Kiiremini kui brauser!
81 suhted: Adenosiindifosfaat, Adenosiinmonofosfaat, Adenosiintrifosfaat, Algiinhapped, Alküülkloriidid, Alkoholid, Alkoksürühm, Allüülsed ühendid, Aminohapped, Atsüülrühm, Atsetüülrühm, Atsetüültselluloos, Atsetoksüülrühm, Ümberesterdamine, Õunhape, Bensoüülperoksiid, Bisubstraatsed inhibiitorid, Claiseni kondensatsioon, Derivatiseerimine, Ditiokarbonaadid, Eeterlikud õlid, Endokriinseid häireid põhjustavad kemikaalid, Ester, Etüülatsetaat, Friedeli-Craftsi alküülimine, Ftalaadid, Funktsionaalrühm, Hüdrolüüs, Intramolekulaarne reaktsioon, Kaitserühm, Karboksüülhapped, Keemia mõisteid, Keemiline aine, Keemilised kiudained, Ketoonid, Kondensatsioonireaktsioon, Ksantogeenhapped, Kvaternaarsed ammooniumkatioonid, L-karnitiin, Lahkuv rühm, Laktoonid, Lõhnaained, Lena Barbara Luhse, Lipiidid, Mare Piirsalu, Metoksürühm, Narkomaania, Nitraadid, Nitreerimine, Orgaaniline keemia, ..., Orgaanilised ühendid, Orgaaniliste ühendite süstemaatiline nomenklatuur, Palderjanhape, Peptiidisünteesi aktivaatorid, Piimalill, Plastifikaatorid, Rasvad, Retinoidid, Retinool, Salitsüülhape, Samblikuained, Süsihape, Seebistumine, Seebistumisarv, Sekundaarne virgatsaine, Sideaine (kunst), Sommelet' reaktsioon, Sonokeemia, Statsionaarne faas, Stereoisomeer, Streptavidiin, Suzuki reaktsioon, Tert-butüüloksükarbonüülrühm, Tosüülrühm, Tsükliavamispolümerisatsioon, Tsüklisatsioon, Tselluloos, Vahad, Väävelhape, 2-etüülheksanool, 50S. Laienda indeks (31 rohkem) »
Adenosiindifosfaat
thumb Adenosiindifosfaat (ADP) on nukleotiid, mis koosneb adeniinist, riboosist ja kahest lineaarselt seotud fosfaadijäägist, mis on omavahel ühendatud happeanhüdriidsidemetega.
Uus!!: Estrid ja Adenosiindifosfaat · Näe rohkem »
Adenosiinmonofosfaat
pisi Adenosiinmonofosfaat (AMP) on nukleotiid, mis koosneb adeniinist, riboosist ja fosfaadirühmast.
Uus!!: Estrid ja Adenosiinmonofosfaat · Näe rohkem »
Adenosiintrifosfaat
Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-trifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) (lühend ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.
Uus!!: Estrid ja Adenosiintrifosfaat · Näe rohkem »
Algiinhapped
Algiinhapped (ka alghapped) on polüsahhariidid, mille molekulid koosnevad β-D-mannuroonhappe ja α-L-guluroonhappe jääkidestAlgiinhapped.
Uus!!: Estrid ja Algiinhapped · Näe rohkem »
Alküülkloriidid
''tert''-butüülkloriid ehk 2-kloro-2-metüülpropaan Klorotsüklopentaan Alküülkloriidid ehk kloroalkaanid on orgaaniliste ühendite klass, mida võib vaadelda tuletatuna alkaanidest, nii et üks või enam vesiniku aatomit on asendatud kloori aatomi(te)ga, see tähendab sisaldavad vähemalt ühe süsinik-kloor kovalentse sideme (C–Cl).
Uus!!: Estrid ja Alküülkloriidid · Näe rohkem »
Alkoholid
Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega.
Uus!!: Estrid ja Alkoholid · Näe rohkem »
Alkoksürühm
Alkoksürühmasid Arüüloksürühmad Terminit alkoksürühm kasutatakse orgaanilises keemias tähistamaks rühma R–O– (kus R on alküülrühm) kas funktsionaalrühma või molekuli osa tähenduses.
Uus!!: Estrid ja Alkoksürühm · Näe rohkem »
Allüülsed ühendid
Prenooli struktuurvalem Prenooli molekulaarmudel Allüülne resonants Allüülsed ühendid on keemilised ühendid, mille funktsionaalrühm on seotud allüülse rühmaga.
Uus!!: Estrid ja Allüülsed ühendid · Näe rohkem »
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Uus!!: Estrid ja Aminohapped · Näe rohkem »
Atsüülrühm
Atsüülrühm Atsüülrühmaks ehk alkanoüülrühmaks nimetatakse orgaanilises keemias rühma RC(.
Uus!!: Estrid ja Atsüülrühm · Näe rohkem »
Atsetüülrühm
Atsetüülrühm Atsetüülrühm ehk etanoüülrühm on orgaanilises keemias rühm CH3C(.
Uus!!: Estrid ja Atsetüülrühm · Näe rohkem »
Atsetüültselluloos
Tselluloosi atsüülimine Atsetüültselluloos ehk atsetaattselluloos on tselluloosi äädikhappeester, mida kasutatakse atsetaatkiu, filmi, plastesemete, elektriisolatsioonimaterjalide ja sigareti filtrite tootmiseks.
Uus!!: Estrid ja Atsetüültselluloos · Näe rohkem »
Atsetoksüülrühm
Atsetoksüülrühm Atsetoksüülrühmaks nimetatakse orgaanilises keemias rühma CH3C(.
Uus!!: Estrid ja Atsetoksüülrühm · Näe rohkem »
Ümberesterdamine
Ümberesterdamine on katalüütiline protsess, mille käigus estri reageerimisel alkoholiga tekivad uus ester ja uus alkohol.
Uus!!: Estrid ja Ümberesterdamine · Näe rohkem »
Õunhape
Õunhape (molekulvalem C3H4O5), on värvitu kristalliline orgaaniline aine, süsivesinik, (mitte ajada segi maloonhappega ehk hüdroksüpropaandihappega, valemiga C3H4O4), Kuulub dihapete hulka.
Uus!!: Estrid ja Õunhape · Näe rohkem »
Bensoüülperoksiid
Bensoüülperoksiid on orgaaniline aine, mis kuulub nii peroksiidide kui ka aromaatsete ühendite klassi ning omab olulist tähtsust ravimina ja keemias vabade radikaalide moodustajana. Bensoüülperoksiidi keemiline valem on 2)O2 sisaldades peroksiidrühma -O-O-, mis on seotud kahe bensoüülrühmaga C6H5C(O)- (kasutusel on ka lühend Bz2O2). Bensoüülperoksiid on tahke värvitutest kristallidest koosnev aine, mis lahustub estrites js eetrites ning mõõdukslt mõnes teises lahustis.
Uus!!: Estrid ja Bensoüülperoksiid · Näe rohkem »
Bisubstraatsed inhibiitorid
Bisubstraatsed inhibiitorid on ained, mis koosnevad kahest konjugeeritud fragmendist, kus kumbki fragment on suunatud erinevale ensüümi substraati siduvale aktiivtsentrile.
Uus!!: Estrid ja Bisubstraatsed inhibiitorid · Näe rohkem »
Claiseni kondensatsioon
Claiseni kondensatsioon on süsinik-süsinik sideme moodustamise reaktsioon (mitte segamini ajada Claiseni ümberasetumisega).
Uus!!: Estrid ja Claiseni kondensatsioon · Näe rohkem »
Derivatiseerimine
Derivatiseerimine (ehk funktsionaalrühma modifitseerimine) on keemias kasutatav võte, kui keemilise ühendi üks funktsionaalrühm asendatakse teise ainele vajalikke spetsiifilisi omadusi andva rühmaga: Derivatiseerimisel tuleb arvestada, et.
Uus!!: Estrid ja Derivatiseerimine · Näe rohkem »
Ditiokarbonaadid
Ditiokarbonaadid ehk ksantaadid ehk ksantogenaadid on õlilaadsete ksantogeenhapete soolad ja estrid, ditiosüsihappe O-estrid.
Uus!!: Estrid ja Ditiokarbonaadid · Näe rohkem »
Eeterlikud õlid
Eeterlikud õlid on taimedes esinevad õlikad (hüdrofoobsed) vedelikud, mida iseloomustab suhteliselt kerge lenduvus; molekulis sisaldub 8–15 süsiniku aatomit:...C8...C15...
Uus!!: Estrid ja Eeterlikud õlid · Näe rohkem »
Endokriinseid häireid põhjustavad kemikaalid
Struktuurne sarnasus loodusliku hormooni östradiooli ja endokriinseid häireid põhjustavate kemikaalide hulka liigitatud bisfenool A vahel. Endokriinseid häireid põhjustavad kemikaalid (ka hormonaalset tasakaalu kahjustavad kemikaalid; ingl k endocrine disrupting chemicals või endocrine disruptors ehk EDCd) on suhteliselt väikese molekulmassiga (enamasti alla 500 g/mol) sünteetilised orgaanilised ühendid ja nende metaboliidid (organismi ainevahetuse tulemusena tekkinud modifikatsioonid), mis osaliselt jäljendavad või blokeerivad hormoonide toimet organismis.
Uus!!: Estrid ja Endokriinseid häireid põhjustavad kemikaalid · Näe rohkem »
Ester
Ester (5. sajand eKr; heebrea keeles אסתר) oli naine kristliku Piibli Vanas Testamendis ja juudi Tanahis, Pärsia ja Meedia kuninga Ahasverose (Xerxes I) kuninganna, Estri raamatu kangelanna.
Uus!!: Estrid ja Ester · Näe rohkem »
Etüülatsetaat
Üldist NimiEtüülatsetaat, etüületanaat Joonis180px 180px Keemiline valemCH3COOCH2CH3 VälimusLäbipaistev, värvusetu vedelik Füüsikalised omadused Molaarmass88,11 g mol−1 Sulamis-temperatuur−83,6 °C (−118,5 °F; 189,6 K) Keemis-temperatuur77,1 °C (170,8 °F; 350,2 K) Tihedus0,897 g/cm³ Lahustuvus vees8,3 g/100 mL (20 °C) Lahustuvus etanoolis, atsetoonis, dietüüleetris, benseenisSeguneb Happelisus (pKa)25 Viskoossus 426 μPa s (0,426 cP)(25 °C) Murdumisnäitaja(ND)1,3720 Etüülatsetaat, süstemaatilise nime järgi etüületanaat (tihti lühendiga EtOAc või EA), on orgaaniline ühend keemilise valemiga CH3-COO-CH2-CH3.
Uus!!: Estrid ja Etüülatsetaat · Näe rohkem »
Friedeli-Craftsi alküülimine
Friedeli-Craftsi alküülimine on keemiline protsess, milles happelise katalüsaatori osalusel viiakse substraadi aromaatsesse tuuma ühe (või enama) vesiniku aatomi asemele alküülrühm.
Uus!!: Estrid ja Friedeli-Craftsi alküülimine · Näe rohkem »
Ftalaadid
Ftalaadid on ftaalhappe estrid.
Uus!!: Estrid ja Ftalaadid · Näe rohkem »
Funktsionaalrühm
Orgaanilises keemias on funktsionaalrühm ehk funktsionaalne rühm spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused.
Uus!!: Estrid ja Funktsionaalrühm · Näe rohkem »
Hüdrolüüs
Hüdrolüüsiks nimetatakse keemilist reaktsiooni, mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides.
Uus!!: Estrid ja Hüdrolüüs · Näe rohkem »
Intramolekulaarne reaktsioon
Intramolekulaarne reaktsioon (ehk sisemolekulaarne reaktsioon) on keemiline protsess, mis toimub ühe kindla molekuli siseselt, seejuures saab see võimalikuks tänu selle molekuli spetsiifilisele struktuurile.
Uus!!: Estrid ja Intramolekulaarne reaktsioon · Näe rohkem »
Kaitserühm
alkoholiks ja 3) kaitserühma (bloki) eemaldamine. Taandamine ilma kaitserühmata annab dialkoholi Kaitserühm (ka kaitsev rühm; blokeeriv rühm) on funktsionaalne rühm, mis tekitatakse orgaanilise ühendi molekulis oleva esialgse funktsionaalse rühma asemele, kusjuures kaitserühma ülesanne on välistada järgnevas sünteesietapis selle tsentri reaktsioon.
Uus!!: Estrid ja Kaitserühm · Näe rohkem »
Karboksüülhapped
homoloogilises reas C1…C8. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH).
Uus!!: Estrid ja Karboksüülhapped · Näe rohkem »
Keemia mõisteid
Sellele lehele on koondatud keemiaga seotud üldmõisted.
Uus!!: Estrid ja Keemia mõisteid · Näe rohkem »
Keemiline aine
Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.
Uus!!: Estrid ja Keemiline aine · Näe rohkem »
Keemilised kiudained
Keemilised kiudained on kiudained, mida looduses valmiskujul ei leidu.
Uus!!: Estrid ja Keemilised kiudained · Näe rohkem »
Ketoonid
Ketooni üldvalem Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C.
Uus!!: Estrid ja Ketoonid · Näe rohkem »
Kondensatsioonireaktsioon
Kahe aminohappe molekuli kondensatsioon peptiidsideme (punane) moodustumisega Dieckmanni kondensatsioonireaktsioon Kondensatsioonireaktsioon on keemiline reaktsioon, milles kaks orgaanilise aine molekuli ühinevad produktiks, kusjuures reaktsiooni kõrvalsaaduseks on mingi väike molekul, näiteks vesi, vesinikkloriid, metanool või äädikhape.
Uus!!: Estrid ja Kondensatsioonireaktsioon · Näe rohkem »
Ksantogeenhapped
Ksantogeenhapped on ditiosüsihappe estrid.
Uus!!: Estrid ja Ksantogeenhapped · Näe rohkem »
Kvaternaarsed ammooniumkatioonid
Kvaternaarne ammooniumkatioon Kvaternaarsed ammooniumkatioonid R4N+ on positiivse laenguga kvaternaarsed (tetraalküül) ammooniumühendid.
Uus!!: Estrid ja Kvaternaarsed ammooniumkatioonid · Näe rohkem »
L-karnitiin
L-karnitiin on vitamiinse toimega vesilahustuv ühend.
Uus!!: Estrid ja L-karnitiin · Näe rohkem »
Lahkuv rühm
Keemias tähistab mõiste "lahkuv rühm" orgaanilise molekuli osa, mis keemilise reaktsiooni käigus eraldub (lahkub) molekulist koos elektronpaariga; see on keemilise sideme heterolüütilise katkemise protsess.
Uus!!: Estrid ja Lahkuv rühm · Näe rohkem »
Laktoonid
γ-laktooni süntees Laktoonide nomenklatuur: α-, β-, γ- ja δ-laktoonid Laktoonid on orgaanilised ühendid, mida võib vaadelda tsükliliste estritena ehk hüdroksüülrühma ja karboksüülrühma vahelise sisemolekulaarse kondensatsiooni produktidena.
Uus!!: Estrid ja Laktoonid · Näe rohkem »
Lõhnaained
Lõhnaained on iseloomuliku meeldiva lõhnaga looduslikud või sünteetilised orgaanilised ühendid, mida kasutatakse eeskätt parfümeeria- ja kosmeetikatoodete (sealhulgas seepide), kuid ka toiduainete ja toitude valmistamisel.
Uus!!: Estrid ja Lõhnaained · Näe rohkem »
Lena Barbara Luhse
Lena Barbara Luhse (sündinud 30. novembril 1991 Pärnus) on eesti näitleja.
Uus!!: Estrid ja Lena Barbara Luhse · Näe rohkem »
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Uus!!: Estrid ja Lipiidid · Näe rohkem »
Mare Piirsalu
Mare Piirsalu (6. september 1950 Paide – 6. september 2021 Tartu) oli eesti keemik.
Uus!!: Estrid ja Mare Piirsalu · Näe rohkem »
Metoksürühm
Metoksürühmad (märgitud sinisega) Terminit metoksürühm kasutatakse orgaanilises keemias tähistamaks rühma CH3–O– kas funktsionaalrühma või molekuli osa tähenduses.
Uus!!: Estrid ja Metoksürühm · Näe rohkem »
Narkomaania
Uimastisõltuvus (narkomaania) on sõltuvushäire, mis on uimastite tarvitamise tagajärjel ajus toimunud patofüsioloogiliste muutuste tõttu tekkinud.
Uus!!: Estrid ja Narkomaania · Näe rohkem »
Nitraadid
Vask(II)nitraat Nitraadid tähendavad anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolasid ja orgaanilises keemias lämmastikhappe estreid.
Uus!!: Estrid ja Nitraadid · Näe rohkem »
Nitreerimine
Nitreerimine on keemiline protsess nitrorühma (-NO2) sisseviimiseks orgaanilise ühendi molekuli.
Uus!!: Estrid ja Nitreerimine · Näe rohkem »
Orgaaniline keemia
tetraeedri nurkadesse Orgaanilise keemia klassikaline molekuligeomeetria: Kekulé bensoolivalem 1964. postmargil Orgaaniline keemia on keemia haru, mis uurib orgaaniliste ühendite (st süsinikku sisaldavate ainete, välja arvatud mõned süsinikuühendid ja süsinik lihtainena) struktuuri, sünteesi ja reaktsioone.
Uus!!: Estrid ja Orgaaniline keemia · Näe rohkem »
Orgaanilised ühendid
Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.
Uus!!: Estrid ja Orgaanilised ühendid · Näe rohkem »
Orgaaniliste ühendite süstemaatiline nomenklatuur
Tsükloheksanool IUPACi nimetused küllastumata ühenditele Orgaaniliste ühendite süstemaatiline nomenklatuur ehk lihtsalt orgaanilise keemia nomenklatuur on ühendite nimetuste süsteem, mille järgi igale struktuurile vastab kindel reeglipärane nimetus ja igale nimetusele vastab kindel struktuur.
Uus!!: Estrid ja Orgaaniliste ühendite süstemaatiline nomenklatuur · Näe rohkem »
Palderjanhape
Palderjanhape ehk pentaanhape (ehk butaan-1-karboksüülhape) on karboksüülhapete klassi kuuluv keemiline aine valemiga C4H9COOH.
Uus!!: Estrid ja Palderjanhape · Näe rohkem »
Peptiidisünteesi aktivaatorid
'''Peptiidisünteesi''' aktivaatorid on ained, mida kasutatakse karboksüülrühma aktiveerimiseks.
Uus!!: Estrid ja Peptiidisünteesi aktivaatorid · Näe rohkem »
Piimalill
Küpress-piimalill Piimalill (Euphorbia L.) on malpiigialaadsete seltsi piimalilleliste sugukonda kuuluv taimede perekond.
Uus!!: Estrid ja Piimalill · Näe rohkem »
Plastifikaatorid
Plastifikaator on materjali plastsusomadusi parandav lisand.
Uus!!: Estrid ja Plastifikaatorid · Näe rohkem »
Rasvad
Rasvad on rasvhapete ja glütserooli ehk propaan-1,2,3-triooli triestrid ehk triglütseriidid.
Uus!!: Estrid ja Rasvad · Näe rohkem »
Retinoidid
Esimese ja teise põlvkonna retinoidid Retinoidid on A-vitamiini looduslikud ja sünteetilised vormid.
Uus!!: Estrid ja Retinoidid · Näe rohkem »
Retinool
Retinooli struktuurvalem Retinool ehk akseroftool C20H30O (IUPAC-i nimetus 9,13-dimetüül-7-(1,1,5-trimetüültsüklohekseen-5-üül-6)-nonatetraeen-7,9,11,13-ool-15) on A-vitamiini kõige enam kasutatav derivaat (A1-vitamiin).
Uus!!: Estrid ja Retinool · Näe rohkem »
Salitsüülhape
Salitsüülhape ehk 2-hüdroksübensoehape ehk 2-hüdroksübenseenkarboksüülhape on orgaaniliste hapete (hüdroksübensoehapete) hulka kuuluv orgaaniline ühend, ortomeer.
Uus!!: Estrid ja Salitsüülhape · Näe rohkem »
Samblikuained
Samblikuained on sekundaarsed metaboliidid, mida sambliku seenkomponent toodab fotobiondi fotosünteesitud süsivesikutest.
Uus!!: Estrid ja Samblikuained · Näe rohkem »
Süsihape
Süsihape on anorgaaniline ühend molekulivalemiga H2CO3.
Uus!!: Estrid ja Süsihape · Näe rohkem »
Seebistumine
Rasvade seebistumisel valmib glütseriin Seebistumine on keemiline protsess, mille käigus toimub estri hüdrolüütiline lagunemine alkoholiks ja happeks leeliste toimel.
Uus!!: Estrid ja Seebistumine · Näe rohkem »
Seebistumisarv
Seebistumisarv on ühe grammi aine (rasva) seebistamiseks kuluv kaaliumhüdroksiidi kogus milligrammides.
Uus!!: Estrid ja Seebistumisarv · Näe rohkem »
Sekundaarne virgatsaine
Sekundaarsete virgatsainete roll signaaliülekandes. Rakk on näidatud hulknurgana, retseptor sinise ristkülikuna, sekundaarset virgatsainet tootev ensüüm rohelise ristkülikuna ja sekundaarne virgatsaine punaste ringidena. Sekundaarne virgatsaine omakorda aktiveerib nn efektoreid (nt rakusiseseid ensüüme) Sekundaarne virgatsaine (ehk teisene virgatsaine; ingl k second messenger) on üsna väikese molekulmassiga (tüüpiliselt alla 1500 Da) bioloogiliselt aktiivne molekul, mida toodetakse rakkude sees vastusena plasmamembraanil paiknevate retseptorite kaudu saabunud impulsile.
Uus!!: Estrid ja Sekundaarne virgatsaine · Näe rohkem »
Sideaine (kunst)
Sideaineid kasutatakse kunstis värvipigmendi osakeste kooshoidmiseks.
Uus!!: Estrid ja Sideaine (kunst) · Näe rohkem »
Sommelet' reaktsioon
Urotropiin Sommelet’ reaktsioon on aldehüüdide saamise meetod, mis põhineb primaarsete halogeniidide reaktsioonil heksametüleentetraamiiniga (urotropiiniga) ja moodustuvate kvaternaarsete ammooniumsoolade järgneval hüdrolüüsil: R–CH2–Hlg + (CH2)6N4 → +Hlg– → RCHO Marcel Sommelet avaldas selle reaktsiooni 1913.
Uus!!: Estrid ja Sommelet' reaktsioon · Näe rohkem »
Sonokeemia
Sonokeemia on keemia haru, mis uurib ultraheli toimel vedelikes tekkivast akustilisest kavitatsioonist tingitud keemilise aktiivsuse initsieerimist või selle kasvu.
Uus!!: Estrid ja Sonokeemia · Näe rohkem »
Statsionaarne faas
Statsionaarne faas ehk liikumatu faas on kromatograafilises süsteemis fikseeritud tahke aine (sorbent, geel, kolonni sisesein) või selle pinnale kantud spetsiaalne vedelik, mis interakteerub keemiliste ühenditega erinevalt ning seetõttu eluendi voolus ainete segu komponendid lahutuvad üksteisest.
Uus!!: Estrid ja Statsionaarne faas · Näe rohkem »
Stereoisomeer
Stereoisomeerid (ehk ruumilised isomeerid) on sellised isomeersed molekulid, mille atomaarne koostis ja aatomite seosed molekulis on identsed, kuid need isomeerid erinevad teineteisest aatomite ruumilise orientatsiooni (konfiguratsiooni) poolest.
Uus!!: Estrid ja Stereoisomeer · Näe rohkem »
Streptavidiin
Streptavidiin on 52,8 kDa suurune valk, mida toodab bakter Streptomyces avidinii.
Uus!!: Estrid ja Streptavidiin · Näe rohkem »
Suzuki reaktsioon
Suzuki reaktsioon, tuntud ka kui Suzuki-Miyaura reaktsioon, on kondensatsioonireaktsioon orgaanilises keemias, mida kasutatakse süsinik-süsinik-sideme tekitamiseks.
Uus!!: Estrid ja Suzuki reaktsioon · Näe rohkem »
Tert-butüüloksükarbonüülrühm
Tert-butüüloksükarbonüülrühm, tuntud ka lühenditega Boc ja t-Boc, on laialdaselt kasutatav kaitserühm orgaanilises ning bioorgaanilises sünteesis, mille ülesanne on vähendada aminorühma reaktsioonivõimet.
Uus!!: Estrid ja Tert-butüüloksükarbonüülrühm · Näe rohkem »
Tosüülrühm
O-R rühmaga Tosüülrühm (lühend Ts või Tos) tähistab orgaanilises keemias para-tolueensulfonüülrühma (4-CH3C6H4SO2).
Uus!!: Estrid ja Tosüülrühm · Näe rohkem »
Tsükliavamispolümerisatsioon
Tsükliavamispolümerisatsioon on üks ahelpolümerisatsiooni alaliik, milles alitsükliline (enamasti heterotsükliline) monomeer annab tsükli avanemisega lineaarse polümeerse produkti.
Uus!!: Estrid ja Tsükliavamispolümerisatsioon · Näe rohkem »
Tsüklisatsioon
Nazarovi tsüklisatsioon Dieckmanni tsükliseerimisreaktsioon Tsüklisatsioon või tsükliseerimine on enamasti orgaaniline reaktsioon, mille tulemusena moodustub tsüklilise struktuuriga ühend, see tähendab mingi hulk aatomeid ühineb, nii et saadakse suletud ring ehk tsükkel.
Uus!!: Estrid ja Tsüklisatsioon · Näe rohkem »
Tselluloos
Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli, mis on ühendunud β-1,4-glükosiidse sidemega Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselluloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata ahelaga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb glükoosimolekulidest, täpsemalt β-D-glükopüranoosi monomeeridest, mis on omavahel ühendunud β-1,4-glükosiidsete sidemete kaudu.
Uus!!: Estrid ja Tselluloos · Näe rohkem »
Vahad
Vahad on aineklass estrite rühmast.
Uus!!: Estrid ja Vahad · Näe rohkem »
Väävelhape
Kips on väävelhappe hüdraaditud sool Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid.
Uus!!: Estrid ja Väävelhape · Näe rohkem »
2-etüülheksanool
2-etüülheksanool ehk 2-etüül-1-heksanool (ka: 2-etüülheksüülalkohol) on alkohol, millest valmistatakse polüvinüülkloriidi plastifikaatorit di-2-etüülheksüülftalaati.
Uus!!: Estrid ja 2-etüülheksanool · Näe rohkem »
50S
50S alaühik on prokarüootse ribosoomi suurim alaühik.
Uus!!: Estrid ja 50S · Näe rohkem »
