Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Elektrolüüs

Index Elektrolüüs

Elektrolüüsiaparaat Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitteiseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu.

59 suhted: Aatom, Afineerimine, Alalisvool, Albrecht Põdrus, Anood, Õhuke tahkiskile, Baarium, Divesinik, Elektriauto, Elektrokeemia, Elektrolüüt, Elektrood, Elektrosüntees, Euroopium, Faraday elektrolüüsiseadused, Faraday seadus, Galvanotehnika, Hüdriidid, Humphry Davy, Ioonne elektroaktiivne polümeer, Ioonpolümeer-metallkomposiit, Jöns Jacob Berzelius, Kaalium, Kaaliumkarbonaat, Kahe ookeani saladus, Kaltsium, Katood, Keemia mõisteid, Keemiline reaktsioon, Keemiline vooluallikas, Klaasjas süsinik, Kloor, Lagunemisreaktsioon, Lahutusmeetodid, Leelismetallid, Liitium, Liitiumioonaku, Magneesium, Metallide elektrokeemiline pingerida, Metallurgia, Michael Faraday, Naatrium, Nafion, Nikkel, Pehmerobootika, Potentsiostaat, Proteoomika, Strontsium, Takistuslülitus, Telluur, ..., Trükkplaat, Tsükliline voltamperomeetria, Tseesium, Tuuleenergia, Vesi, Vesinikuenergeetika, Volta sammas, William Bradford Shockley, 2. mai. Laienda indeks (9 rohkem) »

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Uus!!: Elektrolüüs ja Aatom · Näe rohkem »

Afineerimine

Afineerimine on kulla, hõbeda, plaatina või mõne muu väärismetalli puhastamine lisanditest.

Uus!!: Elektrolüüs ja Afineerimine · Näe rohkem »

Alalisvool

Alalisvool on elektrivool, mille suund ajas ei muutu.

Uus!!: Elektrolüüs ja Alalisvool · Näe rohkem »

Albrecht Põdrus

Albrecht Põdrus (eesnime rööpkuju: Albert, 25. detsember (vkj 12. detsember) 1901 Kuksema vald, Järvamaa – 19. juuni 1974 Tallinn) oli eesti tehnikateadlane.

Uus!!: Elektrolüüs ja Albrecht Põdrus · Näe rohkem »

Anood

Tsinkanoodi elektronide liikummise ja elektrivoolu suuna illustratsioon Anood (kreeka k anodos tee ülespoole) on elektriseadme elektrood, millele liiguvad katoodilt väljuvad negatiivse elektrilaengu kandjad ‒ elektronid või anioonid.

Uus!!: Elektrolüüs ja Anood · Näe rohkem »

Õhuke tahkiskile

Õhuke tahkiskile on tahkest ainest koosnev õhuke materjalikiht, mis on moodustunud või adsorbeerunud teise materjali pinnale ning mille paksus varieerub mõnest nanomeetrist (mono-kiht) mikromeetrini.

Uus!!: Elektrolüüs ja Õhuke tahkiskile · Näe rohkem »

Baarium

Baarium on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 56 ja sümboliga Ba.

Uus!!: Elektrolüüs ja Baarium · Näe rohkem »

Divesinik

Divesinik Divesinik ehk molekulaarne vesinik ehk vesinik on lihtaine, mille molekul koosneb kahest vesinikuaatomist.

Uus!!: Elektrolüüs ja Divesinik · Näe rohkem »

Elektriauto

Elektriauto Detroit Electric 1915 – Anderson Electric Car Co, Detroit Elektriauto on auto, mis liigub elektrimootori jõul.

Uus!!: Elektrolüüs ja Elektriauto · Näe rohkem »

Elektrokeemia

Elektrokeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib keemiliste reaktsioonide ja elektriliste nähtuste vahelisi seoseid.

Uus!!: Elektrolüüs ja Elektrokeemia · Näe rohkem »

Elektrolüüt

Elektrolüüt on aine, mis sisaldab ioone ning on seetõttu hea elektrijuht.

Uus!!: Elektrolüüs ja Elektrolüüt · Näe rohkem »

Elektrood

Elektrood on elektrijuht, mis on kokkupuutes mittemetallilise keskkonna või kehaga (nt elektrolüüt, isolaator, pooljuht, gaas, vaakum) ning võimaldab luua elektrilise ühenduse elektriahela teiste osadega.

Uus!!: Elektrolüüs ja Elektrood · Näe rohkem »

Elektrosüntees

Elektrosüntees ehk elektrokeemiline süntees on elektrolüüsi teel keemiliste ühendite saamine.

Uus!!: Elektrolüüs ja Elektrosüntees · Näe rohkem »

Euroopium

Euroopium Euroopium on keemiline element sümboliga Eu ja järjekorranumbriga 63.

Uus!!: Elektrolüüs ja Euroopium · Näe rohkem »

Faraday elektrolüüsiseadused

Elektrolüüsiseadused, mis on nimetatud nende avastaja '''Faraday''' järgi, kirjeldavad elektrilaengu ja aine muundumise vahelist seost elektrokeemilistes reaktsioonides.

Uus!!: Elektrolüüs ja Faraday elektrolüüsiseadused · Näe rohkem »

Faraday seadus

Faraday seadus ehk elektromagnetilise induktsiooni põhiseadus ehk Faraday-Lenzi seadus ehk Faraday-Maxwelli-Lenzi seadus on seaduspärasus, mille järgi on elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega.

Uus!!: Elektrolüüs ja Faraday seadus · Näe rohkem »

Galvanotehnika

Galvanotehnika on esemete elektrolüütiline katmine metalli- või metallisulamikihiga.

Uus!!: Elektrolüüs ja Galvanotehnika · Näe rohkem »

Hüdriidid

150px Vesinik aniooni teke hüdriidi moodustumisel Hüdriid on vesiniku ja mõne muu keemilise elemendi ühend.

Uus!!: Elektrolüüs ja Hüdriidid · Näe rohkem »

Humphry Davy

Henry Howard. Humphry Davy. 1803. Sir Humphry Davy (17. detsember 1778 Penzance (Inglismaa) – 29. mai 1829 Genf) oli inglise keemik.

Uus!!: Elektrolüüs ja Humphry Davy · Näe rohkem »

Ioonne elektroaktiivne polümeer

IEAP tavaolekus IEAP liigutus temale 3V rakendamisel Ioonne elektroaktiivne polümeer (IEAP, ioonjuhtiv elektroaktiivne polümeer) on elektroaktiivsete polümeeride (EAP) alaliik, mille korral mehaanilist liigutust või kuju muutust EAPle elektrilise pinge rakendamise korral põhjustab ioonide liikumine (migratsioon) välises elektriväljas ning ka elektroosmoosiga seonduvad efektid.

Uus!!: Elektrolüüs ja Ioonne elektroaktiivne polümeer · Näe rohkem »

Ioonpolümeer-metallkomposiit

Pilt 1.0a: IPMK paigal (pole ühendatud vooluvõrku) Pilt 1.0b: IPMK kõverdunult (rakendatud pinge 3 V) Ioonpolümeer-metallkomposiit (lühendina IPMK) on sünteetiline komposiitmaterjal, mis elektrivoolu rakendamisel reageerib kui tehislihas.

Uus!!: Elektrolüüs ja Ioonpolümeer-metallkomposiit · Näe rohkem »

Jöns Jacob Berzelius

Jöns Jakob Berzelius Jöns Jacob Berzelius (20. august 1779 Väversunda, Östergötland – 7. august 1848 Stockholm) oli rootsi keemik ja mineraloog, keemiliste elementide sümbolite autor ning tseeriumi, seleeni ja tooriumi avastaja.

Uus!!: Elektrolüüs ja Jöns Jacob Berzelius · Näe rohkem »

Kaalium

Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.

Uus!!: Elektrolüüs ja Kaalium · Näe rohkem »

Kaaliumkarbonaat

pisi Kaaliumkarbonaat (K2CO3) on valge värvusega sool, mis lahustub vees.

Uus!!: Elektrolüüs ja Kaaliumkarbonaat · Näe rohkem »

Kahe ookeani saladus

"Kahe ookeani saladus" (vene keeles "Тайна двухокеанов") on Grigori Adamovi ulmeromaan Nõukogude allveelaeva Pioneer reisist Leningradist Vladivostokki.

Uus!!: Elektrolüüs ja Kahe ookeani saladus · Näe rohkem »

Kaltsium

Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.

Uus!!: Elektrolüüs ja Kaltsium · Näe rohkem »

Katood

Katood (kreeka k kathodos tee allapoole) on elektriseadme elektrood, millelt väljuvad negatiivse elektrilaengu kandjad ‒ elektronid või anioonid ‒ ja liiguvad seadme sees vastaselektroodile ‒ anoodile.

Uus!!: Elektrolüüs ja Katood · Näe rohkem »

Keemia mõisteid

Sellele lehele on koondatud keemiaga seotud üldmõisted.

Uus!!: Elektrolüüs ja Keemia mõisteid · Näe rohkem »

Keemiline reaktsioon

Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).

Uus!!: Elektrolüüs ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »

Keemiline vooluallikas

Keemiline vooluallikas on seade, milles elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks.

Uus!!: Elektrolüüs ja Keemiline vooluallikas · Näe rohkem »

Klaasjas süsinik

Klaasja süsiniku varras Klaasjast süsinikust "paadikesed" Klaasjas süsinik ehk klaassüsinik on mittegrafitiseeruv süsiniku allotroop, millel on nii grafiidi kui ka keraamika omadusi.

Uus!!: Elektrolüüs ja Klaasjas süsinik · Näe rohkem »

Kloor

Kloor gaasilisel kujul klaastorus Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.

Uus!!: Elektrolüüs ja Kloor · Näe rohkem »

Lagunemisreaktsioon

Keemilise lagunemisreaktsiooni animatsioon Lagunemisreaktsioon on keemiline reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks.

Uus!!: Elektrolüüs ja Lagunemisreaktsioon · Näe rohkem »

Lahutusmeetodid

Lahutusmeetodid keemias hõlmavad mitmesuguseid protseduure ja protsesse, mida kasutatakse ainete segu komponentide üksteisest eraldamiseks.

Uus!!: Elektrolüüs ja Lahutusmeetodid · Näe rohkem »

Leelismetallid

Leelismetallid on perioodilisussüsteemi IA rühma kuuluvad metallilised elemendid.

Uus!!: Elektrolüüs ja Leelismetallid · Näe rohkem »

Liitium

Liitium on keemiline element järjenumbriga 3, leelismetall.

Uus!!: Elektrolüüs ja Liitium · Näe rohkem »

Liitiumioonaku

Sülearvuti liitiumioonaku Liitiumioonaku ehk Li-ioonaku on aku, milles kannavad elektrilaengut ühelt elektroodilt teisele liitiumi ioonid.

Uus!!: Elektrolüüs ja Liitiumioonaku · Näe rohkem »

Magneesium

Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.

Uus!!: Elektrolüüs ja Magneesium · Näe rohkem »

Metallide elektrokeemiline pingerida

Metallide elektrokeemiline pingerida (ka metallide aktiivsuse rida, metallide pingerida) on metallide järjestus nende redokspaaride standardpotentsiaalide kasvavas järjekorras.

Uus!!: Elektrolüüs ja Metallide elektrokeemiline pingerida · Näe rohkem »

Metallurgia

Metallurgia (kreeka liitsõnast metallurgeō 'töötlen metalle') on teadus-, tehnika- ja tööstusharu.

Uus!!: Elektrolüüs ja Metallurgia · Näe rohkem »

Michael Faraday

Michael Faraday (22. september 1791 – 25. august 1867) oli inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat.

Uus!!: Elektrolüüs ja Michael Faraday · Näe rohkem »

Naatrium

Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.

Uus!!: Elektrolüüs ja Naatrium · Näe rohkem »

Nafion

Nafion on sulfoonitud tetrafluoroetüleeni baasil välja töötatud fluoropolümeer-kopolümeer, mille leiutas 1960.

Uus!!: Elektrolüüs ja Nafion · Näe rohkem »

Nikkel

Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.

Uus!!: Elektrolüüs ja Nikkel · Näe rohkem »

Pehmerobootika

Pehmerobootika on uus robootikavaldkond, mille eesmärk on tavapäraste kõva kerega robotite asemel teha roboteid pehmest ja painduvast materjalist, mis lubab suuremat liikumisvabadust.

Uus!!: Elektrolüüs ja Pehmerobootika · Näe rohkem »

Potentsiostaat

Potentsiostaadi skeem Potentsiostaat on seade, mis mõõdab ning reguleerib potentsiaali tööelektroodi ja võrdluselektroodi vahel.

Uus!!: Elektrolüüs ja Potentsiostaat · Näe rohkem »

Proteoomika

Proteoomika (ingl. k. proteomics) tähistab nii loodusteaduste haru, mis keskendub proteoomi (ehk valkude koosluse) uurimisele, kui ka teadustöös kasutatavate meetodite kogumit, mis võimaldab proteoomi eri viisidel ja keerukuse tasemetel uurida.

Uus!!: Elektrolüüs ja Proteoomika · Näe rohkem »

Strontsium

Üldised omadused Piltpisi Nimi, sümbol, järjekorranumberstrontsium, Sr, 38 Kategoorialeelismuldmetall Grupp, periood, plokk 2, 5, s Aatommass87,62 g/mol Elektronkonfiguratsioon2, 8,18, 8, 2 pisi CAS-i registrinumber7440-24-6 Füüsikalised omadused Faastahke Tihedus2,64 g • cm−3 Sulamistemperatuur1050 K, 777 °C, 1431 °F Keemistemperatuur1655 K, 1382 °C, 2520 °C Molaarne soojusmahtuvus26,4 J • mol−1• K −1 Aatomi omadused Oksüdatsiooniastmed2, 1 (tugevalt aluseline oksiid) Elektronegatiivsus0,95 (Paulingi skaala) IonisatsioonienergiadI 549.5 kJ • mol−1 II 1064,2 kJ • mol−1 III 4138 kJ • mol−1 Aatomiraadius 215 pm Kovalentraadius195 ± 10 pm Van der Waalsi raadius249 pm Füüsikalised omadused Kristallstruktuur tahktsentreeritud kuubiline, heksagonaalne pilt: Cubic-face-centered.svg Strontsium on keemiline element, mille sümbol on Sr ja järjenumber 38.

Uus!!: Elektrolüüs ja Strontsium · Näe rohkem »

Takistuslülitus

Bipolaarsele takistusmälule iseloomulik volt-amper-karakteristik. Märkus: negatiivse pinge korral on ka vool negatiivne, kuid logaritmilisel skaalal ei saa seda näidata. Takistuslülitus ehk materjali takistuse võimalik muutmine vähemalt kahe erineva püsiväärtuse vahel on füüsikaline nähtus, mis võib aset leida elektrivälja toimel mitmetes dielektriliste omadustega keskkondades ning on pööratav protsess.

Uus!!: Elektrolüüs ja Takistuslülitus · Näe rohkem »

Telluur

Ristlõige telluurikangist (''ingot)'' Telluur on keemiline element sümboliga Te ja järjekorranumbriga 52.

Uus!!: Elektrolüüs ja Telluur · Näe rohkem »

Trükkplaat

Sinclair ZX Spectrumi emaplaadist Trükkplaat on elektroonikas kasutatav montaažiplaat, millele on võimalik paigaldada elektroonikakomponendid ja need elektriliselt ühendada.

Uus!!: Elektrolüüs ja Trükkplaat · Näe rohkem »

Tsükliline voltamperomeetria

Tsükliline voltamperomeetria on elektrokeemiline analüüsimeetod, mille käigus rakendatakse tööelektroodile ajas lineaarselt muutuv pinge.

Uus!!: Elektrolüüs ja Tsükliline voltamperomeetria · Näe rohkem »

Tseesium

Tseesium on keemiline element sümboliga Cs ja aatomnumbriga 55.

Uus!!: Elektrolüüs ja Tseesium · Näe rohkem »

Tuuleenergia

Aseriaru tuulepark Aseri vallas Tuulegeneraator Tuuleenergia on taastuvenergia liik, mille puhul tuule kineetiline energia muundatakse mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks.

Uus!!: Elektrolüüs ja Tuuleenergia · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Elektrolüüs ja Vesi · Näe rohkem »

Vesinikuenergeetika

Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudis 2017. aastal. Vesinikuenergeetika on vesiniku kasutamine kütusena nii kütteks, sõidukites, energia hoiustamiseks kui ka kaugveoks.

Uus!!: Elektrolüüs ja Vesinikuenergeetika · Näe rohkem »

Volta sammas

Volta samba skemaatiline ehitus Volta sammasTempio Voltiano muuseumis Volta sammas on esimene tegelikult kasutatud keemiline elektrivooluallikas.

Uus!!: Elektrolüüs ja Volta sammas · Näe rohkem »

William Bradford Shockley

William Bradford Shockley (13. veebruar 1910 London – 12. august 1989 Palo Alto) oli Inglismaal sündinud USA füüsik ja leiutaja.

Uus!!: Elektrolüüs ja William Bradford Shockley · Näe rohkem »

2. mai

2.

Uus!!: Elektrolüüs ja 2. mai · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »