Kiiremini kui brauser!
152 suhted: Aadel, Absolutism, Ahhaia vürstiriik, Aleksandr Udaltsov, Allood, Amigurumi, Ancien régime, Andam, Andrei Bogoljubski, Andronikos II Palaiologos, Antaimorod, Aolinn, Astuuria kuningriik, Austria hertsogkond, Šveits Napoleoni ajastul, Ürgkogukondlik kord, Babism, Baldus de Ubaldis, Baltisakslased, Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal, Bretagne'i hertsogkond, Bunmei-kaika, Burgundia kuningriik, Candia kuningriik, Das Kausalgesetz und seine Grenzen, Domeen, Domeen (maavaldus), Eesti asustus, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Enver Hoxha, Esteetika, Feodalism, Foogt, Frangi riik, Friisimaa, Friuli, Georg Wilhelm Friedrich Hegel, Hainaut' krahvkond, Helveetsia vabariik, Hiliskeskaeg, Hispaania mark, Hollandi krahvkond, Honoré Gabriel Victor Riquetti de Mirabeau, Horvaatia kuningriik (Habsburgide), Horvaatia kuningriik (keskaegne), Horvaatia liidus Ungariga, Iirimaa isandkond, Illüüria provintsid, Iraani ajalugu, István I Püha, ..., Jüriöö ülestõus, Jeruusalemma kuningriik, Jigme Dorji Wangchuck, Kadžaarid, Kalin-tsaar, Kamakura ajastu, Kapitalism, Karl Marx, Kastiilia kuningriik, Küprose kuningriik, Kõrgkeskaeg, Keskaegne Prantsusmaa, Khaan, Kiievi-Vene, Kleinstaaterei, Kodakondsus, Komtuur, Komtuurkond, Korsika vabariik, Krooniline inflatsioon, Kuus müüti varjutavad eestlaste ajalugu, Laissez-faire, Lääne-Frangi riik, Lüneburgi nõmm, Leóni kuningriik, Leedu ajalugu, Leedu suurvürstiriik, Lembitu, Linnakodanik, Linnusekrahv, Maaisand, Maaomand, Maareform, Maaseadus, Majanduslik liberalism, Marc Bloch, Mark (territoorium), Marksism, Mõis, Mõisateenija, Merkantilism, Moldova vürstiriik, Montesquieu, Moskva tsaaririik, Mustvee, Orjanduslik kord, Parun, Pärisorjus, Poliitiline ökonoomia, Poljudje, Poola ajalugu Jagelloonide dünastia ajal, Poola keskaeg, Poola Piastide ajal, Poseni provints, Prantsuse revolutsioon, Prantsusmaa kuningriik, Provints (Prantsusmaa), Ravenna eksarhaat, Renditalu, Riigipäev (Saksa-Rooma riik), Ristisõdijate riigid, Rooma õiguse retseptsioon, Rzeczpospolita, Saja-aastane Horvaatia-Osmanite sõda, Saksamaa mediatisatsioon, Saksi-Eisenach, Saksi-Weimar, Sardiinia kuningriik, Sarki saar, Segarent, Serbia revolutsioon, Siena vabariik, Sitsiilia kuningriik, Sossolid, Suveräänsus, Taani põhiseadus, Tartu vaim, Tšehhi krooni maad, Tšerkessia, Töölisklass, Teine Bulgaaria tsaaririik, Tirooli krahvkond, Tool, Toscana mark, Toulouse'i krahvkond, Trääl, Turumajandus, Uus-Prantsusmaa, Uusaeg, Vabahärra, Valgevene ajalugu, Varakeskaeg, Varauusaeg, Vürst-abtkond, Vürstkond, Viljakümnis, Walesi margid, Zhou dünastia, 1789, 1848. aasta revolutsioonid, 1848. aasta revolutsioonid Austria keisririigis, 4. mai. Laienda indeks (102 rohkem) »
Aadel
Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.
Uus!!: Feodalism ja Aadel · Näe rohkem »
Absolutism
Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.
Uus!!: Feodalism ja Absolutism · Näe rohkem »
Ahhaia vürstiriik
Ahhaia ehk Morea vürstiriik oli riik Peloponnesose poolsaarel, mis rajati Bütsantsi keisririigi asemele pärast Konstantinoopoli vallutamist 1204.
Uus!!: Feodalism ja Ahhaia vürstiriik · Näe rohkem »
Aleksandr Udaltsov
Aleksandr Udaltsovi haud Moskvas Novodevitšje kalmistul Aleksandr Dmitrijevitš Udaltsov (vene keeles Александр Дмитриевич Удальцов; 14. mai (vkj 2. mai) 1883 Moskva, Venemaa Keisririik – 25. september 1958 Moskva, Nõukogude Liit) oli Nõukogude Liidu ajaloolane (medievist), professor, NSV Liidu Teaduste Akadeemia liige.
Uus!!: Feodalism ja Aleksandr Udaltsov · Näe rohkem »
Allood
Allood ehk pärusvaldus oli feodaalajal maaomand, mida omanik võis piiramata käsutada.
Uus!!: Feodalism ja Allood · Näe rohkem »
Amigurumi
''Amigurumi''-tehnikas heegeldatud lambad ''Amigurumi''-tehnikas heegeldatud laama dinosauruse kostüümis ''Amigurumi''-tehnikas karu, näide suuremõõtmelisest ''amigurumi'''st. Amigurumi (jaapani keeles 編みぐるみ) on jaapanipärane väikeste ja pehmete lõngast olendite kudumine või heegeldamine.
Uus!!: Feodalism ja Amigurumi · Näe rohkem »
Ancien régime
Kuningas Louis XIV, kelle valitsemise ajal ''ancien régime'' saavutas Prantsusmaal absolutismi valitsemisvormi Ancien régime (prantsuse keelest 'vana kord') oli Prantsusmaal eksisteerinud poliitiline ja sotsiaalmajanduslik kord umbes 16.
Uus!!: Feodalism ja Ancien régime · Näe rohkem »
Andam
Andam ehk tribuut on alistatud või valitsetavalt rahvalt nõutav maks, eriti talupojalt nõutav naturaalmaks feodalismiajastul.
Uus!!: Feodalism ja Andam · Näe rohkem »
Andrei Bogoljubski
Andrei Bogoljubski (vene keeles Андрей Боголюбский, Андрей I Владимирский; umbes 1111 – 28. juuni või 29. juuni 1174) oli alates 1157.
Uus!!: Feodalism ja Andrei Bogoljubski · Näe rohkem »
Andronikos II Palaiologos
Andronikos II Palaiologos (kreeka keeles Ἀνδρόνικος Δούκας Ἄγγελος Κομνηνὸς Παλαιολόγος (Andrónikos Doúkās Ángelos Komnēnós Palaiologos), ladinapäraselt Andronicus II Palaeologus; 25. märts 1259 – 13. veebruar 1332) oli Bütsantsi keiser aastatel 1282–1328.
Uus!!: Feodalism ja Andronikos II Palaiologos · Näe rohkem »
Antaimorod
Antaimorod (malagassi keeles 'randlased') on malagasside etniline rühm.
Uus!!: Feodalism ja Antaimorod · Näe rohkem »
Aolinn
Aolinn ehk varalinnaline keskus on ajalooline asula arenguetapp agraarse küla ja täielikult väljaarenenud linna vahel.
Uus!!: Feodalism ja Aolinn · Näe rohkem »
Astuuria kuningriik
Astuuria kuningriik (ladina Regnum Asturorum) oli esimene kristlik riik, mille vastupanu osutavad kristlased pärast islamiusuliste vallutust Pürenee poolsaarel (711–719) rajasid.
Uus!!: Feodalism ja Astuuria kuningriik · Näe rohkem »
Austria hertsogkond
Austria hertsogkond oli Saksa-Rooma riigi keiserlik osastisriik, mis loodi 1156.
Uus!!: Feodalism ja Austria hertsogkond · Näe rohkem »
Šveits Napoleoni ajastul
Prantsuse revolutsioonisõdade ajal marssisid revolutsioonilised armeed idasuunas, kattes Šveitsi oma lahingutes Austria vastu.
Uus!!: Feodalism ja Šveits Napoleoni ajastul · Näe rohkem »
Ürgkogukondlik kord
Ürgkogukondlik kord on inimühiskonna vanim ühiskonnakord.
Uus!!: Feodalism ja Ürgkogukondlik kord · Näe rohkem »
Babism
Babism on 19. sajandi esimese poole usuline liikumine Pärsias.
Uus!!: Feodalism ja Babism · Näe rohkem »
Baldus de Ubaldis
Baldo degli Ubaldi Baldus de Ubaldis (it Baldo degli Ubaldi, hüüdnimi Baldo) (2. oktoober 1327 Perugia – 28. aprill 1400 Pavia) oli Itaalia õigusteadlane, Bartolus de Saxoferrato õpilane, kes õpetas õigust Bologna, Perugia, Pisa, Firenze, Padova ja Pavia ülikoolis.
Uus!!: Feodalism ja Baldus de Ubaldis · Näe rohkem »
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Uus!!: Feodalism ja Baltisakslased · Näe rohkem »
Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal
Järgnev on Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal, eriti pärast Illüüria ja Rooma perioodi ja enne Osmanite perioodi.
Uus!!: Feodalism ja Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal · Näe rohkem »
Bretagne'i hertsogkond
Lipp Vapp Bretagne'i paiknemine Bretagne'i hertsogkond (bretooni: Dugelezh Breizh, prantsuse: Duché de Bretagne) oli keskaegne hõimu- ja feodaalriik, mis eksisteeris ligikaudu aastatel 939–1547.
Uus!!: Feodalism ja Bretagne'i hertsogkond · Näe rohkem »
Bunmei-kaika
Bunmei-kaika (jaapani keeles 文明開化 – 'tsivilisatsioon ja valgustus') oli ühiskondliku läänestumise fenomen Jaapanis Meiji ajastul (1868–1912), mis viis laialdastele muutustele ametlikes institutsioonides ja kommetes.
Uus!!: Feodalism ja Bunmei-kaika · Näe rohkem »
Burgundia kuningriik
Burgundide "esimene kuningriik", pärast asumist Savoiasse aastast 443 Ülem- ja Alam-Burgundia kuningriik aastatel 879–933 Burgundia on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, mis on püsinud poliitilise üksusena mitmel kujul väga erinevates piirides.
Uus!!: Feodalism ja Burgundia kuningriik · Näe rohkem »
Candia kuningriik
Candia kuningriik (itaalia: Regno di Candia) või Candia hertsogkond (itaalia: Ducato di Candia) oli Kreeta ametlik nimi ajal, kui saar oli Veneetsia vabariigi ülemerekoloonia, Veneetsia esialgsest vallutusest aastatel 1205–1212 selle langemiseni Osmanite riigi kätte Kreeta sõja ajal.
Uus!!: Feodalism ja Candia kuningriik · Näe rohkem »
Das Kausalgesetz und seine Grenzen
"Das Kausalgesetz und seine Grenzen" ("Põhjuslik seadus ja selle piirid") on Philipp Franki filosoofiline raamat.
Uus!!: Feodalism ja Das Kausalgesetz und seine Grenzen · Näe rohkem »
Domeen
"Domeen" (prantsuse sõnast domaine 'valdus') on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Feodalism ja Domeen · Näe rohkem »
Domeen (maavaldus)
Domeen oli feodalismis maahärra poolt majandatav maavalduse osa.
Uus!!: Feodalism ja Domeen (maavaldus) · Näe rohkem »
Eesti asustus
Eesti asustus on asustus Eesti territooriumil.
Uus!!: Feodalism ja Eesti asustus · Näe rohkem »
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.
Uus!!: Feodalism ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Näe rohkem »
Enver Hoxha
Enver Hoxha (16. oktoober 1908 Gjirokastër Lõuna-Albaanias – 11. aprill 1985 Tirana) oli Albaania poliitiline ja sõjaline juht.
Uus!!: Feodalism ja Enver Hoxha · Näe rohkem »
Esteetika
Esteetika (vanakreeka keeles aisthētikos 'meelelise tajuga seotud') on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldprintsiipe, sealhulgas kunsti kui tegelikkuse esteetilise kajastamise spetsiifilise vormi arenemise seadusi.
Uus!!: Feodalism ja Esteetika · Näe rohkem »
Feodalism
Feodalism ehk feodaalkord ehk feodaalsüsteem ehk läänikord (ka läänindus) on olnud Euroopale omane, feoodidele (läänidele) tuginenud aadlist sõjameeste elukorraldus.
Uus!!: Feodalism ja Feodalism · Näe rohkem »
Foogt
Foogt oli feodalismiaegne kõrgem haldusametnik ja kohtunik.
Uus!!: Feodalism ja Foogt · Näe rohkem »
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Uus!!: Feodalism ja Frangi riik · Näe rohkem »
Friisimaa
Friisimaa asend Loode-Euroopas Friislaste asuala (Friisi rannik). Tumehalliga näidatud friislaste ajalooline asuala, triibulisega näidatud alad, kus friisi keelt tänapäeval kõneldakse Friisimaa (või Friesland) on rannikuala piki Põhjamere kagunurka, s.o. Saksa lahte.
Uus!!: Feodalism ja Friisimaa · Näe rohkem »
Friuli
Ajalooline Friuli lipp Friuli asukoht Euroopas Friuli on omapärase kultuurilise ja ajaloolise identiteediga piirkond Itaalia kirdeosas.
Uus!!: Feodalism ja Friuli · Näe rohkem »
Georg Wilhelm Friedrich Hegel
Hegel. 1831. aasta portree Georg Wilhelm Friedrich Hegel (27. august 1770 Stuttgart – 14. november 1831 Berliin) oli saksa filosoof.
Uus!!: Feodalism ja Georg Wilhelm Friedrich Hegel · Näe rohkem »
Hainaut' krahvkond
Hainaut' krahvkond (prantsuse Comté de Hainaut, hollandi Graafschap Henegouwen) oli ajalooline isandkond keskaegses Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Mons (hollandi: Bergen).
Uus!!: Feodalism ja Hainaut' krahvkond · Näe rohkem »
Helveetsia vabariik
Šveitsi ajaloos esindab Helveetsia vabariik (1798–1803) varajast püüet kehtestada keskvõim Šveitsis, mis senini koosnes peamiselt ennast valitsevatest kantonitest, keda ühendas lõtv sõjaline liit, ja vallutatud territooriumidest, nagu Vaud.
Uus!!: Feodalism ja Helveetsia vabariik · Näe rohkem »
Hiliskeskaeg
Hiliskeskaeg on ajaloolaste poolt kasutatav termin Euroopa ajaloo 14. ja 15. sajandi (umbes 1300–1500) eristamiseks.
Uus!!: Feodalism ja Hiliskeskaeg · Näe rohkem »
Hispaania mark
Hispaania mark (hispaania Marca Hispánica, katalaani Marca Hispànica, aragoni ja oksitaani Marca Hispanica, baski Hispaniako Marka, prantsuse Marche Hispanique), tuntud ka kui Barcelona mark, oli puhvertsoon Septimaania provintsi taga, loodud aastal 795 Karl Suure poolt kui kaitsebarjäär Al-Ándalusi Omajaadide ja frankide kuningriigi vahel.
Uus!!: Feodalism ja Hispaania mark · Näe rohkem »
Hollandi krahvkond
Hollandi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi osariik ja aastatel 1482–1581 Habsburgide Madalmaade osa, kus nüüd on Madalmaad.
Uus!!: Feodalism ja Hollandi krahvkond · Näe rohkem »
Honoré Gabriel Victor Riquetti de Mirabeau
Honoré Gabriel Victor Riquetti de Mirabeau (ka krahv de Mirabeau (comte de Mirabeau); 9. märts 1749 – 2. aprill 1791) oli Prantsuse revolutsiooni algusaja juhte.
Uus!!: Feodalism ja Honoré Gabriel Victor Riquetti de Mirabeau · Näe rohkem »
Horvaatia kuningriik (Habsburgide)
Horvaatia kuningriik (horvaadi: Kraljevina Hrvatska; ladina: Regnum Croatiae; saksa: Königreich Kroatien) oli haldusüksus, mis oli aastatel 1527 kuni 1868 olemas Habsburgide monarhias (aastatel 1804 kuni 1867 ka Austria keisririik).
Uus!!: Feodalism ja Horvaatia kuningriik (Habsburgide) · Näe rohkem »
Horvaatia kuningriik (keskaegne)
Horvaatia kuningriik (ladina: Regnum Croatiae; horvaadi: Kraljevina Hrvatska, Hrvatsko Kraljevstvo) oli keskaegne kuningriik Kesk-Euroopas, koosnedes enamasti sellest, mis praegu on Horvaatia (ilma enamuse Istriata ja mõne Dalmaatsia rannikulinnata), samuti tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviina osadest.
Uus!!: Feodalism ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »
Horvaatia liidus Ungariga
Horvaatia kuningriik (ladina: Regnum Croatiae; horvaadi: Hrvatsko kraljevstvo või Kraljevina Hrvatska) astus pärast Trpimirovićite ja Svetoslavićite dünastiatest kuningate valitsemist ja pärimiskriisi pärast kuningas Dmitar Zvonimiri surma aastal 1102 liitu Ungari kuningriigiga.
Uus!!: Feodalism ja Horvaatia liidus Ungariga · Näe rohkem »
Iirimaa isandkond
Iirimaa isandkond (gaeli: Tiarnas na hÉireann), mida mõnikord nimetatakse tagasiulatuvalt Normanni Iirimaaks, oli Iirimaa osa, mida aastatel 1177-1542 valitses Inglismaa kuningas (kui "Iirimaa isand") ja kontrollisid lojaalsed anglonormanni isandad.
Uus!!: Feodalism ja Iirimaa isandkond · Näe rohkem »
Illüüria provintsid
Illüüria provintsid (prantsuse: Provinces illyriennes) oli lühiajaline Napoleoni Prantsuse keisririigi autonoomne provints, mis loodi aastal 1809 territooriumitel piki Aadria mere põhja- ja idarannikut, mis olid vallutatud Viienda koalitsiooni sõjas.
Uus!!: Feodalism ja Illüüria provintsid · Näe rohkem »
Iraani ajalugu
Iraan 21. sajandil Iraani ajalugu (ehk Pärsia ajalugu) on tihedalt seotud ümberkaudsete piirkondade ajalooga, alates Egiptusest ja Mesopotaamiast ning lõpetades Kesk-Aasia ja Indiaga.
Uus!!: Feodalism ja Iraani ajalugu · Näe rohkem »
István I Püha
István I Püha (ka Stephan I Püha, umbes 975–1038) oli Ungari esimene kuningas alates 1001.
Uus!!: Feodalism ja István I Püha · Näe rohkem »
Jüriöö ülestõus
Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõus Taani ja Liivi ordu ülemvõimu vastu.
Uus!!: Feodalism ja Jüriöö ülestõus · Näe rohkem »
Jeruusalemma kuningriik
Jeruusalemma kuningriik oli 1099.
Uus!!: Feodalism ja Jeruusalemma kuningriik · Näe rohkem »
Jigme Dorji Wangchuck
Jigme Dorji Wangchuck 50 ngultrumisel rahatähel Jigme Dorji Wangchuck (ka: Jigme Dorji Wangchuk; Wiley transliteratsioonis 'Jigs-med rDo-rje dBang-phyug; 2. mai 1929 Thimphu – 15. või 21. juuli 1972 Nairobi) oli Bhutani kuningas.
Uus!!: Feodalism ja Jigme Dorji Wangchuck · Näe rohkem »
Kadžaarid
Kadžaaride dünastia, Kadžaarid (Qajars, Kajars. Pärsia: سلسله قاجاریه - or دودمان قاجار - Qâjâr) oli Iraani šahhidünastia, mis oli võimul 1781–1925.
Uus!!: Feodalism ja Kadžaarid · Näe rohkem »
Kalin-tsaar
Kalin-tsaar (ka Galin, Kain, Kalin tsaar Kalinovitš, vene Калин-царь) on mütoloogiline tatari tsaar, valitseja, sõjapealik ja -juht vene rahvalaulu vormis edasi antud legendides ja Kiievist jutustavates muistsetes kangelaslugudes, bõliinades.
Uus!!: Feodalism ja Kalin-tsaar · Näe rohkem »
Kamakura ajastu
Kamakura ajastu (jaapani keeles 鎌倉時代, Kamakura jidai) on Jaapani ajaloo periood aastatest 1185 kuni 1333, kui võim kuulus Kamakura šogunaadile.
Uus!!: Feodalism ja Kamakura ajastu · Näe rohkem »
Kapitalism
Kapitalism on tänapäeval valdav majandussüsteem Kapitalism on tootmisvahendite eraomandusel põhinev, lisaväärtuse või kasumi suurendamisele suunatud majandussüsteem.
Uus!!: Feodalism ja Kapitalism · Näe rohkem »
Karl Marx
Karl Heinrich Marx (5. mai 1818 Trier, Saksamaa – 14. märts 1883 London) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär.
Uus!!: Feodalism ja Karl Marx · Näe rohkem »
Kastiilia kuningriik
Kastiilia Kuningriik (hispaania keeles Reino de Castilla, ladina keeles Regnum Castellae) oli keskaegne riik Pürenee poolsaarel.
Uus!!: Feodalism ja Kastiilia kuningriik · Näe rohkem »
Küprose kuningriik
Küprose kuningriik oli ristisõdijate kuningriik Küprose saarel kõrg- ja hiliskeskajal, aastatel 1192–1489.
Uus!!: Feodalism ja Küprose kuningriik · Näe rohkem »
Kõrgkeskaeg
Kõrgkeskaeg oli Lääne-Euroopas vara- ja hiliskeskaja vaheline periood 11., 12., ja 13. sajandil (1000–1300).
Uus!!: Feodalism ja Kõrgkeskaeg · Näe rohkem »
Keskaegne Prantsusmaa
Keskaegne Prantsusmaa katab ala, mis vastab jämedalt tänapäeva Prantsusmaale, Ludwig Vaga surmast aastal 840 kuni 15.
Uus!!: Feodalism ja Keskaegne Prantsusmaa · Näe rohkem »
Khaan
Khaan (turgi khān, mongoli: Хаан / qāān) on feodaalvalitseja või sõjalise juhi tiitel turgi ja mongoli rahvastel.
Uus!!: Feodalism ja Khaan · Näe rohkem »
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Uus!!: Feodalism ja Kiievi-Vene · Näe rohkem »
Kleinstaaterei
1789. aasta Saksa-Rooma riigi kaart Kleinstaaterei on saksakeelne sõna, mida kasutatakse peamiselt poliitilise situatsiooni kirjeldamiseks Saksamaal ja naaberpiirkondades Saksa-Rooma riigi ajal (eriti pärast Kolmekümneaastase sõja lõppu) ja Saksa Liidu ajal.
Uus!!: Feodalism ja Kleinstaaterei · Näe rohkem »
Kodakondsus
Kodakondsus (inglise keeles citizenship; saksa keeles staatsbürgerschaft) on inimese püsiv õiguslik side riigiga.
Uus!!: Feodalism ja Kodakondsus · Näe rohkem »
Komtuur
Komtuur (saksa keeles Komtur) oli feodalismiaegne vaimuliku rüütliordu ametnik, kes oma valitsemispiirkonnas (komtuurkonnas) omas kõrgeimat kohtu-, haldus- ja sõjalist võimu.
Uus!!: Feodalism ja Komtuur · Näe rohkem »
Komtuurkond
Komtuurkond oli feodalismiaegne ilmalik sõjalis-majanduslik halduspiirkond, mida valitses komtuur.
Uus!!: Feodalism ja Komtuurkond · Näe rohkem »
Korsika vabariik
Korsika vabariik oli iseseisev riik, mis eksisteeris Korsika saarel aastatel 1755–1769.
Uus!!: Feodalism ja Korsika vabariik · Näe rohkem »
Krooniline inflatsioon
Krooniline inflatsioon on majanduslik fenomen, mis leiab aset siis, kui riigis on rahapakkumise liigse laienemise või suurenemise tõttu kõrge inflatsioonitase pikema ajavahemiku kestel (mitu aastat või aastakümmet).
Uus!!: Feodalism ja Krooniline inflatsioon · Näe rohkem »
Kuus müüti varjutavad eestlaste ajalugu
"Kuus müüti varjutavad eestlaste ajalugu" on Edgar V. Saksa programmiline revisjonistlik artikkel 1966.
Uus!!: Feodalism ja Kuus müüti varjutavad eestlaste ajalugu · Näe rohkem »
Laissez-faire
Laissez-faire ehk laissez faire ehk laisser-faire (väljend tuleb prantsuskeelsest ütlusest laissez faire, laissez passer – 'laske teha, laske juhtuda'; itaalia keeles lasciate fare) on oma algses tähenduses füsiokraatidelt pärinev printsiip, mille kohaselt riik peaks hoiduma majandusellu sekkumast.
Uus!!: Feodalism ja Laissez-faire · Näe rohkem »
Lääne-Frangi riik
Lääne-Frangi riik (ladina keeles Francia Occidentalis) oli lühiealine kuningriik, mis hõlmas Karolingide impeeriumi lääneosa maad, mis läksid 843.
Uus!!: Feodalism ja Lääne-Frangi riik · Näe rohkem »
Lüneburgi nõmm
Lüneburgi nõmme tüüpiline maastik Schneverdingeni lähistel Pietzmoor Schneverdingeni lähistel Lüneburgi nõmm on suur nõmme-, liivanõmme- ja metsaala Alam-Saksi liidumaa kirdeosas Põhja-Saksamaal.
Uus!!: Feodalism ja Lüneburgi nõmm · Näe rohkem »
Leóni kuningriik
Leóni kuningriik oli riik Pürenee poolsaare loodeosas.
Uus!!: Feodalism ja Leóni kuningriik · Näe rohkem »
Leedu ajalugu
Leedu 21. sajandil Leedu etnograafilised piirkonnad: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Euroopa poliitiline kaart umbes aastal 1000 Leedu ajalugu on ülevaade Leedu riigi maa-alal toimunud ajaloolistest sündmustest ja ajaloost.
Uus!!: Feodalism ja Leedu ajalugu · Näe rohkem »
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Uus!!: Feodalism ja Leedu suurvürstiriik · Näe rohkem »
Lembitu
Lembitu (suri 21. septembril 1217) oli vanem Sakala põhjaosas.
Uus!!: Feodalism ja Lembitu · Näe rohkem »
Linnakodanik
Linnakodanik (ka pürjel, bürger, saksa keeles Stadtbürger) oli feodalismiajal linnakogukonna liige, kes oli täieõiguslik ja isiklikult vaba.
Uus!!: Feodalism ja Linnakodanik · Näe rohkem »
Linnusekrahv
Regensburgi linnusekrahv juhatamas kohtuistungit, 14. sajandi alguse illustratsioon ''Codex Manesses''. Linnusekrahv (saksa: Burggraf ladina: burgravius, burggravius, burcgravius, burgicomes, ka præfectus) oli keskajast saati Euroopas (peamiselt Saksamaal) ametlik tiitel linnusevalitsejale, eriti kuninga- või piiskopilinnuse, ja selle territooriumi, mida kutsuti linnusekrahvkonnaks (saksa: Burggrafschaft, ka Burggrafthum, ladina praefectura).
Uus!!: Feodalism ja Linnusekrahv · Näe rohkem »
Maaisand
Maaisand ehk maaemand on feodaalist või vaimulikust maavaldaja ehk senjöör/süserään.
Uus!!: Feodalism ja Maaisand · Näe rohkem »
Maaomand
Maaomand on riigile, kohalikule omavalitsusele, juriidilisele või füüsilisele isikule kuuluv maa-ala.
Uus!!: Feodalism ja Maaomand · Näe rohkem »
Maareform
320x320px Maareform ehk radikaalne maasuhete muutus on maaomandite ulatuslik ja põhimõtteline ümberkujundus.
Uus!!: Feodalism ja Maareform · Näe rohkem »
Maaseadus
Kabala mõisa peahoonel olev kõrgusmärk Maaseadus (inglise keeles land law act) on 1919.
Uus!!: Feodalism ja Maaseadus · Näe rohkem »
Majanduslik liberalism
Majanduslik liberalism on ideoloogiline suund majanduses, kus otsuseid tehakse individuaalselt, mitte institutsioonide või organisatsioonide sees.
Uus!!: Feodalism ja Majanduslik liberalism · Näe rohkem »
Marc Bloch
Marc Bloch (6. juuli 1886 – 16. juuni 1944) oli juudi päritolu Prantsusmaa ajaloolane, medievist ja annaalide koolkonna rajajaid.
Uus!!: Feodalism ja Marc Bloch · Näe rohkem »
Mark (territoorium)
Mark viitab piirimaaga sarnasele piiriäärsele alale, nagu Walesi margid, piirialad Inglismaa ja Walesi vahel.
Uus!!: Feodalism ja Mark (territoorium) · Näe rohkem »
Marksism
Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd.
Uus!!: Feodalism ja Marksism · Näe rohkem »
Mõis
Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Uus!!: Feodalism ja Mõis · Näe rohkem »
Mõisateenija
Mõisateenija on mõisas elav ja sealt ülalpidamist saav majateenija, ametimees või käsitööline.
Uus!!: Feodalism ja Mõisateenija · Näe rohkem »
Merkantilism
Merkantilism (ladina keeles mercantia 'kaubandus') on 15. sajandil Euroopas (Holland, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund.
Uus!!: Feodalism ja Merkantilism · Näe rohkem »
Moldova vürstiriik
Moldova (moldova: Цара Молдовей, rumeenia: Moldova) on ajalooline piirkond ja endine vürstiriik Ida-Euroopas, mis vastab territooriumile Ida-Karpaatide ja Dnestri jõe vahel.
Uus!!: Feodalism ja Moldova vürstiriik · Näe rohkem »
Montesquieu
Charles de Secondat, Baron de Montesquieu. Portree aastast 1728 Charles-Louis de Secondat, La Brède'i ja Montesquieu parun, tuntud lihtsalt kui Montesquieu (18. jaanuar 1689 – 10. veebruar 1755) oli valgustusajastu prantsuse poliitiline mõtleja.
Uus!!: Feodalism ja Montesquieu · Näe rohkem »
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Uus!!: Feodalism ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »
Mustvee
Droonivideo Peipsi järvest ja Mustveest 2022. aasta juulis Mustvee on linn Jõgeva maakonna kirdeosas Peipsi järve looderannikul.
Uus!!: Feodalism ja Mustvee · Näe rohkem »
Orjanduslik kord
Orjanduslik kord on marksistliku teooria järgi ühiskonnakord, mis põhineb seadustatud orjusel.
Uus!!: Feodalism ja Orjanduslik kord · Näe rohkem »
Parun
Parun (ladina keeles baro) on Euroopa aadlitiitel, mis jääb feodaalses hierarhias krahvide ja rüütlite vahele.
Uus!!: Feodalism ja Parun · Näe rohkem »
Pärisorjus
Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.
Uus!!: Feodalism ja Pärisorjus · Näe rohkem »
Poliitiline ökonoomia
Poliitiline ökonoomia ehk poliitökonoomia on majandusteaduse haru, mis mõtestab majandusliku arengu seaduspärasusi lähtudes ühiskonna ajaloolise arengu astmetest ja majanduse analüüsil on vajalik samaaegne ühiskonna analüüs.
Uus!!: Feodalism ja Poliitiline ökonoomia · Näe rohkem »
Poljudje
Vana-Vene vürst andamit kogumas. Nikolai Roerich, 1908 Poljudje (vene keeles полюдье) oli andami kogumine või andamikogumisretk Vana-Venes, hilisem (sageli määramata suurusega) andam; samuti kostitamist, pidustusi ja kingitusi pakkuv ringreis distsiplinaar-, haldus- või kriminaalmenetlusteks riigi eri piirkondades.
Uus!!: Feodalism ja Poljudje · Näe rohkem »
Poola ajalugu Jagelloonide dünastia ajal
Jagelloonide valitsemine Poolas aastatel 1386–1572 ulatus hilisest keskajast varajase uusajani Euroopa ajaloos.
Uus!!: Feodalism ja Poola ajalugu Jagelloonide dünastia ajal · Näe rohkem »
Poola keskaeg
Poola keskaeg on Poola ajaloo periood, mis katab jämedalt aastatuhande – 5. sajandist kuni 16. sajandini.
Uus!!: Feodalism ja Poola keskaeg · Näe rohkem »
Poola Piastide ajal
Poola Piastide ajal oli Piastide dünastia valitsemise periood 10.
Uus!!: Feodalism ja Poola Piastide ajal · Näe rohkem »
Poseni provints
Poseni provints (saksa: Provinz Posen, poola: Prowincja Poznańska) oli Preisimaa provints aastast 1848 ja sellisena Saksa keisririigi osa aastatel 1871–1918.
Uus!!: Feodalism ja Poseni provints · Näe rohkem »
Prantsuse revolutsioon
Bastille vallutamine Prantsuse revolutsioon (prantsuse keeles Révolution française; vanemas ja nõukogulikus keelepruugis Suur Prantsuse revolutsioon ja Prantsuse kodanlik revolutsioon) on rida revolutsioonilisi sündmusi Prantsusmaal aastail 1789–1799.
Uus!!: Feodalism ja Prantsuse revolutsioon · Näe rohkem »
Prantsusmaa kuningriik
Lipp Navarra kuninglik vapp Karolingidest kuningate domeenid 10. sajandil (kollasega). Kuninglikud maad (sinisega) 10. sajandi lõpul Prantsusmaa kuningriik (Royaume de France) oli riik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Feodalism ja Prantsusmaa kuningriik · Näe rohkem »
Provints (Prantsusmaa)
Prantsusmaa kuningriik oli provintsideks jagatud 4.
Uus!!: Feodalism ja Provints (Prantsusmaa) · Näe rohkem »
Ravenna eksarhaat
Ravenna eksarhaat ehk Itaalia eksarhaat oli Bütsantsi (Ida-Rooma) võimukeskus Itaalias 6.
Uus!!: Feodalism ja Ravenna eksarhaat · Näe rohkem »
Renditalu
Renditalu on selline talu, mis on moodustatud maaomaniku maale rendilepingu alusel.
Uus!!: Feodalism ja Renditalu · Näe rohkem »
Riigipäev (Saksa-Rooma riik)
Riigipäeva avamise istumisplaan Regensburgi raekojas 1675. aasta gravüüril: keiser ja kuurvürstid poodiumil, ilmalikud vürstid vasakul, vaimulikud paremal, riigilinnade saadikud esiplaanil Riigipäev (ladina: Dieta Imperii / Comitium Imperiale; saksa: Reichstag) oli Saksa-Rooma riigi nõuandev kogu.
Uus!!: Feodalism ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Näe rohkem »
Ristisõdijate riigid
Lähis-Ida aastal 1135, ristisõdijate riigid on märgitud punaste ristidega Väike-Aasia ja ristisõdijate riigid u aastal 1140 Ristisõdijate riigid olid mitmed enamasti 12.
Uus!!: Feodalism ja Ristisõdijate riigid · Näe rohkem »
Rooma õiguse retseptsioon
Rooma õiguse retseptsioon on Rooma õiguse uurimise ja leviku protsess keskaja Euroopas.
Uus!!: Feodalism ja Rooma õiguse retseptsioon · Näe rohkem »
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Uus!!: Feodalism ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Saja-aastane Horvaatia-Osmanite sõda
Saja-aastane Horvaatia-Osmanite sõda (horvaadi: Stogodišnji hrvatsko-turski rat, Stogodišnji rat protiv Turaka, Stogodišnji rat s Osmanlijama) on nimi konfliktide jadale, enamasti suhteliselt madala intensiivsusega ("Väike sõda", horvaadi: Mali rat) Osmanite riigi ja keskaegse Horvaatia kuningriigi (mida valitsesid Jagelloonide ja Zápolya dünastiad) ning hiljem Habsburgide Horvaatia kuningriigi vahel.
Uus!!: Feodalism ja Saja-aastane Horvaatia-Osmanite sõda · Näe rohkem »
Saksamaa mediatisatsioon
Saksa-Rooma riigi kaart aastal 1789, mis näitab riikide suurt segu Saksamaa mediatisatsioon oli rida mediatisatsioone ja ilmalikustamisi, mis toimusid Saksamaal aastatel 1795–1814, Prantsuse revolutsiooni ajastu lõpufaasis ja edasi Napoleoni ajastul.
Uus!!: Feodalism ja Saksamaa mediatisatsioon · Näe rohkem »
Saksi-Eisenach
Saksi-Eisenach (saksa Sachsen-Eisenach) oli ernestiinide hertsogkond, mida valitsesid Wettinid.
Uus!!: Feodalism ja Saksi-Eisenach · Näe rohkem »
Saksi-Weimar
Saksi-Weimar (saksa: Sachsen-Weimar) oli üks Saksimaa hertsogkondi Wettinite dünastia Ernestiinide harust tänapäeva Tüüringis.
Uus!!: Feodalism ja Saksi-Weimar · Näe rohkem »
Sardiinia kuningriik
Sardiinia kuningriik koosnes Sardiinia saarest, esmalt Aragoni krooni ja seejärel Hispaania impeeriumi osana (1297–1720), ning lõpuks Savoia dünastia komposiitriigi osana (1720–1861).
Uus!!: Feodalism ja Sardiinia kuningriik · Näe rohkem »
Sarki saar
Sark (inglise keeles; prantsuse keeles Sercq, normanni keele sarki dialektis Sèr, Cerq) on Guernsey koosseisus Briti kroonile kuuluv saar La Manche'i väinas, üks Kanalisaartest.
Uus!!: Feodalism ja Sarki saar · Näe rohkem »
Segarent
Segarent on maarendi niisugune vorm, mille korral osa rendimaksust tasutakse rahas, osa loonuse või teona.
Uus!!: Feodalism ja Segarent · Näe rohkem »
Serbia revolutsioon
Serbia revolutsioon (serbia: Српска револуција / Srpska revolucija) oli rahvuslik ülestõus ja põhiseaduslik muutus Serbias, mis toimus aastatel 1804–1835, mille käigus see territoorium arenes Osmanite provintsist mässuliste territooriumiks, põhiseaduslikuks monarhiaks ja kaasaegseks Serbiaks.
Uus!!: Feodalism ja Serbia revolutsioon · Näe rohkem »
Siena vabariik
Siena vabariik (itaalia Repubblica di Siena) oli riik, mis pärines Siena linnast Toscanas Kesk-Itaalias.
Uus!!: Feodalism ja Siena vabariik · Näe rohkem »
Sitsiilia kuningriik
Sitsiilia kuningriik (itaalia keeles Regno di Sicilia,, katalaani keeles Regne de Sicília, sitsiilia keeles Regnu di Sicilia) oli riik, mis eksisteeris Itaalia lõunaosas selle asutamisest Roger II poolt aastal 1130 kuni aastani 1816.
Uus!!: Feodalism ja Sitsiilia kuningriik · Näe rohkem »
Sossolid
Sossolid (ka sossoolid, allikates сосолы, ссолы) on Vana-Vene leetopissides mainitud rahvarühm, kellega Kiievi-Venel oli sõjaline konflikt.
Uus!!: Feodalism ja Sossolid · Näe rohkem »
Suveräänsus
Suveräänsus on võim, millel on kõrgeima vahelesekkuja omadused: otsustada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatud lõplikkusastmega.
Uus!!: Feodalism ja Suveräänsus · Näe rohkem »
Taani põhiseadus
Taani 1849. aastal vastu võetud põhiseaduse esileht Taani põhiseadus (taani keeles Danmarks Riges Grundlov) on Taani Kuningriigi põhiseadus.
Uus!!: Feodalism ja Taani põhiseadus · Näe rohkem »
Tartu vaim
Tartu vaim on Tartule üldiselt ja eriti akadeemilistele kodanikele omane elu- ja mõttelaad, mida sageli kujutatakse ka kehastununa mõnes inimeses või karikatuurselt vaimolendina.
Uus!!: Feodalism ja Tartu vaim · Näe rohkem »
Tšehhi krooni maad
Tšehhi krooni maad, Saksa-Rooma riik (1618) pärnavanikuga Tšehhi krooni maad (Länder der Böhmischen Krone), mida kutsuti ka Püha Václavi krooniks (země Koruny svatováclavské) või lihtsalt Tšehhi krooniks (Koruna česká), viitab alale, mida ühendasid Tšehhi kuningate valitsemise all feodaalsuhted.
Uus!!: Feodalism ja Tšehhi krooni maad · Näe rohkem »
Tšerkessia
Ida-Tšerkessia printsid Tšerkesside Konföderatsiooni presidendid Tšerkessia oli riik ja ajalooline piirkond Põhja-Kaukaasias, Musta mere kirdekaldal.
Uus!!: Feodalism ja Tšerkessia · Näe rohkem »
Töölisklass
Töölisklass on sotsioloogias ja poliitikas väga oluline termin Töölisklass on sotsiaalne klass, kuhu kuuluvad tasustatud tööga tegelevad inimesed, eriti füüsilise töö tegijad ja tööstustöölised.
Uus!!: Feodalism ja Töölisklass · Näe rohkem »
Teine Bulgaaria tsaaririik
Teine Bulgaaria tsaaririik (bulgaaria: Второ българско царство) oli keskaegne Bulgaaria riik aastatel 1185–1396 või kuni 1422.
Uus!!: Feodalism ja Teine Bulgaaria tsaaririik · Näe rohkem »
Tirooli krahvkond
Tirooli krahvkond, aastast 1504 vürstlik krahvkond, oli Saksa-Rooma riigi osa, aastast 1814 Austria keisririigi provints ja aastast 1867 Tsisleitaania kroonimaa (Kronland) Austria-Ungaris.
Uus!!: Feodalism ja Tirooli krahvkond · Näe rohkem »
Tool
neoliitikumi perioodist 4750-4700 a. eKr. Leitud Rumeenias. Tool on ühe inimese istumiseks mõeldud mööbliese, millel on jalad ja seljatugi (leen).
Uus!!: Feodalism ja Tool · Näe rohkem »
Toscana mark
Toscana või Tuscia mark (või markkrahvkond või markiikond) oli piirimark Kesk-Itaalias, mis piirnes Kirikuriigiga lõunas ja idas, Liguuria merega läänes ning Itaalia kuningriigi riismetega põhjas.
Uus!!: Feodalism ja Toscana mark · Näe rohkem »
Toulouse'i krahvkond
Toulouse'i krahvkonna kaart aastal 1154 Languedoc'i poliitiline kaart Albilaste sõdade eelõhtul, Toulouse'i dünastia valitsemise all Linn varakeskajal Saint-Étienne'i katedraal Raymond VI, Toulouse'i krahv ''Les Jacobins'' Toulouse'is Toulouse'i krahvkond oli territoorium Lõuna-Prantsusmaal (ja Oksitaania keskus), mis koosnes Merovingide ajal Toulouse'i linnast ja selle ümbrusest ning mida valitses Toulouse'i krahv.
Uus!!: Feodalism ja Toulouse'i krahvkond · Näe rohkem »
Trääl
Trääl (vanapõhja keeles þræll, norra keeles trell, taani keeles træl)Junius P Rodriguez, Ph.D..
Uus!!: Feodalism ja Trääl · Näe rohkem »
Turumajandus
Turumajanduse tunnuseks on üksikisikute spetsialiseerumine, konkurents ja majandusvabadus.
Uus!!: Feodalism ja Turumajandus · Näe rohkem »
Uus-Prantsusmaa
Lipp Vapp Kaart Uus-Prantsusmaa (prantsuse Nouvelle-France), ametlikult Uus-Prantsusmaa asekuningriik (prantsuse Vice-royauté de Nouvelle-France), oli Prantsusmaa koloniseeritud territoorium Põhja-Ameerikas perioodil alates Saint Lawrence'i jõe avastamisest Jacques Cartier poolt aastal 1534 ning lõpetades Uus-Prantsusmaa loovutamisega Hispaaniale ja Suurbritanniale aastal 1763.
Uus!!: Feodalism ja Uus-Prantsusmaa · Näe rohkem »
Uusaeg
Uusaeg, ka modernsus (inglise keeles modernity, modern times) on ajalooperiood umbes 1500 kuni umbes 1914/1918, seega suurtest maadeavastustest ja renessansist Esimese maailmasõjani.
Uus!!: Feodalism ja Uusaeg · Näe rohkem »
Vabahärra
Vabahärra kroon heraldikas. Vabahärra (saksa keeles Freiherr, rootsi keeles friherre) oli Saksamaal läänindusajastul maahärra teenistusest vaba aadliku tiitel; hiljem auastmelt krahvile allpool järgnev aadlik (1561. aastast ka Rootsis).
Uus!!: Feodalism ja Vabahärra · Näe rohkem »
Valgevene ajalugu
Valgevene 21. sajandil Euroopa aastal 814 Valgevene ajalugu on ülevaade Valgevene ajaloolistest sündmustest ja arengutest.
Uus!!: Feodalism ja Valgevene ajalugu · Näe rohkem »
Varakeskaeg
Euroopa 814. aastalVarakeskaeg oli Lääne-Euroopas (laiemalt kogu Euroopas ja Vahemere maades) hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest 5. sajandil umbes 1000.
Uus!!: Feodalism ja Varakeskaeg · Näe rohkem »
Varauusaeg
Ajaloos järgneb uusaja osa varauusaeg hiliskeskajale.
Uus!!: Feodalism ja Varauusaeg · Näe rohkem »
Vürst-abtkond
Adolf von Dalberg, Fulda vürst-abt 1726-1737 Vürst-abt (saksa keeles Fürstabt) on tiitel vaimulikule, kes on kirikuvürst (nagu vürst-piiskop) feodaalüksuse, tavaliselt Saksa-Rooma riigi osariigi ex officio ilmaliku isanda tähenduses.
Uus!!: Feodalism ja Vürst-abtkond · Näe rohkem »
Vürstkond
Vürstkond või vürstiriik võib olla kas monarhiline feodatuur või suveräänne riik, mida juhib või valitseb vürsti ja/või vürstinna tiitliga valitsev monarh või mõne muu tiitliga monarh, mida peetakse mõiste vürst üldise tähenduse alla kuuluvaks.
Uus!!: Feodalism ja Vürstkond · Näe rohkem »
Viljakümnis
Viljakümnis oli feodaalkorral kehtinud naturaalmaks (teatud kümnis), mida talupoeg pidi maa kasutamise eest maksma mõisale.
Uus!!: Feodalism ja Viljakümnis · Näe rohkem »
Walesi margid
Walesi margid (kõmri Y Mers) on mõiste, mis tänapäevases kasutuses tähistab ebatäpselt defineeritud ala piki ja ümber piiri Inglismaa ja Walesi vahel Ühendkuningriigis.
Uus!!: Feodalism ja Walesi margid · Näe rohkem »
Zhou dünastia
Zhou (hiina keeles 周朝 Zhōu Cháo) oli dünastia Hiinas 1045 eKr kuni 256 eKr.
Uus!!: Feodalism ja Zhou dünastia · Näe rohkem »
1789
1789.
Uus!!: Feodalism ja 1789 · Näe rohkem »
1848. aasta revolutsioonid
Germania", autor Philipp Veit 1848.
Uus!!: Feodalism ja 1848. aasta revolutsioonid · Näe rohkem »
1848. aasta revolutsioonid Austria keisririigis
Barrikaadid Prahas revolutsiooniliste sündmuste ajal Märtsist 1848 novembrini 1849 toimus Austria keisririigis rida revolutsioone.
Uus!!: Feodalism ja 1848. aasta revolutsioonid Austria keisririigis · Näe rohkem »
4. mai
4.
Uus!!: Feodalism ja 4. mai · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Feodaalaeg, Feodaalkord, Feodaalsuhted, Feodaalsüsteem, Läänikord, Läänindus, Läänindusajastu.
