Sisukord
55 suhted: Aleksander Hellat, August Liit, Autonoomne Eestimaa kubermang, Balti Hertsogiriik, Baltisakslased, Eesti ajalugu, Eesti Asutav Kogu (1918), Eesti Esimeses maailmasõjas, Eesti haldusjaotus, Eesti kütiväed, Eesti kommunistliku liikumise ajalugu, Eesti NSV täitevkomiteede loend, Eesti politsei (1918–1940), Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei, Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei, Eesti Tööerakond, Eesti Töörahva Kommuun, Eestimaa kubermang, Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, Eestimaa Päästekomitee, Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, EKP Keskkomitee, Elsa Lell-Kingissepp, ENT, Hans Pöögelmann, Jaan Anvelt, Jaan Poska, Johan Laidoner, Johannes Käspert, Kadrioru loss, Kaksikvõim Eestis, Läti ajalugu, Narva, Narva ajalugu, Nõukogude Eesti, Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919), Oktoobrirevolutsioon, Peeter Suure merekindlus, Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, Rahvahääletus algkoolide usuõpetuse küsimuses, Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918), Tallinna linnavalitsus, Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, Vabadussõda, Vändra mõis, Viktor Kingissepp, Viljandi ajalugu, Viljandi maavalitsus, Virumaa Töörahva Nõukogu, VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee, ... Laienda indeks (5 rohkem) »
Aleksander Hellat
Aleksander Hellat (20. august 1881 Tartu – 28. november 1943 Kemerovo oblast) oli Eesti poliitik ja diplomaat.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Aleksander Hellat
August Liit
August Liit (24. märts 1889 – 24. detsember 1941 Kirovi oblast) oli Eesti riigiametnik, esimene Tallinna miilitsaülem ja kriminaalpolitseinik.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja August Liit
Autonoomne Eestimaa kubermang
Autonoomne Eestimaa kubermang oli 1917.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Autonoomne Eestimaa kubermang
Balti Hertsogiriik
Ühendatud Balti Hertsogiriik (saksa keeles Vereinigtes Baltisches Herzogtum, läti keeles Apvienotā Baltijas hercogiste) oli riik, mille Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa ja Kuramaa rüütelkonnad kavatsesid 1918 rajada praeguse Eesti ja Läti territooriumile.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Balti Hertsogiriik
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Baltisakslased
Eesti ajalugu
pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Eesti ajalugu
Eesti Asutav Kogu (1918)
Eesti Asutav Kogu oli Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee poolt 15.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Eesti Asutav Kogu (1918)
Eesti Esimeses maailmasõjas
Eesti Esimeses maailmasõjas on lühiülevaade Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu Eesti alade ning elanikkonna mõjudest ja osalusest Esimeses maailmasõjas.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Eesti Esimeses maailmasõjas
Eesti haldusjaotus
Eesti haldusjaotus on Eesti territooriumi jaotus maakondadeks, valdadeks ja linnadeks.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Eesti haldusjaotus
Eesti kütiväed
Eesti kütiväed ehk Eesti Punased Kütid (vene keeles Красные эстонские стрелки, Эстонская Красная армия) olid Venemaa kodusõjas ja Eesti Vabadussõjas võidelnud eestlastest koosnenud Punaarmee väeosad.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Eesti kütiväed
Eesti kommunistliku liikumise ajalugu
Eesti kommunistliku liikumise ajalugu on ülevaade Eesti vasakpoolse sotsiaaldemokraatliku ja bolševistliku liikumise tegevusest 20.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Eesti kommunistliku liikumise ajalugu
Eesti NSV täitevkomiteede loend
Rahvasaadikute Nõukogude Täitevkomiteed (lühend RSN TK; vene keeles исполнительные комитеты (исполкомы) Советов народныхдепутатов), kuni 1977.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Eesti NSV täitevkomiteede loend
Eesti politsei (1918–1940)
Siin on ülevaade Eesti Vabariigi loomisel 1918.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Eesti politsei (1918–1940)
Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei
Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (lühend ESDTP) oli 1907.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei
Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei
Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (lühend ESRP) oli 1917.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei
Eesti Tööerakond
Eesti Tööerakond oli 1917.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Eesti Tööerakond
Eesti Töörahva Kommuun
Eesti Töörahva Kommuun (ka Eesti Töörahwa Kommuna (lühend ETK); ka Eestimaa Töörahva Kommuun; vene keeles Эстляндская трудовая коммуна, ЭТК) oli Narvas 29. novembril 1918 välja kuulutatud ja kuni 18. jaanuarini 1919 eksisteerinud administratiivüksus, omanimetusega nõukogude vabariik ja tegelikult Nõukogude Venemaa "ripatsriik" (enamik riigile omaseid tunnuseid puudus).
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Eesti Töörahva Kommuun
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Eestimaa kubermang
Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu
Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, mitteametlikult tuntud ka kui (Ajutine) Maanõukogu, Eesti Maanõukogu, (Eesti) Maapäev, Eestimaa kubermangu ajutine semstvonõukogu, oli 1917.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu
Eestimaa Päästekomitee
Eestimaa Päästekomitee (ka Eestimaa Päästmise Komitee) oli 19.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Eestimaa Päästekomitee
Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee
Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee (vene Военно-революционный комитет Эстляндской губернии) oli 22.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee
EKP Keskkomitee
Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee (lühend EKP KK; aastatel 1940–1954 Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee, lühend EK(b)P KK) oli Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei struktuuriüksuse Eestimaa Kommunistliku Partei kõrgeim kollektiivne juhtorgan.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja EKP Keskkomitee
Elsa Lell-Kingissepp
Elsa Lell-Kingissepp (1887 Saaremaa – 27. märts 1952 Moskva, NSV Liit) oli eestlasest Venemaa ning Nõukogude Liidu töölisliikumise tegelane ja tõlkija, alates 1918.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Elsa Lell-Kingissepp
ENT
ENT on lühend, mis võib tähendada järgmist.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja ENT
Hans Pöögelmann
Hans Pöögelmann (vene keeles Ханс Густавович Пегельман; 30. detsember (18. detsember vkj) 1875 Aidu vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa – 27. jaanuar 1938 NSV Liit) oli eesti poliitik, luuletaja ja tõlkija ning Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu partei- ja haridustegelane ja ajakirjanik.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Hans Pöögelmann
Jaan Anvelt
Jaan Anvelt (vene keeles Ян Янович Анвельт; 18. aprill 1884 Viljandimaa, Võisiku vald, Oorgu – 11. detsember 1937 Moskva) oli jurist, bolševistlik poliitik, revolutsionäär, publitsist ja kirjanik (kasutas pseudonüüme Eessaare Aadu ja K. Maatamees).
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Jaan Anvelt
Jaan Poska
Paul Raua maal (1929) Jaan Poska maja Kadriorus Jaan Poska hauakivi on Siselinna kalmistul perekond Poska rahulas vasakult teine Jaan Poska (24. jaanuar 1866 (vkj 12. jaanuar) Kirikuküla Laiuse vald, Laiuse kihelkond – 7. märts 1920 Tallinn Eesti Vabariik) oli Eesti poliitik.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Jaan Poska
Johan Laidoner
Johan Laidoner (12. veebruar 1884 Vardja, Viiratsi vald, Viljandimaa – 13. märts 1953 Vladimiri keskvangla, Vladimir, NSV Liit) oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Johan Laidoner
Johannes Käspert
Johannes Käspert (vene keeles Кясперт Йоханнес Юрьевич) (9/21. mai 1886 Narva Peterburi kubermang Venemaa keisririik – 4. november 1937 NSV Liit) oli eesti poliitik, Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu asjaajaja ja siseasjade komisjoni komissari kohusetäitja (nn ajutine Siseasjade valitsuse juhataja).
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Johannes Käspert
Kadrioru loss
Kadrioru lossi peafassaad 2022. aastal Kadrioru loss on Tallinna kesklinnas Kadrioru asumis Kadrioru pargis asuv barokkstiilis loss.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Kadrioru loss
Kaksikvõim Eestis
Jaan Poska Viktor Kingissepp Kaksikvõim Eestis 1917.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Kaksikvõim Eestis
Läti ajalugu
Läti 21. sajandil Läti ajalugu on ülevaade tänapäeva Läti territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Läti ajalugu
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Narva
Narva ajalugu
Narva ajalugu on Narva linna ja Narva piirkonna arengu ja ajalooliste sündmuste ülevaade.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Narva ajalugu
Nõukogude Eesti
Nõukogude Eesti oli de facto Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee võimu aluse maa-ala endises Eestimaa kubermangus mitteametlik nimetus (ametlikku ei olnud).
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Nõukogude Eesti
Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919)
Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919) oli ajajärk aastatel 1918–1919, kui pärast Saksamaa keisririigis sõjavägi taandumist Eestist, algas Nõukogude Venemaa Punaarmee ning hiljem ka eestimaa bolševikest moodustatud Eestimaa Punaarmee poolt Eestimaa territooriumi vallutamine ning nõukogude võimu ja Eesti Töörahva Kommuuni režiimi kehtestamine vallutatud piirkondades.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919)
Oktoobrirevolutsioon
Boriss Kustodijev. "Bolševik". Õlimaal lõuendil, 1920. Moskva, Tretjakovi galerii Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre, nõukogude terminiga Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Petrogradis 6.–8.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Oktoobrirevolutsioon
Peeter Suure merekindlus
Peeter Suure merekindlus (vene keeles Морская крепость Императора Петра Великого) oli osa Peterburi merekaitse rannikupatareide ja maismaakindlustiste vööndist, mis rajati Tallinna ja Porkkala ümbrusse ja nende vahelistele saartele aastatel 1912–1918.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Peeter Suure merekindlus
Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu
Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, ka Petrogradi Nõukogu (lühend Petrogradi TSN või TSSN; vene keeles Петроградский совет рабочихи солдатскихдепутатов, Петросовет), oli Venemaa Keisririigi pealinnas Petrogradis 27.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu
Rahvahääletus algkoolide usuõpetuse küsimuses
Rahvahääletus avalike algkoolide seaduse muutmiseks oli Eestis 17.–19. veebruarini 1923 toimunud rahvahääletus, kus otsustati avalike algkoolide seaduse muutmise üle.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Rahvahääletus algkoolide usuõpetuse küsimuses
Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Tallinna linnavalitsus
Tallinna linnavalitsus (ametlikult Tallinna Linnavalitsus) on Eesti Vabariigi pealinna Tallinna kohaliku omavalitsuse ametiasutuste (v.a Tallinna Linnavolikogu Kantselei) ja nende hallatavate asutuste juhtorgan.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Tallinna linnavalitsus
Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu
Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu (Таллиннский Совет рабочихи воинскихдепутатов) oli 1917.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Vabadussõda
Vändra mõis
Vändra mõis (saksa keeles Fennern), hiljem ka Vana-Vändra mõis (saksa keeles Alt-Fennern), oli rüütlimõis Vändra kihelkonnas Pärnumaal.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Vändra mõis
Viktor Kingissepp
Viktor Kingissepp (12. / ukj 24. märts 1888 Kaarma-Suure vald Kaarma kihelkond Saaremaa Liivimaa kubermang, Venemaa keisririik – 3. mai 1922 Tallinn) oli kommunistlik revolutsionäär, Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Viktor Kingissepp
Viljandi ajalugu
Käesolevas artiklis antakse ülevaade Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) linna ajaloost.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Viljandi ajalugu
Viljandi maavalitsus
Viljandi maavalitsus oli Viljandi maavanemat teenindav riigiasutus, mis asus Viljandis endises Eesti Panga Viljandi osakonna hoones aadressil Vabaduse plats 2.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Viljandi maavalitsus
Virumaa Töörahva Nõukogu
Virumaa Töörahva Nõukogu oli 1917.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Virumaa Töörahva Nõukogu
VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee
VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee (Центральный комитет эстонскихсекций РКП(б)) oli 1918.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee
Voldemar Vöölmann
Voldemar Vöölmann Voldemar Vöölmann (3. oktoober (vkj)/ 15. oktoober 1887 Tallinn – 14. juuni 1937 NSV Liit) oli Eesti kommunistlik poliitik, Tallinna linnavalitsuse juht septembrist 1917 kuni märtsini 1918.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Voldemar Vöölmann
Wilhelm Wrangell
Wilhelm Ferdinand Nikolai Wrangell (28. juuli / 9. august 1894 Võru – 26. detsember 1976 Lilienthal Bremeni lähedal) oli Eesti poliitik, parun.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Wilhelm Wrangell
1. Suurtükiväepolk
1.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja 1. Suurtükiväepolk
1917. aasta revolutsioonid Venemaal
1917.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja 1917. aasta revolutsioonid Venemaal
20. sajand Eestis
20.
Vaata Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja 20. sajand Eestis
Tuntud ka kui Eestimaa Töörahva ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu Täidesaatev Komitee.