Kiiremini kui brauser!
50 suhted: Aktseptor (keemia), Alkoholaadid, Alus (keemia), Aluselisus, Ammoniaak, Aromaatsus, Asendusreaktsioon, Askorbiinhape, Üksikside, Doonor (keemia), Enooleetrid, Fluoriidid, Fullereen, Furaan, Hape, Hüdriidid, Heterolüüs, Homolüüs, Inertpaari efekt, Intramolekulaarne efekt, Kaksikside, Karbanioon, Karbokatioonid, Keemia mõisteid, Keemiline side, Kemosorptsioon, Keskkonna happelisus, Kiraalne tsenter, Kloriidid, Kolmikside, Kompleksühend, Kordne side, Kovalentne side, Lahkuv rühm, Lantanoidid, Lämmastikalused, Lewisi happed ja alused, Molekul, Molekuli polaarsus, Multiferroidid, Naaberrühma osalemine, Nukleofiil, Nukleofiilne asendusreaktsioon, Reaktsiooni mehhanism, Robert Oppenheimer, SN2 reaktsioon, Solvatatsioon, Tsüsteiin, Valentselektron, Vesinikside.
Aktseptor (keemia)
Keemias on aktseptor selline aineosake nagu molekul (molekuli kuuluv aatom) või ioon, mis võib endaga liita elektronipaari või aineosakesi nagu, ioon, aatom või aatomite rühma.
Uus!!: Elektronpaar ja Aktseptor (keemia) · Näe rohkem »
Alkoholaadid
Alkoholaadid (ka alkoksiidid) on aineklass orgaanilises keemias.
Uus!!: Elektronpaar ja Alkoholaadid · Näe rohkem »
Alus (keemia)
Alus on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse hüdroksiidioone.
Uus!!: Elektronpaar ja Alus (keemia) · Näe rohkem »
Aluselisus
Aluselisus ehk leelisus ehk leeliselisus on keemilise ühendi võime moodustada teatavas keskkonnas (tavaliselt vees) hüdroksiidioone, mis neutraliseerivad happeid.
Uus!!: Elektronpaar ja Aluselisus · Näe rohkem »
Ammoniaak
Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.
Uus!!: Elektronpaar ja Ammoniaak · Näe rohkem »
Aromaatsus
Modernne benseeni kujutis Aromaatsuseks nimetatakse orgaanilises keemias konjugeeritud tsüklis olevate küllastumata sidemete, vabade elektronpaaride või tühjade orbitaalide tugevamat stabiliseerumist, kui seda konjugatsioon üksi võimaldaks.
Uus!!: Elektronpaar ja Aromaatsus · Näe rohkem »
Asendusreaktsioon
Asendusreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille tulemusena keemilise aine molekulis mingi aatom või aatomite rühm asendub mõne teise aatomi või rühmaga.
Uus!!: Elektronpaar ja Asendusreaktsioon · Näe rohkem »
Askorbiinhape
L-Askorbiinhape Askorbiinhappe molekuli mudel. Must on süsinik, punane hapnik ja valge vesinik Askorbiinhappe optilised isomeerid Askorbiinhape on keemiline ühend molekulivalemiga, mida enamasti samastatakse C-vitamiiniga.
Uus!!: Elektronpaar ja Askorbiinhape · Näe rohkem »
Üksikside
Üksikside on kahe aatomi vaheline keemiline side, mille moodustab üks ühine elektronpaar.
Uus!!: Elektronpaar ja Üksikside · Näe rohkem »
Doonor (keemia)
Keemias on doonor aineosake nagu molekul (molekuli kuuluv aatom) või ioon, mis keemilises protsessis võib ära anda elektronipaari või aineosakese nagu, ioon, aatom või aatomite rühm.
Uus!!: Elektronpaar ja Doonor (keemia) · Näe rohkem »
Enooleetrid
Enooleetrid on küllastumata orgaanilised ühendid, mille molekulis sisaldub alkoksürühm (–OR) kaksiksidemega seotud süsinikuaatomi juures.
Uus!!: Elektronpaar ja Enooleetrid · Näe rohkem »
Fluoriidid
Fluoriidid on vesinikfluoriidhappe soolad ja samuti kõik anorgaanilised ühendid, mis koosnevad fluorist ja mingist muust elemendist.
Uus!!: Elektronpaar ja Fluoriidid · Näe rohkem »
Fullereen
Tuntuim fullereen C60 Fullereenid on ainult süsiniku aatomitest koosnevad kera-, ellipsoidi- või torukujulised molekulid.
Uus!!: Elektronpaar ja Fullereen · Näe rohkem »
Furaan
Furaan on heterotsükliline orgaaniline ühend, mis kuulub aromaatsete ühendite klassi.
Uus!!: Elektronpaar ja Furaan · Näe rohkem »
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Uus!!: Elektronpaar ja Hape · Näe rohkem »
Hüdriidid
150px Vesinik aniooni teke hüdriidi moodustumisel Hüdriid on vesiniku ja mõne muu keemilise elemendi ühend.
Uus!!: Elektronpaar ja Hüdriidid · Näe rohkem »
Heterolüüs
Heterolüüs tähendab millegi jagunemist erinevateks osadeks (kr heteros 'teine, muu' + lysis 'lahustumine, jagunemine').
Uus!!: Elektronpaar ja Heterolüüs · Näe rohkem »
Homolüüs
Cl–Cl sideme '''homolüüs'''(nooled näitavad elektronide liikumist sideme katkemisel) Homolüüs (kr lysis 'lahustumine, jagunemine' + homo 'võrdne, ühesugune') tähendab millegi jagunemist sarnasteks osadeks.
Uus!!: Elektronpaar ja Homolüüs · Näe rohkem »
Inertpaari efekt
Inertpaari efekt on nähtus, mille korral s-orbitaali elektronid ei osale sidemete moodustamisel.
Uus!!: Elektronpaar ja Inertpaari efekt · Näe rohkem »
Intramolekulaarne efekt
Intramolekulaarne efekt (ehk sisemolekulaarne ehk molekulisisene efekt) on keemias protsess, nähtus või omadus, mis tuleneb konkreetse molekuli struktuurist.
Uus!!: Elektronpaar ja Intramolekulaarne efekt · Näe rohkem »
Kaksikside
'''Sinisega''' märgitud kaksiksidemed eri ainetes: atsetaldehüüd, atsetoon ja äädikhappe metüülester (ülemine rida vasakult paremale) ning 3-oksasoliin, atsetoonoksiim ja propeen (alumine rida). Kaksikside on kovalentsete sidemete hulka kuuluv keemilise sideme tüüp, mille puhul sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari.
Uus!!: Elektronpaar ja Kaksikside · Näe rohkem »
Karbanioon
Karbanioon on teatud tüüpi orgaanilises reaktsioonis esinev aktiivne intermediaat (väga reaktsioonivõimeline ja lühiealine), milles süsiniku aatomil on vaba elektronpaar ja negatiivne laeng.
Uus!!: Elektronpaar ja Karbanioon · Näe rohkem »
Karbokatioonid
butüülkatioon (planaarne geomeetria) Karbokatioonid (R+) võivad olla assotsieerunud vastasiooniga (aniooniga X–): kovalentne side, ioonpaar, solvent-eraldatud ioonpaar ja vabad ioonid Karbokatioonid ehk karbkatioonid on orgaaniliste ühendite reaktsioonides esinevad lühiealised ebastabiilsed intermediaadid, millel on positiivne laeng süsiniku aatomil.
Uus!!: Elektronpaar ja Karbokatioonid · Näe rohkem »
Keemia mõisteid
Sellele lehele on koondatud keemiaga seotud üldmõisted.
Uus!!: Elektronpaar ja Keemia mõisteid · Näe rohkem »
Keemiline side
Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.
Uus!!: Elektronpaar ja Keemiline side · Näe rohkem »
Kemosorptsioon
Kemosorptsioon on gaasi, vedeliku või mõne nende komponendi neeldumine vedelikus või kogunemine tahke aine pinnale keemilise reaktsiooni tulemusena, seega uute keemiliste sidemete moodustumise läbi.
Uus!!: Elektronpaar ja Kemosorptsioon · Näe rohkem »
Keskkonna happelisus
Keskkonna happelisus ühendab nii Brønstedi happelisust, vesiniksideme donoorsust kui ka Lewise happelisust.
Uus!!: Elektronpaar ja Keskkonna happelisus · Näe rohkem »
Kiraalne tsenter
Kiraalne süsinik ja kiraalsus.Kiraalne tsenter (IUPAC järgi kiraalsustsenter) on stereokeemia mõiste, mis tähistab sellist aatomit, mille ümber on tetraeedriliselt neli asendajat erinevate rühmadega (üks asendaja võib olla ka elektronpaar).
Uus!!: Elektronpaar ja Kiraalne tsenter · Näe rohkem »
Kloriidid
Kloriidid on kas vesinikkloriidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad kloorist ja mingist muust elemendist.
Uus!!: Elektronpaar ja Kloriidid · Näe rohkem »
Kolmikside
Kolmikside heks-3-üüni graafilises struktuurivalemis Kolmikside on keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari, ehk kaks aatomit jagavad kuut elektroni.
Uus!!: Elektronpaar ja Kolmikside · Näe rohkem »
Kompleksühend
B12-vitamiin on kompleksühend Kompleksühend on keemiline ühend, kus keskne aatom või ioon (tsentraalaatom või -ioon, enamasti metall) on seotud ligandidega koordinatiivsete ehk doonor-aktseptorsidemete kaudu.
Uus!!: Elektronpaar ja Kompleksühend · Näe rohkem »
Kordne side
Kordne side on keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil.
Uus!!: Elektronpaar ja Kordne side · Näe rohkem »
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Uus!!: Elektronpaar ja Kovalentne side · Näe rohkem »
Lahkuv rühm
Keemias tähistab mõiste "lahkuv rühm" orgaanilise molekuli osa, mis keemilise reaktsiooni käigus eraldub (lahkub) molekulist koos elektronpaariga; see on keemilise sideme heterolüütilise katkemise protsess.
Uus!!: Elektronpaar ja Lahkuv rühm · Näe rohkem »
Lantanoidid
Lantanoididideks nimetatakse 15 keemilist elementi lantaanist luteetsiumini järjekorranumbritega 57–71.
Uus!!: Elektronpaar ja Lantanoidid · Näe rohkem »
Lämmastikalused
Lämmastikalused DNA struktuuri osana. On näidatud vastavalt komplementaarsusprintsiibile moodustunud vesiniksidemed kahe DNA ahela koostisse kuuluvate lämmastikaluste vahel. Lämmastikalus on nukleotiidi koostisse kuuluv lämmastikurikas aromaatne fragment.
Uus!!: Elektronpaar ja Lämmastikalused · Näe rohkem »
Lewisi happed ja alused
Lewisi hape (kasutatud on ka vorme Lewis'i hape ja Lewise hape) on keemiline ühend A, mis võib vastu võtta elektronpaari Lewisi aluselt B (see on elektronpaari doonoriks) moodustades adukti AB.
Uus!!: Elektronpaar ja Lewisi happed ja alused · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Elektronpaar ja Molekul · Näe rohkem »
Molekuli polaarsus
Vee (H2O) molekul on polaarne; negatiivne laeng on esitatud punase varjundiga ja positiivne laeng sinisega Aine molekulis aatomitevahelised keemilised sidemed moodustuvad ühiste elektronpaaride kaudu.
Uus!!: Elektronpaar ja Molekuli polaarsus · Näe rohkem »
Multiferroidid
Multiferroidid on defineeritud kui materjalid, millel esinevad samaaegselt ehk samas faasis vähemalt kaks peamist ferromagnetilist korrastusparameetrit.
Uus!!: Elektronpaar ja Multiferroidid · Näe rohkem »
Naaberrühma osalemine
Heteroaatomi elektronpaari osalemine Kaksiksideme elektronpaari osalemine tsüklobutüül-homoallüülrühma osalemine Aromaatse tsükli osalemine Naaberrühma osalemine on orgaaniliste reaktsioonidega seonduv nähtus, kui esineb reaktsiooni intermediaadi täiendav molekulisisene stabilisatsioon reaktsioonitsentrist kaugemal asuva elektronpaari doonori osalusel, kusjuures ei ole tegu konjugeeritud sidemetega.
Uus!!: Elektronpaar ja Naaberrühma osalemine · Näe rohkem »
Nukleofiil
Nukleofiil on aineosake, millel on vaba elektronpaar ja selle tulemusena negatiivne laeng või osalaeng.
Uus!!: Elektronpaar ja Nukleofiil · Näe rohkem »
Nukleofiilne asendusreaktsioon
Nukleofiilne asendusreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus vaba elektronpaari omav reagent – nukleofiil – atakeerib substraadi molekuli, millel on elektronodefitsiitne tsenter, ning tulemusena substraadi molekulis mingi aatom või aatomite rühm asendub mõne teise aatomi või rühmaga.
Uus!!: Elektronpaar ja Nukleofiilne asendusreaktsioon · Näe rohkem »
Reaktsiooni mehhanism
Reaktsiooni mehhanism on kogu keemilise reaktsiooni (brutoreaktsiooni) olemuse kirjeldus kõikide üksteisele järgnevate elementaarreaktsioonide kaudu.
Uus!!: Elektronpaar ja Reaktsiooni mehhanism · Näe rohkem »
Robert Oppenheimer
J. Robert Oppenheimer Julius Robert Oppenheimer (22. aprill 1904 New York – 18. veebruar 1967 Princeton) oli ameerika tuumafüüsik, keda peetakse aatomipommi isaks.
Uus!!: Elektronpaar ja Robert Oppenheimer · Näe rohkem »
SN2 reaktsioon
Orgaanilises keemias tähendab SN2 reaktsioon keemilise ühendi funktsionaalrühma asendumist mingi teise funktsionaalrühmaga, kusjuures see protsess toimub kooskõlamehhanismi järgi, s.t. teist järku nukleofiilse asendusena (bimolecular (2) nucleophilic (N) substitution (S)).
Uus!!: Elektronpaar ja SN2 reaktsioon · Näe rohkem »
Solvatatsioon
Näide hüdratatsioonist: naatriumiooni interaktsioon veemolekulidega Solvatatsioon on lahustunud aine (soluudi) ja lahusti (solvendi) vaheline vastastikmõju, mis põhjustab lahustunud aine osakeste stabiliseerumise lahuses.
Uus!!: Elektronpaar ja Solvatatsioon · Näe rohkem »
Tsüsteiin
Tsüsteiini zwitterioon (kaksikioon) füsioloogilise pH juures. Tsüsteiin (süstemaatiline nimetus: 2-amino-3-sulfhüdrüülpropaanhape) on looduslik aminohape, mis sisaldab külgahelas tioolrühma.
Uus!!: Elektronpaar ja Tsüsteiin · Näe rohkem »
Valentselektron
Valentselektronideks nimetatakse elektrone, mis osalevad keemiliste sidemete moodustamisel.
Uus!!: Elektronpaar ja Valentselektron · Näe rohkem »
Vesinikside
Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.
Uus!!: Elektronpaar ja Vesinikside · Näe rohkem »
