Kiiremini kui brauser!
92 suhted: Aeronaut, Aleksander Jaakson, Ammende villa, Arnold Niggol, Auhinnatöö, Ühemargane münt, Ühemargane münt (1922), Ühemargane münt (1924), Õisu mõis, Eduard Oskar, Eesti, Eesti ajalugu, Eesti kohtumargid, Eesti kroon, Eesti majandus, Eesti Panga muuseum, Eesti Panga Viljandi osakonna hoone, Eesti Pank, Eesti penn, Eesti raha, Eesti raudteetransport, Eesti tempelmargid, Eestimaa Kindlustuse Aktsiaselts, Erilane, Ervin Viks, Hargla raamatukogu, Harju Pank, Hellenurme raamatukogu, Herman Maim, Hermann Ammende, Hugo Jürgenson, Jaan Kõue, Jaan Märtson, Jüri Saks, Jõgeva Linnaraamatukogu, Jõgeva raudteejaam, Johan Unt, Johannes Seer, Kahekümne viie sendine münt, Karl Lipand, Kümnemargane münt, Kümnemargane münt (1925), Kümnemargane münt (1926), Keeni raamatukogu, Koikküla raamatukogu, Kolovere-Kalju haridusselts "Edu", Krasnaja Gorka operatsioon, Kuldkroon, Laatre raamatukogu, Leonhard Ritt, ..., Lossi 6, Ludvig Jakobsen, Ludvig Oskar, Mark, Narva raudteesild, Nõuni raamatukogu, Paide, Pärnu Raeküla Kool, Põllumajanduslik Keskühistu "Estonia", Põllupidajate Ühispank, Pika jala väravatorn, Puka raamatukogu, Raadio Ringhääling, Raha, Rahaühikute loend, Rahareform, Sakalamaa langenud sõjameeste mälestussammas, Taagepera raamatukogu, Taani vabatahtlike kompanii, Tagula raamatukogu, Tallinna Krediitpank, Tartu Pauluse kirik, Tõrva Linnaraamatukogu, Teodor Ussisoo, Vaeslastekohus, Vahi aiandus-mesinduskool, Valga–Mõniste kitsarööpmeline raudtee, Vennad Parikased, Viiemargane münt, Viiemargane münt (1926), Virulane (ajaleht 1924), 1. detsembri riigipöördekatse, 1918, 1927, 1928, 1928. aasta Eesti rahareform, 1992. aasta Eesti rahareform, 2. mai, 20. sajand Eestis, 30. november, 4. jaanuar, 5. veebruar. Laienda indeks (42 rohkem) »
Aeronaut
Eesti Õhusõidu Aktsiaselts Aeronaut oli Eesti lennukompanii, mis tegutses aastatel 1921–1927.
Uus!!: Eesti mark ja Aeronaut · Näe rohkem »
Aleksander Jaakson
Aleksander Jaakson VR I/3 (29. jaanuar 1892 Holdre vald, Liivimaa kubermang – 2. oktoober 1942 Vjatlag, Kirovi oblast) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1940).
Uus!!: Eesti mark ja Aleksander Jaakson · Näe rohkem »
Ammende villa
Ammende Villa on suvemajaks ehitatud hoone Pärnus aadressil Mere puiestee 7.
Uus!!: Eesti mark ja Ammende villa · Näe rohkem »
Arnold Niggol
Arnold Niggol VR II/3 (1. november (vkj)/ 13. november 1898 Põltsamaa alevik, Uue-Põltsamaa vald, Põltsamaa kihelkond, Viljandimaa – 3. juuni 1919 Tartu) oli Eesti sõjaväelane (kapral).
Uus!!: Eesti mark ja Arnold Niggol · Näe rohkem »
Auhinnatöö
Auhinnatöö on enamasti ettemääratud teemal kirjutatud uurimus auhinna taotlemiseks (vaadatud 10.09.2018); ka see uurimus, mis on auhinna võitnud.
Uus!!: Eesti mark ja Auhinnatöö · Näe rohkem »
Ühemargane münt
* Eesti margast on välja antud järgmised ühemargased mündid.
Uus!!: Eesti mark ja Ühemargane münt · Näe rohkem »
Ühemargane münt (1922)
1922.
Uus!!: Eesti mark ja Ühemargane münt (1922) · Näe rohkem »
Ühemargane münt (1924)
1924 aastal vermitud 1-margane münt on oma kujunduselt ja mõõtudelt identne 1922. aasta ühemargasega, kuid see on valmistatud veidi erinevast metallisulamist ning vermitud Tallinnas Riigi Trükikojas.
Uus!!: Eesti mark ja Ühemargane münt (1924) · Näe rohkem »
Õisu mõis
Õisu mõisa peahoone Õisu mõis (saksa keeles Euseküll) oli rüütlimõis Paistu kihelkonnas Viljandimaal.
Uus!!: Eesti mark ja Õisu mõis · Näe rohkem »
Eduard Oskar
Eduard Oskar VR II/3 (12. august (vkj)/ 24. august 1891 Siimusti küla, Kurista vald, Põltsamaa kihelkond, Viljandimaa – 9. oktoober 1964 Põltsamaa, Jõgeva rajoon) oli Eesti sõjaväelane (nooremallohvitser, alates 1939 nooremseersant) ja põllumees.
Uus!!: Eesti mark ja Eduard Oskar · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Eesti mark ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti ajalugu
pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.
Uus!!: Eesti mark ja Eesti ajalugu · Näe rohkem »
Eesti kohtumargid
Eesti kohtumargid olid kohtumargid, mis anti Eestis välja kohtulõivude tasumiseks.
Uus!!: Eesti mark ja Eesti kohtumargid · Näe rohkem »
Eesti kroon
Eesti kroon (ISO 4217 kood EEK) oli aastatel 1924–1941 ning 1992–2010 Eesti Vabariigi ametlik valuuta.
Uus!!: Eesti mark ja Eesti kroon · Näe rohkem »
Eesti majandus
Eesti majandus on kõrge sissetulekuga turumajandus Euroopa Liidu siseturul.
Uus!!: Eesti mark ja Eesti majandus · Näe rohkem »
Eesti Panga muuseum
Eesti Panga muuseum Eesti Panga muuseum on Eesti Panga juures asuv muuseum, kus tutvustatakse Eesti raha ja selle ajalugu, kõneldakse keskpangast, selle tegevusest ja ajaloost.
Uus!!: Eesti mark ja Eesti Panga muuseum · Näe rohkem »
Eesti Panga Viljandi osakonna hoone
Eesti Panga Viljandi Osakonna hoone on ehitis Viljandis aadressil Vabaduse plats 2.
Uus!!: Eesti mark ja Eesti Panga Viljandi osakonna hoone · Näe rohkem »
Eesti Pank
Eesti panga logo Eesti Panga peahoone aadressil Estonia puiestee 13. Hoone valmis aastal 1935, arhitektid on Eugen Habermann ja Herbert Johanson. Eesti Panga kasutuses aastast 1992 Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank.
Uus!!: Eesti mark ja Eesti Pank · Näe rohkem »
Eesti penn
Eesti penn oli 1918—1927 Eestis kasutusel olnud peenrahaühik.
Uus!!: Eesti mark ja Eesti penn · Näe rohkem »
Eesti raha
Eesti raha on raha, mis on käibel Eesti Vabariigis.
Uus!!: Eesti mark ja Eesti raha · Näe rohkem »
Eesti raudteetransport
Eesti raudteede kaart Eesti raudteetransport on Eesti raudteedel toimiv raudteetransport.
Uus!!: Eesti mark ja Eesti raudteetransport · Näe rohkem »
Eesti tempelmargid
Eesti tempelmargid anti välja tempelmaksu seaduses ettenähtud tempelmaksu tasumiseks dokumentidele pealekleepimise teel.
Uus!!: Eesti mark ja Eesti tempelmargid · Näe rohkem »
Eestimaa Kindlustuse Aktsiaselts
Eestimaa Kindlustuse Aktsiaselts (ka Eestimaa Kinnituse Aktsiaselts, lühendatult EKA) oli 1920-1940 tegutsenud kindlustusselts.
Uus!!: Eesti mark ja Eestimaa Kindlustuse Aktsiaselts · Näe rohkem »
Erilane
Erilane Nr.1 1921 esikaas Erilane oli nalja- ja pilkeleht, mis ilmus Tallinnas 1921.
Uus!!: Eesti mark ja Erilane · Näe rohkem »
Ervin Viks
Ervin Richard Adolph Viks (19. mai 1897 Krüüdneri vald, Tartumaa – 6. aprill 1983 Austraalia) oli Eesti politseiametnik ja Saksa okupatsiooni ajal Eesti Julgeolekupolitsei ja SD juhtivametnik.
Uus!!: Eesti mark ja Ervin Viks · Näe rohkem »
Hargla raamatukogu
Hargla raamatukogu on Valga valla rahvaraamatukogu.
Uus!!: Eesti mark ja Hargla raamatukogu · Näe rohkem »
Harju Pank
Harju Pank oli aastatel 1919–1925 Eestis tegutsenud pank.
Uus!!: Eesti mark ja Harju Pank · Näe rohkem »
Hellenurme raamatukogu
Hellenurme raamatukogu on Elva valla rahvaraamatukogu.
Uus!!: Eesti mark ja Hellenurme raamatukogu · Näe rohkem »
Herman Maim
Herman(n) Maim (8. aprill (vkj) / 20. aprill 1894 Tartu – 21. oktoober 1922 Tartu) oli Eesti sõjaväelane (alamkapten).
Uus!!: Eesti mark ja Herman Maim · Näe rohkem »
Hermann Ammende
Hermann Leopold Ammende (20. oktoober 1855 Pärnu – 26. august 1934 Pärnu) oli baltisaksa päritoluga Pärnu kaupmees.
Uus!!: Eesti mark ja Hermann Ammende · Näe rohkem »
Hugo Jürgenson
Hugo Jürgenson (21. september / 3. oktoober 1894 Rakvere – 8. detsember 1918) oli Eesti ohvitser.
Uus!!: Eesti mark ja Hugo Jürgenson · Näe rohkem »
Jaan Kõue
Jaan Kõue (kuni 1936 Jaan Vastisson; 31. august 1890 Hummuli vald – 20. oktoober 1940 Udriku) oli Eesti sõjaväelane (leitnant).
Uus!!: Eesti mark ja Jaan Kõue · Näe rohkem »
Jaan Märtson
Jaan Märtson VR II/3 (Vana-Tänassilma vald – 7. veebruar 1942 Saransk) oli Eesti sõjaväelane, nooremallohvitser (1919), nooremseersant (1940).
Uus!!: Eesti mark ja Jaan Märtson · Näe rohkem »
Jüri Saks
Jüri Saks VR II/3 (23. oktoober (vkj)/ 4. november 1891 Saksari talu, Kaavere küla, Võisiku vald, Kolga-Jaani kihelkond, Viljandimaa – 23. märts 1978 Kasemäe talu, Võisiku küla, Põltsamaa külanõukogu, Jõgeva rajoon) oli Eesti sõjaväelane ja põllumees.
Uus!!: Eesti mark ja Jüri Saks · Näe rohkem »
Jõgeva Linnaraamatukogu
Jõgeva Linnaraamatukogu endine hoone aadressil Lai tänav 4 Raamatukogu sisevaade 2012. aastal Jõgeva Linnaraamatukogu on rahvaraamatukogu Jõgeva linnas aadressil Rohu tänav 10.
Uus!!: Eesti mark ja Jõgeva Linnaraamatukogu · Näe rohkem »
Jõgeva raudteejaam
Jõgeva raudteejaam on raudteejaam Jõgevamaal Jõgeval.
Uus!!: Eesti mark ja Jõgeva raudteejaam · Näe rohkem »
Johan Unt
Johan Unt, ka Johann Unt VR I/2 ja III/2 (24. märts 1876 Viljandimaa, Liivimaa kubermang – 7. aprill 1930 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1922).
Uus!!: Eesti mark ja Johan Unt · Näe rohkem »
Johannes Seer
Johannes Seer VR II/3 (2. oktoober (vkj)/ 14. oktoober 1892 Kõrtsijüri talu, Sootaga küla, Laiuse vald, Laiuse kihelkond, Tartumaa – 18. detsember 1985 Kullamäe talu, Kõpu küla, Pajusi külanõukogu, Jõgeva rajoon) oli Eesti sõjaväelane ja põllumees.
Uus!!: Eesti mark ja Johannes Seer · Näe rohkem »
Kahekümne viie sendine münt
25-sendine oli esimene münt, mis pärast 1928. aasta rahareformi kasutusele võeti.
Uus!!: Eesti mark ja Kahekümne viie sendine münt · Näe rohkem »
Karl Lipand
Karl Lipand VR II/2 ja VR II/3 (sündinud Karla Lippant; Lõhavere, Sürgavere vald (Suure-Jaani kihelkond) – 20. juuni 1928 Tartu) oli Eesti sõjaväelane, vanemallohvitser.
Uus!!: Eesti mark ja Karl Lipand · Näe rohkem »
Kümnemargane münt
Kümnemargaseid münte on olnud mitu.
Uus!!: Eesti mark ja Kümnemargane münt · Näe rohkem »
Kümnemargane münt (1925)
10-margane münt on suurima nimiväärtusega Eesti Vabariigi markvääringus münt.
Uus!!: Eesti mark ja Kümnemargane münt (1925) · Näe rohkem »
Kümnemargane münt (1926)
10-margane münt on 1926.
Uus!!: Eesti mark ja Kümnemargane münt (1926) · Näe rohkem »
Keeni raamatukogu
Keeni raamatukogu on Otepää valla rahvaraamatukogu.
Uus!!: Eesti mark ja Keeni raamatukogu · Näe rohkem »
Koikküla raamatukogu
Koikküla raamatukogu on Valga valla rahvaraamatukogu.
Uus!!: Eesti mark ja Koikküla raamatukogu · Näe rohkem »
Kolovere-Kalju haridusselts "Edu"
Kolovere-Kalju haridusselts "Edu" oli aastatel 1924–1940 tegutsenud haridusselts Maidla külas, Kolovere-Kalju vallas Läänemaal.
Uus!!: Eesti mark ja Kolovere-Kalju haridusselts "Edu" · Näe rohkem »
Krasnaja Gorka operatsioon
Krasnaja Gorka ehk Ingeri operatsioon oli 1919.
Uus!!: Eesti mark ja Krasnaja Gorka operatsioon · Näe rohkem »
Kuldkroon
Kuldkroon oli abstraktne kulla alusel seisev väärtusühik Eestis 11. juulist 1924 kuni Eesti krooni kehtestamiseni 1. jaanuaril 1928.
Uus!!: Eesti mark ja Kuldkroon · Näe rohkem »
Laatre raamatukogu
Laatre raamatukogu on Valga valla rahvaraamatukogu.
Uus!!: Eesti mark ja Laatre raamatukogu · Näe rohkem »
Leonhard Ritt
Leonhard Ritt (sünninimega Emil Alexander Grünvaldt; 30. mai 1892 Kudina vald, Tartumaa – 20. juuli 1947 New York, Ameerika Ühendriigid) oli inseneriharidusega Eesti sõjaväelane (leitnant).
Uus!!: Eesti mark ja Leonhard Ritt · Näe rohkem »
Lossi 6
Lossi 6 Kuressaares septembris 2011 Maja Kuressaares Lossi tänav 6 on elamu Saare maakonnas Kuressaares Lossi tänaval.
Uus!!: Eesti mark ja Lossi 6 · Näe rohkem »
Ludvig Jakobsen
Ludvig-Karl Jakobsen (nimed esinevad koos või eraldi ka kujul Louis-Carl Jacobsen; 29. mai 1893 Leebiku vald, Venemaa Keisririik – 11. detsember 1961 Köln, Saksamaa LV) oli Eesti sõjaväelane.
Uus!!: Eesti mark ja Ludvig Jakobsen · Näe rohkem »
Ludvig Oskar
Ludvig Oskar (24. detsember 1873 (vkj) / 5. jaanuar 1874 Kiiu-Loo-Kuusalu vald, Kuusalu kihelkond, Harjumaa – 1. juuni 1951 Varel, Alam-Saksimaa, Lääne-Saksamaa) oli eesti maalikunstnik.
Uus!!: Eesti mark ja Ludvig Oskar · Näe rohkem »
Mark
"Mark" on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Eesti mark ja Mark · Näe rohkem »
Narva raudteesild
Narva raudteesild (2009) Narva raudteesild on üle Narva jõe kulgev raudteesild Narvas Tallinna-Peterburi raudteeliinil.
Uus!!: Eesti mark ja Narva raudteesild · Näe rohkem »
Nõuni raamatukogu
Nõuni külaraamatukogu Nõuni raamatukogu on Otepää valla rahvaraamatukogu.
Uus!!: Eesti mark ja Nõuni raamatukogu · Näe rohkem »
Paide
Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.
Uus!!: Eesti mark ja Paide · Näe rohkem »
Pärnu Raeküla Kool
Pärnu Raeküla Kool Pärnu Raeküla Kool, Lembitu 1A õppehoone Pärnu Raeküla Kool on eestikeelne üldharidust andev põhikool Pärnus.
Uus!!: Eesti mark ja Pärnu Raeküla Kool · Näe rohkem »
Põllumajanduslik Keskühistu "Estonia"
Põllumajanduslik Keskühistu "Estonia" oli Eestis aastatel 1912–1936 tegutsenud Eesti piimatööstuse ja piimaühistute keskasutus, keskliit.
Uus!!: Eesti mark ja Põllumajanduslik Keskühistu "Estonia" · Näe rohkem »
Põllupidajate Ühispank
Põllupidajate Ühispank) oli 1925. aastal asutatud pank. Põllupidajate Ühispank asutati 1925. aastal Tallinnaga majanduslikult ja territoriaalselt ühenduses olevate põllupidajate teenindamiseks. Esimese tegevussaasta lõpul oli panga liikmete arv 343, teise tegevusaasta esimesel veerandil tõusis aga liikmete arv juba 500 ning 1930. aastaks 1300 peale. Liikmeks võeti ainult kinnisvaraomanikke, talupidajaid ja majaomanikke, kes liikmeks astudes ka vastutuse andsid panga kohustuste eest. Pank vahendas riiklikke laene, Põllupidajate Ühispank andis oma piirkonnas välja kalanduse, seemnevilja, ikalduse, asunikkude inventari, peekonsigade kasvatamise edendamise laene. 1926. aastal saavutas ühispank 113 miljoni margase käibe. 1927. aastal oli Panga juhatuses: Rudolf Kuris (esimees), Rudolf Penno ja Johannes Veske asjaajaja, panga nõukogus: Tõnis Kalbus (esimees), Johannes Zimmermann, B. Oja, O. Tomson, J. Loosalu, G. Voitka ja A. Jõgi. 1930. aastal olid panga nõukogus: esimees Joh. Lehtmann, liikmed Theodor Pool, K. Soonberg, K. Reimann, J. Klaar, J. Loosalu, A. Seimann, Joh. Depman. Juhatuses: esimees Rudolf Kuris, liikmed Rudolf Penno, Joh. Weske, kelledest viimane oli olnud tegelikuks juhatajaks panga asutamisest saadik.
Uus!!: Eesti mark ja Põllupidajate Ühispank · Näe rohkem »
Pika jala väravatorn
Pika jala väravatorn, 2009. aastal, vaade Pikalt tänavalt Pika jala väravatorn on Tallinna linnamüüri kaitsetorn, mis on rajatud 17. sajandi lõpul, ta paikneb ilmselt varasema puidust värava kohal.
Uus!!: Eesti mark ja Pika jala väravatorn · Näe rohkem »
Puka raamatukogu
Puka raamatukogu on Otepää valla rahvaraamatukogu, mis asub Puka alevikus aadressil Kooli 6.
Uus!!: Eesti mark ja Puka raamatukogu · Näe rohkem »
Raadio Ringhääling
Raadio Ringhääling oli 1. novembril 1924 asutatud osaühisus, mille eesmärgiks oli raadioringhäälingu arendamine Eestis.
Uus!!: Eesti mark ja Raadio Ringhääling · Näe rohkem »
Raha
Baieri linna Kitzingeni 50-pennine rahatäht 1921. aastast, ''notgeld'' ehk alternatiivraha. Kujundanud skulptor ja graafik Heinz Schiestl Raha ehk valuuta on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad.
Uus!!: Eesti mark ja Raha · Näe rohkem »
Rahaühikute loend
Siin loetletakse eri riikide rahaühikuid esmalt nimetuse järgi ja allpool lühendi järgi.
Uus!!: Eesti mark ja Rahaühikute loend · Näe rohkem »
Rahareform
Rahareform on uue rahasüsteemi kehtestamine või ümberkorraldus rahasüsteemis.
Uus!!: Eesti mark ja Rahareform · Näe rohkem »
Sakalamaa langenud sõjameeste mälestussammas
Sakalamaa langenud sõjameeste mälestussammas (ka Viljandi Vabadussõja mälestussammas) on Vabadussõjas langenud sõdurite mälestusmärk Viljandis Vabaduse platsi servas.
Uus!!: Eesti mark ja Sakalamaa langenud sõjameeste mälestussammas · Näe rohkem »
Taagepera raamatukogu
Taagepera raamatukogu on Tõrva valla rahvaraamatukogu.
Uus!!: Eesti mark ja Taagepera raamatukogu · Näe rohkem »
Taani vabatahtlike kompanii
Taani vabatahtlike kompanii ehk Taani Balti Abikorpuse jalaväekompanii (ka Taani vabatahtlike korpus, Borgelini kompanii või Taani rood; taani keeles Dansk-Baltisk Auxiliær Corps – lühend DBAC; ametlik nimetus prantsuse keeles Соrрs Danois, Compagnie BorgelinE. Ms, lk 487) oli kapten (hiljem kolonelleitnant) Richard Gustav Borgelini juhitud jalaväekompanii Eesti ja Läti Vabadussõjas.
Uus!!: Eesti mark ja Taani vabatahtlike kompanii · Näe rohkem »
Tagula raamatukogu
Tagula raamatukogu on Valga valla rahvaraamatukogu.
Uus!!: Eesti mark ja Tagula raamatukogu · Näe rohkem »
Tallinna Krediitpank
Tallinna Vastastikune Krediitühisus, alates 1920.
Uus!!: Eesti mark ja Tallinna Krediitpank · Näe rohkem »
Tartu Pauluse kirik
Tartu Pauluse kirik on juugendstiilis ehitatud kivikirik Tartu linnas, milles tegutseb EELK Tartu Pauluse kogudus.
Uus!!: Eesti mark ja Tartu Pauluse kirik · Näe rohkem »
Tõrva Linnaraamatukogu
Tõrva linnaraamatukogu on Tõrva linna rahvaraamatukogu.
Uus!!: Eesti mark ja Tõrva Linnaraamatukogu · Näe rohkem »
Teodor Ussisoo
Teodor Ussisoo hauasammas Tallinna Siselinna kalmistul. Kujur Ferdi Sannamees, 1961 Teodor Ussisoo (ka Theodor; kuni 1906 Uusmann; 27. veebruar 1878 Paide – 26. september 1959 Tallinn) oli eesti pedagoog, mööblimeister, sisearhitekt ja sporditegelane.
Uus!!: Eesti mark ja Teodor Ussisoo · Näe rohkem »
Vaeslastekohus
Vaeslastekohus (vene keeles (Сиротские Суды, saksa keeles Waisengericht) oli hoolekande- ja eestkosteasjadega tegelenud erikohus. 1646. aastal loodi Liivimaal igas maakonnas maavaeslastekohtud, mis tegelesid aadli eestkoste ja hoolekandeasjade lahendamisega. Toonase Liivimaa tänase Eesti piiresse jääval alal tegutsesid maavaeslastekohtud Tartus, Pärnus ja Kuressaares. Eestimaa alal tegutses üks, 1715. aastal asutatud maavaeslastekohus. Lisaks linnade vaeslastekohtutele tegelesid isikute hoolekande- ja eestkosteasjadega Liivimaa kubermangus Valgas, Võrus, Viljandis, Kuressaares, Haapsalus magistraat; Toompeal lossifoogtikohus; Rakveres, Paides ja Paldiskis tegutses aga analoogse kohtuinstantsina foogtikohus. Vaeslastekohtu koosseis oli tavaliselt kolmeliikmeline, esimeheks üks bürgermeistritest. Kohtukoosseisu ülesandeks oli hoolitseda nende isikute (ja ka varade) huvide eest, kes seda ise kas alaealisuse, vaimsete või füüsiliste puuete, äraoleku, pillava eluviisi või muude põhjuste tõttu teha ei suutnud. Seda teostati eestkostjate ja hooldajate määramise ning nende tegevuse kontrollimise kaudu. Asehalduskorra ajal (1783–1796) pidi linna vaeslastekohus ajutiselt vastavalt Venemaa keisririigi keskvõimu korraldustele olema magistraadiga võrdsel tasemel iseseisev asutus ning alluma otse kubermangumagistraadile, pärast asehalduskorra likvideerimist 1796. aastal taastati endine hoolekande ja eestkosteorganisatsioon.
Uus!!: Eesti mark ja Vaeslastekohus · Näe rohkem »
Vahi aiandus-mesinduskool
Vahi õpetajamaja Vahi aiandus-mesinduskool oli aastatel 1918–1944 tegutsenud kool Tartumaal Vahi külas.
Uus!!: Eesti mark ja Vahi aiandus-mesinduskool · Näe rohkem »
Valga–Mõniste kitsarööpmeline raudtee
Valga–Mõniste kitsarööpmeline raudtee oli üks lõik Valga ja Pļaviņase (saksa Stockmannshof) trassil, mida hiljem lühendati Gulbene linnani ja mil oli kogupikkust 211 kilomeetrit.
Uus!!: Eesti mark ja Valga–Mõniste kitsarööpmeline raudtee · Näe rohkem »
Vennad Parikased
Vennad Georg Johannes Parikas (30. oktoober 1880 – 22. oktoober 1958 Eesti) ja Peeter Parikas (10. aprill 1889 – 8. juuli 1972 Rootsi) olid 20. sajandi algupoole Eesti fotograafid.
Uus!!: Eesti mark ja Vennad Parikased · Näe rohkem »
Viiemargane münt
* Eesti margast on välja antud järgmised viiemargased mündid.
Uus!!: Eesti mark ja Viiemargane münt · Näe rohkem »
Viiemargane münt (1926)
1926.
Uus!!: Eesti mark ja Viiemargane münt (1926) · Näe rohkem »
Virulane (ajaleht 1924)
Ajaleht Wirulane 24. detsember 1924 Virulane oli ajaleht, mis ilmus 24.
Uus!!: Eesti mark ja Virulane (ajaleht 1924) · Näe rohkem »
1. detsembri riigipöördekatse
1.
Uus!!: Eesti mark ja 1. detsembri riigipöördekatse · Näe rohkem »
1918
1918.
Uus!!: Eesti mark ja 1918 · Näe rohkem »
1927
1927.
Uus!!: Eesti mark ja 1927 · Näe rohkem »
1928
1928.
Uus!!: Eesti mark ja 1928 · Näe rohkem »
1928. aasta Eesti rahareform
1928.
Uus!!: Eesti mark ja 1928. aasta Eesti rahareform · Näe rohkem »
1992. aasta Eesti rahareform
Ühekroonine pangatäht Üherublane pangatäht 1992.
Uus!!: Eesti mark ja 1992. aasta Eesti rahareform · Näe rohkem »
2. mai
2.
Uus!!: Eesti mark ja 2. mai · Näe rohkem »
20. sajand Eestis
20.
Uus!!: Eesti mark ja 20. sajand Eestis · Näe rohkem »
30. november
30.
Uus!!: Eesti mark ja 30. november · Näe rohkem »
4. jaanuar
4.
Uus!!: Eesti mark ja 4. jaanuar · Näe rohkem »
5. veebruar
5.
Uus!!: Eesti mark ja 5. veebruar · Näe rohkem »
