Kiiremini kui brauser!
35 suhted: Ahhemeniidide riik, Akadi riik, Aleksander Suur, Assüüria, Assürioloogia, Šuš, Šulgi, Šutruk-Naḫḫunte III, Babüloonia, Elami keel, Elymais, Endiste riikide loend, Eneoliitikum, Hammurapi, Hatšepsut, Iraani ajalugu, Kīsh, Khūzestāni provints, Lähis-Ida ajalugu, Meedia riik, Mesopotaamia, Partia, Püramiid, Sargon, Sargon II, Sumer, Sumeri ajalugu, Susa, Susiidid, Vana-Egiptuse ajalugu, Vana-Kreeka, Vana-Makedoonia, 20. sajand eKr, 649 eKr, 690. aastad eKr.
Ahhemeniidide riik
Ahhemeniidide riik (suurriigina ka Pärsia suurriik) oli esimene Iraani riik.
Uus!!: Elam ja Ahhemeniidide riik · Näe rohkem »
Akadi riik
Akadi riik oli esimene semiidikeelne Mesopotaamia impeerium, asus Akadi linnas ja seda ümbritsevatel aladel aastatel 2334-2154 eKr.
Uus!!: Elam ja Akadi riik · Näe rohkem »
Aleksander Suur
Aleksander Suur ehk Makedoonia Aleksander (vanakreeka keeles Μέγας Αλέξανδρος, 356 Pella – 323 eKr Babülon) oli Vana-Makedoonia kuningas (Alexandros III) alates 336, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht, Philippos II ja Olympiase poeg, Aristotelese kasvandik.
Uus!!: Elam ja Aleksander Suur · Näe rohkem »
Assüüria
Assüüria on ajalooline piirkond Mesopotaamia põhjaosas Tigrise jõe ülemjooksul tänapäeva Põhja-Iraagi aladel.
Uus!!: Elam ja Assüüria · Näe rohkem »
Assürioloogia
Assürioloogia on teadusharu, mis tegeleb Mesopotaamia (praeguse Iraagi piirkonna) ja selle ümbruskonna vanade kultuuride, keelte ja ajaloo uurimisega.
Uus!!: Elam ja Assürioloogia · Näe rohkem »
Šuš
Vaade Šušile Prantsuse kindlusest Šuš (farsi keeles شوش; latinisatsioonis ka Shūsh) on linn Iraanis, Šuši maakonna keskus Khūzestāni provintsis.
Uus!!: Elam ja Šuš · Näe rohkem »
Šulgi
Šulgi (21. sajand eKr) oli Sumeri valitseja Uri III dünastiast oletatavasti aastatel 2094–2047 eKr.
Uus!!: Elam ja Šulgi · Näe rohkem »
Šutruk-Naḫḫunte III
Šutruk-Naḫḫunte III (Susa umbes 750 eKr – Susa umbes 699 eKr) oli Elami kuningas, kes valitses umbes 717 eKr kuni surmani.
Uus!!: Elam ja Šutruk-Naḫḫunte III · Näe rohkem »
Babüloonia
Babüloonia oli muistne kultuuripiirkond Kesk- ja Lõuna-Mesopotaamias, tänapäeva Iraagis.
Uus!!: Elam ja Babüloonia · Näe rohkem »
Elami keel
Elami kiri savitahvlil Elami keel (vanemas eestikeelses kirjanduses ka eelami keel) on väljasurnud keel, mida kõnelesid ligikaudu 2800 kuni 550 eKr tänapäevases Edela-Iraanis elanud elamlased.
Uus!!: Elam ja Elami keel · Näe rohkem »
Elymais
Elymais, tuntud ka kui Elamais (Ἐλυμαΐς, tuntakse ka kreekapärast antiikaegset nime Elam) oli pooleldi iseseisev riik, mis eksisteeris alates teisest sajandist eKr kuni kolmanda sajandini pKr.
Uus!!: Elam ja Elymais · Näe rohkem »
Endiste riikide loend
Ajaloolised riigid on riigid ja iseseisvad territooriumid, mida enam iseseisvatena ei eksisteeri või mis on mingil muul moel kadunud.
Uus!!: Elam ja Endiste riikide loend · Näe rohkem »
Eneoliitikum
Eneoliitikum ehk vase-kiviaeg oli neoliitikumi ja pronksiaja vaheline siirdejärk, mil kivist tööriistade kõrval kasutati ka vaskesemeid.
Uus!!: Elam ja Eneoliitikum · Näe rohkem »
Hammurapi
Hammurapi (vasakul) saamas seadusekoodeksit päikesejumal Šamašilt Hammurapi (ka Hammurabi; surnud umbes 1750 eKr (keskmise kronoloogia järgi)) oli Vana-Babüloonia kuues kuningas Babüloni esimesest dünastiast.
Uus!!: Elam ja Hammurapi · Näe rohkem »
Hatšepsut
Hatšepsut New Yorgis Metropolitani muuseumis. Hatšepsut (või Hapšepsut või Hat·shep·set; trooninimi Ma'at-ka-Ra (arvatavasti 1504 eKr – 1458 eKr) oli Egiptuse naisvaarao 18. dünastiast. Ta valitses Vana-Egiptuse Egiptuse Uut riiki 1473–1458 eKr. Nimi Hatshepsut tähendab 'esimene suursugustest naistest'. "Ma'at-ka-Ra" tähendab 'maat ('tõde, kord, tasakaal') on Ra ka ('vaim, teisik')'. Hatšepsut oli vaarao Thutmosis I ja tema poolõe kuninganna Ahmose (Ahmese) tütar. Nagu vaaraoperekondades tavaks, abiellus ta oma poolvenna (ja ainsa venna), liignaisest sündinud Thutmosis II-ga. Kui isa suri, tõusis viimane troonile. Thutmosis II oli valitsema asudes noor, ilmselt Hatšepsutist noorem. Vaarao pidi olema abielus kuninglikust soost naisega, mistõttu Thutmosis II abielluski Hatšepsutiga. Asi oli selles, et kuninglikku verd ei kandnud edasi mehed, vaid naised. Vaaraoks saamiseks pidi mees abielluma kuninglikust soost naisega, sageli õe, poolõe või muu lähedase sugulasega. Tavaliselt oli selleks eelmise vaarao vanim tütar. Paaril oli tütar Neferu-Ra. Thutmosis II-l oli ühe Isise-nimelise liignaisega poeg, hilisem Thutmosis III. Kui Thutmosis II 1479 eKr noores eas, varsti pärast vaaraoks saamist suri, määrati pärijaks tema poeg Thutmosis III. Et poiss oli liiga noor, määrati Hatšepsut regendiks. Olles nimeliselt Thutmosis III regent, tuli ta Thutmosis III-ga koos valitsedes järk-järgult ise võimule ning kuulutas lõpuks 1473 (võib-olla ajal, kui Thutmosis III hakkas meheks saama) end vaaraoks ja krooniti vaaraoks. Ta hakkas kandma mehe võimutunnuseid, meheriideid ja vaarao valehabet ning kandis mehe tiitleid. Kuigi Egiptuse naistel oli võrreldes teiste tolle aja kultuuridega kõrge staatus, oli see siiski peaaegu ennekuulmatu. Naistel oli õigus omada maad ning perekonnaliikmetelt pärida ja nad said kohtus oma õigusi kaitsta. Kuigi enne Hatšepsuti olid kuningannad Egiptust valitsenud, polnud naisvaaraod enne olnud. Hatšepsut valitses riiki Amoni ülempreestri Hapusenebi ning teiste ametnike täiel toetusel. Kui Hatšepsut lasi rajada oma suurejoonelise templi Deir el Bahari Teebas, kuulutati ta Amoni tütreks. Hatšepsut kuulutas end ka jumal Amoni jumalikuks abikaasaks. Amoni templi seinale oli kirjutatud: "Amon võttis suursuguse kuninga Thutmosise kuju ning leidis kuninganna oma toas magamas. Kui Amonist lähtuvad head lõhnad andsid tema kohalolekust teada, siis kuninganna ärkas. Amon kinkis talle oma südame ning näitas end oma jumalikus hiilguses. Kui ta kuningannale lähenes, siis too nuttis rõõmustades tema jõu ja ilu pärast ja Amon andis talle oma armastuse..." Oma templi seintel kirjeldab Hatšepsut, kuidas Thutmosis I tegi ta oma pärijaks: "Siis ütles Tema Majesteet neile: "Selle oma tütre, Hnumetamun Hatšepsuti – elagu ta! – määrasin ma oma järglaseks oma troonile (...) ta hakkab inimesi juhatama palee igas sfääris, tema hakkabki teid juhtima. Kuulake tema sõna, ühinege tema käsu peale." Kuninglikud suursugused, aukandjad ja rahva juhid kuulsid seda teadaannet tema tütre, Ülem- ja Alam-Egiptuse kuninga, Ma'at-ka-Ra ülendamisest, – elagu ta igavesti!" Kui Amoni oraakel oli lausunud, et Amoni tahe on, et Hatšepsut saaks vaaraoks, hakkas Hatšepsut endale võtma mehe atribuute. Ta ei ilmunud korraga vaaraona, vaid võttis uue rolli omaks järk-järgult. Ta oli ettevaatlik. Ta jättis ära tiitlid, mida saab kanda ainult naine, ja võttis endale vaarao tiitlid. Ta hakkas järk-järgult mehe moodi välja nägema, kandes kilti (shendyt), peakatet nemes uraeus 'ega, peakatet khat ja valehabet. Lõpuks jättis ta oma nime lõpust ära naissoo lõpu -t ning temast sai Tema Majesteet Hatšepsu. Kreeka ja alad 14. sajandil eKr Ta oli praktiline valitseja, juhtides edukat sõjakäiku Nuubiasse ning saates rikkaliku kaubandussaatkonna Pundimaale. Reis Pundimaale leidis aset Amoni oraakli juhatusel: "See on Jumala Maa püha piirkond; see on minu meelelahutuse paik; ma tegin ta endale oma vaimu puhastamiseks koos oma ema Hathoriga (...) Pundimaa emandaga." Hatšepsuti surikambritemplis Teeba Läänekandal (praegune Luksor) on teisel terrassil üksikasjalised kujutised sellest ekspeditsioonist, sealhulgas meresõidust ja Pundimaa pealiku vastuvõtust. Piltidel on näha habemega pealik, keda saadab tema liigtüse lipodüstroofia tunnustega abikaasa, kelle lülisammas on kõverdunud. Reis võeti ette Hatšepsuti kaheksanda vaarao-aasta suvel. Ta saatis teele oma kantsleri Senenmet'i (Senmut'i) viie laevaga, igal laeval 30 sõudjat. Nad sõitsid Quseirist Punase mere äärest algselt kaubaretkele, otsides mürri, viirukit ja lõhnasalve kosmeetika ja religioossete tseremooniate jaoks. Reisilt toodi siiski kaasa ka eksootilisi loomi ja taimi, millel puudus ilmne praktiline otstarve. Laevad laaditi "väga raskelt Pundimaa imedega; kõigi suurepäraste lõhnapuudega Jumala-maalt, mürrivaigu kuhjadega, värskete mürripuudega, eebenipuu ja puhta elevandiluuga, Emu rohelise kullaga, kaneelipuuga, khesyt 'ipuuga, kahte liiki viirukiga, lauvärviga, ahvidega, pärdikutega, koertega ja lõunamaa pantri nahkadega, pärismaalaste ja nende lastega. Iialgi polnud midagi sarnast toodud ühelegi kuningale." Nähtavasti istutati mürripuud Hatšepsuti surikambritempli ette. Seal on nende juured praegugi näha. Egiptlased jätsid maha Amonile pühitsetud templi. Kui Hatšepsut sai vaaraoks, pidi ta loobuma Jumala abikaasa tiitlist koos vastavate kohustustega. Selle tiitli ta loovutas enda ja Thutmosis II tütrele Neferu-Ra'le. Viimane suri noorelt. Hatšepsut kasvatas teda ilmselt nagu printsi, mitte nagu printsessi. Ühel ilusal Senmuti plokk-kujul on kujutatud last Neferu-Ra'd, keda Senmut hoiab süles. Neferu-Ra kannab kuninglikku valehabet ja nooruki oimulokke. Üks Neferura õpetajatest oli sõdur Ahmose, kes kirjutas: "Hatšepsut osutas mulle korduvalt au. Ma kasvatasin tema vanemat tütart Neferura'd, kui ta oli veel rinnalaps." Hatšepsuti teisest tütrest Merira-Hatšepset'ist sai Thuthmosis III kolmanda abikaasa, ning nad abiellusid pärast Thutmosis II surma kroonimise ajal või vahetult enne seda. Temast on vähe teada peale selle, et ta võis olla Amenhotep II ema. 1458 eKr juhtis Thutmosis III mässu, mille eesmärgiks oli troon tagasi võita. Hatšepsut kadus. Thutmosis laskis tema pühamud, raidkujud ja reljeefid vigastada. Hatšepsut on esimene teadaolev naismonarh ajaloos ning üks tuntumaid Egiptuse naisvalitsejaid Kleopatra kõrval.
Uus!!: Elam ja Hatšepsut · Näe rohkem »
Iraani ajalugu
Iraan 21. sajandil Iraani ajalugu (ehk Pärsia ajalugu) on tihedalt seotud ümberkaudsete piirkondade ajalooga, alates Egiptusest ja Mesopotaamiast ning lõpetades Kesk-Aasia ja Indiaga.
Uus!!: Elam ja Iraani ajalugu · Näe rohkem »
Kīsh
Kīshi asendikaart Kīshi rand Kīsh (pärsia keeles کیش) ehk Qeys (قيس) on Iraanile kuuluv saar Pärsia lahes 19 km kaugusel mandrist.
Uus!!: Elam ja Kīsh · Näe rohkem »
Khūzestāni provints
Khūzestāni provints (eestikeelses kirjanduses ka Huzistan) on 1.
Uus!!: Elam ja Khūzestāni provints · Näe rohkem »
Lähis-Ida ajalugu
Lähis-Ida ajalugu annab ülevaate piirkonna arengust alates Lähis-Ida arhailisest perioodist kuni tänapäevani.
Uus!!: Elam ja Lähis-Ida ajalugu · Näe rohkem »
Meedia riik
Aasia impeeriumid ca 600 a eKr: Lüüdia, Vana-Egiptus, Mesopotaamia-Babüloonia, Meedia (kaardil kollasega), Pärsia impeeriumid Meedia riik oli kunagine riik Iraani kiltmaa loodeosas.
Uus!!: Elam ja Meedia riik · Näe rohkem »
Mesopotaamia
Mesopotaamia (Piiblis ka Kahejõemaa; kreeka Μεσοποταμία 'jõgedevaheline maa') on Lähis-Ida ajalooline piirkond ja tsivilisatsioon.
Uus!!: Elam ja Mesopotaamia · Näe rohkem »
Partia
Partia riik oma suurimas ulatuses Partia oli hellenistlik suurriik tänapäeva Iraani ja Iraagi aladel, aastatel 247 eKr – 224 pKr.
Uus!!: Elam ja Partia · Näe rohkem »
Püramiid
Kuupüramiid Teotihuacánis Güímari püramiidid Tenerife saarel Korea kindralile püstitatud hauapüramiid, mis tänapäeval jääb Jilini provintsi Hiinas Püramiid (kreekakeelsest sõnast πυραμίς) on ehitis, mille välisküljed on kolmnurksed ja kohtuvad tipus ühes punktis.
Uus!!: Elam ja Püramiid · Näe rohkem »
Sargon
Sargon ehk Sargon I (vanasemiidi Šarrukin 'tõeline kuningas') oli Akadi riigi looja, kes võis valitseda aastatel 2340–2284 e.m.a.Peeter Espak.
Uus!!: Elam ja Sargon · Näe rohkem »
Sargon II
Sargon II (paremal) ja kõrge ametnik Sargon II (akadi Šarrukinu/Šarru-kên, 'tõeline kuningas'; valitses 722–705 eKr) oli Assüüria kuningas.
Uus!!: Elam ja Sargon II · Näe rohkem »
Sumer
Sumer (Sinear, Piiblis Sinearimaa; sumeri keeles ki-en-gi või ki-en-gir 'tsiviliseeritud isandate koht'; akadi keeles šumerum 'kultuurmaa') oli Mesopotaamia kaguosa (hilisema Babüloonia ning Tigrise ja Eufrati suudme vahelise ala) nimi sumerite asumisest sinna (hiljemalt 3500 eKr) kuni Babüloonia ajani (pärast 2000. aastat eKr).
Uus!!: Elam ja Sumer · Näe rohkem »
Sumeri ajalugu
Sumer Sumeri ajalugu on ülevaade Sumeri riigi tekkimisest ja kujunemisest.
Uus!!: Elam ja Sumeri ajalugu · Näe rohkem »
Susa
Susa (farsi keeles شوش Šuš; heebrea keeles שׁוּשָׁן Šušān; kreeka keeles Σοῦσα; süüria keeles ܫܘܫ Šuš; vanapärsia keeles Çūšā) oli Vana-Lähis-Ida üks tähtsamaid linnu, Elami pealinn, mis hiljem kuulus Vana-Pärsia, Partia ja Sassaniidide riiki.
Uus!!: Elam ja Susa · Näe rohkem »
Susiidid
Susiidid olid Esimese Moosese raamatu järgi hõim, kes Aabrahami ajal elas Haamis, mis nähtavasti asus Jordani jõest ida pool Baasani ja Moabi vahel.
Uus!!: Elam ja Susiidid · Näe rohkem »
Vana-Egiptuse ajalugu
Egiptuse alad 21. sajandil Vana-Egiptuse ajalugu arvestatakse alates esimeste asukate saabumisest Niiluse jõe orgu kuni Vana-Egiptuse vallutamiseni Vana-Rooma riigi poolt või teise käsitluse järgi kuni Rooma perioodi lõpuni.
Uus!!: Elam ja Vana-Egiptuse ajalugu · Näe rohkem »
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Uus!!: Elam ja Vana-Kreeka · Näe rohkem »
Vana-Makedoonia
Vana-Makedoonia (vanakreeka keeles Μακεδονία) oli antiikaja Kreeka ajalooline maa Egeuse merest põhjas.
Uus!!: Elam ja Vana-Makedoonia · Näe rohkem »
20. sajand eKr
20.
Uus!!: Elam ja 20. sajand eKr · Näe rohkem »
649 eKr
Aasta 649 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.
Uus!!: Elam ja 649 eKr · Näe rohkem »
690. aastad eKr
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Elam ja 690. aastad eKr · Näe rohkem »
