Kiiremini kui brauser!
142 suhted: Aarand Roos, Ajakirjandusvabadus börsil noteeritud ettevõtte kohta siseinfo avaldamisel versus finantsturgude ja erahuvi kaitse, Alfred Käärmann, Ando Leps, Aprill 2011, Arno Almann, Au teotamine, Avalik teave, Avaliku elu tegelane, Ülle Aaskivi, Ülle Madise, Õigusliku järjepidevuse põhimõte, C-619/18, Detsember 2008, Diferentsihüpotees, Diskrimineerimine, Edasikaebamisõigus, Eesti, Eesti õigussüsteem, Eesti justiitsminister, Eesti kodakondsus, Eesti kodakondsuseksam, Eesti kodakondsuspoliitika, Eesti kultuur, Eesti lähiajalugu, Eesti ministeeriumid, Eesti NSV konstitutsioon, Eesti NSV Ministrite Nõukogu, Eesti omavalitsuste haldusreform, Eesti põhiseaduse aluspõhimõtted, Eesti presidendivalimised, Eesti rahapoliitika, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (2009), Eesti riiklik julgeolek, Eesti seaduste ametlike lühendite loend, Eesti taasiseseisvumine, Eesti valitsus, Eesti-Venemaa piirileping, Elatis, Elektrooniline hääletamine Eestis, Eluvastased süüteod, Eraelu puutumatus, Erakond Parempoolsed, Erakopeerimise erand andmete pilves hoidmisel, Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõte, Evelyn Sepp, Hagimenetlus, Haridus- ja Noorteamet, Heaoluriik, Heauskne omandamine, ..., Hierarhia, Homoseksuaalsus, Infovabadus, Inimõigused, Inimõigused Eestis, Iseseisvus, Isikupuutumatus, Iuridicum, Iuridicum (hoone), Ius sanguinis, Jaan Poska, Jaanuar 2007, Jaanuar 2010, Jälitustegevus, Juhan Kristjan Talve, Julgeolekuasutus, Juri Mišin, Juridica, Justiitsminister, Juuni 2010, Kaitsealune, Karistusõiguse ajalise kehtivuse piir, Keeled Eestis, Kinnipeetav, Kinnipidamisõigus (karistusõigus), Kinnisomand, Kivilinna tänav, Kodakondsus, Kohalik omavalitsus, Kohtueelne kriminaalmenetlus, Kohtupraktika, Kohus või tribunal ELTL art 267 tähenduses, Komberuum, Kooseluseadus, Kriminaalmenetlus, Kristiina Ojuland, Kvalifitseeritud häälteenamus, Läänemaa Vabatahtlik Jäägrikompanii, Liikumisvabadus, Lojaalse koostöö kohustus, Mai 2007, Mai 2015, Meeleavaldus, Meelis Kaldalu, Menetlusautonoomia, Moraalne kahju, NATO, Ne bis in idem, November 2008, November 2009, Nullum crimen, nulla poena sine lege, Omandipuutumatus, Otsedemokraatia, Paternalism, Põhiseadus, Põhiseaduslikkuse järelevalve kohus, Põhivabadused, Petserimaa, Piinamine, Presidendi institutsiooni ja kiriku suhe, Pronkssõdur, PS, Puuküürnik, Riigikogu, Riigikogu põhiseaduskomisjon, Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, Samasooliste abielu tunnustamine teises liikmesriigis, Sõnavabadus, Seadus, Seadusandlus, Seaduseelnõu, Seadusereservatsioon, Seaduste Kogu, September 2006, Soldina tänav, Taasiseseisvumispäev, Tervisevastased süüteod, Toitjakaotus, Vabadussõjalased, Vabariigi Presidendi Kantselei, Valimispõhimõtted, Vangistus, Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus, Veebruar 2012, Vello Leito, 14. september, 1992. aasta põhiseaduse referendum, 2015. aasta Riigikogu valimised, 2019. aasta Riigikogu valimised, 2021. aasta Eesti presidendivalimised, 4. jaanuar, 6. mai. Laienda indeks (92 rohkem) »
Aarand Roos
Aarand Roos Aarand Roos (28. mail 1940 Tartu – 9. august 2020 Tallinn) oli eesti keeleteadlane, kirjanik, diplomaat ja poliitik.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Aarand Roos · Näe rohkem »
Ajakirjandusvabadus börsil noteeritud ettevõtte kohta siseinfo avaldamisel versus finantsturgude ja erahuvi kaitse
Artikkel annab ülevaate Euroopa Liidu Kohtu otsusest C-302/20, mille sisuks on ajakirjandusvabadus börsil noteeritud ettevõtte kohta siseinfo avaldamisel versus finantsturgude ja erahuvi kaitse.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Ajakirjandusvabadus börsil noteeritud ettevõtte kohta siseinfo avaldamisel versus finantsturgude ja erahuvi kaitse · Näe rohkem »
Alfred Käärmann
Alfred Käärmann (14. september 1922 Hargla – 4. veebruar 2010 Saru) oli eesti metsavend, Eesti Kongressi liige.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Alfred Käärmann · Näe rohkem »
Ando Leps
Ando Leps (6. november 1935 Rakvere – 4. november 2023 Tallinn) oli eesti õigusteadlane ja poliitik, Riigikogu VIII ja IX koosseisu liige.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Ando Leps · Näe rohkem »
Aprill 2011
Aprill 2011, kroonika 2011.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Aprill 2011 · Näe rohkem »
Arno Almann
Arno Almann, 2017 Arno Almann (sündinud 22. oktoobril 1950) on eesti õppejõud ja koolijuht.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Arno Almann · Näe rohkem »
Au teotamine
Au teotamine on inimese hea nime ja väärikuse õigusvastane riivamine teiste ees.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Au teotamine · Näe rohkem »
Avalik teave
Avalik teave on riigiasutustes avalikke ülesandeid täites koostatud või loodud ja jäädvustatud teave, mis on mõeldud üldiseks kasutamiseks.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Avalik teave · Näe rohkem »
Avaliku elu tegelane
Avaliku elu tegelane on õigusteaduse mõistes inimene, kes on kas avaliku võimu teostaja või suudab mõjutada poliitikat, äri või ühiskondlikke valikuid.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Avaliku elu tegelane · Näe rohkem »
Ülle Aaskivi
Ülle Aaskivi (sünninimi Ülle Kiin; 5. detsember 1950 – 17. jaanuar 2007) oli Eesti jurist, poliitik ja riigiametnik.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Ülle Aaskivi · Näe rohkem »
Ülle Madise
Ülle Madise (2015) Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis Ülle Madise 2022. aasta Arvamusfestivalil Ülle Madise (aastani 2000 Ülle Anton; sündinud 11. detsembril 1974 Tartus) on eesti jurist, alates 31. märtsist 2015 Eesti õiguskantsler.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Ülle Madise · Näe rohkem »
Õigusliku järjepidevuse põhimõte
Õigusliku järjepidevuse põhimõte ehk kontinuiteet on ajalooteaduses kasutatav mõiste, mis selgitab aegruumis toimunud järjepidevust kultuurilistes, keelelistes või etnilistes tunnustes.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Õigusliku järjepidevuse põhimõte · Näe rohkem »
C-619/18
C-619/18 on kohtuasi, milles Euroopa Kohus arutab Euroopa Komisjoni hagi Poola Vabariigi vastu.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja C-619/18 · Näe rohkem »
Detsember 2008
Detsember 2008, kroonika 2008.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Detsember 2008 · Näe rohkem »
Diferentsihüpotees
Diferentsihüpotees on õiguslik vahend, millega tehakse kindlaks teo tagajärjel tekkinud kahju suurus.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Diferentsihüpotees · Näe rohkem »
Diskrimineerimine
Diskrimineerimine on isikute põhjendamatu ebavõrdne kohtlemine, mille tulemusel üks isik satub halvemasse olukorda kui teine isik samas või samalaadses olukorras.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Diskrimineerimine · Näe rohkem »
Edasikaebamisõigus
Edasikaebamisõigus (ingl right to appeal) (ka edasikaebeõigus, edasikaebamise õigus, apellatsiooniõigus) on Eesti põhiseadusest tulenev õigus, mis võimaldab inimestel kaevata edasi nende kohta tehtud kohtuotsuseid kõrgematesse kohtuastmetesse.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Edasikaebamisõigus · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti õigussüsteem
Eesti õigussüsteem on Eestis kehtiva õiguse struktuur ning see jääb justiitsministeeriumi haldusalasse.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Eesti õigussüsteem · Näe rohkem »
Eesti justiitsminister
Justiitsminister on Vabariigi Valitsuse liige, kes juhib Justiitsministeeriumi.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Eesti justiitsminister · Näe rohkem »
Eesti kodakondsus
Eesti kodakondsus on riigiõiguslik termin, millega määratletakse isiku suhe Eesti Vabariigiga.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Eesti kodakondsus · Näe rohkem »
Eesti kodakondsuseksam
Eesti kodakondsuseksam on eksam, mis tuleb sooritada Eesti kodakondsuse saamiseks.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Eesti kodakondsuseksam · Näe rohkem »
Eesti kodakondsuspoliitika
Eesti kodakondsus omandatakse sünniga või saadakse naturalisatsiooni korras.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Eesti kodakondsuspoliitika · Näe rohkem »
Eesti kultuur
Altja võrgukuurid on näide Eesti traditsioonilisest arhitektuurist Eesti kultuur on nii Eesti territooriumi kui eestlaste kultuur.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Eesti kultuur · Näe rohkem »
Eesti lähiajalugu
Eesti lähiajalooks nimetatakse perioodi Eesti ajaloos alates 20. sajandi algusest.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Eesti lähiajalugu · Näe rohkem »
Eesti ministeeriumid
Eesti Vabariigi ministeeriumid on Eesti Vabariigi avaliku halduse asutused, valitsuse poliitika väljatöötamist toetavad ja täidesaatmist koordineerivad institutsioonid.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Eesti ministeeriumid · Näe rohkem »
Eesti NSV konstitutsioon
Eesti Nõukogude Sotsialistlikul Vabariigil on olnud läbi aegade mitu konstitutsiooni.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Eesti NSV konstitutsioon · Näe rohkem »
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
Eesti NSV Ministrite Nõukogu (lühend ENSV MN; oli aastatel 1944–1990 Eesti NSV (Nõukogude Liidu haldusüksuse) täidesaatev ja korraldav võimuorgan, eeskätt Moskva keskvõimu (NLKP Keskkomitee ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu) otseste korralduste alusel. Formaalselt oli tegu liiduvabariigi valitsusega, mis allus Moskvas asuvale keskvõimule NSV Liidu Ministrite Nõukogule. Eesti NSV Ministrite Nõukogu eellane oli 1940. aastal moodustatud Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu (lühend ENSV RKN), mis tegutses alates 25. augustist 1940 suveni 1941. Teise maailmasõja aegu 1941–1944 oli Eesti NSV RKN Nõukogude Liidu tagalas, 2. oktoobrist 24. oktoobrini 1944 tegutses Võrus ja kuni 25. märtsini 1946 Tallinnas. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juht oli Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees. 25. märtsil 1946 otsustas Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu 15. märtsi 1946. aasta seadusele "NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ümberkujundamise kohta NSV Liidu Ministrite Nõukoguks ning liidu- ja autonoomsete vabariikide rahvakomissaride nõukogude ümberkujundamise kohta liidu- ja autonoomsete vabariikide ministrite nõukogudeks" kujundada Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ümber Eesti NSV Ministrite Nõukoguks ja Eesti NSV rahvakomissariaadid Eesti NSV ministeeriumiteks. Vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu seadlusele nimetati ka Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimeheks ja Eesti NSV rahvakomissare hakati kutsuma Eesti NSV ministriteks. Eesti NSV Ministrite Nõukogu juht oli Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu · Näe rohkem »
Eesti omavalitsuste haldusreform
Eesti omavalitsuste haldusreform oli haldusreform, mille käigus toimusid Eestis 2017.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Eesti omavalitsuste haldusreform · Näe rohkem »
Eesti põhiseaduse aluspõhimõtted
Eesti põhiseaduse aluspõhimõtted on põhimõtted, mis on aluseks Eesti riigi ja põhiseaduse olemusele.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Eesti põhiseaduse aluspõhimõtted · Näe rohkem »
Eesti presidendivalimised
Eesti presidendivalimised on toimunud ühe korra Eesti esimesel iseseisvusperioodil (1938. aastal) ning pärast Eesti taasiseseisvumist regulaarselt alates 1992.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Eesti presidendivalimised · Näe rohkem »
Eesti rahapoliitika
Eesti rahapoliitika on 2011.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Eesti rahapoliitika · Näe rohkem »
Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (2009)
Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (lühend ERSP) oli 2009.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (2009) · Näe rohkem »
Eesti riiklik julgeolek
Eesti riiklik julgeolek on Eesti riigi kaitse ja püsivuse tagamisele suunatud tegevus, mille eesmärgiks on riigi ja rahva kaitse tagamine riigisisesel ja välismaisel tasandil.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Eesti riiklik julgeolek · Näe rohkem »
Eesti seaduste ametlike lühendite loend
Eesti seaduste ametlike lühendite loend loetleb tähestikulises järjekorras Eesti kehtivate seaduste ametlikud lühendid Riigi Teataja järgi.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Eesti seaduste ametlike lühendite loend · Näe rohkem »
Eesti taasiseseisvumine
Eesti taasiseseisvumine ehk Eesti iseseisvuse taastamine oli Eesti Vabariigi de facto taastamine 20. augustilil 1991 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega Eesti riiklikust iseseisvusest.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Eesti taasiseseisvumine · Näe rohkem »
Eesti valitsus
Stenbocki maja Eesti valitsus (ametlikult Vabariigi Valitsus) on Eesti riigi täidesaatev võimuorgan, mis tegutseb Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Eesti valitsus · Näe rohkem »
Eesti-Venemaa piirileping
Eesti-Venemaa piirileping on rahvusvaheline leping, mis sätestab Eesti ja Venemaa vahelise riigipiiri.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Eesti-Venemaa piirileping · Näe rohkem »
Elatis
Elatis ehk alimendid on lapse ülalpidamiseks makstav raha, mida peab maksma lapsevanem, kes last ei kasvata ja kellel on lapse suhtes ülalpidamiskohustus.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Elatis · Näe rohkem »
Elektrooniline hääletamine Eestis
Europarlamendi e-valimine 2019. aastal Augsburgi ülikooli fuajees Elektrooniline hääletamine on hääletamine elektroonilise seadme vahendusel.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Elektrooniline hääletamine Eestis · Näe rohkem »
Eluvastased süüteod
Eluvastased süüteod (ingl fatal offences) on surmajuhtumid, mis saabuvad teise isiku tegevuse või tegevusetuse tõttu.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Eluvastased süüteod · Näe rohkem »
Eraelu puutumatus
Eraelu puutumatus on inimõigustega seotud mõiste, millele päris ühest definitsiooni pole suudetud anda, kuna tegemist on laia kontseptsiooniga, mis hõlmab mitmeid aspekte isiku füüsilisest ja sotsiaalsest identiteedist.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Eraelu puutumatus · Näe rohkem »
Erakond Parempoolsed
Erakond Parempoolsed on 2022.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Erakond Parempoolsed · Näe rohkem »
Erakopeerimise erand andmete pilves hoidmisel
Erakopeerimise erand andmete pilves hoidmisel on Euroopa Liidu regulatsioon, millega liikmesriigid võivad siseriiklike õigusnormidega otsustada, et pilves talletusruumi pakkujatel ei ole kohustust maksta autoriõiguste omajatele hüvitist füüsiliste isikute isiklikuks tarbeks tehtud mittekaubandusliku reprodutseerimise eest.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Erakopeerimise erand andmete pilves hoidmisel · Näe rohkem »
Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõte
Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõte on Euroopa Liidu õiguse põhimõte, mille kohaselt Euroopa Liidu õiguse ja liikmesriigi õiguse vastuolu korral on Euroopa Liidu õigus ülimuslik.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõte · Näe rohkem »
Evelyn Sepp
Evelyn Sepp 2009. aastal Evelyn Sepp (sündinud 13. juulil 1972 Tallinnas) on Eesti poliitik ja sporditegelane, aastast 2023 Erakonna Eestimaa Rohelised juht.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Evelyn Sepp · Näe rohkem »
Hagimenetlus
Hagimenetlus on tsiviilkohtumenetluse liik, kus kohus vaatab läbi hagi korras esitatud tsiviilasju.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Hagimenetlus · Näe rohkem »
Haridus- ja Noorteamet
Haridus- ja Noorteamet (lühend Harno) on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olev valitsusasutus, mis tegeleb Eesti haridus- ja noortepoliitika rakendamisega.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Haridus- ja Noorteamet · Näe rohkem »
Heaoluriik
Heaoluriik või ka hoolekanderiik (inglise keeles welfare state) või sotsiaalriik (saksa keeles Sozialstaat) on valitsemisvorm, mille puhul riik kaitseb ja toetab kodanike majanduslikku ja sotsiaalset heaolu, mis põhineb seadustega sätestatud õiguskorral ja ametnike hoolekandel, mille eesmärgiks on tagada riigi elanikele võrdsed võimalused tulusid ümber jagades ning avalikul vastutusel nende kodanike ees, kes ei ole suutelised endile tagama minimaalselt vajalikke elutingimusi.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Heaoluriik · Näe rohkem »
Heauskne omandamine
Heauskne omandamine on õiguskontseptsioon, mille kohaselt üleandmisega eseme (omandi või pandi) omandanud isik saab eseme omanikuks ka juhul kui üleandjal eseme omandi (vm käsutus-) õigus puudus.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Heauskne omandamine · Näe rohkem »
Hierarhia
Hierarhia (kreeka keeles hieros püha + archē valitsus, võim) on astmeline allumise süsteem erinevate asjade organiseerimiseks ja hindamiseks.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Hierarhia · Näe rohkem »
Homoseksuaalsus
Homoseksuaalsus on samast soost inimeste vaheline romantiline või seksuaalne huvi või käitumine, mis võib avalduda seksuaalse sättumuse, eelistuse või identiteedina.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Homoseksuaalsus · Näe rohkem »
Infovabadus
Infovabadus on igaühe õigus ilma takistusteta vastu võtta, töödelda ning edastada üldiseks kasutuseks mõeldud informatsiooni.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Infovabadus · Näe rohkem »
Inimõigused
Inimõigused on iga inimese põhiõigused Lääne õigussüsteemides.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Inimõigused · Näe rohkem »
Inimõigused Eestis
Inimõigused on Eesti valitsuse poolt laialdaselt tunnustatud, ent siiski esinevad mõnes valdkonnas probleemid, näiteks kinnipidamise tingimused, politsei jõukasutus, ja laste väärkohtlemine.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Inimõigused Eestis · Näe rohkem »
Iseseisvus
Riigi iseseisvus ehk suveräänsus on riigi võime või omadus olla enda territooriumil kõrgeimaks vahelesekkujaks: otsustada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatava lõplikkusastmega.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Iseseisvus · Näe rohkem »
Isikupuutumatus
Isikupuutumatus (inglise keeles security of person) on iga isiku põhiõigus: isik on kaitstud ebaseadusliku vahistamise eest ja tal on õigus kohtu kaitsele elu, tervise ja teiste isiklike õiguste ning vara ründamise puhul.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Isikupuutumatus · Näe rohkem »
Iuridicum
Iuridicum on Eesti sihtasutus.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Iuridicum · Näe rohkem »
Iuridicum (hoone)
Iuridicum (ka Juridicum) on hoone Tartus aadressil Näituse 20.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Iuridicum (hoone) · Näe rohkem »
Ius sanguinis
Ius sanguinis (ehk jus sanguinis, ladina keeles vereõigus) on kodakondsuspoliitika põhimõte, mille kohaselt riigi kodakondsust ei pälvita mitte sünnikoha, vaid vanema(te) või esivanema(te) kodakondsuse alusel.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Ius sanguinis · Näe rohkem »
Jaan Poska
Paul Raua maal (1929) Jaan Poska maja Kadriorus Jaan Poska hauakivi on Siselinna kalmistul perekond Poska rahulas vasakult teine Jaan Poska (24. jaanuar 1866 (vkj 12. jaanuar) Kirikuküla Laiuse vald, Laiuse kihelkond – 7. märts 1920 Tallinn Eesti Vabariik) oli Eesti poliitik.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Jaan Poska · Näe rohkem »
Jaanuar 2007
Jaanuar 2007, kroonika.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Jaanuar 2007 · Näe rohkem »
Jaanuar 2010
Jaanuar 2010, kroonika 2010.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Jaanuar 2010 · Näe rohkem »
Jälitustegevus
Jälitustegevus on pädeva riikliku jälitusasutuse poolt salajaste ja avalike toimingute läbiviimine, mille eesmärk on teabe (mitte tõendite) kogumine jälitustegevuse huvisfääris olevate isikute ja sündmuste kohta.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Jälitustegevus · Näe rohkem »
Juhan Kristjan Talve
Juhan Kristjan Talve (ka Juhan Talve; 26. november 1951 Stockholm – 26. märts 2003 Turu) oli Soome ja Eesti jurist, ajakirjanik ja politoloog.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Juhan Kristjan Talve · Näe rohkem »
Julgeolekuasutus
Julgeolekuasutus on Eesti valitsusasutus, mille eesmärk on tagada riigi julgeolek põhiseadusliku korra püsimisega mittesõjaliste ennetavate vahendite kasutamise abil ning julgeolekupoliitika kujundamiseks ja riigikaitseks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Julgeolekuasutus · Näe rohkem »
Juri Mišin
Juri Mišin (ametlik nimekuju Yury Mishin, vene keeles Мишин, Юрий Александрович; 17. septembril 1946 Narva – 29. detsember 2011 Kingissepa rajoon, Leningradi oblast) oli Eesti ühiskonna- ja poliitikategelane, Narva Linnavolikogu liige ja Eesti Venemaa Kodanike Liidu esimees.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Juri Mišin · Näe rohkem »
Juridica
Juridica on õigusajakiri, mis ilmub aastast 1993https://web.archive.org/web/20130123015950/http://www.juridica.ee/introduction_et_jur.php?intro.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Juridica · Näe rohkem »
Justiitsminister
Justiitsminister on valitsuses minister, kelle ülesanne on riigi õiguspoliitika kavandamine ning õiguse süsteemne arendamine.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Justiitsminister · Näe rohkem »
Juuni 2010
Juuni 2010, kroonika 2010.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Juuni 2010 · Näe rohkem »
Kaitsealune
Kaitsealune (inglise keeles defendant) on isik, keda advokaat kaitseb kohtuprotsessis.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Kaitsealune · Näe rohkem »
Karistusõiguse ajalise kehtivuse piir
Ajaline kehtivus (inglise keeles temporal applicability) on karistusseaduseKaristusseadustik¹.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Karistusõiguse ajalise kehtivuse piir · Näe rohkem »
Keeled Eestis
Keeled Eestis on Eestis kõneldavad ja kirjutatavad inimkeeled.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Keeled Eestis · Näe rohkem »
Kinnipeetav
Kinnipeetav on vanglas karistust kandev isik, kes on kohtulikult süüdi mõistetud.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Kinnipeetav · Näe rohkem »
Kinnipidamisõigus (karistusõigus)
Kinnipidamisõigus (ingl right of detention) on igaühe õigus toimetada kuriteo toimepanemisel või vahetult pärast seda põgenemiskatselt tabatud isik politseisse ning ta kahtlustatavana kinni pidada.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Kinnipidamisõigus (karistusõigus) · Näe rohkem »
Kinnisomand
Kinnisomand on omandiõigus kinnisasjadele.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Kinnisomand · Näe rohkem »
Kivilinna tänav
Kivilinna tänav (aastatel 1983–2023 Ancis Daumani tänav) on tänav Narvas Pähklimäe linnaosas.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Kivilinna tänav · Näe rohkem »
Kodakondsus
Kodakondsus (inglise keeles citizenship; saksa keeles staatsbürgerschaft) on inimese püsiv õiguslik side riigiga.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Kodakondsus · Näe rohkem »
Kohalik omavalitsus
Kohalik omavalitsus (lühend KOV) on kohaliku omavalitsuse üksuse (Eestis valla või linna) demokraatlikult moodustatud kohalike võimuorganite õigus ja võime seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Kohalik omavalitsus · Näe rohkem »
Kohtueelne kriminaalmenetlus
Kohtueelne kriminaalmenetlus on protsess, kus lahendatakse küsimus, kas kriminaalmenetlust jätkata ja koostada süüdistusakt või lõpetada see otstarbekuse kaalutlusel.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Kohtueelne kriminaalmenetlus · Näe rohkem »
Kohtupraktika
Kohtupraktika (ingl case law) on kohtulahendites moodustunud viited eeskirjadele ja põhimõtetele, mis on väljaarendatud kohtute seisukohtades.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Kohtupraktika · Näe rohkem »
Kohus või tribunal ELTL art 267 tähenduses
Euroopa Liidu õiguse ühetaoliseks tõlgendamiseks ja kohaldamiseks saab liikmesriigi kohus esitada eelotsusetaotluse Euroopa Kohtule.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Kohus või tribunal ELTL art 267 tähenduses · Näe rohkem »
Komberuum
Komberuum on keele, kommete ja väärtustega moodustunud hüpoteetiline sidus keskkond, mis tekib, kui kultuuriruumile (keel ja kunstid) lisada harjumused ja tavad.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Komberuum · Näe rohkem »
Kooseluseadus
Kooseluseadus on Riigikogus 2014.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Kooseluseadus · Näe rohkem »
Kriminaalmenetlus
Kriminaalmenetlus (ingl criminal procedure) on menetlus, mille käigus selgitatakse kuriteo asjaolud.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Kriminaalmenetlus · Näe rohkem »
Kristiina Ojuland
Apollos.Foto: Ave Maria Mõistlik, 15. mai 2014 Kristiina Ojuland (sündinud 17. detsembril 1966 Kohtla-Järvel) on Eesti poliitik.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Kristiina Ojuland · Näe rohkem »
Kvalifitseeritud häälteenamus
Kvalifitseeritud häälteenamus on valimistel või otsuste tegemisel häälteenamus, mis peab ületama kindlaksmääratud normi.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Kvalifitseeritud häälteenamus · Näe rohkem »
Läänemaa Vabatahtlik Jäägrikompanii
Läänemaa Vabatahtlik(e) Jäägrikompanii (ka Läänemaa Vabatahtlik(e) Jäägerkompanii) oli Asso Kommeri 1993 moodustatud ja samal aastal laiali saadetud Eesti väeüksus.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Läänemaa Vabatahtlik Jäägrikompanii · Näe rohkem »
Liikumisvabadus
Liikumisvabadus on igaüheõigus, mis tagab vabaduse vabalt liikuda riigi territooriumil, lahkuda Eestist ning Eesti kodanikel vabalt riiki siseneda.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Liikumisvabadus · Näe rohkem »
Lojaalse koostöö kohustus
Lojaalse koostöö kohustus (inglise keeles sincere cooperation või loyal cooperation) on üks Euroopa Liidu aluspõhimõtteid, mis reguleerib liidu liikmesriikide ja institutsioonide vahelist koostööd.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Lojaalse koostöö kohustus · Näe rohkem »
Mai 2007
Mai 2007, kroonika.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Mai 2007 · Näe rohkem »
Mai 2015
Mai 2015, kroonika 2015.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Mai 2015 · Näe rohkem »
Meeleavaldus
Vladimir Lenin peab meeleavaldusel kõnet Meeleavaldus ehk demonstratsioon on avalikus kohas toimuv hulga inimeste kogunemine selleks, et avaldada oma meelsust.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Meeleavaldus · Näe rohkem »
Meelis Kaldalu
Meelis Kaldalu Rootsis suvitamas Meelis Kaldalu (sündinud 10. novembril 1980) on Eesti poliitaktivist, kes sai tuntuks aktsiooniga 2013.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Meelis Kaldalu · Näe rohkem »
Menetlusautonoomia
Menetlusautonoomia põhimõte on Euroopa Kohtu (EK) välja töötatud printsiip, mis lubab Euroopa Liidu (EL) liikmesriikidel kasutada EL-i õiguse kohaldamisel riigisiseseid menetlusnorme olukorras, kus puuduvad konkreetsed EL-i õigusest tulenevad menetlusnormid.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Menetlusautonoomia · Näe rohkem »
Moraalne kahju
Moraalne ehk mittevaraline kahju (ingl non-patrimonial damage) on psühholoogiline mõju – füüsiline, hingeline valu või kannatus, mis on tekkinud mittevaralise ja erandjuhtudel ka varalise õigushüve rikkumise tõttu.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Moraalne kahju · Näe rohkem »
NATO
NATO liikmesriigid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (inglise keeles North Atlantic Treaty Organization (NATO), prantsuse keeles Organisation du traité de l'Atlantique nord (OTAN)) on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja NATO · Näe rohkem »
Ne bis in idem
Ne bis in idem on õiguslik põhimõte, mis keelustab sama teo eest kahekordse karistamise.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Ne bis in idem · Näe rohkem »
November 2008
November 2008, kroonika 2008.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja November 2008 · Näe rohkem »
November 2009
November 2009, kroonika 2009.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja November 2009 · Näe rohkem »
Nullum crimen, nulla poena sine lege
Nullum crimen nulla poena sine lege on ladinakeelne väljend, mis tõlkes tähendab „pole kuritegu, pole karistust ilma seaduseta“Sootak, J. Karistusõigus üldosa.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Nullum crimen, nulla poena sine lege · Näe rohkem »
Omandipuutumatus
Omandipuutumatus tähendab keeldu isiku nõusolekuta võõrandada temale kuuluv omand.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Omandipuutumatus · Näe rohkem »
Otsedemokraatia
Šveitsi Glaruse kantoni maapäeva kogunemine Otsedemokraatia on politoloogia mõiste, tähistades riigi valitsemisvormi, kus rahvas saab otsustada riiki puudutavaid küsimusi otse, vahepealsete esindajateta.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Otsedemokraatia · Näe rohkem »
Paternalism
Paternalism on konservatiivne (minevikust kinnihoidmise tähenduses) poliitiline ideoloogia, mis põhjendab ühe inimese õigust piirata teise inimese tahtevabadust ja eneseteostuse õigust.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Paternalism · Näe rohkem »
Põhiseadus
Põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Põhiseadus · Näe rohkem »
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohus
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohus ehk konstitutsioonikohus on kohus, mis otsustab seaduste kehtivuse ja nende tõlgendamise üle ning viisi üle, kuidas täitevvõim seadusi täidab.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Põhiseaduslikkuse järelevalve kohus · Näe rohkem »
Põhivabadused
Põhivabadused (inglise keeles fundamental freedoms) on osa inimõigustest, mis kehtivad igale inimesele ilma lisatingimusteta.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Põhivabadused · Näe rohkem »
Petserimaa
Petserimaa, ka Petseri maakond oli Eesti maakond aastail 1920–1944, maakonnalinn oli Petseri.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Petserimaa · Näe rohkem »
Piinamine
Piinamisriistu Désiré François Laugée, "Küsimus" (1881) Piinamine on tegevus, mille eesmärk on kellelegi tugevate kannatuste tekitamine.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Piinamine · Näe rohkem »
Presidendi institutsiooni ja kiriku suhe
Eesti Vabariigi presidendi institutsiooni ja kiriku suhe on erinevate presidentide ametiaegadel olnud erinev.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Presidendi institutsiooni ja kiriku suhe · Näe rohkem »
Pronkssõdur
Pronkssõdur Kaitseväe kalmistul juunis 2007 Pronkssõdur (algne ametlik nimi Tallinna vabastajate monument; vene keeles Монумент освободителям Таллинна; kasutatud ka hüüdnime Aljoša) on monument Tallinnas Kaitseväe kalmistul.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Pronkssõdur · Näe rohkem »
PS
PS, ps ja muud nende tähtede variandid võivad tähendada.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja PS · Näe rohkem »
Puuküürnik
Puuküürnik on elu- või muu ruumi üürinud füüsiline või juriidiline isik, kes keeldub üüripinnalt lahkumast.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Puuküürnik · Näe rohkem »
Riigikogu
Riigikogu on Eesti Vabariigi ühekojaline parlament, kellele kuulub Eestis seadusandlik võim.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Riigikogu · Näe rohkem »
Riigikogu põhiseaduskomisjon
Riigikogu põhiseaduskomisjon (kuni 12.12.1994 riigiõiguskomisjon) on Riigikogu alatine komisjon, mille töövaldkond on piiritletud riigi põhiseadusliku korra seisukohalt tähtsust omavad riigi- ja haldusõiguse küsimustega.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Riigikogu põhiseaduskomisjon · Näe rohkem »
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium
Riigikohtu maja Tartus Toomemäel Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium (ingl Constitutional Review Chamber of the Supreme Court) on haldus-, kriminaal- ja tsiviilkolleegiumite kõrval neljas Riigikohtu kolleegium.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium · Näe rohkem »
Samasooliste abielu tunnustamine teises liikmesriigis
Registreeritud kooselu tunnustamine Samasooliste abielu tunnustamine teises liikmesriigis on olukord, mis käsitleb Euroopa Liidu kodaniku ja temaga samast soost abikaasa vahel seaduslikult välisriigis sõlmitud abielu tunnustamist vastuvõtvas liikmesriigis (liikmesriik, kuhu liidu kodanik oma vaba liikumise ja elamise õiguse kasutamiseks liigub).
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Samasooliste abielu tunnustamine teises liikmesriigis · Näe rohkem »
Sõnavabadus
Sõnavabadus on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud teavet sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Lisaks arvamusvabadusele ja väljendusvabadusele hõlmab sõnavabadus ka infovabadust ehk isiku õigust saada avalikku teavet.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Sõnavabadus · Näe rohkem »
Seadus
Seadus on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Seadus · Näe rohkem »
Seadusandlus
Seadusandlus on seaduste kehtestamise protsess.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Seadusandlus · Näe rohkem »
Seaduseelnõu
Seaduseelnõu (ingl draft Act) on menetlema hakatava õigusakti terviktekst koos kõigi selle juurde kuuluvate rekvisiitidega.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Seaduseelnõu · Näe rohkem »
Seadusereservatsioon
Seadusereservatsioon (inglise keeles reservation of law) on põhimõte, mille kohaselt eeldab põhiõiguste piiramine seadusandja volitust.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Seadusereservatsioon · Näe rohkem »
Seaduste Kogu
Seaduste Kogu (lühend SK) oli Eesti seaduste kodifikatsioon, mida anti välja aastail 1938–1940 Seaduste Kogu seaduse (SK I 1938, 3, 9) alusel.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Seaduste Kogu · Näe rohkem »
September 2006
September 2006, kroonika.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja September 2006 · Näe rohkem »
Soldina tänav
Soldina tänav (aastatel 1974–2023 Albert-August Tiimanni tänav) on tänav Narvas Soldina linnaosas.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Soldina tänav · Näe rohkem »
Taasiseseisvumispäev
Vabadussõja mälestussamba ees Tartus, tema taga naiskoor Emajõe Laulikud. 20. august 2012 Rahvas Eesti taasiseseisvumispäeva tähistamisel Tartus. 20. august 2012 Iseseisvuse taastamise päev (ka taasiseseisvumispäev) on Eesti Vabariigi riigipüha, millega igal aastal 20. augustil tähistatakse Eesti Vabariigi de facto taastamist.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Taasiseseisvumispäev · Näe rohkem »
Tervisevastased süüteod
Tervisevastased süüteod (ingl offences against health) on süüteod, mis kahjustavad inimese tervist.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Tervisevastased süüteod · Näe rohkem »
Toitjakaotus
Toitjakaotus - ülalpidajaks olnud lapsevanema või abikaasa surm.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Toitjakaotus · Näe rohkem »
Vabadussõjalased
Vabadussõjalased ehk lühendatult vabsid (vab.-s.) või vapsid olid Eestis aastail 1929–1934 järjestikku tegutsenud kolme organisatsiooni (Eesti Vabadussõjalaste Keskliit, Eesti Vabadussõjalaste Liit ja Vabadussõjalaste Rahvaliikumine) liikmed.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Vabadussõjalased · Näe rohkem »
Vabariigi Presidendi Kantselei
Vabariigi Presidendi Kantselei on Vabariigi Presidendi juures tegutsev riigi ametiasutus, mille põhiülesandeks on Vabariigi Presidendi abistamine Eesti Vabariigi põhiseaduses ja seadustes sätestatud ülesannete täitmisel, protokolliliste toimingute sooritamisel, teiste ametiasutuste ja avalikkusega suhtlemisel, teenetemärkide andmise ja sellega seotud tegevuse korraldamisel jne.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Vabariigi Presidendi Kantselei · Näe rohkem »
Valimispõhimõtted
Valimispõhimõtted (inglise keeles electoral principles) on reeglid, mis tagavad rahva esinduskogu valimiste demokraatlikkuse.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Valimispõhimõtted · Näe rohkem »
Vangistus
Vangistus on karistus kuriteo eest vabadusekaotusega, eesmärgiga suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Vangistus · Näe rohkem »
Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus
Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus (lühend VRKAS) on Eesti Vabariigi seadus, mis reguleerib vähemusrahvustest Eesti Vabariigi kodanike õigusi moodustada kultuuriomavalitsusi neile põhiseadusega antud kultuurialaste õiguste teostamiseks.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus · Näe rohkem »
Veebruar 2012
Veebruar 2012, kroonika 2012.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Veebruar 2012 · Näe rohkem »
Vello Leito
Vello Leito (sündinud 25. augustil 1941 Iisakus) on Eesti poliitik.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja Vello Leito · Näe rohkem »
14. september
14.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja 14. september · Näe rohkem »
1992. aasta põhiseaduse referendum
1992.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja 1992. aasta põhiseaduse referendum · Näe rohkem »
2015. aasta Riigikogu valimised
2015.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja 2015. aasta Riigikogu valimised · Näe rohkem »
2019. aasta Riigikogu valimised
2019.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja 2019. aasta Riigikogu valimised · Näe rohkem »
2021. aasta Eesti presidendivalimised
2021.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja 2021. aasta Eesti presidendivalimised · Näe rohkem »
4. jaanuar
4.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja 4. jaanuar · Näe rohkem »
6. mai
6.
Uus!!: Eesti Vabariigi põhiseadus ja 6. mai · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
EV põhiseadus, Eesti Vabariigi Põhiseadus, Eesti põhiseadus, Eesti vabariigi põhiseadus.
