Kiiremini kui brauser!
41 suhted: Alexander Heinrich Neus, Allilm, Altar, Ülemiste vanake, Äike, Eesti rahvakultuur, Eesti rahvaluule, Energiaväli, Esivanematekultus, Harilik mänd, Hõbevalge (etnograafia), Hernhuutlus Eestis, Ivar Paulson, Küüs, Külmking, Kristjan Jaak Peterson, Kukk, Kukk (täpsustus), Kuri silm, Libahunt, Maaema, Maausk, Mardus, Mesilased (romaan), Näkk, Ohverdamine, Oskar Loorits, Päkapikk, Pihkva vürstide loend, Rahvausund, Rahvusreligioon, Ristipuu, Taevaisa, Tõnn, Toonela, Tooru, Tooru õhtu, Tuulispask, Uku, Vana eesti rahvausk, Veehaldjad.
Alexander Heinrich Neus
Alexander Heinrich Neus (16. detsember 1795 Tallinn – 10. veebruar 1876 Tallinn) oli Eesti baltisaksa estofiil-folklorist, pedagoog ja luuletaja.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Alexander Heinrich Neus · Näe rohkem »
Allilm
Allilm (allmaailm, alumine maailm) on mütoloogiline arhetüüp, mis on seotud maailma kujutamisega mitmekihilisena (sageli kolmekihilisena: allilm, siinne maailm ehk pealmaailm ja ülailm).
Uus!!: Eesti rahvausund ja Allilm · Näe rohkem »
Altar
Altar on ohvrilaud või ohverdamiskoht, kuhu pannakse ohvriannid, mida ohverdatakse ühele või mitmele jumalusele.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Altar · Näe rohkem »
Ülemiste vanake
Ülemiste vanake on mütoloogiline tegelane eesti rahvausundis, kes pidavat elama Tallinna lähedal Ülemiste järves.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Ülemiste vanake · Näe rohkem »
Äike
Äike Oradea linna kohal Kumaril Elektriline sädelahendus Äike on kompleksne õhuelektriline atmosfäärinähtus, mis tekib tavaliselt kõrgele tõusvate õhuvoolude ja konvektsioonipilvede intensiivse arengu tagajärjel ning koosneb mitmest komponendist, nagu rünksajupilved, sajualad, õhuvoolude süsteemid, laengud, välgud (nähtav sädelahendus valgussähvatusena) ja müristamine (kuuldav kaasnev heli) jne, moodustades äikeserinde.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Äike · Näe rohkem »
Eesti rahvakultuur
Eesti rahvakultuur (ka: eesti talurahvakultuur) on eestlaste loodud traditsiooniline kultuur.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Eesti rahvakultuur · Näe rohkem »
Eesti rahvaluule
Põlva kihelkonnast kogutud regilaule Piksepapilt Vihtla Jürgenilt üles kirjutatud "Pikse palve" Johann Gutslaffi 1644. aastal Tartus ilmunud teoses "Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda" ("Vääralt pühaks peetud Võhandu jõest Liivimaal") Eesti rahvaluule (ka: eesti folkloor) on eesti rahva vaimne pärimus, milles on sünkreetiliselt ühendatud uskumused, teadmised, kogemused, tavad ja esteetika.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Eesti rahvaluule · Näe rohkem »
Energiaväli
Energiaväli on paljude usundiliste ja alternatiivmeditsiini süsteemide järgi väidetavalt eksisteeriv ruumilise ulatusega esoteeriline energia, mis väidetavalt ümbritseb ja/või täidab näiteks kõiksust või elusorganisme.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Energiaväli · Näe rohkem »
Esivanematekultus
Esivanematekultus (ka surnutekultus) on usundiline nähtus, mis seisneb surnud esivanemate või nende hingede austamises ja palvlemises.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Esivanematekultus · Näe rohkem »
Harilik mänd
Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Harilik mänd · Näe rohkem »
Hõbevalge (etnograafia)
Hõbevalge on hõberaha või hõbeehte kraapimisel saadud puru.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Hõbevalge (etnograafia) · Näe rohkem »
Hernhuutlus Eestis
Liivimaale jõudsid esimesed hernhuutlased eesotsas Christan Davidiga 1729.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Hernhuutlus Eestis · Näe rohkem »
Ivar Paulson
Ivar Paulson (26. mai 1922 Tallinn – 6. märts 1966 Stockholm) oli eesti etnoloog, usundiloolane, tõlkija ja luuletaja.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Ivar Paulson · Näe rohkem »
Küüs
Pöidla küüs Küüs on keratiinist koosnev kõva poolläbipaistev plaadike, mis katab mitmetel loomaliikidel, sealhulgas inimesel, sõrmede ja varvaste otsmise lüli selgmist külge.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Küüs · Näe rohkem »
Külmking
Külmking on eesti ja liivi rahvausundis (Eestis eelkõige Saaremaal, Muhus ja osalt Hiiumaal) tuntud üleloomulik pahatahtlik olend.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Külmking · Näe rohkem »
Kristjan Jaak Peterson
Kristjan Jaak Peterson (Franz Burchard Dörbecki akvatinta, 19. saj) Toomemäel, autorid Jaak Soans ja Allan Murdmaa Kristjan Jaak Peterson, ka Kristian Jaak Peterson; õieti Christian Jakob Petersohn (14. märts (vkj 2. märts) 1801 Riia – 4. august (vkj 23. juuli) 1822 Riia) oli eesti kirjanik, üks Eesti rahvuskirjanduse loojaid.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Kristjan Jaak Peterson · Näe rohkem »
Kukk
Kukk ehk kikas on täiskasvanud isane kodukana.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Kukk · Näe rohkem »
Kukk (täpsustus)
Kukk on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Kukk (täpsustus) · Näe rohkem »
Kuri silm
Kuri silm (murdekeeles kaetis) on paljudes kultuurides ja usundites, sh eesti rahvausundis esinev kujutelm – teatud inimestel usutakse olevat võime kahjustada oma pilguga teisi inimesi (eriti väikseid lapsi), koduloomi või muud.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Kuri silm · Näe rohkem »
Libahunt
Saksa puulõige 1722. aastast Libahunt (vananenud kirjanduses ka ebahunt) on paljude rahvaste usundis ajutiselt või alaliselt hundiks muutunud või muudetud inimene.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Libahunt · Näe rohkem »
Maaema
Maaema on mütoloogiline arhetüüp, mis on seotud maa jumalikustamisega või pühaks pidamisega.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Maaema · Näe rohkem »
Maausk
Maausuks nimetatakse eeskätt eesti rahvausundi kristluse-eelsetel kihistustel põhinevat tänapäeva usulist liikumist.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Maausk · Näe rohkem »
Mardus
Mardus (ka marras, mardajus, marrasEesti murrete sõnaraamat) tähendas Eesti rahvausundis algselt surnut, siis surnu kehast eraldunud hinge või surmahaldjat, hiljem kindlat surmaennet Eesti etnograafia sõnaraamat.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Mardus · Näe rohkem »
Mesilased (romaan)
"Mesilased" on Meelis Friedenthali 2012.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Mesilased (romaan) · Näe rohkem »
Näkk
Isobel Lilian Gloag, "Rüütel ja näkineid" (u 1890) Näkk on eesti rahvausundis enamasti pahatahtlik mütoloogiline olend, kes elab vees.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Näkk · Näe rohkem »
Ohverdamine
Ohverdamine (eesti keeles arhailisemalt ka andmine, urjamine, kahjamine) on rituaalne tegevus, kus pakutakse üleloomulikele olenditele kingitusi, et saada vastutasuks õnnestumist mitmesugustes tegevustes.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Ohverdamine · Näe rohkem »
Oskar Loorits
Oskar Loorits. Foto Eesti Teaduste Akadeemia arhiivist Oskar Loorits (9. november 1900 Suure-Kõpu vald – 12. detsember 1961 Uppsala) oli eesti usundiloolane ja folklorist, Eesti Teaduste Akadeemia liige aastail 1938–1940.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Oskar Loorits · Näe rohkem »
Päkapikk
Päkapikud Päkapikk on mitmete rahvaste mütoloogias tuntud väikest kasvu inimese taoline mütoloogiline olend.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Päkapikk · Näe rohkem »
Pihkva vürstide loend
Pihkva vürstid on loetelu Pihkva vürstiriigi ja Pihkvamaa valitsejatest, kuni Pihkvamaa liitmiseni Moskva suurvürstiriigiga.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Pihkva vürstide loend · Näe rohkem »
Rahvausund
Rahvausund on usund, mis eksisteerib üksnes suulises pärimuses, ega ole rangelt organiseeritud ega hierarhiseeritud.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Rahvausund · Näe rohkem »
Rahvusreligioon
Rahvusreligioon ehk rahvuslik religioon ehk rahvususund (mõnikord ka rahvausundiks nimetatud) on ühele rahvale, kultuurile või keelele omane usund (religioon).
Uus!!: Eesti rahvausund ja Rahvusreligioon · Näe rohkem »
Ristipuu
Iia ristimänd Rist Mustahamba tammel Ristipuu on eesti rahvausundis suurem puu, mille koorde on surnu mälestuseks lõigatud rist.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Ristipuu · Näe rohkem »
Taevaisa
Taevaisa on mütoloogiline arhetüüp, mis on seotud taeva ja meteoroloogiliste nähtuste jumalikustamisega või pühaks pidamisega.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Taevaisa · Näe rohkem »
Tõnn
Tõnn on maausu ja eesti rahvausundi viljakusjumal või -haldjas.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Tõnn · Näe rohkem »
Toonela
Akseli Gallen-Kallela maal "Toonela jõel" (1903) Toonela ehk manala on surnute asupaik soome ja eesti rahvausundis.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Toonela · Näe rohkem »
Tooru
Tooru (Harju-Madisel tooru-jumal, Läänemaa kihelkondades tooru-meesTarmo Kulmar. - Mäetagused 2005, nr 30, lk 28. doi:10.7592/MT2005.30.kulmar) on jumalus Eesti mõnede piirkondade rahvausundis.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Tooru · Näe rohkem »
Tooru õhtu
Tooru õhtuks või Tooru teeramise õhtuks on eesti rahvausundis nimetatud neljapäeva õhtut Kose kihelkonnas ja Harjumaa rannikul.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Tooru õhtu · Näe rohkem »
Tuulispask
Tuulispask (ka vihur või ebajalg) on rahvapärane nimetus maismaa kohal liikuva tugeva tuulekeerise kohta.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Tuulispask · Näe rohkem »
Uku
Uku on Eesti rahvausundis Kirde-Eesti alal tuntud majahaldjas, kellele uuest saagist toodi ohvreid kivile (ukukivi) või ohvrinõusse (ukuvakk).
Uus!!: Eesti rahvausund ja Uku · Näe rohkem »
Vana eesti rahvausk
"Vana eesti rahvausk: Usundiloolisi esseid" on Eesti etnoloogi Ivar Paulsoni raamat eesti rahvausundist.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Vana eesti rahvausk · Näe rohkem »
Veehaldjad
Veehaldjas (ka vetevaim) on veekogu kaitsevaim.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Veehaldjad · Näe rohkem »
