Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Ettekujutus

Index Ettekujutus

Ettekujutus (inglise keeles representation, ladina keeles repraesentatio, saksa keeles Vorstellung), ka kujutlus, ilming, esinemine, avaldumine, idee, mõte on viis, kuidas subjekt enda jaoks midagi mõteldavaks või kogetavaks teeb.

26 suhted: Alice: Madness Returns, Aprioorsus, Aru, Üleloomulikkus, Fantaasia, Filosoofia, Filosoofia mõisteid, Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia, Idee, Imestus, Imperatiiv (filosoofia), Intentsionaalsus, Jumalate loomise mehhanism: sotsioloogia ja psühholoogia, Kujutlus, Kujutlusvõime, Maailm kui tahe ja kujutlus, Maailmavaade, Mõistusega olend, Mõtlemine, Objekt (filosoofia), Psychologie vom empirischen Standpunkte, Reaalsus, Spekulatiivne filosoofia, Tegelikkus, Vaimuobjekt, Väljamõeldis.

Alice: Madness Returns

"Alice: Madness Returns" on 2011.

Uus!!: Ettekujutus ja Alice: Madness Returns · Näe rohkem »

Aprioorsus

Aprioorsuse all mõistetakse filosoofias näiteks otsustuse või propositsiooni tõesuse tunnetatavust sõltumatult kogemusest ("kogemuse-eelselt"), arutluse põhinevust aprioorsetel eeldustel, teadmise põhinevust aprioorsetel põhjenditel ja mõiste või kaemuse vormi omandatavust sõltumatult kogemusest.

Uus!!: Ettekujutus ja Aprioorsus · Näe rohkem »

Aru

Aru (saksa keeles Verstand, vene keeles рассудок) on kitsamas mõttes (erinevalt mõistusest) inimese võime omada mõisteid ja teha otsustusi.

Uus!!: Ettekujutus ja Aru · Näe rohkem »

Üleloomulikkus

Jeesus Kristus kõnnib läbi vee (Ivan Aivazovski (1817–1900) maali järgi) Üleloomulikkus on omadus, mis tähistab millegi jäämist väljapoole tavalisele inimesele tavapäraste meeleelundite abil kättesaadavat maailma.

Uus!!: Ettekujutus ja Üleloomulikkus · Näe rohkem »

Fantaasia

Fantaasia (vanakreeka keeles phantasia 'kujutlus') on teadlikult ebareaalne ettekujutus või inimliku ettekujutamise võime.

Uus!!: Ettekujutus ja Fantaasia · Näe rohkem »

Filosoofia

Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.

Uus!!: Ettekujutus ja Filosoofia · Näe rohkem »

Filosoofia mõisteid

Siin on loetletud filosoofia mõisteid.

Uus!!: Ettekujutus ja Filosoofia mõisteid · Näe rohkem »

Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia

"Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia põhijoontes" ("Enzyklopädie der philosophischen Wissenschaften im Grundrisse") on Georg Friedrich Wilhelm Hegeli teos, milles ta esitas oma filosoofilise süsteemi kokkuvõtte ning mis oli mõeldud käsiraamatuks tema loengukursuse juurde.

Uus!!: Ettekujutus ja Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia · Näe rohkem »

Idee

Idee (vanakreeka keele sõnadest εἶδος (eidos), ἰδέα (idea), mis tähendavad 'vaade, kuju, väljanägemine') on filosoofia mõiste, mida kasutatakse filosoofia eri traditsioonides erinevas tähenduses.

Uus!!: Ettekujutus ja Idee · Näe rohkem »

Imestus

Imestus on inimese seisund, mille kutsuvad esile ebatavalised nähtused.

Uus!!: Ettekujutus ja Imestus · Näe rohkem »

Imperatiiv (filosoofia)

Imperatiiv on vormel, mis väljendab kõlbluse käsku.

Uus!!: Ettekujutus ja Imperatiiv (filosoofia) · Näe rohkem »

Intentsionaalsus

Intentsionaalsus (ladina keele sõnast intentio 'pinguldus, suunatus, taotlus, tähelepanu') on teadvuse või psüühika või vaimu (vaimuseisundite ja vaimusündmuste) või selle väljenduste omadus olla millelegi suunatud (ehk olla millelegi sihitud ehk millegi kohta käia).

Uus!!: Ettekujutus ja Intentsionaalsus · Näe rohkem »

Jumalate loomise mehhanism: sotsioloogia ja psühholoogia

„Jumalate loomise mehhanism“ (pr k "La machine à faire des dieux") on ühiskondlikke nähtusi uuriva sotsioloogilise sotsiaalpsühholoogia suurkuju Serge Moscovici raamat, milles ta visandab massipsühholoogia teoreetilised alused, analüüsides selleks sotsioloogia klassikute töid.

Uus!!: Ettekujutus ja Jumalate loomise mehhanism: sotsioloogia ja psühholoogia · Näe rohkem »

Kujutlus

Kujutlus (inglise keeles mental imagery, image; saksa keeles bildliche Vorstellung) (kujutlusprotsess) on tunnetuse lüli, osa mõtlemisest.

Uus!!: Ettekujutus ja Kujutlus · Näe rohkem »

Kujutlusvõime

Kujutlusvõime (inglise keeles imagination, saksa keeles Imagination, Einbildung, Einbildungskraft, Phantasie) on loominguline oskus, mille käigus kujutletakse pilti millestki, mis pole sellel hetkel meelte abil tajutavad.

Uus!!: Ettekujutus ja Kujutlusvõime · Näe rohkem »

Maailm kui tahe ja kujutlus

"Maailm kui tahe ja kujutlus" ("Die Welt als Wille und Vorstellung") on saksa filosoofi Arthur Schopenhaueri peateos.

Uus!!: Ettekujutus ja Maailm kui tahe ja kujutlus · Näe rohkem »

Maailmavaade

Maailmavaade (saksa keeles Weltanschauung) on inimese või inimeste grupi, sealhulgas kultuuri või rahvuse iseloomulik viis liigendada oma kogu tunnetuse ja mõtlemise ala tervikuna või mingit osa sellest.

Uus!!: Ettekujutus ja Maailmavaade · Näe rohkem »

Mõistusega olend

Mõistusega olend ehk mõistuslik olend (ka intelligents; ladina keeles ens intelligens) on olend, kellel on aru või mõistus.

Uus!!: Ettekujutus ja Mõistusega olend · Näe rohkem »

Mõtlemine

Mõtlemine on inimtegevuse osa, tegelikkusest arusaamise, kohanemise ja muutumise protsessi peegeldus ajus.

Uus!!: Ettekujutus ja Mõtlemine · Näe rohkem »

Objekt (filosoofia)

Objekt (vanakreeka keeles antikeimenon, ladina keeles obiectum) on tänapäeva filosoofias tavaliselt see ese, asi, entiteet, mis vastandub subjektile.

Uus!!: Ettekujutus ja Objekt (filosoofia) · Näe rohkem »

Psychologie vom empirischen Standpunkte

"Psychologie vom empirischen Standpunkte" ("Psühholoogia empiirilisest vaatepunktist") on 1874 Leipzigis kirjastuse Verlag von Duncker & Humblot ilmunud Franz Brentano raamat.

Uus!!: Ettekujutus ja Psychologie vom empirischen Standpunkte · Näe rohkem »

Reaalsus

Reaalsuseks ehk realiteediks ehk tõeluseks nimetatakse omadust päriselt olemas olla ja kõige päriselt olemasoleva kogusummat.

Uus!!: Ettekujutus ja Reaalsus · Näe rohkem »

Spekulatiivne filosoofia

Spekulatiivne filosoofia (ladina keelest: speculari, jälgima; kreeka keeles: θεωρητικός) on teadmiste saamine väljaspool kogemust, ainult mõistusliku arutelu toel.

Uus!!: Ettekujutus ja Spekulatiivne filosoofia · Näe rohkem »

Tegelikkus

Tegelikkus ehk aktuaalsus (kreeka keeles energeia, ladina keeles actualitas, saksa keeles Wirklichkeit) on 1) millegi omadus olla mitte ainult võimalik, vaid olla ka päriselt, 2) kõige tegeliku kogusumma. Tegelikkus on 1) puhta võimalikkuse vastand (gegenüber der bloßen Möglichkeit): aktuaalsus (die Aktualität), praegune olemine (das gegenwärtige Sein), tegu (Wirken), mõjutatu (Ausgewirkte), teokstehtu (Verwirklichte); 2) näiva (Schein), kujuteldava (Eingebildete), pelgalt ettekujutatava (Vorgestellte), pildilise (Bildlichen), mõeldu (Vermeinten) vastand: kehastades keeruliselt määratletavaid (zuständlich Beurteilten) omadusi nagu olemasolev (seiend), olemuslik (wesenhaft), asjane (dinglich), omaduslik (eigenschaftlich) või ka tõeliselt oleva kogusumma (den Inbegriff des wahrhaft Seienden selbst). Algselt on kõik (implitsiitne) tõeline (Ursprünglich gilt alles (implizite) als wirklich), tõelisuse mõiste aga tekib alles tõese ja väljamõeldu, näiliselt oleva, vastandumisel (der Begriff der Wirklichkeit wird aber erst gebildet durch die Gegenüberstellung des wahrhaft und des vermeintlich, scheinbar Seienden). "Tegelik" ("wirklich") on kõik tegutsemisvõimeline (Wirkungsfähige), (võimalikule) kogemusele sisu loov (den Inhalt einer (möglichen) Erfahrung bildende) või olevana mõeldu (als seiend denkend Gesetzte). Kuigi objektid on oma loomu poolest subjektiivselt tingitud (Indem man erkennt, daß die Objekte in ihrer Beschaffenheit subjektiv bedingt sind), muutub nende tegelikkus siiski kaudselt, relatiivselt, (verwandelt sich deren Wirklichkeit in eine bloß mittelbare, relative), samas kui Mina kui sellise vahetu tegelikkus püsib ja on ette kirjutatud "transtsendentsete faktorite" absoluutse tegelikkuse poolt (während das Ich als solches unmittelbare Wirklichkeit behält und eine absolute Wirklichkeit den "transzendenten Faktoren" zugeschrieben wird). Isiklike üleelamiste subjektiivsest tegelikkusest (von der subjektiven Wirklichkeit der individuellen Erlebnisse) eristuvad nende objektiivse tegelikkuse poolest võimalike (väliste) tunnetussisude reeglipärased seosed (gesetzmäßigen Zusammenhänge möglicher (äußerer) Erfahrungsinhalte durch ihre objektive Wirklichkeit), vt reaalsus (Realität).

Uus!!: Ettekujutus ja Tegelikkus · Näe rohkem »

Vaimuobjekt

Vaimuobjekt (inglise keeles object of the mind) on entiteet, mis eksisteerib ainult ettekujutuses, kuid mida reaalsuses on võimalik kirjeldada ja modelleerida.

Uus!!: Ettekujutus ja Vaimuobjekt · Näe rohkem »

Väljamõeldis

Väljamõeldis ehk fiktsioon (ladina keele sõnadest fictio 'väljamõeldis, teesklus', fingere 'moodustamine, kujundamine') on reaalsusele mitte vastav ettekujutamise saadus.

Uus!!: Ettekujutus ja Väljamõeldis · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »