Kiiremini kui brauser!
41 suhted: Aatom, Akustika mõisteid, André-Marie Ampère, Arthur von Oettingen, Comptoni hajumine, Elektrilaeng, Elektriväli, Elektrodünaamiline vastastikmõju, Elektromagnetiline induktsioon, Elektromagnetiline kiirgus, Elektromagnetiline vastastikmõju, Elektromagnetism, Elektromehaanika, Elektromotoorjõud, Erirelatiivsusteooria, Faraday seadus, Füüsika, Füüsika mõisteid, Gaussi seadus elektrivälja jaoks, Gaussi seadus magnetvälja jaoks, Hermann von Helmholtz, Klassikaline füüsika, Kvantelektrodünaamika, Lähimõju ja kaugmõju, Lühis, Lenzi reegel, Liigpingepiirik, Lorentzi jõud, Magnetiline polarisatsioon, Magnetohüdrodünaamika, Magnetohüdrodünaamiline pump, Magnetväli, Maxwelli võrrandid, Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?, Paul Feyerabend, Pöörisvool, Plasma, Relatiivsusteooria, Tšerenkovi kiirgus, Väljateooria, Vladimir Hižnjakov.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Elektrodünaamika ja Aatom · Näe rohkem »
Akustika mõisteid
Siin on loetletud akustika mõisteid.
Uus!!: Elektrodünaamika ja Akustika mõisteid · Näe rohkem »
André-Marie Ampère
André-Marie Ampère André-Marie Ampère (20. jaanuar 1775 – 10. juuni 1836) oli prantsuse füüsik ja matemaatik.
Uus!!: Elektrodünaamika ja André-Marie Ampère · Näe rohkem »
Arthur von Oettingen
Arthur Joachim von Oettingen u 1870. aastal Arthur Joachim von Oettingen (28. märts 1836 Luua mõis, Palamuse kihelkond, Tartumaa – 5. september 1920 Bensheim, Hesseni Rahvariik, Saksamaa) oli Eesti baltisaksa füüsik, meteoroloog ja muusikateoreetik.
Uus!!: Elektrodünaamika ja Arthur von Oettingen · Näe rohkem »
Comptoni hajumine
Comptoni hajumine on elektromagnetlainete mitteelastne hajumine laetud osakestelt, tavaliselt vabadelt elektronidelt.
Uus!!: Elektrodünaamika ja Comptoni hajumine · Näe rohkem »
Elektrilaeng
Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.
Uus!!: Elektrodünaamika ja Elektrilaeng · Näe rohkem »
Elektriväli
Elektriväli on füüsikaline väli, mis ümbritseb elektriliselt laetud osakest või keha ja mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid.
Uus!!: Elektrodünaamika ja Elektriväli · Näe rohkem »
Elektrodünaamiline vastastikmõju
Elektrodünaamiline vastastikmõju on füüsikas elektrivoolude omavaheline vastastikune mõju.
Uus!!: Elektrodünaamika ja Elektrodünaamiline vastastikmõju · Näe rohkem »
Elektromagnetiline induktsioon
Induktsiooni elektromotoorjõu tekkimine magnetväljas liikuva sirgjuhtme otste vahel Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist juhtivas kontuuris (näiteks suletud juhtmekeerus), kui muutub selle kontuuri pinda läbiv magnetvoog.
Uus!!: Elektrodünaamika ja Elektromagnetiline induktsioon · Näe rohkem »
Elektromagnetiline kiirgus
Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.
Uus!!: Elektrodünaamika ja Elektromagnetiline kiirgus · Näe rohkem »
Elektromagnetiline vastastikmõju
Elektromagnetiline vastastikmõju ehk elektromagnetiline interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.
Uus!!: Elektrodünaamika ja Elektromagnetiline vastastikmõju · Näe rohkem »
Elektromagnetism
Kui elektrilaeng liigub (kiirusega '''v'''), siis moodustub laengu ümber magnetväli '''B''' (ülal), nii nagu liikuva magnetpooluse ümber moodustub elektriväli '''E''' monopoolusest), paremal: reaalse magneti magnetväli ('''m''' on magnetmoment) Elektromagnetism on füüsika haru, mis uurib elektri- ja magnetnähtusi ja nendevahelisi seoseid.
Uus!!: Elektrodünaamika ja Elektromagnetism · Näe rohkem »
Elektromehaanika
Elektromehaanika on elektrotehnika haru, mis tegeleb elektrimasinate ja -aparaatide kasutamisega mehaaniliste protsesside teostamiseks.
Uus!!: Elektrodünaamika ja Elektromehaanika · Näe rohkem »
Elektromotoorjõud
Elektromotoorjõud (lühend emj) on põhjus, mis tekitab ja säilitab vooluringis (s.o kinnises juhtivas kontuuris) elektrivoolu.
Uus!!: Elektrodünaamika ja Elektromotoorjõud · Näe rohkem »
Erirelatiivsusteooria
Relatiivsusteooria rajaja Albert Einstein 1905. aasta paiku Erirelatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades nende alusel ühtse, seesmiste vastuoludeta teooria.
Uus!!: Elektrodünaamika ja Erirelatiivsusteooria · Näe rohkem »
Faraday seadus
Faraday seadus ehk elektromagnetilise induktsiooni põhiseadus ehk Faraday-Lenzi seadus ehk Faraday-Maxwelli-Lenzi seadus on seaduspärasus, mille järgi on elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega.
Uus!!: Elektrodünaamika ja Faraday seadus · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Elektrodünaamika ja Füüsika · Näe rohkem »
Füüsika mõisteid
Siin on loetletud füüsikaga seotud üldmõisteid, välja arvatud mõõtühikud, mis on loetletud mõõtühikute loendis.
Uus!!: Elektrodünaamika ja Füüsika mõisteid · Näe rohkem »
Gaussi seadus elektrivälja jaoks
Gaussi seadus elektrivälja jaoks ehk Gaussi teoreem on C. F. Gaussi poolt 1835.
Uus!!: Elektrodünaamika ja Gaussi seadus elektrivälja jaoks · Näe rohkem »
Gaussi seadus magnetvälja jaoks
Näiteid kinnistest pindadest (vasakul: kera, toroid, kuup) ja avatud pindadest (paremal) Gaussi seadus magnetvälja jaoks on C. F. Gaussi poolt formuleeritud seadus, mis kirjeldab magnetpooluste summaarset välja kinnise pinnaga ümbritsetud ruumiosas.
Uus!!: Elektrodünaamika ja Gaussi seadus magnetvälja jaoks · Näe rohkem »
Hermann von Helmholtz
Hermann von Helmholtz Hermann von Helmholtz (sünninimega Hermann Ludwig Ferdinand Helmholtz; 31. august 1821 Potsdam, Preisimaa, Saksamaa – 8. september 1894 Charlottenburg, Berliin, Saksamaa) oli saksa teadlane ja filosoof.
Uus!!: Elektrodünaamika ja Hermann von Helmholtz · Näe rohkem »
Klassikaline füüsika
Klassikaliseks füüsikaks nimetatakse füüsika traditsioonilisi harusid ja teemasid, mis olid tuntud ja välja arenenud juba enne 20.
Uus!!: Elektrodünaamika ja Klassikaline füüsika · Näe rohkem »
Kvantelektrodünaamika
Kvantelektrodünaamika (inglise keeles quantum electrodynamics; akronüüm QED) on osakestefüüsikas elektrodünaamika relativistlik kvantväljateooria, mis sisuliselt näitab kuidas interakteeruvad omavahel valgus ja mateeria.
Uus!!: Elektrodünaamika ja Kvantelektrodünaamika · Näe rohkem »
Lähimõju ja kaugmõju
Lähimõju ja kaugmõju tähistavad klassikalise füüsika ajaloos kahte konkureerivat kontseptsiooni jõudude levimise kohta.
Uus!!: Elektrodünaamika ja Lähimõju ja kaugmõju · Näe rohkem »
Lühis
Lühis (ka lühiühendus) on elektriseadme eri pingega osade vahel tekkiv väga väikese takistusega ühendus, mis tekib enamasti juhuslikult elektriisolatsiooni läbilöögi tagajärjel, aga ka lülitamis- või ühendamisvea tõttu.
Uus!!: Elektrodünaamika ja Lühis · Näe rohkem »
Lenzi reegel
Lenzi reegel on reegel muutuva magnetvälja poolt juhis indutseeritud elektrivoolu – induktsioonivoolu – suuna määramiseks.
Uus!!: Elektrodünaamika ja Lenzi reegel · Näe rohkem »
Liigpingepiirik
Liigpingepiirik on elektriaparaat, mis kaitseb elektripaigaldisi ja elektriseadmeid energiarikaste liigpingete eest.
Uus!!: Elektrodünaamika ja Liigpingepiirik · Näe rohkem »
Lorentzi jõud
Lorentzi jõuks nimetatakse elektromagnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu.
Uus!!: Elektrodünaamika ja Lorentzi jõud · Näe rohkem »
Magnetiline polarisatsioon
Magnetiline polarisatsioon (tähis J, ühik tesla) on füüsikaline suurus makroskoopiliste keskkondade elektrodünaamika valdkonnast.
Uus!!: Elektrodünaamika ja Magnetiline polarisatsioon · Näe rohkem »
Magnetohüdrodünaamika
Magnetohüdrodünaamika on teadusharu, mis uurib elektromagnetvälja ja elektrit juhtiva vedeliku (nt vedela metalli) või gaasi (või plasma) vastastikust mõju.
Uus!!: Elektrodünaamika ja Magnetohüdrodünaamika · Näe rohkem »
Magnetohüdrodünaamiline pump
Magnetohüdrodünaamiline pump on elektrit juhtiva vedeliku (nt vedela metalli) pump, milles rõhk tekitatakse elektromangetväljaga.
Uus!!: Elektrodünaamika ja Magnetohüdrodünaamiline pump · Näe rohkem »
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Uus!!: Elektrodünaamika ja Magnetväli · Näe rohkem »
Maxwelli võrrandid
Maxwelli võrranditeks nimetatakse lineaarsetest osatuletistega diferentsiaalvõrranditest koosnevat süsteemi, mis on koos Lorentzi seadusega klassikalise elektromagnetvälja teooria alus.
Uus!!: Elektrodünaamika ja Maxwelli võrrandid · Näe rohkem »
Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?
"Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Arutlus teaduse olemusest ja seisundist ning teaduslikest meetoditest" ("What is this thing called science?") on Alan Chalmersi filosoofiaraamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse üliõpilaste ja teadlaste jaoks, kuid esitab ka oma seisukoha.
Uus!!: Elektrodünaamika ja Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? · Näe rohkem »
Paul Feyerabend
Paul Karl Feyerabend (13. jaanuar 1924 Viin – 11. veebruar 1994 Zürich) oli Austrias sündinud teadusfilosoof, kes hiljem elas Inglismaal, USA-s ja Uus-Meremaal.
Uus!!: Elektrodünaamika ja Paul Feyerabend · Näe rohkem »
Pöörisvool
280px Pöörisvool ehk Foucault' vool on elektrivool, mis tekib elektrit juhtivas kehas (näiteks metallplaadis) muutuva magnetvälja mõjul.
Uus!!: Elektrodünaamika ja Pöörisvool · Näe rohkem »
Plasma
elementidest plasma koosneb Füüsikas ja keemias tähendab plasma agregaatolekut, mis sarnaneb gaasiga, kuid kus teatud hulk osakestest on ioniseeritud.
Uus!!: Elektrodünaamika ja Plasma · Näe rohkem »
Relatiivsusteooria
Relatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi neid ühendava, seesmiste vastuoludeta teooria.
Uus!!: Elektrodünaamika ja Relatiivsusteooria · Näe rohkem »
Tšerenkovi kiirgus
Tšerenkovi kiirgus tuumareaktori Centro Atómico Bariloche tuumas Tšerenkovi kiirgus ehk Tšerenkovi efekt ehk Tšerenkovi-Vavilovi kiirgus ehk Vavilovi-Tšerenkovi kiirgus ehk Vavilovi-Tšerenkovi efekt on elektromagnetkiirgus, mis lähtub laetud osakestelt (näiteks elektronidelt), mis läbivad dielektriku keskkonda konstantse kiirusega, mis on suurem kui valguse faasikiirus (valguslainete levimise kiirus) selles keskkonnas.
Uus!!: Elektrodünaamika ja Tšerenkovi kiirgus · Näe rohkem »
Väljateooria
Väljateooria on füüsikaliste väljade teooria, mis hõlmab klassikalist väljateooriat (potentsiaal- ja vektorväljad) ja kvantväljateooriat.
Uus!!: Elektrodünaamika ja Väljateooria · Näe rohkem »
Vladimir Hižnjakov
Vladimir Hižnjakov 2009. aastal Tartu tähetornis Vladimir Hižnjakov (sündinud 25. mail 1938 Venemaal Rostovi oblastis) on Eesti füüsik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1977).
Uus!!: Elektrodünaamika ja Vladimir Hižnjakov · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Klassikaline elektromagnetism.
