Kiiremini kui brauser!
31 suhted: Ainu keel, Amavaka keel, Anatoomianomenklatuur, Assimilatsioon, Ümardamata madal eesvokaal, Bribri keel, Diftong, Häälik, Huasteegi keel, Jakuudi keel, Japi keel, Järvamaa, Keeleteaduse mõisteid, Keskvokaal, Kihnu keel, Kreevini keel, Ladiini keel, Laiuse murrak, Läti keel, Maaja keel, Malajalami keel, Nafaanra keel, Nuubia keel, Received Pronunciation, Tšekeholo keel, Täishäälik, Türgi keel, Udmurdi keel, Vaivara murrakud, Varlpiri keel, Vokaalharmoonia.
Ainu keel
Ainu keel (ainu keeles アイヌ イタㇰ aynu itak) on isolaatkeel, mida kõneldakse Jaapanis Hokkaidō prefektuuri lõunaosas Kuriili ja Tsishima saartel.
Uus!!: Eesvokaalid ja Ainu keel · Näe rohkem »
Amavaka keel
Amavaka (ka amaguako, amawaka, ameuhauge, ipitineri, savako) on keel, mida kõneldakse Ucayali, Madre de Diosi ja Amazonase piirkonna edelaosas Peruus ning Acre osariigis Brasiilias.
Uus!!: Eesvokaalid ja Amavaka keel · Näe rohkem »
Anatoomianomenklatuur
Anatoomianomenklatuur ehk rahvusvaheline anatoomianomenklatuur on inimese ja loomade osade (tänapäeval ladinakeelsete) nimetuste (anatoomia terminite) süsteem, mille eesmärk on ühene vastastikune mõistmine erialainimeste vahel.
Uus!!: Eesvokaalid ja Anatoomianomenklatuur · Näe rohkem »
Assimilatsioon
Assimilatsioon on kaasahääldus- ehk koartikulatsiooninähtus, mille puhul lähestikku hääldatavad häälikud täielikult või osaliselt sarnastuvad.
Uus!!: Eesvokaalid ja Assimilatsioon · Näe rohkem »
Ümardamata madal eesvokaal
Ümardamata madal eesvokaal ehk illabiaalne madal eesvokaal (IPA täht a, X-SAMPA sümbol a, Kirshenbaumi sümbol a) on täishääliku tüüp.
Uus!!: Eesvokaalid ja Ümardamata madal eesvokaal · Näe rohkem »
Bribri keel
Bribri keel (ka talamanca keel) on tšibtša keelkonda kuuluv keel, mida räägitakse Kesk-Ameerikas.
Uus!!: Eesvokaalid ja Bribri keel · Näe rohkem »
Diftong
Diftong ehk kaksiktäishäälik on ühte silpi kuuluva kahe kvaliteedilt erineva vokaali järjend.
Uus!!: Eesvokaalid ja Diftong · Näe rohkem »
Häälik
Häälik ehk foon on vähim kuuldeliselt eristatav suulise kõne üksus.
Uus!!: Eesvokaalid ja Häälik · Näe rohkem »
Huasteegi keel
Huasteegi keel kuulub maaja keelkonda.
Uus!!: Eesvokaalid ja Huasteegi keel · Näe rohkem »
Jakuudi keel
Jakuudi keel, ka sahha keel (jakuudi keeles саха тыла) on siberi turgi keelte hulka kuuluv turgi keel.
Uus!!: Eesvokaalid ja Jakuudi keel · Näe rohkem »
Japi keel
Japi keel on Mikroneesia keel.
Uus!!: Eesvokaalid ja Japi keel · Näe rohkem »
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Uus!!: Eesvokaalid ja Järvamaa · Näe rohkem »
Keeleteaduse mõisteid
Siin on loetletud keeleteaduse ja tõlketeaduse mõisteid ning keeleteaduse ja tõlketeadusega seotud mõisteid.
Uus!!: Eesvokaalid ja Keeleteaduse mõisteid · Näe rohkem »
Keskvokaal
Eesti vokaaldiagrammKeskvokaal on vokaal, mille hääldamisel on keeleselja kõrgeim punkt keeleselja keskosal ning keel liigub suus tahapoole, kõva ja pehme suulae üleminekukoha suunas.
Uus!!: Eesvokaalid ja Keskvokaal · Näe rohkem »
Kihnu keel
Kihnu keel (murdes: kihnu kiel) on saarte murde üks murrakuid.
Uus!!: Eesvokaalid ja Kihnu keel · Näe rohkem »
Kreevini keel
Kreevini keel oli Lätis Bauska linna lähedal räägitud vadja keele vorm, mida kuni 19.
Uus!!: Eesvokaalid ja Kreevini keel · Näe rohkem »
Ladiini keel
Ladiini keel (ladiini ladin, itaalia ladino, saksa Ladinisch) on romaani keel, mis koos friuuli ja romanši keelega kuulub retoromaani keelte hulka.
Uus!!: Eesvokaalid ja Ladiini keel · Näe rohkem »
Laiuse murrak
Laiuse murrak oli mustlaskeele murrak, mida kasutasid Eesti aladel elanud Laiuse mustlased.
Uus!!: Eesvokaalid ja Laiuse murrak · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Eesvokaalid ja Läti keel · Näe rohkem »
Maaja keel
Maaja keel ehk jukateegi keel on maaja keelkonda kuuluv keel, mida räägitakse Mehhikos Campeche ja Quintana Roo osariigis, Yucatáni poolsaarel ning Belize'is.
Uus!!: Eesvokaalid ja Maaja keel · Näe rohkem »
Malajalami keel
Malajalami keel (malajalami മലയാളം, malayāḷam) on peamiselt Indias Kerala osariigis räägitav draviidi keel.
Uus!!: Eesvokaalid ja Malajalami keel · Näe rohkem »
Nafaanra keel
Nafaanra keel on Nigeri-Kordofani hõimkonda guri keelkonda senufo keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Eesvokaalid ja Nafaanra keel · Näe rohkem »
Nuubia keel
Nuubia keel on Niiluse-Sahara keelkonda Ida-Sudaani rühma kuuluv keel.
Uus!!: Eesvokaalid ja Nuubia keel · Näe rohkem »
Received Pronunciation
Received Pronunciation (ingliskeelne lühend RP) ehk kuninganna inglise keel (või kuninga inglise keel) ehk Oxfordi inglise keel ehk BBC inglise keel on Briti ühiskeele hääldusnormid.
Uus!!: Eesvokaalid ja Received Pronunciation · Näe rohkem »
Tšekeholo keel
Tšekeholo keel (Cheke holo) on Austroneesia hõimkonda kuuluv keel, mida kõneldakse Vaikses ookeanis asuvas Saalomoni Saarte saareriiki kuuluval Santa Isabeli saarel.
Uus!!: Eesvokaalid ja Tšekeholo keel · Näe rohkem »
Täishäälik
Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Täishäälik ehk vokaal on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.
Uus!!: Eesvokaalid ja Täishäälik · Näe rohkem »
Türgi keel
Türgi keel (Türkçe) on turgi keelte oguusi rühma kuuluv keel, Türgi ametlik keel.
Uus!!: Eesvokaalid ja Türgi keel · Näe rohkem »
Udmurdi keel
Udmurdi keel (удмурт кыл) on permi keelte hulka kuuluv soome-ugri keel.
Uus!!: Eesvokaalid ja Udmurdi keel · Näe rohkem »
Vaivara murrakud
Vaivara murrakud on Vaivara kihelkonnas kõneldud murrakud, mida on ühendatud rannamurdega.
Uus!!: Eesvokaalid ja Vaivara murrakud · Näe rohkem »
Varlpiri keel
Varlpiri keel kuulub Austraalia keelte pama-njunga keelte hulka.
Uus!!: Eesvokaalid ja Varlpiri keel · Näe rohkem »
Vokaalharmoonia
Vokaalharmoonia (inglise vowel harmony) on keeleteaduses nähtus, kus sõna esimese silbi vokaal määrab järgsilpide vokaalide laadi.
Uus!!: Eesvokaalid ja Vokaalharmoonia · Näe rohkem »
