Sisukord
806 suhted: Abbati laulustuudio, Aberratsioon (optika), Absoluutselt must keha, Adelaide'i Eesti Meeskoor, Adelaide'i Eesti Seltsi Teater, Adiabaatiline protsess, Aditiivsus, Adramaa, AIDS-i Ennetuskeskus, AIESEC Eesti, Aino-Helgi Paivel, Akadeemiline Hõimuklubi, Akadeemiline Kirjandusühing, Aktiivsus, Aktinomeeter, Aku, Alamsaksa laenud eesti keeles, Alasi, Alo Hoidre, Ammonoteelid, Ammukaar, Amorfne aine, Ando Leps, Andrus Johani, ANK '64, Anoksügeenne fotosüntees, Antagonism (täpsustus), Anton Starkopfi ateljeemuuseum, Antsülusjärv, Apofüüs, Apsiid (astronoomia), Arbavere, Armanda degli Abbati-Campodonico, Arne Oidi nimeline lauluvõistlus, Ars, Arsis, Arved Sapar, Arvjoonis, AS E. O. Map, AS Wris, Asümptoot, Asmu Saar, Assaku Nõiakivi, Assotsiatsioon, Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondis, Atmosfäärikaitse, Aurik, Autooksüdatsioon, Autorevüü, Avaliku Sõna Nõukogu, ... Laienda indeks (756 rohkem) »
Abbati laulustuudio
Abbati laulustuudio oli Itaalia laulja ja lauluõpetaja Armanda degli Abbati-Campodonico asutatud laulustuudio, mis asutati Tallinnas 1929.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Abbati laulustuudio
Aberratsioon (optika)
Aberratsioon (ladina keele sõnast aberratio kõrvalekaldumine) on optikasüsteemides (läätsed, prismad) tekkiva optilise kujutise moonutus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Aberratsioon (optika)
Absoluutselt must keha
Väike avaus mustade seintega õõnsuses käitub ligilähdaselt kui absoluutselt must keha Absoluutselt must keha ehk mustkiirgurENE 6.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Absoluutselt must keha
Adelaide'i Eesti Meeskoor
Adelaide'i Eesti Meeskoor aastal 1948 Adelaide'is asutatud meeskoor.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Adelaide'i Eesti Meeskoor
Adelaide'i Eesti Seltsi Teater
Adelaide'i Eesti Seltsi Teater oli aastatel 1950–1990 Austraalias Adelaide'is tegutsenud eestlaste teater.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Adelaide'i Eesti Seltsi Teater
Adiabaatiline protsess
Adiabaatiline protsess (kreeka adiabatos 'läbistamatu') on termodünaamiline protsess, mille jooksul süsteemil puudub soojusvahetus väliskeskkonnaga.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Adiabaatiline protsess
Aditiivsus
Aditiivsus on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Aditiivsus
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Adramaa
AIDS-i Ennetuskeskus
AIDS-i Ennetuskeskus on aastal 2003 loodud valitsusväline organisatsioon (mittetulundusühing)https://web.archive.org/web/20130810204632/http://aids.ee/main_est.php?id.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja AIDS-i Ennetuskeskus
AIESEC Eesti
AIESEC Eesti on rahvusvahelise noorteorganisatsiooni AIESEC Eesti haru.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja AIESEC Eesti
Aino-Helgi Paivel
Aino-Helgi Paivel (aastani 1961 Hinno, 1961–1972 Kartus; 27. veebruar 1936 Tallinn – 14. juuli 1988 Tallinn) oli eesti botaanik.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Aino-Helgi Paivel
Akadeemiline Hõimuklubi
Akadeemiline Hõimuklubi (lühend: AHK) oli aastal 1920 Eesti-Soome Üliõpilasklubi nime all Tartu Ülikooli juurde loodud akadeemiline ühendus, kuhu kuulusid soome-ugri rahvastest huvi tundvad inimesed.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Akadeemiline Hõimuklubi
Akadeemiline Kirjandusühing
Akadeemiline Kirjandusühing oli aastatel 1924–1941 Tartus töötanud kirjandusteadlaste moodustatud ühing.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Akadeemiline Kirjandusühing
Aktiivsus
Aktiivsus on toekus, toimekus, agarus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Aktiivsus
Aktinomeeter
Violle'i aktinomeeter Aktinomeeter on riist Päikese otsekiirguse suhteliseks mõõtmiseks.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Aktinomeeter
Aku
Akumulaator (ladina sõnast accumulator 'koguja') ehk aku on energia salvestamise seade.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Aku
Alamsaksa laenud eesti keeles
Alamsaksa laenud on alamsaksa, täpsemalt peamiselt keskalamsaksa keelest eesti keelde laenatud sõnatüved.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Alamsaksa laenud eesti keeles
Alasi
Sepp töötamas alasil Alasi on peamiselt metallide sepistamisel kasutatav terasest alustööriist.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Alasi
Alo Hoidre
Alo Hoidre (aastani 1935 Horn, õieti Aleksander; 26. jaanuar 1916 Petrograd – 2. oktoober 1993 Tallinn) oli eesti maalikunstnik, raamatuillustraator, graafik.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Alo Hoidre
Ammonoteelid
Ammonoteelid on veeloomad, kes ainevahetuses vabanevat ammoniaaki eritavad keskkonda otseselt, uurea vahenduseta.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Ammonoteelid
Ammukaar
"Ammukaar" oli aastal 1942 (I osa) ja 1943 (II osa) Saksa okupatsiooni ajal Eesti Kirjastuse välja antud kirjanduslik koguteos.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Ammukaar
Amorfne aine
Amorfne aine on niisugune tahkise esinemisvorm, mis on täiesti isotroopne, s.t füüsikalised omadused ei sõltu suunast selle aine sees.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Amorfne aine
Ando Leps
Ando Leps (6. november 1935 Rakvere – 4. november 2023 Tallinn) oli eesti õigusteadlane ja poliitik, Riigikogu VIII ja IX koosseisu liige.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Ando Leps
Andrus Johani
Andrus Johani (aastani 1936 Arnold Johani; 1. september 1906 – 18. august 1941) oli eesti maalikunstnik ja graafik.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Andrus Johani
ANK '64
ANK '64 oli aastatel 1964–1969 Tallinnas tegutsenud kunstirühmitus, millele panid alused Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) lõpetanud üliõpilasedhttps://web.archive.org/web/20131004231609/http://www.estonica.org/et/Kultuur/Kunst/Mentaliteedi_muutused/ (vaadatud 18.01.2013).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja ANK '64
Anoksügeenne fotosüntees
Anoksügeenne fotosüntees ehk bakteriaalne fotosüntees on fotosünteetiliste bakterite (va tsüanobakterid, kel on oksügeenne fotosüntees) teostatav protsess, milles erinevalt oksügeensest fotosünteesist ei eraldu hapnikku, sest protsessi läbi viivad bakterid ei saa CO2 redutseerimiseks vajalikku vesinikku mitte veest, vaid väävliühendeist, gaasilisest vesinikust jt.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Anoksügeenne fotosüntees
Antagonism (täpsustus)
Antagonism on lepitamatu vastuolu, vastuolulisus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Antagonism (täpsustus)
Anton Starkopfi ateljeemuuseum
Anton Starkopfi ateljeemuuseum oli aastatel 1972–1997 Tartus tegutsenud muuseum, halduslikult oli see Tartu Kunstimuuseumi allüksus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Anton Starkopfi ateljeemuuseum
Antsülusjärv
Antsülusjärv oli Läänemere nõos paiknenud jääajajärgne mageveeline järv ajavahemikus umbes 9000–7000 aastat eKr (radiosüsinikumeetodga mõõtes on ajavahemikuks saadud 9300–8000 14C-aastat tagasi).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Antsülusjärv
Apofüüs
Apofüüs (kr apophysis 'jätke') on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Apofüüs
Apsiid (astronoomia)
Apsiidi joonis. Joonisel on 1 apogee ja 2 perigee Apsiid on taevakehale lähim või temast kaugeim punkt elliptilisel orbiidil, millel tiirleb tema gravitatsiooniväljas teine, temast väiksem taevakeha.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Apsiid (astronoomia)
Arbavere
Arbavere on küla Lääne-Virumaal Kadrina vallas.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Arbavere
Armanda degli Abbati-Campodonico
Armanda degli Abbati-Campodonico (10. jaanuar 1879 Rooma – 1946 Karagandõ) oli Itaalia laulja (metsosopran) ja lauluõpetaja.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Armanda degli Abbati-Campodonico
Arne Oidi nimeline lauluvõistlus
Arne Oidi nimeline lauluvõistlus oli aastatel 1959–1987 toimunud lauluvõistlus, mida korraldas Eesti NSV Riiklik Filharmoonia.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Arne Oidi nimeline lauluvõistlus
Ars
Ars (täisnimega: Eesti NSV Kunstifondi Tallinna Kombinaat Ars) oli 1944.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Ars
Arsis
Arsis on aastal 1993 asutatud eesti käsikellade ansambelhttps://web.archive.org/web/20160818111146/http://www.arsis.ee/artiklid (vaadatud 29.01.2013).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Arsis
Arved Sapar
Arved Sapar Tõravere observatooriumi lähedal rapsipõllul 2008. aastal. Foto: Lauri Kulpsoo Arved-Ervin Sapar (7. veebruaril 1933 Paatna küla, Rakvere vald, Virumaa – 1. detsember 2021 Tartu) oli eesti astrofüüsik ja kosmoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1990).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Arved Sapar
Arvjoonis
Arvjoonis on joonis, millel kujutatakse arvandmeid geomeetriliste kujundite (joonte, tulpade, sektorite) süsteemina.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Arvjoonis
AS E. O. Map
AS E. O. Map on aastal 1991 Tartus loodud kartograafia ja maamõõtmisega tegelev ettevõtehttp://www.eomap.ee/ettevottest (vaadatud 31.01.2013).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja AS E. O. Map
AS Wris
AS Wris (ka: Wris Reisibüroo) on 1991.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja AS Wris
Asümptoot
Graafikul on kujutatud püst-, rõht- ja kaldasümptooti Asümptoot (sõna algallikas on vanakreeka sõna ἀσύμπτωτος (asymptōtos, 'mitteühtelangev')) on sirge, mis võib leiduda joone lõpmatu haru puhul nii, et kui joone punkt kaugeneb tõkestamatult mööda haru, siis ta samal ajal läheneb lõpmatult sellele sirgele.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Asümptoot
Asmu Saar
Asmu Saar (17. juuli 1931 Tallinn – 17. jaanuar 2003 Tallinn) oli eesti geograaf.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Asmu Saar
Assaku Nõiakivi
Assaku nõiakivi Assaku Nõiakivi asub Assakul Harju maakonnas Rae vallas uue ja vana Tartu maantee ristumiskohast 100 m Tallinna poole, Assaku viadukti lääneküljel.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Assaku Nõiakivi
Assotsiatsioon
Assotsiatsioon (ladina sõnast associatio 'liitmine') võib tähendada.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Assotsiatsioon
Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondis
Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondis (aastast 1931 Põllumeeste, Asunikkude ja Väikemaapidajate Koondis; lühemalt Asunik(kud)e Koondis) oli Eesti partei, mis asutati 1925.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondis
Atmosfäärikaitse
Atmosfäärikaitse ehk õhkkonnakaitse on õhusaastuse vähendamise või vältimise meetmestik; välisõhukaitse ulatuslikum valdkond.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Atmosfäärikaitse
Aurik
Soome aurik Ukkopekka Aurik ehk aurulaev on laev, mille jõuallikaks on üks või mitu aurumasinat või -turbiini.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Aurik
Autooksüdatsioon
Autooksüdatsioon on aine iseeneslik, enamasti tavalisel temperatuuril õhuhapniku toimel ahelreaktsioonina kulgev oksüdeerumine.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Autooksüdatsioon
Autorevüü
Autorevüü oli aastatel 1990–1999 Tallinnas ilmunud autoteemaline ajakiri.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Autorevüü
Avaliku Sõna Nõukogu
Avaliku Sõna Nõukogu (lühend: ASN; MTÜ Avalik Sõna) on praegusel kujul aastast 1997 tegutsev sõltumatu mittetulundusühing.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Avaliku Sõna Nõukogu
Avatud Hariduse Liit
Avatud Hariduse Liit (lühend: AHL) on aastast 1991 tegutsev mittetulundusühinghttps://web.archive.org/web/20120430191300/http://www.ahl.ee/pohikiri.html (vaadatud 23.01.2013).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Avatud Hariduse Liit
Avo-Rein Tereping
Avo-Rein Tereping (sündinud 28. jaanuaril 1945 Tartus) on eesti psühholoog ja elektroonikainsener.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Avo-Rein Tereping
Ühendatud anumad
Ühendatud anumad võivad olla mis tahes kujulised Ühendatud anumatesse valatud vedeliku käitumine Ühendatud anumad on ülalt lahtised ja alt omavahel ühendatud anumad.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Ühendatud anumad
Ühiselulised putukad
Ühiselulised putukad ehk seltsingulised putukad ehk sotsiaalsed putukad on peresid moodustavad putukad.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Ühiselulised putukad
Ühiskondlik Pedagoogika Uurimise Instituut
Ühiskondlik Pedagoogika Uurimise Instituut (lühend: ÜPUI) on Tartus asuv organisatsioon, kuhu kuuluvad kasvatuse ja õpetamisega seotud teaduslikust uurimistööst huvitatud õpetajad.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Ühiskondlik Pedagoogika Uurimise Instituut
Üldkogum
Üldkogum (ka populatsioon, lähtekogum, totaalkogum) on statistikas looduse või ühiskonna või objektide hulk, mille kohta soovitakse teha järeldusi teda esindava valimi ehk väljavõtukogumi põhjal.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Üldkogum
Üldnimi
Üldnimi ehk apellatiiv on nimisõna, mis tähistab mingite esemete, nähtuste vm liiki ja ühtlasi selle liigi mis tahes liiget.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Üldnimi
Ülemaaline Eesti Noorsoo Ühendus
Ülemaaline Eesti Noorsoo Ühendus (lühend ÜENÜ) oli Eesti noorsoo-organisatsioon, mis tegutses aastatel 1919–1940.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Ülemaaline Eesti Noorsoo Ühendus
Ülo Pihlak
Ülo Pihlak (20. august 1940 Türi – 14. august 2013) oli eesti majandusgeograaf.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Ülo Pihlak
Ürt
Ürt (ladina herba, lühendatult hb) on farmaatsias ravimtaime maapealne osa.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Ürt
Ökokliin
Ökokliin ehk ökoloogiline rida on taimede kasvukohtade või taimekoosluste järjestus piki üht keskkonnagradienti.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Ökokliin
Ökomorfoloogia
Ökomorfoloogia on ökoloogia ja morfoloogia piiriteadus, mis uurib organismide välistunnuste kujunemise olenevust keskkonnast.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Ökomorfoloogia
Ökonomaiser
Ökonomaiser (inglise sõnast economizer) ehk vee-eelsoojendi on soojusvaheti aurukatla toitevee või soojusvõrguvee kuumutamiseks põlemisgaasiga.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Ökonomaiser
Ökosuhted
Ökosuhted ehk ökoloogilised suhted (inglise ecological relationships) on organismide (või teiste biosüsteemide) suhted keskkonnaga ja üksteisega Ökosuhted on ökoloogia peamine uurimisaine.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Ökosuhted
Ärielu
Ärielu oli aastatel 1994–2009 Eestis ilmunud äri- ja majandusteemaline ajakiri.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Ärielu
Õie Orav
Õie Orav (aastani 1955 Õie Kaasik; sündinud 16. juulil 1934 Jõelähtme vallas Harjumaal) on eesti filmiteadlane, näitleja, stsenarist ja lavastaja.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Õie Orav
Õigekeelsus
Õigekeelsus ehk ortoloogia on normikohane kirjakeele keeletarvitus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Õigekeelsus
Õlikivide uurimise laboratoorium
Õlikivide uurimise laboratoorium oli 1925.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Õlikivide uurimise laboratoorium
BALTBAT
BALTBAT, ka BaltPathttps://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja BALTBAT
Balti jääpaisjärv
Balti jääpaisjärv (ka Balti paisjärv, Balti jääjärv) oli Läänemere nõos asunud jääpaisjärv.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Balti jääpaisjärv
Balti muusikateaduslikud konverentsid
Balti muusikateaduslikud konverentsid on aastast 1967 toimuvad Eesti, Läti ja Leedu muusikateadlaste kohtumisedhttps://web.archive.org/web/20160307014834/http://veeb.ema.edu.ee/urveli/baltlugu.PDF (vaadatud 30.01.2013).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Balti muusikateaduslikud konverentsid
Balti teatrikevad
Balti teatrikevad (üldisema nimega ka: Balti teatrifestival) oli kahel vahemikul (1956–1958 ja 1984–1992) toimunud teatrifestival.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Balti teatrikevad
Balti-Ameerika Ühing
Balti-Ameerika Ühing oli aastatel 1956–1985 Endel Kalami juhtimisel tegutsenud ühing.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Balti-Ameerika Ühing
Baltische Monatsschrift
Baltische Monatsschrift ('Balti Kuukiri') oli aastatel 1859–1934 pausidega ilmunud baltisakslaste ajakiri, mille sisu moodustasid kultuuri- ja ajalooteemad.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Baltische Monatsschrift
Baltische Wochenschrift
Baltische Wochenschrift (täisnimega: Baltische Wochenschrift für Landwirtschaft, Gewerbefleiß und Handel, 'Balti Põllumajanduse, Töönduse ja Kaubanduse Nädalaleht) oli aastatel 1863–1915 Tartus välja antud saksakeelne nädalaleht.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Baltische Wochenschrift
BALTRON
BALTRON (akronüüm sõnadest Baltic Naval Squadron; ka Balti Mereväeeskaader; Baltroni projekt) on aastal 1998 asutatud rahvusvaheline eskaader, mis peaasjalikult tegeleb Läänemerel miinitõrjeoperatsioonidegahttp://www.mil.ee/et/kaitsevagi/merevagi/baltron-projekt (vaadatud 30.01.2013).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja BALTRON
Banaanikala
"Banaanikala" on rahvusvaheline laste- ja noortelavastuste teatrifestival.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Banaanikala
Beauforti skaala
12-palline tuul Beauforti skaala järgi merel Beauforti (loe: bofoori) skaala ehk tuulekiiruse skaala on Briti hüdrograafi Francis Beauforti koostatud empiiriline skaala tuule tugevuse (kiiruse) hindamiseks.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Beauforti skaala
BEG
BEG oli aastatel 1975–1978 tegutsenud fotograafide rühmitus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja BEG
Bell
Bell (tähis B) on logaritmiline mõõtühik, mis võrdub füüsikalise suuruse väärtuse ja samanimelise lähtesuuruse väärtuse suhte kümnendlogaritmiga (logaritmiga alusel 10).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Bell
Bibliotheca Estoniae historica
"Bibliotheca Estoniae historica" ('Eesti ajaloo bibliograafia') on aastatel 1933–1939 Tartus avaldatud teatmeteos, mis sisaldab temaatilise ülevaate Eesti ajalooperioodi 1877–1917 ilmunud ajalookirjanduse kohta.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Bibliotheca Estoniae historica
Bordoo vedelik
Bordoo vedelik ehk Bordeaux' vedelik on taimekaitsevahend (täpsemalt fungitsiid), millega tõrjutakse seenhaigusi.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Bordoo vedelik
Bradfordi Eesti Näitering
Bradfordi Eesti Näitering oli aastatel 1950–1997 Inglismaal tegutsenud ja pagulaseestlastest moodustatud kollektiiv.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Bradfordi Eesti Näitering
Brahhistokroon
Eksperiment: milline joon (teekond) on veerevale objektile lühim? Animatsioon erinevatest teekondadest Brahhistokroon (kreeka sõnadest βράχιστος (brachistos, 'lühim') ja χρόνος (chronos, 'aeg')) on kiireima languse joon, kõikvõimalikest homogeense jõuvälja kaht punkti A ja B ühendavaist joontest see, mida mööda hõõrdumiseta liikudes jõuab punktmass punktist A punkti B lühima ajaga.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Brahhistokroon
Brikett
Puusöest briketid Brikett (prantsuse sõnast briquette) on peeneteralisest, tolmjast või kiudsest materjalist, ka laastudest vm tootmisjäätmeist pressitud korrapärase kujuga tükk või tükid.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Brikett
Briti Nõukogu Eesti esindus
Briti Nõukogu Eesti esindus (inglise British Council Estonia) on Briti Nõukogu Eesti haru, mis asutati 1993.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Briti Nõukogu Eesti esindus
Broiler
Broilerid Broiler lihaks kasvatatav noorloom ehk lihakana eriti noorkana (kanabroiler).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Broiler
Callisto (Jupiteri kaaslane)
Kallisto ehk Jupiter IV on planeedi Jupiter kaaslane.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Callisto (Jupiteri kaaslane)
Camerata Tallinn
Camerata Tallinn oli aastatel 1978–1996 kammermuusikat viljelenud trio.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Camerata Tallinn
Cantate Domino
Cantate Domino on aastast 1958 Toronto Peetri koguduse juures tegutsev segakoor.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Cantate Domino
Chișinău
Chișinău on Moldova Vabariigi pealinn.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Chișinău
Claudia Ševtšenko flamenkotantsu stuudio
Claudia Ševtšenko flamenkotantsu stuudio on aastal 1991 Tallinnas asutatud flamenkostiili (eriti flamenkotantsu) tutvustav ja õpetav stuudio.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Claudia Ševtšenko flamenkotantsu stuudio
Con Brio
"Con Brio" on aastast 1991 Eesti Kontserdi korraldatav konkurssfestival, kus võistlevad noored interpreedid.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Con Brio
Concerto Grosso (kontserdiagentuur)
Concerto Grosso on aastal 1993 Tallinnas asutatud kontserdiagentuur (praegu osaühing), mille eesmärk on edendada ja propageerida Eestis varajast muusikat.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Concerto Grosso (kontserdiagentuur)
Corelli Consort
Corelli Consort on aastast 1992 tegutsev Eesti vanamuusikaansambel.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Corelli Consort
Düüker
Düüker Düüker ehk altjuhe (saksa sõnast Düker) on tõkke (nt jõe, tee) alt läbiminev torustiku- või kanalilõik, milles vesi voolab surve all.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Düüker
Düüs
Raketidüüs (inglise ''rocket nozzle'') Düüs (saksa Düse; ka geomeetriline düüs) on muutuva ristlõikega kanal (hrl toru otsmine kitsenev osa) vedeliku‑ või gaasivoo kiirendamiseks.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Düüs
De Broglie lained
Elektroni lainelaadset käitumist tõestav Interferentsipilt De Broglie lained ehk mateerialained on mikroosakeste kvantmehaanilist olekut iseloomustavad lained.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja De Broglie lained
Deco Galerii
Deco Galerii on aastal 1998 Tallinnas Kadriorus asutatud kunstigalerii.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Deco Galerii
Deltasete
Deltasete (inglise deltaic sediment, deltaic deposit) on deltas kuhjunud sete.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Deltasete
Dendriit (täpsustus)
Dendriit on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Dendriit (täpsustus)
Denominaal
Denominaal on sõna, mis on tuletatud noomeni tüvest.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Denominaal
Diagramm
Tulpdiagrammi näide Diagramm (kreeka keeles diágramma piirjoon) on arvjoonis, mille koostisosad on üldjuhul koordinaadistik, skaalad ja diagrammikujundid.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Diagramm
Didaktika
Didaktika ehk õpetamisteadus on pedagoogika haru, mis uurib hariduse ja õppetöö üldisi seaduspärasusi.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Didaktika
Diferentseerimine
Diferentseerimine on matemaatikas tuletise (osatuletise) või diferentsiaali (täisdiferentsiaali) arvutamine.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Diferentseerimine
Difraktsioon
Arvuti genereeritud intensiivsuse muster, mis on tingitud difrakteerumisest läbi ruudukujulise ava Laserkiir, mis on lastud läbi difraktsioonivõre Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri genereerimine Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri arvutusmudel Osaliselt difraktsiooni tõttu võime näha ämblikuvõrke värvilisena Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber takistuste või läbib tõkkes oleva väikese ava.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Difraktsioon
Difusioon
Difusioon (ladina keele sõnast diffusio 'levimine, hajumine, laialivalgumine') ehk difundeerumine on aineosakeste soojusliikumisest tulenev loomulikult kulgev protsess, mille tagajärjel osakeste füüsikalise segu komponendid jagunevad tasakaaluliselt.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Difusioon
Dipool
Dipool (kreeka keele sõnadest dis kaks korda + polos telg, poolus) on kahest võrdsest lähestikku asetsevast, kuid vastandmärgilisest elektrilaengust või kahest magnetpoolusest (põhja- ja lõunapoolusest) koosnev süsteem.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Dipool
Draamastuudio teatrikool
Draamastuudio teatrikool (ametliku nimega Eesti Draamastuudio Teatrikunsti Kool, kirjanduses ka Draamastuudio Teatrikunstikool) oli aastal 1920 Paul Sepa erateatristuudiona loodud kool.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Draamastuudio teatrikool
Drosseldamine
Drosseldamine ehk muljumine on voolava vedeliku, auru või gaasi rõhku drosseli abil vähendama, s.t, et voolule rakendatakse hüdraulilist takistust.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Drosseldamine
E-Arsenal
E-Arsenal oli aastatel 1994–2013 Tallinnas tegutsenud riiklik relvatööstusettevõte.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja E-Arsenal
Edgar V. Saks
Edgar Valter Saks (25. jaanuar 1910 Tartu – 11. aprill 1984 Montréal, Kanada) oli Eesti poliitik, publitsist, majandustegelane, harrastusajaloolane ja kirjanik, haridusminister eksiilis 8.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Edgar V. Saks
Edition 49
edition 49 on 1992.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Edition 49
Eduard Vilde nimeline Tartu Rahvateater
Eduard Vilde nimeline (Tartu) Rahvateater oli Tartus aastatel 1959–1991 tegutsenud harrastusteater.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eduard Vilde nimeline Tartu Rahvateater
EE
Tähekombinatsioon EE võib tähistada järgmist.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja EE
Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts
Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts (nimetatud ka Eesti Akadeemiline Õigusteadlaste Selts; lühend EAÕS) on Tartus asuv juriste ühendav selts (mittetulundusühing).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts
Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts
Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts (lühend EAHS) oli aastatel 1924–1940 tegutsenud kutselisi muusikuid ühendav selts.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts
Eesti Akadeemiline Kutseõiguslikkude Kunstnikkude Koondis
Eesti Akadeemiline Kutseõiguslikkude Kunstnikkude Koondis (lühend: EAKKK; hilisem nimi: Eesti Akadeemiline Kunstnike Koondis) oli aastatel 1935–1940 tegutsenud ühendus, mille moodustasid Eesti kunstnikud.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti Akadeemiline Kutseõiguslikkude Kunstnikkude Koondis
Eesti Akadeemiline Pedagoogika Selts
Eesti Akadeemiline Pedagoogika Selts (lühend EAPS) on aastal 1930 Peeter Põllu eestvedamisel loodud kasvatusteadlasi ühendav seltshttps://web.archive.org/web/20100823235443/http://www.ut.ee/pedagoogika/EAPS/ (vaadatud 23.01.2013).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti Akadeemiline Pedagoogika Selts
Eesti Akordioniliit
Eesti Akordioniliit (EAL) on 1994.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti Akordioniliit
Eesti Akrediteerimiskeskus
Eesti Akrediteerimiskeskus on Eesti Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sihtasutus, mis asutati 1999https://web.archive.org/web/20070708192758/http://www.eak.ee/dokumendid/pdf/eakpohik.pdf (vaadatud 23.01.2013).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti Akrediteerimiskeskus
Eesti Antarktika Ekspeditsioon
Eesti Antarktika Ekspeditsioon (lühend: ESTANTEX) on aastal 2002 MTÜ Eesti Antarktika Ekspeditsioonid, Eesti Välisministeeriumi ja Eesti Teaduste Akadeemia Polaaruuringute Komitee koostöös valmiv projekt, mille eesmärk on saada Eestile konsultatiivse lepingupoole staatus (Antarktika lepingu osalisena) ja alustada Eesti rahvuslikku Antarktika uurimisprogrammi.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti Antarktika Ekspeditsioon
Eesti Üürnike Liit
Eesti Üürnike Liit (lühend: EÜL) on aastal 1994 asutatud liit (mittetulundusühing), ühtlasi Eesti linnade üürnike ühenduste katusorganisatsioon.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti Üürnike Liit
Eesti Ühistegeline Liit
Eesti Ühistegevuse Liit (lühend EÜL, endise nimega Eesti Ühistegeline Liit) on 07.12.1919 asutatud, 1992 taasasutatud ning 28.03.2019 oluliselt reorganiseeritud liit (mittetulundusühing), mis ühendab Eesti kodanikke.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti Ühistegeline Liit
Eesti Demokraatlik Erakond
Eesti Demokraatlik Erakond (lühend EDE) oli 1917.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti Demokraatlik Erakond
Eesti Entsüklopeedia
"Eesti Entsüklopeedia" oli esimene eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastail 1932–1937 ja viidi põhiosas lõpule.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti Entsüklopeedia
Eesti Entsüklopeediakirjastus
Eesti Entsüklopeediakirjastus (Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS; lühend: EEK) oli Eestis tegutsenud teatme- ja aimekirjanduse väljaandmisele spetsialiseerunud kirjastus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti Entsüklopeediakirjastus
Eesti Gaidide Liit
Eesti Gaidide Liit (lühend EGL) on vabatahtlik apoliitiline kooliväline gaidlikel põhimõtetel tegutsev noorteorganisatsioon. Eesti Gaidide Liidu missioon on toetada noorte potentsiaali avanemist ning kujundada hoolivaid ja keskkonna-sõbralikke, iseseisvaid ja vastutustundlikke ühiskonnaliikmeid.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti Gaidide Liit
Eesti Geograafide Rahvuskomitee
Eesti Geograafide Rahvuskomitee (lühend: EGR) on Rahvusvahelise Geograafia Liidu (inglise International Geographical Union, lühendatult IGU) Eesti kontaktorgan.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti Geograafide Rahvuskomitee
Eesti Geoloogia Rahvuskomitee
Eesti Geograafide Rahvuskomitee (lühend: EGR) on Rahvusvahelise Geoloogiateaduste Liidu (inglise International Union of Geological Sciences, lühendatult IUGS) Eesti kontaktorgan.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti Geoloogia Rahvuskomitee
Eesti Geomorfoloogia Rahvuskomitee
Eesti Geomorfoloogia Rahvuskomitee (lühend: EGR) on Rahvusvahelise Geomorfoloogide Assotsiatsiooni (inglise International Association of Geomorphologists, IAG) Eesti kontaktorgan.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti Geomorfoloogia Rahvuskomitee
Eesti Keel
Eesti Keel oli Tartus aastatel 1922–1940 ilmunud Akadeemilise Emakeele Seltsi ajakiri.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti Keel
Eesti kirjakeel
Eesti kirjakeel on allkeel, mida kasutatakse kogu eesti keele alal; sellises tähenduses vastanduvad talle kohamurded.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti kirjakeel
Eesti Kirjastuse Kooperatiiv
Eesti Kirjastuse Kooperatiivi embleem raamatus. Pehmeköitelise "Sõjaromaane ja memuaare" raamatusarja VI raamatu, "Sõdur Katrin", illustreeritud esikaas. Eesti Kirjastuse Kooperatiiv oli aastatel 1934–1940 Tartus töötanud kirjastus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti Kirjastuse Kooperatiiv
Eesti Kodu-uurimise Selts
Eesti Kodu-uurimise Selts (harvem nimetatud ka Eesti Kodu-uurijate Selts; lühend EKUS) oli 1939.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti Kodu-uurimise Selts
Eesti Koolinoorsoo Keskliit
Eesti Koolinoorsoo Keskliit oli aastatel 1920–1928 tegutsenud organisatsioon, mis ühendas koolidevahelisi ja vanemate klasside õpilasühinguid.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti Koolinoorsoo Keskliit
Eesti Kunstifond
Eesti Kunstifond oli aastatel 1989–1996 tegutsenud majandusühendus, mis asus Eesti Kunstnike Liidu juures; 1944.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti Kunstifond
Eesti lähiajalugu
Eesti lähiajalooks nimetatakse perioodi Eesti ajaloos alates 20. sajandi algusest.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti lähiajalugu
Eesti lipp
20px Külgede suhe 7:11. Majalipu vähimad mõõtmed 105 × 165 cm Eesti lipp on Eesti riigilipp ja eestlaste rahvuslipp.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti lipp
Eesti Maakrediitselts
Eestimaa Aadli Krediitkassa (saksa keeles Estländische Adelige Güter-Kreditkasse, Estländische Adelige Credit-Kasse, Estlandischer Adeliger Güter-Credit-Verein, vene keeles Эстляндское дворянское кредитное общество) oli aastatel 1802–1940 Tallinnas tegutsenud finantsasutus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti Maakrediitselts
Eesti Matemaatika Komitee
Eesti Matemaatika Komitee (lühend: EMK) on Rahvusvahelise Matemaatikauniooni (inglise International Mathematical Union, lühendatult IMU) Eesti kontaktorgan.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti Matemaatika Komitee
Eesti Meeskoor Austraalias
Eesti Meeskoor Austraalias on aastal 1947 asutatud meeskoor.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti Meeskoor Austraalias
Eesti Muusikute Ühing Stockholmis
Eesti Muusikute Ühing Stockholmis oli aastal 1952 asutatud ühing, mis seadis oma ülesandeks toetada Rootsis tegutsevate eestlastest muusikute tegevust.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti Muusikute Ühing Stockholmis
Eesti nõukogude entsüklopeedia
"Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) on kahe eestikeelse üldentsüklopeedia pealkiri, millest esimene ilmus aastatel 1968–1976 ja teine hakkas ilmuma aastal 1985.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti nõukogude entsüklopeedia
Eesti Noorte Huvikeskus Telo
Eesti Noorte Huvikeskus Telo oli aastatel 1994–2001 Tallinnas tegutsenud ja Haridusministeeriumi halduses olnud asutus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti Noorte Huvikeskus Telo
Eesti NSV Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituut
Eesti NSV Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituut (lühend PTUI, ka Pedagoogikainstituut) oli aastatel 1959–1991 Tallinnas aadressil Tõnismägi 9 tegutsenud asutus, mis uuris kommunistlikku kasvatust, didaktikat, õppeainete metoodikat ja pedagoogilist psühholoogiat.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti NSV Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituut
Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond
Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond (lühend: ERDE) oli aastatel 1917–1918 Eestis tegutsenud liberaalne partei.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond
Eesti raha
Eesti raha on raha, mis on käibel Eesti Vabariigis.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti raha
Eesti Rahvakultuuri Keskseltside Liit
Eesti Rahvakultuuri Keskseltside Liit oli aastatel 2001-2012 tegutsenud mittetulundusühing, mis koondas rahvakultuuri keskseltse.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti Rahvakultuuri Keskseltside Liit
Eesti Rahvakultuuri Keskus
Eesti Rahvakultuuri Keskus (varem Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus) on Eesti kultuuriministeeriumi hallatav asutus, mis tegeleb Eesti rahvakultuuri väärtustamise, asjakohase info jagamise ja täienduskoolitusega.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti Rahvakultuuri Keskus
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit (lühend: ERKL; aastani 2003 Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskselts, lühend: EKEKS) on mittetulundusühing, mille eesmärk on rahvuslike käsitöötraditsioonide ja rahvakunsti propageerimine ja viljelemine.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit
Eesti Rahvuslik Astronoomia Komitee
Eesti Rahvuslik Astronoomia Komitee (lühend: ERAK) on Rahvusvahelise Astronoomiauniooni (inglise International Astronomical Union, lühendatult IAU) Eesti kontaktorgan.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti Rahvuslik Astronoomia Komitee
Eesti Rahvuslik Automaatjuhtimise Komitee
Eesti Rahvuslik Automaatjuhtimise Komitee (lühend: ERA) on aastal 1993 asutatud organ, mis loodi eesmärgiga, et eelkõige Eesti Süsteemiinseneride Seltsi kaudu esindada Eestit Rahvusvahelises Automaatjuhtimise Föderatsioonis (IFAC) ja säilitada IFACiga tihe kontakt.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti Rahvuslik Automaatjuhtimise Komitee
Eesti Rahvuslik Geofüüsika Komitee
Eesti Rahvuslik Geofüüsika Komitee (lühend: ERGK) on Rahvusvahelise Geodeesia ja Geofüüsika Liidu (inglise International Union of Geodesy and Geophysics, lühendatult IUGG) Eesti kontaktorgan.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti Rahvuslik Geofüüsika Komitee
Eesti Rahvuslik Mehaanika Komitee
Eesti Rahvuslik Mehaanika Komitee (lühend: ERMK) on Rahvusvahelise Teoreetilise ja Rakendusmehaanika Liidu (inglise International Union of Theoretical and Applied Mechanics, lühendatult IUTAM) Eesti kontaktorgan.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti Rahvuslik Mehaanika Komitee
Eesti spordi biograafiline leksikon
"Eesti spordi biograafiline leksikon" on biograafiline leksikon, mis sisaldab Eesti sporditegelaste lühielulugusid.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti spordi biograafiline leksikon
Eesti Standardiraamatukogu
Eesti Standardiraamatukogu oli aastal 1992 Eesti Standardiameti koosseisu asutatud raamatukogu.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti Standardiraamatukogu
Eesti TA Energeetika Instituut
Eesti Teaduste Akadeemia Energeetika Instituut (ka Eesti NSV TA Energeetika Instituut ja Energeetika Instituut, lühendina EI) oli Eesti Teaduste Akadeemia juures tegutsenud instituut, mis tegeles energeetika teadusliku uurimisega.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti TA Energeetika Instituut
Eesti Tööandjate Keskliit
Eesti Tööandjate Keskliit (lühend ETKL) on aastal 1997 moodustatud mittetulundusühing, mis ühendab Eesti ettevõtjaid ja nende ühendusihttps://web.archive.org/web/20121016051350/http://www.tooandjad.ee/et/esileht/prioriteedid (vaadatud 03.02.2013).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti Tööandjate Keskliit
Eesti Töölismuusika Liit
Eesti Töölismuusika Liit oli aastatel 1930–1941 töötanud töölismuusikaühinguid ühendanud keskne organisatsioon.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti Töölismuusika Liit
Eesti Uimastiseire Keskus
Eesti Uimastiseire Keskus (lühend: EUSK) on aastal 2001 loodud asutus, mis tegutseb Tervise Arengu Instituudi juureshttps://web.archive.org/web/20160304220456/http://www.tai.ee/instituut/tootajad/eesti-uimastiseire-keskus (vaadatud 01.02.2013).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti Uimastiseire Keskus
Eesti Ungari Selts
Eesti Ungari Selts (lühend: EUS) on 1990.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti Ungari Selts
Eesti Vabadussõja kronoloogia
Eesti Vabadussõja kronoloogia on ülevaade Eesti Vabadussõja sündmustest kuupäevaliselt 1918, 1919.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti Vabadussõja kronoloogia
Eesti Vabaharidusliit
Eesti Vabaharidusliit (lühend: EVHL) on aastal 1994 Tartus asutatud valitsusväline katusorganisatsioon, mis ühendab vabaharidusega tegelevaid ühendusihttps://web.archive.org/web/20130325031549/http://www.vabaharidus.ee/index.php?page.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti Vabaharidusliit
Eesti Väärtpaberikeskus
AS Eesti Väärtpaberikeskus (lühend: EVK) on 1995.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti Väärtpaberikeskus
Eesti Vähiliit
Eesti Vähiliit on aastal 1992 asutatud mittetulundusühing, mille tegevus on suunatud vähktõve vastasele võitlusele ja selle edendamisele.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti Vähiliit
Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsioon
Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsioon (lühend: EVKA; inglise Estonian Association of Comparative Literature, lühend: EACL) on aastal 1994 Tartus asutatud mittetulundusühinghttps://web.archive.org/web/20121229021026/http://www.ut.ee/inlit/introduction.html#est (vaadatud 27.01.2013).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsioon
Eesti-Mordva Selts
Eesti-Mordva Selts (lühend: EMS; ka: Eesti-Mordva Kultuuriselts) on aastal 1994 asutatud Eestis elavate mordvalaste (ersalased + mokšad) ühendus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eesti-Mordva Selts
Eestimaa Ametiühingute Kesknõukogu
Eestimaa Ametiühingute Kesknõukogu (ka Eestimaa Ametiühisuste Kesknõukogu; lühend EAK) oli aastatel 1917–1922 Eesti ametiühingute keskne organ.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eestimaa Ametiühingute Kesknõukogu
Eestimaa Õlikonsortsium
Eestimaa Õlikonsortsium on aastatel 1927–1940 pausidega Eestis Sillamäel tegutsenud ettevõte, mis toetus Rootsi kapitalil.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eestimaa Õlikonsortsium
Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut
Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut (lühendid EKP KK Partei Ajaloo Instituut ja EKP KK PAI) oli aastatel 1947–1990 tegutsenud asutus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut
Eestimaa Töölisühingute Keskliit
Eestimaa Töölisühingute Keskliit (lühend ETK) oli aastatel 1927–1940 Eesti ametiühinguid ühendav liit.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eestimaa Töölisühingute Keskliit
Eestirootslaste Kultuuri Selts
Eestirootslaste Kultuuri Selts (rootsi keeles Samfundet för Estlandssvensk Kultur) aastal 1988 Haapsalus asutatud selts, mille moodustasid Eestis elavad rootslased (eestirootslased).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eestirootslaste Kultuuri Selts
Eksiton
Eksiton (ka ekstsiton) on elektroni ja augu seotud paar pooljuhi või dielektriku kristallivõres.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eksiton
Ekvatoriaal-Guinea
Kaart Ekvatoriaal-Guinea Vabariik on unitaarriik Kesk-Aafrikas Biafra lahe ääres ja saartel.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Ekvatoriaal-Guinea
Ekvivalent (keemia)
Keemiline ekvivalent ehk ekvivalentmass on liht- või liitaine mass, mis keemilistes rektsioonides on ekvivalentne (samaväärne) ühe grammi (täpsemini 1,00797 g) vesinikuga.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Ekvivalent (keemia)
Elar Kuus
Elar Kuus (kodanikunimega Elmar Kuusik; 17. november 1899 Keeri mõis, Meeri vald, Tartumaa – 6. november 1988 Tallinn) oli eesti lastekirjanik.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Elar Kuus
Elastsus
Elastsus on tahke keha omadus muuta välise jõu toimel oma kuju ning selle lakkamisel taastada oma endine kuju ja ruumala (vedelike ja gaaside korral ruumala).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Elastsus
Elcoteq
Elcoteq oli Soome elektroonikatootmisettevõte, mille peakontor asus Luxembourgis Elcoteq Official Site.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Elcoteq
Elektrokeemia
Elektrokeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib keemiliste reaktsioonide ja elektriliste nähtuste vahelisi seoseid.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Elektrokeemia
Elektromagnet
Elektromagnet on seadis magnetvälja tekitamiseks elektrivoolu abil, mis läbib juhtmekeerdudest koosnevat mähist.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Elektromagnet
Elektroonika
Elektroonika on füüsika ja elektrotehnika haru, mis uurib ja rakendab vaakumis, gaasides, pooljuhtides jm keskkondades ja nende piiril liikuvate elektrilaengutega seotud nähtusi.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Elektroonika
Elektrostaatiline induktsioon
pisi Elektrostaatiline induktsioon on füüsikaline nähtus, kus elektrilaenguga keha mõjutab laengute paiknemist läheduses olevates kehades – neis toimub laengute ruumiline nihe.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Elektrostaatiline induktsioon
Endel Risthein
Endel Risthein (aastani 1936 Endel Grenzstein; sündinud 31. juulil 1926 Koluvere vallas Läänemaal) on eesti elektrotehnikateadlane.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Endel Risthein
Entsüklopeedia
"Encyclopædia Britannica" 1. ja 2. väljaanne (esimene kolmes köites 1768–1771 ja teine kümnes köites 1777–1784) Entsüklopeedia on teatmeteos, mis annab kokkuvõtliku ülevaate kõigist inimkonna teadmistest (üldentsüklopeedia) või mingi kindla ainevaldkonna teadmistest (temaatiline või erialaentsüklopeedia).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Entsüklopeedia
Eres Estonia
Eres Estonia (ka: Eres Estonia Edition) on muusikakirjastus, mille aastal 1991 asutas Horst Schubert.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Eres Estonia
Estinfilm
Estinfilm (aastani 2003 Eesti Tõsielufilm) on aastal 1998 Mati Sepping'u asutatud filmitootmise ja -levitamisega tegelev ettevõte.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Estinfilm
Estljandskije Gubernskije Vedomosti
Estljandskije Gubernskije Vedomosti (originaalis -vene keeles Эстляндские губернские ведомости, saksa keeles Estländische Gouvernements-Zeitung) oli aastatel 1853–1917 ilmunud venekeelne ajaleht, Estonica.org, (vaadatud 05.02.2013).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Estljandskije Gubernskije Vedomosti
Estonia (selts)
Maja, kus 1870. aastatel tegutses laulu- ja mänguselts "Estonia" Estonia on aastal 1865 asutatud laulu- ja mänguselts.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Estonia (selts)
Estonia Muusika Osakond
Estonia Muusika Osakond oli aastal 1912 Estonia seltsi juurde asutatud üksus, mille tähtsaima osa moodustas segakoor (Estonia Muusika Osakonna segakoor).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Estonia Muusika Osakond
Estonia Muusika Osakonna segakoor
Aleksander Lätte "Ärka üles, isamaa" Estonia muusikaosakonna segakoori esituses 1939. aastal Estonia Muusika Osakonna segakoor oli aastatel 1912–1940 Estonia seltsi Muusika Osakonna juures tegutsenud segakoor.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Estonia Muusika Osakonna segakoor
Estonia: Zeitschrift für estnische Literatur und Kultur
Ajakirja toimetuskolleegium. Vasakult paremale: Tapio Mäkeläinen, Hannu Oittinen, Cornelius Hasselblatt, Riho Grünthal, Jack Rueter, Iris Réthy. Foto: Harri Sundell Estonia: Zeitschrift für estnische Literatur und Kultur (nimetatud ka lühemalt: Estonia või estonia) oli aastast 1985 Saksamaa eri paigus ilmunud Eesti kirjandust käsitlev ajakiri.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Estonia: Zeitschrift für estnische Literatur und Kultur
Estonian Classics
Estonian Classics on aastal 2001 Tallinnas asutatud muusikakirjastushttps://web.archive.org/web/20130527213739/http://estonianclassics.ee/ (vaadatud 05.02.2013).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Estonian Classics
ETK Projekt
ETK Projekt on aastal 1956 moodustatud projekteerimisettevõte.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja ETK Projekt
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Tehnoloogiaagentuur
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Tehnoloogiaagentuur (lühemalt: Eesti Tehnoloogiaagentuur; akronüüm: ESTAG) on aastal 2001 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juurde loodud asutus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Tehnoloogiaagentuur
Evald Pärtel
Evald Pärtel (21. detsember 1930 Olustvere, Viljandimaa – 21. detsember 1994 Abja-Paluoja, Viljandimaa) oli eesti taimekasvatusteadlane ja fütopatoloog.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Evald Pärtel
Evi Pihlak
Evi Pihlak (sünninimi Evi Grünling; 1938–1948 Evi Kaljumaa; 11. märts 1928 Tallinn – 6. mai 1993 Tallinn) oli eesti kunstiajaloolane ja -kriitik.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Evi Pihlak
Faama Film
Faama Film oli filmitootmisettevõte (filmistuudio), mis tegutses aastatel 1992–2003 ning tootis nii dokumentaal- kui ka mängufilme ja tegi reklaamvideoidhttp://www.efis.ee/et/filmitegijad/asutus/id/62/ (vaadatud 04.02.2013).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Faama Film
Fastsiatsioon
Võilille varre (õisiku) erineva raskusastmega väärarendeid Fastsiatsioon on taimevarre väärarend, kasvukuhiku ebatavaline laienemine ja varre laiuti vohamine.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Fastsiatsioon
Füüsikakonstant
Füüsikakonstant ehk universaalkonstant on füüsikalisi objekte iseloomustav jääv suurus, s.t looduse teatud omadusi kirjeldav arv, millel on igal pool ja igal ajal üks ja seesama väärtus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Füüsikakonstant
Füsioloogiline lahus
Tilguti, ilma voolikuta, mida kasutades annab füsioloogilist lahust läbi kanüüli manustatada otse veeni(vt tilkinfusioon) Füsioloogiline lahus on koostise ja osmootse rõhu poolest vereplasmale lähedane vesilahus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Füsioloogiline lahus
Feminism
Veenuse märk peeglina ja ülestõstetud rusikaga Ühendatud Marsi ja Veenuse märk koos võrdusmärgiga, nõudmaks sugude võrdsust Feminism on ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, sealhulgas poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Feminism
Ferdinand Petersen
Ferdinand Petersen (1938. aastani Ferdinand Peterson; 13. märts 1887 Vahtriku talu, Lehtse vald, Järvamaa – 18. veebruar 1979 Chapel Hill, Põhja-Carolina, USA) oli eesti insener ja poliitik.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Ferdinand Petersen
Festival Dionysia
Festival "Dionysia" on aastatel 1992–1999 Tartus toimunud 5 rahvusvahelist kunstifestivali.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Festival Dionysia
Fiksatsioon
Fiksatsioon ehk fikseerimine on kudede ja rakkude surmamine ning konserveerimine teatud kemikaalidega (fiksaatoritega), külmutades või kuumutades, et nende struktuuri uurimiseks säilitada.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Fiksatsioon
Fiksatsioon (täpsustus)
Fiksatsioon ehk fikseerimine on millegi kinnitamine, kinnistamine, kindlasse asendisse viimine või selles hoidmine.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Fiksatsioon (täpsustus)
Fluorestseiin
Fluorestseiin Fluorestseiin on kraaniveega täidetud klaasis olnud 15 sekundit. Fluorestseeriv efekt pärast lahuse UV-kiirgusega kiiritamist. Fluorestseiin (keemilise valemiga C20H12O5) on vees raskesti lahustuv roheliselt fluorestseeriv punane kristalne aine.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Fluorestseiin
Fontes PMP
Fontes PMP on aastal 1990 asutatud Eesti konsultatsioonifirma.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Fontes PMP
Formatsioon
Formatsioon on millegi formeerumine (tekkimine) või selle tulemus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Formatsioon
Gastronoomia
Gastronoomia on õpetus, mis tegeleb hea toiduga (sh selle valmistamisega, siit ka vahel kasutatud termin toiduvalmistuskunst) ja toitumisega, hõlmab inimese toidukultuuri kõiki valdkondi.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Gastronoomia
Geokrüoloogia
Geokrüoloogia on teadus külmunud kivimitest, nende omadustest, koostisest, kujunemisest ja nendega seotud protsessidest.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Geokrüoloogia
Geomeetriline optika
Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika haru, mis kirjeldab valguse levimist läbipaistvas keskkonnas kiirtena.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Geomeetriline optika
Georg Ots
Georg Ots (21. märts 1920 Petrograd – 5. september 1975 Tallinn) oli eesti laulja, näitleja ja ujuja.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Georg Ots
Gertrud Elisabeth Mara
Anton Graff. Gertrud Elisabeth Mara portree (1790) Gertrud Elisabeth Mara (sündinud Schmähling või Schmeling, 12. veebruar (vkj)/ 23. veebruar 1749 Kassel – 8. jaanuar (vkj)/ 20. jaanuar 1833 Tallinn) oli saksa (hesseni) laulja.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Gertrud Elisabeth Mara
Gradatsioon
Gradatsioon on astendus, astmeline tõus või langus; järgustamine.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Gradatsioon
Gradient
Neil kahel joonisel on skalaarväli hall ning gradient on tähistatud siniste nooltega. Tumedad alad on seotud suuremate ja valged alad väiksemate välja väärtustega Gradient (ladina sõnast gradiens 'sammuv') on ruumilise muutumise kiirus, s.t see väljendab suuruse muutust pikkusühiku kohta.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Gradient
Gravitatsiooniväli
Gravitatsiooniväli ehk raskusjõuväli on jõuväli, mille kaudu toimub gravitatsiooniline vastastikmõju kõigi kehade vahel.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Gravitatsiooniväli
Gustav Naan
Gustav Naan (17. mai 1919 Vladivostok – 12. jaanuar 1994 Tallinn) oli eesti kosmoloog ja filosoof.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Gustav Naan
Gustav Raud
Gustav Raud (5. oktoober 1902 Põlgaste vald – 14. märts 1968 Tartu) oli eesti maalikunstnik.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Gustav Raud
Gutatsioon
konnaosjal Gutatsioon (ld sõnast gutta 'tilk') on tilkvee eraldumine taimelehtedest ja idanditest enamasti veelõhede ehk hüdatoodide kaudu.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Gutatsioon
Haisulukk
Haisulukk ehk vesilukk on torustiku käänik või pudeljas vaheosa, mille sees on vesi, mis tõkestab gaaside pääsemise kanalisatsioonist ruumi.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Haisulukk
Hapniku toksilisus
Teise maailmasõja ajal tehti palju hapniku toksilisuse katseid ka inimese peal. Aastatel 1942–1943 viis nt Suurbritannia valitsus läbi ulatuslikke katseid sukeldujate peal. Nad pandi kambrisse, mille rõhk oli 3,7 baari ning neil lasti hingata 100% hapnikku (õhus on 21 mahu% O2) Hapniku toksilisus on molekulaarse hapniku (O2) kahjustav toime organismide elutegevusele.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Hapniku toksilisus
Harilik sibul
Harilik sibul ehk söögisibul ehk sibul (Allium cepa L.) on lauguliste sugukonda laugu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Harilik sibul on levinud paljude sortidena kõikidel mandritel (vähem Antarktises). Sibula looduslik eellastaim on teadmata, kodustamine sai alguse tõenäoliselt 4000 aastat tagasi Lähis-Idast.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Harilik sibul
Harjumus
Harjumus on tegevus, mis on korduva sooritamise (sh õppimise) teel muutunud automaatseks või tavapäraseks.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Harjumus
Harri Jänes
Horisondi kolleegiumi koosolekul 1982. aastal Harri Jänes (4. november 1925 Loobu – 18. märts 2011 Tallinn) oli eesti arstiteadlane, hügieenik ja arstiteaduse populariseerija.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Harri Jänes
Harry Õiglane
Harry-Hartwig Õiglane (5. märts 1927 Raudlepa – 17. juuli 1999) oli eesti füüsik.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Harry Õiglane
Harunemine
Harunemine on taime varre või juure harude tekkimine kasvukuhiku jagunedes (dihhotoomia) või õistaimedel uute kasvukuhikute kujunedes.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Harunemine
Häädemeeste kihelkond
Häädemeeste kihelkond (lühend Hää) oli kihelkond Pärnumaal, Liivimaa kubermangu Pärnu kreisis.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Häädemeeste kihelkond
Hälve
Hälve on kõrvalekalle mingi suuruse keskmisest, standardsest, normaalsest vms väärtusest.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Hälve
Händikäp
Händikäp (inglise handicap) ehk ede on spordis, aga ka teistes mängudes vähem kogenud võistleja(i)le antav soodustus (nt pallimängudes punktid), et konkureerivate poolte vaheline võistlus oleks huvitavam.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Händikäp
Hüdrauliline masin
Hüdrauliline masin on seade, mis muundab mehaanilise energia vedeliku energiaks (nt pump) või vedeliku energia mehaaniliseks energiaks (nt hüdroturbiin).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Hüdrauliline masin
Hüdrauliline takistus
Hüdrauliline takistus on takistus, mis põhjustab voolava vedeliku energiakadu (rõhukadu).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Hüdrauliline takistus
Hüdriidid
150px Vesinik aniooni teke hüdriidi moodustumisel Hüdriid on vesiniku ja mõne muu keemilise elemendi ühend.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Hüdriidid
Hüdroakumulaator
Hüdroakumulaator Bristolis Suurbritannias. 2007 Hüdroakumulaator ehk hüdroaku on seade, millega hoitakse vett või õli rõhu all.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Hüdroakumulaator
Hüdroenergeetika
Ööbikuoru hüdrotöökoda-muuseum, mis tutvustab vee jõul töötavaid seadmeid Hüdroenergeetika on vee-energia kasutamisega tegelev energeetika haru.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Hüdroenergeetika
Hüdrofon
Hüdrofon Hüdrofon on allvee mikrofon ehk muundur, mis on ehitatud vees levivate helilainete vastuvõtmiseks ja elektrivõnkumisteks muundamiseks.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Hüdrofon
Hüdromonitor
Moodne hüdromonitor 19. sajandi lõpu kullakaevandustes kasutatud hüdromonitor kunstniku silme läbi. 1883 Hüdromonitor on seade võimsa veejoa saamiseks ja suunamiseks.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Hüdromonitor
Hüdrostaatiline nivelleerimine
Hüdrostaatiline nivelleerimine on meetod, millega määratakse näiteks kahe reeperi vaheline kõrgusvahe, kasutades ühendatud anumate põhimõttel töötavat voolikloodi.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Hüdrostaatiline nivelleerimine
Hüdrotsüklon
Suspensioonidele mõeldud hüdrotsükloni skeem:1. siseneb vedeliku ja tahke aine segu,2. väljub raske tahke aine,3. väljub puhastatud vedelik. Hüdrotsüklon on tsüklon vedelsegude jaoks.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Hüdrotsüklon
Hõõre
Hõõre ehk hõõrdumine on füüsikalise nähtusena kehade kokkupuutuvate pindade vaheline vastastikmõju (liugehõõrdumisel tingitud peamiselt pinnakaredusest), mis takistab nende kehade omavahelist libisemist.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Hõõre
Heini Paas
Heini Rosilda Paas (6. oktoober 1918 Mõniste vald, Hargla kihelkond, Võrumaa – 26. september 2021) oli eesti kunstiajaloolane.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Heini Paas
Heino Arumäe
Heino Arumäe (sündinud 21. augustil 1928 Mäetaguse vallas) on eesti ajaloolane.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Heino Arumäe
Heino Luik
Heino Luik (21. märts 1932 Paunküla, Triigi vald, Harjumaa – 22. august 2007 Tallinn) oli Eesti looduskaitsja.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Heino Luik
Heinrich Mark
Heinrich Mark (1. oktoober 1911 Otsa talu, Karaski, Kõlleste vald, Võrumaa – 2. august 2004 Stockholm) oli Eesti jurist, õpetaja ja poliitik.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Heinrich Mark
Hekk
Hekk rajatakse sageli esteetilistel eesmärkidel Sirelihekk Vilsandi saarel Hekk (elavtara, elustara) on tihe, ühtlaste vahedega istutatud, tavaliselt maapinnani ulatuvate okstega põõsaste või puude rida.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Hekk
Helena Tulve
Helena Tulve Helena Tulve (sündinud 28. aprillil 1972 Tartus) on eesti helilooja.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Helena Tulve
Helibarjäär
kastetäpi saavutanud kondenseerunud õhuniiskusest Helibarjäär on aerodünaamiline nähtus, mis avaldub selles, et kui keha (nt lennuk, rakett, mürsk) liigub õhus suure kiirusega, mis läheneb helikiirusele (20 °C juures 343 m/s ehk 1235 km/h) või on sellest suure, tekib õhu kokkusurutavuse tõttu lööklaine ja keha aerodünaamiline takistus suureneb järsult.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Helibarjäär
Helilaine
Helilaine on tahkes, vedelas või gaasilises keskkonnas leviv deformatsioonilaine.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Helilaine
Helmi Betlem
Helmi Betlem (neiupõlvenimi Helmi Niglas; 26. aprill 1910 Ravila vald, Harjumaa – 5. veebruar 2001 Toronto, Kanada) oli eesti laulja (sopran) ja muusikapedagoog.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Helmi Betlem
Hendrik Lorentz
… Hendrik Antoon Lorentz (18. juuli 1853 Arnhem – 4. veebruar 1928 Haarlem) oli hollandi füüsik.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Hendrik Lorentz
Henry seadus
Henry seadus on üks gaaside seadustest, mille 1803.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Henry seadus
Hiib
Hiib on mäenduses peenimate kaeviseosakeste (diameeter alla 2 mm) ja vee segu.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Hiib
Hiiu madal
Hiiu madal, tuntud ka kui Suurrahu ja rannarootsi tõlkelaenuna Näkimadalad (saksa keeles Neckmansgrund), on laiaulatuslik madal Hiiumaast loodes.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Hiiu madal
Holsteini meri
Holsteini meri oli endine veekogu, mis hõlmas praeguse Lääne- ja Põhjamere basseini.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Holsteini meri
Humisool
Humisool on meremudast destillatsiooni teel valmistatud ravimpreparaat, ravimuda humiinhappeid sisaldav keedusoola isotooniline lahus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Humisool
Igavene Juut
Maurycy Gottliebi maal "Ahasveerus", 1876 Igavene Juut on hiliskeskaegse kristliku legendi järgi Jeruusalemma kingsepp Ahasveerus, kes peab kuni maailma lõpuni vahetpidamata rändama, sest selline karistus sai talle osaks selle eest, et ta ei lubanud Jeesusel Kolgata teel oma maja ees puhata.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Igavene Juut
Ihasalu laht
Ihasalu laht on merelaht Harju maakonnas Jõelähtme vallas.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Ihasalu laht
Ilukirjandus ja Kunst
Ilukirjandus ja Kunst embleem raamatus sees Ilukirjandus ja Kunst embleemid raamatu seljal: vasakul pehme-, keskel nahk- ning paremal kalingurköitelisel raamatul Ilukirjandus ja Kunst oli aastatel 1940–1949 tegutsenud Eesti NSV riiklik kirjastus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Ilukirjandus ja Kunst
Imaginaararv
Imaginaararv on kompleksarv, mis ei ole reaalarv.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Imaginaararv
Imendumine
Imendumine ehk resorbeerumine ehk resorptsioon on ainete liikumine väliskeskkonnast, kehaõõntest ja õõneselunditest verre ja lümfi.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Imendumine
Immobilisatsioon
Immobilisatsioon ehk immobiliseerimine on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Immobilisatsioon
Infosüsteem
Infosüsteem on asutuse, ettevõtte, omavalitsuse, riigi, organisatsiooni jne teabe säilitamiseks ja töötlemiseks mõeldud süsteem.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Infosüsteem
Inno Salasoo
Inno Salasoo (aastani 1932 Sogenpits; sündinud 6. septembril 1929 Tartus) on eesti keemik ja botaanik.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Inno Salasoo
Inokulatsioon
Inokulatsioon (ld inoculātio 'silmastamine, pookimine') ehk inokuleerimine on millegi sisestamine, pooge, pookimine.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Inokulatsioon
Inturist
Inturist (vene keeles Интурист, lühend sõnadest 'иностранный турист') on Venemaa turismiagentuur.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Inturist
Invasioon
Invasioon ehk sõjaline invasioon on mingi riigi sõjaväe tungimine teise riigi territooriumile.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Invasioon
Invasioon (täpsustus)
Invasioon (ld invadere 'sisse tungima, ründama') on sissetung.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Invasioon (täpsustus)
Iooniselektiivne elektrood
Iooniselektiivne elektrood ehk indikaatorelektrood on ioonide kontsentratsiooni määramiseks kasutatav elektrood.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Iooniselektiivne elektrood
Iseregulatsioon (bioloogia)
Iseregulatsioon ehk autoregulatsioon on organismi vm biosüsteemi elutegevuse tasakaalu tagamise üks mitteteadvustatud mehhanisme.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Iseregulatsioon (bioloogia)
Isohaliin
Isohaliin ehk samasoolsusjoon on joon, mis ühendab kaardil punkte, kus vee soolsus on ühesugune.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Isohaliin
Isokliin
Isokliin ehk samakaldejoon on samajoon, mis ühendab kaardil punkte, kus magnetiline inklinatsioon on ühesugune.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Isokliin
Isolaator
Keskpinge- (6–35 kV) õhuliini portselanisolaator Isolaator ehk elektriisolaator on elektriseadme element pingestatud juhtmete ja seadmeosade eraldamiseks kandekonstruktsioonidest, millele nad on kinnitatud.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Isolaator
Isolatsioon (bioloogia)
Isolatsioon ehk isoleeritus on lähedaste liikide või liigisiseste populatsioonide vahelise ristumise püsiv või pikemaajaline puudumine.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Isolatsioon (bioloogia)
Iteratsioonimeetod
Iteratsioonimeetod on matemaatiline meetod võrrandite, ekstreemum- jm ülesannete lahendi lähisväärtuste järkjärguliseks leidmiseks.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Iteratsioonimeetod
Ivar Piir
Ivar Piir (20. oktoober 1929 Tartu – 12. jaanuar 2017 Tartu) oli eesti füüsik.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Ivar Piir
Izmail Korostovets
Izmail Korostovets (1907) Izmail Vladimirovitš Korostovets (vene keeles Измаил Владимирович Коростовец) (1. juuli (vkj)/ 13. juuli 1863 – 19. märts 1933 Poznań) oli Venemaa sõjaväelane (kindralleitnant) ja riigitegelane.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Izmail Korostovets
Jaak Põldmäe
Rudolf, Jaak ja Aino Põldmäe haud Tartus Raadi kalmistul Jaak Põldmäe (6. november 1942 Tartu – 12. november 1979 Tartu) oli eesti kirjandusteadlane.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Jaak Põldmäe
Jadaühendus
Jadaühendus ehk järjestikühendus on elektriahela elementide niisugune ühendamisviis, mille puhul kõiki elemente läbib üks ja seesama vool; seega on voolutugevus kõigis elementides ühesuurune.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Jadaühendus
Jahutustorn
Jahutustornid Jahutustorn ehk gradiir on veejahutusseade, milles vee jahtumist põhjustab osaline aurustumine ja otsene soojusülekanne õhku.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Jahutustorn
Jalakasurm
Haigestunud jalakas USA-s, 2010. Märka puuvõra kuivanud tipuosa Jalakasurm (inglise keeles Dutch elm disease, lühend DED) on seenhaigus, mis põhjustab jalakate kuivamist.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Jalakasurm
Jaotus
Sõnal "jaotus" on mitu tähendust.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Jaotus
Jaroslavli eesti kunstnike kollektiiv
Jaroslavli eesti kunstnike kollektiiv oli Teise maailmasõja ajal Nõukogude Liidu valitsuse korraldusel 1942.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Jaroslavli eesti kunstnike kollektiiv
Jäikus
Jäikus on keha võime koormuse all vastu panna kuju ja mõõtmete muutumisele ehk deformeerimisele.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Jäikus
Järva Teataja
Järva Teataja on Eesti kohalik ajaleht, mis ilmub Järva maakonnas ja kajastab maakonna sündmusi.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Järva Teataja
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Järvamaa
Järvemaak
Järvemaak on järves tekkinud peamiselt raua ja mangaaniühendite konkretsioonide kogum.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Järvemaak
Jüri Kaarma
Jüri Kaarma (26. aprill 1950 Tallinn – 26. veebruar 2011) oli eesti graafik.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Jüri Kaarma
Jütja
Jütja ehk järvemuda ehk sapropeel ehk kõdumuda (rootsi ja inglise keeles gyttja) on järve põhja sadestunud tume ja püdela tekstuuriga organogeenne sete, mis sisaldab lisaks järve elustiku jäänustele ka savi-, aleuriidi- ja liivaosakesi ning kaltsiumkarbonaati.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Jütja
Jõu Ilm
Jõu Ilm oli esimene eestikeelne spordiajakiri, mida andis 1914.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Jõu Ilm
Jõudlus
Jõudlus on millegi tootmisvõime või tootlus, tootlikkus; töövõime, suutlikkus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Jõudlus
Jevgenia Litvinova
Jevgenia Litvinova (sündinud Jevgenia Mahhotina, ka Eugenia Litvinova; 13. detsember 1877 Peterburi – 1945 Dresden) oli baleriin ja balletipedagoog.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Jevgenia Litvinova
Johannes Aare
Johannes Aare (kuni 1934 Johannes Ahrenschild; 28. märts 1915 Kalitsa, Väinjärve vald, Järvamaa – 23. detsember 2000 Tallinn) oli eesti insener ja ehitusteadlane.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Johannes Aare
Johannes Aaviku Selts
Johannes Aaviku Selts (inglise Johannes Aavik Society) on aastal 1992 asutatud kultuuriorganisatsioon, mis ühendab eesti keele ja kirjanduse huvilisihttps://web.archive.org/web/20080419230603/http://www.hot.ee/hvihma/ (vaadatud 29.01.2013).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Johannes Aaviku Selts
Johannes Narbutt
Johannes Woldemar Otto Narbutt, ka Johannes Voldemar Otto Narbut (3. (ukj 15.) aprill 1879 Tallinn – 6. aprill 1936 Odessa) oli Eestis, Saksamaal ja Ukrainas tegutsenud baltisaksa füsikokeemik"Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Johannes Narbutt
Joseph Fourier
Jean Baptiste Joseph Fourier (21. märts 1768 Auxerre – 16. mai 1830 Pariis) oli prantsuse matemaatik ja füüsik, Prantsuse Teaduste Akadeemia liige (aastast 1817).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Joseph Fourier
Juhuslik protsess
Juhuslik protsess ehk stohhastiline protsess on protsess, mille kulg sõltub juhusest ja mille puhul on vähemalt põhimõtteliselt võimalik leida seda juhuslikkust kirjeldavad jaotused.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Juhuslik protsess
Juridica
Juridica on õigusajakiri, mis ilmub aastast 1993https://web.archive.org/web/20130123015950/http://www.juridica.ee/introduction_et_jur.php?intro.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Juridica
Kaarel Liimand
Kaarel Liimand (aastani 1937 Karl Liiman või Karl Liimann; 12. mai 1906 Rapla lähedal – august 1941 Pihkva lähistel) oli eesti maalikunstnik.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kaarel Liimand
Kaatet
''Joonis 1''. a ja b on kaatetid ning c on hüpotenuus Kaatet (kr sõnast kathetos 'lood, ristsirge') on täisnurga lähiskülg täisnurkses kolmnurgas.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kaatet
Kabotaaž
Kabotaaž ehk rannalaevandus on oma riigi sadamate vaheline kaubanduslik meresõit.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kabotaaž
Kakerdaja raba
Droonivideo Kakerdaja rabast 2021. aasta septembris Kakerdaja raba põhjakülg 2021. aasta talvel Kakerdaja raba on Järvamaal Järva vallas asuv raba.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kakerdaja raba
Kakumäe poolsaar
Õhuvaade Kakumäe poolsaare tipule idast. Kakumäe poolsaar asub Harju maakonnas, halduslikult jääb Tallinna Haabersti linnaossa.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kakumäe poolsaar
Kaldakindlustis
Kaldakindlustis (inglise slope revetment) on rajatis, mis kaitseb veekogu kaldaveeru, ka tammi, paisu ja teemulde nõlva vooluvee uhtuva toime, jää ja lainete purustava mõju, filtratsioonivee surve ning lumesulamis- ja vihmavee põhjustatud uuristuste eest.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kaldakindlustis
Kalevi Kull
Kalevi Kull näituse "Lotmani koolkond tänapäeval" avamisel Tartu Ülikooli raamatukogus 28. veebruaril 2012 Silvi Salupere ja Kalevi Kull eestikeelse õpiku "Semiootika" esitlusel Tartu Ülikooli Kunstimuuseumis, 20. veebruar 2018 Kalevi Kull (paremal) 2020.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kalevi Kull
Kalibreerimine
Kaliibrimine ehk kalibreerimine võib tähendada.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kalibreerimine
Kanalisatsioon
Fragment Pariisi kanalisatsioonist Kanalisatsioon on sanitaarsete ja tehniliste vahendite kogum heitvee (sh reovee) mingilt alalt kõrvaldamiseks, puhastamiseks ja kahjutuks tegemiseks.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kanalisatsioon
Kandela
Kandela (lad candela, ’vahaküünal’) on SI-süsteemi ühe põhisuuruse – valgustugevuse – mõõtühik, tähis cd.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kandela
Kapillaarsus
Vedelikusamba meniskite kujud eri vedelikes Kapillaarsus on mittesegunevate keskkondade, harilikult tahke ja vedela faasi kokkupuute piirkonnas ilmnevad pindpinevusnähtused; kitsamas mõttes märgumisega kaasnevad imendumisnähtused kapillaarides ja poorides.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kapillaarsus
Karakteristik
Karakteristik (kreeka keeles charaktēristikos iseloomulik) ehk tunnusjoon on seadme või selle osade talitlust iseloomustava kahe suuruse vaheline graafiline kujutis,ENE 9.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Karakteristik
Karl Aun
Karl Aun (15. mai 1914 Vaimastvere vald – 21. märts 1995 Toronto) oli eesti õigusteadlane.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Karl Aun
Karnivoor
Loomtoiduline loom ehk lihatoiduline ehk karnivoor ehk sarkofaag ehk harpaktofaag on loom, kes toitub teistest loomadest.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Karnivoor
Karskuse Sõber
Karskuse Sõber oli aastatel 1891–1940 Tartus tegutsenud karskusselts.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Karskuse Sõber
Kartul
Mitmest sordist kartulimugulad Kartul on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluva hariliku kartuli (Solanum tuberosum) mugul.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kartul
Kastepunkt
Kastepunkt on selline õhu või muu gaasi temperatuuri väärtus jääval rõhul, milleni jahtudes õhus sisalduv niiskus muutub küllastavaks, see tähendab, et kastepunkti saavutanud õhu suhteline niiskus on 100%, õhus olev veeaur kondenseerub.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kastepunkt
Kasvatus ja Haridus
Kasvatus ja Haridus oli aastal 1917 ja 1918 Tartus ilmunud esimene eestikeelne pedagoogikaajakiri.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kasvatus ja Haridus
Katar
Katar on riik Lähis-Idas Pärsia lahe rannikul.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Katar
Katekismus
Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Katekismus
Kaur Alttoa
Kaur Alttoa (sündinud 14. septembril 1947 Tartus) on eesti kunstiajaloolane ja kultuuriloolane.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kaur Alttoa
Kaustobioliit
Kaustobioliit on biogeense tekkega põlev kivim.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kaustobioliit
Känd
Känd vahetult pärast puu raiumist Mõneaastane arukasekänd Känd (stump)) on pärast puu langetamist maapinda ja sellest ülespoole juurestikule jääv tüveosa.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Känd
Käsitöö
Käsitöö Käsitöö on tarbe- ja iluesemete valmistamine käsitsi, lihtsaid tööriistu kasutades.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Käsitöö
Küljejoon
Küljejoon (ladina linea lateralis) on veeselgroogseil (sõõrsuudel, kaladel ja kahepaiksetel) piki kere külgi ja peas asetsev elund, mis tajub vee liikumise suunda ja tugevust ning tahketelt kehadelt peegelduvaid veevoole.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Küljejoon
Külmutamine
Külmutamine on toiduainetööstuses konserveerimine madalal temperatuuril −18 °C kuni −45 °C.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Külmutamine
Kümnendkraad
Kümnendkraad ehk detsimaalkraad ehk goon (kreeka keele sõnast gōnía, nurk) (tähis g, ka g) on kümnendsüsteemil rajanev tasanurga mõõtühik (nn uus kraad).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kümnendkraad
Kümnendsüsteem
Kümnendsüsteem ehk detsimaalsüsteem on positsiooniline arvusüsteem, mille alus on kümme.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kümnendsüsteem
Kümnik
Kümnik ehk külakümnik ehk kümnesmees ehk külakubjas oli algselt vahendaja mõisa ja taluperede vahel, hiljem vallale alluv madalaim politsei- ja haldusametnik.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kümnik
Küpsis
Küpsisevalik Küpsis ehk biskviit on küpsetatud kondiitritoode, mis tavaliselt on koogist väiksem, kõvem või muredam ning sisaldab vähem vett.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Küpsis
Kõõl
Lõik BX (punaselt) on kõõl. Samuti on ringjoone kõõluks lõik AB (must joon). See lõik (diameeter) on antud ringjoone pikim kõõl. Kõõl on kõverjoone (sh ringjoone) või kõverpinna kaht punkti ühendav lõik.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kõõl
Keele staatus
Keele staatus (inglise language status, status of language) on mingi keele positsioon (nt riigis) teiste keelega võrreldes.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Keele staatus
Keelekorraldus
Keelekorraldus (vananenud termin: õigekeelsus; inglise language planning, corpus planning) on kirjakeele teadlik arendamine, rikastamine, stabiliseerimine ja ajakohastamine.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Keelekorraldus
Keevkiht
Keevkiht ehk pseudovedelik on ühtlase tükisuurusega peeneteralise puistematerjali kiht, milles materjaliosakesed hõljuvad kihist läbi juhitava keskkonna (gaasi, vedeliku) kineetilise energia mõjul.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Keevkiht
Keibu laht
Keibu laht on laht Läänemaa ja Harjumaa piiril, Soome lahe mereosa.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Keibu laht
Keila
Keila on linn ja omavalitsusüksus Harju maakonna lääneosas Keila jõe ääres, Tallinnast 25 km edelas.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Keila
Kelts
Kelts ehk kirs (omastav kirre) on ajuti (ka kaks või rohkem aastat) külmunud pinnas.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kelts
Kemikaal
Kemikaal on kindla puhtusastmega keemiatoode, mida kasutatakse laboratoorsel või tööstuslikul otstarbel.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kemikaal
Keraamika
Lühifilm savinõu valmistajast (1926) Amforad Keraamika (vanakreeka sõnast keramos 'savi') on põletamisel põhinev savitöötehnika ja -kunst, samuti põletatud savist esemed ja tarindid (nõud, ehituskeraamika, kuumakindel keraamika, elektrokeraamika).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Keraamika
Keri tuletorn
Keri tuletorn Keri tuletorn (varem ka Kokskäri tuletornEesti entsüklopeedia, 12. kd., lk. 216) on Soome lahes Keri saarel asuv tuletorn.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Keri tuletorn
Kessoontõbi
Kessoontõbi ehk dekompressioontõbi on haiguslik seisund, mis tekib kiirel siirdumisel kõrgema õhurõhuga keskkonnast madalama õhurõhuga keskkonda.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kessoontõbi
Kiirgus
Kiirgus on füüsikas energiavoo emiteerimine või edastamine lainete või aineosakeste kujul ruumi või materiaalsesse keskkonda.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kiirgus
Kiirus
Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust, näiteks keemilise reaktsiooni kiirust, temperatuuri või õhurõhu muutumise kiirust.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kiirus
Kirderanniku murded
Kirderanniku murded (ka: kirderanniku murderühm, kirderannikumurre; varem ka: põhjaeesti rannamurre) on üks kolmest eesti murderühmast (teised kaks on lõunaeesti murderühm ja põhjaeesti murderühm).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kirderanniku murded
Klostriidid
Klostriidid on perekonda Clostridium kuuluvad bakterid.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Klostriidid
Kohesioon
Elavhõbedatilka hoiavad koos tugevad kohesioonijõud. Adhesioonijõud (klaasi suhtes) on nõrgemad ja seetõttu ei valgu tilk klaasnõus laiali Kohesioon ehk nidusus on molekulaarjõududest tingitud seos ühe ja sama aine molekulide vahel.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kohesioon
Kokaviidika
Kokaviidika (ka Koka-Viidika) on küla Viljandimaal Viljandi vallas.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kokaviidika
Kolifaag
Kolifaag on kolibakterit hävitav bakteriviirus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kolifaag
Kolle
Kolle on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kolle
Kolloid
Kolloid (kreeka kolla 'liim' + eidos 'kuju') on kolloidsüsteemis dispersse ehk pihustunud faasina esinev aine.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kolloid
Kommunaalprojekt
AS Kommunaalprojekt oli ehitusprojekteerimisega tegelev Eesti ettevõte.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kommunaalprojekt
Kondensatsioon
Faasisiirete skeem Kondensatsioon ja kondenseerumine ehk tihenemine on aine üleminek gaasilisest agregaatolekust vedelasse (mõne allika järgi veeldumine) või tahkesse (mõne allika järgi härmatumine).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kondensatsioon
Konjugatsioon
Konjugatsioon on millegi ühinemine või ühendumine.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Konjugatsioon
Konsortsium
Konsortsium on ajutise kokkuleppe alusel tegutsev mitme panga või tööstuskompanii ühendus, mille eesmärk on suurte finantsoperatsioonide sooritamine või suurte tööstus- või transpordiobjektide rajamine; teatav ettevõtete koondis.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Konsortsium
Kontakt
Kontakt on elektriahela osi omavahel ühendav puutepaar.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kontakt
Kontakt (täpsustus)
Kontakt (ld contactus 'puudutus') tähendab suhtlemist, kokkupuudet, puutekohta või ühendust.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kontakt (täpsustus)
Kontaktor
Kolmefaasilise kontaktori kujutamine elektriskeemil: A1 – A2 juhtimisahel elektromagnetiga; 1–3 peakontaktid; 11, 12, 23, 24 abikontaktid Kontaktori tööpõhimõte: 1– elektromagneti mähis, 2 – vastusurvevedru, 3 ja 4 – kontaktid Kontaktor Kontaktor on automaat- või kaugjuhitav lülitusseade, mis on ette nähtud sisse või välja lülitama normaalset talitlusvoolu ja ka ülekoormusvoolu peamiselt elektriajamite ja võimsate valgustusseadmete toiteahelais.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kontaktor
Kood
Kood (ladina keele sõnast codex ’raamat, köide’) tähendab koodtähist või koodisüsteemi,ENE 5.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kood
Kookon
Liblika ''Actias luna'' kookon ja nukk Kookon on paljude selgrootute loomade mune (munakookon) või nukke (nukukookon) ümbritsev kest.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kookon
Korrapärane hulknurk
Korrapärane kaheksanurk Korrapärane hulknurk on tasandiline lihtne hulknurk, mille küljed on ühepikkused ja sisenurgad ühesuurused.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Korrapärane hulknurk
Korrapärane hulktahukas
Korrapärane hulktahukas ehk regulaarne hulktahukas on kumer hulktahukas, mille kõik tahud on kongruentsed korrapärased hulknurgad ja kõik kahetahulised nurgad on kongruentsed.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Korrapärane hulktahukas
Kosmetoloogia
Kosmetoloogia (kreeka sõnast κοσμητικός (kosmētikos) 'ilusaks tegemine' ja sufiks -λογία, (-logia) 'õpetus millestki') on meditsiini haru, mis käsitleb inimese välimust esteetika vaatepunktist ning meetodeid nähtavate iluvigade kõrvaldamiseks.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kosmetoloogia
Kosmiline kiirgus
Kosmilise primaarkiirguse suure energiaga osake (prooton p) laguneb atmosfääri ülakihtide osakestega põrkumisel elementaarosakesteks ja aatomituuma kildudeks, mis omakorda põrkudes laviinitaoliselt paljunevad, moodustades kosmilise sekundaarkiirguse. Maapinnale jõudvatest osakestest moodustavad suurema osa müüonid (µ), mis kohe lagunevad Kosmiline kiirgus on maailmaruumis väga kiiresti liikuvate laenguga osakeste (esmas- ehk primaarkiirguse) ja Maa atmosfääris nende toimel tekkivate osakeste (teis- ehk sekundaarkiirguse) voog.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kosmiline kiirgus
Kosmograafia
Kosmograafia ehk uranograafia on Universumi üldsõnaline kirjeldus; ka vastav üldastronoomiline õppeaine.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kosmograafia
Kosmonautika
Buzz Aldrin Kuu pinnal, 20. juuli 1969 Kosmonautika ehk astronautika (ka kosmoseuurimine) on teadus- ja tehnikaharu, mis tegeleb kosmose hõlvamisega inimkonna huvides.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kosmonautika
Kotermann
Kunstniku nägemus kotermannist. Pilt aastast 1885 Kotermann (mugandus saksa sõnast Klabautermann; saksa keeles ka Klabotermann, Kalfatermann, Klabattermann, Klabader; eesti keele murretes ka poterman, kirderannikumurdes laevahaldjas) on folklooris Põhja- ja Läänemere, sh eesti meremeeste uskumustes laevahaldjas, kes kaitseb laeva ning kuulutab ette selle hukku.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kotermann
Kraan
Kraani põhimõtteskeem Kraan on keeratav seadis vedeliku, auru või gaasi juurde-, läbi- või äravoolu reguleerimiseks.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kraan
Kraasna murrak
Kraasna murraku kõnelejad moodustasid keelesaare Kraasna murrak on lõunaeesti murderühma kuulunud murrak, mida minevikus räägiti (Kraasna maarahvas) Pihkva oblastis Krasnogorodskoje (varem eestikeelne nimi: Kraasna) ümbruskonnas.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kraasna murrak
Krüptodepressioon
Krüptodepressioon on veega täitunud nõgu, mille põhi (või osa põhjast) on maailmamere tasemest madalamal, veepind aga kõrgemal.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Krüptodepressioon
Kreevinid
Rahvariides kreevinid M. de Pauly joonistusel Kreevinid olid vadjalaste rühm, kes elas 15.–19.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kreevinid
Kristallivõre
Kuubikujuliste elementaarrakkudega kristallivõre Kristallivõre on kristalli koosseisu kuuluvate aatomite, ioonide või molekulide tasakaalulisele asetusele vastavate ruumipunktide kogum, mida iseloomustab perioodiline korduvus ruumis.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kristallivõre
Kristallograafia
See artikkel annab lühiülevaate kristallograafiast; kristallograafiaga seotud üldmõisted leiad artiklist Kristallograafia mõisteid. ---- Väävli kristallid Kristallograafia on teadusharu, mille uurimisobjekt on kristallid.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kristallograafia
Kristjan Raua õppestuudio
Kristjan Raua õppestuudio oli aastatel 1904–1914 Tartus tegutsenud kunstikool, mille asutas Kristjan Raud.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kristjan Raua õppestuudio
Kronobioloogia
Kronobioloogia on bioloogia haru, mis uurib organismide elutegevuse rütme – biorütme.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kronobioloogia
Kroonpress
Kroonpress on aastal 1990 Tartus Alexander Kofkini ja Olari Taali asutatud trükikoda.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kroonpress
Kuiv jää
sublimeerumist Videoklipp kuiva jää sublimeerumisest pärast seda, kui see on pandud tavatingimustes vette Kuiv jää ehk süsihappelumi on tahke süsinikdioksiid (CO2).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kuiv jää
Kujutavate Kunstnikkude Kutseühing
Kujutavate Kunstnikkude Kutseühing oli 1935.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kujutavate Kunstnikkude Kutseühing
Kullamaa käsikiri
Kullamaa käsikiri (ka Kullamaa katekismus) on teadaolevalt vanim suhteliselt pikemat eestikeelset teksti (ligi 150 sõna) sisaldav allikas.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kullamaa käsikiri
Kultiveerimine
Kultiveerimine ehk kultivatsioon on millegi harimine, rajamine, viljelemine; millegi kultuurseks muutmine ehk kultuuristamine.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kultiveerimine
Kummitus
Mees oma teise tondiga. William Hope'i (1863–1933) foto, mis hiljem tunnistati võltsituks Tont on mütoloogias ebamäärane vaim ja kollitav olend.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kummitus
Kunst ja Kodu
Kunst ja Kodu oli aastatel 1958-1990 ilmunud almanahhhttp://www.trtr.ee/et/2009/naitus09/kunstkodu09 (vaadatud 27.01.2013).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kunst ja Kodu
Kuuekümnendsüsteem
Kuuekümnendsüsteem ehk seksagesimaalsüsteem on positsiooniline arvusüsteem, mille alus on kuuskümmend.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Kuuekümnendsüsteem
Laeng
Laeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elementaarosakest ja on selle kõigis vastastikmõjudes jääv suurus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Laeng
Laine levimiskiirus
Lainerühma levimine: sinine punkt liigub faasikiirusega, roheline mähisjoon liigub rühmakiirusega ja punane punkt liigub frondikiirusega Laine levimise kiirus ehk laine kiirus väljendab kiirust, millega laine (või selle punkt) mingis keskkonnas edasi liigub.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Laine levimiskiirus
Lais
Lais on väike ja madal (suviti peaaegu kuivaks jääv) rannikujärv.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Lais
Laktobatsill
Laktobatsill (Lactobacillus) on grampositiivsete anaeroobsete või fakultatiivselt aeroobsete pulkbakterite perekond.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Laktobatsill
Lasteleht
Lasteleht oli aastatel 1901–1940 Tartus ilmunud Eesti esimene perioodiline laste- ja noorteajakiri.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Lasteleht
Laulu ja mängu leht
Laulu ja mängu leht oli aastatel 1885–1897 ja 1908 Tartus ilmunud Eesti esimene muusikakuukiri, mille toimetaja ja väljaandja oli Karl August Hermann.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Laulu ja mängu leht
Lääne-Eesti saarestik
pisi Lääne-Eesti saarestik (Muhu väina järgi nimetatud ka Moonsundi saarestikuks) on saarterühm Läänemere idaosas.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Lääne-Eesti saarestik
Läänemurre
Läänemurre on põhjaeesti murderühma kuuluv murre, mida ajalooliselt on räägitud Lääne- ja Edela-Eestis.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Läänemurre
Läbilöögitugevus
Läbilöögitugevus on dielektriku (isoleeraine) elektrilist tugevust iseloomustav suurus, mis arvuliselt võrdub pingega U, mille korral ühikulise paksusega dielektrikukihis tekib läbilöök: kus d on dielektrikukihi paksus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Läbilöögitugevus
Läbipaistvustegur
Läbipaistvustegur ehk läbipaistvus on arv, mis näitab, kui suur osa pinnale langevast kiirgusvoost (ilma et see hajuks) läbib ühikulise paksusega ainekihi.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Läbipaistvustegur
Lööklaine
Schliereni fototehnikas tehtud foto terava ninaga kehast, mis tekitab selle ümber ülehelikiirusel voolavas keskkonnas lööklaineid Lööklaine on füüsikas mingis keskkonnas detonatsioonil või mõnel muul põhjusel tekkinud häiritus, mis levib keskkonnas helikiirusest suurema kiirusega.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Lööklaine
Lühis
Lühis (ka lühiühendus) on elektriseadme eri pingega osade vahel tekkiv väga väikese takistusega ühendus, mis tekib enamasti juhuslikult elektriisolatsiooni läbilöögi tagajärjel, aga ka lülitamis- või ühendamisvea tõttu.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Lühis
Lõõdla järv
Lõõdla järv (ka Leedla järv, Lõõdva järv, Leedva järv) on järv Võrumaal Võru vallas.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Lõõdla järv
Lõhn
Lõhn on gaasiliste ja lenduvate ainete omadus haistmisaistingut esile kutsuda.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Lõhn
Lõunaeesti keeled
Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Lõunaeesti keeled
Le Chatelier' printsiip
Le Chatelier' printsiip (ka Le Chatelier' – Brauni printsiip) on seaduspärasus, mis iseloomustab süsteemi termodünaamilise või keemilise tasakaalu nihkumist välismõjude toimel.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Le Chatelier' printsiip
Leegajus
Leegajus oli aastatel 1971–1995 tegutsenud eesti rahvamuusikaansambel.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Leegajus
Leibur
AS Leibur on Eesti vanim pagaritööstusettevõte.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Leibur
Leivu keel
Leivu keel (ka leivu murre, leivu murrak) on lõunaeestiline keelekuju, mida kõneles leivude rahvarühm Kirde-Lätis Koivaliina, Lejasciemsi ja Alūksne vahel.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Leivu keel
Leviathan
Gustave Doré maal "Leviathani hukk" (prantsuse "La destruction du Léviathan") Leviathan (kasutatud ka nimekujusid Leviaatan, Leviatan) on Vanas Testamendis ja Talmudis hiiglaslik merekoletis (kujutatud krokodilli, mao ja draakonina), kes kehastab kaost ja jumalavastast jõudu.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Leviathan
Libratsioon
Simulatsioon Kuu libratsioonist 2007. aasta oktoobri jooksul Libratsioon (ld sõnast librare 'tasakaalus hoidma, tasakaalustama') on Kuu perioodiline võnkumine, mille tõttu Maalt on vaadeldav 50% asemel kuni 59% Kuu pinnast.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Libratsioon
Lihula linnus
Lihula linnuse varemed Linnuse lõunamüür Linnuse väravamüürid 8. augustil 1220. aastal peetud Lihula lahingu mälestusmärk Lihula piiskopilinnus(saksa keeles Bischofsburg Leal) oli linnus ajaloolisel Läänemaal.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Lihula linnus
Lihula-Lavassaare soostik
Soostiku koosseisu kuulub ka Avaste soo. Lihula-Lavassaare soostik on soomassiiv Lääne-Eesti madalikul.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Lihula-Lavassaare soostik
Liigierisus (ökoloogia)
Liigierisus on looma- või taimekoosluse struktuuri (liigirohkust) iseloomustav näitaja.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Liigierisus (ökoloogia)
Liis Raud
Liis Raud (eesnime rööpkuju: Liisi; aastani 1923 ja 1926–1939 Tohver, 1923–26 Verlin; 14. märts 1903 Tori vald, Pärnumaa – 12. märts 1984 Tallinn) oli eesti kirjandusteadlane ja lastekirjanik.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Liis Raud
Liivatorm
Iraagis. Märka selgepiirilist pilve (nn liivaseina) Liivatorm on tugev kuiv tuul, mis tõstab taimestikuga kinnistumata maapinnalt üles ning kannab edasi suurel hulgal liiva ja tolmu.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Liivatorm
Lindi looduskaitseala
Lindi raba valguses ja varjus Lindi raba kihiline udu Lindi raba roosa udu Lindi looduskaitseala on viiest lahustükist koosnev ning Pärnumaal Tõstamaa ja Pärnu linna piiridesse jääv looduskaitseala, mille pindala on 10,95 km².
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Lindi looduskaitseala
Lineaaralgebra
Lineaaralgebra on matemaatika osa, milles algebra meetoditega uuritakse eeskätt lõplikumõõtmelisi vektorruume.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Lineaaralgebra
Lintsi jõgi
Lintsi jõgi (ka Piiumetsa jõgi) on jõgi Järvamaal, Pärnu jõe parempoolne lisajõgi Jõe pikkus on 69 km ja valgla pindala 285 km².
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Lintsi jõgi
Litvinova balletistuudio
Litvinova balletistuudio oli aastatel 1918–1939 Tallinnas töötanud balletikool.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Litvinova balletistuudio
Liviko
AS Liviko on Eesti suurim alkoholitootmisettevõte.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Liviko
Loksa
Droonivideo Loksast 2022. aasta juulis Loksa linnavalitsuse hoone Loksa on linn Põhja-Eestis Harju maakonnas Soome lahe kaldal.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Loksa
Loodus ja Matemaatika
Loodus ja Matemaatika oli aastatel 1959–1975 Eesti Looduseuurijate Seltsi täppisteaduste sektsiooni välja antud alusteadusteteemaline kogumike sari.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Loodus ja Matemaatika
Loodusteadused
Loodusteadused (inglise natural sciences; ka reaalteadused) on teadusharud, mis uurivad ja selgitavad teaduslikku meetodit kasutades seaduspärasusi, millel põhineb looduse (nii elus- kui eluta loodus) toimimine.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Loodusteadused
Luht
Kasari luht Kloostri silla juures Kasari luht Kloostri lähistel Luht ehk lamminiit on suurveega üleujutatav niit jõe oru lammil või madalal järverannal.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Luht
Lumeinimene
Kunstniku nägemus lumeinimesest Väidetavalt lumeinimese skalp ühes Nepali kloostris Lumeinimene (Himaalajas jeti, Kaukaasias almast) on väidetavalt inimeselaadne karvane olend, keda arvatakse elavat Himaalaja, Pamiiri ja Kaukaasia raskesti läbipääsetavates kohtades.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Lumeinimene
Lutsi keel
Lutsi murrakute kõnelejad moodustasid keelesaare Lutsi keel on rühm lõunaeesti murderühma kuulunud murrakuid, mida minevikus räägiti Kagu-Lätis praeguse Ludza rajoon piirkonnas.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Lutsi keel
LuxExpress
Lux Expressi buss Tallinna bussijaamas Lux Express Grupp (varasema nimega MootorReisid AS) on bussifirma, mis opereerib igapäevaseid regulaarliine Eestis kui ka välismaal.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja LuxExpress
Maakorraldus
Maakorraldus on maa kui tootmisvahendi otstarbekaks kasutamiseks rakendatav abinõude kogum.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Maakorraldus
Maamajanduse Infokeskus
Maamajanduse Infokeskus (inglise Rural Economy Research Centre) oli endine Põllumajandusministeeriumi hallatav riigiasutus, mis tegutses Jäneda mõisas.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Maamajanduse Infokeskus
Maandamine
Maandamine on elektrotehnikas paigaldise või seadme teatavate elektrit juhtivate osade vahetu, galvaaniline ühendamine maaga (maapinnaga, pinnasega).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Maandamine
Maavarade rikastamine
Maavarade rikastamine on maavarade väärtuslike koostisosade ja aheraine eraldamine toorainest, nende keemilist koostist muutmata.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Maavarade rikastamine
Machi arv
Machi arv ehk M-arv (tähis Ma või M) on gaasi voolamist iseloomustav dimensioonita suurus, mille nimetas Austria füüsiku ja filosoofi Ernst Machi järgi 1929.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Machi arv
Magneetumine
Magneetumine ehk magnetiseerumine on magnetvälja asetatud magneetiku (magnetiliste omadustega aine) muutumine magnetvälja tekitavaks.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Magneetumine
Magnetism
Magnetism on füüsikaliste nähtuste kogum, mis avaldub kehade vastastikuses mõjus magnetvälja kaudu.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Magnetism
Magnetvoog
Magnetvoog läbi ringikujulise pinna (magnetvälja on kujutatud pinda läbivate jõujoontega) Magnetvoog (tähis &Phi) on füüsikaline suurus, mis väljendab mingit pinda läbiva magnetvälja määra.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Magnetvoog
Maie Pihlamägi
Maie Pihlamägi (sündinud 13. märtsil 1950 Tallinnas) on eesti ajaloolane.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Maie Pihlamägi
Majandamine
Majandamine on majandusüksuse sihipärane tegevuse korraldamine.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Majandamine
Majandusmatemaatika
Majandusmatemaatika on majandusteaduses ja majandusülesannete lahendamisel rakendatav matemaatika.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Majandusmatemaatika
Makrofaagid
Makrofaagid (lad macrophagus, macrophagocytus, kr makros suur + phagein sööma + kytos rakk) on paljude selgroogsete loomade erinevates kudedes asuvad suured õgirakud.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Makrofaagid
Maksvell
Maksvell (tähis Mx) on magnetvoo mõõtühik CGS-süsteemis.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Maksvell
Mart Elango
TRÜ aulas Mart Elango loengul (1970. aastate II pool) Mart Elango haud Tartu Pauluse kalmistul Mart Elango (8. jaanuar 1936 – 12. veebruar 1996) oli eesti füüsik.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Mart Elango
Masinatööstus
Masinatööstus on masinaid tootev rasketööstuse haru.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Masinatööstus
Matemaatika ja kaasaeg
"Matemaatika ja kaasaeg" oli aastatel 1963–1984 Tartu Riikliku Ülikooli välja antud ebaregulaarselt ilmunud matemaatikaalaste populaarteaduslike artiklite kogumik.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Matemaatika ja kaasaeg
Matemaatiline statistika
Matemaatiline statistika on matemaatika haru, mis käsitleb statistiliste andmete (valimi) põhjal järelduste tegemist üldkogumi kohta.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Matemaatiline statistika
Mati Õun
Mati Õun raamatu "101 Eesti lahingut" esitlusel Rahva Raamatus 3. oktoobril 2012 Mati Õun (sündinud 17. juulil 1942 Tallinnas) on eesti sõjaajaloo raamatute autor ja sporditegelane.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Mati Õun
Mauritiuse Instituut
Mauritiuse Instituut (ladina keeles Institutum Mauritanum) on Tallinnas asuv eraõiguslik kultuuri- ja arendusasutus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Mauritiuse Instituut
Mürkseened
Mürkseened (argikeeles mürgiseened) on seened, mis sisaldavad mürke.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Mürkseened
Mõõtühik
Mõõtühik ehk ühik on füüsikalise suuruse väärtus, millega seda suurust mõõtmisel kvantitatiivselt võrreldakse.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Mõõtühik
Mõte (kirjastus)
Mõte oli aastatel 1909–1918 Tallinnas töötanud kirjastus, mille asutas ja mida juhtis Juhan Lilienbach.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Mõte (kirjastus)
Meelejahutaja (ajakiri)
Meelejahutaja esikaas 1879 Meelejahutaja naljakas-lisaleht 1881 Meelejahutaja oli 1878.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Meelejahutaja (ajakiri)
Meelis Pärtel
TÜ ajaloo muuseumi valges saalis. Meelis Pärtel (sündinud 3. novembril 1969 Tallinnas) on eesti botaanik ja ökoloog.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Meelis Pärtel
Meetermõõdustik
Meetermõõdustik on füüsikaliste suuruste mõõtühikute süsteem, millele pandi alus 1790.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Meetermõõdustik
Melanie Kaarma
Melanie Kaarma (sündinud Melanie Lõhmus; 4. august 1923 Tsooru – 26. august 2009 Tallinn) oli eesti kostüümikunstnik, rahvarõivaste uurija ja rekonstrueerija.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Melanie Kaarma
Menstruatsioon
Menstruatsioon ehk menses ehk menorröa ehk menorraagia (varem ka kuupuhastus), argikeeles ka päevad, on naisel (ka emasahvi), vastavalt menstruaaltsüklile, tekkiv emakalimaskesta irdumine, mis avaldub menstruaalverejooksuna.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Menstruatsioon
Mereelustik
Vetikad madalas merevees Säga Rannaküla lähedal meres Mereelustik ehk talassobios on ookeanide ja merede elustik.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Mereelustik
Merehääl
Merehääl on tuule tõustes merepinnal leviv infraheli (sagedus u 10 Hz).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Merehääl
Merejää
Merejää Sõru sadama juures detsembris 2022 Merejää on merevee külmumisel moodustuv jää.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Merejää
Messier' kataloog
Messier' kataloogi objektid Messier' kataloog (ka Messier' tähekataloog) on prantsuse astronoomi Charles Messier koostatud kataloog, mis sisaldab andmeid 103 udukogu ja täheparve kohta.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Messier' kataloog
Metallide elektrokeemiline pingerida
Metallide elektrokeemiline pingerida (ka metallide aktiivsuse rida, metallide pingerida) on metallide järjestus nende redokspaaride standardpotentsiaalide kasvavas järjekorras.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Metallide elektrokeemiline pingerida
Metateooria
Metateooria on filosoofias ja loogikas teooria, mis uurib mingi teise teooria (nimetatakse metateooria objektteooriaks) struktuuri, meetodeid ja omadusi.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Metateooria
Metatsenter
Keskpunkt (G), raskuskese (B) ja '''metatsenter''' (M) Metatsenter on ujuvale kehale mõjuva üleslükkejõu mõjusirge ja keha pikisümmeetriatasandi lõikepunkt.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Metatsenter
Meteoorkeha
Meteoorkeha ehk meteoroid on planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mis Maa atmosfääri sattudes põhjustab meteoori ning võib meteoriidina maapinnale langeda.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Meteoorkeha
Meteoroloogiainstrumendid
Ilmajaamades kasutatakse erinevaid meteoroloogilisi instrumente Meteoroloogiainstrumendid (ka meteoroloogilised instrumendid, meteoroloogilised mõõteriistad, meteoroloogilised seadmed) on riistad, millega määratakse meteoroloogiliste elementide väärtusi.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Meteoroloogiainstrumendid
Mikrofüüsika
Mikrofüüsika ehk mikroskoopiline füüsika on füüsika valdkond, milles käsitletakse aatomeid, molekule, aatomituumi ja elementaarosakesi ning ühtlasi uurib mikromaailmas valitsevaid seadusi ja seaduspärasusi.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Mikrofüüsika
Mimees (bioloogia)
Mimees ehk mimetism on loomade kaitsekohastumuse tüüp, mis väljendub nende käitumise ja välimuse sarnanemisega mingi elutu (näiteks kiviga) või elus objektiga (teise loomaga).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Mimees (bioloogia)
Mimikri
Mimikri näiteks võib olla nii taustaga ühte sulav liblikas kui ka erksavärviline liblikas, mis sarnaneb mõne mürgise ja söödamatu liblikaliigiga Mimikri on kohastumuse tüüp, mis väljendub organismi (looma, taime) tunnuste sarnanemises teise liigi tunnustega, keskkonnaelemendiga või kummagi üldistusega.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Mimikri
Mitmevalentne loogika
Mitmevalentne loogika ehk polüvalentne loogika on matemaatilise loogika haru, mis käsitleb rohkem kui kahest tõeväärtusest (s.o tõene ja väär) koosnevaid tõeväärtuste süsteeme.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Mitmevalentne loogika
Mitteparameetriline statistika
Mitteparameetriline statistika ehk jaotusvaba statistika on matemaatilise statistika valdkond, kus ei eeldata, et uuritavatel tunnustel on normaaljaotus vm teadaolevat tüüpi jaotus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Mitteparameetriline statistika
Mootor
Sisepõlemismootor Mootor (ladina keeles motor 'liigutaja') on masin, mis muundab mingit liiki energiat mehaaniliseks tööks.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Mootor
Mordvalased
Mordvala folkansambel OYME Mordva rahvarõivastes Mordvalaste asualad (kaardi kirdeosas) ca 1000. aastal Mordvalased on mordva keeli kõnelevad soome-ugri rahvad – ersad ja mokšad.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Mordvalased
Muinsuskaitse
Muinsuskaitse on kultuuri järjepidevuse, rahva ajaloomälu ning ajalooliselt kujunenud väärtushinnangute kohase inim- ja kultuurisõbraliku elukeskkonna kaitsmine.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Muinsuskaitse
Munateadus
Erinevaid munasid Munateadus ehk ooloogia on ornitoloogia haru, mis uurib lindude mune: kuju, suurust, massi, värvust ja värvikirja.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Munateadus
Murdeliit
Murdeliit on murdeteaduses selliseid murdeid koondav murdeüksus, millele on omased sarnased hilised ühismuutused.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Murdeliit
Murderühm
Murderühm ühendab hääliku ja grammatilise põhistruktuuri poolest sarnaseid murdeid.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Murderühm
Murrak
Murrak on murde paikkondliku eripäraga alajaotus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Murrak
Murrakurühm
Murrakurühm on murrakuid ühendav üksus, mis moodustab murde.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Murrakurühm
Muuga sadam
Muuga sadam Randvere rannast vaadatuna Muuga sadam on sadam Harjumaal Muuga lahe ääres Maardu, Viimsi valla ja Jõelähtme valla piiril.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Muuga sadam
Muusik Seif
Muusik Seif (kasutasid ka nime: Music Seif) oli Eesti ansambel.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Muusik Seif
Narva kalevivabrik
Narva kalevivabrik Narva kalevivabrik (ka: Narva Kalevi Manufaktuur) oli aastatel 1819–1944 Narvas töötanud tekstiilivabrik.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Narva kalevivabrik
Narva Kunstiühing
Narva Kunstiühing oli aastal 1929 Narvas asutatud kunstnike ühing.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Narva Kunstiühing
Narva lahing (1944)
Narva lahing (saksa Schlacht bei Narva; vene Битва за Нарву) oli Nõukogude Leningradi rinde ja Saksa armeegrupi Narwa vaheline lahing teise maailmasõja idarindel 2. veebruarist kuni 26. juulini 1944, mis peeti strateegiliselt olulise Narva linna pärast.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Narva lahing (1944)
Narva Muuseum
Narva Muuseum on muuseum Peterburi maantee 2, 20308 Narva.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Narva Muuseum
Nauplius
Nauplius on teatud vähkide esimene vastsejärk.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Nauplius
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Nõukogude Eesti (1944–1991) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus ja selle järel.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Neste
200px Neste automaattankla Tallinnas Neste on Soome kütuseettevõte, mis loodi praegusel kujul 2004.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Neste
New Yorgi Eesti Meeskoor
New Yorgi Eesti Meeskoor on New Yorgi Eesti majas tegutsev meeskoor, mis asutati aastal 1950.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja New Yorgi Eesti Meeskoor
New Yorgi Eesti Naiskoor
New Yorgi Eesti Naiskoor on New Yorgi Eesti Majas tegutsev naiskoor, mis asutati aastal 1950.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja New Yorgi Eesti Naiskoor
Niisk
Niisk on isaskala (nimetatakse ka niisakala) päraku kaudu vette heidetav seemnesari seemnerakkudega.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Niisk
Niiskusmõõtur
Psühromeeter Elektrooniline hügromeeter Juushügromeeter Niiskusmõõtur ehk hügromeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside (hrl õhu), vedelike või tahkiste niiskust.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Niiskusmõõtur
Noor-Tartu
Noor-Tartu oli peamiselt Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo- ja filoloogiateaduskonna õpilastest moodustunud ja 1980ndate algul tegutsenud üliõpilasorganisatsioon.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Noor-Tartu
Noorteühendus ELO
Noorteühendus ELO (varem ka: Edukate Laste Organisatsioon (lühend: ELO), Eesti Laste Organisatsioon) on aastal 1988 Hiiumaal Õngul asutatud ühendus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Noorteühendus ELO
Normaaljaotus
354x354px Normaaljaotuseks (ka Gaussi jaotuseks) nimetatakse matemaatikas pideva juhusliku suuruse X jaotust, mida iseloomustab tihedusfunktsioon f(x).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Normaaljaotus
Normaaltingimused
Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Normaaltingimused
NPM Silmet
NPM Silmet OÜ (varem AS Silmet ja Molycorp Silmet) on Eesti metallurgia- ja keemiatööstusettevõte.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja NPM Silmet
Nurkkiirus
Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab pöörleva jäiga keha pöördenurga muutumist ajaühikus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Nurkkiirus
Odamees
*Odamees (kirjastus, 1992) on Eestis tegutsev kirjastus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Odamees
Oder
Illustratsioon Kahe- (''Hordeum distichon'') ja kuuerealine oder (''Hordeum vulgare'' var. ''hexastichon'') Odrapõld Odrast ja kaerast valmistatud toidud Oder ehk harilik oder ehk kesv (Hordeum vulgare) on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Oder
Oessaare laht
Oessaare laht (ka Oesaare laht, Põllumaa laht, Siiksaare laht) on jäänukjärv Saaremaa lõunaosas.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Oessaare laht
Ohutustehnika
Hädastopp masina kiireks peatamiseks hädaolukorras Ohutustehnika (ka ohutushoid, lühivormina ohutus; inglise safety technology) on tehniliste abinõude kogum, mille eesmärk on kaitsta inimorganismi tööprotsessist tulenevate ohtude ja kahjustuste eest.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Ohutustehnika
Oks
Puu võra koosneb erineva järgu okstest Oks on taimede (eriti puittaimede) külgpungast arenenud, harilikult puitunud varreharu.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Oks
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Oksüdatsioon
Olaf-Mihkel Klaassen
Olaf-Mihkel Klaassen (25. veebruar 1929 – 31. jaanuar 2012) oli eesti ajaloolane.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Olaf-Mihkel Klaassen
Oma Maa (ajakiri, 1884)
Oma Maa oli aastatel 1884–1891 Tartus ilmunud kuukiri.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Oma Maa (ajakiri, 1884)
Oskar Amberg
Oskar Amberg (29. detsember 1878 Meeri vald, Nõo kihelkond, Tartumaa – 24. oktoober 1963 Lübeck) oli Eesti poliitik, insener ja ettevõtja.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Oskar Amberg
Osvald Nilson
Osvald Nilson (16. juuli 1930 Petroskoi, Karjala – 21. juuni 1996 Tallinn) oli eesti pedagoogikateadlane ja geograaf.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Osvald Nilson
Paigatruudus
Valge-toonekurg jääb aastateks ühele pesale truuks Paigatruudus ehk filopatria (kreeka keelest, 'koduarmastus') on paljudele loomadele (nt lindudele, kaladele jt) iseloomulik omadus elutseda püsivalt oma sünnipaigas või tulla sinna pärast rännet tagasi.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Paigatruudus
Paleotsönoos
Paleotsönoos ehk paleobiotsönoos on taimede ja loomade kivististe kogum settekivimeis.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Paleotsönoos
Pallas
Kunstiühing Pallas on aastatel 1918–1940 ja 1943–1944 tegutsenud, 1988.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Pallas
Palsam
Palsam on peamiselt troopikas või lähistroopikas kasvava mõne puuliigi koores või noores puidus sisalduv, eeskätt eeterlikest õlidest ja vaikudest koosnev meeldivalõhnaline, seistes tihenev taimemahl.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Palsam
Pamiiri keeled
Pamiiri keeled on iraani keelte alamrühm.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Pamiiri keeled
Para '89
Para '89 oli aastal 1989 Tartus asutatud kunstirühmitus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Para '89
Parsek
Parsek (tähis pc) on SI-süsteemi mittekuuluv pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 kaaresekundi, ehk niisuguse ringjoone raadius, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundise kaare.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Parsek
Pascali seadus
Pascali seadus on hüdrostaatika põhiseadus, mille kohaselt kandub rõhk vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi ja on risti rõhutava pinnaga.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Pascali seadus
Pasteuri efekt
Pasteuri efekt on glükolüüsi ja käärimise pärssumine õhuhapniku toimel.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Pasteuri efekt
Pauastvere
Pauastvere on küla Jõgevamaal Põltsamaa vallas.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Pauastvere
Paul Pinna
Paul Otto Hermann Pinna (3. oktoober (vkj 21. september) 1884 Tallinn – 29. märts 1949 Tallinn) oli eesti näitleja, lavastaja ja teatrijuht.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Paul Pinna
Paul Sepp
Paul Sepp (28. oktoober 1885 Orava vald – 18. veebruar 1943 Tallinn) oli eesti lavastaja ja teatripedagoog.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Paul Sepp
Päis
Päis on millegi algusosa, pea.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Päis
Pöördhõive
Pöördhõive ehk pööratud jaotus on füüsikaline nähtus ergastatud mikroosakeste süsteemis, näiteks aatomite kogumis, kus mikroosakesed saavad omandada teatud kindlaid energiatasemeid (neid kirjeldab kvantmehaanika).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Pöördhõive
Püünis
Püünis on jahiulukite, röövloomade ja kahjurite püüdmiseks kasutatav riist või rajatav tõke.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Püünis
Põhjaeesti murded
Põhjaeesti murded on üks eesti keele murderühm või peamurre.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Põhjaeesti murded
Põhjajää
Põhjajää (ka ankurjää, veesisene jää) on veekogu põhja ja veealustele esemetele tekkiv jää.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Põhjajää
Põhjavee survetase
Põhjavee survetase ehk piesomeetertase ehk piesomeetriline tase (inglise piezometric groundwater level) on maapinnast üles- või allapoole jääv kujuteldav tase, milleni veepind tõuseks survepõhjaveega (või surveta põhjaveega) ühenduses olevas piesomeetris.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Põhjavee survetase
Põhjaveekiht
Põhjaveekiht ehk põhjaveelade (ka veelade) ehk põhjaveehorisont (ka veehorisont) on enam-vähem ühesuguse kivimkoostisega laiaulatuslik maakoorekiht, millest võib saada põhjavett.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Põhjaveekiht
Põleti
Kerget kütteõli kasutav põleti Põleti on seade (või seadis – põletusseadis) põlevsegu moodustamiseks gaas-, vedel- või tolmkütusest ja oksüdeerijast (enamasti hapnik) ning põlevsegu põletamiseks.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Põleti
Põltsamaa jõgi
Põltsamaa jõgi (ka Paala jõgi, lõiguti Mustjõgi, Vakkjõgi, Vorstijõgi; saksa keeles Pahle) on jõgi Eestis, Pedja jõe parempoolne lisajõgi.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Põltsamaa jõgi
Peamurre
Peamurre on mingi keeleala (nt Eesti) murderühmi koondav üksus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Peamurre
Peel (hüdroloogia)
Peel ehk peil on vees asetsev jaotistega püstlatt, millega määratakse veetaset.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Peel (hüdroloogia)
Peetla soostik
Turbatootmine Peetla rabas Peetla soostik (ka Peedla soostik) on sooala Pandivere kõrgustikul, halduslikult asub Lääne-Viru maakonnas.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Peetla soostik
Pelaagisete
Pelaagisetted (ka pelaagiline setend) on avaookeanis moodustunud merepõhja setted.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Pelaagisete
Perekasvatuse Instituut
Perekasvatuse Instituut (lühend: PKI) on aastal 1998 asutatud mittetulundusühing, mis tegeleb lapsevanemate koolitamise, nõustamise ja asjakohase teabe levitamisegahttps://web.archive.org/web/20130316182137/http://www.pki.ee/et/pki (vaadatud 23.01.2013).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Perekasvatuse Instituut
Piip
Piip Piip on kahast (suitsetatava aine kamber) ja varrest (suitsutorust) koosnev riist, mida kasutatakse mõnuainete suitsetamiseks.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Piip
Piirkiht
Piirpind laminaarse ja turbulentse voolu korral Piirkiht (inglise boundary layer) on õhuke vedeliku- või gaasikiht voolavas vedelikus või gaasis oleva jäiga keha pinna juures.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Piirkiht
Pingelang
Pingelang on elektriallika ja elektritarviti vahele jääva edasusahela mingile osale langev pinge, mis on võrdne.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Pingelang
Planktoloogia
Planktoloogia ehk planktonoloogia ehk hõljumiteadus on hüdrobioloogia haru, mis uurib veekeskkonnas elutsevaid liikumisvõimetuid või väikese liikumisvõimega veeorganisme – planktereid.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Planktoloogia
Plastid
Plaste kasutatakse laialdaselt pakendamisel. Plastist veepudelid plastkastides Plastid ehk plastmassid on materjalid, mis koosnevad peamiselt kõrgmolekulaarsetest ühenditest – polümeeridest.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Plastid
Pleomorfism
Pleomorfism on mikrobioloogias erineva suuruse ja kujuga bakterirakkude olemasolu kloonis (s.t ühest rakust suguta paljunemise teel saadud populatsioonis).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Pleomorfism
Plika
Plika on küla Valga maakonnas Otepää vallas.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Plika
Polüdipsia
Polüdipsia (kr poly 'palju' + dipsa 'janu') ehk liigjanusus on haiguslikult suur janu.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Polüdipsia
Polli Aiandusuuringute Keskus
Polli õunaaed Polli Aiandusuuringute Keskus on Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi uurimiskeskus Pollis.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Polli Aiandusuuringute Keskus
Popkultuur
Popkultuur ehk massikultuur on isikupäratu maitsega tarbijale mugandatud vaimne ja aineline kultuur.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Popkultuur
Populaarteaduslik kirjandus
Populaarteaduslik kirjandus ehk aimekirjandus on kirjanduse liik, mille eesmärgiks on laiale auditooriumile selgitada teadust kergemini mõistetavas vormis.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Populaarteaduslik kirjandus
Porfüriinid
Lihtsaima porfüriini graafiline kujutis Porfüriinid on tsüklilised orgaanilised ühendid, porfiini asendusderivaadid, milles on kuni kaheksa kindlas asendis vesinikuaatomit asendunud orgaaniliste rühmadega.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Porfüriinid
Praktiline Arvutikasutaja
Praktiline Arvutikasutaja (algul kandis nime: Arvutikasutaja) oli aastatel 2001–2009 ilmunud eestikeelne IT-, foto- ja elektroonikaajakiri.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Praktiline Arvutikasutaja
Pressinõukogu
Pressinõukogu on ajakirjanduse eneseregulatsiooni organ, mille 2002.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Pressinõukogu
Priit Tomson
Priit Tomson (sündinud 3. novembril 1942 Tallinnas) on endine eesti ja Nõukogude Liidu korvpallur, kes mängis aastatel 1963–1976 Kalevi esindusmeeskonnas ja Eesti koondises ning võitis Nõukogude Liidu korvpallikoondisega tiitlivõistlustelt seitse medalit.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Priit Tomson
Primatoloogia
Primatoloogia on bioloogia haru, mis uurib primaate ehk esikloomalisi (s.o poolahvilisi ja ahvilisi, sh inimest).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Primatoloogia
Prisma
Kuusnurkne prisma Prisma on hulktahukas, mille kaks tahku (põhitahud ehk põhjad) on vastavalt paralleelsete külgedega kongruentsed hulknurgad ja ülejäänud tahud (külgtahud ehk küljed) rööpkülikud.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Prisma
Progress
Progress on millegi edu, areng, muutuva süsteemi kindlasuunaline kvalitatiivne teisenemine (arenemine).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Progress
Protuberants
Videoklipp Päikese protuberantsist Protuberants (ladina keelsest sõnast protuberare 'kühmuna välja ulatuma') ehk Päikese filament (inglise keeles filament, 'niit') on teaduslik termin, mis tähistab Päikese atmosfääris toimuvate intensiivsete magnetohüdrodünaamiliste protsesside ajal tekkivaid helenduvaid gaasijugasid ja pilvi.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Protuberants
Ptomaiinid
Ptomaiinid ehk roisumürgid on surnud looma (sh inimese) laiba roiskumisel roisubakterite elutegevuses tekkinud laguained.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Ptomaiinid
Pudiviru
Eesti muinasmaakonnad. Soopoolitse on sellel kaardil arvatud Vaiamaa koosseisu ja Pudiviru Virumaa Lemmu muinaskihelkonna koosseisu Pudiviru oli piirkond Virumaal Lemmu muinaskihelkonna lõunaosas.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Pudiviru
Pulsatsioon
Pulsatsioon ehk pulseerimine on mingit nähtust iseloomustava suuruse pidev üldjuhul korrapäratu tuiklev muutumine selle suuruse keskväärtuse ümber.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Pulsatsioon
Purtse jõgi
Purtse jõgi on jõgi Põhja-Eestis.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Purtse jõgi
Putukapiste
Putukapiste on verd imevate putukate (kirbu, lutika, täi, parmu, sääse) torge, mesilaste ja herilaste nõelamine või sipelgahammustus, mille tagajärjel võib tekkida enamasti ajutine vaevus (valu, naha punetus, paistetus).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Putukapiste
Puurauk
Taani geoloogiateenistuse tegevjuht Johnny Fredericia osutamas puuraugule GAP 04, mis läheb 700 m sügavusele Gröönimaa jääkilbi alla Puurauk on maakoorde puuritud silindriline õõs.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Puurauk
Puutepinge
Puutepinge (ingl touch voltage) on elektripinge, mis rakendub inimese kehale, kui ta puudutab pingestatud või juhuslikult pinge alla jäänud seadmeosa.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Puutepinge
Raadio
pisi Raadio (ladina k radiare, kiirgama) on informatsiooni juhtmeteta edastamine raadiolainete abil.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Raadio
Radiesteesia
Radiesteesia on õpetus oletatavaist kiirgus- ja infoväljadest, mida tekitavad elusa ja eluta looduse objektid ning mida sensitiivid (nimetatakse radiestesistideks) on võimelised tajuma.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Radiesteesia
Raevangla
Tallinna raevangla hoone Raekoja tänav 4/6 Tallinna Raevangla oli 14.–16. sajandini Tallinna vanalinnas Tallinna raekoja taga Raekoja tänaval asunud kinnipidamisasutus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Raevangla
Raevangla fotomuuseum
Fotomuuseum Fotomuuseum on Tallinnas endises Raevanglas asuv muuseum, mis on asutatud 1980.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Raevangla fotomuuseum
Rahva Lõbu-Leht
Rahwa Lõbu-leht, esikaas 1904 Rahwa Lõbu-leht, päismik Rahva Lõbu-Leht: Eesti perekondlik jutu-, teaduse ja võiduse ajakiri ((originaalpealkirjaga "Rahwa Lõbu-Leht"), aastast 1905 Rahva Lõbuleht) oli kogupereajakiri, mille 1898.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Rahva Lõbu-Leht
Rahvakunst
Rahvakunst on osa rahvakultuurist, mis kunstiloominguna avaldub tarbeesemete ja tööriistade, rõivaste, mööbli ja hoonete (enamasti elamute) vormis ja kaunistustes.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Rahvakunst
Rahvakunsti Klubi
Rahvakunsti klubi on aastal 1989 Tallinnas Mare Sihvre, Elts Tiina ja Siiri Ostrouhsi eestvedamisel asutatud ühendus (mittetulundusühing)https://web.archive.org/web/20130324011741/http://www.rahvakunstiklubi.ee/avaleht/ajalugu/ (vaadatud 23.01.2013).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Rahvakunsti Klubi
Rahvuslik Keskerakond
Rahvuslik Keskerakond (lühend RKE) oli aastatel 1932–1934 tegutsenud Eesti partei.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Rahvuslik Keskerakond
Rahvuslik Vabameelne Partei
Rahvuslik Vabameelne Partei (lühend RVP) oli 1922–1926 Eestis tegutsenud partei, mille asutas Johan Pitka.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Rahvuslik Vabameelne Partei
Raik-Hiio Mikelsaar
Raik Mikelsaar, mai 2009 Raik-Hiio Mikelsaar (13. oktoober 1939 Tartu – 28. mai 2022 Kullaga küla, Tartu maakond) oli eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Raik-Hiio Mikelsaar
Railaadsed
Määramata rai Railaadsed ehk raid (Batoidea, Batomorpha, Batoidei) on kalade ülemselts kõhrkalade klassi varilõpuseste alamklassist.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Railaadsed
Rakett
Kanderakett Sojuz-U Rakett (itaaliakeelsest sõnast rocchetto, 'kedervars') on tavaliselt silindrilise kujuga, vedel- või tahkekütusel töötav lennuseade, mille panevad reaktiivtõuke mõjul edasi liikuma kütuse süütamisel tekkivad ja läbi lennuseadme tagaosa düüsi väljuvad kuumad põlemisgaasid või ioonid.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Rakett
Rakuteooria
Epiteelrakud Rakuteooria on vaadete süsteem, mille kohaselt kõik organismide (nii loomade kui ka taimede) elundid ja osad koosnevad rakkudest.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Rakuteooria
Raske vesi
Raske vesi on vesi, mille molekulis on vesiniku aatomitest üks prootiumi ja teine deuteeriumi aatom (valemiga HDO) või mõlemad deuteeriumi (D2O) aatomid.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Raske vesi
Rass (bioloogia)
Rass on mingite geneetiliste iseärasustega organismide liigisisene rühm (takson).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Rass (bioloogia)
Rasvumus
Rasvunud nooruki keha Rasvumus (adipositas) on rasvkoe ülemäärane rasvasisaldus, mis on tingitud sellest, et toitumisel on saadud rohkem energiat, kui organism vajab.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Rasvumus
Rauabakterid
Rauabakterid on kemoautotroofsed bakterid, kes võivad elutegevuseks vajaliku energia saada kahevalentse raua ühendeid kolmevalentseks oksüdeerides.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Rauabakterid
Ravimtaimed
Ravimtaimed on bioaktiivseid looduslikke ühendeid sisaldavad taimed (sh erinevad taime osad), mida kasutatakse taimse päritoluga ravimina või ravimite valmistamiseks.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Ravimtaimed
Rööbas
Rööbas ehk relss on liikuvat seadet suunav ja sageli ühtlasi ka kandev teraslatt.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Rööbas
Rööpühendus
Rööpühendus ehk paralleelühendus on elektriahela elementide niisugune ühendamisviis, mille puhul kõigile elementidele on rakendatud üks ja seesama pinge.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Rööpühendus
Röntgen
Röntgen (tähis R) on gammakiirguse ja röntgenikiirguse ioondoosi mittesüsteemne mõõtühik.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Röntgen
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Rõhk
Rõngastamine
koldvindipoega (''Serinus serinus'') Rõngastamine on loomade (eriti lindude) märgistamine eesmärgiga saada infot nt nende rände, populatsiooniökoloogia, eluea jm küsimuste kohta.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Rõngastamine
Reaktiivvõimsus
Reaktiivvõimsus on elektrotehnikas suurus, mis iseloomustab vahelduvvoolu elektriahela elementide vahelist võnkuvat energiavahetust, kui seejuures ei toimu elektrienergia muundamist muud liiki energiaks.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Reaktiivvõimsus
Režiim
Režiim (prantsuse sõnast régime.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Režiim
Rebala
Rebala on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Rebala
Rebu
Rebu on loomade (sh inimese) munaraku varuaine.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Rebu
Redokspotentsiaal
Redokspotentsiaal on tasakaaluline elektroodipotentsiaal, mis iseloomustab süsteemi oksüdeerivaid või redutseerivaid omadusi.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Redokspotentsiaal
Reduktiivjõud
Reduktiivjõud on keemiline energia, mida organism kasutab biosünteesiprotsessides süsiniku jmt elemendi redutseerimiseks.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Reduktiivjõud
Reduktsioon (keemia)
Reduktsioon ehk redutseerumine (vananenud termin: taandamine) on redoksreaktsiooni käigus oksüdeerijaga toimuv protsess, mis seisneb selles, et ta liidab endaga elektrone.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Reduktsioon (keemia)
Reet Laugaste
Reet Laugaste (kuni 1966 Reet Rajasalu; sündinud 23. oktoobril 1939 Tallinnas) on eesti algoloog; bioloogiakandidaat (1968).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Reet Laugaste
Refraktsioon
Refraktsioon on füüsikas laine levimise suuna muutus, mis tekib tema levimisel ühest keskkonnast teise või keskkonna ühtlasel muutumisel.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Refraktsioon
Regeneratsioon
Regeneratsioon ehk taasteke on organismi osade (nt elundite ja kudede) taastumine või uuenemine.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Regeneratsioon
Regulatsioon
Regulatsioon ehk reguleerimine on millegi korraldamine, kordaseadmine, korrastamine, täpsustamine.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Regulatsioon
Rein Andre Teatristuudio
Rein Andre Teatristuudio (ka Rein Andre Stuudioteater) oli aastatel 1955–1961 Kanadas Torontos tegutsenud väliseestlaste teater.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Rein Andre Teatristuudio
Rekreatsioon
Rekreatsioon ehk virgestus ehk virgestamine on töövõime taastamine, lõdvestumine, puhkus ja meelelahutus, mis enamasti toimub looduses.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Rekreatsioon
Rekultiveerimine
Korrastamine ehk rekultiveerimine (inglise restoration, recultivation) on inimtegevusega (kaevandamine, puistangute ja prügilate moodustamine jms) rikutud ala taas kasutuskõlblikuks muutmine.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Rekultiveerimine
Rekuperatsioon
Rekuperatsioon (ld recuperatio 'uuesti saamine') on millegi korduv kasutamine.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Rekuperatsioon
Relaksatsioon
Relaksatsioon (ladina keeles relaxatio nõrgenemine, vähenemine) ehk pingete relaksatsioon on tugevusõpetuses keha elastse deformatsiooni muutumine plastseks deformatsiooniks pika aja jooksul.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Relaksatsioon
Relee
Relee (prantsuse k relais ′vahetus′) on seadis, mis välisele füüsikalisele toimele (sisendsignaalile) reageerides muudab hüppeliselt oma väljundtoimet (väljundsignaali).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Relee
Reostuskoormus
Reostuskoormus ehk saastekoormus on mingis ajavahemikus (nt ööpäevas) puhastusseadmesse jõudva või keskkonda heidetava reoaine hulk.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Reostuskoormus
Reoveepuhastus
Fragment reoveepuhasti taristust Paljassaare reoveepuhastusjaam 1987. aastal Reoveepuhastus ehk reoveekäitlus on veepuhastuse liik, mille korral reoained ja soovimatud organismid kõrvaldatakse reoveest, kasutades mehaanilisi, bioloogilisi, füüsikalisi ja keemilisi võtteid ning sageli ka desinfektsiooni.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Reoveepuhastus
Reservaat
Reservaat on Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Brasiilias ja Austraalias maa-ala, mis on jäetud elamiseks põlisrahvastele (nt indiaanlased, Austraalia aborigeenid).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Reservaat
Reservuaar
Reservuaar on (suur) hermeetiline vedeliku- või gaasimahuti.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Reservuaar
Reynoldsi arv
Reynoldsi arv (tähis Re) on vooliste (vedelike ja gaaside) voolamise laadi (laminaarne või turbulentne) määrav dimensioonita suurus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Reynoldsi arv
Riht
Riht on eukleidilises ja afiinses geomeetrias tasandite paralleelsust iseloomustav mõiste: kahel tasandil on sama riht, kui nad on paralleelsed.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Riht
Riigihangete Amet
Riigihangete Amet oli aastatel 1996–2010 tegutsenud ja Rahandusministeeriumi alluvuses olnud riigiasutus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Riigihangete Amet
Riigikassa
Riigikassa on Rahandusministeeriumi osakond, mis teostab riigieelarve, riigi eelarveväliste fondide ja Euroopa Liidu vahendite Rahvusliku Fondi kassalist teenindamist ning korraldab riigi finantsvarade ja -kohustuste haldamist.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Riigikassa
Ritsiin
Ritsiin on riitsinuse (Ricinus communis) seemnetest eraldatud mürgine valk.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Ritsiin
Ronitaim
Liaanid metsakoosluses Ronitaim ehk liaan (laiemas mõttes) on taimede kasvuvorm, mida iseloomustavad rohtsed, poolpuitunud või puitunud, enamasti suhteliselt pikad väänlevad varred, mis vajavad toetumiseks teisi taimi.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Ronitaim
Roostevaba teras
Roostevaba terase keevisõmblus Roostevaba teras on õhu, vee ja mitmesuguse agressiivse keskkonna korrodeerivale toimele vastu pidav teras.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Roostevaba teras
Rudolf Grivingi muusikakool
Rudolf Grivingi muusikakool (mõnikord ka Griwingi muusikakool) oli aastatel 1897–1920 Tartus tegutsenud muusikakool, kus õpetati tulevasi luteri koguduse köstreid-orelimängijaid.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Rudolf Grivingi muusikakool
Rudolf Johannes Paris
Rudolf Johannes Paris (24. september 1896 Pangodi vald, Tartumaa – 21. november 1973 Freudenstadt (Schwarzwald), Saksamaa) oli Eesti kunstiajaloolane, -kriitik ja graafik.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Rudolf Johannes Paris
Rudolf Sepp
Rudolf Sepp (23. mai 1902 Sadrametsa, Viitina vald, Võrumaa – 18. aprill 1980 Tartu) oli eesti maalikunstnik.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Rudolf Sepp
Ruth Paimre
Ruth Paimre (sündinud Ruth Bormann, aastani 1938 ka Porman; 10. veebruar 1921 Konguta, Tartumaa – 9. september 2008 Tartu) oli eesti neuroloog ja neurokirurg, meditsiinidoktor (1973).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Ruth Paimre
Saaremaa biennaal
:Fail:Saaremaa Biennaal Art in America March 1996.jpg Enno Raun. Ajaloo vabrik Kuressaare Loss 1995Saaremaa biennaal on 1995.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Saaremaa biennaal
Saarte murre
Saarte murre on põhjaeesti murderühma kuuluv murre, mida ajalooliselt on räägitud Saaremaal, Hiiumaal, Muhus ja Kihnus ning neid nelja saart ümbritsevatel väikesaartel.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Saarte murre
Sahhalin
Sahhalin (vene keeles Сахалин, jaapani keeles 樺太 (Karafuto), サガレン (Sagaren)) on Venemaale kuuluv saar Vaikses ookeanis.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Sahhalin
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Sakala
Salme kultuurikeskus
Jaan Tombi nimelise kultuuripalee hoone (1991) Salme kultuurikeskus (ametlikult Tallinna Salme Kultuurikeskus) on kultuuriasutus, mis tegutseb Tallinnas Kalamaja asumis aadressil Salme 12.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Salme kultuurikeskus
Salvest
AS Salvest on 1993.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Salvest
Samm-mootor
Samm-mootor on pingeimpulssidega käitatav sünkroonmootor.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Samm-mootor
Sandarakk
Sandaraki helmed Sandarakk on nõrgalt kollaka värvusega klaasjas taimne vaik.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Sandarakk
Sangar
AS Sangar on Tartus asuv rõivatööstusettevõte.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Sangar
Sanitaartehnika
Sanitaartehnika on tehnikaharu (ühtlasi rakendusteadus), mille ülesanne on soodsate sanitaarolude loomine elamuis, ühiskondlikes ja tootmishooneis ning asulais.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Sanitaartehnika
Sarnasus
Sarnasus on välimuses või mingis muus suhtes rohkete ühetaoliseks tegevate ühisjoontega.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Sarnasus
Sändvitš
Sändvitš Sändvitš (inglise keeles sandwich) ehk kaksikvõileib on selline võileib, mis koosneb kahest ülestikusest leivaviilust (-tükist) ja nende vahel olevaist lisandeist.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Sändvitš
Söll
Söll on tavaliselt katlakujuline suletud lohk maapinnas.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Söll
Sünergia
Sünergia ehk sünergism (kr συνεργός (synergos) 'koostöötamine') on summaarse (või lõpp-) efekti suurenemine mitme mõjuri koostoimel.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Sünergia
Sürgavere
Sürgavere keskuse kaart Sürgavere küla asub Viljandi maakonnas Viljandist umbes 20 km põhja pool Põhja-Sakala vallas.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Sürgavere
Sõbrakaubandus
Sõbrakaubandus on kapitalismieelne kaubanduse vorm, mis põhines vastastikusel usaldusel ja isiklikel suhetel.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Sõbrakaubandus
Sõjategevus Eestis (1944)
Sõjategevus Eestis 1944.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Sõjategevus Eestis (1944)
Sõnaühend
Sõnaühend on grammatiliselt seostuvate täistähenduslike ehk iseseisvate sõnade ühendus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Sõnaühend
Sõnumileht
Sõnumileht oli eestikeelne ajaleht, mis ilmus Eestis aastail 1995–2000.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Sõnumileht
Sõrmkübar
Erinevad sõrmkübarad Sõrmkübar on õmblemisel sõrme nõela eest kaitsev vahend.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Sõrmkübar
Segetaaltaim
Segetaaltaimed on iidsest ajast põllul koos kultuurtaimedega kasvanud umbrohud, mida inimene on tahtmatult levitanud.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Segetaaltaim
Seire
Nahkhiire vanuse määramine nahkhiirte riikliku seire käigus Seire (ka monitooring) on millegi muutuste pidev jälgimine (vaatlus) mingi ajavahemiku jooksul.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Seire
Sekundaaremissioon
elektriväljas Townsendi lahenduse korral Sekundaaremissioon on elektronide väljapaiskumine ainest, kui selle pinnale langevad elektronid või muud laetud osakesed.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Sekundaaremissioon
Servaefekt
Servaefekt (inglise keeles edge effect) on ökosüsteemi servaalal ehk ökotonil või oleluskeskkondade piirialadel avalduv elupaiga mitmekesistumine ja liigirikkuse suurenemine.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Servaefekt
SI
pole kohustuslik SI (lühend tuleb prantsuskeelsest nimetusest Système International d'Unités) ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk SI-süsteem on mõõtühikute süsteem, mis tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja SI
Side (majandus)
Side on majandusharu, mille ülesanne on informatsiooni edastamine posti, telefoni, telegraafi, raadio ja televisiooni teel.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Side (majandus)
Siht
Siht on eukleidilises ja afiinses geomeetrias sirgete paralleelsust iseloomustav mõiste: kahel sirgel on sama siht, kui nad on paralleelsed.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Siht
Siirdamine
Siirdamine ehk siirdistutamine ehk transplantatsioon on meditsiinis kui ka mitmes teadusharus, harilikult loomadel kasutatav invasiivne meetod, mille eesmärgiks on sama või eri liigi isendi elusa koe või elundi (siiriku) ümberistutamine algsest paiknemiskohast teise kohta või ühelt isendilt teisele.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Siirdamine
Siluett (ajakiri)
Siluett oli aastail 1958–1992 Eestis ilmunud moeajakiri.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Siluett (ajakiri)
Siseenergia
Siseenergia (tähis U) on termodünaamilises süsteemis sisalduv kogu energia, seega süsteemi energia see osa, mis sõltub ainult süsteemi sisemisest olekust mikroskoopilisel tasemel.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Siseenergia
Sisehõõrdumine
Sisehõõrdumine ehk sisehõõre (ingl internal friction) on keha osade vahelisel liikumisel toimiv hõõre, näiteks vedelike puhul vedelikukihtide omavahelist liikumist takistav hõõre ehk viskoossus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Sisehõõrdumine
Skreeper
Skreeper teisaldab maapinnast. Ohio, USA Skreeper (inglise scraper 'kraapija, kaabits') on pinnast kihthaaval kaevav ja seda teisaldav mullatöömasin.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Skreeper
Sodoomia
Sodoomia on inimese suguühe loomaga (v.a inimesega).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Sodoomia
Solenoid
Solenoidi näide Solenoid (prantsuse solénoïde) on silinderpinnale ühekihiliselt keritud traatpool, mille pikkus on läbimõõdust palju suurem.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Solenoid
Somp (meteoroloogia)
Somp ehk hägu ehk uduvine on õhu hägusus, mida põhjustavad õhus hõljuvad silmaga nähtamatud tahked osakesed (suits, tolm, tahm).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Somp (meteoroloogia)
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Soo
Soojusülekanne
Soojusülekanne on soojuse levimine kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Soojusülekanne
Soojusmasin
Soojusmasin ehk soojusjõumasin, ka soojusmootor ehk termodünaamiline mootor, on masin, mis muudab soojust mehaaniliseks tööks.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Soojusmasin
Soojuspaisumine
Soojuspaisumine on keha mõõtmete muutumine soojendamisel.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Soojuspaisumine
Soojusvõrk
Soojusvõrk on torustik soojuskandja (hrl vee või veeauru) toimetamiseks soojusallikast (nt keskkatlamajast) tarbijani.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Soojusvõrk
Sookuivendus
Sookuivendus on maaparandusvõtete kogum, mille eesmärk on märgalalt liigvee ärajuhtimine.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Sookuivendus
Soome Rahvusteater
Soome Rahvusteater Soome Rahvusteater aastal 1920 Soome Rahvusteater (soome keeles Suomen Kansallisteatteri) on teater Helsingis, Soome vanim soomekeelne kutseline teater.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Soome Rahvusteater
Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsioon
Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsioon on aastal 1993 Egeris (Ungari) asutatud ühendus, mis ühendab soome-ugri rahvaste kirjanikke, kirjandusteadlasi ja tõlkijaid.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsioon
Soome-ugri rahvaste folkloorifestival
Soome-ugri rahvaste folkloorifestival on kultuuriüritus, kus soome-ugri rahvad tutvustavad oma kultuuri.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Soome-ugri rahvaste folkloorifestival
Sooraud
Sooraud Sooraud ehk soorauamaak on soisel alal rauarikkast põhjaveest humiinainete lagunemise ja nende kontsentratsiooni vähenemise tagajärjel nõrgkihina sadestunud raudhüdroksiidide harilikult mullataoline, terajas või muguljas kogum.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Sooraud
Soosete
Soosete on veekogu mültumisel või mineraalpinnase soostumisel kuhjunud sete, peamiselt turvas.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Soosete
Sooviljelus
Sooviljelus ehk sookultuur on maaviljelus soos.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Sooviljelus
Sorbent
Sorbent on vedelik või tahke aine, mis on võimeline endasse või oma pinnale koguma (sorbeerima) gaasi, vedelikku või mõnd nende komponenti.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Sorbent
Sordiaretus
Eesti Taimekasvatuse Instituudis Sordiaretus on taimekasvatuse haru, mis tegeleb kultuurtaimede sortide ja hübriidide loomise ja parandamisega.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Sordiaretus
SOUP '69
SOUP '69 oli aastatel 1969–1971 Tallinnas tegutsenud kunstnike rühmitis, mille lõid ERKI disaini- ja arhitektuuritudengid.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja SOUP '69
Spordileht
Spordileht oli ajaleht, mis ilmus aastatel 1958–1993 ja 1996–1999.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Spordileht
Spordimeditsiini Sihtasutus
Spordimeditsiini Sihtasutus on spordimeditsiini ja sporditeaduse arendamise ning sportlaste (nii harrastus- kui ka saavutussportlaste) meditsiinilise teenindamisega tegelev sihtasutus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Spordimeditsiini Sihtasutus
Stabilisatsioon
Stabilisatsioon ehk stabiliseerimine on millegi stabiilseks tegemine, püsivaks muutmine.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Stabilisatsioon
Standardlahus
Standardlahus on enamasti standardainest valmistatud täpselt teada oleva kontsentratsiooniga lahus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Standardlahus
Standardproov
Standardproov (inglise standard sample, reference sample) on aine või materjal, mille keemiline koostis või teatavad füüsikalised ja tehnilised omadused on vajaliku täpsusega tõendatud.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Standardproov
Sterilisatsioon
Sterilisatsioon ehk steriliseerimine on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Sterilisatsioon
Subfossiil
Subfossiil on geoloogilises mõttes suhteliselt hiljuti mattunud taime- või loomajäänus, mis pole veel jõudnud muutuda kivistiseks ehk fossiilistuda.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Subfossiil
Sublitoraal
Sublitoraal on maailmamere bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, litoraali üks kolmest põhiosast (teised on supralitoraal ja eulitoraal).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Sublitoraal
Substraat
Substraat on mitme nähtuse ühine alus; aluseks olev aine, aineline alus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Substraat
Sugutunnused
Sugutunnused ehk sootunnused on isas- ja emasisendeid eristavad morfoloogilised, füsioloogilised ja psüühilised tunnused.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Sugutunnused
Suitsidoloogia
Suitsidoloogia on teadus, mis uurib enesetappu ehk suitsiidi ja sellega seotut.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Suitsidoloogia
Sumõ
Sumõ on oblastilise alluvusega linn Ukrainas, Sumõ oblasti ja Sumõ rajooni keskus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Sumõ
Sump
Puulaudadest tehtud sump Sump on vette paigutatav ese veeasukate kasvatamiseks, elusalt hoidmiseks ja veoks.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Sump
Sundvõnkumine
Sundvõnkumine on perioodiliselt muutuva välise (sundiva) jõu tõttu toimuv võnkumine.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Sundvõnkumine
Suubla
Suubla (maaparanduslikus kontekstis eesvool) on veekogu (järv, jõgi, meri jne) või muu koht (nt kurisu, puurauk), kuhu juhitakse heitvesi või kuivendusvesi.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Suubla
Suuline keel
Suuline keel ehk suuline kõne on keel, mis tekib inimes(t)e suhtlemisprotsessis (spontaanse vormina), vastandudes kirjalikule keelele.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Suuline keel
Suur maailma atlas
"Suur maailma atlas" on Eesti Entsüklopeediakirjastuses 2005.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Suur maailma atlas
Suure-Jaani
Suure-Jaani Suure-Jaani on linn Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Suure-Jaani
Sydney Eesti Segakoor
Sydney Eesti Segakoor (ka: Sydney Eesti Seltsi Segakoor Vanemuine) on 1953.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Sydney Eesti Segakoor
Sydney Eesti Teater
Sydney Eesti Teater on aastal 1952 Jaan Mürgi juhtimisel loodud Austraalia eestlaste teater.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Sydney Eesti Teater
Taara (jalgrattaselts)
Taara oli Tartus aastatel 1897–1944 tegutsenud kultuurielu oluliselt mõjutanud spordiselts, mille asutajateks olid noored haritlased.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Taara (jalgrattaselts)
Taastuv energiaressurss
Taastuv energiaressurss ehk taastuv energiaallikas ehk taastuv energiavaru on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult (nt loodete energia, laineenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia) või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus (biomassi energia ja biokütus – puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog jne), ilma et selle kogus inimtegevuse mõjul väheneks.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Taastuv energiaressurss
Tagalaht
Tagalaht on sügavale Saaremaa looderannikule ulatuv laht, mis idas piirneb Tagamõisa poolsaarega.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Tagalaht
Tagasiside
Tagasiside (FEEDBACK) protsessi väljundi ja sisendi vahel Tagasiside on süsteemi väljundi toime tema sisendile.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Tagasiside
Tahkumine
Tahkumine ehk tahkestumine on aine faasi muutumise protsess, mille puhul vedelik muutub tahkiseks.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Tahkumine
Tallinna Balletikool
Tallinna Balletikool oli balleti õpetamisega tegelev kutseõppeasutus Tallinnas.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Tallinna Balletikool
Tallinna Estraaditeater
Tallinna Estraaditeater (aastani 2002 revüüteater "Bel-Etage") oli aastast 2000 Tallinnas tegutsenud teater.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Tallinna Estraaditeater
Tallinna Konservatooriumi Riiklik Lavakunstikool
Tallinna Konservatooriumi Riiklik Lavakunstikool oli 18.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Tallinna Konservatooriumi Riiklik Lavakunstikool
Tallinna Teatrikool
Tallinna Teatrikool oli aastatel 1942–1946 Tallinnas tegutsenud kool, mis püüdis jätkata 1941.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Tallinna Teatrikool
Tallorahwa Postimees
Tallorahwa Postimees oli Tartus aastatel 1857–1859 ilmunud nädalaleht, mida andis välja Heinrich Laakmann.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Tallorahwa Postimees
Talurahvas
Suitsutare Pühajõe ääres Talurahvas on maapiirkonnas, tavaliselt talus elavate ja peamiselt põllumajandusest elatuvate inimeste sotsiaalne klass.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Talurahvas
Tantsustuudio Amrita
Tantsustuudio Amrita (lühemalt: Amrita) on 1984.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Tantsustuudio Amrita
Tarmeko
Tarmeko (täpsemalt: Tarmeko ettevõtete grupp) on Tartus asuv puidu töötlemise ja mööbli tootmisega tegelev ettevõtete grupphttp://www.tarmeko.ee/ (vaadatud 10.01.2013).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Tarmeko
Tartu ülikooli pedagoogilis-filoloogiline seminar
Tartu ülikooli pedagoogilis-filoloogiline seminar (kuni 1820. aastani üldine õpetajate ehk pedagoogiline instituut) oli Tartu ülikooli juures aastatel 1803–1856 töötanud õppeasutus, mis koolitas õpetajaid kolme Balti kubermangu tarvis, eeskätt kreiskoolidele ja gümnaasiumidele.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Tartu ülikooli pedagoogilis-filoloogiline seminar
Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituut
Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituut (varem Tartu ülikooli biomeditsiini instituut ehk ARMP) on Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonda kuuluv instituut.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituut
Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu
Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu (kasutatud ka nimekujusid TÜ Eesti geenivaramu ja Eesti geenivaramu) on 2001.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu
Tartu Bibliofiilide Klubi
Tartu Bibliofiilide Klubi on 14.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Tartu Bibliofiilide Klubi
Tartu Emajõe Kool
Tartu Emajõe Kool (kuni 1994. aastani Tartu 2. Eriinternaatkool) on Tartus asuv Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigikool, kus õpetatakse nägemispuudega (sh pimedaid) lapsi ja noori.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Tartu Emajõe Kool
Tartu Helikunsti Selts
Tartu Helikunsti Selts (lühend THS) oli aastatel 1919–1940 Tartus tegutsenud muusikaselts.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Tartu Helikunsti Selts
Tartu Hollmanni Seminar
Tartu Hollmanni Seminar (lühemalt: Eesti seminar; ka: (Tartu) Eesti Vallakooliõpetajate Seminar) oli aastatel 1873–1887 tegutsenud eestikeelne õppeasutus, mis koolitas külakoolmeistreid.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Tartu Hollmanni Seminar
Tartu Lasteaednikkude Seminar
Tartu Lasteaednikkude Seminar (täpsemalt: Tartu Õpetajate Seminari Tartu Lasteaednikkude Seminar) oli aastatel 1920–1927 tegutsenud õppeasutus, mis koolitas kutselisi lasteaednikke.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Tartu Lasteaednikkude Seminar
Tartu Lasteaia Selts
Tartu Lasteaia Selts (lühend TLS; täpsemalt Tartu Eesti Lasteaia Selts) oli aastatel 1905-1940 tegutsenud selts.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Tartu Lasteaia Selts
Tartu Lasteteater
Tartu Lasteteater oli Tartus aastatel 1989–2000 tegutsenud Tartu linnale kuuluv kutseline teater.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Tartu Lasteteater
Tartu Meestelaulu Selts
Tartu Meestelaulu Selts oli Tartus aastast 1923 tegutsenud meeskoor.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Tartu Meestelaulu Selts
Tartu muusikapäevad
Tartu muusikapäevad olid aastatel 1979–1991 Tartus toimunud levimuusikafestivalid.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Tartu muusikapäevad
Tartu Näitekunsti Stuudio
Tartu Näitekunsti Stuudio (ka: Tartu Teatrikunsti Stuudio) oli aastatel 1934–1937 töötanud eraõppeasutus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Tartu Näitekunsti Stuudio
Tartu Pank
Tartu Pank oli aastatel 1868–1940 tegutsenud pank.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Tartu Pank
Tartu Poeetide Tsunft
Tartu Poeetide Tsunft (vene Юрьевская цехпоэтов) oli aastatel 1929–1933 Tartus tegutsenud vene luuletajate ühendus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Tartu Poeetide Tsunft
Tartu rahu
Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Tartu rahu
Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskool
Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskool oli 1881.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskool
Tartu Töölisteater
Tartu Töölisteater oli Tartus aastatel 1926–1932 ja 1937–1939 tegutsenud teater.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Tartu Töölisteater
Tasakaaluprofiil
Tasakaaluprofiil (inglise profile of equilibrium või equilibrium profile) on jõesängi pikiprofiili ning mere või järve ranna ja nõlva ristprofiili teoreetiline kuju, mille korral veekogudes ei toimu setete kulutust (ärakannet) ega kuhjumist.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Tasakaaluprofiil
Täi
Isane peatäi (''Pediculus humanus capitis'') Täi (ka inimesetäiMichael Chinery, 2005. Euroopa putukad. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 100; Pediculus humanus) on täiline, kes nugib inimest.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Täi
Täna Otsustan Mina
Täna Otsustan Mina (lühend: TOM) oli 2001.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Täna Otsustan Mina
Tänapäev (ajakiri)
Tänapäev oli aastatel 1935–1940 Tartus mitme pausiga ilmunud kuukiri.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Tänapäev (ajakiri)
Tõnis Kaasik
Tõnis Kaasik (2019) Tõnis Kaasik (sündinud 9. jaanuaril 1949) on Eesti ettevõtja, endine vehkleja, keskkonnakaitsetegelane ja poliitik.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Tõnis Kaasik
Tõnu Põder
Tõnu Põder (sündinud 13. märtsil 1956 Magadanis Venemaal) on eesti õigusteadlane ja pedagoog.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Tõnu Põder
Tõuaretus
Tõuaretus (inglise animal breeding) on põllumajandusloomade, sh -lindude tõugude parandamine ja täiustamine ning uute tõugude kujundamine.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Tõuaretus
Tõug
Tõug on mingi kodulooma isendite kogum (populatsioon), millel on ühtne põlvnemine ja on kujunenud ühesugused pärilikud omadused ning mille arvukus võimaldab teha tõuaretustööd.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Tõug
Tõuloomakasvatus
Tõuloomakasvatus on aastast 1998 neli korda aastas ilmuv populaarteaduslik ajakiri.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Tõuloomakasvatus
Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist
"Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist" on aastast 1968 ELUSi ja Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühenduse välja antav teadusajalootemaatikat käsitlev artiklikogumike sari.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist
Teaduslik Kirjandus
Teaduslik Kirjandus oli aastatel 1940–1941 ja 1944–1949 Tartus töötanud kirjastus, mis halduslikult oli Eesti Riikliku Kirjastuskeskuse allüksus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Teaduslik Kirjandus
Teaduslik materialism
Teaduslik materialism on filosoofiline käsitlusviis, mille kohaselt inimene ei erine põhimõtteliselt muust loodusest.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Teaduslik materialism
Tegevusjäljed
Koera tegevusjäljed (jalajäljed) liival Tegevusjäljed ehk tegutsemisjäljed on enamasti loodusesse loomade elutegevusega tekkinud märgid (jalajälg, toitumisjäänus, lamamisase vms).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Tegevusjäljed
Tehnikaleksikon
"Tehnikaleksikon" on tehnikaalane teatmeteos.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Tehnikaleksikon
Tekstiilitööstus
Tekstiilitööstuse ettevõtete müügitulu ja ekspordi muutus perioodil 2010-2020 Lapsed jooksevad Bangladeshis kuivama asetatud värvitud tekstiili vahel (2021) Tekstiilitööstus (ka tekstiilitootmine) on kergetööstuse haru, mis hõlmab nii taimsete, loomsete kui ka tehiskiudainete lõngaks ja riideks töötlemist ja nendest mitmesuguste esemete valmistamist.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Tekstiilitööstus
Tektonosfäär
Tektonosfäär on Maa välimine kest, milles tekib ja avaldub tektooniline liikumine.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Tektonosfäär
Tektoonilised tsüklid
Tektonilised tsüklid on samaaegsed globaalsed orogeneesiprotsessid, mille kestus on 100–200 mln aastat.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Tektoonilised tsüklid
Termoelektriline efekt
Termoelektriline efekt on füüsikaline nähtus, mille korral temperatuuri muutus kutsub vooluahelas esile elektrivoolu või siis elektrivoolu muutus põhjustab temperatuurimuutuse.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Termoelektriline efekt
Tolmlemine
Tolmlemine on tolmuterade kandumine emakasuudmele või seemnealgmele.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Tolmlemine
Tolmuimeja
Põrandatolmuimeja Varstolmuimeja Robottolmuimeja Tolmuimeja on kodumasin tolmu ja peene prügi eemaldamiseks puhastatavalt pinnalt koos masinasse imetava õhuvooluga.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Tolmuimeja
Toode
Toode on mingi vajaduse rahuldamiseks valmistatud ese või osutatud teenus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Toode
Toomas Kukk
Toomas Kukk 2010. aastal Toomas Kukk (sündinud 11. juunil 1971 Tallinnas) on eesti botaanik, üks Eesti paremaid taimetundjaid.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Toomas Kukk
Toomas Varrak
Toomas Varrak (sündinud 31. augustil 1940 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja politoloog.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Toomas Varrak
Toompea
Vaade Toompeale üle Tallinna vanalinna W. S. Stavenhagen "Album Ehstlaendischer Ansichten", Mitau 1867 Toompea on kõrgendik Tallinna vanalinnas Toompea pangal.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Toompea
Topis
Kukkurroti topis Topis on uurimisotstarbel või eksponaadina esitamiseks looma terviknahast või peast (peatopis) valmistatud kuju.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Topis
Toru
Raudtorud Toru on harilikult silindriline õhukeseseinaline, suhteliselt pikk õõneskeha.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Toru
Transduktsioon
Transduktsioon Transduktsioon (inglise keeles transduction) on geneetilise info kandumine ühelt bakterirakult teisele bakteriofaagide (viiruste) vahendusel.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Transduktsioon
Transformatsioon
Transformatsioon ehk transformeerimine on millegi muundamine, ümberkujundamine, teisendamine.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Transformatsioon
Triangulatsioon
Triangulatsiooni teel on võimalik leida laeva kaugus (d) rannast Aastast 1667 pärinev joonis, kus on kasutatud triangulatsiooni Triangulatsioon on geodeesias plaanilise geodeetilise alusvõrgu punktide koordinaatide määramise meetod, mis seisneb selles, et maastikul kujutatakse üksteisega külgnevate kolmnurkade süsteemi ning mõõdetakse kõikide nende kolmnurkade nurgad ja süsteemi baasjoone pikkus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Triangulatsioon
Triitium
Triitium (kr tritos 'kolmas') ehk üliraske vesinik (keemiline sümbol T või 3H) on vesiniku isotoop, mille tuumas on lisaks ühele prootonile kaks neutronit.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Triitium
Tsistern
Moodne maa alla paigutatud tsistern Tsistern on suur silindriline harilikult metallist mahuti vedelike, harvem gaasi hoidmiseks või veoks.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Tsistern
Tuberkul
Sõnal "tuberkul" (ld tuberculum 'kühmuke, mügarake') on mitu tähendust.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Tuberkul
Turbiin
Avatud korpusega auruturbiin Turbiin (lad. turbare 'pöörlema', turbo pööris) on labamasin, mille suure kiirusega pöörlev tööratas muundab voolava aine energia mehaaniliseks pöördliikumiseks.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Turbiin
Turvastunud muld
Turvastunud muld on muld, mille 10–30 cm tüseduse pindmise kihi moodustab alla 50% mineraalaineid sisaldav turvas.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Turvastunud muld
Udu
Hommikune Narva jõgi Udu Vetlas, maantee kohal Udu Paljassaare sadamas Udu on vahetult aluspinna kohal heljuvate veepiiskade, harvemini jääkristallide või mõlema kogum, mis vähendab nähtavuse alla 1 km.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Udu
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Ugandi
Umbusi raba
Umbusi raba Umbusi raba (ka Põltsamaa raba, Ruupa raba) on raba Jõgeva maakonna edelaosas Põltsamaa vallas.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Umbusi raba
Uurdejärv
Uurdejärv on järv, mis asub uurdeorus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Uurdejärv
Uus Aeg
Uus Aeg oli aastatel 1899–1900 Tartus ja 1900–1905 Tallinnas ilmunud liberaaldemokraatlik nädalaleht.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Uus Aeg
Uus tants
"Uus tants" on aastast 1994 Tallinnas toimuv Eesti nüüdisaegse tantsu festivalhttps://web.archive.org/web/20130105185028/http://www.tantsuliit.ee/uus-tants (vaadatud 28.01.2013).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Uus tants
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Vabadussõda
Vabariiklik Koorijuhtide Segakoor
Vabariiklik Koorijuhtide Segakoor (lühend: VKS) oli aastal 1958 Pärnus Gustav Ernesaksa ja Jüri Variste asutatud laulukoor.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Vabariiklik Koorijuhtide Segakoor
Vaimupuue
Mõiste "vaimupuue" on kahemõtteline ja seni pole spetsialistide seas ühtset seisukohta selle termini suhtes.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Vaimupuue
Vakuraamat
Vakuraamat Hiiumaalt (1612) Vakuraamat oli talude ja nendel lasuvate koormiste (peamiselt maksude) nimekiri Eesti ja Läti aladel.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Vakuraamat
Valgusmikroskoop
Lihtsa mikroskoobi ehitus: A – okulaar, B – objektiiv, C – ese, D – kondensor, E – esemelaud, F – valgusallika valgust suunav peegel Carl Zeissi „suur mikroskoop“ aastast 1879, mille optika arvutas Ernst Abbe Valgusmikroskoop on mikroskoop, mis kasutab nähtavat valgust ja läätsede süsteemi, et tekitada inimsilmale vaadeldavat suurendatud kujutist väikestest objektidest (esemetest).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Valgusmikroskoop
Valik (bioloogia)
Valik ehk selektsioon (inglise selection) on bioloogias isendite (või isendirühmade) mingeist põhjustest tulenev ebavõrdne osavõtt järgmise põlvkonna moodustamisest.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Valik (bioloogia)
Valim
Valim (ka võend, väljavõte, väljavõtukogum) on üldkogumi osa, mille järgi tehakse statistilisi järeldusi üldkogumi kohta.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Valim
Van Alleni kiirgusvöönd
Van Alleni vöönd: sisemine ja välimine vöö Van Alleni vööndite ruumiline kujutus. Punktiiriga märgitud magnetosfääri jõujooned Van Alleni (kiirgus)vöönd (vahel ka lihtsalt kiirgusvöönd) on suure laetud osakeste tihedusega ala kosmilises ruumis Maa ümber.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Van Alleni kiirgusvöönd
Vana Toomas (orkester)
Vana Toomas oli Riikliku Filharmoonia estraadiorkester.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Vana Toomas (orkester)
Vana-Võromaa Kultuurikoda
Võrumaa Muuseum Vana-Võromaa Kultuurikoda on Võrus asuv maakonnamuuseum, mis asutati 1966.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Vana-Võromaa Kultuurikoda
Vasknarva
Vasknarva (vene keeles (ajal.) Сыренец, Sõrenets; saksa keeles Syrenetz; rootsi keeles Nyslott) on küla Ida-Virumaal Alutaguse vallas Narva jõe lähte vasakul kaldal.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Vasknarva
Väägvere pasunakoor
Väägvere pasunakoor on aastal 1839 Väägveres asutatud puhkpilliorkester.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Väägvere pasunakoor
Väävlibakterid
Väävlibakterid on kemolitotroofsed bakterid, kes eluks vajaliku energia saavad keemiliste ühendite oksüdeerimisest ja elektroni doonorina kasutavad väävliühendeid.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Väävlibakterid
Väike entsüklopeedia 2002
Väike entsüklopeedia 2002 on Eesti Entsüklopeediakirjastuses 2001.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Väike entsüklopeedia 2002
Väli
Väli on mateeria vorm, mida kutsub esile mõne ainelise keha mingi konkreetne omadus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Väli
Väliseestlaste eesti keel
Väliseestlaste eesti keel on väliseestlaste räägitav eesti keel, mis sageli erineb suuremal või vähemal määral Eesti NSV normikohasest eesti keelest: selles ei esine pärast 1930.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Väliseestlaste eesti keel
Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühing
Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühing (lühend VSKAEÜ) oli 23. detsembril 1958 asutatud organisatsioon.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühing
Võõrandumine
Võõrandumine (ka võõrdumine; saksa Entfremdung) on objektiivne sotsiaalne protsess, milles inimtegevus ja selle tulemused irduvad (võõranduvad) inimesest ning muutuvad talle olemuslikult võõraks ja tema üle valitsevaks jõuks.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Võõrandumine
Võõrikjõgi
Võõrikjõgi ehk transiitjõgi ehk allogeenne jõgi ehk eksootiline jõgi on harilikult pika jõe osa, mis voolab läbi sademevaeselt alalt ja mis saab oma veed rohkemate sademetega ülemvoolu piirkonnast.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Võõrikjõgi
Võnkumine
Võnkumine ehk võnkliikumine ehk ostsillatsioon on ajas toimuv mingi omaduse korduv hälve tasakaaluolekust, aga ka muutumine kahe või enama oleku vahel.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Võnkumine
Võru Õpetajate Seminar
Võru Õpetajate Seminar oli aastatel 1921–1930 tegutsenud õppeasutus, mis koolitas algkooliõpetajaid.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Võru Õpetajate Seminar
Vee ioonkorrutis
Vee ioonkorrutis on vee elektrolüütilist dissotsiatsiooni iseloomustav konstant (tähis sageli Kw).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Vee ioonkorrutis
Vee pehmendamine
Moodne veepehmendusseade Vee pehmendamine ehk veepehmendus on vee kareduse vähendamine, mis seisneb kaltsiumi- ja magneesiumiioonide sisalduse vähendamises.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Vee pehmendamine
Veegaas
Veegaas (vananenud termin: vesigaas) on vesinikust ja CO2-st koosnev sünteetiline gaaside segu, mis saadakse veeauru juhtimisel läbi kuuma söekihi.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Veegaas
Veekogu
Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Veekogu
Veerežiim
Veerežiim ehk hüdroloogiline režiim on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine (tavaliselt aasta jooksul) vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Veerežiim
Veevarustus
Varasematel aegadel rajati veevõrgus veesurve ja veehulga tagamiseks veetorne. Endine Raadi mõisa veetorn. Veevarustus on abinõude kogum, mille ülesandeks on juhtida tarbijani tarvitamiskõlblik vesi.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Veevarustus
Veevärk
Vana-Vigala endise raudteejaama veetorn. Veevärk on veevarustusehitiste ja -seadmete kogum, mis on vajalik vee ammutamiseks, töötlemiseks (vajaduse korral), säilitamiseks ja nõutavate omadustega vee juhtimiseks tarbijani.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Veevärk
Vello Salo
Vello Salo esinemas Rahvusraamatukogu Eesti üldlaulupidude nootide digitaalkogu esitlusel 4. oktoobril 2012 Eesti Kirjanike Liidu üldkogul 2011. aastal Vello Salo (kuni 1945. aastani Endel Vaher; 5. november 1925 Võisiku vald, Viljandimaa – 21. aprill 2019 Tallinn) oli eesti katoliku vaimulik, teoloog (eksegeet), ajaloolane, literaat, tõlkija ja kirjastaja.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Vello Salo
Vene Kirjandusring Tallinnas
Vene Kirjandusring Tallinnas (vene Литературная кружок в Ревеле; lühemalt: Kirjandusring) oli 1898–1940 Tallinnas töötanud vene kirjandushuvilisi jt kultuuritegelasi koondav ühendus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Vene Kirjandusring Tallinnas
Vene Talurahva Põllupank
Vene Talurahva Põllupank (ka Vene TalurahvapankEesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 169–171) oli Venemaal aastatel 1882–1917 töötanud pank, mis andis talupoegadele raha maa ostmiseks.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Vene Talurahva Põllupank
Vene Tehnika Seltsi Eesti Osakond
Vene Tehnika Seltsi Eesti Osakond (mõnes allikas ka: Vene Tehnika Ühingu Eestimaa Osakond) oli Tallinnas aastatel 1880–1917 tegutsenud selts (Vene Tehnika Seltsi haru), mille moodustasid nii eesti kui vene rahvusest tehnikavaldkonnaga tegelevad inimesed.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Vene Tehnika Seltsi Eesti Osakond
Ventiil
Käega keeratavad ventiilid Ventiil on seadis auru, gaasi või vedeliku ühesuunalise voolu läbilaskmiseks või sulgemiseks (sulgeventiil) või reguleerimiseks (reguleerventiil).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Ventiil
Ventilatsioon
Ventilatsioon ehk õhutus või tuulutus on jahutamiseks tehtav tuulutus või ruumiõhu (hrl saastunud või niiske) puhta(ma) õhuga asendamine.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Ventilatsioon
Vernalisatsioon
Vernalisatsioon ehk jarovisatsioon on õite moodustumise esilekutsumine ja kiirendamine madala positiivse (alla 8 oC) temperatuuri toimel.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Vernalisatsioon
Vesinikkarbonaadid
Vesinikkarbonaadid ehk bikarbonaadid on süsihappe (H2CO3) soolad, mille molekulides on ainult üks vesinikuaatom asendunud metalliaatomiga.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Vesinikkarbonaadid
Vesinikperoksiid
Vesinikperoksiid (vananenud nimetusega vesinikülihapend, ka perhüdrool) on anorgaaniline ühend, mille molekul koosneb kahest hapniku ja kahest vesiniku aatomist – H2O2.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Vesinikperoksiid
Vesiratas
Altvoolu-esiratas Pealtvoolu-vesiratas Vesiratas on veejõumasin langeva või voolava vee liikumise hüdroenergia muundamiseks pöörleva liikumise energiaks.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Vesiratas
Vesiravi
Vesiravi ehk hüdroteraapia on magevee välispidine kasutamine ravi ja profülaktika otstarbel; füsioteraapia haru.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Vesiravi
Veste Paas
Veste Paas (12. august 1931 Narva – 8. detsember 2002 Tallinn) oli eesti filmiajaloolane.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Veste Paas
Vesti Nedeli
Vesti Nedeli (vene Вести Недели) oli venekeelne nädalaleht, mis kajastas Eestis ja maailmas toimuvaid uudiseid.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Vesti Nedeli
Vetikseened
Vetikseened (Phycomycota) on endine klass limakute hõimkonnast ja protistide riigist.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Vetikseened
Viirjärvesete
Viirjärvesete ehk viirkihiline järvesete ehk järveviirsete on järve põhja kuhjunud õhukesekihiline purd-, kemogeenne või biogeenne sete.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Viirjärvesete
Vikarism
Vikarism ehk vikareerimine on biogeograafias nähtus, mille puhul suguluselt lähedased liigid asustavad eri levilaid (geograafiline vikarism) või sama levila erinevaid kasvukohti või elupaiku (ökoloogiline vikarism).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Vikarism
Viktor Masing
Viktor Masing (11. aprill 1925 Tartu – 18. märts 2001) oli eesti botaanik, biogeograaf, sooteadlane, ökoloog ja loodusteaduste populariseerija, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1993).
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Viktor Masing
Viljandi Linnakapell
Viljandi Linnakapell 1990. aastalFoto: Jaan Künnap Viljandi Linnakapell on Eesti esimene vanamuusikaansambel, mille 1971.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Viljandi Linnakapell
Viljastamine katseklaasis
Viljastamine katseklaasis (inglise keeles in vitro fertilisation, lühend IVF) ehk munaraku kehaväline viljastamine on protsess, mille käigus viiakse munarakk ja seemnevedelik kokku katseklaasis ning emakasse siiratakse embrüo.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Viljastamine katseklaasis
Viljastumine
Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Viljastumine
Vilma Paalma
Vilma Paalma (10. aprill 1928 Tallinn – 8. mai 2022) oli eesti muusika- ja teatriteadlane.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Vilma Paalma
Vired
Liivavired Vired (ainsuses virg) on veekogus või maismaal pudedate setete pinnal tekkinud madalad vallikesed.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Vired
Virion
Illustratsioon SARS-CoV-2 viiruse virionist Viirusosake ehk virion (inglise virion) on viiruse rakuvälise oleluse vorm.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Virion
Virmaline
Virmaline oli 1887.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Virmaline
Virulentsus
Virulentsus ehk tõvestusvõimelisus (inglise keeles virulence) on viiruste ja bakterite tõvestamisvõime (patogeensuse aste); ka nende organismide mürgisus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Virulentsus
Viskoossus
Vasakul voolab väikese viskoossusega aine (vesi) ja paremal suure viskoossusega aine (mesi) Vedelikukihtide nihkumine alumise paigalseisava ja ülemise liikuva plaadi vahel Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel, nii et sellise tilga moodustumiseks kulub aastaid Viskoossus (ladina keeles viscosus 'kleepuv') on vooliste (vedelike ja gaaside) molekulide sisehõõrdumisest tingitud voolamise võime/omadus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Viskoossus
Vivisektsioon
Lahtilõigatud konn, kelle puhul on küll on tuimastina kasutatud kloroformi, seega tegu pole vivisektsiooniga Vivisektsioon on elusa looma (ka inimese) tuimastuseta lõikus.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Vivisektsioon
Voolavus
Voolavus ehk voole on tahke keha, vedeliku ja gaasi omadus pingete mõjul plastselt või viskoosselt deformeeruda.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Voolavus
Vox Clamantis
Vox Clamantis (ladina keeles 'hüüdja hääl') on 1996.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Vox Clamantis
Wieni nihkeseadus
intensiivsuse jaotus sõltuvalt lainepikkusest eri temperatuuridel. Nagu näha, siis mustkiirguri temperatuuri langedes nihkub intensiivsuse maksimum kiirgusspektri pikemate lainepikkuste poole. Seda eriomadust kirjeldabki Wieni seadus Wieni nihkeseadus on füüsikaseadus, mis määratleb absoluutselt musta keha ehk mustkiirguri kiirgusspektri intensiivsuse hariväärtusele vastava lainepikkuse sõltuvust temperatuurist.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Wieni nihkeseadus
World Gazetteer
World Gazetteer oli veebisait, kuhu koondati andmeid riikide, haldusüksuste ja asulate rahvaarvu kohta.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja World Gazetteer
Zoolaatria
Zoolaatria ehk loomakummardamine (kr zōon 'loom' + latreia 'kummardamine, kultus') on loomade jumalustamine ja austamine.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja Zoolaatria
1960. aasta kunstirühmitis
1960.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja 1960. aasta kunstirühmitis
2. tants
2.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja 2. tants
20. eesti diviis
20.
Vaata Eesti entsüklopeedia ja 20. eesti diviis
Tuntud ka kui ENE 2.
, Avatud Hariduse Liit, Avo-Rein Tereping, Ühendatud anumad, Ühiselulised putukad, Ühiskondlik Pedagoogika Uurimise Instituut, Üldkogum, Üldnimi, Ülemaaline Eesti Noorsoo Ühendus, Ülo Pihlak, Ürt, Ökokliin, Ökomorfoloogia, Ökonomaiser, Ökosuhted, Ärielu, Õie Orav, Õigekeelsus, Õlikivide uurimise laboratoorium, BALTBAT, Balti jääpaisjärv, Balti muusikateaduslikud konverentsid, Balti teatrikevad, Balti-Ameerika Ühing, Baltische Monatsschrift, Baltische Wochenschrift, BALTRON, Banaanikala, Beauforti skaala, BEG, Bell, Bibliotheca Estoniae historica, Bordoo vedelik, Bradfordi Eesti Näitering, Brahhistokroon, Brikett, Briti Nõukogu Eesti esindus, Broiler, Callisto (Jupiteri kaaslane), Camerata Tallinn, Cantate Domino, Chișinău, Claudia Ševtšenko flamenkotantsu stuudio, Con Brio, Concerto Grosso (kontserdiagentuur), Corelli Consort, Düüker, Düüs, De Broglie lained, Deco Galerii, Deltasete, Dendriit (täpsustus), Denominaal, Diagramm, Didaktika, Diferentseerimine, Difraktsioon, Difusioon, Dipool, Draamastuudio teatrikool, Drosseldamine, E-Arsenal, Edgar V. Saks, Edition 49, Eduard Vilde nimeline Tartu Rahvateater, EE, Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts, Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts, Eesti Akadeemiline Kutseõiguslikkude Kunstnikkude Koondis, Eesti Akadeemiline Pedagoogika Selts, Eesti Akordioniliit, Eesti Akrediteerimiskeskus, Eesti Antarktika Ekspeditsioon, Eesti Üürnike Liit, Eesti Ühistegeline Liit, Eesti Demokraatlik Erakond, Eesti Entsüklopeedia, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Eesti Gaidide Liit, Eesti Geograafide Rahvuskomitee, Eesti Geoloogia Rahvuskomitee, Eesti Geomorfoloogia Rahvuskomitee, Eesti Keel, Eesti kirjakeel, Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, Eesti Kodu-uurimise Selts, Eesti Koolinoorsoo Keskliit, Eesti Kunstifond, Eesti lähiajalugu, Eesti lipp, Eesti Maakrediitselts, Eesti Matemaatika Komitee, Eesti Meeskoor Austraalias, Eesti Muusikute Ühing Stockholmis, Eesti nõukogude entsüklopeedia, Eesti Noorte Huvikeskus Telo, Eesti NSV Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituut, Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond, Eesti raha, Eesti Rahvakultuuri Keskseltside Liit, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, Eesti Rahvuslik Astronoomia Komitee, Eesti Rahvuslik Automaatjuhtimise Komitee, Eesti Rahvuslik Geofüüsika Komitee, Eesti Rahvuslik Mehaanika Komitee, Eesti spordi biograafiline leksikon, Eesti Standardiraamatukogu, Eesti TA Energeetika Instituut, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Töölismuusika Liit, Eesti Uimastiseire Keskus, Eesti Ungari Selts, Eesti Vabadussõja kronoloogia, Eesti Vabaharidusliit, Eesti Väärtpaberikeskus, Eesti Vähiliit, Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsioon, Eesti-Mordva Selts, Eestimaa Ametiühingute Kesknõukogu, Eestimaa Õlikonsortsium, Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut, Eestimaa Töölisühingute Keskliit, Eestirootslaste Kultuuri Selts, Eksiton, Ekvatoriaal-Guinea, Ekvivalent (keemia), Elar Kuus, Elastsus, Elcoteq, Elektrokeemia, Elektromagnet, Elektroonika, Elektrostaatiline induktsioon, Endel Risthein, Entsüklopeedia, Eres Estonia, Estinfilm, Estljandskije Gubernskije Vedomosti, Estonia (selts), Estonia Muusika Osakond, Estonia Muusika Osakonna segakoor, Estonia: Zeitschrift für estnische Literatur und Kultur, Estonian Classics, ETK Projekt, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Tehnoloogiaagentuur, Evald Pärtel, Evi Pihlak, Faama Film, Fastsiatsioon, Füüsikakonstant, Füsioloogiline lahus, Feminism, Ferdinand Petersen, Festival Dionysia, Fiksatsioon, Fiksatsioon (täpsustus), Fluorestseiin, Fontes PMP, Formatsioon, Gastronoomia, Geokrüoloogia, Geomeetriline optika, Georg Ots, Gertrud Elisabeth Mara, Gradatsioon, Gradient, Gravitatsiooniväli, Gustav Naan, Gustav Raud, Gutatsioon, Haisulukk, Hapniku toksilisus, Harilik sibul, Harjumus, Harri Jänes, Harry Õiglane, Harunemine, Häädemeeste kihelkond, Hälve, Händikäp, Hüdrauliline masin, Hüdrauliline takistus, Hüdriidid, Hüdroakumulaator, Hüdroenergeetika, Hüdrofon, Hüdromonitor, Hüdrostaatiline nivelleerimine, Hüdrotsüklon, Hõõre, Heini Paas, Heino Arumäe, Heino Luik, Heinrich Mark, Hekk, Helena Tulve, Helibarjäär, Helilaine, Helmi Betlem, Hendrik Lorentz, Henry seadus, Hiib, Hiiu madal, Holsteini meri, Humisool, Igavene Juut, Ihasalu laht, Ilukirjandus ja Kunst, Imaginaararv, Imendumine, Immobilisatsioon, Infosüsteem, Inno Salasoo, Inokulatsioon, Inturist, Invasioon, Invasioon (täpsustus), Iooniselektiivne elektrood, Iseregulatsioon (bioloogia), Isohaliin, Isokliin, Isolaator, Isolatsioon (bioloogia), Iteratsioonimeetod, Ivar Piir, Izmail Korostovets, Jaak Põldmäe, Jadaühendus, Jahutustorn, Jalakasurm, Jaotus, Jaroslavli eesti kunstnike kollektiiv, Jäikus, Järva Teataja, Järvamaa, Järvemaak, Jüri Kaarma, Jütja, Jõu Ilm, Jõudlus, Jevgenia Litvinova, Johannes Aare, Johannes Aaviku Selts, Johannes Narbutt, Joseph Fourier, Juhuslik protsess, Juridica, Kaarel Liimand, Kaatet, Kabotaaž, Kakerdaja raba, Kakumäe poolsaar, Kaldakindlustis, Kalevi Kull, Kalibreerimine, Kanalisatsioon, Kandela, Kapillaarsus, Karakteristik, Karl Aun, Karnivoor, Karskuse Sõber, Kartul, Kastepunkt, Kasvatus ja Haridus, Katar, Katekismus, Kaur Alttoa, Kaustobioliit, Känd, Käsitöö, Küljejoon, Külmutamine, Kümnendkraad, Kümnendsüsteem, Kümnik, Küpsis, Kõõl, Keele staatus, Keelekorraldus, Keevkiht, Keibu laht, Keila, Kelts, Kemikaal, Keraamika, Keri tuletorn, Kessoontõbi, Kiirgus, Kiirus, Kirderanniku murded, Klostriidid, Kohesioon, Kokaviidika, Kolifaag, Kolle, Kolloid, Kommunaalprojekt, Kondensatsioon, Konjugatsioon, Konsortsium, Kontakt, Kontakt (täpsustus), Kontaktor, Kood, Kookon, Korrapärane hulknurk, Korrapärane hulktahukas, Kosmetoloogia, Kosmiline kiirgus, Kosmograafia, Kosmonautika, Kotermann, Kraan, Kraasna murrak, Krüptodepressioon, Kreevinid, Kristallivõre, Kristallograafia, Kristjan Raua õppestuudio, Kronobioloogia, Kroonpress, Kuiv jää, Kujutavate Kunstnikkude Kutseühing, Kullamaa käsikiri, Kultiveerimine, Kummitus, Kunst ja Kodu, Kuuekümnendsüsteem, Laeng, Laine levimiskiirus, Lais, Laktobatsill, Lasteleht, Laulu ja mängu leht, Lääne-Eesti saarestik, Läänemurre, Läbilöögitugevus, Läbipaistvustegur, Lööklaine, Lühis, Lõõdla järv, Lõhn, Lõunaeesti keeled, Le Chatelier' printsiip, Leegajus, Leibur, Leivu keel, Leviathan, Libratsioon, Lihula linnus, Lihula-Lavassaare soostik, Liigierisus (ökoloogia), Liis Raud, Liivatorm, Lindi looduskaitseala, Lineaaralgebra, Lintsi jõgi, Litvinova balletistuudio, Liviko, Loksa, Loodus ja Matemaatika, Loodusteadused, Luht, Lumeinimene, Lutsi keel, LuxExpress, Maakorraldus, Maamajanduse Infokeskus, Maandamine, Maavarade rikastamine, Machi arv, Magneetumine, Magnetism, Magnetvoog, Maie Pihlamägi, Majandamine, Majandusmatemaatika, Makrofaagid, Maksvell, Mart Elango, Masinatööstus, Matemaatika ja kaasaeg, Matemaatiline statistika, Mati Õun, Mauritiuse Instituut, Mürkseened, Mõõtühik, Mõte (kirjastus), Meelejahutaja (ajakiri), Meelis Pärtel, Meetermõõdustik, Melanie Kaarma, Menstruatsioon, Mereelustik, Merehääl, Merejää, Messier' kataloog, Metallide elektrokeemiline pingerida, Metateooria, Metatsenter, Meteoorkeha, Meteoroloogiainstrumendid, Mikrofüüsika, Mimees (bioloogia), Mimikri, Mitmevalentne loogika, Mitteparameetriline statistika, Mootor, Mordvalased, Muinsuskaitse, Munateadus, Murdeliit, Murderühm, Murrak, Murrakurühm, Muuga sadam, Muusik Seif, Narva kalevivabrik, Narva Kunstiühing, Narva lahing (1944), Narva Muuseum, Nauplius, Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991), Neste, New Yorgi Eesti Meeskoor, New Yorgi Eesti Naiskoor, Niisk, Niiskusmõõtur, Noor-Tartu, Noorteühendus ELO, Normaaljaotus, Normaaltingimused, NPM Silmet, Nurkkiirus, Odamees, Oder, Oessaare laht, Ohutustehnika, Oks, Oksüdatsioon, Olaf-Mihkel Klaassen, Oma Maa (ajakiri, 1884), Oskar Amberg, Osvald Nilson, Paigatruudus, Paleotsönoos, Pallas, Palsam, Pamiiri keeled, Para '89, Parsek, Pascali seadus, Pasteuri efekt, Pauastvere, Paul Pinna, Paul Sepp, Päis, Pöördhõive, Püünis, Põhjaeesti murded, Põhjajää, Põhjavee survetase, Põhjaveekiht, Põleti, Põltsamaa jõgi, Peamurre, Peel (hüdroloogia), Peetla soostik, Pelaagisete, Perekasvatuse Instituut, Piip, Piirkiht, Pingelang, Planktoloogia, Plastid, Pleomorfism, Plika, Polüdipsia, Polli Aiandusuuringute Keskus, Popkultuur, Populaarteaduslik kirjandus, Porfüriinid, Praktiline Arvutikasutaja, Pressinõukogu, Priit Tomson, Primatoloogia, Prisma, Progress, Protuberants, Ptomaiinid, Pudiviru, Pulsatsioon, Purtse jõgi, Putukapiste, Puurauk, Puutepinge, Raadio, Radiesteesia, Raevangla, Raevangla fotomuuseum, Rahva Lõbu-Leht, Rahvakunst, Rahvakunsti Klubi, Rahvuslik Keskerakond, Rahvuslik Vabameelne Partei, Raik-Hiio Mikelsaar, Railaadsed, Rakett, Rakuteooria, Raske vesi, Rass (bioloogia), Rasvumus, Rauabakterid, Ravimtaimed, Rööbas, Rööpühendus, Röntgen, Rõhk, Rõngastamine, Reaktiivvõimsus, Režiim, Rebala, Rebu, Redokspotentsiaal, Reduktiivjõud, Reduktsioon (keemia), Reet Laugaste, Refraktsioon, Regeneratsioon, Regulatsioon, Rein Andre Teatristuudio, Rekreatsioon, Rekultiveerimine, Rekuperatsioon, Relaksatsioon, Relee, Reostuskoormus, Reoveepuhastus, Reservaat, Reservuaar, Reynoldsi arv, Riht, Riigihangete Amet, Riigikassa, Ritsiin, Ronitaim, Roostevaba teras, Rudolf Grivingi muusikakool, Rudolf Johannes Paris, Rudolf Sepp, Ruth Paimre, Saaremaa biennaal, Saarte murre, Sahhalin, Sakala, Salme kultuurikeskus, Salvest, Samm-mootor, Sandarakk, Sangar, Sanitaartehnika, Sarnasus, Sändvitš, Söll, Sünergia, Sürgavere, Sõbrakaubandus, Sõjategevus Eestis (1944), Sõnaühend, Sõnumileht, Sõrmkübar, Segetaaltaim, Seire, Sekundaaremissioon, Servaefekt, SI, Side (majandus), Siht, Siirdamine, Siluett (ajakiri), Siseenergia, Sisehõõrdumine, Skreeper, Sodoomia, Solenoid, Somp (meteoroloogia), Soo, Soojusülekanne, Soojusmasin, Soojuspaisumine, Soojusvõrk, Sookuivendus, Soome Rahvusteater, Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsioon, Soome-ugri rahvaste folkloorifestival, Sooraud, Soosete, Sooviljelus, Sorbent, Sordiaretus, SOUP '69, Spordileht, Spordimeditsiini Sihtasutus, Stabilisatsioon, Standardlahus, Standardproov, Sterilisatsioon, Subfossiil, Sublitoraal, Substraat, Sugutunnused, Suitsidoloogia, Sumõ, Sump, Sundvõnkumine, Suubla, Suuline keel, Suur maailma atlas, Suure-Jaani, Sydney Eesti Segakoor, Sydney Eesti Teater, Taara (jalgrattaselts), Taastuv energiaressurss, Tagalaht, Tagasiside, Tahkumine, Tallinna Balletikool, Tallinna Estraaditeater, Tallinna Konservatooriumi Riiklik Lavakunstikool, Tallinna Teatrikool, Tallorahwa Postimees, Talurahvas, Tantsustuudio Amrita, Tarmeko, Tartu ülikooli pedagoogilis-filoloogiline seminar, Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituut, Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu, Tartu Bibliofiilide Klubi, Tartu Emajõe Kool, Tartu Helikunsti Selts, Tartu Hollmanni Seminar, Tartu Lasteaednikkude Seminar, Tartu Lasteaia Selts, Tartu Lasteteater, Tartu Meestelaulu Selts, Tartu muusikapäevad, Tartu Näitekunsti Stuudio, Tartu Pank, Tartu Poeetide Tsunft, Tartu rahu, Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskool, Tartu Töölisteater, Tasakaaluprofiil, Täi, Täna Otsustan Mina, Tänapäev (ajakiri), Tõnis Kaasik, Tõnu Põder, Tõuaretus, Tõug, Tõuloomakasvatus, Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist, Teaduslik Kirjandus, Teaduslik materialism, Tegevusjäljed, Tehnikaleksikon, Tekstiilitööstus, Tektonosfäär, Tektoonilised tsüklid, Termoelektriline efekt, Tolmlemine, Tolmuimeja, Toode, Toomas Kukk, Toomas Varrak, Toompea, Topis, Toru, Transduktsioon, Transformatsioon, Triangulatsioon, Triitium, Tsistern, Tuberkul, Turbiin, Turvastunud muld, Udu, Ugandi, Umbusi raba, Uurdejärv, Uus Aeg, Uus tants, Vabadussõda, Vabariiklik Koorijuhtide Segakoor, Vaimupuue, Vakuraamat, Valgusmikroskoop, Valik (bioloogia), Valim, Van Alleni kiirgusvöönd, Vana Toomas (orkester), Vana-Võromaa Kultuurikoda, Vasknarva, Väägvere pasunakoor, Väävlibakterid, Väike entsüklopeedia 2002, Väli, Väliseestlaste eesti keel, Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühing, Võõrandumine, Võõrikjõgi, Võnkumine, Võru Õpetajate Seminar, Vee ioonkorrutis, Vee pehmendamine, Veegaas, Veekogu, Veerežiim, Veevarustus, Veevärk, Vello Salo, Vene Kirjandusring Tallinnas, Vene Talurahva Põllupank, Vene Tehnika Seltsi Eesti Osakond, Ventiil, Ventilatsioon, Vernalisatsioon, Vesinikkarbonaadid, Vesinikperoksiid, Vesiratas, Vesiravi, Veste Paas, Vesti Nedeli, Vetikseened, Viirjärvesete, Vikarism, Viktor Masing, Viljandi Linnakapell, Viljastamine katseklaasis, Viljastumine, Vilma Paalma, Vired, Virion, Virmaline, Virulentsus, Viskoossus, Vivisektsioon, Voolavus, Vox Clamantis, Wieni nihkeseadus, World Gazetteer, Zoolaatria, 1960. aasta kunstirühmitis, 2. tants, 20. eesti diviis.