus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Suur-maltsaürask · Näe rohkem »

Suur-männikärsakas

Suur-männikärsakas (Hylobius piceus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Suur-männikärsakas · Näe rohkem »

Suur-punajooksik

Suur-punajooksik (Panagaeus cruxmajor) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Suur-punajooksik · Näe rohkem »

Suur-punanaksur

Suur-punanaksur (Ampedus sanguineus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Suur-punanaksur · Näe rohkem »

Suur-raisamardikas

Suur-raisamardikas (Necrodes littoralis) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Suur-raisamardikas · Näe rohkem »

Suur-salekoor

Suur-salekoor (Rhagonycha fulva) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Suur-salekoor · Näe rohkem »

Suur-varjejalg

Suur-varjejalg (Microcara testacea) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Suur-varjejalg · Näe rohkem »

Suur-võrajooksik

Suur-võrajooksik (Calosoma sycophanta) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Suur-võrajooksik · Näe rohkem »

Suurkoovitaja

Suurkoovitaja Suurkoovitaja muna Suurkoovitaja (Numenius arquata) on kurvitslaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Suurkoovitaja · Näe rohkem »

Suurporilane

Suurporilane (Helophorus aquaticus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Suurporilane · Näe rohkem »

Suurrüdi

Suurrüdi Suurrüdi ehk suurrisla (Calidris canutus) on kurvitslaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Suurrüdi · Näe rohkem »

Suurtobias

Suurtobias (Hyperoplus lanceolatus) on tobiaslaste sugukonda suurtobia perekonda kuuluv kalaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Suurtobias · Näe rohkem »

Suurtrapp

Suurtrapp Suurtrapp (Otis tarda) on traplaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Suurtrapp · Näe rohkem »

Suvivili

Suvivili on teravili, mis külvatakse maha kevadel ja annab saaki külvamise aastal (vegetatsiooniperioodi jooksul).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Suvivili · Näe rohkem »

Taar

Taar on endisaegne jook, mida valmistati jahule või leivale peale valatud vett hapendades.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Taar · Näe rohkem »

Taavi Pae

Geograaf Taavi Pae Eesti kaartidega. Lauri Kulpsoo foto 2018. aastast Taavi Pae (sündinud 27. detsembril 1976) on eesti geograaf.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Taavi Pae · Näe rohkem »

Tahhümeeter

Tahhümeeter on geodeesia valdkonnas kasutatav elektrooniline/optiline mõõteriist.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tahhümeeter · Näe rohkem »

Taigakiur

Taigakiur (Anthus hodgsoni) on linnuliik västriklaste sugukonnast kiuru perekonnast.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Taigakiur · Näe rohkem »

Taigatihane

Taigatihane (Parus cinctus, sünonüüm Poecile cinctus) on linnuliik tihaslaste sugukonnas tihase perekonnas.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Taigatihane · Näe rohkem »

Taimestik

Taimestik ehk floora on mingile territooriumil elav taimeliikide kogum.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Taimestik · Näe rohkem »

Takson

Takson ehk mest on taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Takson · Näe rohkem »

Talikoonlane

Talikoonlane (Boreus) on koonuliste seltsi kuuluv putukaperekond.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Talikoonlane · Näe rohkem »

Talivili

Talivili (ka taliteravili) on teravilja vorm, mis on võimeline talvituma.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Talivili · Näe rohkem »

Tall (zooloogia)

Tall on noor (alla 1 aasta vana) lammas või kits.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tall (zooloogia) · Näe rohkem »

Tallinna Aleksander Nevski kalmistu kirik

Tallinna Aleksander Nevski kalmistu kirik oli kirik, mis asus Tallinnas Aleksander Nevski kalmistul.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tallinna Aleksander Nevski kalmistu kirik · Näe rohkem »

Tallinna üldplaneering

Tallinna üldplaneering on Tallinna kohta käiv üldplaneering, mille eesmärk on määrata Tallinna territooriumi arengu põhisuunad ja tingimused.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tallinna üldplaneering · Näe rohkem »

Tallinna entsüklopeedia

"Tallinna entsüklopeedia" on 2004.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tallinna entsüklopeedia · Näe rohkem »

Tallinna Kadaka Põhikool

Tallinna Kadaka Põhikool on Tallinnas tegutsev venekeelne põhikool.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tallinna Kadaka Põhikool · Näe rohkem »

Tallinna kilud

Tallinna kilud on vürtsikilutoode ja selle toote kaubamärk.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tallinna kilud · Näe rohkem »

Tallinna laht

Tallinna lahe osad Tallinna laht on Soome lahe siselaht.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tallinna laht · Näe rohkem »

Tallinna Läti Selts

Tallinna Läti Selts oli Tallinnas elavaid Eesti lätlasi ühendav organisatsioon.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tallinna Läti Selts · Näe rohkem »

Tallinna linna valimiskomisjon

Tallinna linna valimiskomisjon on valimiskomisjon, mis tegutseb Tallinnas aadressil Vabaduse väljak 7https://web.archive.org/web/20180730094228/https://www.tallinn.ee/est/valimised/Tallinna-Valimiskomisjon (vaadatud 30.07.2018).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tallinna linna valimiskomisjon · Näe rohkem »

Tallinna Linnagalerii

Tallinna Linnagalerii on Tallinnas aadressil Harju tänav 13 asuv kunstigalerii.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tallinna Linnagalerii · Näe rohkem »

Tallinna linnavalitsuse hoone

Tallinna linnavalitsuse hoone (2006) EKA maja (veebruar, 1932) Tallinna linnavalitsuse hoone on Tallinna kesklinnas aadressil Vabaduse väljak 7 asuv hoone.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tallinna linnavalitsuse hoone · Näe rohkem »

Tallinna Paberivabrik

Tallinna Paberivabrik oli paberivabrik Tallinnas, mis asus praeguse Stockmanni kaubamaja kohalTallinna entsüklopeedia.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tallinna Paberivabrik · Näe rohkem »

Tallinna Püha Miikaeli klooster

Gustaf Adolfi Gümnaasium Tallinna Püha Miikaeli klooster (ka: Mihkli klooster) oli tsistertslaste nunnaklooster Tallinnas aastatel 1249–1629.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tallinna Püha Miikaeli klooster · Näe rohkem »

Tallinna Raamat

"Tallinna Raamatu" sarjas 2015. aastal ilmunud Küllike Kaplinski "Tallinn – meistrite linn" "Tallinna Raamat" oli Tallinna Linnavalitsuse väljaantav raamatusari aastatel 2004–2018, mis tutvustas Tallinna ajalugu ja kultuuri.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tallinna Raamat · Näe rohkem »

Tallinna Raudteelaste Klubi

Tallinna Raudteelaste Klubi oli Tallinnas 1950.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tallinna Raudteelaste Klubi · Näe rohkem »

Tallinna spordihall

Tallinna spordihall on spordihall Tallinna kesklinnas aadressil Herne 30.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tallinna spordihall · Näe rohkem »

Tallinna tänavavalgustus

Tallinna tänavavalgustus on tänavavalgustus, mida kasutati ja mida kasutatakse Tallinnas.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tallinna tänavavalgustus · Näe rohkem »

Tallinna vanalinna muinsuskaitseala

Tallinna vanalinna muinsuskaitseala paiknemine Tallinna vanalinna muinsuskaitseala on Tallinna vanalinna kaitseks moodustatud muinsuskaitseala.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tallinna vanalinna muinsuskaitseala · Näe rohkem »

Tallinna Väike-Õismäe Gümnaasium

Tallinna Väike-Õismäe Gümnaasium oli gümnaasium Tallinnas Väike-Õismäe asumis aadressil Õismäe tee 50.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tallinna Väike-Õismäe Gümnaasium · Näe rohkem »

Tallinna Veerenni kirik

Tallinna Veerenni kirik oli Tallinnas Veerenni asumis asunud kirik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tallinna Veerenni kirik · Näe rohkem »

Taluarhitektuur

Laudkatusega sepikoda Taluarhitektuur (ka talurahvaarhitektuur, talupojaarhitektuur) on arhitektuuriharu, mis käsitleb taluehitisi.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Taluarhitektuur · Näe rohkem »

Talukimalane

Talukimalane (Bombus hypnorum) on mesilaslaste sugukonda kuuluv putukas.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Talukimalane · Näe rohkem »

Taluperemees

(Talu)peremees on talu eest vastutav isik ning talu omanik või rentnik, ühtlasi talurahva liige.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Taluperemees · Näe rohkem »

Talveaed

Talveaed on hoone või hoone osa, mis on suurte seina- ja laeakendega ning kus on palju eksootilisi taimi, haljastuslikke väikevorme.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Talveaed · Näe rohkem »

Tamme-keerukärsakas

Tamme-keerukärsakas (Attelabus nitens) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tamme-keerukärsakas · Näe rohkem »

Tamme-kirisikk

Tamme-kirisikk (Clytus arietis) on mardikaliste seltsi siklaste sugukonda kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tamme-kirisikk · Näe rohkem »

Tamme-kirjurähn

Tamme-kirjurähn (Dendrocopos medius) on kirjurähni perekonda rähnlaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tamme-kirjurähn · Näe rohkem »

Tammekärsakas

Tammekärsakas (Curculio villosus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tammekärsakas · Näe rohkem »

Tammekoor

Tammekoor (Quercus cortex) on droogide koondnimetus, mitmete tamme perekonda liigitatud taimede, sh hariliku tamme, tüvelt ja okstelt korjatud ja kuivatatud koorele, mida tarvitatakse ravi otstarbel.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tammekoor · Näe rohkem »

Tammepuurlane

Tammepuurlane (Lymexylon navale) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tammepuurlane · Näe rohkem »

Tammeritsikas

Tammeritsikas (Meconema thalassinum) sihktiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tammeritsikas · Näe rohkem »

Tammesikk

Tammesikk (Phymatodes testaceus) on mardikaliste seltsi siklaste sugukonda kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tammesikk · Näe rohkem »

Tanguleem

Tanguleem on varasemal ajal tangudest ja veest keedetud vedel toit.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tanguleem · Näe rohkem »

Tangupuder

Tangupuder on toit, mis on valmistatud keedetud odratangudest, millele on lisatud pekikuubikuid ja praetud sibulaid.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tangupuder · Näe rohkem »

Tarakan

Tarakan (Blatta orientalis) prussakaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tarakan · Näe rohkem »

Tarbijakaitse

Tarbijakaitse on kaupade tarbijaid kaitsev riiklike ja ühiskondlike meetmete süsteemUno Mereste, 2003.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tarbijakaitse · Näe rohkem »

Tariif

Tariif ehk taks ehk määr on mingi teenuse (harvem kauba) hind või kohustuslik makse suurus, mille on kindlaks määranud asjakohane organUno Mereste, 2003.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tariif · Näe rohkem »

Tartu Leedulaste Selts

Tartu Leedulaste Selts on Tartus elavate Eesti leedulaste organisatsioon.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tartu Leedulaste Selts · Näe rohkem »

Tartu raha

Tartu raha (Tartu ajutine maksetšekk) oli 1992 Tartus sularahakriisi oludes Tartu Linnavalitsuse otsusel Tartu Sotsiaalpanga välja lastud asendusrahaUno Mereste, 2003.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tartu raha · Näe rohkem »

Tarumardikas

Tarumardikas (Trichodes apiarius) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tarumardikas · Näe rohkem »

Tavarautsik

Tavarautsik ehk kusirautsik (Myrmica ruginodis) on kiletiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tavarautsik · Näe rohkem »

Tšiili seebikoorepuu

Tšiili seebikoorepuu (Quillaja saponaria) on õistaimede seltsi kaheiduleheliste klassi seebikoorepuu perekonna taimeliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tšiili seebikoorepuu · Näe rohkem »

Tšuvaši Kultuuriselts

Tšuvaši Kultuuriselts on Eestis elavate tšuvaššide organisatsioon.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tšuvaši Kultuuriselts · Näe rohkem »

Tähistaevas

raadioteleskoobid Tšiili Andides 5000 m kõrgusel. Tähistaevas on taevalaotus palja silmaga nähtavate tähtedega.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tähistaevas · Näe rohkem »

Tähnik-mudaujur

Tähnik-mudaujur (Ilybius fenestratus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tähnik-mudaujur · Näe rohkem »

Tähnik-puuvaablane

Tähnik-puuvaablane (Xiphydria camelus) on kiletiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tähnik-puuvaablane · Näe rohkem »

Tähnik-võrajooksik

Tähnik-võrajooksik (Calosoma auropunctatum) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tähnik-võrajooksik · Näe rohkem »

Tähniktirts

Tähniktirts (Myrmeleotettix maculatus) sihktiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tähniktirts · Näe rohkem »

Tähtedevaheline keskkond

Tähtedevaheline keskkond (inglise keeles interstellar medium) on keskkond galaktikates tähesüsteemide vahelises ruumis koos selles eksisteeriva aine ja kiirgusega.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tähtedevaheline keskkond · Näe rohkem »

Täi

Isane peatäi (''Pediculus humanus capitis'') Täi (ka inimesetäiMichael Chinery, 2005. Euroopa putukad. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 100; Pediculus humanus) on täiline, kes nugib inimest.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Täi · Näe rohkem »

Täpik-maaherilane

Täpik-maaherilane (Vespula germanica) on kiletiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Täpik-maaherilane · Näe rohkem »

Täpik-tuhatjalg

Täpik-tuhatjalg (Blaniulus guttulatus) tuhatjalgsete klassi kuuluv loomaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Täpik-tuhatjalg · Näe rohkem »

Täpikpõrnikas

Täpikpõrnikas (Oxythyrea funesta) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Täpikpõrnikas · Näe rohkem »

Töönduskala

Töönduskala ehk töönduslik kala on kala, mis on tööndusliku kalapüügi objekt.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Töönduskala · Näe rohkem »

Töönduspüük

Kalalaevad Kelnase sadamas. Traalimine. Töönduspüük ehk töönduskalapüük ehk töönduslik kalapüük on kalanduse haru, mis hõlmab kalade (töönduskalade) ja muude veeorganismide püüki inimtoiduks, loomasöödaks ja tehniliseks otstarbeks.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Töönduspüük · Näe rohkem »

Tööpink

Tööpink on paikne tehnoloogiline masin, spetsiaalne töölaud, pink või seade teatud tööoperatsioonide sooritamiseks.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tööpink · Näe rohkem »

Tökat

Kasetökat Tökat (ka kasetõrv, ladina pix liquida) on kasetohust valmistatud tõrv, mida kasutati hobuserakmete ja vankrimäärdena, samuti nahksaabaste ja suuskade tõrvamiseks.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tökat · Näe rohkem »

Tünn

Tünn Tünn on kumerate külgede ja kahe põhjaga laudnõu, millel üks põhi on eemaldatav.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tünn · Näe rohkem »

Türkmeeni Kultuuriselts

Türkmeeni Kultuuriselts "Maija" (Äriregistris Eesti-Turkmeeni Kultuuriselts AK Maija; maija tähendab 'valge kaamel') oli Eestis elavaid türkmeene ühendav organisatsioon.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Türkmeeni Kultuuriselts · Näe rohkem »

Tüvesikk

Tüvesikk (Spondylis buprestoides) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tüvesikk · Näe rohkem »

Tõlbtirts

Tõlbtirts (Gomphocerippus rufus) sihktiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tõlbtirts · Näe rohkem »

Tõllakuur

Sagadi mõisa tõllakuur Kiikla mõisa tall-tõllakuur Tõllakuur on endisaegne hoone, kus hoiti tõldasidEesti maaelu entsüklopeedia (L–Ü), 2009.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tõllakuur · Näe rohkem »

Tõmmu-helkpoi

Tõmmu-helkpoi (Chrysolina geminata) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tõmmu-helkpoi · Näe rohkem »

Tõmmu-lehelind

Tõmmu-lehelind (Phylloscopus fuscatus) on põõsalindlaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tõmmu-lehelind · Näe rohkem »

Tõmmu-punanaksur

Tõmmu-punanaksur (Ampedus balteatus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tõmmu-punanaksur · Näe rohkem »

Tõmmu-saleujur

Tõmmu-saleujur (Colymbetes fuscus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tõmmu-saleujur · Näe rohkem »

Tõmmupunnpea

Tõmmupunnpea (Erynnis tages) on liblikaliik punnpealaste sugukonnast.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tõmmupunnpea · Näe rohkem »

Tõmmuujur

Tõmmuujur (Graphoderus bilineatus) on ujurlaste sugukonda kuuluv mardikas.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tõmmuujur · Näe rohkem »

Tõnis Kaasik

Tõnis Kaasik (2019) Tõnis Kaasik (sündinud 9. jaanuaril 1949) on Eesti ettevõtja, endine vehkleja, keskkonnakaitsetegelane ja poliitik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tõnis Kaasik · Näe rohkem »

Tõnis Mihkelson

Mustjõe kaldal (1940) Tõnis Mihkelson (21. veebruar vkj/5. märts 1887 Kobruvere küla, Vastemõisa vald, Suure-Jaani kihelkond – surmaaeg ja -koht teadmata) oli Eesti arhitekt.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tõnis Mihkelson · Näe rohkem »

Tõnismäe Antoniuse kabel

Antoniuse kabel asus Tallinnas, arvatavasti nüüdse Hariduse tänava lääneküljel, Pärnu maantee ristmiku lähedal Antoniuse kalmistul.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tõnismäe Antoniuse kabel · Näe rohkem »

Tõnu Laigu

Tõnu Laigu (sündinud 14. veebruaril 1956 Tallinnas) on eesti arhitekt.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tõnu Laigu · Näe rohkem »

Tõnu Maarand

Tõnu Maarand (sündinud 16. aprillil 1940 Tartus) on eesti skulptor.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tõnu Maarand · Näe rohkem »

Tõrs

Tõrs on suur silindriline või ülalt pisut ahenev laudnõu.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tõrs · Näe rohkem »

Tõrvaahi

Tõrvaahi oli ahi, milles tõrvastest põletati tõrva.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tõrvaahi · Näe rohkem »

Tõulava

Tõulava oli 1947-1993 Eestis eksisteerinud tõuaretusorganisatsioon.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tõulava · Näe rohkem »

Tõuraamat

Tõuraamat on tõuregister, kuhu tõuaretusorganisatsioon kannab aretusprogrammi nõuetele vastavad loomad.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tõuraamat · Näe rohkem »

Tõutunnistus

Tõutunnistus on sertifikaat, mis tõendab, et loom on kantud tõuraamatusse.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tõutunnistus · Näe rohkem »

Teepõõsas

Teepõõsas ehk hiina teepõõsas ehk teekameelia (Camellia sinensis) on liik teepõõsaliste sugukonda teepõõsa perekonda kuuluvaid igihaljaid puid ja põõsaid.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Teepõõsas · Näe rohkem »

Teobromiin

Teobromiin on looduslikult orgaaniline keemiline aine, kofeiinisarnane alkaloid (ksantiinalkaloid), mida leidub teepõõsa-, kohvipuu, Guaraana-pauliinia ja koolapähklipuu saadustes.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Teobromiin · Näe rohkem »

Terakärsakas

Terakärsakas (Sitophilus granarius) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Terakärsakas · Näe rohkem »

Terapurelane

Terapurelane (Rhyzopertha dominica) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Terapurelane · Näe rohkem »

Termokliin

Eri laiuskraadidele vastavad tüüpilised termokliinid. Madalamatel laiuskraadidel on termokliin paksem ning üleminek epilimnioni ja hüpolimnioni vahel sujuvam. Poolustele lähemal muutub termokliin õhemaks või kaob üldse Termokliin (ingl k thermocline, vene k слой скачка) ehk metalimnion on järsult muutuva temperatuuriga (1–3 °C ja rohkem 1 m kohta) õhuke hüppekiht suhteliselt sügavates kihistuvates veekogudes.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Termokliin · Näe rohkem »

Theodor Kalep

Theodor Ferdinand Kalep (venepäraselt Фёдор Георгиевич Калеп, lätipäraselt Teodors Kaleps; 24. jaanuar 1866 Paunküla vald, Kose kihelkond, Harjumaa – 26. aprill 1913 Riia) oli eesti päritolu Vene ehitus- ja masinaehitusinsener ning leiutaja.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Theodor Kalep · Näe rohkem »

Tihasheinapoi

Tihasheinapoi (Phyllobrotica quadrimaculata) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tihasheinapoi · Näe rohkem »

Tihemetsa Põllumajandustehnikum

Tihemetsa Põllumajandustehnikumi õppehoone Voltveti mõisa härrastemajas Tihemetsa Põllumajandustehnikum oli aastatel 1925–2003 Pärnu maakonnas Saarde vallas Tihemetsas tegutsenud kutsekool.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tihemetsa Põllumajandustehnikum · Näe rohkem »

Tiigi-klaasiksääsk

Tiigi-klaasiksääsk (Chaoborus crystallinus) on kahetiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tiigi-klaasiksääsk · Näe rohkem »

Tiigi-roolind

Tiigi-roolind pisi Tiigi-roolind (Acrocephalus scirpaceus) on põõsalindlaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tiigi-roolind · Näe rohkem »

Tiigilendlane

Tiigilendlane Tiigilendlane (Myotis dasycneme) on nahkhiirlaste sugukonda kuuluv käsitiivaline.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tiigilendlane · Näe rohkem »

Tiina Linna

Tiina Linna (kuni 1975 Tiina Talvik; sündinud 7. veebruaril 1946 Tartus) on eesti muusik ja arhitekt.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tiina Linna · Näe rohkem »

Tiit Metusala

Tiit Metusala (sündinud 2. aprillil 1937 Tallinnas) on eesti energeetik ja tehnikateadlane.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tiit Metusala · Näe rohkem »

Tiit Trummal

Tiit Trummal (sündinud 18. juulil 1954 Tartus) on eesti arhitekt.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tiit Trummal · Näe rohkem »

Tiiu Argus

Tiiu Argus (kuni 1956 Tiiu Kirikal; 13. märts 1925 – 4. juuli 2013) oli eesti arhitekt.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tiiu Argus · Näe rohkem »

Tiiu Viirand

Tiiu Viirand (sünninimi Tiiu Kaevando; abielus 1963–1969 Tiiu Kangilaski; sündinud 16. juunil 1939 Tallinnas) on eesti toimetaja ja tõlkija.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tiiu Viirand · Näe rohkem »

Timutiripslane

Timutiripslane (Limothrips cerealium) on ripstiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Timutiripslane · Näe rohkem »

Toa-verevjätklane

Toa-verevjätklane (Anthocomus fasciatus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Toa-verevjätklane · Näe rohkem »

Toidumärgis

Toidumärgis on toidukaubal olev märgis, mis näitab toidukauba geograafilist ja/või traditsioonilist tunnust või tunnuseid.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Toidumärgis · Näe rohkem »

Toiduvõrgustik

Toiduvõrk (ka toiduvõrgustik) on toitumissuhete võrk, kogum biotsönoosis või bioomis põimuvaid toiduahelaid.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Toiduvõrgustik · Näe rohkem »

Toitumisviisid

verest Toitumisviisid on loomade toitumismoodused.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Toitumisviisid · Näe rohkem »

Toivo Kitvel

Toivo Kitvel (sündinud 19. augustil 1938) on eesti tööstuspsühholoog, lennundusajaloolane ja aimekirjanik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Toivo Kitvel · Näe rohkem »

Toivo Laitamm

Toivo Laitamm, august 1964 Toivo-Jüri Laitamm (3. aprill 1938 Tallinn – 26. veebruar 1999 Tallinn) oli eesti poksija.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Toivo Laitamm · Näe rohkem »

Tolm

Lehepuhuriga tolmu üles keerutav tänavahooldustöötaja Tartus, Emajõe ääres. 2918. aasta mai Tolm on väikesed õhus heljuvad tahke aine osakesed.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tolm · Näe rohkem »

Tondi liivik

Tondi liivik on liivik Tallinnas Ülemiste järve lähedal, ulatudes Rahumäeni ja Sütiste teeni.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tondi liivik · Näe rohkem »

Toomas Kukk

Toomas Kukk 2010. aastal Toomas Kukk (sündinud 11. juunil 1971 Tallinnas) on eesti botaanik, üks Eesti paremaid taimetundjaid.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Toomas Kukk · Näe rohkem »

Toomas Rudolf Gutmann

Toomas Rudolf Gutmann (kasutusel ka nimekuju Thomas Rudolf Gutmann või lihtsalt Toomas Gutmann) (13. (vkj)/ 25. detsember 1873 Padise vald, Harjumaa – 22. september 1936 Nõmme, Harjumaa) oli eesti kunstnik, raamatuillustraator ja karikaturist.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Toomas Rudolf Gutmann · Näe rohkem »

Toomas Varrak

Toomas Varrak (sündinud 31. augustil 1940 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja politoloog.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Toomas Varrak · Näe rohkem »

Toominga-lehetäi

Toominga-lehetäi (Rhopalosiphum padi) on nokaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Toominga-lehetäi · Näe rohkem »

Toonesepahunt

Toonesepahunt (Tillus elongatus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Toonesepahunt · Näe rohkem »

Tootmiskoondis

Tootmiskoondis (lühend tk, TK) on ettevõtete kogum, mida juhib üks keskus, või nõrgemalt omavahel seotud tootmisettevõtete ühendus, kuhu võib kuuluda teadusasutusi, uurimislaboreid, konstrueerimisbüroosid ja muid iseseisvaid asutusiUno Mereste, 2003.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tootmiskoondis · Näe rohkem »

Topeltpatarei

Topeltpatarei esikülg.Robert Treufeldt, Jarmo Udras. Arvutirekonstruktsioon, 2008 Topeltpatarei tagakülg.Robert Treufeldt, Jarmo Udras. Arvutirekonstruktsioon, 2008 Topeltpatarei (merekaardil Vare saar ehk Vana Patarei; vene keeles Двойная батарея) on Tallinna reidil asuv endine kindlusehitisekompleks (fort), mis kuulub Eesti meresaarte nimistusse.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Topeltpatarei · Näe rohkem »

Tori Hobusekasvandus

Tori Hobusekasvandus on hobusekasvatusega tegelev asutus Pärnu maakonnas Tori vallas; asutuse keskus asub Tori alevikus.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tori Hobusekasvandus · Näe rohkem »

Torupill

Torupillimängija (2004) Torupill on puupuhkpillide hulka kuuluv muusikainstrument.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Torupill · Näe rohkem »

Triibuline viljanaksur

Triibuline viljanaksur (Agriotes lineatus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Triibuline viljanaksur · Näe rohkem »

Triip-ahaskaan

Triip-ahaskaan (Erpobdella lineata) on ahaskaanlaste (Erpobdellidae) sugukonda kuuluv röövtoiduline kaani liik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Triip-ahaskaan · Näe rohkem »

Triip-vesikiil

Triip-vesikiil (Libellula fulva) kiililiste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Triip-vesikiil · Näe rohkem »

Triiplutikas

Triiplutikas (Graphosoma italicum) lutikaliste alamseltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Triiplutikas · Näe rohkem »

Trofallaksis

Trofallaksis sipelgaliigil ''Oecophylla smaragdina'' Trofallaksis on loomade söödud ja mõnikord osaliselt seeditud toidu andmine teistele pere liikmetele.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Trofallaksis · Näe rohkem »

Tsönoobium

Rohevetika ''Pediastrum duplex'' tsönoobium Tsönoobium on kindla rakkude arvuga koloonia, mis on tekkinud raku simultaanse jagunemise tulemusena.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tsönoobium · Näe rohkem »

Tsüklomorfoos

Tsüklomorfoosiks nimetatakse hüdrobioloogias vees hõljuvatele organismidele (plankteritele) omast eri põlvkondade kehakuju aastaajalist muutumist.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tsüklomorfoos · Näe rohkem »

Tsüstiit

Tsüstiit ehk põiepõletik ehk kusepõiepõletik (ladina keeles cystitis) on imetajate kusepõie põletik (tavaliselt koos alumiste kuseteede infektsiooniga).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tsüstiit · Näe rohkem »

Tubakakott

Tubakakott Põhjamaade muuseumis Tubakakott (Saaremaal ka pakikottEesti murrete sõnaraamat) on kott piibutubaka hoidmiseks ja kaasavõtmiseks.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tubakakott · Näe rohkem »

Tubakalaud

Tubakalaud oli eesti etnograafias madala äärega laud tubakalehtede peenekslõikamiseks.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tubakalaud · Näe rohkem »

Tubakanuga

Tubakanuga oli eesti etnograafias kiini taoline lõiketera, mis oli esimese otsaga tubakalaua külge kinnitatud.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tubakanuga · Näe rohkem »

Tuhk-lehelind

Tuhk-lehelind Tuhk-lehelind (Phylloscopus humei) on põõsalindlaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tuhk-lehelind · Näe rohkem »

Tuletõrjujate mälestusmärk Tallinna Tuletõrjeühingu kalmistul

Tuletõrjujate mälestusmärk Tallinna Tuletõrjeühingu kalmistul on mälestusmärk, mis asub Tallinna Tuletõrjeühingu kalmistul (praeguse haldusjaotuse järgi Nõmme linnaosas) Tallinnas.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tuletõrjujate mälestusmärk Tallinna Tuletõrjeühingu kalmistul · Näe rohkem »

Tume-pehmekoor

Tume-pehmekoor (Cantharis fusca) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tume-pehmekoor · Näe rohkem »

Tume-võrgendivaablane

Tume-võrgendivaablane (Pamphilius sylvaticus) on kiletiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tume-võrgendivaablane · Näe rohkem »

Tumekõrsik

Tumekõrsik (Lestes dryas) kiililiste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tumekõrsik · Näe rohkem »

Tumekimalane

Tumekimalane (Bombus ruderarius) on mesilaslaste sugukonda kuuluv kimalaseliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tumekimalane · Näe rohkem »

Tumesäär-karvasvaablane

Tumesäär-karvasvaablane (Trichiosoma tibiale) on kiletiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tumesäär-karvasvaablane · Näe rohkem »

Tumetilder

Tumetilder (Tringa erythropus) on kurvitslaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tumetilder · Näe rohkem »

Tundrakaur

Tundrakaur (Gavia adamsii) on kaurlaste sugukonda kauri perekonda kuuluv veelind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tundrakaur · Näe rohkem »

Turismitalu

Vaskna turismitalu Võrumaal Turismitalu on turismiteenuseid osutav talu.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Turismitalu · Näe rohkem »

Turvastumine

Turvastumine on protsess, mille käigus liigniiskes keskkonnas (harilikult soos) taimne orgaaniline aine koguneb, moodustades turba.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Turvastumine · Näe rohkem »

Turvastunud muld

Turvastunud muld on muld, mille 10–30 cm tüseduse pindmise kihi moodustab alla 50% mineraalaineid sisaldav turvas.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Turvastunud muld · Näe rohkem »

Tutlane

Tutlane kulgemas üle veetaime ''Cristatella mucedo'' Tutlane (Cristatella mucedo) on sammalloomade hõimkonda kuuluv liik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tutlane · Näe rohkem »

Tuulilehvik

Tuulilehvik (kirderanniku murdes ka löühkä) oli lehvikutaoline riist, millega lehvitades eemaldati vilja tuulamisel puhta vilja hunnikule kukkunud prahtEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tuulilehvik · Näe rohkem »

Tuulispask

Tuulispask (ka vihur või ebajalg) on rahvapärane nimetus maismaa kohal liikuva tugeva tuulekeerise kohta.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Tuulispask · Näe rohkem »

Ubikvist

Ubikvist on elupaiga või kasvukoha suhtes vähevaliv looma- või taimeliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ubikvist · Näe rohkem »

Udo Ivask

Udo Ivask Udo Ivask (8. aprillil 1932 Tallinn – 9. oktoober 2017 Tallinn) oli eesti arhitekt ja disainer.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Udo Ivask · Näe rohkem »

Udo Kolk

Udo Kolk (4. mai 1927 Tartu – 25. juuli 1998 Tartu) oli eesti folklorist.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Udo Kolk · Näe rohkem »

Ugandi

Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ugandi · Näe rohkem »

Uig

Uig on eesti etnograafias valge pruudilinik, mis valmistati peenlinasest riidest (suurus umbes 70x200 cm) ning mille servad olid kaunistatud pitsi, pilu või tikandiga.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Uig · Näe rohkem »

Uimastav juustumari

Uimastav juustumari (Withania somnifera) on maavitsaliste sugukonda kuuluv taimeliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Uimastav juustumari · Näe rohkem »

Uimastava juustumarja droog

Uimastava juustumarja droog on uimastava juustumarja kuivatatud juurtest ja lehtedest valmistatud droog.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Uimastava juustumarja droog · Näe rohkem »

Uisud

Uisud on vastavate jalatsite külge kinnitatud jalased(terad) jääl liuglemise võimaldamiseks ehk uisutamiseks.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Uisud · Näe rohkem »

Uitsikk

Uitsikk (Oxymirus cursor) on siklaste sugukonda kuuluv mardikaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Uitsikk · Näe rohkem »

Ujumine

Inimene ujub. Rinnuliujumine Ujuv kärnkonn Ujumine on organismide (sh inimese) kulgemine vees substraadile toetumata.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ujumine · Näe rohkem »

Ujurlutikas

Ujurlutikas (Ilyocoris cimicoides) lutikaliste alamseltsi ujurlutiklaste sugukonda kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ujurlutikas · Näe rohkem »

Uljaste Purjetajate Ordu

Uljaste Purjetajate Ordu (saksa keeles Orden Kühner Segler) oli Eesti esimene teadaolev sportlik ühendus, mille asutas 1820 Tallinnas kaupmees Carl Krafft.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Uljaste Purjetajate Ordu · Näe rohkem »

Umbluu

Umbluu on folklooris matmata surnuluu, mis ulub, laulab, räägib ja oigab.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Umbluu · Näe rohkem »

Umbrohutõrje

Arengumaades toimub umbrohutõrje sageli primitiivsel viisil, käsitsi rohides Umbrohutõrje (inglise weed control) on umbrohtudest vabanemise meetmete kogum, mille hulka kuuluvad kultuurtaimede seemne puhastamine umbrohuseemnest, agrotehniliste võtete kasutamine ja herbitsiidide kasutamine.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Umbrohutõrje · Näe rohkem »

Ummik (nõu)

kuusepalgist õõnestatud kirst Ummik on puutüvest õõnestatud, silindri kujuga ning ühe või kahe sisse pandud põhjaga nõu.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Ummik (nõu) · Näe rohkem »

Uno Mereste

Uno Mereste (kuni 14. veebruarini 1936 Uno-Johannes Muskat; 27. mai 1928 – 6. detsember 2009) oli Eesti majandusteadlane ja poliitik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1994).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Uno Mereste · Näe rohkem »

Uno Ugandi

Uno Ugandi 2011. aastal Uno Ugandi (kuni 4. jaanuarini 1936 Uno Jürgenson; 22. juuni 1931 Tallinn – 18. mai 2020) oli eesti arst ja poliitik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Uno Ugandi · Näe rohkem »

Uno Veenre

Uno Veenre (24. märts 1920 Tartu – 12. september 2016) oli eesti orkestrijuht ja heliloojaEesti muusika biograafiline leksikon.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Uno Veenre · Näe rohkem »

Urmas Arike

Urmas Arike (sündinud 31. mail 1952 Tallinnas) on eesti arhitekt.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Urmas Arike · Näe rohkem »

Urmas Muru

Urmas Muru (sündinud 27. augustil 1961 Pärnus) on eesti arhitekt ja kunstnik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Urmas Muru · Näe rohkem »

Urmas-Jüri Orgusaar

Urmas-Jüri Orgusaar (sündinud 18. august 1944 Tallinn) on eesti nahakunstnik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Urmas-Jüri Orgusaar · Näe rohkem »

Urušiooli põhjustatud allergiline kontaktdermatiit

Urušiooli põhjustatud allergiliseks kontaktdermatiidiks ehk Toxicodendron-dermatiidiks nimetatakse teatud taimede põhjustatud allergilise ekseemi liiki, mis tekib enamikul inimestel kokkupuutel urušiooliga (allergeen).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Urušiooli põhjustatud allergiline kontaktdermatiit · Näe rohkem »

Urukimalane

Urukimalane (Bombus subterraneus) on mesilaslaste sugukonda kuuluv putukas.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Urukimalane · Näe rohkem »

Uudismaa

Uudismaa on mineraalmaa või soo, mis on võsast ja/või metsast puhastatud, kuivendatud ja üles küntud, ning mida kasutatakse põllu või kultuurrohumaana.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Uudismaa · Näe rohkem »

Uurdejärv

Uurdejärv on järv, mis asub uurdeorus.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Uurdejärv · Näe rohkem »

Uurdenuga

Uurdenuga on nuga puunõu küljelauadadesse uurde tegemiseks, millesse kinnitati põhi.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Uurdenuga · Näe rohkem »

Uus Tare

Uus Tare oli Tallinnas tegutsenud elamuehitusühing, mis 1932–1933 ehitas korterelamuid Maasika ja Vaarika tänavale.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Uus Tare · Näe rohkem »

Vaablassikk

Vaablassikk (Necydalis major) on siklaste sugukonda kuuluv mardikaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vaablassikk · Näe rohkem »

Vaaraosipelgas

Vaaraosipelgas (Monomorium pharaonis) on kiletiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vaaraosipelgas · Näe rohkem »

Vaarikamardikas

Vaarikamardikas (Byturus tomentosus) on mardikaliste seltsi vaarikamardiklaste (Byturidae) (Noctuidae) sugukonda kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vaarikamardikas · Näe rohkem »

Vaat

Tammepuust vaadid veinikeldris Vaat on suur, tugev kumerate külgede ja kahe põhjaga laudnõu vedelike hoidmiseks.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vaat · Näe rohkem »

Vabadik

Vabadikud olid kesk- ja uusajal, alates 15. sajandist kuni 1930. aastateni Liivimaa, Eesti ja Läti aladel elanud kehviktalupojad, kel oli maad vähe või polnud seda üldse.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vabadik · Näe rohkem »

Vabaduse kell

Vabaduse kell (aprill 2007) Vabaduse kell on Tallinnas Vabaduse väljakul asuv mälestussammas.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vabaduse kell · Näe rohkem »

Vabadussõda

Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vabadussõda · Näe rohkem »

Vabatahtlik Atleetide Klubi

Vabatahtlik Atleetide Klubi (ka Tallinna Vabatahtlik Atleetide Klubi) oli Tallinnas tegutsenud spordiorganisatsioon.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vabatahtlik Atleetide Klubi · Näe rohkem »

Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikum

Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikum oli aastatel 1944–1959 keskeriharidust andnud õppeasutus Eesti NSV-s. Tehnikum tegutses Vaeküla mõisa hoonetes.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikum · Näe rohkem »

Vaida Suits

Vaida Suits (sündinud 11. novembril 1931 Tallinnas) on eesti metallikunstnik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vaida Suits · Näe rohkem »

Vaigutamine

Vaigutamine on kasvavatelt puudelt vaigu võtmine.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vaigutamine · Näe rohkem »

Valgeamuur

Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella) on karpkalalaste sugukonda kuuluv kala.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Valgeamuur · Näe rohkem »

Valgelaup-rabakiil

Valgelaup-rabakiil Valgelaup-rabakiil (Leucorrhinia albifrons) on vesikiillaste sugukonda kuuluv kiililine.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Valgelaup-rabakiil · Näe rohkem »

Valgeliimuklased

Valgeliimuklased (Enchytraeidae) on rõngusside hõimkonda kuuluv sugukond väheharjasusside klassist.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Valgeliimuklased · Näe rohkem »

Valgepõsk-lagle

Valgepõsk-lagle (Branta leucopsis) on partlaste sugukonda lagle perekonda kuuluv veelind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Valgepõsk-lagle · Näe rohkem »

Valgesäärik

Valge ojasäärik (Platycnemis latipes) on ojasääriklaste sugukonda kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Valgesäärik · Näe rohkem »

Valgus (kirjastus)

Kirjastus Valgus on asutatud 1965.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Valgus (kirjastus) · Näe rohkem »

Vallasvara

Vallasvara (ka liikuvvara, mobiliaarid, moobiilne vara) on juriidilisele või füüsilisele isikule kuuluv vara, mille moodustavad vallasasjad; ühtlasi ka nende vallasasjadega seotud varalised õigusedUno Mereste, 2003.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vallasvara · Näe rohkem »

Vana turg

Vana turg on tänav Tallinna vanalinnas.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vana turg · Näe rohkem »

Vana-Kaarli kalmistu

Kalmistul asub Vana-Kaarli kalmistu kabel Vana-Kaarli kalmistu on Tallinna Siselinna kalmistute üks osa.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vana-Kaarli kalmistu · Näe rohkem »

Vana-Kalamaja gümnaasium

Vana-Kalamaja gümnaasium oli gümnaasium Tallinnas aadressil Vana-Kalamaja tänav 9.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vana-Kalamaja gümnaasium · Näe rohkem »

Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium

Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium oli gümnaasium Tallinnas aadressil Vana-Kalamaja tänav 9.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium · Näe rohkem »

Vanda Juhansoo

Vanda Juhansoo (kuni 15. veebruar 1939 Vanda Johanson; 23. mai (vkj) / 4. juuni 1889 Musta karjamõis, Ahja vald, Võnnu kihelkond, Tartumaa – 25. juuli 1966) oli eesti kunstnik ja kunstipedagoog, kes on tuntud ka "Valgemetsa nõiana".

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vanda Juhansoo · Näe rohkem »

Vanik (peaehe)

Vanik on setu neidude peaehe.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vanik (peaehe) · Näe rohkem »

Vann

Kaasaegne malmvann Müller'sches Volksbadi supelhoone kivipõrandasse rajatud Rooma-Iiri higistamisvann Islandil välitingimustes asuvad mullivannid (vt ''jacuzzi'') Vann on enamasti ovaalse põhjaga nõu pesemiseks ja kümblemiseks.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vann · Näe rohkem »

Vanutusrull

Vanutamisveski, joonise autor Georg Andreas Böckler, 1661. aasta Vanutamisrull (ka uhtmisrull) oli varasemal ajal tööriist villase ja poolvillase riide vanutamiseks.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vanutusrull · Näe rohkem »

Vapsikkärbes

Vapsikkärbes (Asilus crabroniformis) on kahetiivaliste seltsi röövkärblaste sugukonda kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vapsikkärbes · Näe rohkem »

Varjend

Kose varjendisse Varjend on eriotstarbeline ja hermeetiliselt suletav sõjarajatis, mis kaitseb isikkoosseisu või elanikkonda mistahes relva kahjustava toime eestValimik sõjandustermineid.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Varjend · Näe rohkem »

Varn

Varn ehk nagi on riiete (riidevarn), tööriistade ja muu sellise ülesriputamise või hoidmise vahend.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Varn · Näe rohkem »

Vasar (ettevõte)

Vasar oli Tallinnas tegutsenud ettevõte, kus toodeti metallitooteid.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vasar (ettevõte) · Näe rohkem »

Vasikas

Vasikas on paljude veislaste ja hirvlaste varajases vanusejärgus loom.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vasikas · Näe rohkem »

Vasikatäi

Vasikatäi (Linognathus vituli) on täiliste seltsi kuuluv veisel parasiteeriv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vasikatäi · Näe rohkem »

Vask-ehmesjooksik

Vask-ehmesjooksik (Harpalus affinis) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vask-ehmesjooksik · Näe rohkem »

Vask-süsijooksik

Vask-süsijooksik (Poecilus cupreus, vananenud nimega Pterostichus cupreus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vask-süsijooksik · Näe rohkem »

Vaskjala pais

Vaskjala pais on pais Pirita jõel, mis jääb Vaskjala sillast ülespoole.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vaskjala pais · Näe rohkem »

Vasknaksur

Vasknaksur (Ctenicera cuprea) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vasknaksur · Näe rohkem »

Vaskpõrnikas

Vaskpõrnikas (Potosia cuprea) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vaskpõrnikas · Näe rohkem »

Vatt (riietus)

Vatt (läänemurdes ja Mulgi murdes pelts, lõunaeesti murretes pihtsärk) oli etnograafias villane mõnes kohas kuni poole reieni ulatuv hõlmadega meeste pihtkuub.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vatt (riietus) · Näe rohkem »

Väänkael

Väänkael (Jynx torquilla) on pruuni-hallikirju väike linnuliik rähniliste seltsist rähnlaste sugukonnast väänkaela perekonnast.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Väänkael · Näe rohkem »

Väekoondis

Väekoondis on mitmest väeosast koosnev väeüksus, kuhu kuuluvad eri väeliikide väeosad või allüksused.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Väekoondis · Näe rohkem »

Vähikasvatus

Vähikasvatus on kümnejalaliste vähkide kasvatamine spetsiaalselt selleks loodud tiikides ja basseinides.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vähikasvatus · Näe rohkem »

Väike entsüklopeedia 2002

Väike entsüklopeedia 2002 on Eesti Entsüklopeediakirjastuses 2001.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Väike entsüklopeedia 2002 · Näe rohkem »

Väike kõrvahark

Väike kõrvahark (Labia minor) nahktiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Väike kõrvahark · Näe rohkem »

Väike Rannavärav

piltpostkaardil Väike Rannavärav oli Tallinna linnamüüri kaguosas Vene tänava lähedal olnud kaitseehitis.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Väike Rannavärav · Näe rohkem »

Väike tobias

Väike tobias ehk nigli (ka väiketobias, Ammodytes tobianus) on tobiaslaste sugukonda tobia perekonda kuuluv kalaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Väike tobias · Näe rohkem »

Väike-aasatriinu

Väike-aasatriinu (Hippodamia tredecimpunctata) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Väike-aasatriinu · Näe rohkem »

Väike-hallasääsk

Väike-hallasääsk (Anopheles plumbeus) on kahetiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Väike-hallasääsk · Näe rohkem »

Väike-kaldajooksik

Väike-kaldajooksik (Elaphrus riparius) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Väike-kaldajooksik · Näe rohkem »

Väike-käosulane

Väike-käosulane (Iduna caligata, ka Hippolais caligata) on roolindlaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Väike-käosulane · Näe rohkem »

Väike-kärbsenäpp

Väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) on kärbsenäplaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Väike-kärbsenäpp · Näe rohkem »

Väike-kiirgliblikas

Väike-kiirgliblikas Väike-kiirgliblikas (Apatura ilia) on koerlibliklaste sugukonda kiirgliblika perekonda kuuluv liblikas.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Väike-kiirgliblikas · Näe rohkem »

Väike-kirjurähn

Väike-kirjurähn Väike-kirjurähn (Dendrocopos minor) on kirjurähni perekonda rähnlaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Väike-kirjurähn · Näe rohkem »

Väike-punajooksik

Väike-punajooksik (Panagaeus bipustulatus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Väike-punajooksik · Näe rohkem »

Väike-rabakiil

Väike-rabakiil (Leucorrhinia dubia) kiililiste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Väike-rabakiil · Näe rohkem »

Väike-saareürask

Väike-saareürask (Hylesinus fraxini, vananenud nimetusega Leperisinus varius) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Väike-saareürask · Näe rohkem »

Väike-toakärbes

Väike-toakärbes (Fannia canicularis) on kahetiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Väike-toakärbes · Näe rohkem »

Väike-tondihobu

Väike-tondihobu (Brachytron pratense) kiililiste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Väike-tondihobu · Näe rohkem »

Väike-vesimardikas

Väike-vesimardikas (Hydrobius fuscipes) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Väike-vesimardikas · Näe rohkem »

Väikeeosloomad

Väikeeosloomad ehk pisieosloomad (Microsporidia) seente hõimkond, kuhu kuuluvad üherakulised spoore moodustavad parasiidid.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Väikeeosloomad · Näe rohkem »

Väikehuik

Väikehuik Väikehuik (Porzana parva) on ruiklaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Väikehuik · Näe rohkem »

Väikekoovitaja

Väikekoovitaja Väikekoovitaja muna Väikekoovitaja (Numenius phaeopus) on kurvitslaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Väikekoovitaja · Näe rohkem »

Väikeliivikas

Väikeliivikas (Cylindera germanica, sünonüüm Cicindela germanica) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Väikeliivikas · Näe rohkem »

Väikeluik

Väikeluik (Cygnus columbianus) on partlaste sugukonda kuuluv veelind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Väikeluik · Näe rohkem »

Väikepütt

Väikepütt ehk punakael-pütt (Tachybaptus ruficollis) on pütlaste sugukonda kuuluv veelind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Väikepütt · Näe rohkem »

Väikepistrik

''F. columbarius columbarius'' USA idaosas Väikepistriku muna Väikepistrik (Falco columbarius) on pistriklaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Väikepistrik · Näe rohkem »

Väikerüdi

Väikerüdi Väikerüdi ehk väikerisla (Calidris minuta) on kurvitslaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Väikerüdi · Näe rohkem »

Väiketsiitsitaja

Väiketsiitsitaja (Emberiza pusilla) on linnuliik tsiitsitajalaste sugukonnast tsiitsitaja perekonnast.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Väiketsiitsitaja · Näe rohkem »

Väino Rajangu

Väino Rajangu (sündinud 6. novembril 1945 Salla vallas Virumaal) on eesti majandus- ja haridusteadlane.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Väino Rajangu · Näe rohkem »

Väino Tamm

Väino Tamm (8. august 1930 Tallinn – 26. juuni 1986 Tallinn) oli eesti sisearhitekt ja pedagoog, aastast 1959 Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi dotsendi kohusetäitja, aastatel 1968–1986 sisearhitektuuri kateedri juhataja, aastast 1970 dotsent sisearhitektuuri osakonnas.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Väino Tamm · Näe rohkem »

Välja-loorkull

Välja-loorkull Välja-loorkull (Circus cyaneus) on haugaslaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Välja-loorkull · Näe rohkem »

Väo kalmed

Väo kalmed on Tallinna idaosas asuvad kalmed, mis pärinevad nooremast rauaajast.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Väo kalmed · Näe rohkem »

Väo küla

Väo oli küla Harjumaal, tänapäevase Väo asumi juures.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Väo küla · Näe rohkem »

Värbrüdi

Värbrüdi Värbrüdi ehk värbrisla (Calidris temminckii) on kurvitslaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Värbrüdi · Näe rohkem »

Vööt-helkpoi

Vööt-helkpoi (Chrysolina cerealis) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vööt-helkpoi · Näe rohkem »

Vööt-lehelind

Vööt-lehelind Vööt-lehelind (Phylloscopus inornatus) on põõsalindlaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vööt-lehelind · Näe rohkem »

Vööt-vesineitsik

Vööt-vesineitsik (Calopteryx splendens) kiililiste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vööt-vesineitsik · Näe rohkem »

Vöötkiil

Vöötkiil (Cordulegaster boltonii) on kiililiste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vöötkiil · Näe rohkem »

Vöötnokk-pütt

Vöötnokk-pütt (Podilymbus podiceps) on pütlaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vöötnokk-pütt · Näe rohkem »

Vöötsaba-vigle

Vöötsaba-vigle Vöötsaba-vigle muna Vöötsaba-vigle (Limosa lapponica) on kurvitslaste sugukonda vigle perekonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vöötsaba-vigle · Näe rohkem »

Vürtsbasiilik

Vürtsbasiilik (Ocimum basilicum) on huulõieliste sugukonda basiiliku perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vürtsbasiilik · Näe rohkem »

Võõrikjõgi

Võõrikjõgi ehk transiitjõgi ehk allogeenne jõgi ehk eksootiline jõgi on harilikult pika jõe osa, mis voolab läbi sademevaeselt alalt ja mis saab oma veed rohkemate sademetega ülemvoolu piirkonnast.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Võõrikjõgi · Näe rohkem »

Võidu puiestik

Võidu puiestik ja Männiku staadion Võidu puiestik (ka Võidu park) on parkmets Tallinnas Nõmme linnaosas.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Võidu puiestik · Näe rohkem »

Võimasin

Võimasin on vändaga rõhttelje ümber keerutatav vaadi- või kastikujuline seade, millega valmistatakse võid.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Võimasin · Näe rohkem »

Võrtsjärv

Võrtsjärv Droonivideo Võrtsjärvest ja Vaibla külast 2022. aasta augustis Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti piires olev järv.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Võrtsjärv · Näe rohkem »

Võsa

Võsa (ka võsastik, võserik, põõsastik) on jäätmaale, raiesmikule vm.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Võsa · Näe rohkem »

Võsa-kiilassilm

Võsa-kiilassilm (Chrysopa perla) on võrktiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Võsa-kiilassilm · Näe rohkem »

Võsaülane

Võsaülane (Anemone nemorosa) on tulikaliste sugukonda ülase perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaimeliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Võsaülane · Näe rohkem »

Võsapuuk

Võsapuuk (Ixodes ricinus) ämblikulaadsete klassi kuuluv loomaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Võsapuuk · Näe rohkem »

Veehaldjad

Veehaldjas (ka vetevaim) on veekogu kaitsevaim.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Veehaldjad · Näe rohkem »

Veekaitse

Veekaitse on juriidilised, majanduslikud, tehnilised, maaparandus-, tervishoiu- jms meetmed mere-, põhja- ja pinnavee kaitsmiseks reostamise ja vee liigvähendamise eest ning tekitatud kahjustuste kõrvaldamiseks.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Veekaitse · Näe rohkem »

Veelendlane

Veelendlane Talvituv veelendlane Veelendlase hääl salvestatud lennul üle Taw jõe Põhja-Devonis, Suurbritannias Veelendlane (Myotis daubentonii) on nahkhiirlaste sugukonda kuuluv käsitiivaline.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Veelendlane · Näe rohkem »

Veeliin

Selle laeva veeliini sügavuse saab lugeda laevakerelt Veeliin (harvem kasutatud terminit veejoon) on veepinna ja laevakere puutejoon vaiksel veel.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Veeliin · Näe rohkem »

Veemajandus

Veemajandus on valdavalt rakendusliku suunaga majandusala, mis tegeleb nii pinna- kui põhjavee uurimise, jaotamise, kasutamise ja kaitsmisega.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Veemajandus · Näe rohkem »

Veerenni

Veerenni on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Veerenni · Näe rohkem »

Veeseened

Veeseened on veekeskkonnas elavad seened.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Veeseened · Näe rohkem »

Veetallaja

Veetallaja Veetallaja (Phalaropus lobatus) on kurvitslaste sugukonda kuuluv lind.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Veetallaja · Näe rohkem »

Veetase

Veetase ehk veeseis on teatud kohas (tavaliselt hüdromeetriajaamas) mõõdetud veekogu või veejuhtme veepinnataseme kõrgus kokkuleppelise tasandi ehk nullpunkti suhtes (nt merepinna suhtes).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Veetase · Näe rohkem »

Veise-nahakiin

Veise-nahakiin (Hypoderma bovis) on kahetiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Veise-nahakiin · Näe rohkem »

Veiseparm

Veiseparm (Tabanus bovinus) on kahetiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Veiseparm · Näe rohkem »

Veiseväiv

Veiseväiv (Damalinia bovis, sünonüüm Bovicola bovis) on väiviliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Veiseväiv · Näe rohkem »

Vello Saage

Vello Saage (kuni aastani 1938 Hermann Saage; 8. veebruar 1922 Vao vald (Väike-Maarja kihelkond), Virumaa – 15. jaanuar 1991 Tartu) oli eesti pedagoog"Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vello Saage · Näe rohkem »

Vello Vare

Vello Vare (enne eestistamist Arseni Ušatski; 4. aprill 1923 Järvamaa, Käru vald – 19. oktoober 2007) oli Nõukogude Liidu sõjaväelane.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vello Vare · Näe rohkem »

Vene Romansi Klubi

Vene Romansi Klubi on Tallinnas aadressil Kaarli puiestee 9 tegutsev klubi, õiguslikult mittetulundusühing.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vene Romansi Klubi · Näe rohkem »

Veremänd

Veremänd oli mänd Tallinnas, praeguse Rahumäe tee 4 krundil.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Veremänd · Näe rohkem »

Veritäi

Veritäi (Eriosoma lanigerum) on nokaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Veritäi · Näe rohkem »

Vertikaalmigratsioon

Vertikaalmigratsioon on veeorganismide (peamiselt plankterite ja kalade) korrapärane ränne vees üles-alla.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vertikaalmigratsioon · Näe rohkem »

Vesiämblik

Illustratsioon Alfred Edmund Brehmi raamatust "Brehms Tierleben", 1884. Vesiämblik (Argyroneta aquatica) on vee-eluline ämblik Cybaeidae (või teise süsteemi järgi Dictynidae) sugukonnast, perekonna Argyroneta ainuliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vesiämblik · Näe rohkem »

Vesilik

Vesilik ehk triiton (Triturus) on salamanderlaste sugukonda arvatud perekond kahepaikseid.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vesilik · Näe rohkem »

Vesimardikas

Vesimardikas (Hydrophilus piceus) on vesimardiklaste sugukonda kuuluv vee-eluline putukas.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vesimardikas · Näe rohkem »

Vesimutt

Vesimutt ehk harilik vesimutt ehk tava-vesimutt (Neomys fodiens) on karihiirlaste sugukonda kuuluv poolvee-eluline loom.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vesimutt · Näe rohkem »

Vesinäkk

Vesinäkk (Acentria ephemerella; varem Acentria nivea) on sugukonda Crambidae (varasemas süstemaatikas leediklaste) sugukonda kuuluv liblikas.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vesinäkk · Näe rohkem »

Vesivagu

Vesivagu on põllul olev sügavam ja laiem vagu, mille kaudu juhitakse põllult ära liigvett.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vesivagu · Näe rohkem »

Vesivaksik

Hydrometra gracilenta lutikaliste alamseltsi kuuluv putukaliik, perekonnast vesivaksik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vesivaksik · Näe rohkem »

Veskikoorlane

Veskikoorlane (Tenebroides mauritanicus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Veskikoorlane · Näe rohkem »

Veskimägi

Veskimägi on kõrgendik Tallinnas Haabersti linnaosas.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Veskimägi · Näe rohkem »

Vest

pisi Kootud vest Vest on ülakeha kattev ilma varrukateta riietusese.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vest · Näe rohkem »

Videvikupidamine

Videvikupidamine oli endisajal talupojakultuuris mõnetunnine puhkus pärast loomade talitamist kuni valguse süütamiseni.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Videvikupidamine · Näe rohkem »

Vigala maja

Vigala maja on hoone Tallinnas aadressil Toom-Kooli tänav 13.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vigala maja · Näe rohkem »

Vihtlemine

Vihtlemine on saunas vihaga keha kerge peksmine, millega kaasneb massaaž ja vereringe turgutamine, aga ka toksiinide väljutamine ja ainevahetuse kiirendamine.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vihtlemine · Näe rohkem »

Viimsi poolsaar

Viimsi poolsaar õhust Jäävallid Viimsi poolsaarel 2010. aasta jaanuaris Viimsi poolsaar on Põhja-Eestis asuv poolsaar, mis piirneb läänes Tallinna ja idas Muuga lahega.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Viimsi poolsaar · Näe rohkem »

Viinatööstus

1760. aastatel sai alguse piirituse suuremahuline eksport Venemaale ja sama sajandi lõpuks tegutses Eestis juba 731 viinakööki. See oli viinatööstuse kõrgaeg Eestis, kus paljud mõisad rajasid viinavabrikuid ning said sellest olulise osa oma sissetulekust.https://web.archive.org/web/20160315143803/http://jootargalt.ee/viinatootmise-ajalugu-eestis Viina- ja piiritusetootmise ajalugu Eestis jootargalt.ee (vaadatud 4. jaanuaril 2016) Pildil on Vana-Vigala mõisa viinavabrik. Viinatööstus on toiduainetööstuse haru, mis valmistab kangeid alkohoolseid jookeEesti maaelu entsüklopeedia (L–Ü), 2009.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Viinatööstus · Näe rohkem »

Viipsik

Viipsik (ka viipsipuu) on lõnga poolilt vihti kerimise (ehk viipsimise) vahend, haspli eelkäija.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Viipsik · Näe rohkem »

Viirjärvesete

Viirjärvesete ehk viirkihiline järvesete ehk järveviirsete on järve põhja kuhjunud õhukesekihiline purd-, kemogeenne või biogeenne sete.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Viirjärvesete · Näe rohkem »

Viislaid

Viislaid on Eesti põhjaranniku suurim lahtine merepaat.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Viislaid · Näe rohkem »

Viisud

Viisk (mitmuses: viisud, kirdemurdes virs) on 2–3 cm laiustest puukoore ribadest valmistatud pastlataoline ilma sääreta tööjalatsEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Viisud · Näe rohkem »

Viisuluda

Viisuluda on luu- või puunõelik (luda), millega punutakse näiteks viiske või märsse.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Viisuluda · Näe rohkem »

Viktor Niitsoo

Viktor Niitsoo (sündinud 12. märtsil 1952 Kuressaares) on Eesti vabadusvõitleja, poliitik, riigiametnik ja ajaloolane.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Viktor Niitsoo · Näe rohkem »

Vilepill

Pajukoorest valmistatud vilepill ehk pajupill Vilepill on torujas huuliku ja sõrmeaukudega puidust, metallist, savist või plastist valmistatud muusikariist.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vilepill · Näe rohkem »

Vilja-nokislutikas

Nümf, esimene etapp Nümf, viimane staadium Vilja-nokislutikas (Aelia acuminata) lutikaliste alamseltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vilja-nokislutikas · Näe rohkem »

Viljaelevaator

Viljaelevaator (ka elevaator) on põllumajandusehitis, millesse kogutakse ja kus hoitakse vilja.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Viljaelevaator · Näe rohkem »

Viljandi klooster

Viljandi frantsisklaste klooster oli frantsisklaste klooster keskaegses Viljandis.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Viljandi klooster · Näe rohkem »

Viljapuu-kilptäi

Viljapuu-kilptäi (Lepidosaphes ulmi) on nokaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Viljapuu-kilptäi · Näe rohkem »

Viljapuu-võrgendilest

Viljapuu-võrgendilest (Panonychus ulmi) ämblikulaadsete klassi kuuluv loomaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Viljapuu-võrgendilest · Näe rohkem »

Villem Seidra

Villem Seidra (29. veebruar 1904 Tallinn – 7. oktoober 1974 Tallinn) oli eesti arhitekt.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Villem Seidra · Näe rohkem »

Vilsandi

Vilsandi on saar Saaremaa läänerannikul.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vilsandi · Näe rohkem »

Violettjooksik

pisi Violettjooksik (Carabus violaceus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Violettjooksik · Näe rohkem »

Vired

Liivavired Vired (ainsuses virg) on veekogus või maismaal pudedate setete pinnal tekkinud madalad vallikesed.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vired · Näe rohkem »

Virts

Virts on loomade vedelatest väljaheidetest, sõnnikust eraldunud veest ja uhtveest moodustunud orgaaniline aine, mida põllumajanduses kasutatakse väetisena.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Virts · Näe rohkem »

Virtsu–Kuivastu laevatee

Kuivastu sadam, veebruar 2019 Foto: Stefan Hiienurm Praam Piret, veebruar 2019Foto: Stefan Hiienurm Virtsu–Kuivastu laevatee veebruaris 2009 Virtsu–Kuivastu laevatee on 3,7 meremiili pikkune laevatee mandril asuva Virtsu ja Muhu Kuivastu sadama vahel.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Virtsu–Kuivastu laevatee · Näe rohkem »

Virve Hinnov

Virve Hinnov (sünninimi Virve Laurits, esimesest abielust Virve Milk; 30. oktoober 1915 Tartu – 10. veebruar 2006 Tartu) oli eesti kunstiajaloolane ja museoloog.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Virve Hinnov · Näe rohkem »

Vitjas

Vitjas (Äriregistris Kultuurne-hariduslik ja Sportlik Ühing "Vitjas") on Eesti venelaste organisatsioon, mis tegutses 1922–1940 ja taasasutati 2012.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vitjas · Näe rohkem »

Voldemar Herkel

Voldemar Herkel (4. jaanuar 1929 Kulna Keila vald – 31. jaanuar 2019 Tallinn) oli eesti arhitekt.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Voldemar Herkel · Näe rohkem »

Voldemar Kangro-Pool

Voldemar Kangro-Pool (18. september 1889 Vahi mõis, Tartu-Maarja kihelkond – 1943 kevad Tšeljabinsk) oli eesti graafik ja maalikunstnik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Voldemar Kangro-Pool · Näe rohkem »

Voldemar Mägi

Voldemar Mägi (4. november 1914 Lehtse vald, Järvamaa – 18. veebruar 1954 Hollywood) oli eesti maadleja, EM-pronks 1937 Kreeka-Rooma maadluse keskkaalus.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Voldemar Mägi · Näe rohkem »

Voldemar Peil

Voldemar Peil (5. november 1907 Narva – 17. oktoober 1999http://www.sirp.ee/archive/1999/22.10.99/Kunst/kunst1-6.html (vaadatud 07.02.2016)) oli eesti teatrikunstnik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Voldemar Peil · Näe rohkem »

Voldemar Roolaan

Voldemar Roolaan (kuni 1938 Voldemar Froman; 4. jaanuar 1914 Laitse vald, Harjumaa – 3. juuni 1991 Tallinn) oli eesti maadleja, EM-pronks 1938, 16-kordne Eesti meister.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Voldemar Roolaan · Näe rohkem »

Voodi

Voodi Voodi (ka: säng) on magamiseks mõeldud mööbliese.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Voodi · Näe rohkem »

Voolu-ujur

Voolu-ujur (Platambus maculatus) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Voolu-ujur · Näe rohkem »

Vuristi

Vuristi Vuristeid Aafrikast Vuristi (saarte murdes vuri- ehk suristuspuu) on nööri otsa kinnitatud piklik õhuke lauake, mis ringikeerutamisel tekitab tugevat vurinat või vuhinat.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Vuristi · Näe rohkem »

Waldhofi tselluloosivabrik

Vabrik 1904. aastal Waldhofi tselluloosivabrik oli puidutööstusettevõte, mis tegutses 1900–1915 Pärnus.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Waldhofi tselluloosivabrik · Näe rohkem »

Winston Churchill

Sir Winston Leonard Spencer-Churchill (30. november 1874 Blenheimi loss, Woodstock, Oxfordshire – 24. jaanuar 1965 London) oli Suurbritannia poliitik ja Nobeli auhinna laureaat.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Winston Churchill · Näe rohkem »

Wismari haigla

Maja Wismari tänav 15 Wismari haigla on psühhiaatriahaigla Tallinnas aadressil Wismari tänav 15.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Wismari haigla · Näe rohkem »

Wittenhofi suvemõis

Wittenhofi suvemõis oli Tallinna suvemõis, mis tänapäeval jääb Endla, Keemia ja Välja tänava ning Mustamäe tee juurdeTallinna entsüklopeedia.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Wittenhofi suvemõis · Näe rohkem »

Zooantroponoosid

Zooantroponoosid ehk antropozoonoosid on loomade nakkushaigused, millesse võib haigestuda ka inimene.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Zooantroponoosid · Näe rohkem »

Zoobentos

Zoobentos ehk põhjaloomastik on mingi veekogu bentaali asustavad loomorganismid.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Zoobentos · Näe rohkem »

Zooklorell

Zooklorell on veeselgrootu (nt protisti, käsna, ainuõõsse) kehas sümbioosis elav üherakuline rohevetikas (sageli perekonnast Chlorella) või viburiga protist.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Zooklorell · Näe rohkem »

1787

1787.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja 1787 · Näe rohkem »

1797

1797.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja 1797 · Näe rohkem »

18. sajand Eestis

18.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja 18. sajand Eestis · Näe rohkem »

20. sajandi sada suurkuju

1999.

Uus!!: Eesti Entsüklopeediakirjastus ja 20. sajandi sada suurkuju · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

EE kirjastus, Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, Eesti Entsüklopeediakirjastuse Aktsiaselts, Eesti entsüklopeediakirjastus, Entsüklopeediakirjastus.