Kiiremini kui brauser!
362 suhted: A. H. Tammsaare, Abakala, Ado Grenzstein, Aerulaud, Ahja jõgi, Akali asulakoht, Alam-Pedja looduskaitseala, Aleksander Müller, Aleksander Nevski, Alfa (jõelaev), Alfons Rebane, Alide Lumberg, Amme jõgi, Annelinn, Ateena (klassitsistlik eponüüm), Atlantise maja, August Kook (ettevõtja), Avalik veekogu, Ülejõe (Tartu), Ülejõe park, Ülenurme valla lipp, Ülenurme valla vapp, Bifurkatsioon, Delta, Devoni liivakivi, Dorpat (hotell), Eesti dokumentaalfilmide loend, Eesti esiajalugu, Eesti Esimeses maailmasõjas, Eesti filmide loend, Eesti jõed, Eesti jõgede loend, Eesti keskaeg, Eesti kiviaeg, Eesti lood, Eesti loodus, Eesti Metsa Abiks, Eesti mitmekeelne kohanimede loend, Eesti poolakeelsed kohanimed, Eesti saksakeelsete kohanimede loend, Eesti veemotosport, Eesti venekeelsed kohanimed, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Elmar Korko, Elmar Kuusler, Elva jõgi, Emajõe ürgorg, Emajõe Ärikeskus, Emajõe festival, Emajõe forsseerimine Kastre suunal, ..., Emajõe lahing (1234), Emajõe tänav, Emajõe-Suursoo looduskeskus, Emajõe-Suursoo maastikukaitseala, Erosioonibaas, Evald Rooma, Fortuuna tänav, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument (Tartu), Georg Friedrich Geist, Georg von Schwengeln, Haaslava parv, Haaslava vald (Kambja kihelkond), Haaslava valla vapp, Heinrich Riikoja, Henningi plats, Holm (täpsustus), Holmi park, Holmi saar, Holmi tänav (Tartu), Hyazinth von Strachwitz, Ida-raudrohi, Ihaste, Ihaste sild, Ilmatsalu jõgi, Issidor, Ivo Schenkenberg, Jänese matkarada, Jänese raudteesild, Järvekonn, Jüri Ristkok, Jõe lang, Jõe pikiprofiil, Jõe tänav (Tartu), Jõemõrd, Jõesuu (Viljandi), Jõesuu sild, Jõgeva maakond, Jõgeva reoveepuhasti, Jõgeva–Tartu rongiliin, Jõgi, Jõhvi–Tartu–Valga maantee, Jõmmu, Jogentagana, Johannes Raudmäe, Kaagvere, Kaarsild (Tartu), Kalevipoeg, Kalli järv, Kalli jõgi, Kalmistu paljand, Kaltsupaber, Kamari–Kärevere veerada, Kannuka, Kanuumatk, Kargaja jõgi, Karjavärav, Karlova, Karlova sadam, Kasari jõgi, Kastre, Kastre jõelahing, Katariina maja, Kauba tänav (Tartu), Kavastu parv, Kavastu vald, Kavilda jõgi, Kärevere sild, Kärkna klooster, Keeri järv, Kesk-Eesti väikemaakonnad, Kesklinn (Tartu), Keskpark, Kinobuss, Kivisild (Tartu), Koha, Kolga-Jaani vald, Koolioja, Koolujõgi, Koosa järv, Koosa jõgi, Kroonuaia sild, Kullamäe asulakoht, Kvissental, Kvissentali, Laeva jõgi, Lai tänav (Tartu), Langus, Lääneringtee, Leida Kibuvits, Lennuk (Eesti Üliõpilaste Seltsi paat), Liiva tänav (Tartu), Liivimaa-Pihkva sõda (1480–1481), Limnoloogia, Lodi, Lodjakoda, Lood (laev), Louis Pavel, Lubja tänav (Tartu), Luht, Luunja Roosiaed, Luunja sadam, Luunja sild, Luunja vald, Luunja valla lipp, Luunja valla vapp, Luutsna jõgi, Maaülikooli park, Maarjamõisa, Magnus von Brömsen, Mäksa mõis, Mäksa vald (1939), Mäksa valla lipp, Mäksa valla vapp, Mõõgavendade ordu, Mõra jõgi, Meerapalu lahing, Meleski raba, Moskvitš (laevaklass), Murdmaasuusatamine, Muutuv Tartu neljas vaates, Narva jõgi, Nõo oja, Nikolai Kusmin, Nikolai Preiman, Nikolai Triik, Oeconomicum, Olaf Suuder, Oskar Luts, Paju, Paju 2, Palupõhja, Paul Vent, Pärnu–Viljandi–Tartu veetee, Põhjaõng, Põltsamaa jõgi, Pedja jõgi, Peeter Varep, Pegasus (jõelaev), Peipsi alamvesikond, Peipsi järv, Peipsi-Pihkva järv, Peipsiääre vald, Pelgupaik, Peraküla–Aegviidu–Ähijärve matkatee, Piirissaar, Piiskopilinnus, Poe tänav, Porijõgi, Porioja, Porkuni lahing, Possaadnik, Praaga, Puhja vald, Raatuse tänav, Raekoja plats (Tartu), Rahu sild, Raketa (tiibur), Ranna tee (Tartu), Rannu-Jõesuu sild, Raudmehed, Raudsild, Raudteesild, Rääbis, Ränisaar, Rebase tänav, Riia tänav, Ropka, Ropka tööstusrajoon, Ropka tee, Sangla soostik, Savijõgi, Sääs, Säga, Säinas, Sängorg, Sõjategevus Eestis (1944), Sõjategevus Eestis 1941. aastal, Sõpruse puiestee (Tartu), Sõpruse sild (Tartu), Sibulatee, Signild (reisilaev), Siil (skulptuur), Siili tänav (Tartu), Siimu Loogma, Sinimägede lahing, Skulptuurigrupp 100 000. tartlase sünni tähistamiseks, Slobodaa, Soopoolitse, Sossolid, Staadioni tänav, Startup Hub, Supilinn, Supilinna tiik, Suudlevad tudengid (purskkaev), Tallinna vallutamine (1941), Tallinna–Tartu rongiliin, Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee, Tamsa lahing, Tartu, Tartu 3. jaoskonnakohus, Tartu aasta tegu, Tartu ajalugu, Tartu arhitektuur, Tartu Autovabaduse puiestee, Tartu avaturg, Tartu ülestõus, Tartu ülikooli ujumisõpetaja, Tartu Ülikooli botaanikaaed, Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee, Tartu bastionid, Tartu bussijaam, Tartu Hansapäevad, Tartu Hansapäevad 2007, Tartu Hansapäevad 2008, Tartu jõelipp, Tartu jõesadam, Tartu Kaubahoov, Tartu keskkatlamaja, Tartu lahing (1944), Tartu liiklus, Tartu linnamüür, Tartu Linnaraamatukogu, Tartu linnasiire, Tartu linnus, Tartu logo, Tartu maakond, Tartu Mill Triathlon, Tartu Mill Triathlon 2012, Tartu Mill Triathlon 2013, Tartu Mill Triathlon 2014, Tartu muinaskihelkond, Tartu piiramine (1558), Tartu piiramine (1704), Tartu raekoda, Tartu sadamaraudtee, Tartu südalinna kultuurikeskus, Tartu sillad, Tartu sotsiaalhoolekanne, Tartu teatrid, Tartu tselluloositehas, Tartu tudengipäevad, Tartu Turg, Tartu turuhoone, Tartu vaade, Tartu vana kaubamaja, Tartu-Maarja kihelkond, Tartu–Räpina–Värska maantee, Tartumaa, Tartumaa vapp, Tasku Keskus, Tähe tänav, Tähtvere, Tähtvere mõis, Tähtvere valla lipp, Tähtvere valla vapp, Tõlliste valla lipp, Tõlliste valla vapp, Tõugjas, Teaduskeskus Ahhaa, Tehnika tänav (Tartu), Teib, Tempo (kaater), Tigutorn, Toomemägi, Troika (hobuveok), Turb, Turm, Tuulelipp, Ugandi, Uku (suurtükilaev), Ulila, Uue-Kastre piiskopilinnus, Uueturu, Vabaduse puiestee (Tartu), Vabaduse puiestik, Vabadussild, Vaibla, Valge joon Võrumaa kohale, Valgetiib-viires, Vana-Kastre, Vana-Kastre piiskopilinnus, Vanemuine (teater), Vanemuise tänav, Vara vald, Varnja, Võnnu vald (1939), Võrtsjärv, Võrtsjärve madalik, Veetee, Veibri, Veibri ühishaud, Vetelpääste, Viidikas, Vorbuse mõis, Vorbuse pilpaküla, Vorstioru järv, 13. sajand Eestis, 14. detsember, 1658, 1775. aasta Tartu tulekahju, 1842, 1921, 1928, 1981, 20. eesti diviis, 20. jaanuar, 24. juuli, 27. veebruar, 38. Kaitsepataljon, 4. jaanuar, 42. Kaitse Pioneeripataljon, 8. Eesti Laskurkorpus. Laienda indeks (312 rohkem) »
A. H. Tammsaare
A.
Uus!!: Emajõgi ja A. H. Tammsaare · Näe rohkem »
Abakala
Abakala (Abramis ballerus, sünonüüm Ballerus ballerus) on kalaliik karpkalalaste sugukonnast latika perekonnast.
Uus!!: Emajõgi ja Abakala · Näe rohkem »
Ado Grenzstein
Ado Grenzstein Ado Grenzstein (pseudonüüm A. Piirikivi; 5. veebruar 1849 Kõksi küla, Tarvastu kihelkond, Viljandimaa, Liivimaa kubermang – 20. aprill 1916 Menton, Lõuna-Prantsusmaa) oli eesti ajakirjanik ja pedagoog, Tõnis Grenzsteini vend.
Uus!!: Emajõgi ja Ado Grenzstein · Näe rohkem »
Aerulaud
Emajõel 2017. aasta suveõhtul Püsti ja põlvili aerutajad aerulaudadel Tartus Emajõel 2017. aastal Aerulaud ehk SUP-laud on kaitstud veekogul peamiselt aeru abil ja püsti seistes liikumiseks mõeldud veesõidulaud.
Uus!!: Emajõgi ja Aerulaud · Näe rohkem »
Ahja jõgi
Ahja jõgi on Emajõe suurim parempoolne lisajõgi.
Uus!!: Emajõgi ja Ahja jõgi · Näe rohkem »
Akali asulakoht
Akali asulakoht on muistne asulakoht, mis asub Emajõe suudme piirkonnas Kalli ehk Akali jõe kaldal.
Uus!!: Emajõgi ja Akali asulakoht · Näe rohkem »
Alam-Pedja looduskaitseala
Alam-Pedja looduskaitseala on looduskaitseala Võrtsjärvest kirdes.
Uus!!: Emajõgi ja Alam-Pedja looduskaitseala · Näe rohkem »
Aleksander Müller
Aleksander Müller (ametlikult Aleksander Müller-Mölder; 27. jaanuar 1947 – 4. juuli 2013) oli eesti muusik, näitleja ja kirjanik.
Uus!!: Emajõgi ja Aleksander Müller · Näe rohkem »
Aleksander Nevski
Aleksander Nevski kujutis aastast 1672 Aleksander Nevski kujutis aastast 1885 Aleksander Nevski ehk Aleksander Jaroslavitš (30. mai 1221 (traditsiooniline sünniaeg) Pereslavl-Zalesski – 14. november 1263 Gorodets) oli Novgorodi vürst (1236–1240, 1241–1252, 1257–1263) ja Kiievi suurvürst (1249–1263).
Uus!!: Emajõgi ja Aleksander Nevski · Näe rohkem »
Alfa (jõelaev)
Alfa on 1984 Soomes ehitatud ning Tartus Emajõel 2014.
Uus!!: Emajõgi ja Alfa (jõelaev) · Näe rohkem »
Alfons Rebane
Alfons Vilhelm Robert Rebane (Valga, Liivimaa kubermang – 8. märts 1976 Augsburg, Saksamaa) oli Eesti (leitnant, 1933) ja Saksamaa (kolonel, 1945) sõjaväelane.
Uus!!: Emajõgi ja Alfons Rebane · Näe rohkem »
Alide Lumberg
Alide Lumberg (10. detsember (vkj)/ 23. detsember 1915 Tallinn – 9. mai 2004 Tallinn) oli eesti zooloog.
Uus!!: Emajõgi ja Alide Lumberg · Näe rohkem »
Amme jõgi
Amme jõgi on jõgi Eestis, millest valdav osa asub Vooremaal ning lühike suudme-eelne osa Kagu-Eesti lavamaal.
Uus!!: Emajõgi ja Amme jõgi · Näe rohkem »
Annelinn
Droonivideo Annelinnast 2021. aasta juulis Annelinn 2021. aastal Annelinna vaade Kesklinna poolt Annelinna hooned Annelinn on Tartu linnaosa, mis asub Emajõe vasakul kaldal.
Uus!!: Emajõgi ja Annelinn · Näe rohkem »
Ateena (klassitsistlik eponüüm)
akropolisest ja Areios Pagost, 1846 Klassitsismile omane eponüüm „Ateena“ osutab lüüriliselt iidsele Ateena linnriigile kui kõrgkultuuri (Hellas) hällile, mida kaitses hellenite tõekspidamiste järgi tarkuse-, julguse-, õiguse- ja õiglusejumalanna Athena.
Uus!!: Emajõgi ja Ateena (klassitsistlik eponüüm) · Näe rohkem »
Atlantise maja
Atlantise maja 2015. aastal Atlantis 2017. aasta augustis. Atlantise majaks kutsutakse tänapäeval hoonet, mis paikneb Tartus Emajõe vasakul kaldapealsel Ülejõe linnaosas Kaarsilla ja Rahu silla vahele jääval alal (tuntud ka kui Holmi kvartal).
Uus!!: Emajõgi ja Atlantise maja · Näe rohkem »
August Kook (ettevõtja)
August Kook (21. september 1878 Naelavere, Alatskivi vald (Kodavere kihelkond), Tartumaa – 1958) oli eesti ettevõtja.
Uus!!: Emajõgi ja August Kook (ettevõtja) · Näe rohkem »
Avalik veekogu
Avalik veekogu on mõiste Eesti veeseadusest.
Uus!!: Emajõgi ja Avalik veekogu · Näe rohkem »
Ülejõe (Tartu)
Ülejõe linnaosa nähtuna Emajõe Ärikeskusest Ülejõe uus ja vana hoonestus 2021. aasta detsembris Ülejõe linnaosa asub Tartus, Emajõe vasakul kaldal.
Uus!!: Emajõgi ja Ülejõe (Tartu) · Näe rohkem »
Ülejõe park
Friedebert Tuglase monument Tartus Ülejõe pargis Ülejõe park (varem Tammsaare park) on park Tartus.
Uus!!: Emajõgi ja Ülejõe park · Näe rohkem »
Ülenurme valla lipp
Ülenurme valla lipp. Ülenurme valla lipp on Tartu maakonnas asunud endise Eesti haldusüksuse Ülenurme valla lipp.
Uus!!: Emajõgi ja Ülenurme valla lipp · Näe rohkem »
Ülenurme valla vapp
Ülenurme valla vapp Ülenurme valla vapp on Tartu maakonnas asunud endise Eesti haldusüksuse Ülenurme valla vapp.
Uus!!: Emajõgi ja Ülenurme valla vapp · Näe rohkem »
Bifurkatsioon
Bifurkatsioon ehk jõe kahenemine on hüdroloogias vooluveekogu jagunemine kaheks haruks.
Uus!!: Emajõgi ja Bifurkatsioon · Näe rohkem »
Delta
Niiluse delta nähtuna kosmosest. NASA foto Delta ehk suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu.
Uus!!: Emajõgi ja Delta · Näe rohkem »
Devoni liivakivi
Ahja jõel. Kallaste paljand on Eesti kõige pikem Devoni liivakivi paljand. Viljandi lossimägede paljandis paljandub Kesk-Devoni Aruküla lademe liivakivi. Devoni liivakivi on Devoni ajastul ehk 416–359 miljonit aastat tagasi ladestunud liivakivi.
Uus!!: Emajõgi ja Devoni liivakivi · Näe rohkem »
Dorpat (hotell)
Dorpat on hotell ja konverentsikeskus Tartu kesklinnas Võidu silla, Turu tänava ja Soola tänava vahel.
Uus!!: Emajõgi ja Dorpat (hotell) · Näe rohkem »
Eesti dokumentaalfilmide loend
Siin on loetletud kronoloogilises järjekorras Eestis valminud dokumentaalfilme.
Uus!!: Emajõgi ja Eesti dokumentaalfilmide loend · Näe rohkem »
Eesti esiajalugu
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.
Uus!!: Emajõgi ja Eesti esiajalugu · Näe rohkem »
Eesti Esimeses maailmasõjas
Eesti Esimeses maailmasõjas on lühiülevaade Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu Eesti alade ning elanikkonna mõjudest ja osalusest Esimeses maailmasõjas.
Uus!!: Emajõgi ja Eesti Esimeses maailmasõjas · Näe rohkem »
Eesti filmide loend
Eesti filmid Siin on loetletud kronoloogilises järjekorras Eestis valminud mängu- ja lühimängufilme või rahvusvahelises koostöös tehtud mängufilme.
Uus!!: Emajõgi ja Eesti filmide loend · Näe rohkem »
Eesti jõed
Narva jõgi Eesti jõed on Eesti territooriumil asetsevad või seda läbivad vooluveekogud.
Uus!!: Emajõgi ja Eesti jõed · Näe rohkem »
Eesti jõgede loend
Siin on loetletud Eesti jõgesid, ojasid ja teisi vooluveekogusid (peakraavid, kraavid, kanalid) tähestiku järjekorras.
Uus!!: Emajõgi ja Eesti jõgede loend · Näe rohkem »
Eesti keskaeg
Euroopa poliitiline kaart 1328. aastal Kesk-Euroopa 14. sajandi esimesel kolmandikul Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.
Uus!!: Emajõgi ja Eesti keskaeg · Näe rohkem »
Eesti kiviaeg
Eesti kiviaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 9600 eKr – 1800 eKr.
Uus!!: Emajõgi ja Eesti kiviaeg · Näe rohkem »
Eesti lood
"Eesti lood" on 2003.
Uus!!: Emajõgi ja Eesti lood · Näe rohkem »
Eesti loodus
Männikjärve raba Endla looduskaitsealal Päite pank Sillamäe lähedal Tahkuna poolsaare tipp Hiiumaal See artikkel räägib Eesti loodusest koos siinse kliima, maastiku ja veestikuga, siinsetest pinnavormidest ning elusloodusest ja ka selle kõige kaitseks tehtavatest pingutustest. Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaal ning on madal ja tasane ala.
Uus!!: Emajõgi ja Eesti loodus · Näe rohkem »
Eesti Metsa Abiks
Eesti Metsa Abiks (lühendatult EMA, ingliskeelses meedias Estonian Forest Aid või Helping Estonia's Forests) on Eesti kodanikuliikumine, mis propageerib Eesti metsade säästvat majandamist, samuti tegeleb laiemalt Eesti metsanduspoliitikaga seotud probleemidele tähelepanu juhtimisega.
Uus!!: Emajõgi ja Eesti Metsa Abiks · Näe rohkem »
Eesti mitmekeelne kohanimede loend
Siin on esitatud Eesti mitmekeelne kohanimede loend, kus on saksa-, vene-, rootsi- poola- ja lätikeelseid nimesid.
Uus!!: Emajõgi ja Eesti mitmekeelne kohanimede loend · Näe rohkem »
Eesti poolakeelsed kohanimed
NB! SEDA LOENDIT MITTE TÄIENDADA-PARANDADA, OLEMAS ON Eesti mitmekeelne kohanimede loend Eesti poolakeelsed kohanimed on loend, mis aitab orienteeruda Eesti poolakeelsetes kohanimedes, eriti ajaloolises kirjanduses, mis puudutab ajastut 1561 - 1660, kui Eesti ala lõunapoolne osa kuulus Poola provintsi Inflanty koosseisu.
Uus!!: Emajõgi ja Eesti poolakeelsed kohanimed · Näe rohkem »
Eesti saksakeelsete kohanimede loend
NB! SEDA LOENDIT MITTE TÄIENDADA-PARANDADA, OLEMAS ON Eesti mitmekeelne kohanimede loend Eesti saksakeelsed kohanimed on loend, mis aitab orienteeruda Eesti saksakeelsetes kohanimedes.
Uus!!: Emajõgi ja Eesti saksakeelsete kohanimede loend · Näe rohkem »
Eesti veemotosport
Esimene teadaolev mootorpaatide võistlus Eestis peeti 17.
Uus!!: Emajõgi ja Eesti veemotosport · Näe rohkem »
Eesti venekeelsed kohanimed
NB! SEDA LOENDIT MITTE TÄIENDADA-PARANDADA, OLEMAS ON Eesti mitmekeelne kohanimede loend Eesti venekeelsed kohanimed on loend, mis aitab orienteeruda Eestis Venemaa keisririigi ajal kasutatud venekeelsetes kohanimedes.
Uus!!: Emajõgi ja Eesti venekeelsed kohanimed · Näe rohkem »
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.
Uus!!: Emajõgi ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Näe rohkem »
Elmar Korko
Elmar Korko (26. jaanuar (vkj) / 8. veebruar 1908 Tartu – 10. juuli 1941 Tartu) oli Eesti sõudja ja jääpallur ning politseinik ja kaitseliitlane.
Uus!!: Emajõgi ja Elmar Korko · Näe rohkem »
Elmar Kuusler
Elmar Kuusler (1. september 1913 Tallinn – 16. september 1986 New York) oli eesti vaimulik.
Uus!!: Emajõgi ja Elmar Kuusler · Näe rohkem »
Elva jõgi
Elva jõgi (ka Ulila jõgi) on Emajõe parempoolne lisajõgi.
Uus!!: Emajõgi ja Elva jõgi · Näe rohkem »
Emajõe ürgorg
Emajõe ürgorg on ürgorg, milles voolab Emajõgi.
Uus!!: Emajõgi ja Emajõe ürgorg · Näe rohkem »
Emajõe Ärikeskus
Emajõe Ärikeskus (kõnekeeles Pläsku/Plasku) on 1998.
Uus!!: Emajõgi ja Emajõe Ärikeskus · Näe rohkem »
Emajõe festival
Jõelaev Hilara ja lodi Jõmmu Emajõe festivalil Tartus, taamal Rahu sild ja hotell Dorpat, august 2012 Emajõe festival on Tartus 2006.
Uus!!: Emajõgi ja Emajõe festival · Näe rohkem »
Emajõe forsseerimine Kastre suunal
1944.
Uus!!: Emajõgi ja Emajõe forsseerimine Kastre suunal · Näe rohkem »
Emajõe lahing (1234)
Emajõe lahing oli 1234.
Uus!!: Emajõgi ja Emajõe lahing (1234) · Näe rohkem »
Emajõe tänav
Emajõe tänav (saksa keeles Embachstraße, varem Ufer-Straße) on tänav Tartus Supilinnas.
Uus!!: Emajõgi ja Emajõe tänav · Näe rohkem »
Emajõe-Suursoo looduskeskus
Emajõe-Suursoo looduskeskus Emajõe-Suursoo keskus on Kavastu külas Emajõe vasakul kaldal asuv looduskeskus.
Uus!!: Emajõgi ja Emajõe-Suursoo looduskeskus · Näe rohkem »
Emajõe-Suursoo maastikukaitseala
Emajõgi Emajõe-Suursoo maastikukaitsealal Pähklisaare MKA kaardil. Emajõe-Suursoo maastikukaitseala oli kaitseala Tartu maakonnas Luunja, Meeksi, Mäksa, Vara ja Võnnu valla aladel.
Uus!!: Emajõgi ja Emajõe-Suursoo maastikukaitseala · Näe rohkem »
Erosioonibaas
Erosioonibaas ehk uuristusbaas on veekogu veetaseme kõrgus, millesse vooluveekogu voolab.
Uus!!: Emajõgi ja Erosioonibaas · Näe rohkem »
Evald Rooma
Evald Rooma (tuntud ka kui Onu Eskimo; Delfi, 24. mai 2017 6. juuli 1911 Tartu – 24. mai 2017 Tartu) oli eesti ettevõtja.
Uus!!: Emajõgi ja Evald Rooma · Näe rohkem »
Fortuuna tänav
Fortuuna tänav, august 2012. Fortuuna tänav (varem Kalda tänav; saksa keeles Fortunastraße) on tänav Tartus.
Uus!!: Emajõgi ja Fortuuna tänav · Näe rohkem »
Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument (Tartu)
Friedrich Reinhold Kreutzwaldi mälestusmärk Tartus. Skulptorid Johannes Hirv, Martin Saks, arhitektid Heiki Karro, Ants Mellik, Mart Port, 1952. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument on Tartus Vabaduse puiestikus Emajõe ääres asuv eesti kirjaniku ja arsti Friedrich Reinhold Kreutzwaldi mälestusmärk.
Uus!!: Emajõgi ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument (Tartu) · Näe rohkem »
Georg Friedrich Geist
Georg Friedrich Wilhelm Geist (1782 Kassel – 2. juuli 1846 Tartu) oli Tartu ehitusmeister ja arhitekt.
Uus!!: Emajõgi ja Georg Friedrich Geist · Näe rohkem »
Georg von Schwengeln
Rootsi laevastik Riia vallutamisel 1621. aastal. Riia kodaniku Georg von Schwengeli joonis Georg von Schwengeln, ka Georg Schwengell või Schwengelm, (lad Georgius Schwengell, pl: Jerzy Schwengeln); umbes 1590–1664) oli Riia linna kodanikust Liivimaa kartograaf, Rootsi kuningriigi kindralmajor, kindralkortermeister ja fortifikatsiooniinsener.
Uus!!: Emajõgi ja Georg von Schwengeln · Näe rohkem »
Haaslava parv
Haaslava parv oli parv Emajõel Haaslava lähedal.
Uus!!: Emajõgi ja Haaslava parv · Näe rohkem »
Haaslava vald (Kambja kihelkond)
Haaslava vald (saksa keeles Haselau) oli vald Tartumaal Kambja kihelkonnas (vaadatud 20.02.2016) (teistel andmetel Kambja ja Võnnu kihelkonnas).
Uus!!: Emajõgi ja Haaslava vald (Kambja kihelkond) · Näe rohkem »
Haaslava valla vapp
Haaslava valla vapp Haaslava valla vapp on Tartu maakonnas asunud endise Eesti haldusüksuse Haaslava valla vapp.
Uus!!: Emajõgi ja Haaslava valla vapp · Näe rohkem »
Heinrich Riikoja
Heinrich Riikoja Heinrich Roman Riikoja (aastani 1924 Heinrich Roman Reichenbach; 8. märts 1891 – 31. oktoober 1988 Tartu) oli eesti zooloog ja hüdrobioloog, Eesti hüdrobioloogia rajajaid; bioloogiadoktor (1942).
Uus!!: Emajõgi ja Heinrich Riikoja · Näe rohkem »
Henningi plats
Henningi plats 1890. aasta postkaardil Henningi platsi asukoht 1877. aasta kaardil (keskel) Henningi plats oli väljak Tartus, Emajõe vasakul kaldal, umbes praeguse Narva maantee ja Raatuse tänava ristumiskohal.
Uus!!: Emajõgi ja Henningi plats · Näe rohkem »
Holm (täpsustus)
Holm tähendab mitmes germaani keeles saart ja vene keeles küngast.
Uus!!: Emajõgi ja Holm (täpsustus) · Näe rohkem »
Holmi park
Holmi park sügisel Holmi park on park Tartus.
Uus!!: Emajõgi ja Holmi park · Näe rohkem »
Holmi saar
Holm oli saar, mis asus Tartus Emajões praeguse Ülejõe ehk Holmi pargi kohal.
Uus!!: Emajõgi ja Holmi saar · Näe rohkem »
Holmi tänav (Tartu)
Ülejõel 1910. aasta paiku. Holmi tänav 1877. aasta kaardil (all keskel) Holmi tänav (Holmstraße) oli tänav Tartus, Emajõe vasakul kaldal.
Uus!!: Emajõgi ja Holmi tänav (Tartu) · Näe rohkem »
Hyazinth von Strachwitz
Strachwitz paremal Hyazinth Strachwitz von Groß-Zauche und Camminetz ehk Hyazinth von Strachwitz (30. juuli 1893 – 25. aprill 1968) oli Saksa sõjaväelane.
Uus!!: Emajõgi ja Hyazinth von Strachwitz · Näe rohkem »
Ida-raudrohi
Ida-raudrohi (Achillea salicifolia, sünonüüm Achillea cartilaginea) on raudrohu perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Emajõgi ja Ida-raudrohi · Näe rohkem »
Ihaste
Ihaste on Tartu linnaosa, mis paikneb Tartu kaguosas, Emajõe vasakul kaldal.
Uus!!: Emajõgi ja Ihaste · Näe rohkem »
Ihaste sild
Ihaste sild Ihaste sild on raudbetoonsild Tartu linna kagupiiril.
Uus!!: Emajõgi ja Ihaste sild · Näe rohkem »
Ilmatsalu jõgi
Ilmatsalu jõgi on jõgi Tartumaal, Emajõe parempoolne lisajõgi.
Uus!!: Emajõgi ja Ilmatsalu jõgi · Näe rohkem »
Issidor
Issidor (suri 1472. aastal Tartus) oli 15. sajandil Tartus tegutsenud müütiline õigeusu vaimulik (preester).
Uus!!: Emajõgi ja Issidor · Näe rohkem »
Ivo Schenkenberg
Ivo Schenkenberg (ka Iwan, Iwen, Iven või Ifen; umbes 1549 – 1579) oli saksa päritolu Tallinna käsitöölise poeg, kes Vene-Liivi sõjas juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka.
Uus!!: Emajõgi ja Ivo Schenkenberg · Näe rohkem »
Jänese matkarada
Jänese matkarada (november 2011) Jänese matkarada on Tartu vallas asuv matkarada, mis kulgeb osalt mööda Emajõge.
Uus!!: Emajõgi ja Jänese matkarada · Näe rohkem »
Jänese raudteesild
Droonivideo Emajõge ületavast Elroni rongist 2021. aasta septembris Jänese raudteesild on raudteesild Tapa–Tartu raudteel Kärkna ja Tartu vahelisel lõigul üle Suure-Emajõe.
Uus!!: Emajõgi ja Jänese raudteesild · Näe rohkem »
Järvekonn
Järvekonn käes. Pildistatud Hollandis. Järvekonn (Rana ridibunda) on konlaste sugukonda konna perekonda kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Emajõgi ja Järvekonn · Näe rohkem »
Jüri Ristkok
Jüri Ristkok (26. detsember 1919 Kurski kubermang – 4. aprill 1994 Tartu) oli eesti ihtüoloog ja hüdrobioloog.
Uus!!: Emajõgi ja Jüri Ristkok · Näe rohkem »
Jõe lang
Jõe lang (lühemalt lang) on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe.
Uus!!: Emajõgi ja Jõe lang · Näe rohkem »
Jõe pikiprofiil
Narva jõe pikiprofiil Jõe pikiprofiil (ka voolusängi pikiprofiil) on kõver, mis näitab voolusängi kallakust.
Uus!!: Emajõgi ja Jõe pikiprofiil · Näe rohkem »
Jõe tänav (Tartu)
Jõe tänav (saksa keeles Flußstraße, varem ka Bachstrasse) on tänav Tartus Karlovas.
Uus!!: Emajõgi ja Jõe tänav (Tartu) · Näe rohkem »
Jõemõrd
Jõemõrd on mõrd, mille kõrgus võib olla kuni 3,5 m, juhtaia pikkus kuni 50 m ning mille tiivad ei moodusta kariaeda.
Uus!!: Emajõgi ja Jõemõrd · Näe rohkem »
Jõesuu (Viljandi)
Jõesuu vaatetorn Võrtsjärve põhjakaldal Jõesuu oli küla Viljandimaal Kolga-Jaani kihelkonnas.
Uus!!: Emajõgi ja Jõesuu (Viljandi) · Näe rohkem »
Jõesuu sild
Jõesuu sillad 2021. aasta oktoobris Jõesuu sild Jõesuu sild on 2009.
Uus!!: Emajõgi ja Jõesuu sild · Näe rohkem »
Jõgeva maakond
Jõgeva maakond ehk Jõgevamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Emajõgi ja Jõgeva maakond · Näe rohkem »
Jõgeva reoveepuhasti
Jõgeva reoveepuhasti kuulub osaühingule Jõgeva Veevärk.
Uus!!: Emajõgi ja Jõgeva reoveepuhasti · Näe rohkem »
Jõgeva–Tartu rongiliin
Jõgeva–Tartu rongiliin oli Elroni opereeritav rongiliin Eestis, mis avati aastal 2007 ja suleti 2015.
Uus!!: Emajõgi ja Jõgeva–Tartu rongiliin · Näe rohkem »
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Uus!!: Emajõgi ja Jõgi · Näe rohkem »
Jõhvi–Tartu–Valga maantee
Eesti põhiteede kaart Jõhvi–Tartu–Valga maantee ristumine Elva–Rannu teega Jõhvi–Tartu–Valga põhimaantee Lohusuu juures Maantee Ninasi küla juures Jõhvi–Tartu–Valga maantee (põhimaantee nr 3) on üks Eesti põhimaanteid.
Uus!!: Emajõgi ja Jõhvi–Tartu–Valga maantee · Näe rohkem »
Jõmmu
Tartu hansapäevadel 2007. aastal Jõmmu vettelaskmine 2018. aasta aprillis Jõmmu on Emajõe lodjaseltsile kuuluv Emajõe-Peipsi tüüpi lodi, mis kurseerib Emajõel ja Peipsil.
Uus!!: Emajõgi ja Jõmmu · Näe rohkem »
Jogentagana
Jogentagana (ka Jõgentagana,Evald Tõnisson. Keskmine rauaaeg. Noorem rauaaeg. Teoses Eesti esiajalugu, kaasautorid Lembit Jaanits, Silvia Laul, Vello Lõugas. Eesti Raamat, 1982. Lk 409Enn Tarvel. Sakala ja Ugandi kihelkonnad., lk 586–587 Joentaga, Jõetaga,Sulev Vahtre. Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227. Tallinn: Olion, 1990. Lk 88 Joentagan, Joentagana,Marja Kallasmaa, Evar Saar, Peeter Päll, Marje Joalaid, Arvis Kiristaja, Enn Ernits, Mariko Faster, Fred Puss, Tiina Laansalu, Marit Alas, Valdek Pall, Marianne Blomqvist, Marge Kuslap, Anželika Šteingolde, Karl Pajusalu, Urmas Sutrop. Eesti kohanimeraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016. Lk 125–126 Jogentagan, Henriku Liivimaa kroonikas Iogentagania) oli Henriku Liivimaa kroonikas mainitud muinaskihelkond Emajõe põhjakaldal.
Uus!!: Emajõgi ja Jogentagana · Näe rohkem »
Johannes Raudmäe
Eesti merejõudude juhataja Johan Pitka, Soomusrongide divisjoni ülema kohuseid täitev kapten Anton Irv. Tagareas paremalt teine kapten Karl Partsi adjutant leitnant Johannes Eisenberg (1919. aasta kevad-talvel) Johannes Raudmäe VR II/3 (kuni 1936. aastani Johannes Eisenberg, 22. aprill 1891 Tagatõnu talu, Kuimetsa vald (Juuru kihelkond), Harjumaa – 29. detsember 1973 Stockholm) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).
Uus!!: Emajõgi ja Johannes Raudmäe · Näe rohkem »
Kaagvere
Vaade Kaagvere külale 2021. aasta mais Kaagvere on küla Tartu maakonnas Kastre vallas Emajõe alamjooksul, 14,5 km Tartust.
Uus!!: Emajõgi ja Kaagvere · Näe rohkem »
Kaarsild (Tartu)
Kaarsild vaadatuna Emajõe paremalt kaldalt klubi Atlantise vastast Ülejõe pargi poolt Emajõe vasakult kaldalt Kaarsilda kasutatakse ka näitusepaigana. Näitus "Jõeruum" Tartu Kaarsillal, august 2012. Kaarsild õhtul, 2018 Kaarsild (ka Jalakäijate sild, Betoonsild) on jalakäijate kaarsild Tartus kesklinna ja Ülejõe linnaosa vahel Raekoja platsi ääres raekoja vastas üle Emajõe.
Uus!!: Emajõgi ja Kaarsild (Tartu) · Näe rohkem »
Kalevipoeg
"Kalevipoeg" on 19.
Uus!!: Emajõgi ja Kalevipoeg · Näe rohkem »
Kalli järv
Kalli järv (ka Pühajärv, Kaali järv) on järv Tartumaal, Praagalt 6 km lõuna pool.
Uus!!: Emajõgi ja Kalli järv · Näe rohkem »
Kalli jõgi
Kalli jõgi (ka Peravalla jõgi, Akali jõgi, Anna jõgi) on jõgi Tartu maakonnas, Emajõe lisajõgi.
Uus!!: Emajõgi ja Kalli jõgi · Näe rohkem »
Kalmistu paljand
Kalmistu paljand on Tartu linnas Emajõe ürgoru vasakul kaldal asuv devoni liivakivi paljand.
Uus!!: Emajõgi ja Kalmistu paljand · Näe rohkem »
Kaltsupaber
Kaltsupaber on linastest ja puuvillastest kaltsudest valmistatud paber.
Uus!!: Emajõgi ja Kaltsupaber · Näe rohkem »
Kamari–Kärevere veerada
Kamari–Kärevere vee(matka)rada (ka Põltsamaa–Kärevere vee(matka)rada) on mööda Põltsamaa, Pedja ja Emajõge kulgev veerada.
Uus!!: Emajõgi ja Kamari–Kärevere veerada · Näe rohkem »
Kannuka
Kannuka oli küla Vaivara kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Emajõgi ja Kannuka · Näe rohkem »
Kanuumatk
Kanuumatk Kanuumatk on sporditurismi üheks väljundiks ja see on ka veematka sünonüümiks.
Uus!!: Emajõgi ja Kanuumatk · Näe rohkem »
Kargaja jõgi
Kargaja jõgi (ka Kargova oja, Kargoja ja alamjooksul Lagina jõgi) on jõgi Eestis Tartumaal, Koosa jõe vasakpoolne lisajõgi.
Uus!!: Emajõgi ja Kargaja jõgi · Näe rohkem »
Karjavärav
Karjavärav ehk Saksa värav oli üks suuremaid väravaid Tartu linnamüüris.
Uus!!: Emajõgi ja Karjavärav · Näe rohkem »
Karlova
Droonivideo Karlovas 2021. aasta septembris Tartu Loomemajanduskeskus, Kalevi 13 Karlova on Tartu linnaosa, mis asub Emajõe paremal kaldal kesklinna ja Ropka linnaosa vahel.
Uus!!: Emajõgi ja Karlova · Näe rohkem »
Karlova sadam
Karlova sadam on Tartus Rebase tänaval 2014.
Uus!!: Emajõgi ja Karlova sadam · Näe rohkem »
Kasari jõgi
Kasari jõgi on Lääne-Eesti veerohkeim jõgi.
Uus!!: Emajõgi ja Kasari jõgi · Näe rohkem »
Kastre
Kastre on küla Tartu maakonnas Kastre vallas.
Uus!!: Emajõgi ja Kastre · Näe rohkem »
Kastre jõelahing
Kastre jõelahing oli lahing, mis toimus Põhjasõja käigus Rootsi kuningriigi Peipsi flotilli ja Vene tsaaririigi Peipsi lodjalaevastiku vahel.
Uus!!: Emajõgi ja Kastre jõelahing · Näe rohkem »
Katariina maja
Katariina maja Katariina maja (ka Pistohlkorsi maja) on Tartus Ülejõe linnaosas aadressil Narva mnt 23 asuv aadlivilla, kus asub alates 2001.
Uus!!: Emajõgi ja Katariina maja · Näe rohkem »
Kauba tänav (Tartu)
Kauba tänav oli tänav Tartus.
Uus!!: Emajõgi ja Kauba tänav (Tartu) · Näe rohkem »
Kavastu parv
Kavastu parv (1984) Kavastu parv (august 2009) Kavastu parv on parv Suur-Emajõe ületamiseks Kavastu kohal.
Uus!!: Emajõgi ja Kavastu parv · Näe rohkem »
Kavastu vald
Kavastu vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1950.
Uus!!: Emajõgi ja Kavastu vald · Näe rohkem »
Kavilda jõgi
Kavilda jõgi on Emajõe parempoolne lisajõgi, mis asub Tartu maakonna lääneosas.
Uus!!: Emajõgi ja Kavilda jõgi · Näe rohkem »
Kärevere sild
Kärevere sild Kärevere sild on maanteesild Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee 166.
Uus!!: Emajõgi ja Kärevere sild · Näe rohkem »
Kärkna klooster
Osa Kärkna kloostri alusmüürist Kärkna klooster ehk Valkena klooster (saksa keeles Zisterzienserkloster zu Falkenau) oli keskaegne tsistertslaste mungaklooster Tartu piiskopkonnas, praeguses Kärkna külas Tartu vallas.
Uus!!: Emajõgi ja Kärkna klooster · Näe rohkem »
Keeri järv
Keeri järv (Keeri-Ulila järv, Ulila järv, Härjanurme järv või Võsivere järv) on järv Tartumaal Elva vallas, Ulilast 4 km lõunakagu pool ning kuulub Keeri-Karijärve looduskaitseala koosseisu.
Uus!!: Emajõgi ja Keeri järv · Näe rohkem »
Kesk-Eesti väikemaakonnad
Kesk-Eesti väikemaakonnad oli grupp ühekihelkonnalisi muinasmaakondi 13.
Uus!!: Emajõgi ja Kesk-Eesti väikemaakonnad · Näe rohkem »
Kesklinn (Tartu)
Kesklinna linnaosa paikneb Tartu südalinnas Emajõe paremal kaldal.
Uus!!: Emajõgi ja Kesklinn (Tartu) · Näe rohkem »
Keskpark
Kepikõndijad Tartu linna tervisepäeval Keskpargis septembris 2012 Keskpark (ka Kaubahoovi park) on linnaarhitekt Arnold Matteuse juhtimisel loodud regulaarpark Tartu kesklinnas.
Uus!!: Emajõgi ja Keskpark · Näe rohkem »
Kinobuss
Kinobuss parkimas Telliskivi loomelinnakus 13. oktoobril 2012 Kinobuss on alates 2001.
Uus!!: Emajõgi ja Kinobuss · Näe rohkem »
Kivisild (Tartu)
1934. aasta foto Kivisillast Kivisild oli Tartus 1784–1941 praeguse Kaarsilla asukohal paiknenud kolmesildeline kaarsild.
Uus!!: Emajõgi ja Kivisild (Tartu) · Näe rohkem »
Koha
Koha (Sander lucioperca) on ahvenaliste seltsi kuuluv röövkala.
Uus!!: Emajõgi ja Koha · Näe rohkem »
Kolga-Jaani vald
Kolga-Jaani vald oli vald Viljandi maakonnas.
Uus!!: Emajõgi ja Kolga-Jaani vald · Näe rohkem »
Koolioja
Koolioja on oja Tartu maakonnas Tartu vallas.
Uus!!: Emajõgi ja Koolioja · Näe rohkem »
Koolujõgi
Koolujõgi on Tartu linnas voolanud endine jõgi, Emajõe haru.
Uus!!: Emajõgi ja Koolujõgi · Näe rohkem »
Koosa järv
Koosa järv (ka Kuusjärv) on järv Tartumaal Peipsiääre vallas, Emajõe suudmeala Praagalt 4 km lääne pool.
Uus!!: Emajõgi ja Koosa järv · Näe rohkem »
Koosa jõgi
Koosa jõgi on jõgi Tartumaal Peipsiääre vallas Praaga külas.
Uus!!: Emajõgi ja Koosa jõgi · Näe rohkem »
Kroonuaia sild
Kroonuaia sild Droonivideo Emajõest, kus näha ka Kroonuaia sild Kroonuaia sild on sild Tartus.
Uus!!: Emajõgi ja Kroonuaia sild · Näe rohkem »
Kullamäe asulakoht
Kullamägi on muistne asulakoht, mis asub Kastre vallas Kastre küla territooriumil Emajõe kaldast 180 m lõunas soost esilekerkival kühmul.
Uus!!: Emajõgi ja Kullamäe asulakoht · Näe rohkem »
Kvissental
Kvissental on ajalooline piirkond Tartus, Ülejõe linnaosas.
Uus!!: Emajõgi ja Kvissental · Näe rohkem »
Kvissentali
väljaanne.
Uus!!: Emajõgi ja Kvissentali · Näe rohkem »
Laeva jõgi
Laeva jõgi on jõgi Jõgeva- ja Tartumaal, Emajõe vasakpoolne lisajõgi.
Uus!!: Emajõgi ja Laeva jõgi · Näe rohkem »
Lai tänav (Tartu)
Laia tänava algus Toomemäel Lai tänav (saksa keeles Breitstraße) on tänav Tartus.
Uus!!: Emajõgi ja Lai tänav (Tartu) · Näe rohkem »
Langus
Langus ehk jõe langus on jõe lähte ja suudme absoluutse kõrguse vahe meetrites.
Uus!!: Emajõgi ja Langus · Näe rohkem »
Lääneringtee
Lääneringtee on tänav Tartu lääneosas.
Uus!!: Emajõgi ja Lääneringtee · Näe rohkem »
Leida Kibuvits
Leida Kibuvits (sündinud Leida KupitsRozental, Väinu (2019). Reveranss roosinupukestele. 100 aastat Raatuse kooli asutamisest. TORE Kirjastus, 1948. aastast Leida Aisenstadt; 18. oktoober 1907 Haaslava vald, Tartumaa – 5. detsember 1976 Tallinn) oli eesti kirjanik.
Uus!!: Emajõgi ja Leida Kibuvits · Näe rohkem »
Lennuk (Eesti Üliõpilaste Seltsi paat)
Lennuk oli Eesti Üliõpilaste Seltsi paat Tartus Emajõel.
Uus!!: Emajõgi ja Lennuk (Eesti Üliõpilaste Seltsi paat) · Näe rohkem »
Liiva tänav (Tartu)
Andrus Johani maal "Talvemaastik Tartus" (Liiva tänav talvel) Liiva tänav on tänav Tartus Ülejõe ja Raadi-Kruusamäe linnaosas.
Uus!!: Emajõgi ja Liiva tänav (Tartu) · Näe rohkem »
Liivimaa-Pihkva sõda (1480–1481)
Liivimaa-Pihkva sõda (1480–1481) oli relvakonflikt aastatel 1480–1481 ühelt poolt Vana-Liivimaa riikide ja teiselt poolt Pihkva vürstiriigi ning teda toetanud Moskva suurvürstiriigi vahel.
Uus!!: Emajõgi ja Liivimaa-Pihkva sõda (1480–1481) · Näe rohkem »
Limnoloogia
Limnoloogia ehk järveteadus (Wetzel, R.G. 2001. Limnology: Lake and River Ecosystems, 3rd ed. Academic Press. (ISBN 0-12-744760-1). Limnoloogia rajajaks peetakse François-Alphonse Foreli, kelle peamiseks uurimisobjektiks oli Genfi järv. Traditsiooniliselt on limnoloogia tihedalt seotud hüdrobioloogiaga. Kuigi termin "limnoloogia" hõlmab kõiki soolaseid- ja teisi mandriveekogusid, siis traditsiooniliselt ei kuulu limnoloogiaõpetuse alla märgalad, põhjavesi ja vooluveekogud. Seetõttu käsitletakse enamasti limnoloogiat kui mageveekogude uurimist (Wetzel, 2001). Limnoloogia uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga. Üks tõeliselt põnev aspekt limnoloogias on, et uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga geoloogiliste, keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste koostoimete integreerimine, mis määratlevad veesüsteeme. Ükski limnologist ei ole näitanud paremini akadeemilise sünteesi kasutamist kui George Evelyn Hutchinson, ta tegi tänapäevase limnoloogia määratlemiseks rohkem kui ükski teine inimene. Aga teised veekeskkonna ökoloogid on teinud palju põnevaid teaduslikke edusamme, sealhulgas kontseptsiooni täiustamist, ökoloogilisi meetodeid haiguse tõrjele lähenemiseks, veereostuse hindamise ja kõrvaldamise meetodeid, kalapüügi juhtimise viisid, magevee elupaikade taastamine, ainulaadsete organismide säilitamine Iidsetel aegadel on tsivilisatsioonid sõltuvad mageveekogudest-järvedest, veehoidlatest, jõgedest ja märgaladest. Magevesi on oluline mitte ainult inimeste elu säilitamiseks, vaid ka selleks, et toetada jõukate majanduste aluseks olevaid tegevusi. Samal ajal, kui veeressursid on inimühiskondade jaoks hädavajalikud, võib nende ühiskondade tegevus reostada ja halvendada veevarusid, piirates nende kasulikke kasutusviise. Alates 1960. aastate "keskkonnaliikumise" algusest ja eriti pärast puhta vee seaduse (Clean Water Act) vastuvõtmist 1972. aastal Ameerika Ühendriikides, on põhjaameeriklased mõistnud, et tootmine, põllumajandus, mäetööstus, linnaarendus ja muud tegevused võivad mageveekogudele ohtu kujutada, ja nad on astunud samme nende ohtude vähendamiseks. Mageveekogud moodustavad ainult väikese osa Maa pindalast. Siiski on nende tähtsus joogivee pakkumises, niisutuses, kalanduses, akvakultuuris ja turismis vaieldamatu. Limnoloogia e. siseveekogusid uuriv teadus tagab vajaliku teadusliku aluse järvede ja jõgede korrashoiuks. Limnoloogia roll on siiski suurem ja fundamentaalsem. Isegi kõige varasemad limnoloogid uskusid, et neil oli ökoloogia jaoks tähtis sõnum. See jätkuv uskumus on esile tõstetud artiklite pealkirjades nagu: "Järv kui mikrokosmos" (Forbes 1877) ja "Aerjalgsete teadus (copepodology) ornitoloogile" (Hutchinson 1951). Eriti järvesid on peetud väikesteks teatriteks, kus toimuvat suurejoonelist ökoloogiste interaktsioonide näitemängu, interaktsioone organismide seas ja organismide ning keskkonna vahel, saab uurida kergemini kui kusagil mujal. Järved saavad funktsioneerida nende väikeste teatritena ("mikrokosmostena" – Forbes) põhjusel, et neist on suhteliselt kerge proove võtta, sest nad on selgelt piiritletud (võrreldes maapealsete ökosüsteemidega) ja sellepärast, et tegevusala eksperimente on kerge teostada. Limnoloogiast on toimunud jätkuv informatsiooni vool teistesse ökoloogia tegevusaladesse kõikidel teaduse tasemetel, alustades kvantitatiivsete katsete tegemise metodoloogilistest probleemidest ja lõpetades kõrgelt abstraktsete kontseptsioonidega, nagu toitumisahel ja troofiline kaskaad. Üks kõige esileküündivamaid limnolooge G. E. Hutchinson on arendanud välja enamiku tänapäeva populatsiooni ja ühiskonna ökoloogia alustest. Limnoloogia on, vastupidi, saanud lähteandmeid peamiselt teoreetilisest ökoloogiast ja vähem eksperimenteerijatelt ning limnoloogia tegevusalalt välja jäävatelt ökoloogidelt. Erandiks on mereökoloogia, mis on andnud limnoloogiale mõned tähtsad metodoloogilised edasiminekud. Limnoloogia on aidanud kaasa teoreetilise ökoloogia mudelite ja eksperimentaalse uuringu ühendamisele rohkem kui ükski teine ökoloogia allharu. "Järve kui mikrokosmose" idee viitab loomulikult "ökoloogia ühtsuse" kontseptsioonile. Võib eeldada, et samad printsiibid ja seadused juhivad limnoloogilisi, mere- ja maapealseid kogukondi.
Uus!!: Emajõgi ja Limnoloogia · Näe rohkem »
Lodi
Tartu hansapäevadel 2007. aastal Lodja sisevaade pliidi ja trepiga (2016. aasta juuni) Sisevete Saatkonna juures (2014. aasta) Lodi Jõmmu sildumine Sisevete Saatkonna juures (2016. aasta juuni) Lodi Jõmmu esimene vettelaskmine Lodi on madala süvisega ühe- või kahemastiline puust kaubapurjelaev, mis on tavalistest kaubalaevadest laiem, aga madalama süvisega.
Uus!!: Emajõgi ja Lodi · Näe rohkem »
Lodjakoda
Lodjakoda, droonivaade. Pildistas Tarmo Haug 2020 aastal. Jõelaev Vanemuine uue lodjakoja juures 2021. aasta juulis Droonivaade Emajõe vasemkaldale lodjakoja juures Vana lodjakoda 2004. aastal, vahetult enne lodi Jõmmu vettelaskmist Lodjakoda on Emajõe kaldal Tartus aadressil Ujula tänav 98 asuv laevaehituskompleks.
Uus!!: Emajõgi ja Lodjakoda · Näe rohkem »
Lood (laev)
Lood Lennusadamas pärast üle andmist Eesti meremuuseumile. Lood on Eesti meremuuseumi uurimislaev, mis oli algselt ehitatud sisevete poilaevaks ja on olnud ka mereväe tuukrikaater.
Uus!!: Emajõgi ja Lood (laev) · Näe rohkem »
Louis Pavel
Louis Pavel (õpingute ajal Pallases Lui Paavel, Saksa okupatsiooni ajal ka Louis Pawel; 18. oktoober 1915, Jõgeveste mõis, Helme kihelkond – 12. oktoober 1977) oli eesti maalikunstnik.
Uus!!: Emajõgi ja Louis Pavel · Näe rohkem »
Lubja tänav (Tartu)
Lubja tänav (Kalkstraße) on tänav Tartus Ülejõe ja Raadi-Kruusamäe linnaosas.
Uus!!: Emajõgi ja Lubja tänav (Tartu) · Näe rohkem »
Luht
Kasari luht Kloostri silla juures Kasari luht Kloostri lähistel Luht ehk lamminiit on suurveega üleujutatav niit jõe oru lammil või madalal järverannal.
Uus!!: Emajõgi ja Luht · Näe rohkem »
Luunja Roosiaed
Luunja Roosiaed on Luunja vallas asuv roosiaed, mis on EV 100 raames kavandatud kingitus vallale.
Uus!!: Emajõgi ja Luunja Roosiaed · Näe rohkem »
Luunja sadam
Emajõgi Luunja sadam on jõesadam mis paikneb Tartu maakonnas Luunja vallas Emajõe ääres.
Uus!!: Emajõgi ja Luunja sadam · Näe rohkem »
Luunja sild
Luunja sild on autode ja jalakäijate raudbetoonsild, mis asub Tartumaal Luunja valla lähedal üle Emajõe.
Uus!!: Emajõgi ja Luunja sild · Näe rohkem »
Luunja vald
Luunja vald on omavalitsusüksus Tartu maakonna idaosas, täpsemalt Eesti 2.
Uus!!: Emajõgi ja Luunja vald · Näe rohkem »
Luunja valla lipp
Luunja valla lipp Luunja valla lipp on Eesti haldusüksuse Luunja valla lipp.
Uus!!: Emajõgi ja Luunja valla lipp · Näe rohkem »
Luunja valla vapp
Luunja valla vapp Luunja valla vapp on Tartu maakonnas asuva Eesti haldusüksuse Luunja valla vapp.
Uus!!: Emajõgi ja Luunja valla vapp · Näe rohkem »
Luutsna jõgi
Luutsna jõgi on jõgi Tartumaal, Emajõe parempoolne lisajõgi.
Uus!!: Emajõgi ja Luutsna jõgi · Näe rohkem »
Maaülikooli park
Maaülikooli park (ka Maaülikooli dendropark, Tähtvere dendropark) on suur roheala Tartu linna servas Maaülikooli linnaku ja Emajõe vahelisel alal.
Uus!!: Emajõgi ja Maaülikooli park · Näe rohkem »
Maarjamõisa
Maarjamõisa algne kliinikum Maarjamõisa on linnaosa Tartu lääneosas, Emajõe paremkaldal.
Uus!!: Emajõgi ja Maarjamõisa · Näe rohkem »
Magnus von Brömsen
Magnus von Brömsen (10. aprill 1664 – 1734) oli Rootsi sõjaväelane ja ohvitser, kes osales Põhjasõjas Lõuna- ja Kagu-Eesti sõjategevuses.
Uus!!: Emajõgi ja Magnus von Brömsen · Näe rohkem »
Mäksa mõis
Mäksa mõis (saksa keeles Mäxhof) oli rüütlimõis (fideikomiss) Võnnu kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Emajõgi ja Mäksa mõis · Näe rohkem »
Mäksa vald (1939)
Mäksa vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1950.
Uus!!: Emajõgi ja Mäksa vald (1939) · Näe rohkem »
Mäksa valla lipp
Mäksa valla lipp Mäksa valla lipp on endise Eesti haldusüksuse Mäksa valla lipp.
Uus!!: Emajõgi ja Mäksa valla lipp · Näe rohkem »
Mäksa valla vapp
Mäksa valla vapp Mäksa valla vapp on Tartu maakonnas asunud endise Eesti haldusüksuse Mäksa valla vapp.
Uus!!: Emajõgi ja Mäksa valla vapp · Näe rohkem »
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Uus!!: Emajõgi ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »
Mõra jõgi
Mõra jõgi (ka Mõrajõgi) on jõgi Tartumaal, Emajõe parempoolne lisajõgi.
Uus!!: Emajõgi ja Mõra jõgi · Näe rohkem »
Meerapalu lahing
Meerapalu lahing oli 13.–15.
Uus!!: Emajõgi ja Meerapalu lahing · Näe rohkem »
Meleski raba
Meleski raba on raba Viljandi maakonnas Viljandi vallas.
Uus!!: Emajõgi ja Meleski raba · Näe rohkem »
Moskvitš (laevaklass)
Moskvitš (projekt 544) klassi laevad on Nõukogude Liidus valmistatud kahe tekiga jõereisilaevad.
Uus!!: Emajõgi ja Moskvitš (laevaklass) · Näe rohkem »
Murdmaasuusatamine
2006. aasta FIS maailmakarikasarja Otepää etapp, meeste 15 km klassikastiilis Suusarada murdmaasuusatajatele aastal 2015. Võimaldab suusatada nii klassikatehnikas (äärtel) kui ka vabatehnikas (keskel). Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul.
Uus!!: Emajõgi ja Murdmaasuusatamine · Näe rohkem »
Muutuv Tartu neljas vaates
Vaade näituselt "Muutuv Tartu neljas vaates" Tartu Kunstimuuseumis "Muutuv Tartu neljas vaates" oli maali- ja graafikanäitus Tartu Kunstimuuseumis, mis esitles Tartu paiku kujutavaid kunstiteoseid 19.–21.
Uus!!: Emajõgi ja Muutuv Tartu neljas vaates · Näe rohkem »
Narva jõgi
Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.
Uus!!: Emajõgi ja Narva jõgi · Näe rohkem »
Nõo oja
Nõo oja (teise nimega ka Nabaoja, Timuski oja, Karujärve oja, Tõravere oja) on Lõuna-Tartumaal asuv oja, Elva jõe keskjooksu parempoolne lisajõgi.
Uus!!: Emajõgi ja Nõo oja · Näe rohkem »
Nikolai Kusmin
Nikolai Kusmin (ka Kuzmin; 3. august 1906 Riia – 11. detsember 1994 Tallinn) oli Eesti arhitekt.
Uus!!: Emajõgi ja Nikolai Kusmin · Näe rohkem »
Nikolai Preiman
Nikolai Preiman (24. august 1933 Leningradi oblast, NSV Liit – 8. november 2012) oli Eesti NSV partei- ja riigitegelane.
Uus!!: Emajõgi ja Nikolai Preiman · Näe rohkem »
Nikolai Triik
Nikolai Voldemar Triik (7. august 1884 Tallinn – 12. august 1940 Tallinn) oli eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog.
Uus!!: Emajõgi ja Nikolai Triik · Näe rohkem »
Oeconomicum
Tartu Ülikooli Oeconomicum, november 2012 Tartu Ülikooli Oeconomicumi tagakülg, november 2012 Oeconomicum oli Tartu Ülikooli majandusteaduskonna hoone, mis asus Tartus Ülejõe linnaosas Emajõe kaldal aadressil Narva maantee 4.
Uus!!: Emajõgi ja Oeconomicum · Näe rohkem »
Olaf Suuder
Olaf Suuder (5. juuli 1972 – 6. juuni 2023) oli eesti tele- ja raadioajakirjanik ning mootorisportlane.
Uus!!: Emajõgi ja Olaf Suuder · Näe rohkem »
Oskar Luts
Oskar Luts (7. jaanuar 1887 (vana kalendri järgi 26. detsember 1886) Järvepera küla, Palamuse kihelkond – 23. märts 1953 Tartu) oli eesti kirjanik ja farmatseut.
Uus!!: Emajõgi ja Oskar Luts · Näe rohkem »
Paju
Paju (Salix) on pajuliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude ja põõsaste perekond.
Uus!!: Emajõgi ja Paju · Näe rohkem »
Paju 2
Paju 2 on 16-korruseline büroohoone Tartus, mis asub samanimesel aadressil Emajõe kaldapealsel, Anne kanali vahetsus läheduses asuvate kergliiklusteede sõlmpunktis.
Uus!!: Emajõgi ja Paju 2 · Näe rohkem »
Palupõhja
Palupõhja on küla Tartu maakonnas Elva vallas.
Uus!!: Emajõgi ja Palupõhja · Näe rohkem »
Paul Vent
Paul Vent VR II/3 (11. veebruar 1900 Ahja vald – november 1944 Lõuna-Eesti) oli Eesti (major) ja Saksa sõjaväelane (kolonelleitnant, Obersturmbannführer).
Uus!!: Emajõgi ja Paul Vent · Näe rohkem »
Pärnu–Viljandi–Tartu veetee
Oletatava veetee marsruut Pärnu–Viljandi–Tartu veetee on arvatav kunagine veetee Pärnust läbi Viljandi Tartuni.
Uus!!: Emajõgi ja Pärnu–Viljandi–Tartu veetee · Näe rohkem »
Põhjaõng
Põhjaõng ehk tonka (vene keeles donotšnaja udotška, donka) on õng, mille puhul ei anna võtmisest märku vee pinnal hulpiv õngekork, vaid sellest saadakse aimu muul viisil.
Uus!!: Emajõgi ja Põhjaõng · Näe rohkem »
Põltsamaa jõgi
Põltsamaa jõgi (ka Paala jõgi, lõiguti Mustjõgi, Vakkjõgi, Vorstijõgi; saksa keeles Pahle) on jõgi Eestis, Pedja jõe parempoolne lisajõgi.
Uus!!: Emajõgi ja Põltsamaa jõgi · Näe rohkem »
Pedja jõgi
Droonivideo Pedja jõe lättest Simunas 2022. aasta juulis Droonivideo Pedja jõest ja Jõgeva alevikust 2022. aasta juunis Pedja jõgi on Eesti pikkuselt neljas jõgi.
Uus!!: Emajõgi ja Pedja jõgi · Näe rohkem »
Peeter Varep
Peeter Varep 1979. aastal. Peeter Varep (3. mai 1914 Paikuse, Taali vald – 16. märts 1984 Tallinn) oli eesti matkategelane, alpinist ja ehitusinsener.
Uus!!: Emajõgi ja Peeter Varep · Näe rohkem »
Pegasus (jõelaev)
488x488px Pegasus (endine Fr. R. Kreutzwald) on 1958.
Uus!!: Emajõgi ja Pegasus (jõelaev) · Näe rohkem »
Peipsi alamvesikond
Peipsi alamvesikond on Ida-Eesti vesikonna osa.
Uus!!: Emajõgi ja Peipsi alamvesikond · Näe rohkem »
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Uus!!: Emajõgi ja Peipsi järv · Näe rohkem »
Peipsi-Pihkva järv
Peipsi-Pihkva järv (vene Псковско-Чудское озеро, Чудско-Псковское озеро) on Eesti suurim järv, mis koosneb kolmest osast: Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvest.
Uus!!: Emajõgi ja Peipsi-Pihkva järv · Näe rohkem »
Peipsiääre vald
Peipsiääre vald on omavalitsusüksus Tartu maakonnas.
Uus!!: Emajõgi ja Peipsiääre vald · Näe rohkem »
Pelgupaik
Pelgupaik oli koht, kuhu mindi muiste sõdade või muu hädaohu korral varjule.
Uus!!: Emajõgi ja Pelgupaik · Näe rohkem »
Peraküla–Aegviidu–Ähijärve matkatee
Droonivideo matkateelõigust Kakerdaja rabas RMK matkatee tähistus Aegviidu-Ähijärve ja Oandu-Ikla matkateede kattuvas lõigus Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee Kakerdaja rabas Lõkke- ja ööbimiskoht matkatee Kakerdaja lõigul Peraküla–Aegviidu–Ähijärve matkatee on Eesti pikim tähistatud matkarada.
Uus!!: Emajõgi ja Peraküla–Aegviidu–Ähijärve matkatee · Näe rohkem »
Piirissaar
Piirissaar (Borka, vene keeles Пийриссаар, Пийрисар, Желачек (Želatšek), Межа (Meža), Порка (Porka), saksa keeles Porka) on saar Tartu maakonnas Peipsi järve ja Lämmijärve piiril, 15 km Emajõe suudmest kagus.
Uus!!: Emajõgi ja Piirissaar · Näe rohkem »
Piiskopilinnus
Piiskopilinnuseid (saksa keeles Bischofsburg; läti keeles Bīskapa pils) rajasid piiskopkonnad.
Uus!!: Emajõgi ja Piiskopilinnus · Näe rohkem »
Poe tänav
Poe tänav on tänav Tartu kesklinnas.
Uus!!: Emajõgi ja Poe tänav · Näe rohkem »
Porijõgi
Porijõgi ehk Reola jõgi on jõgi Põlva- ja Tartumaal, Emajõe parempoolne lisajõgi.
Uus!!: Emajõgi ja Porijõgi · Näe rohkem »
Porioja
Porioja ehk Koke peakraav on oja või kraav Kastre vallas, Tartumaal.
Uus!!: Emajõgi ja Porioja · Näe rohkem »
Porkuni lahing
Porkuni lahing oli Teise maailmasõja sõjategevuses Eestis lahing Nõukogude Liidu 249. Eesti Laskurdiviisi ja eesti üksuste vahel vaba läbipääsu pärast Porkunist Tamsallu, Loksa-Porkuni-Sauvälja kolmnurgas.
Uus!!: Emajõgi ja Porkuni lahing · Näe rohkem »
Possaadnik
Emajõe suudmes Peipsi kaldal Pihkva possaadnike ja bojaaridega 1472. aasta oktoobris Possaadnik (vene keeles поса́дник) oli keskaegse Vana-Vene linna ja selle halduslike piirkondade elanike igapäevaelu puudutavate küsimustega tegeleva munitsipaalvalitsuse administratiivne juht ja linnapea; hiljem häälteenamusega valitud linna omavalitsuse juht.
Uus!!: Emajõgi ja Possaadnik · Näe rohkem »
Praaga
Praaga on küla Tartu maakonnas Peipsiääre vallas.
Uus!!: Emajõgi ja Praaga · Näe rohkem »
Puhja vald
Puhja vald oli vald Tartu maakonna lääneosas.
Uus!!: Emajõgi ja Puhja vald · Näe rohkem »
Raatuse tänav
Kivisillalt umbes 1911. aastal Raatuse tänav on tänav Tartus, Ülejõe linnaosas.
Uus!!: Emajõgi ja Raatuse tänav · Näe rohkem »
Raekoja plats (Tartu)
Raekoja plats jõuluehtes (2012) Jõulutuled Raekoja platsil (2007) Raekoja plats on väljak Tartu kesklinnas, platsi ääres asub Tartu raekoda.
Uus!!: Emajõgi ja Raekoja plats (Tartu) · Näe rohkem »
Rahu sild
Võidu sild 2011. aastal Rahu sild (kuni 2022 Võidu sild) on aastatel 1952–1957 ehitatud raudbetoonsild Tartu kesklinnas.
Uus!!: Emajõgi ja Rahu sild · Näe rohkem »
Raketa (tiibur)
Raketa 2004. aastal Raketa ehk projekt 340 on Nõukogude Liidus massiliselt toodetud ja tänaseni osaliselt kasutuses olev reisilaeva-tiiburlaeva tüüp.
Uus!!: Emajõgi ja Raketa (tiibur) · Näe rohkem »
Ranna tee (Tartu)
Ranna tee (oktoober, 2013) Ranna tänav on tänav Tartus.
Uus!!: Emajõgi ja Ranna tee (Tartu) · Näe rohkem »
Rannu-Jõesuu sild
Rannu-Jõesuu sild, taamal paistab ka Jõesuu sild Jõesuu sillad 2021. aasta oktoobris Rannu-Jõesuu sild on 1958.
Uus!!: Emajõgi ja Rannu-Jõesuu sild · Näe rohkem »
Raudmehed
Raudmehed on müütilised tegelased rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Emajõgi ja Raudmehed · Näe rohkem »
Raudsild
Vabadussild aastal 2006 jalakäijate raudsillana. Vaade Võrtsjärve suunas. Taamal paistab Kroonuaia sild. Raudsild oli sild Tartus Emajõel.
Uus!!: Emajõgi ja Raudsild · Näe rohkem »
Raudteesild
Emajõe Raudteesild on sild, mis viib raudtee üle jõe, maantee, tänava või muu takistuse.
Uus!!: Emajõgi ja Raudteesild · Näe rohkem »
Rääbis
Rääbis (Coregonus albula) on lõheliste seltsi kuuluv väike kala.
Uus!!: Emajõgi ja Rääbis · Näe rohkem »
Ränisaar
Ränisaar (19. sajandi kaartidel Renni saar) on varasem Emajõe saar Tartus Ihaste linnaosas.
Uus!!: Emajõgi ja Ränisaar · Näe rohkem »
Rebase tänav
Rebase tänav on tänav Tartus Karlovas.
Uus!!: Emajõgi ja Rebase tänav · Näe rohkem »
Riia tänav
Riia tänav on tänav Tartus, üks linna peatänavaid.
Uus!!: Emajõgi ja Riia tänav · Näe rohkem »
Ropka
Vaade Ropkale Emajõe vasemkaldalt Ropka on linnaosa Tartu lõunaosas, Emajõe paremkaldal.
Uus!!: Emajõgi ja Ropka · Näe rohkem »
Ropka tööstusrajoon
Ropka tööstusrajoon on Tartu linnaosa, mis paikneb Tartu lõunaosas Emajõe paremal kaldal.
Uus!!: Emajõgi ja Ropka tööstusrajoon · Näe rohkem »
Ropka tee
Ropka tee on tänav Tartus.
Uus!!: Emajõgi ja Ropka tee · Näe rohkem »
Sangla soostik
Sangla soostik on Võrtsjärve nõos paiknev sooala, mille vahele jääb Emajõgi.
Uus!!: Emajõgi ja Sangla soostik · Näe rohkem »
Savijõgi
Savijõgi (ka Aardla jõgi) on Emajõe parempoolne lisajõgi.
Uus!!: Emajõgi ja Savijõgi · Näe rohkem »
Sääs
Sääs oli 4–8 meetri pikkune võrkkoti kujuga kalapüünis, mille küljes oli tundenöörArvi Ränk.
Uus!!: Emajõgi ja Sääs · Näe rohkem »
Säga
Säga (Silurus glanis) on sägalaste sugukonda kuuluv kalaliik.
Uus!!: Emajõgi ja Säga · Näe rohkem »
Säinas
Säinas (Leuciscus idus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Uus!!: Emajõgi ja Säinas · Näe rohkem »
Sängorg
Sängorg on jõeorg, mis koosneb ainult jõesängist.
Uus!!: Emajõgi ja Sängorg · Näe rohkem »
Sõjategevus Eestis (1944)
Sõjategevus Eestis 1944.
Uus!!: Emajõgi ja Sõjategevus Eestis (1944) · Näe rohkem »
Sõjategevus Eestis 1941. aastal
Sõjategevus Eestis 1941.
Uus!!: Emajõgi ja Sõjategevus Eestis 1941. aastal · Näe rohkem »
Sõpruse puiestee (Tartu)
Sõpruse puiestee on tänav (puiestee) Tartus.
Uus!!: Emajõgi ja Sõpruse puiestee (Tartu) · Näe rohkem »
Sõpruse sild (Tartu)
Sõpruse sild, pildistatud Aleksandri tänava otsast Sõpruse sild on Tartu ja ühtlasi ka Eesti kõige pikem sild.
Uus!!: Emajõgi ja Sõpruse sild (Tartu) · Näe rohkem »
Sibulatee
Sibulatee on turismiteenuste pakkujate võrgustik, kes pakuvad teenuseid Eesti idaserva piirkonnas (Vara-Alatskivi-Kallaste-Varnja-Kolkja piirkond; seda piirkonda nimetatakse samuti Sibulateeks), mis lookleb Peipsi ääres alates Emajõe vasakkaldast Tartu tagant kuni Kallasteni.
Uus!!: Emajõgi ja Sibulatee · Näe rohkem »
Signild (reisilaev)
Signild on 1961.
Uus!!: Emajõgi ja Signild (reisilaev) · Näe rohkem »
Siil (skulptuur)
Skulptuur (aprill 2010) "Siil" on siili kujutav skulptuur Tartus Emajõe ääres Siili tänaval.
Uus!!: Emajõgi ja Siil (skulptuur) · Näe rohkem »
Siili tänav (Tartu)
Siili tänav on tänav Tartus.
Uus!!: Emajõgi ja Siili tänav (Tartu) · Näe rohkem »
Siimu Loogma
Siimu Loogma (21. mai 1947 Tallinn – 4. august 2011 Tartu) oli Eesti poliitik.
Uus!!: Emajõgi ja Siimu Loogma · Näe rohkem »
Sinimägede lahing
Sinimägede lahing ehk lahing Tannenbergi liinil (saksa keeles Die Schlacht um die Tannenbergstellung; vene keeles Битва за линию «Танненберг») oli strateegilise tähtsusega kokkupõrge Saksamaa Armeegrupi Narva ja Nõukogude Liidu Leningradi rinde vägede vahel Teise maailmasõja Idarindel. Rahvasuus kutsutakse Sinimägede lahinguid Eesti oma Termopüülideks. Lahingud kestsid 26. juulist kuni 10. augustini 1944 ja kulmineerusid Nõukogude peamise rünnakukiilu tagasilöömisega 29. juulil. Relva-SS-i ja Wehrmachti üksused lõid otsustavalt tagasi kõik Punaarmee rünnakud Sinimägede vallutamiseks. Lahing sai alguse Armeegrupp Narva taandumisest Narva jõel asunud Panther-liinilt 25. juulil 1944 Tannenbergi liinile, mille kaitsepositsioonide osad olid Sinimägedes, ja kestis 10. augustini 1944. Nõukogude armee Leningradi rinde löögijõud oli suunatud kolmele Sinimäe kõrgendikule. Tegemist oli lahinguga, kus rünnak järgnes rünnakule, iga maalapp ja kaevikujupp käis korduvalt käest kätte. Mürskude lõhkemine oli katkematu, mistõttu kogu ümbrust kattis plahvatustest tekkinud tolm. Lahingute perioodil valitses Kirde-Eestis suur palavus ja laibalehk oli seetõttu eriti intensiivne. Keegi ei otsinud oma üksust, enamasti võideldi seal, kuhu satuti, kuni rünnaku lõpuni. Sageli mindi käsitsivõitluseni välja. Kõik Punaarmee rünnakud löödi kaitsjate poolt tagasi. Sinimägesid Punaarmee vallutada ei suutnud, nagu ei suutnud ta läbi murda ka mujal Tannenbergi liinist (mille kaitse osa Sinimäed olid). Sinimägede lahing oli kõige verisem lahing, mida Eesti pinnal kunagi peetud. Lahingu tulemusena peatati Nõukogude pealetung kogu Eesti vallutamiseks. See võimaldas umbes 100 000 eestlasel põgeneda Läände ning aitas kindlustada Soome lõunarinnet, mistõttu Soome sai sõjast iseseisvana väljuda. Sinimägede lahingut on kutsutud Euroopa rahvaste lahinguks bolševismi vastu ja Eestimaa Verduniks.
Uus!!: Emajõgi ja Sinimägede lahing · Näe rohkem »
Skulptuurigrupp 100 000. tartlase sünni tähistamiseks
Skulptuurigrupp 100 000. tartlase sünni tähistamiseks Skulptuurigrupp 100 000.
Uus!!: Emajõgi ja Skulptuurigrupp 100 000. tartlase sünni tähistamiseks · Näe rohkem »
Slobodaa
Slobodaa on keskaegse Venemaa ja Venemaa keisririigi suurlinnade linnasaras ehk eeslinn.
Uus!!: Emajõgi ja Slobodaa · Näe rohkem »
Soopoolitse
Soopoolitse ehk Sobolits oli muinaskihelkond (ja võib-olla omaette väikemaakond) Peipsi läänerannikul Emajõest põhja pool.
Uus!!: Emajõgi ja Soopoolitse · Näe rohkem »
Sossolid
Sossolid (ka sossoolid, allikates сосолы, ссолы) on Vana-Vene leetopissides mainitud rahvarühm, kellega Kiievi-Venel oli sõjaline konflikt.
Uus!!: Emajõgi ja Sossolid · Näe rohkem »
Staadioni tänav
Staadioni tänav (varasemate nimedega Tallinna tänav; Revalsche Straße; Große-Straße; große Reval’sche Straße; Grosse Strasse; Revalscher Weg; Revalsche WegHeivi Pullerits,, lk 53) on tänav Tartus Ülejõel.
Uus!!: Emajõgi ja Staadioni tänav · Näe rohkem »
Startup Hub
Startup Hub (bränditud kirjapilt sTARTUp HUB, inglise keele sõnadest start-up ja hub, 'iduettevõtlus' ja 'kesksõlm, jaotur') on Tartu kesklinnas asuv tehnoloogiaettevõtete kogukonnakeskus, mis toob kokku nii alustavad kui ka edasijõudnud ettevõtted, pakkudes neile kontoripinda.
Uus!!: Emajõgi ja Startup Hub · Näe rohkem »
Supilinn
Supilinna lipp lodi Jõmmu ninas 2014. aastal teel Karlova linnaosa päevadele Droonivideo Supilinnast ja Tartust, ligikaudu Marja ja Herne ristmiku kohalt (2021. aasta juuli) Supilinn on Tartu linnaosa, mis asub Tartu loodeosas Emajõe paremal kaldal.
Uus!!: Emajõgi ja Supilinn · Näe rohkem »
Supilinna tiik
Tiigiäärne puiestee Hallhaigur Supilinna tiigis 2017. aasta augustis Supilinna tiik on tiik Tartus Supilinnas.
Uus!!: Emajõgi ja Supilinna tiik · Näe rohkem »
Suudlevad tudengid (purskkaev)
Suudlevate tudengite purskkaev on Tartus Raekoja platsil asuv purskkaev.
Uus!!: Emajõgi ja Suudlevad tudengid (purskkaev) · Näe rohkem »
Tallinna vallutamine (1941)
Tallinna lahing oli Teises maailmasõjas Nõukogude-Saksa sõja algusperioodil 19. augustist kuni 29. augustini 1941 toimunud lahing (operatsioon), mille tulemusena Wehrmacht vallutas Tallinna.
Uus!!: Emajõgi ja Tallinna vallutamine (1941) · Näe rohkem »
Tallinna–Tartu rongiliin
Tallinna–Tartu rongiliin on Elroni opereeritav rongiliin Eestis, mis läbib Harjumaad, Lääne-Virumaad, Jõgevamaad ja Tartumaad.
Uus!!: Emajõgi ja Tallinna–Tartu rongiliin · Näe rohkem »
Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee
Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee VõrumaalKiiruskaamera Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee (põhimaantee nr 2, rahvusvahelise E-tee (Tallinna–Tartu–Luhamaa maantee) tähis E263) on Eesti pikim maantee pikkusega 284,555 km.
Uus!!: Emajõgi ja Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee · Näe rohkem »
Tamsa lahing
Tamsa lahing peeti 24.
Uus!!: Emajõgi ja Tamsa lahing · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Emajõgi ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu 3. jaoskonnakohus
Tartu 3.
Uus!!: Emajõgi ja Tartu 3. jaoskonnakohus · Näe rohkem »
Tartu aasta tegu
Tartu raudteejaama ootesaali renoveerimine valiti Tartus 2012. aasta teoks Tartu aasta tegu on aunimetus, mille Tartu linnavalitsus annab alates 1998.
Uus!!: Emajõgi ja Tartu aasta tegu · Näe rohkem »
Tartu ajalugu
Tartu ajalugu on ülevaade Lõuna-Eesti ja Põhja-Liivimaa suurima linna Tartu ajaloost.
Uus!!: Emajõgi ja Tartu ajalugu · Näe rohkem »
Tartu arhitektuur
Tartu kesklinnas süttivad õhtused tuled Tartu arhitektuur on Tartu linnas asuvate arhitektuuriliste rajatiste kogum, mis hõlmab nii hooneid ja muid ehitisi kui ka maastikuarhitektuuri.
Uus!!: Emajõgi ja Tartu arhitektuur · Näe rohkem »
Tartu Autovabaduse puiestee
Tartu Autovabaduse puiestee on Tartus alates 2020.
Uus!!: Emajõgi ja Tartu Autovabaduse puiestee · Näe rohkem »
Tartu avaturg
Tartu avaturg (2007) Tartu avaturg (juuli 2011) Tartu avaturg on turg Tartu kesklinnas Soola tänava otsas Emajõe kaldal.
Uus!!: Emajõgi ja Tartu avaturg · Näe rohkem »
Tartu ülestõus
Tartu ülestõus oli 10. juulil 1941 Tartus alanud vastupanuvõitlejate väljaastumine Nõukogude okupatsiooni vastu.
Uus!!: Emajõgi ja Tartu ülestõus · Näe rohkem »
Tartu ülikooli ujumisõpetaja
Tartu ülikooli ujumisõpetaja oli Tartu ülikooli õppejõud.
Uus!!: Emajõgi ja Tartu ülikooli ujumisõpetaja · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli botaanikaaed
Tartu Ülikooli botaanikaaed on Tartus asuv kahest aiast koosnev botaanikaaed.
Uus!!: Emajõgi ja Tartu Ülikooli botaanikaaed · Näe rohkem »
Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee
Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee Kõpu alevikus (2012) Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee Uusna külas Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee (põhimaantee nr 92) on üks Eesti põhimaanteedest.
Uus!!: Emajõgi ja Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee · Näe rohkem »
Tartu bastionid
Tartu bastionid kavandati Tartu linna muldkindlustustena Rootsi võimu ajal 1660.
Uus!!: Emajõgi ja Tartu bastionid · Näe rohkem »
Tartu bussijaam
Tartu bussijaam on Tartu transpordisõlm, kus peatuvad Tartu linna saabuvad ja Tartust väljuvad bussid.
Uus!!: Emajõgi ja Tartu bussijaam · Näe rohkem »
Tartu Hansapäevad
Tartu Hansapäevad on Hansa Liidu aegsele olustikule pühendatud festival Tartus.
Uus!!: Emajõgi ja Tartu Hansapäevad · Näe rohkem »
Tartu Hansapäevad 2007
Tartu Hansapäevade 2007 embleem Tartu Hansapäevad 2007 toimusid 13. juuli – 15. juuli 2007 Tartus.
Uus!!: Emajõgi ja Tartu Hansapäevad 2007 · Näe rohkem »
Tartu Hansapäevad 2008
Tartu Hansapäevad 2008 toimusid 18.–20. juulil 2008 Tartus.
Uus!!: Emajõgi ja Tartu Hansapäevad 2008 · Näe rohkem »
Tartu jõelipp
Tartu jõelipp on 2014.
Uus!!: Emajõgi ja Tartu jõelipp · Näe rohkem »
Tartu jõesadam
Tartu jõesadam paikneb Tartu kesklinnas Emajõe ääres.
Uus!!: Emajõgi ja Tartu jõesadam · Näe rohkem »
Tartu Kaubahoov
Tartu Kaubahoov umbes aastal 1907 Kaubahoovi samba kunagist asukohta märkiv plaat Tartus Küüni tänava sillutises (juuli 2012) Tartu Kaubahoov oli kaubahoone Tartu kesklinnas Emajõe ääres endise vallikraavi alal, Poe tänava ja Kauba tänava vahel.
Uus!!: Emajõgi ja Tartu Kaubahoov · Näe rohkem »
Tartu keskkatlamaja
Sõpruse sillalt. Tartu keskkatlamaja ehk Turu katlamaja oli aastatel 1967–2014 Tartu kesklinnas Turu tänaval Emajõe paremal kaldal töötanud katlamaja, mis tootis soojust Tartu linna keskkütte jaoks.
Uus!!: Emajõgi ja Tartu keskkatlamaja · Näe rohkem »
Tartu lahing (1944)
Tartu lahinguks loetakse võitlusi, mis peeti Kagu-Eestis 1944.
Uus!!: Emajõgi ja Tartu lahing (1944) · Näe rohkem »
Tartu liiklus
Riia tänava algus Tartus. Riia tänav on üks Tartu liikluse tuiksooni, kesklinnas ristub see Turu tänava ja Vabaduse puiesteega Tartu liikluse aluseks on Tartu tänavavõrgustik, mida poolitab Emajõgi.
Uus!!: Emajõgi ja Tartu liiklus · Näe rohkem »
Tartu linnamüür
Linnamüüri säilmed Vabaduse pst ja Magasini tn vahel Tartu linnamüüri säilmed Tartu botaanikaaias Tartu linnamüür oli keskajal ehitatud Tartu kaitserajatiste süsteem.
Uus!!: Emajõgi ja Tartu linnamüür · Näe rohkem »
Tartu Linnaraamatukogu
Tartu Linnaraamatukogu Platoni mälestuseks. Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu on Tartu linna avalik raamatukogu.
Uus!!: Emajõgi ja Tartu Linnaraamatukogu · Näe rohkem »
Tartu linnasiire
Tartu linnasiire on Tartu linnakeskkonna territoriaalne laienemine ja tema ruumilise struktuuri muutumine.
Uus!!: Emajõgi ja Tartu linnasiire · Näe rohkem »
Tartu linnus
Linnus asus tähetorni kohal ja ümbruses. Püssirohukeldri kohal oli muinasajal looduslik vagumushttp://entsyklopeedia.ee/artikkel/tartu_linnus Tartu linnus, Eesti entsüklopeedia 12, 2003 Tartu muinaslinnus (ka Tarbatu linnus) oli eestlaste linnus praeguse Tartu linna territooriumil Toomemäel, nüüdse Tartu tähetorni kohal.
Uus!!: Emajõgi ja Tartu linnus · Näe rohkem »
Tartu logo
Tartu uus logo Tartu logo on osa Tartu linna visuaalsest identiteedist.
Uus!!: Emajõgi ja Tartu logo · Näe rohkem »
Tartu maakond
Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Emajõgi ja Tartu maakond · Näe rohkem »
Tartu Mill Triathlon
Rattur Tartu Mill Triathlonil 2014. aastal Tartu Mill Triathlon on Tartus toimuv linnatriatloni võistlus.
Uus!!: Emajõgi ja Tartu Mill Triathlon · Näe rohkem »
Tartu Mill Triathlon 2012
Tartu Mill Triathlon 2012 oli 21.–22.
Uus!!: Emajõgi ja Tartu Mill Triathlon 2012 · Näe rohkem »
Tartu Mill Triathlon 2013
Triatlon 21. juulil 2013. Tartu Mill Triathlon 2013 oli 20.–21.
Uus!!: Emajõgi ja Tartu Mill Triathlon 2013 · Näe rohkem »
Tartu Mill Triathlon 2014
Tartu Mill Triathlon 2014 oli 12.–13.
Uus!!: Emajõgi ja Tartu Mill Triathlon 2014 · Näe rohkem »
Tartu muinaskihelkond
Tartu muinaskihelkond (ka Tarbatu muinaskihelkond; ladina keeles provincia Tharbitensis) oli Eesti muinaskihelkond, mis asus tänapäeva Tartumaa lõunaosas.
Uus!!: Emajõgi ja Tartu muinaskihelkond · Näe rohkem »
Tartu piiramine (1558)
Pihkva vürstiriigi valdused Tartu piiramine leidis aset Liivi sõja ajal 1558.
Uus!!: Emajõgi ja Tartu piiramine (1558) · Näe rohkem »
Tartu piiramine (1704)
Tartu piiramine oli 1704 Põhjasõjas toimunud sõjaline operatsioon, mille tulemusena langes Tartu linn Rootsi kuningriigi käest Vene tsaaririigi vägede kätte.
Uus!!: Emajõgi ja Tartu piiramine (1704) · Näe rohkem »
Tartu raekoda
Raekoja plaan, Johann Christoph Brotze, 1782 Tartu raekoda on Tartu rae, linnavalitsuse ja linnavolikogu ajalooline ametihoone.
Uus!!: Emajõgi ja Tartu raekoda · Näe rohkem »
Tartu sadamaraudtee
Sadamaraudtee detsembris 2018 Tartu sadamaraudtee oli Tartu linna jõeäärsete ettevõtete ja jõesadama teenindamiseks rajatud raudteeharu, mis kulges läbi Karlova linnaosa ja Ropka tööstusrajooni Emajõeni.
Uus!!: Emajõgi ja Tartu sadamaraudtee · Näe rohkem »
Tartu südalinna kultuurikeskus
SÜKU või Süku ehk südalinna kultuurikeskus on 2020. aastate teises pooles Tartusse rajatav holistiliselt rohekoridore järgiv kogukas avalik hoone, mis hakkab mahutama Tartu Linnaraamatukogu ja Tartu Kunstimuuseumi.
Uus!!: Emajõgi ja Tartu südalinna kultuurikeskus · Näe rohkem »
Tartu sillad
Kui varem peeti Tartu üheks sümboliks Kivisilda, siis tänapäeval seostub Tartuga sageli Kaarsild. Tartu sillad on eeskätt seitse Emajõge ületavat silda, kuid sildade hulka kuuluvad ka viaduktid ja jalakäijate sillad.
Uus!!: Emajõgi ja Tartu sillad · Näe rohkem »
Tartu sotsiaalhoolekanne
Anne sotsiaalabikeskus, mis 2015. aasta augustist asub Annelinnas Anne tänaval, Anne sauna hoone tagaküljel Tartu sotsiaalhoolekannet koordineerib Tartu Linnavalitsuse koosseisu kuuluv sotsiaalabi osakond.
Uus!!: Emajõgi ja Tartu sotsiaalhoolekanne · Näe rohkem »
Tartu teatrid
Tartu teatrid on järjepidevalt tegutsenud vähemalt 1870.
Uus!!: Emajõgi ja Tartu teatrid · Näe rohkem »
Tartu tselluloositehas
Tartu tselluloositehas on levinud nimetus Est-For Invest OÜ Eestisse kavandataud puidurafineerimistehase kohta, mille potentsiaalseks asukohaks on avalikkuses peetud Tartu linna lähikonda, sealhulgas Vorbuse küla ümbrust.
Uus!!: Emajõgi ja Tartu tselluloositehas · Näe rohkem »
Tartu tudengipäevad
Tartu tudengipäevade tähtsündmus Tudengifilm ja festivali maskott kollane koer Villem Tartu tudengipäevad (varem Tartu üliõpilaspäevad) on igal kevadel ja sügisel Tartus toimuv kultuuri- ja meelelahutusfestival.
Uus!!: Emajõgi ja Tartu tudengipäevad · Näe rohkem »
Tartu Turg
Tartu Turg haldab Tartu turuhoonet (juuli 2011) AS Tartu Turg on Tartus tegutsev kaubandusettevõte, mis haldab Tartu turuhoonet ja Emajõe kaldal asuvat Tartu avaturgu.
Uus!!: Emajõgi ja Tartu Turg · Näe rohkem »
Tartu turuhoone
Vabaduse puiestee, juuli 2011 Tartu turuhoone on siseturu jaoks ehitatud uusklassitsistlikus dekoratiivstiilis hoone Tartus.
Uus!!: Emajõgi ja Tartu turuhoone · Näe rohkem »
Tartu vaade
"Tartu vaade" on Eesti kunstniku, pallaslase Villem Ormissoni õlimaal 1937.
Uus!!: Emajõgi ja Tartu vaade · Näe rohkem »
Tartu vana kaubamaja
Tartu vana kaubamaja, 7. august 2007 Tartu vana kaubamaja, 14. juuli 2011 Tartu vana kaubamaja hoonekompleksi lammutamine 7. märtsil 2014 Tartu vana kaubamaja oli 1966.
Uus!!: Emajõgi ja Tartu vana kaubamaja · Näe rohkem »
Tartu-Maarja kihelkond
Tartu-Maarja kihelkond (lühend TMr; saksa keeles Dorpt Kirchspiel, Kirchspiel St. Marien, varem Kirchspiel St. Johannis) on ajalooline kihelkond Tartumaal Tartu linna ümbruses, Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Emajõgi ja Tartu-Maarja kihelkond · Näe rohkem »
Tartu–Räpina–Värska maantee
Maantee Kärsa silla juures 36. kilomeetril Maantee Räpina lähedal 61. kilomeetril Tartu–Räpina–Värska maantee (registrinumbriga 45) on Eesti tugimaantee.
Uus!!: Emajõgi ja Tartu–Räpina–Värska maantee · Näe rohkem »
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Uus!!: Emajõgi ja Tartumaa · Näe rohkem »
Tartumaa vapp
Tartu maakonna vapp Tartumaa vapp on Eestis asuva Tartu maakonna vapp.
Uus!!: Emajõgi ja Tartumaa vapp · Näe rohkem »
Tasku Keskus
pisi Tasku keskus ehk Tasku on kaubanduskeskus Tartu kesklinnas, Turu tänava, Soola tänava, Emajõe ja Võidu silla vahelises kvartalis Turu tänava ja Võidu silla poolses nurgas, aadressil Turu tänav 2 Tartu.
Uus!!: Emajõgi ja Tasku Keskus · Näe rohkem »
Tähe tänav
Tähe 20 Tähe 95 Tähe tänav on 4,1 km pikkune tänav Tartus.
Uus!!: Emajõgi ja Tähe tänav · Näe rohkem »
Tähtvere
Taara puiestee Tähtvere on Tartu linnaosa, mis paikneb Tapa–Tartu raudtee ja Emajõe vahelisel maa-alal Tartu loodeosas.
Uus!!: Emajõgi ja Tähtvere · Näe rohkem »
Tähtvere mõis
Mõisa uus peahoone Tähtvere mõis (saksa keeles Techelfer) oli rüütlimõis Nõo kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Emajõgi ja Tähtvere mõis · Näe rohkem »
Tähtvere valla lipp
Tähtvere valla lipp Tähtvere valla lipp on endise Eesti haldusüksuse Tähtvere valla lipp.
Uus!!: Emajõgi ja Tähtvere valla lipp · Näe rohkem »
Tähtvere valla vapp
Tähtvere valla vapp Tähtvere valla vapp on Tartu maakonnas asunud endise Eesti haldusüksuse Tähtvere valla vapp.
Uus!!: Emajõgi ja Tähtvere valla vapp · Näe rohkem »
Tõlliste valla lipp
Tõlliste valla lipp Tõlliste valla lipp on Valga maakonnas asunud endise Eesti haldusüksuse Tõlliste valla lipp.
Uus!!: Emajõgi ja Tõlliste valla lipp · Näe rohkem »
Tõlliste valla vapp
Tõlliste valla vapp on Valga maakonnas asunud endise Eesti haldusüksuse Tõlliste valla vapp.
Uus!!: Emajõgi ja Tõlliste valla vapp · Näe rohkem »
Tõugjas
Tõugjas ehk harilik tõugjas (Leuciscus aspius) on karpkalaliste seltsi kuuluv röövkala.
Uus!!: Emajõgi ja Tõugjas · Näe rohkem »
Teaduskeskus Ahhaa
AHHAA logo Sadama tänav 1 AHHAA keskus 2016. aasta mais Välieksponaadid AHHAA ees Vaade AHHAA tehnoloogiasaalile 3. korruse rõdult AHHAA teadusteatri reklaampilt Teadlaste Öö festivaliks SA Teaduskeskus AHHAA on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olev sihtasutus, Baltikumi suurim teaduskeskus, mis asub alates 7.
Uus!!: Emajõgi ja Teaduskeskus Ahhaa · Näe rohkem »
Tehnika tänav (Tartu)
Tehnika tänav on tänav Tartus Ropka tööstusrajoonis.
Uus!!: Emajõgi ja Tehnika tänav (Tartu) · Näe rohkem »
Teib
Joonis Teib (Leuciscus leuciscus), rahvasuus häslik, on karpkalalaste sugukonda teibi perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Emajõgi ja Teib · Näe rohkem »
Tempo (kaater)
Tempo on enne Teist maailmasõja Tartus ehitatud ja tänapäevani sõidukorras olevana säilinud lõbusõidukaater (toonases kõnepruugis mootorpaat).
Uus!!: Emajõgi ja Tempo (kaater) · Näe rohkem »
Tigutorn
Tigutorn on 23-korruseline kõrghoone Tartus Emajõe paremkaldal.
Uus!!: Emajõgi ja Tigutorn · Näe rohkem »
Toomemägi
Toomemäe pargi kaart Toomemägi ja toomkirik droonilt. 2021. aasta juuli Tartu toomkirik Toomemäel Toomemägi (ka Toome) on looduslik sälkorgudega piiratud neemkõrgendik Tartu linnas Emajõe ürgoru paremal kaldal.
Uus!!: Emajõgi ja Toomemägi · Näe rohkem »
Troika (hobuveok)
Troika ehk Vene troika (vene keeles русская тройка) on Venemaal ja selle lähikonnas kasutusel olev kolmehobuserakend.
Uus!!: Emajõgi ja Troika (hobuveok) · Näe rohkem »
Turb
Turb (Leuciscus cephalus L.) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Uus!!: Emajõgi ja Turb · Näe rohkem »
Turm
Turm on Emajõe Lodjaseltsile kuuluv viikingilaev, kodusadam on Tartu.
Uus!!: Emajõgi ja Turm · Näe rohkem »
Tuulelipp
Tuulelipp on kõrgesse paika, tavaliselt hoone katusele, torni või masti tippu paigutatud seadeldis, mis pöördub tuule jõul, näidates tuule suunda.
Uus!!: Emajõgi ja Tuulelipp · Näe rohkem »
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Uus!!: Emajõgi ja Ugandi · Näe rohkem »
Uku (suurtükilaev)
Uku oli Eesti merejõudude Peipsi Laevastiku Divisjoni suurtükilaev.
Uus!!: Emajõgi ja Uku (suurtükilaev) · Näe rohkem »
Ulila
Ulila on alevik Tartu maakonnas Elva vallas.
Uus!!: Emajõgi ja Ulila · Näe rohkem »
Uue-Kastre piiskopilinnus
Uue-Kastre linnuse territoorium Uue-Kastre piiskopilinnus (saksa keeles Warbecke, Bischofsburg Warbeck) oli arvatavasti 14. sajandil ehitatud Tartu piiskopkonna linnus.
Uus!!: Emajõgi ja Uue-Kastre piiskopilinnus · Näe rohkem »
Uueturu
Uueturu on asum Tartu Kesklinna linnaosas Emajõe paremal kaldal.
Uus!!: Emajõgi ja Uueturu · Näe rohkem »
Vabaduse puiestee (Tartu)
Vaade üle Emajõe Vabaduse puiestee hoonetele Poe 10 ja Vabaduse puiestee 2, august 2012. Vabaduse puiestee on tänav Tartus.
Uus!!: Emajõgi ja Vabaduse puiestee (Tartu) · Näe rohkem »
Vabaduse puiestik
Vabaduse puiestik on linnapark, mis paikneb Tartus Emajõe paremal kaldal Vabaduse silla ja Kaarsilla vahel, Vabaduse puiestee ääres.
Uus!!: Emajõgi ja Vabaduse puiestik · Näe rohkem »
Vabadussild
Vabadussild. Vaade Kroonuaia sillalt Droonivideo Emajõest, kus näha ka Vabadussild Vabadussild on Emajõge ületav sild Tartu kesklinnas.
Uus!!: Emajõgi ja Vabadussild · Näe rohkem »
Vaibla
Droonivideo Vaibla külast 2022. aasta augustis Vaibla on küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas Võrtsjärve põhjakaldal.
Uus!!: Emajõgi ja Vaibla · Näe rohkem »
Valge joon Võrumaa kohale
"Valge joon Võrumaa kohale" on Jaan Kaplinski kolmas luulekogu, mis ilmus Tallinnas 1972.
Uus!!: Emajõgi ja Valge joon Võrumaa kohale · Näe rohkem »
Valgetiib-viires
Valgetiib-viires (Chlidonias leucopterus) on tiirlaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Emajõgi ja Valgetiib-viires · Näe rohkem »
Vana-Kastre
Vana-Kastre on küla Tartu maakonnas Kastre vallas.
Uus!!: Emajõgi ja Vana-Kastre · Näe rohkem »
Vana-Kastre piiskopilinnus
Vana-Kastre piiskopilinnus (saksa keeles Oldentorne, Oldenturn) asub Tartu maakonnas Kastre vallas Vana-Kastre külas.
Uus!!: Emajõgi ja Vana-Kastre piiskopilinnus · Näe rohkem »
Vanemuine (teater)
Vanemuise teatrimaja 2014 Vanemuine on teater Tartus, mis asub aadressil Vanemuise tänav 6.
Uus!!: Emajõgi ja Vanemuine (teater) · Näe rohkem »
Vanemuise tänav
Paremal Vanemuise suur maja (Vanemuise tänav 6), taustal Tartu Kaubamaja (Riia tänav 1) Vaade Vanemuise tänava ristmikult Wilhelm Struve tänavale ja Riia tänava poole Vanemuise tänava lõpp Vanemuise tänav on tänav Tartu kesklinnas.
Uus!!: Emajõgi ja Vanemuise tänav · Näe rohkem »
Vara vald
Vara vald oli vald Tartu maakonnas.
Uus!!: Emajõgi ja Vara vald · Näe rohkem »
Varnja
Droonivideo Varnjast 2021. aasta suvel Varnja (vene keeles Воронья, Варнья) on alevik Eestis Tartumaa Peipsiääre vallas.
Uus!!: Emajõgi ja Varnja · Näe rohkem »
Võnnu vald (1939)
Võnnu vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1950.
Uus!!: Emajõgi ja Võnnu vald (1939) · Näe rohkem »
Võrtsjärv
Võrtsjärv Droonivideo Võrtsjärvest ja Vaibla külast 2022. aasta augustis Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti piires olev järv.
Uus!!: Emajõgi ja Võrtsjärv · Näe rohkem »
Võrtsjärve madalik
Võrtsjärve madalik on Eesti maastikurajoon.
Uus!!: Emajõgi ja Võrtsjärve madalik · Näe rohkem »
Veetee
Veetee on laevatatav veeala merel või sisevetel.
Uus!!: Emajõgi ja Veetee · Näe rohkem »
Veibri
Veibri on küla Tartu maakonnas Luunja vallas.
Uus!!: Emajõgi ja Veibri · Näe rohkem »
Veibri ühishaud
Veibri ühishaud on Tartu maakonnas Luunja vallas Veibri külas Emajõe põhjakalda paiknev arheoloogiamälestis.
Uus!!: Emajõgi ja Veibri ühishaud · Näe rohkem »
Vetelpääste
Emajõel 2017. aasta suvel Vetelpääste eesmärk on tagada veeohutus rannas või ujulas.
Uus!!: Emajõgi ja Vetelpääste · Näe rohkem »
Viidikas
Viidikas (Alburnus alburnus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Uus!!: Emajõgi ja Viidikas · Näe rohkem »
Vorbuse mõis
Vorbuse mõisasüda 2017. aastal Vorbuse mõisa kõrvalhoone Vorbuse mõis, varem Voore mõis (saksa keeles Forbushof, varem Worr ja Nonnertshof) oli rüütlimõis Tartumaal Tartu-Maarja kihelkonnas.
Uus!!: Emajõgi ja Vorbuse mõis · Näe rohkem »
Vorbuse pilpaküla
Vorbuse pilpaküla vaadatuna Jänese raudteesilla kohalt 2021. aasta septembris. Parempoolne raudteeliin on vanem ja selle ääres on pilpaküla säilinud, vasemal on uus liin ja sealt on ebaseaduslikud hooned kadunud Droonivideo Vorbuse pilpakülast 2021. aasta septembris Vorbuse pilpaküla on mitteametlik asula Tartumaal, Vorbuse küla haldusalas.
Uus!!: Emajõgi ja Vorbuse pilpaküla · Näe rohkem »
Vorstioru järv
Vorstioru järv Vorstioru järv (ka Võõpste paisjärv) on Võõpste lähedal Aruaia külas asuv paisjärv.
Uus!!: Emajõgi ja Vorstioru järv · Näe rohkem »
13. sajand Eestis
13.
Uus!!: Emajõgi ja 13. sajand Eestis · Näe rohkem »
14. detsember
14.
Uus!!: Emajõgi ja 14. detsember · Näe rohkem »
1658
1658.
Uus!!: Emajõgi ja 1658 · Näe rohkem »
1775. aasta Tartu tulekahju
1775.
Uus!!: Emajõgi ja 1775. aasta Tartu tulekahju · Näe rohkem »
1842
1842.
Uus!!: Emajõgi ja 1842 · Näe rohkem »
1921
1921.
Uus!!: Emajõgi ja 1921 · Näe rohkem »
1928
1928.
Uus!!: Emajõgi ja 1928 · Näe rohkem »
1981
1981.
Uus!!: Emajõgi ja 1981 · Näe rohkem »
20. eesti diviis
20.
Uus!!: Emajõgi ja 20. eesti diviis · Näe rohkem »
20. jaanuar
20.
Uus!!: Emajõgi ja 20. jaanuar · Näe rohkem »
24. juuli
24.
Uus!!: Emajõgi ja 24. juuli · Näe rohkem »
27. veebruar
27.
Uus!!: Emajõgi ja 27. veebruar · Näe rohkem »
38. Kaitsepataljon
38.
Uus!!: Emajõgi ja 38. Kaitsepataljon · Näe rohkem »
4. jaanuar
4.
Uus!!: Emajõgi ja 4. jaanuar · Näe rohkem »
42. Kaitse Pioneeripataljon
42.
Uus!!: Emajõgi ja 42. Kaitse Pioneeripataljon · Näe rohkem »
8. Eesti Laskurkorpus
8.
Uus!!: Emajõgi ja 8. Eesti Laskurkorpus · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Emajõe soodid, Embach, Mater Aquarum, Suur Emajõgi, Suur-Emajõgi.
