Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Fennoskandia kilp

Index Fennoskandia kilp

Fennoskandia kilp Fennoskandia kilp ehk Balti kilp on kilp Põhja-Euroopas.

30 suhted: Abisko rahvuspark, Andesiit, Arhaikum, Astenosfäär, Balti klint, Balti sünekliis, Baltika (manner), Eelkambrium, Eesti geoloogiline ehitus, Eesti loodus, Eesti rändrahnud, Fennoskandia, Ida-Euroopa platvorm, Karjalased, Kilp (geoloogia), Koola ülisügav puurauk, Kraaton, Leningradi oblast, Maateaduste mõisteid (B), Maateaduste mõisteid (F), Norra, Rändkivi, Regionaalgeoloogia, Riia plutoon, Rootsi, Skandinaavia, Skandinaavia poolsaar, Struktuurigeoloogia mõisteid, Tallinn, Tardkivim.

Abisko rahvuspark

Vaade Abisko rahvuspargis asuva Nuolja mäe tipust (vasakul Torneträski järv) Abisko rahvuspark on Põhja-Rootsis Norrbotteni läänis Kiruna vallas asuv rahvuspark.

Uus!!: Fennoskandia kilp ja Abisko rahvuspark · Näe rohkem »

Andesiit

Stewarti vulkaanil USA-s. Andesiit on üks vulkaanilistest kivimitest, tüüpiline keskmise koostisega kivim.

Uus!!: Fennoskandia kilp ja Andesiit · Näe rohkem »

Arhaikum

Arhaikum ehk Ürgeoon on geokronoloogilise skaala vanim eoon.

Uus!!: Fennoskandia kilp ja Arhaikum · Näe rohkem »

Astenosfäär

tuum (''core''), '''astenosfäär''' (''asthenosphere''), välimine tuum (''outer core''), sisetuum (''inner core'') Astenosfäär on Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev viskoossne, mehaaniliselt nõrk ja plastiliselt käituv kiht.

Uus!!: Fennoskandia kilp ja Astenosfäär · Näe rohkem »

Balti klint

Balti klint Pakri poolsaarel Osmussaare pank Balti klint (ka Balti-Laadoga astang) on järsak, mis on tekkinud kahe suure maakoore struktuuri – Fennoskandia kilbi ja Ida-Euroopa platvormi vahelisele piirile.

Uus!!: Fennoskandia kilp ja Balti klint · Näe rohkem »

Balti sünekliis

Balti sünekliis on Ida-Euroopa kraatoni lääneossa jääv suur aluskorravagumus ehk sünekliis.

Uus!!: Fennoskandia kilp ja Balti sünekliis · Näe rohkem »

Baltika (manner)

Kontinendid 550 miljonit aastat tagasi. Baltika on märgitud rohelisega Baltika on nimi ürgmandrile Hilis-Proterosoikumist kuni Vara-Paleosoikumini.

Uus!!: Fennoskandia kilp ja Baltika (manner) · Näe rohkem »

Eelkambrium

Eelkambrium on geoloogilise ajaarvamise ajavahemik, mis hõlmab Arhaikumi ja Proterosoikumi eooni.

Uus!!: Fennoskandia kilp ja Eelkambrium · Näe rohkem »

Eesti geoloogiline ehitus

Geokronoloogiline skaala Eesti asub Ida-Euroopa platvormi loodeosas.

Uus!!: Fennoskandia kilp ja Eesti geoloogiline ehitus · Näe rohkem »

Eesti loodus

Männikjärve raba Endla looduskaitsealal Päite pank Sillamäe lähedal Tahkuna poolsaare tipp Hiiumaal See artikkel räägib Eesti loodusest koos siinse kliima, maastiku ja veestikuga, siinsetest pinnavormidest ning elusloodusest ja ka selle kõige kaitseks tehtavatest pingutustest. Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaal ning on madal ja tasane ala.

Uus!!: Fennoskandia kilp ja Eesti loodus · Näe rohkem »

Eesti rändrahnud

migmatiidist. Eesti rändrahnud on Eesti alal asuvad rändrahnud (sealhulgas hiidrahnud).

Uus!!: Fennoskandia kilp ja Eesti rändrahnud · Näe rohkem »

Fennoskandia

thumb Fennoskandia on Soome geoloogi Wilhelm Ramsay poolt kasutusele võetud nimi, millega ta tähistas geoloogiliselt terviklikku ala Põhja-Euroopas, kuhu kuuluvad Soome, kogu Karjala, Koola poolsaar ja suurem osa Skandinaavia poolsaarest.

Uus!!: Fennoskandia kilp ja Fennoskandia · Näe rohkem »

Ida-Euroopa platvorm

Ida-Euroopa platvorm, ka Ida-Euroopa lava, ka Vene settelava, on Euraasia laama lääneosas asuva Ida-Euroopa kraatoni osa.

Uus!!: Fennoskandia kilp ja Ida-Euroopa platvorm · Näe rohkem »

Karjalased

Karjala eri piirkonnad Karjala rahvuslipp Karjalased (enesenimetus karjalaižet) on läänemeresoome rahvas, kelle traditsiooniline asuala on Karjalas.

Uus!!: Fennoskandia kilp ja Karjalased · Näe rohkem »

Kilp (geoloogia)

Kilpe on kaardil kujutatud oranžina Paljanduv Fennoskandia kilp Laadoga põhjakaldal Kilp on ulatuslik osa kraatonist, kus avanevad kristalse aluskorra kivimid.

Uus!!: Fennoskandia kilp ja Kilp (geoloogia) · Näe rohkem »

Koola ülisügav puurauk

Puurauk 2007. aastal Koola ülisügav puurauk on Koola poolsaarel Petsamos Zapoljarnõist 10 km läänes asuv geoloogiline puurauk, kus 1992.

Uus!!: Fennoskandia kilp ja Koola ülisügav puurauk · Näe rohkem »

Kraaton

Kraaton on tektooniliselt jäik ja stabiilne mandrilise maakoore osa.

Uus!!: Fennoskandia kilp ja Kraaton · Näe rohkem »

Leningradi oblast

Leningradi oblast on oblast Venemaa loodeosas Soome lahe ääres.

Uus!!: Fennoskandia kilp ja Leningradi oblast · Näe rohkem »

Maateaduste mõisteid (B)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad B-tähega. B.

Uus!!: Fennoskandia kilp ja Maateaduste mõisteid (B) · Näe rohkem »

Maateaduste mõisteid (F)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad F-tähega. faatsies (geograafia) – faatsies (geoloogia) – faatsieste õpetus – fajaliit – fakoliit – faneriitne struktuur – tardkivimi struktuur, mille korral on teda moodustavad mineraaliterad palja silmaga eristatavad Fanerosoikum – fauna (paleontoloogia) – feldšpatoidid – päevakividega sarnanevad kivimit moodustavad mineraalid felsoandesiit – fenakiit – Fennoskandia kilp – Põhja-Euroopas asuv ulatuslik ala, kus avanevad Arhaikumi ja Proterosoikumiaegsed kivimid fenofaas – fenokristall – fenoloogia – ferraliitmuld – Ferreli rakk – ferroliit – fii-skaala – fiksism – filtratsioon (geoloogia) – filtratsioonimoodul – firn – firniväli – fjord – pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht fjordrannik – F-kiht – fleksuur – Flo lade – flogopiit – floora – fluidaalne tekstuur – fluoriit – fluviaalsus – fluviomõhn – flüšš – foidi sisaldav kivim – fonoliit – foraminifeerid – formatsioonide õpetus – forsteriit – fosfaadid (mineraloogia) – fosforiit – kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit fosforiringe – fossiil – mistahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend fossiliseerumine – fraktsioneeruv kristalliseerumine – fraktsioon (geoloogia) – frankliniit – frondi udu – front – Fujita-Pearsoni skaala – fulguriit – fumarool – vulkaanilisi gaase ja veeauru eraldav avaus maapinnas Furong (geoloogia) – fusuliinid – föön – fülliit – füüsikaline geoloogia – geoloogia osa, mis tegeleb Maa ehituse ja teda mõjutavate protsesside uurimisega füüsikaline murenemine – kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine F.

Uus!!: Fennoskandia kilp ja Maateaduste mõisteid (F) · Näe rohkem »

Norra

Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Uus!!: Fennoskandia kilp ja Norra · Näe rohkem »

Rändkivi

Ehalkivi, suurim maa peal asuv rändkivi Baltikumis Rändkivi (inglise erratic) on liustiku poolt transporditud ning liustiku sulades maha jäänud kivi.

Uus!!: Fennoskandia kilp ja Rändkivi · Näe rohkem »

Regionaalgeoloogia

Regionaalgeoloogia on geoloogia osa, mis käsitleb mingi piirkonna geoloogilist ehitust ja arengut.

Uus!!: Fennoskandia kilp ja Regionaalgeoloogia · Näe rohkem »

Riia plutoon

Riia plutoon ehk Riia rabakiviplutoon ehk Riia batoliit, ka Riia massiiv,, on Läti ja Eesti aluskorras paiknev süvakivimeist koosnev plutoon, mis oma suuruse tõttu liigitub batoliidiks.

Uus!!: Fennoskandia kilp ja Riia plutoon · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Fennoskandia kilp ja Rootsi · Näe rohkem »

Skandinaavia

Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).

Uus!!: Fennoskandia kilp ja Skandinaavia · Näe rohkem »

Skandinaavia poolsaar

Skandinaavia poolsaar Skandinaavia poolsaar asub Põhja-Euroopas ning koosneb peamiselt Norra ja Rootsi maa-aladest.

Uus!!: Fennoskandia kilp ja Skandinaavia poolsaar · Näe rohkem »

Struktuurigeoloogia mõisteid

Siin on loetletud struktuurigeoloogiaga seotud mõisteid; siia kuuluvad ka geotektoonika ja Maa siseehitusega seotud mõisted.

Uus!!: Fennoskandia kilp ja Struktuurigeoloogia mõisteid · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Uus!!: Fennoskandia kilp ja Tallinn · Näe rohkem »

Tardkivim

Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.

Uus!!: Fennoskandia kilp ja Tardkivim · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Balti kilp.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »