Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Eesti taasiseseisvumine

Index Eesti taasiseseisvumine

Eesti taasiseseisvumine ehk Eesti iseseisvuse taastamine oli Eesti Vabariigi de facto taastamine 20. augustilil 1991 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega Eesti riiklikust iseseisvusest.

261 suhted: Ahtme kaevandus, Aidu karjäär, Ain Kaalep, Alliku (Saue), Andres Kollist, Andres Põldroo, Andres Taimla, AS Coca-Cola HBC Eesti, August 2011, Augustivalgus (telesaade), Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu, Üleminekuperiood (1990–1992), Ülo Kaevats, Ülo Uluots, Öölaulupidu, Õendusharidus, Õigeusu kirik Eestis, Õigusliku järjepidevuse põhimõte, Õpilasmalev, Bakteriaalsed kopsuinfektsioonid, Balti armastuslood, Balti Ühispank, Baltimaade armeenlased, Bernd Nielsen-Stokkeby, Bruno O'Ya, Carl Gustaf Ströhm, Carl Robert Jakobsoni tänav (Viljandi), Dvigateli tööstuspark, Edgar Savisaar, Edgar Savisaare valitsus, Eesti ajalugu (raamatusari), Eesti armeenlased, Eesti Ühiskond Saksa Liitvabariigis, Eesti õigusajalugu, Eesti dokumentaalfilmide loend, Eesti eksport, Eesti Energia, Eesti haldusjaotus, Eesti haridus- ja teadusminister, Eesti iseseisvumine, Eesti keraamika, Eesti maalikunst (1991–tänapäev), Eesti majandus, Eesti Merelaevandus, Eesti NSV advokaatide kolleegium, Eesti NSV haldusjaotus, Eesti NSV ministeeriumide loend, Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee, Eesti NSV Pioneeriorganisatsioon, Eesti NSV taluseadus, ..., Eesti põlevkivitööstus, Eesti põllumajandus, Eesti piirivalve ajalugu, Eesti presidendivalimised, Eesti rahandusminister, Eesti Raudtee erastamine, Eesti regionaalne areng, Eesti riigiametite loend, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti sõprade rahvusvaheline kokkutulek, Eesti Teadeteagentuur, Eesti tempelmargid, Eesti Vabariigi Eriteenistus, Eesti Vabariigi majanduspiir, Eesti venekeelne meedia, Eesti-Afganistani suhted, Eesti-Brasiilia suhted, Eesti-Hollandi suhted, Eesti-Iraani suhted, Eesti-Kanada suhted, Eesti-Läti piir, Eesti-Poola maavõistlused poksis, Eesti-Poola suhted, Eesti-Slovakkia suhted, Eesti-Soome maavõistlused poksis, Eesti-Venemaa piir, Eesti-Venemaa suhted, Eestimaa Rahvuste Ühendus, Eestirootsi keel, Enefit Kaevandused, Enn Tarto, Erik Udam, Erki Pütsep, Estonia kaevandus, Estron, Etnofuturism, Euroskeptitsism, Gustav Adolfi Gümnaasium, Gustav Naan, Haridus Tallinnas, Harri Lumi, Hotell Pallas, Humal (restoran), Ida malevkond, Illar Hallaste, Industriaalühiskond, Jaakko Kaurinkoski, Jaan Sarv (sordiaretaja), Jahu tänav, Jakobi tänav, Jalgrattasport olümpiamängudel, Järvamaa teenetemedal, Jüri Raidla, Juuru palvemaja, Kaarli puiestee, Kaitseliidu taasasutamine, Kalev (film), Kanuti aed, Karate, Karl Velts, Karla (Kose), Karula Vabadussõja mälestussammas, Kärdla palvela, Küüditamine, Keeleseadus, Keila, Keila lahing (1918), Keskpark, Kivilinna tänav, Kohtla kaevandus, Kommertskool, Korporatsioon Syringa, Korvpalliklubi Kalev, Kultuur ja Elu, Kunda linnapea, Kunst (kirjastus), Kuressaare Linnavalitsus, Laulev revolutsioon, Laulupidu, Lehte Hainsalu, Liivi Laht, Luunja vald, Maakond, Maapiirkondade probleemid, Maaturism, Maavanem, Magasini tänav, Mart Poom, Meediatööstus, Meistriliiga 1992, Mihhail Gorbatšov, Murati piiripunkt, Naapurivisa, Narva karjäär, Narva maantee (Tallinn), Narva-Jõesuu, Narva-Jõesuu sanatoorium, NATO, Nõukogude Eesti kirjandus, Nõukogude Liidu lagunemine, Nõukogude Liidu lagunemisel tekkinud ja taastatud riigid, Nõukogude okupatsioon Eestis, Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu, Omakirjastuslik tegevus Eestis, Omedu, Osmussaare kalmistu, Otepää, Ott Kool, Pagari tänav, Paldiski raudteejaam, Päästeauto, Päästekomando, Pärnu maantee, Pärnu mudaravila, Pöidlaküüt, Püha Jüri võitlus lohega, Pühavaimu 17, Põhja kompanii, Põhjala tehas, Põllumajandus, Pentti Irval, Pirita uus klooster, Politseiamet, Poola koridor (Tartu), Popmuusika, Poul Schlüter, Priiuse põlistumise päev, Purjetamine olümpiamängudel, Raadio Eestis, Raadio Kadi, Rakvere Linna Algkool, Rakvere Pauluse kirik, Rakvere Piiritusetehas AS, Rakvere Spordiselts Kalev, Ruuben Kaalep, Sakala keskus, Saku Õlletehas, Sõjaväeparaad, Seli mõis, Sergei Metlev, Seto Kongress, Siirdeühiskond, Sinéad O'Connor, Sindi Jumalailmumise kogudus, Sirgala karjäär, Smuuli, Soldina tänav, Sompa kaevandus, Soome Suursaatkond Tallinnas, Suurpea mereväebaas, Suurtüki tänav, Taasiseseisvumine, Tallinn, Tallinna ajalugu, Tallinna börs, Tallinna FC Norma, Tallinna FC TVMK, Tallinna hotellide loend, Tallinna Reaalkool, Tallinna tänav (Kuressaare), Tallinna tänav (Viljandi), Tallinna Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise instituut, Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskond, Tallinna–Narva maantee, Tallinna–Pärnu–Ikla maantee, Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee, Talurahvas, Tammiku kaevandus, Tarmo Vahter, Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut, Tartu Ülikooli geoloogia osakond, Tartu Kirjanduse Maja, Tartu muinsuskaitsepäevad, Tõnis Tatar, Tõnu Lauk, Tõnu Parming, Tõrva, Tõrva vald, Teenindus, Tempo (kaater), Tiit Made, Tiit Pruuli, Tiit Vähi, Toivo Kivistik, Toomas Karjahärm, Toompea tänav, Toompuiestee, Tori kirik, Tulumaks, Uno Piir, Vabaduse laul, Vabaduse laul (2011), Vabariigi Presidendi Kantselei, Valeri Zentsov, Valga, Väikeettevõte, Võhma lennuväli, Võru, Vene tänav, Venemaa eestlased, Viktor Palm, Viljandi vangla avavangla, Viru kaevandus, Vladislav Koržets, 1944, 1990. aastad, 1991, 1992. aasta Riigikogu valimised, 20. Augusti Klubi, 20. augusti mälestuskivi, 3. juuni. Laienda indeks (211 rohkem) »

Ahtme kaevandus

Ahtme kaevandus oli allmaakaevandus Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas, mis alustas tööd 1.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Ahtme kaevandus · Näe rohkem »

Aidu karjäär

Aidu karjäär Aidu karjäär oli Eesti Energia tütarettevõttele Enefit Kaevandused AS kuuluv 1974.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Aidu karjäär · Näe rohkem »

Ain Kaalep

Ain Kaalep (4. juuni 1926 Tartu – 9. juuni 2020 Tartu) oli eesti filoloog.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Ain Kaalep · Näe rohkem »

Alliku (Saue)

Alliku on küla Harju maakonnas Saue vallas.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Alliku (Saue) · Näe rohkem »

Andres Kollist

Andres Kollist esinemas Balti keti 30. aastapäeval Vabaduse väljakulFoto: Ave Maria Mõistlik, 23. august 2019 Andres Kollist kõnelemas avaliku omandi manifesti allakirjutamisel Rahvusraamatukogus, 19. oktoober 2017. Andres Kollist (sündinud 30. jaanuaril 1948 Tartus) on eesti keemik ja ühiskonnategelane.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Andres Kollist · Näe rohkem »

Andres Põldroo

Andres Põldroo (sündinud 26. märtsil 1954 Vigalas) on eesti kitarrist.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Andres Põldroo · Näe rohkem »

Andres Taimla

Andres Taimla (23. august 1947 Kuressaare – 3. jaanuar 2022) oli Eesti poliitik, ühiskonna- ja sporditegelane.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Andres Taimla · Näe rohkem »

AS Coca-Cola HBC Eesti

AS Coca-Cola Hellenic Bottling Company Eesti (varasem nimi: AS Eesti Coca-Cola Joogid) on Eestis 1992.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja AS Coca-Cola HBC Eesti · Näe rohkem »

August 2011

August 2011, kroonika 2011.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja August 2011 · Näe rohkem »

Augustivalgus (telesaade)

"Augustivalgus" oli Urmas Oti juhitud Eesti Televisiooni telesaatesari.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Augustivalgus (telesaade) · Näe rohkem »

Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu

Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu (lühend ÜEKN) on 1954.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu · Näe rohkem »

Üleminekuperiood (1990–1992)

Üleminekuperiood oli Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt 1990.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Üleminekuperiood (1990–1992) · Näe rohkem »

Ülo Kaevats

Ülo Kaevats (29. september 1947 Kaevatsi talu, Taguküla, Kassari – 30. jaanuar 2015) oli eesti riigimees ja filosoof, Eesti riigisekretär ja "Eesti entsüklopeedia" peatoimetaja.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Ülo Kaevats · Näe rohkem »

Ülo Uluots

Ülo Uluots (4. veebruar 1930 Jõhvi – 18. juuli 1997) oli eesti tootmisjuht, sõjaajaloolane ja poliitik.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Ülo Uluots · Näe rohkem »

Öölaulupidu

Öölaulupidu 1988. aastal Tartu tudengipäevade raames toimunud öölaulupidu 2015. aastal Tartu öölaulupidu Raadil 2017. aastal Öölaulupidu on õhtul ja öösel peetav laulupidu.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Öölaulupidu · Näe rohkem »

Õendusharidus

Õendusharidus on akadeemiline distsipliin, mis keskendub õdede kliiniliste oskuste ja teadmiste õpetamisele.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Õendusharidus · Näe rohkem »

Õigeusu kirik Eestis

Neeva vaga õigeusulise suurvürsti Aleksandri peakirik Tallinnas Pühtitsa Jumalaema Uinumise stauropegiaalse naiskloostri peakirik Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna katedraalkirik Tallinnas Õigeusu kirik Eestis on tegutsenud Eesti territooriumil sajandeid, õigeusu preestrid ja kogudused tegutsesid Eesti aladel juba alates 11.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Õigeusu kirik Eestis · Näe rohkem »

Õigusliku järjepidevuse põhimõte

Õigusliku järjepidevuse põhimõte ehk kontinuiteet on ajalooteaduses kasutatav mõiste, mis selgitab aegruumis toimunud järjepidevust kultuurilistes, keelelistes või etnilistes tunnustes.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Õigusliku järjepidevuse põhimõte · Näe rohkem »

Õpilasmalev

Õpilasmalev on koolinoortele (peamiselt suvist) tööpraktikat võimaldav organisatsioon, milles noortel on piiratud autonoomia.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Õpilasmalev · Näe rohkem »

Bakteriaalsed kopsuinfektsioonid

Bakteriaalsed kopsuinfektsioonid on bakterite tekitatud nakkushaigused kopsus.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Bakteriaalsed kopsuinfektsioonid · Näe rohkem »

Balti armastuslood

"Balti armastuslood" on 3 jaost (lühimängufilmist) koosnev filmikomplekt.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Balti armastuslood · Näe rohkem »

Balti Ühispank

AS Balti Ühispank (inglise keeles Union Baltic Bank, UBB) oli 1991–1993 Eestis tegutsenud krediidiasutus.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Balti Ühispank · Näe rohkem »

Baltimaade armeenlased

Baltimaade armeenlased on Eestis, Lätis ja Leedus elavad armeenlased.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Baltimaade armeenlased · Näe rohkem »

Bernd Nielsen-Stokkeby

Bernd Nielsen-Stokkeby (17. september 1920 Tallinn – 8. august 2008) oli saksa ajakirjanik ja kirjanik.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Bernd Nielsen-Stokkeby · Näe rohkem »

Bruno O'Ya

Bruno O'Ya (sünninimi Bruno Oja; 12. veebruar 1933 Tallinn – 9. oktoober 2002 Tartu) oli eesti-poola filminäitleja ja poplaulja.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Bruno O'Ya · Näe rohkem »

Carl Gustaf Ströhm

Karl Gustav Ströhm (8. märts 1930 Tallinn – 14. mai 2004 Viin, Austria) oli Saksamaa ajakirjanik.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Carl Gustaf Ströhm · Näe rohkem »

Carl Robert Jakobsoni tänav (Viljandi)

Elamu-veetorn C. R. Jakobsoni tänav 3 Sõbrapark C. R. Jakobsoni tänava ääres Carl Robert Jakobsoni tänav on tänav Viljandi kesklinnas.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Carl Robert Jakobsoni tänav (Viljandi) · Näe rohkem »

Dvigateli tööstuspark

Dvigateli tööstuspark on tööstuspark Tallinnas Lasnamäe linnaosas Suur-Sõjamäel.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Dvigateli tööstuspark · Näe rohkem »

Edgar Savisaar

Apollos esitlemas oma raamatu "Tõde Eestist" teist köidet Edgar Savisaar (31. mai 1950 Harku vangla, Harku vald – 29. detsember 2022 Tallinn) oli Eesti poliitik, Eesti NSV peaminister 1990–1991, peaministri kohusetäitja 1991–1992.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Edgar Savisaar · Näe rohkem »

Edgar Savisaare valitsus

Edgar Savisaare valitsus asus ametisse 3. aprillil 1990.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Edgar Savisaare valitsus · Näe rohkem »

Eesti ajalugu (raamatusari)

"Eesti ajalugu" on üldkäsitlus Eesti ajaloost, mis ilmub aastast 1935.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Eesti ajalugu (raamatusari) · Näe rohkem »

Eesti armeenlased

Armeenlased on Eesti üks vähemusrahvuseid.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Eesti armeenlased · Näe rohkem »

Eesti Ühiskond Saksa Liitvabariigis

Eesti Ühiskond Saksa Liitvabariigis (algne nimi Eesti Ühiskond Saksa Liiduvabariigis, lühend EÜSL) on Saksamaal elavaid väliseestlasi ühendav organisatsioon.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Eesti Ühiskond Saksa Liitvabariigis · Näe rohkem »

Eesti õigusajalugu

Eesti õigusajalugu on õigusajaloo areng praeguse Eesti alal.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Eesti õigusajalugu · Näe rohkem »

Eesti dokumentaalfilmide loend

Siin on loetletud kronoloogilises järjekorras Eestis valminud dokumentaalfilme.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Eesti dokumentaalfilmide loend · Näe rohkem »

Eesti eksport

Eesti eksport on Eestis toodetud kaupade või toodete turustamine väljaspool Eestit.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Eesti eksport · Näe rohkem »

Eesti Energia

Eesti Energia peahoone Tallinnas aadressil Lelle tänav 22 Eesti Energia Aktsiaselts on 1939.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Eesti Energia · Näe rohkem »

Eesti haldusjaotus

Eesti haldusjaotus on Eesti territooriumi jaotus maakondadeks, valdadeks ja linnadeks.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Eesti haldusjaotus · Näe rohkem »

Eesti haridus- ja teadusminister

Haridus- ja teadusminister on ametis Eesti Vabariigi haridus- ja teadusministeeriumis Eesti valitsuses.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Eesti haridus- ja teadusminister · Näe rohkem »

Eesti iseseisvumine

Eesti iseseisvumine oli poliitilistest ja sõjalistest sündmustest mõjutatud protsess peamiselt alates 1917.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Eesti iseseisvumine · Näe rohkem »

Eesti keraamika

Luule Kormašova "Põld" 1979, kõrgkuumuskeraamika. Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum Eesti keraamika all mõistetakse Eestis loodud keraamikat.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Eesti keraamika · Näe rohkem »

Eesti maalikunst (1991–tänapäev)

See artikkel annab ülevaate Eesti maalikunsti arengust alates Eesti taasiseseisvumisest.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Eesti maalikunst (1991–tänapäev) · Näe rohkem »

Eesti majandus

Eesti majandus on kõrge sissetulekuga turumajandus Euroopa Liidu siseturul.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Eesti majandus · Näe rohkem »

Eesti Merelaevandus

Eesti Merelaevandus (inglise keeles Estonian Shipping Company Ltd., lühend ESCO) oli aastal 1940 asutatud laevandusettevõte, mille viimane omanik alates 2001.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Eesti Merelaevandus · Näe rohkem »

Eesti NSV advokaatide kolleegium

Eesti NSV Advokaatide Kolleegium (Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Advokaatide Kolleegium; vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика коллегия адвокатов; aastatel 1953–1961 Eesti NSV Advokatuur) oli Eesti NSV-s 29.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Eesti NSV advokaatide kolleegium · Näe rohkem »

Eesti NSV haldusjaotus

Siin on loetletud Eesti NSV tegevusaja jooksul aastail 1940–1991 toimunud haldus- ja administratiivpiirkondade muudatused ning antud nende muudatuste põhjuste lühikirjeldus.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Eesti NSV haldusjaotus · Näe rohkem »

Eesti NSV ministeeriumide loend

Eesti NSV ministeeriumide loend on Eesti NSV-s tegutsenud rahvakomissariaatide ja ministeeriumide loend aastatest 1940–1990.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Eesti NSV ministeeriumide loend · Näe rohkem »

Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee

Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee oli Eesti NSV riigiasutus, mis tegeles Eesti NSV majanduse planeerimisega.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee · Näe rohkem »

Eesti NSV Pioneeriorganisatsioon

Eesti NSV Pioneeriorganisatsioon oli Eestis Nõukogude okupatsiooni ajal tegutsenud kommunistlik noorteorganisatsioon, mis kuulus V. I. Lenini nimelisse Üleliidulisse Pioneeriorganisatsiooni.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Eesti NSV Pioneeriorganisatsioon · Näe rohkem »

Eesti NSV taluseadus

Eesti NSV taluseadus oli Eesti NSV Ülemnõukogus 6.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Eesti NSV taluseadus · Näe rohkem »

Eesti põlevkivitööstus

Põhja-Eesti kukersiit https://panoviewer.toolforge.org/#Oil_shale_-_from_research_to_reality_04._Enefit280_plant_-_On_the_platform,_view_to_the_retort.jpg 360° vaade Enefit280 tehasele, mis töötleb 280 tonni põlevkivi tunnis Eesti põlevkivitööstus on üks Eesti mõjukamatest tööstusharudest, mis on tähtis nii riigi energeetika põhivarustajana kui ka otsese ja kaudse tööandjana (eelkõige Virumaal).

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Eesti põlevkivitööstus · Näe rohkem »

Eesti põllumajandus

Vilama taluühistu laudad Lambad Osmussaare kadastikus Põllumajandus on Eestis üks traditsioonilisi majandusharusid, millel pikka aega seisis kogu Eesti majandus.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Eesti põllumajandus · Näe rohkem »

Eesti piirivalve ajalugu

Eesti piirivalve ajalugu lühiülevaade Eesti piirivalve arengust, selle loomisest 1918.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Eesti piirivalve ajalugu · Näe rohkem »

Eesti presidendivalimised

Eesti presidendivalimised on toimunud ühe korra Eesti esimesel iseseisvusperioodil (1938. aastal) ning pärast Eesti taasiseseisvumist regulaarselt alates 1992.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Eesti presidendivalimised · Näe rohkem »

Eesti rahandusminister

Rahandusminister on Vabariigi Valitsusse kuuluv minister, kes juhib Rahandusministeeriumit.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Eesti rahandusminister · Näe rohkem »

Eesti Raudtee erastamine

Eesti Raudtee erastamine oli algatus erastada riigiettevõtte AS Eesti Raudtee enamusosalus (66%), mis keeruka protsessi käigus tehtud vigade tõttu paisus poliitiliseks skandaaliks.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Eesti Raudtee erastamine · Näe rohkem »

Eesti regionaalne areng

Eesti regionaalne areng on kirjeldus Eesti regionaalsest arengust läbi ajaloo, agraarühiskonnast kuni tänapäevani, liigendades Eesti regionaalarengu ajaloo etappidesse.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Eesti regionaalne areng · Näe rohkem »

Eesti riigiametite loend

Eesti riigiametid on Eestis Eesti Vabariigi ministeeriumist madalama staatusega riiklikud keskasutused.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Eesti riigiametite loend · Näe rohkem »

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Stockholmis (2008) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (lühend ERSO) on Tallinnas tegutsev sümfooniaorkester.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester · Näe rohkem »

Eesti sõprade rahvusvaheline kokkutulek

Eesti sõprade rahvusvaheline kokkutulek ehk Estonia's Friends International Meeting on president Toomas Hendrik Ilvese, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja suurettevõtja Margus Reinsalu ühisalgatus, millega soovitakse tänada ja tunnustada ärimehi, poliitikuid ja kultuuritegelasi, kelle tegevus ja nõuanded on aidanud Eestil areneda dünaamilise majanduse ja ärksa kultuurikeskkonnaga euroopalikuks riigiks.  Esimene Eesti sõprade rahvusvaheline kokkutulek toimus 18.–20.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Eesti sõprade rahvusvaheline kokkutulek · Näe rohkem »

Eesti Teadeteagentuur

Eesti Teadeteagentuur (lühend ETA) oli Eesti uudisteagentuur.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Eesti Teadeteagentuur · Näe rohkem »

Eesti tempelmargid

Eesti tempelmargid anti välja tempelmaksu seaduses ettenähtud tempelmaksu tasumiseks dokumentidele pealekleepimise teel.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Eesti tempelmargid · Näe rohkem »

Eesti Vabariigi Eriteenistus

Eesti Vabariigi Eriteenistus oli Eesti Politseiameti alluvuses ja hiljem siseministri valitsemisalas tegutsenud riigiasutus.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Eesti Vabariigi Eriteenistus · Näe rohkem »

Eesti Vabariigi majanduspiir

Eesti Vabariigi majanduspiir oli Eesti iseseisvuse taastamisel Üleminekuperioodil (1990–1992) Eesti siseturu kaitseks kehtestatud kontrollpunktide süsteem.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Eesti Vabariigi majanduspiir · Näe rohkem »

Eesti venekeelne meedia

Eesti venekeelse meedia hulka loetakse Eesti venekeelsed uudistesaated ja -portaalid, ajalehed, ajakirjad ning televisiooni- ja raadiokanalid ja -saated.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Eesti venekeelne meedia · Näe rohkem »

Eesti-Afganistani suhted

Eesti-Afganistani suhted on kahepoolsed suhted Eesti ja Afganistani vahel.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Eesti-Afganistani suhted · Näe rohkem »

Eesti-Brasiilia suhted

Eesti-Brasiilia suhted on kahepoolsed suhted Eesti ja Brasiilia vahel.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Eesti-Brasiilia suhted · Näe rohkem »

Eesti-Hollandi suhted

Eesti ja Hollandi kaardil Eesti-Hollandi suhted on kahepoolsed suhted Eesti ja Hollandi vahel.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Eesti-Hollandi suhted · Näe rohkem »

Eesti-Iraani suhted

Eesti-Iraani suhted on kahepoolsed suhted Eesti ja Iraani vahel.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Eesti-Iraani suhted · Näe rohkem »

Eesti-Kanada suhted

Eesti-Kanada suhted on kahepoolsed suhted Eesti ja Kanada vahel.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Eesti-Kanada suhted · Näe rohkem »

Eesti-Läti piir

Eesti kaart, kust on näha Eesti-Läti piir Piiripost Heinaste (läti Ainaži) juures Eesti-Läti piir on Eesti ja Läti vaheline riigipiir, mille pikkus on 339 km.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Eesti-Läti piir · Näe rohkem »

Eesti-Poola maavõistlused poksis

Eesti–Poola maavõistlusi poksis peeti 1938.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Eesti-Poola maavõistlused poksis · Näe rohkem »

Eesti-Poola suhted

Eesti saatkonnahoone Varssavis Eesti-Poola suhted on kahepoolsed suhted Eesti ja Poola vahel.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Eesti-Poola suhted · Näe rohkem »

Eesti-Slovakkia suhted

Eesti-Slovakkia suhted on kahepoolsed suhted Eesti ja Slovakkia vahel.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Eesti-Slovakkia suhted · Näe rohkem »

Eesti-Soome maavõistlused poksis

Eesti ja Soome maavõistlusi poksis peeti aastatel 1926–1938 ja uuesti alates 1994.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Eesti-Soome maavõistlused poksis · Näe rohkem »

Eesti-Venemaa piir

Eesti-Venemaa piir (ka Eesti-Vene piir) on Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline ajutine kontrolljoon.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Eesti-Venemaa piir · Näe rohkem »

Eesti-Venemaa suhted

480x480px Eesti-Venemaa suhted on Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni kahepoolsed rahvusvahelised suhted.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Eesti-Venemaa suhted · Näe rohkem »

Eestimaa Rahvuste Ühendus

Eestimaa Rahvuste Ühendus (ebatäpselt Eestimaa Rahvaste Ühendus, lühend ERÜ) on aastal 1988 esimesel Eestimaa Rahvuste Foorumil asutatud organisatsioon.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Eestimaa Rahvuste Ühendus · Näe rohkem »

Eestirootsi keel

1930. aastatel välja antud rootsikeelne Eesti loode- ja lääneranniku kaart Maria Murman (9. märts 1911 Broas-gården, Sviby, Vormsi – 3. veebruar 2004 Hullo hooldekodu, Vormsi), neiupõlvenimega Appelblom, mängib laupäeval, 14. augustil 1993 oma kodusaarel Vormsil kannelt ja laulab oma väikest klassikalist meloodiat "''Du hemmets jord''" ("''Mu kodupaik''"). Pilt on tehtud Söderby külas Vormsil, kus ta elas suurema osa oma elust. Eestirootslased Pakri saartelt, kes evakueeriti 1940. aasta sügisel Rootsi. Eestirootsi keel ehk rannarootsi keel (ka rannarootslaste keel; rootsi keeles estlandssvenska) on Eestis keskajast kuni 1944.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Eestirootsi keel · Näe rohkem »

Enefit Kaevandused

Enefit Kaevandused AS oli Eesti ettevõte, mis tegeles Ida-Virumaal põlevkivi kaevandamise ja veoga.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Enefit Kaevandused · Näe rohkem »

Enn Tarto

Enn Tarto (2007) Enn Tarto andmas intervjuud Eesti Vabariigi 95. aastapäeva puhul Tartu tähetorni juures 24. veebruaril 2013 Enn Tarto (25. september 1938 Tartu – 18. juuli 2021 Tartu) oli Eesti poliitik ja vabadusvõitleja, üks aktiivsemaid Eesti Vabariigi taastamise eest võitlejaid, üks Balti apelli koostajaid ja allkirjastajaid.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Enn Tarto · Näe rohkem »

Erik Udam

Erik Udam (10. juuli 1938 – 6. veebruar 1990) oli Eesti vabadusvõitleja, elektriinsener ja maadleja.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Erik Udam · Näe rohkem »

Erki Pütsep

Erki Pütsep, 2008 Erki Pütsep (sündinud 25. mail 1976 Jõgeval) on endine Eesti elukutseline jalgrattur ning praegune jalgrattaspordi treener.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Erki Pütsep · Näe rohkem »

Estonia kaevandus

Välitööd Estonia maa-aluses põlevkivikarjääris Kaevandust tähistav kivi 1997. aastal kasutusele võetud settebasseini nr 4 juures Välitööd Estonia maa-aluses põlevkivikarjääris põlevkivikihtide läbilõike varieeruva mineraloogilise ja keemilise koostise ning struktuuri määramiseks Estonia kaevandus on Eesti Energia tütarettevõttele Enefit Kaevandused AS kuuluv 1972.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Estonia kaevandus · Näe rohkem »

Estron

Estron oli Eesti elektroonikaettevõte, mis asutati 1968.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Estron · Näe rohkem »

Etnofuturism

Etnofuturism on soome-ugri kirjandus- ja kunstivool, mis sündis pärast NSV Liidu lagunemist ja Eesti taasiseseisvumist.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Etnofuturism · Näe rohkem »

Euroskeptitsism

Euroskeptitsism on kriitiline suhtumine Euroopa Liidusse ja vastumeelsus Euroopa tiheda integratsiooni suhtes.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Euroskeptitsism · Näe rohkem »

Gustav Adolfi Gümnaasium

Gustav Adolfi Gümnaasium Gustav Adolfi Gümnaasium (lühend GAG) on üldhariduskool Tallinnas.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Gustav Adolfi Gümnaasium · Näe rohkem »

Gustav Naan

Gustav Naan (17. mai 1919 Vladivostok – 12. jaanuar 1994 Tallinn) oli eesti kosmoloog ja filosoof.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Gustav Naan · Näe rohkem »

Haridus Tallinnas

Tallinnas on õppetööga tegeletud alates 13. sajandist.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Haridus Tallinnas · Näe rohkem »

Harri Lumi

Harri Lumi 1988. aastal Harri Lumi (sündinud 7. veebruaril 1933 Tallinnas) on Eesti ettevõtja ja endine Tallinna Linna RSN Täitevkomitee esimees (1984–1990).

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Harri Lumi · Näe rohkem »

Hotell Pallas

Hotell Pallas on hotell Tartus aadressil Riia 4.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Hotell Pallas · Näe rohkem »

Humal (restoran)

Humal oli Tartu kesklinnas Nõukogude ajal ja mõnda aega pärast Eesti taasiseseisvumist tegutsenud õllerestoran.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Humal (restoran) · Näe rohkem »

Ida malevkond

Ida malevkond oli Kaitseliidu Tallinna maleva territoriaalne malevkond 1926–1940 ja pärast taasiseseisvumist 2004.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Ida malevkond · Näe rohkem »

Illar Hallaste

Illar Hallaste 1988. aastal Illar Hallaste (6. mai 1959 Kohtla-Järve – 27. oktoober 2012 Tallinn) oli eesti vaimulik, poliitik, jurist ja ettevõtja.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Illar Hallaste · Näe rohkem »

Industriaalühiskond

Industriaalühiskond ehk tööstusühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Industriaalühiskond · Näe rohkem »

Jaakko Kaurinkoski

Jaakko Erik Kaurinkoski (25. juuli 1934 – 25. juuli 1998 Budapest) oli soome ajakirjanik ja diplomaat.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Jaakko Kaurinkoski · Näe rohkem »

Jaan Sarv (sordiaretaja)

Jaan-Magnus Sarv (7. aprill 1922 Tartu – 10. september 1991 Jõgeva) oli eesti põllumajandusteadlane.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Jaan Sarv (sordiaretaja) · Näe rohkem »

Jahu tänav

Jahu tänav on tänav Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kalamaja asumis.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Jahu tänav · Näe rohkem »

Jakobi tänav

Jakobi tänav pubi Krooks juures Jakobi tänav 54 Jakobi tänav (saksa keeles Jakobstraße) on tänav Tartu kesklinnas.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Jakobi tänav · Näe rohkem »

Jalgrattasport olümpiamängudel

Olümpiarõngad Jalgrattasport Jalgrattasõit on kuulunud olümpiamängude programmi kõigil suveolümpiamängudel alates nüüdisaegse olümpialiikumise sünnist 1896. aasta suveolümpiamängudel Ateenas, kus peeti maantee grupisõit ja viis ala trekisõidus.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Jalgrattasport olümpiamängudel · Näe rohkem »

Järvamaa teenetemedal

Järvamaa teenetemedal on Järva maakonna autasu (teenetemedal).

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Järvamaa teenetemedal · Näe rohkem »

Jüri Raidla

Jüri Raidla (sündinud 2. juulil 1957 Lääneranna vallas Pärnumaal) on eesti õigus- ja riigiteadlaneEesti teaduse biograafiline leksikon, 3.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Jüri Raidla · Näe rohkem »

Juuru palvemaja

Juuru palvemaja on EEVK palvemaja Rapla maakonnas Juuru vallas Juuru alevikus.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Juuru palvemaja · Näe rohkem »

Kaarli puiestee

Kaarli puiestee on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Tõnismäe ja Vanalinna asumis.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Kaarli puiestee · Näe rohkem »

Kaitseliidu taasasutamine

Kaitseliidu taasasutamise rahvakoosolek korraldati 17.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Kaitseliidu taasasutamine · Näe rohkem »

Kalev (film)

"Kalev" on tõsielulistel sündmustel põhinev 2022.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Kalev (film) · Näe rohkem »

Kanuti aed

Kanuti aed Kanutiaia Noortemaja "Poisid vihmavarjuga" Kanuti aed on haljasala Tallinnas Kesklinna linnaosas Mere puiestee, Inseneri, Aia ja Kanuti tänava vahelisel alal, endise Väikese Rannavärava bastioni ja Kalev Spa juures, aadressiga Mere puiestee 5.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Kanuti aed · Näe rohkem »

Karate

"Karatedō" Jaapani kalligraafilises kirjas Karate ehk karate-dō (jaapani keeles 空手道 sõnadest 空 kara 'tühi', 手 te 'käsi' ja sõnaosast 道 dō 'kunst, tee') on Okinawa päritolu võitluskunst.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Karate · Näe rohkem »

Karl Velts

Karl Velts (30. november 1917 Petrogradi kubermang Gattšina rajoon – 9. märts 2012 Maardu) oli teises maailmasõjas Nõukogude poolel sõdinud veteranide keskorganisatsiooni juht Eestis.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Karl Velts · Näe rohkem »

Karla (Kose)

Karla on küla Harju maakonna Kose vallas.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Karla (Kose) · Näe rohkem »

Karula Vabadussõja mälestussammas

Karula Vabadussõja mälestussammas on Vabadussõjas langenute mälestusmärk, mis asub Lüllemäe külas Karula vallas Valga maakonnas.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Karula Vabadussõja mälestussammas · Näe rohkem »

Kärdla palvela

Kärdla baptistikoguduse palvela Kärdla palvela on Hiiu maakonnas Kärdlas aadressil Kabeli tänav 3 asuv baptistide palvela.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Kärdla palvela · Näe rohkem »

Küüditamine

Küüditatute mälestuskivi Paldiski raudteejaamahoone ees Küüditamine (ka deporteerimine, deportatsioon) on inimeste sunniviisiline ümberasustamine.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Küüditamine · Näe rohkem »

Keeleseadus

Keeleseadus (lühend KeeleS) on Eesti Vabariigi seadus, mille eesmärk on arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt, tagada eesti keele kasutamine peamise suhtluskeelena kõikides avaliku elu valdkondades ning reguleerida võõrkeelte kasutamise tingimusi ametiasutustes.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Keeleseadus · Näe rohkem »

Keila

Keila on linn ja omavalitsusüksus Harju maakonna lääneosas Keila jõe ääres, Tallinnast 25 km edelas.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Keila · Näe rohkem »

Keila lahing (1918)

Keila lahing oli 23.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Keila lahing (1918) · Näe rohkem »

Keskpark

Kepikõndijad Tartu linna tervisepäeval Keskpargis septembris 2012 Keskpark (ka Kaubahoovi park) on linnaarhitekt Arnold Matteuse juhtimisel loodud regulaarpark Tartu kesklinnas.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Keskpark · Näe rohkem »

Kivilinna tänav

Kivilinna tänav (aastatel 1983–2023 Ancis Daumani tänav) on tänav Narvas Pähklimäe linnaosas.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Kivilinna tänav · Näe rohkem »

Kohtla kaevandus

Kohtla kaevandus oli põlevkivikaevandus Viru maakonnas Kohtla-Nõmmel.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Kohtla kaevandus · Näe rohkem »

Kommertskool

Kommertskool ehk kommertsgümnaasium on keskastme õppeasutus, kus õpetatakse üld- ja majandusaineid, andes lõpetajale vastava erihariduse.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Kommertskool · Näe rohkem »

Korporatsioon Syringa

Korporatsioon Syringa (korp! Syringa) oli 7. aprillil 1990 Tallinnas asutatud akadeemiline organisatsioon; asutatud veel Nõukogude Eestis, olles esimene naiskorporatsioon, mis loodud Eesti iseseisvuse taastamise perioodist alates.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Korporatsioon Syringa · Näe rohkem »

Korvpalliklubi Kalev

Korvpalliklubi Kalev (hiljem Tallinna Kalev) oli 1920.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Korvpalliklubi Kalev · Näe rohkem »

Kultuur ja Elu

Kultuur ja Elu (kuni 1959. aastani Kultuuritöötaja) on Eesti ajakiri, mis ilmub aastast 1958.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Kultuur ja Elu · Näe rohkem »

Kunda linnapea

Kunda linnapea oli Kunda linna ja linnavalitsuse juht.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Kunda linnapea · Näe rohkem »

Kunst (kirjastus)

Kunst oli kirjastamisega tegelev Eesti ettevõte, mis loodi 1957.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Kunst (kirjastus) · Näe rohkem »

Kuressaare Linnavalitsus

Kuressaare Linnavalitsus oli Saare maakonna Kuressaare linna täidesaatev võimuorgan (linnavalitsus) enne 2017. aasta haldusreformi.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Kuressaare Linnavalitsus · Näe rohkem »

Laulev revolutsioon

Pika Hermanni torni 24. veebruaril 1989. Jaan Künnapi foto Laulev revolutsioon hõlmab aastail 1987–1991 Eestis, Lätis ja Leedus toimunud ühiskondlik-poliitilisi sündmusi, mis kaasnesid NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatšovi algatatud uuenduspoliitika (perestroika) ja avalikustamisega (glasnost) Nõukogude Liidus.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Laulev revolutsioon · Näe rohkem »

Laulupidu

Laulukaare alune XXV üldlaulupeol XXV üldlaulupeo kuulajad Läti 2008. aasta laulupidu Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja orkestrid.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Laulupidu · Näe rohkem »

Lehte Hainsalu

Lehte Hainsalu 2018. aastal. Foto: Aldo Luud Lehte Hainsalu (aastast 1959 Sööt; sündinud 31. oktoobril 1938 Haaslava vallas Tartumaal) on Eesti kirjanik ja poliitik.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Lehte Hainsalu · Näe rohkem »

Liivi Laht

Liivi Laht valuutapoena 1991. a Liivi Laht oli Eestis kasutusel olnud ja hiljem välismaale edasi müüdud KP-2 tüüpi katamaraan-reisilaev.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Liivi Laht · Näe rohkem »

Luunja vald

Luunja vald on omavalitsusüksus Tartu maakonna idaosas, täpsemalt Eesti 2.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Luunja vald · Näe rohkem »

Maakond

Eestis on maakond 1. järgu haldusüksuse tüüp.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Maakond · Näe rohkem »

Maapiirkondade probleemid

Maapiirkondade probleemid (inglise keeles countryside problems) ja maaelu areng on saanud Euroopa Liidu liikmesriikides varasemast tähtsamaks.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Maapiirkondade probleemid · Näe rohkem »

Maaturism

Kakerdaja rabas Maaturism (ingl rural tourism) on turismi liik, mille korral külastavad turistid puhkamiseks ja reisimiseks maapiirkondi.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Maaturism · Näe rohkem »

Maavanem

Maavanem on riigi esindaja 1. järgu haldusüksuses mitmes riigis.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Maavanem · Näe rohkem »

Magasini tänav

Magasini tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosa Veerenni asumis.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Magasini tänav · Näe rohkem »

Mart Poom

Mart Poom (sündinud 3. veebruaril 1972 Tallinnas) on endine eesti jalgpallur (väravavaht).

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Mart Poom · Näe rohkem »

Meediatööstus

Meediatööstus on majandusharu, kus tegeletakse uudiste, reklaamide ja meelelahutuse tootmise, edastamise ja müümisega rahvamassidele mitut tüüpi meediakanalite kaudu.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Meediatööstus · Näe rohkem »

Meistriliiga 1992

Meistriliiga 1992 võitis ja tuli seega 1992.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Meistriliiga 1992 · Näe rohkem »

Mihhail Gorbatšov

Mihhail Gorbatšov (vene keeles Михаил Сергеевич Горбачёв Mihhail Sergejevitš Gorbatšov; 2. märts 1931 Privolnoje, Põhja-Kaukaasia krai (praegu Stavropoli krai) NSV Liit – 30. august 2022 Moskva, Venemaa) oli Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik ja ühiskonnategelane, Nõukogude Liidu viimane riigipea.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Mihhail Gorbatšov · Näe rohkem »

Murati piiripunkt

Murati piiripunkt oli piiripunkt Riia-Pihkva maanteel Võru maakonnas Eesti-Läti piiril.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Murati piiripunkt · Näe rohkem »

Naapurivisa

"Naapurivisal" osalejad 1966 "Naapurivisa" oli aastatel 1966–1970 toimunud telesaade-mälumäng, kus omavahel võistlesid Eesti NSV ja Soome meeskond.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Naapurivisa · Näe rohkem »

Narva karjäär

Narva karjäär on Eesti Energia tütarettevõttele Enefit Kaevandused AS kuuluv 1970.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Narva karjäär · Näe rohkem »

Narva maantee (Tallinn)

Narva maantee on üks Tallinna peamagistraaltänavaid.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Narva maantee (Tallinn) · Näe rohkem »

Narva-Jõesuu

Narva-Jõesuu (saksa keeles varem Hungerburg, Narwa-Mündung; vene keeles varem Гунгербург, Усть-Нарoва) on linnasisene linn Ida-Viru maakonnas omavalitsuslikus Narva-Jõesuu linnas.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Narva-Jõesuu · Näe rohkem »

Narva-Jõesuu sanatoorium

Sanatooriumi peahoone eenduv ümarveranda Narva-Jõesuu sanatoorium (varem kolhoosidevaheline sanatoorium "Narva-Jõesuu"), ametlikult Narva-Jõesuu Medical SPA, on sanatoorium ja spaahotell Ida-Virumaal Narva-Jõesuus aadressil Aia tänav 3.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Narva-Jõesuu sanatoorium · Näe rohkem »

NATO

NATO liikmesriigid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (inglise keeles North Atlantic Treaty Organization (NATO), prantsuse keeles Organisation du traité de l'Atlantique nord (OTAN)) on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja NATO · Näe rohkem »

Nõukogude Eesti kirjandus

Nõukogude Eesti kirjandus on Eesti kirjandus, mis on loodud Eestis Nõukogude okupatsiooni ajal, 1940 (1945) kuni ligikaudu 1990.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Nõukogude Eesti kirjandus · Näe rohkem »

Nõukogude Liidu lagunemine

Nõukogude Liidu lagunemine jõustus NSV Liidu Ülemnõukogu ülemkoja, NSV Liidu Ülemnõukogu Vabariikide Nõukogu deklaratsiooniga nr 142-H 26. detsembril 1991.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Nõukogude Liidu lagunemine · Näe rohkem »

Nõukogude Liidu lagunemisel tekkinud ja taastatud riigid

Endised Nõukogude Liidu liiduvabariigid SRÜ riigid aastal 2016 Nõukogude Liidu lagunemisel tekkinud ja taastatud riigid (ka postsovetlikud riigid; ka endised Nõukogude Liidu liiduvabariigid) on 1991.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Nõukogude Liidu lagunemisel tekkinud ja taastatud riigid · Näe rohkem »

Nõukogude okupatsioon Eestis

Nõukogude okupatsioon Eestis ehk Vene okupatsioon oli aastatel 1918–1919, 1940–1941 ja 1944–1991 toimunud Eesti Vabariigi territooriumi okupeerimine Nõukogude Venemaa ning hiljem Nõukogude Liidu poolt.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Nõukogude okupatsioon Eestis · Näe rohkem »

Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu

Püsinäitus "Vabadusel ei ole piire" Püsinäitus "Vabadusel ei ole piire" Vabamu (täisnimega Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu, endise nimega Okupatsioonide muuseum) on muuseum Tallinnas aadressil Toompea tänav 8.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu · Näe rohkem »

Omakirjastuslik tegevus Eestis

Sellist kirjandust paljundati läbi kopeerpaberi kirjutusmasinal ja maksimaalse arvu koopiate saamiseks kasutati võimalikult õhukest paberit Nõukogude inimõiguslased USA presidendi vastuvõtul Omakirjastuslik tegevus (vene keeles самиздат samizdat) oli Eestis eeskätt 1960. aastatest kuni 1980. aastate lõpuni toimunud võimudest sõltumatu kirjalik eneseväljendamine ja kirjastustegevus; üks osa intellektuaalsest vastupanust.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Omakirjastuslik tegevus Eestis · Näe rohkem »

Omedu

Omedu jõgi suubumas Peipsi järve, 2011. Omedu (varem ka Omedo, Kodavere murrakus Õmedu; Omeda) on küla Jõgeva maakonnas Mustvee vallas.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Omedu · Näe rohkem »

Osmussaare kalmistu

Osmussaare kabel ja kalmistu 2015. aastal Mälestuskivid saarel elanud peredele Osmussaare hävitatud kiriku taastatav kellatorn ja mälestuskalmistu Osmussaare kalmistu on Lääne-Nigula vallas Osmussaare külas asuv ajalooline kalmistu.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Osmussaare kalmistu · Näe rohkem »

Otepää

Otepää (varem Nuustaku) on linn Valga maakonnas Otepää kõrgustikul.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Otepää · Näe rohkem »

Ott Kool

Otto Kool (12. november 1930 Kunda vald, Toolse küla – 28. august 2000) oli eesti ajakirjanik ja kirjanik.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Ott Kool · Näe rohkem »

Pagari tänav

Vaade Pagari tänava hoonetele Oleviste kiriku vaateplatvormilt Pagari tänav Pagari tänav on tänav Tallinna vanalinnas Pika tänava ja Laia tänava vahel.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Pagari tänav · Näe rohkem »

Paldiski raudteejaam

Paldiski raudteejaam on raudteejaam Harju maakonnas Paldiskis.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Paldiski raudteejaam · Näe rohkem »

Päästeauto

Põhiauto Eestis. Lõuna-Eesti Päästekeskuse auto Päästeauto (ka tuletõrjeauto) on auto, mis on mõeldud päästetööde tegemiseks.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Päästeauto · Näe rohkem »

Päästekomando

Päästekomando on üldnimetus, mis kirjeldab kuskil baseeruvat Päästeameti päästeüksust.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Päästekomando · Näe rohkem »

Pärnu maantee

Viru ring ja vaade Pärnu maanteele Tallinna kesklinnas Pärnu maantee algus, 1996 Vaade üle Pärnu maantee Eesti Draamateatri hoonele Pärnu mnt 5 Pärnu maantee on kohalik tee (tänav) Tallinnas.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Pärnu maantee · Näe rohkem »

Pärnu mudaravila

Pärnu mudaravila on Pärnus asuv uusklassitsistlik hoone, kus tegutseb spaahotell.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Pärnu mudaravila · Näe rohkem »

Pöidlaküüt

Pöidlaküüdiks nimetatakse tee ääres sõidukite peale hääletamist ehk (üldreeglina tasuta) küüdi palumist.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Pöidlaküüt · Näe rohkem »

Püha Jüri võitlus lohega

Ratsamonument "Püha Jüri võitlus lohega" (2012) "Püha Jüri võitlus lohega" (ka Püha Jüri monument) on Mati Karmini skulptuur (ratsamonument), mis asub Pärnu maakonnas Tori kiriku juures.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Püha Jüri võitlus lohega · Näe rohkem »

Pühavaimu 17

Pühavaimu 17 on hoonekompleks Pärnus aadressil Pühavaimu tänav 17.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Pühavaimu 17 · Näe rohkem »

Põhja kompanii

Põhja üksikkompanii on Kaitseliidu Tallinna maleva territoriaalne üksus, mille vastutusalaks on Põhja-Tallinna piirkond.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Põhja kompanii · Näe rohkem »

Põhjala tehas

Vaade 1913. aastal ehitatud ja alates 2007. aastast muinsuskaitse all olevatele angaaridele Eesti Kummitööstus O/Ü Põhjala oli aastatel 1924–1998 Kopli poolsaarel tegutsenud tööstusettevõte.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Põhjala tehas · Näe rohkem »

Põllumajandus

Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Põllumajandus · Näe rohkem »

Pentti Irval

Pentti Irval (29. oktoober 1958 Rakvere – 14. september 2005) oli eesti loomaarst.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Pentti Irval · Näe rohkem »

Pirita uus klooster

Pirita kloostri uus hoonestus vana kloostri põhjaküljel, veebruar 2009. Pirita klooster (ametlikult Pühima Päästja Püha Birgitta Ordu Klooster Pirital) on katoliku kiriku nunnaklooster Tallinnas Pirital, aadressil Merivälja tee 18.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Pirita uus klooster · Näe rohkem »

Politseiamet

Politseiamet oli aastatel 1991–2009 Eesti politsei keskasutus.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Politseiamet · Näe rohkem »

Poola koridor (Tartu)

Poola koridoriks ristisid Tartu irvhambad ajaloolise Poola koridori eeskujul kitsa vahekäigu Marksu maja ja Poola restaureerijate ehitusplatsi piirava plankaia vahel Ülikooli tänaval.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Poola koridor (Tartu) · Näe rohkem »

Popmuusika

Popmuusikalugu Magic esitajatelt Rudy Mancuso ja Maia Mitchell Popmuusika (inglise keeles popular music, pop music, ka pop-rock) on 1960.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Popmuusika · Näe rohkem »

Poul Schlüter

Poul Schlüter (2005) Poul Holmskov Schlüter (3. aprill 1929 Tønder – 27. mai 2021) oli Taani poliitik.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Poul Schlüter · Näe rohkem »

Priiuse põlistumise päev

Priiuse põlistumise päev oli tähtpäev 27. märtsil 2013, mil tähistati tõsiasja, et sel päeval oli iseseisvusaeg alates Eesti Vabariigi taastamisest 20. augustil 1991 kestnud kauem kui esimene iseseisvusaeg aastatel 1918–1940.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Priiuse põlistumise päev · Näe rohkem »

Purjetamine olümpiamängudel

Olümpiarõngad Purjetamine Purjetamine on olnud üks suveolümpiamängude alasid alates esimestest olümpiamängudest, mis pidi toimuma Kreekas Ateenas 1896. aastal.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Purjetamine olümpiamängudel · Näe rohkem »

Raadio Eestis

Raadio Eestis sai alguse 21. oktoobril 1918, kui raadioside organiseerimiseks moodustati Tallinna sadamas asunud Balti laevastiku sädetelegraafijaama baasil Eesti Kaitseministeeriumi mere- ja lennuväe Tallinna Traadita Telegraafijaam.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Raadio Eestis · Näe rohkem »

Raadio Kadi

Raadio Kadi on Eesti regionaalne raadiojaam, mis tegutseb alates 1992.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Raadio Kadi · Näe rohkem »

Rakvere Linna Algkool

Rakvere Linna Algkool oli Rakvere linnas Lääne-Virumaal tegutsev lasteaed-algkool.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Rakvere Linna Algkool · Näe rohkem »

Rakvere Pauluse kirik

Pauluse kirik Rakvere Pauluse kirik on endine kirik Rakvere linnas.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Rakvere Pauluse kirik · Näe rohkem »

Rakvere Piiritusetehas AS

AS Rakvere Piiritustehas oli Eesti piiritusetootmisettevõte, mis tegutses Rakveres 19.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Rakvere Piiritusetehas AS · Näe rohkem »

Rakvere Spordiselts Kalev

Rakvere Spordiselts Kalev on Rakveres tegutsev spordiselts.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Rakvere Spordiselts Kalev · Näe rohkem »

Ruuben Kaalep

Ruuben Kaalep (sünninimi Ruuben Saal; sündinud 21. septembril 1993 Tallinnas) on eesti poliitik ja luuletaja.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Ruuben Kaalep · Näe rohkem »

Sakala keskus

Sakala keskus 2006. aastal Sakala keskuse lammutamine 2007. aastal Sakala keskus (rahvasuus ka Karla katedraal või Pühavaino kirik tolleaegse EKP Keskkomitee esimese sekretäri Karl Vaino järgi, ka leniniitlaste klooster) oli 1985.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Sakala keskus · Näe rohkem »

Saku Õlletehas

Saku Õlletehase AS on Sakus asuv Eesti õlle- ja joogitootja.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Saku Õlletehas · Näe rohkem »

Sõjaväeparaad

Sõjaväeparaad on rivikorras liikuvate sõjaväelaste ja sõjatehnika liikumine/ülevaatus, mida kasutatakse näiteks mingi sündmuse tähistamiseks, territooriumi elanike ühtekuuluvustunde tugevdamiseks jne.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Sõjaväeparaad · Näe rohkem »

Seli mõis

Mõisa peahoone Seli mõis (saksa keeles Sellie) oli mõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Seli mõis · Näe rohkem »

Sergei Metlev

pisi Sergei Metlev (sündinud 20. augustil 1991 Tallinnas) on Eesti ühiskonnategelane.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Sergei Metlev · Näe rohkem »

Seto Kongress

Seto Kongress (eesti kirjakeeles Setu Kongress) on setude üritus, kus setud arutavad Setumaaga seotud kultuurilisi, majanduslikke ja poliitilisi küsimusi ning valivad oma esinduskogu – Vanemate Kogu.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Seto Kongress · Näe rohkem »

Siirdeühiskond

Siirdeühiskond ehk siirdeperiood on ühiskonna arengu etapp, mille käigus üks võim ja suhted asendatakse teisega, nt diktaatorlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatlikega.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Siirdeühiskond · Näe rohkem »

Sinéad O'Connor

Shuhada' Sadaqat või Magda Davitt (sünninimega Sinéad Marie Bernadette O'Connor; hääldus: //; 8. detsember 1966 Dublin – 26. juuli 2023 London) oli iiri laulja ja laulukirjutaja.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Sinéad O'Connor · Näe rohkem »

Sindi Jumalailmumise kogudus

Sindi Jumalailmumise kogudus on õigeusu kogudus, mis tegutseb Pärnu maakonnas Sindis.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Sindi Jumalailmumise kogudus · Näe rohkem »

Sirgala karjäär

Sirgala karjäär (ka Sirgala põlevkivikarjäär) on ASi Enefit Kaevandused pealmaakaevandus Narva-Jõesuu linnas.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Sirgala karjäär · Näe rohkem »

Smuuli

Tooma kauplus Kuressaares asub Juhan Smuuli 1Foto: Ave Maria Mõistlik, 5. september 2009 Smuuli (lühend SM) on Kuressaare linnaosa.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Smuuli · Näe rohkem »

Soldina tänav

Soldina tänav (aastatel 1974–2023 Albert-August Tiimanni tänav) on tänav Narvas Soldina linnaosas.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Soldina tänav · Näe rohkem »

Sompa kaevandus

Sompa kaevanduse peahoone, 2014 Sompa kaevandus oli põlevkivikaevandus Ida-Virumaal Kohtla-Järve Sompa linnaosa juures.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Sompa kaevandus · Näe rohkem »

Soome Suursaatkond Tallinnas

Soome Suursaatkonna hoone Tallinnas (2010) Soome Suursaatkond Tallinnas on Soome diplomaatiline esindus Eestis.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Soome Suursaatkond Tallinnas · Näe rohkem »

Suurpea mereväebaas

Suurpea mereväebaasi koosseisus olnud betoonstend Hara lahe läänerannikul Suurpea mereväebaas oli Eesti NSV ajal Hara lahel ja rannikul olnud Nõukogude Liidu mereväe baas (alates 12. juunist 1955 venekeelse tunnusega в/ч 53083), mille staap asus Suurpea külas Pärispea poolsaarel.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Suurpea mereväebaas · Näe rohkem »

Suurtüki tänav

Suurtüki tänav on tänav Tallinna vanalinnas, Kesklinna linnaosas ja Vanalinna asumis.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Suurtüki tänav · Näe rohkem »

Taasiseseisvumine

Riigi taasiseseisvumine on riigi iseseisvuse taastumine.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Taasiseseisvumine · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Tallinn · Näe rohkem »

Tallinna ajalugu

Käesolevas artiklis käsitletakse Tallinna ajalugu.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Tallinna ajalugu · Näe rohkem »

Tallinna börs

Tallinna Sadama aktsiate esimest kauplemispäeva Nasdaq Tallinna börsil 13. juunil 2018 tähistati sümboolse börsikella helistamisega Nasdaq Tallinna börs (asutamisaegne nimi Tallinna Väärtpaberibörs) on Tallinnas tegutsev väärtpaberibörs, mis on ainus reguleeritud väärtpaberite järelturg Eestis.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Tallinna börs · Näe rohkem »

Tallinna FC Norma

FC Norma oli 1959–1997 tegutsenud Eesti jalgpalliklubi, mille kodulinn oli Tallinn ja -väljak Norma staadion.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Tallinna FC Norma · Näe rohkem »

Tallinna FC TVMK

FC TVMK (FC Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaat) on tegevuse lõpetanud Eesti jalgpalliklubi.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Tallinna FC TVMK · Näe rohkem »

Tallinna hotellide loend

Siin on loetletud Tallinna hotelle.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Tallinna hotellide loend · Näe rohkem »

Tallinna Reaalkool

Tallinna Reaalkool on gümnaasium Tallinnas, mis on asutatud 1881.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Tallinna Reaalkool · Näe rohkem »

Tallinna tänav (Kuressaare)

Tallinna tänav on tänav Kuressaares Kesklinna, Ida-Niidu, Smuuli ja Suuremõisa linnaosas.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Tallinna tänav (Kuressaare) · Näe rohkem »

Tallinna tänav (Viljandi)

Sakala Keskuse hoone Tallinna tänav 5 Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia peahoone Tallinna tänav 16 Centrumi keskus Tallinna tänav 24 Tallinna tänav on tänav Viljandis.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Tallinna tänav (Viljandi) · Näe rohkem »

Tallinna Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise instituut

Tallinna Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise instituut oli Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna akadeemiline struktuuriüksus aastatel 1992–2016.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Tallinna Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise instituut · Näe rohkem »

Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskond

Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskond oli Tallinna Tehnikaülikooli akadeemiline struktuuriüksus (teaduskond), mis tegeles keskkonnatehnika, logistika, transpordiehitus ning tööstus- ja tsiviilehituse õpetamisega ning uurimistööga nendes valdkondades.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskond · Näe rohkem »

Tallinna–Narva maantee

Tallinna–Narva maantee (põhimaantee nr 1) on üks Eesti põhimaanteid.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Tallinna–Narva maantee · Näe rohkem »

Tallinna–Pärnu–Ikla maantee

Eesti põhiteede kaart Maantee 67. kilomeeter Tallinna–Pärnu–Ikla maantee (põhimaantee nr 4) on maantee, mis algab Tallinna kesklinnast Viru väljakult, läheb läbi Pärnu ning lõpeb Ikla piiripunktis.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Tallinna–Pärnu–Ikla maantee · Näe rohkem »

Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee

Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee VõrumaalKiiruskaamera Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee (põhimaantee nr 2, rahvusvahelise E-tee (Tallinna–Tartu–Luhamaa maantee) tähis E263) on Eesti pikim maantee pikkusega 284,555 km.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee · Näe rohkem »

Talurahvas

Suitsutare Pühajõe ääres Talurahvas on maapiirkonnas, tavaliselt talus elavate ja peamiselt põllumajandusest elatuvate inimeste sotsiaalne klass.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Talurahvas · Näe rohkem »

Tammiku kaevandus

Tammiku kaevandus oli avakaevandus Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas, mis alustas tööd 1951 ja suleti 1999.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Tammiku kaevandus · Näe rohkem »

Tarmo Vahter

Tarmo Vahter esinemas 30. mail 2013 kirjandusfestivali HeadRead raames Tallinna Keskraamatukogus Tarmo Vahter (sündinud 30. juunil 1970) on eesti ajakirjanik.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Tarmo Vahter · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut

Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut on Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna allüksus (kuni 2015. aasta lõpuni kuulus instituut Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda).

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli geoloogia osakond

Tartu Ülikooli geoloogia osakond on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi koosseisu kuuluv akadeemiline struktuuriüksus.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Tartu Ülikooli geoloogia osakond · Näe rohkem »

Tartu Kirjanduse Maja

pisi Tartu Kirjanduse Maja, ka Tartu Kirjanike Maja, on Tartus Vanemuise tänaval asuv hoone, kus tegutsevad Eesti Kirjanduse Selts ja Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond, samuti kirjastus Ilmamaa.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Tartu Kirjanduse Maja · Näe rohkem »

Tartu muinsuskaitsepäevad

Tartu muinsuskaitsepäevad olid 14.−17. aprillini 1988 Tartus toimunud Eesti Muinsuskaitse Seltsi muinsuskaitseklubide V kokkutulek, millest kujunes esimene Eesti taasiseseisvumise suurüritus.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Tartu muinsuskaitsepäevad · Näe rohkem »

Tõnis Tatar

Tõnis Tatar (sündinud 12. mail 1980) on eesti kunstiajaloolane, õppejõud ja tõlkija.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Tõnis Tatar · Näe rohkem »

Tõnu Lauk

Tõnu Lauk (sündinud 5. juunil 1938 Tallinnas) on eesti metallikunstnik ja falerist.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Tõnu Lauk · Näe rohkem »

Tõnu Parming

Tõnu Parming (28. juuni 1941 Pärnu – 30. oktoober 1998 Toronto) oli eesti sotsioloog, ajaloolane, poliitik ja ajakirjandustegelane.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Tõnu Parming · Näe rohkem »

Tõrva

Tõrva on linn Lõuna-Eestis, Tõrva valla keskus.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Tõrva · Näe rohkem »

Tõrva vald

Tõrva vald on 2017.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Tõrva vald · Näe rohkem »

Teenindus

Teenindus ehk teenindussfäär ehk tertsiaarne sektor ehk teenindussektor on majandussektor, kus osutatakse teenuseid.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Teenindus · Näe rohkem »

Tempo (kaater)

Tempo on enne Teist maailmasõja Tartus ehitatud ja tänapäevani sõidukorras olevana säilinud lõbusõidukaater (toonases kõnepruugis mootorpaat).

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Tempo (kaater) · Näe rohkem »

Tiit Made

Tiit Made (sündinud 13. märtsil 1940 Tallinnas) on Eesti majandusteadlane, ajakirjanik, publitsist ja poliitik.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Tiit Made · Näe rohkem »

Tiit Pruuli

Tiit Pruuli vestlemas Hendrik Relvega viimase raamatu "Minu uhkemad loomad" esitlusel Viru Keskuse Rahva RaamatusFoto: Ave Maria Mõistlik, 10. september 2020 Tiit Pruuli kirjandusfestivali HeadRead raames Tallinna Keskraamatukogus reisikirjanduse vestlusõhtulFoto: Ave Maria Mõistlik, 29. mai 2014 Tiit Pruuli (pseudonüüm Tiit Lennuk, sündinud 28. aprillil 1965) on Eesti ettevõtja ja ajakirjanik.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Tiit Pruuli · Näe rohkem »

Tiit Vähi

Tiit Vähi (sündinud 10. jaanuaril 1947 Valgamaal Kaagjärve vallas) on eesti poliitik, ettevõtja ja endine kaardilugeja, Eesti peaminister aastatel 1992 ja 1995–1997.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Tiit Vähi · Näe rohkem »

Toivo Kivistik

Toivo Kivistik on eesti kirjaniku Juhan Paju väljamõeldud tegelaskuju – kriminaaljälituse töötaja, kes tegutseb 1990. aastatel Lääne maakonnas (endises Haapsalu rajoonis).

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Toivo Kivistik · Näe rohkem »

Toomas Karjahärm

Toomas Karjahärm (sündinud 23. märtsil 1944 Tallinnas) on eesti ajaloolane.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Toomas Karjahärm · Näe rohkem »

Toompea tänav

Toompea tänav on tänav Tallinnas, mis algab Tallinna vanalinnas Toompeal Toompea lossi platsilt ja lõpeb Kaarli puiesteel.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Toompea tänav · Näe rohkem »

Toompuiestee

Toompuiestee on tänav Tallinna kesklinnas.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Toompuiestee · Näe rohkem »

Tori kirik

Tori kirik septembris 2011 Droonivideo Torist ja kirikust 2023. aasta aprillis Tori kirik on Pärnu maakonnas Toris asuv kirik.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Tori kirik · Näe rohkem »

Tulumaks

Tulumaks on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Tulumaks · Näe rohkem »

Uno Piir

Uno Piir (sündinud 13. novembril 1929 Tallinnas) oli aastail 1992–1993 Eesti jalgpallikoondise esimene taasiseseisvumisjärgne peatreener.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Uno Piir · Näe rohkem »

Vabaduse laul

Vabaduse laul oli 8. septembril 1991 Tallinna lauluväljakul toimunud üritus, millega tähistati Eesti taasiseseisvumist.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Vabaduse laul · Näe rohkem »

Vabaduse laul (2011)

Tiit Kikas esinemas ansambliga Justament üritusel Vabaduse laul 2011 Kimmo Pohjonen esinemas üritusel Vabaduse laul (ka Vabaduse laul 2011) oli 20. augustil 2011 Tallinna lauluväljakul toimunud üritus, millega tähistati Eesti taasiseseisvumise 20.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Vabaduse laul (2011) · Näe rohkem »

Vabariigi Presidendi Kantselei

Vabariigi Presidendi Kantselei on Vabariigi Presidendi juures tegutsev riigi ametiasutus, mille põhiülesandeks on Vabariigi Presidendi abistamine Eesti Vabariigi põhiseaduses ja seadustes sätestatud ülesannete täitmisel, protokolliliste toimingute sooritamisel, teiste ametiasutuste ja avalikkusega suhtlemisel, teenetemärkide andmise ja sellega seotud tegevuse korraldamisel jne.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Vabariigi Presidendi Kantselei · Näe rohkem »

Valeri Zentsov

Valeri Zentsov (sündinud 1946 Berliinis) on Venemaa Föderatsiooni välisluureteenituse SVR luureohvitser.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Valeri Zentsov · Näe rohkem »

Valga

Valga keskväljak Valga Keskraamatukogu (Zenckeri villa) Valga on maakonnalinn Lõuna-Eestis Eesti-Läti piiril ja Pedeli jõe ääres, Valga maakonna ja Valga valla halduskeskus.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Valga · Näe rohkem »

Väikeettevõte

Väikeettevõte (inglise small business) on äriüksus, mida omab ja juhib juriidilisest isikust ettevõtja, tavaliselt on need väiksearvulise töötajaskonnaga ja tagasihoidliku käibega.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Väikeettevõte · Näe rohkem »

Võhma lennuväli

Võhma lennuväli (ka Kabala-Ollepa lennuväli) oli Võhma linnast 4 km põhja pool olnud NSV Liidu sõjaväe varulennuväli.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Võhma lennuväli · Näe rohkem »

Võru

Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Võru · Näe rohkem »

Vene tänav

Vaade Vene tänavale Vanaturu kaelast Vene 5 Peeter-Pauli katedraal, Vene 18 Vene tänav on tänav Tallinna vanalinnas Vanalinna asumis.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Vene tänav · Näe rohkem »

Venemaa eestlased

Venemaa keisririik 1886. aasta piirides "Keisri ihuarsti dr. Philipp Karelli portree", Johann Köler 1886 Johann Köler – autoportree (1859) Peterburi Jaani kirik 20. sajandi alguses Eestlased Venemaal on Venemaal elanud või elavad eestlased.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Venemaa eestlased · Näe rohkem »

Viktor Palm

Viktor Palm (17. september 1926 Tartu"Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide – 23. jaanuar 2010 Tartu) oli Eesti keemik ja poliitik.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Viktor Palm · Näe rohkem »

Viljandi vangla avavangla

Viljandi vangla avavangla oli avavangla Viljandi maakonnas.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Viljandi vangla avavangla · Näe rohkem »

Viru kaevandus

Viru kaevandus oli Eesti Energia tütarettevõttele Enefit Kaevandused AS kuuluv allmaakaevandus, kus alustati tööd 1965.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Viru kaevandus · Näe rohkem »

Vladislav Koržets

Vladislav Koržets vahetult enne Kuressaare merepäevadel esinema hakkamistFoto: Ave Maria Mõistlik, 5. august 2011 Vladislav Koržets aastal 2010 Vladislav Koržets (sündinud 9. septembril 1951 Krasnojarski krais Partizanskoje külas) on eesti kirjanik ja ajakirjanik.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja Vladislav Koržets · Näe rohkem »

1944

1944.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja 1944 · Näe rohkem »

1990. aastad

1990.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja 1990. aastad · Näe rohkem »

1991

1991.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja 1991 · Näe rohkem »

1992. aasta Riigikogu valimised

1992.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja 1992. aasta Riigikogu valimised · Näe rohkem »

20. Augusti Klubi

20. Augusti Klubi liikmed Toompea lossi valges saalis 20. augustil 2005 20.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja 20. Augusti Klubi · Näe rohkem »

20. augusti mälestuskivi

Ants Veetõusme kõnelemas 20. augusti mälestuskivi juures 20.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja 20. augusti mälestuskivi · Näe rohkem »

3. juuni

3.

Uus!!: Eesti taasiseseisvumine ja 3. juuni · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Eesti iseseisvuse taastamine, Eesti isesisvuse taastamine.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »