Sisukord
35 suhted: Bosonid, Coulomb'i barjäär, Elektrilaeng, Elektromagnetism, Elektronõrk vastastikmõju, Elektronkate, Elementaarosakesed, Füüsikaline süsteem, Footon, Foucault' kardiograafia, Fundamentaalne vastastikmõju, Gravitatsioon, Interaktsioon, Jõud, Kvantgravitatsioon, Laeng, Leptonid, Magnetiline monopoolus, Nanotäkkimine, Neutriinod, Neutronkiirgus, Osakestefüüsika standardmudel, Peenstruktuurikonstant, Röntgenitoru, Steven Weinberg, Subatomaarsed osakesed, Suur ühendteooria, Suur Pauk, Theodor Kaluza, Tugev vastastikmõju, Tuumajõud, Tuumalõhustumine, Tuumasüntees, Vaheosakesed, Vismut.
Bosonid
Bosonid ehk väljaosakesed on osakesed, mille spinn on täisarvuline, erinevalt fermionidest, mille spinn on poolarvuline.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Bosonid
Coulomb'i barjäär
Coulomb'i barjäär (ka energiabarjäär) on aatomituuma ümber asuv barjäär, mis tekib tuumas asuva prootoni või prootonite positiivsete elektrilaengute tõttu.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Coulomb'i barjäär
Elektrilaeng
Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Elektrilaeng
Elektromagnetism
Kui elektrilaeng liigub (kiirusega '''v'''), siis moodustub laengu ümber magnetväli '''B''' (ülal), nii nagu liikuva magnetpooluse ümber moodustub elektriväli '''E''' monopoolusest), paremal: reaalse magneti magnetväli ('''m''' on magnetmoment) Elektromagnetism on füüsika haru, mis uurib elektri- ja magnetnähtusi ja nendevahelisi seoseid.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Elektromagnetism
Elektronõrk vastastikmõju
Elektronõrk vastastikmõju ehk elektronõrk interaktsioon on osakestefüüsikas matemaatiline ja kontseptuaalne kombinatsioon kahest fundamentaalsest vastastikmõjust; elektromagnetilisest ja nõrgast vastastikmõjust.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Elektronõrk vastastikmõju
Elektronkate
Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Elektronkate
Elementaarosakesed
Algosake ehk elementaarosake ehk fundamentaalosake on meile tuntud universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teada olev alamstruktuur.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Elementaarosakesed
Füüsikaline süsteem
Füüsikaline süsteem on füüsikaline objekt või nende objektide kogum, mida saab ümbritsevas aegruumis piiritleda ja määratleda.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Füüsikaline süsteem
Footon
Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Footon
Foucault' kardiograafia
Foucault' kardiograafia on mitteinvasiivne impedantsmeetod inimese südame mehaaniliste protsesside uurimiseks.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Foucault' kardiograafia
Fundamentaalne vastastikmõju
Fundamentaalne vastastikmõju ehk fundamentaalne interaktsioon on termin osakestefüüsikas, millega tähistatakse elementaarosakeste omavahelist mõju ning mida ei ole võimalik seletada ühegi teise nähtuse või ilminguga.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Fundamentaalne vastastikmõju
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Gravitatsioon
Interaktsioon
Interaktsioon (ladina keele sõnadest inter vahel, seas, hulgas + actio tegevus) ehk vastastikmõju (üldkeeles ka kujul "vastasmõju") on objektide (kehade, osakeeste, nähtuste, isikute) omavaheline mõju, mille tagajärjeks on mõlemapoolne muutus.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Interaktsioon
Jõud
Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Jõud
Kvantgravitatsioon
Kvantgravitatsioon (ka gravitatsiooni kvantteooria) on teoreetilise füüsika valdkond, mis püüab ühendada nelja fundamentaalset jõudu ehk vastastikmõju.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Kvantgravitatsioon
Laeng
Laeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elementaarosakest ja on selle kõigis vastastikmõjudes jääv suurus.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Laeng
Leptonid
Leptonid on elementaarsed fermionid, mille leptonlaeng on nullist erinev.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Leptonid
Magnetiline monopoolus
Varrasmagnetist ei ole võimalik saada '''magnetilisi monopoolusi'''. Lõigates varrasmagneti pooleks ei saa me mitte ühte põhja- ja ühte lõunapoolust, vaid mõlemal tükil tekib nii põhja- kui lõunapoolus. Magnetilisi monopoolusi ei ole võimalik moodustada tavaainest – nende näol on tegemist uue elementaarosakesega Magnetiline monopoolus on hüpoteetiline elementaarosake osakestefüüsikas, mis kujutab endast ühe poolusega eraldiseisvat magnetit (põhjapoolus ilma lõunapooluseta või vastupidi).
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Magnetiline monopoolus
Nanotäkkimine
Nanotäkkimine ehk nanoindenteerimine on materjalide lokaalsete mehaanilise omaduste mõõtmise meetod.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Nanotäkkimine
Neutriinod
Neutriinod on elementaarosakesed – täpsemalt fermionide hulka kuuluvad elektrilaenguta leptonid, mis osalevad ainult nõrgas vastastikmõjus ja gravitatsioonilises vastasmõjus.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Neutriinod
Neutronkiirgus
Neutronkiirgus on radioaktiivse kiirguse liik, mille puhul tuumalagunemise (või tuumalõhustumise) tagajärjel kiiratakse vabu neutroneid.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Neutronkiirgus
Osakestefüüsika standardmudel
Standardmudeli elementaarosakesed (peale Higgsi bosoni) Standardmudel ehk elementaarosakeste füüsika standardmudel on kvantfüüsika teooria, mis kirjeldab tugevat, nõrka ja elektromagnetilist jõudu ning neid vahendavaid või nendega interakteeruvaid elementaarosakesi.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Osakestefüüsika standardmudel
Peenstruktuurikonstant
Peenstruktuuri konstant on füüsikaline konstant (tähis \alpha, dimensioon 1), mis väljendab elektromagnetilise vastastikmõju tugevust.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Peenstruktuurikonstant
Röntgenitoru
Röntgenitoru on seade, mis tekitab röntgenikiirgust.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Röntgenitoru
Steven Weinberg
Steven Weinberg 2010. aastal Austinis Steven Weinberg 2005. aastal Steven Weinberg (3. mai 1933 New York – 23. juuli 2021 Austin, Texas) oli Ameerika Ühendriikide füüsik.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Steven Weinberg
Subatomaarsed osakesed
Subatomaarne osake on aatomituumast väiksem osake.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Subatomaarsed osakesed
Suur ühendteooria
Suur ühendteooria ehk suure ühenduse teooria, ka suur ühendus, (inglise keeles Grand Unified Theory, Grand Unification) on osakestefüüsikas teoreetiline mudel, mis kirjeldab ühtse skeemi järgi tugevat, nõrka ja elektromagnetilist vastastikmõju.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Suur ühendteooria
Suur Pauk
kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest ehk reliktkiirgusest Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Suur Pauk
Theodor Kaluza
Theodor Franz Eduard Kaluza (9. november 1885 Opole –19. jaanuar 1954 Göttingen) oli saksa füüsik ja matemaatik.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Theodor Kaluza
Tugev vastastikmõju
Tugev vastastikmõju ehk tugev interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Tugev vastastikmõju
Tuumajõud
Feynmani diagramm prootoni ja neutroni vahelisest tugeva vastasmõju teisesest avaldumisest, tuumajõust, mida vahendab neutraalne piion. Graafikul liigub aeg vasakult paremale Sama protsessi, mis ülemisel joonisel väljendav diagramm, millel on kuvatud osakeste kvarkkoostis, et näidata kuidas fundamentaalne jõud – tugev vastasmõju tekitab '''tuumajõu''' Sirged jooned on kvargid, mitmevärvilised ringid gluuonid (tugeva vastasmõju kandjad).
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Tuumajõud
Tuumalõhustumine
Tuumalõhustumine tuumareaktsioonina. Aeglane neutron neeldub uraan-235 tuumas, mis seejärel jaguneb kaheks kergemaks elemendiks (tuumalõhustumise jääkproduktiks) ja vabadeks neutroniteks Tuumalõhustumine ehk tuumafissioon on tuumareaktsioon, mille puhul suur aatomituum laguneb väiksemateks aatomituumadeks.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Tuumalõhustumine
Tuumasüntees
Tuumasüntees ehk tuumade liitumine on kergete aatomituumade ühinemine raskemateks tuumadeks.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Tuumasüntees
Vaheosakesed
Vaheosakesed (ka vahebosonid, kalibratsiooniosakesed, kalibratsioonibosonid; inglise gauge bosons) on fundamentaalse jõu vahendajad.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Vaheosakesed
Vismut
Monokristalse vismuti lahustumisel tekivad iseloomulikud kolmnurksed struktuurid. Optilise mikroskoobiga tehtud pilt, tumeväli kontrast ja pildi mõõde on 157 mikromeetrit. Vismut on keemiline element järjekorranumbriga 83 ja sümboliga Bi.
Vaata Elektromagnetiline vastastikmõju ja Vismut
Tuntud ka kui Elektromagnetiline interaktsioon, Elektromagnetiline vastasmõju.