Kiiremini kui brauser!
63 suhted: Abasiini keel, Ainu keel, Allofoon, Alutaguse murre, Andres Langemets, Diftong, Ellen Niit (teadlane), Elukutsete loend, Emiline ja etiline, Foneem, Fonoloogia, Formant, Georg Liiv, Handi keel, Hääldusalus, Häälik, Häälikusüsteem, Helen Türk, Hollandi keel, Ilse Lehiste, Imre Siil, India keeled, IPA, Jaotussuhe, John Orr, Kalevi Wiik, Kõnesüntesaator, Kõnetöötlus, Keelekorpus, Keeleteadus, Keeleteaduse mõisteid, Kirderannikumurde idarühm, Kiribati keel, Kirjandus, Koodikopeerimine, Leivu keel, Lineaarkiri B, Ludmilla Podolski, Maiade tsivilisatsioon, Mart Remmel, Multietnolekt, Nafaanra keel, Niina Aasmäe, Osseedi keel, Oxfordi Ülikooli struktuuriüksuste nimistu, Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele, Paul Ariste, Pärtel Lippus, Permi Stefan, Polüneesia keeled, ..., Rahvaetümoloogia, Received Pronunciation, Semi keeled, Sotsiolingvistika, Tamambo keel, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut, Tšekeholo keel, Tähestikuline hääldamine, Teksti normaliseerimine, Tiit-Rein Viitso, TTÜ Küberneetika Instituudi foneetika ja kõnetehnoloogia laboratoorium, Vahhi keel, Veedad. Laienda indeks (13 rohkem) »
Abasiini keel
Abasiini keel (on kasutatud ka nimetust abaasi keel) on abhaasi-adõgee keelte abhaasi-abasiini allrühma kuuluv keel.
Uus!!: Foneetika ja Abasiini keel · Näe rohkem »
Ainu keel
Ainu keel (ainu keeles アイヌ イタㇰ aynu itak) on isolaatkeel, mida kõneldakse Jaapanis Hokkaidō prefektuuri lõunaosas Kuriili ja Tsishima saartel.
Uus!!: Foneetika ja Ainu keel · Näe rohkem »
Allofoon
Allofoon on foneemi häälduskuju.
Uus!!: Foneetika ja Allofoon · Näe rohkem »
Alutaguse murre
Alutaguse murre (ka kirdemurre) on Virumaa kirdeosas Lüganuse, Jõhvi, Iisaku ja Vaivara kihelkonnas kõneldud kirderannikumurde idarühma arvatud Eesti murre, mis on kujunenud tihedas vastastikuses seoses põhjaeesti keskmurde viru murrakute, idamurde ja kirdepoolsete läänemeresoome keeltega.
Uus!!: Foneetika ja Alutaguse murre · Näe rohkem »
Andres Langemets
Andres Langemets Eesti Kirjanike Liidu üldkogul 2011. aastal Andres Langemets (sündinud 9. märtsil 1948 Raplas) on eesti luuletaja, kirjanduskriitik, publitsist ja esseist.
Uus!!: Foneetika ja Andres Langemets · Näe rohkem »
Diftong
Diftong ehk kaksiktäishäälik on ühte silpi kuuluva kahe kvaliteedilt erineva vokaali järjend.
Uus!!: Foneetika ja Diftong · Näe rohkem »
Ellen Niit (teadlane)
Ellen Niit (sündinud 18. augustil 1944 Lümanda vallas Saaremaal) on eesti keeleteadlane.
Uus!!: Foneetika ja Ellen Niit (teadlane) · Näe rohkem »
Elukutsete loend
Siin on loetletud elukutseid ja ameteid.
Uus!!: Foneetika ja Elukutsete loend · Näe rohkem »
Emiline ja etiline
Emiline ja etiline (ehk eemne ja eetne) on kaks kirjeldusviisi – vastavalt sisemine ja väline.
Uus!!: Foneetika ja Emiline ja etiline · Näe rohkem »
Foneem
Foneem on häälikusüsteemi väikseim üksus, mille abil eristatakse ühe sõna tähendust teisest.
Uus!!: Foneetika ja Foneem · Näe rohkem »
Fonoloogia
Fonoloogia (ka foneemika ning fonemaatika) on keeleteaduse osa, mis tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega.
Uus!!: Foneetika ja Fonoloogia · Näe rohkem »
Formant
Formant (inglise keeles formant) on akustikas osaheli, mis on resonantsi tõttu võimendunud (James Jeans, 1938).
Uus!!: Foneetika ja Formant · Näe rohkem »
Georg Liiv
Georg Liiv (9. mai 1933 – 9. detsember 1982) oli eesti keeleteadlane, foneetik.
Uus!!: Foneetika ja Georg Liiv · Näe rohkem »
Handi keel
Handi keel (varasema nimetusega ostjaki keel) on soome-ugri keel, mida kõnelevad Lääne-Siberis elavad handid.
Uus!!: Foneetika ja Handi keel · Näe rohkem »
Hääldusalus
Hääldusalus ehk artikulatsioonibaas on keelele omane häälduselundite asend ja toimimissuund häälikute moodustamisel.
Uus!!: Foneetika ja Hääldusalus · Näe rohkem »
Häälik
Häälik ehk foon on vähim kuuldeliselt eristatav suulise kõne üksus.
Uus!!: Foneetika ja Häälik · Näe rohkem »
Häälikusüsteem
Häälikusüsteem hõlmab kõiki häälikuid, mida mingis keeles teabeedastuse eesmärgil kasutatakse.
Uus!!: Foneetika ja Häälikusüsteem · Näe rohkem »
Helen Türk
Helen Türk (sündinud 17. novembril 1987 Paides) on eesti foneetik.
Uus!!: Foneetika ja Helen Türk · Näe rohkem »
Hollandi keel
Hollandi keel (hollandi keeles Nederlands) on indoeuroopa keelte germaani rühma läänegermaani alamrühma kuuluv keel.
Uus!!: Foneetika ja Hollandi keel · Näe rohkem »
Ilse Lehiste
Ilse Lehiste 2009. aastal Ilse Lehiste (kuni 8. märtsini 1935 Lest; 31. jaanuar 1922 Tallinn – 25. detsember 2010 Columbus, Ohio) oli eesti päritolu ameerika keeleteadlane, paljude foneetikaalaste uurimuste autor.
Uus!!: Foneetika ja Ilse Lehiste · Näe rohkem »
Imre Siil
Imre SiilImre Siil (sündinud 24. märtsil 1957) on Eesti kirjanik, diplomaat ja riigiametnik.
Uus!!: Foneetika ja Imre Siil · Näe rohkem »
India keeled
India keeled ehk indo-aaria keeled on indoeuroopa keelkonna indoiraani harru hulka kuuluv keelerühm, mille keeli kõneleb umbes miljard inimest Põhja- ja Kesk-Indias, Bangladeshis, Nepalis, Pakistanis, Sri Lankal, Malediividel ja mujal.
Uus!!: Foneetika ja India keeled · Näe rohkem »
IPA
Ingliskeelne IPA-tabel (2015) IPA (International Phonetic Alphabet) ehk RFT (rahvusvaheline foneetiline tähestik) on märgendusstandard, mis peab tegema võimalikuks kõikide maailma keelte foneetilise transkriptsiooni.
Uus!!: Foneetika ja IPA · Näe rohkem »
Jaotussuhe
Jaotussuhe (distributsioon) on kontekstide hulk, milles keeleüksus võib esineda.
Uus!!: Foneetika ja Jaotussuhe · Näe rohkem »
John Orr
John Orr (4. juuni 1885 Egremont, Cumberland, Inglismaa – 10. august 1966 Edinburgh) oli Austraalia ja inglise keeleteadlane.
Uus!!: Foneetika ja John Orr · Näe rohkem »
Kalevi Wiik
Kalevi Wiik Kaino Kalevi Wiik (2. august 1932 Turu – 12. september 2015 Turu) oli Soome keeleteadlane, filosoofiadoktor aastast 1965, Turu ülikooli emeriitprofessor foneetika alal, Soome Teaduste Akadeemia liige.
Uus!!: Foneetika ja Kalevi Wiik · Näe rohkem »
Kõnesüntesaator
Kõnesüntesaator on inimkõnet jäljendav arvutiprogramm, mis suudab digitaalkujul (numbriliselt) salvestatud teksti lugeda.
Uus!!: Foneetika ja Kõnesüntesaator · Näe rohkem »
Kõnetöötlus
Kõnetöötluseks nimetatakse tegevust, mille käigus analüüsitakse, töödeldakse, edastatakse või salvestatakse signaali. Enamasti kasutatakse seda digitaalsete lahenduste juures, et teisendada andmeid analoogsignaalist digitaalseks signaaliks, mida kasutatakse mitmete elektrooniliste lahenduste juures.
Uus!!: Foneetika ja Kõnetöötlus · Näe rohkem »
Keelekorpus
Korpuseks nimetatakse lingvistikas valitud, digiteeritud ja teatud reeglite järgi töödeldud tekstide kogumit.
Uus!!: Foneetika ja Keelekorpus · Näe rohkem »
Keeleteadus
Keeleteadus ehk lingvistika on humanitaarteadus ja filoloogia üks põhiharusid, mis tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analüüsiga.
Uus!!: Foneetika ja Keeleteadus · Näe rohkem »
Keeleteaduse mõisteid
Siin on loetletud keeleteaduse ja tõlketeaduse mõisteid ning keeleteaduse ja tõlketeadusega seotud mõisteid.
Uus!!: Foneetika ja Keeleteaduse mõisteid · Näe rohkem »
Kirderannikumurde idarühm
Kirderannikumurde idarühm on ühe käsitluse järgi Alutagusel ning põhja- ja idapoolses Vaivara kihelkonnas kõneldud kirderannikumurde murrakurühm.
Uus!!: Foneetika ja Kirderannikumurde idarühm · Näe rohkem »
Kiribati keel
Kiribati keel (varem ka gilberti, tavara või tungaru keel) on Austroneesia keelte hulka kuuluv keel, millel on 2010.
Uus!!: Foneetika ja Kiribati keel · Näe rohkem »
Kirjandus
Skulptuur Berliinis Kirjandus ehk literatuur on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks.
Uus!!: Foneetika ja Kirjandus · Näe rohkem »
Koodikopeerimine
Koodikopeerimiseks (ingl code-copying) nimetatakse keelekontaktidest johtuvate muutuste protsessi, mille käigus ühe keele elemendid sisestatakse teise keelde.
Uus!!: Foneetika ja Koodikopeerimine · Näe rohkem »
Leivu keel
Leivu keel (ka leivu murre, leivu murrak) on lõunaeestiline keelekuju, mida kõneles leivude rahvarühm Kirde-Lätis Koivaliina, Lejasciemsi ja Alūksne vahel.
Uus!!: Foneetika ja Leivu keel · Näe rohkem »
Lineaarkiri B
Lineaarkirja B kandev tahvel Mükeene õlikaupmehe majast. Tekst tahvlil tähistas värvimisele minevat villakogust Lineaarkiri B on Mükeene kultuuri ajajärgul kasutatud lineaarkirjast A arenenud silpkiri, mida osatakse tänapäeval lugeda.
Uus!!: Foneetika ja Lineaarkiri B · Näe rohkem »
Ludmilla Podolski
Ludmilla Podolski (sündinud 30. juulil 1945 Tallinnas) on Eesti keeleteadlane.
Uus!!: Foneetika ja Ludmilla Podolski · Näe rohkem »
Maiade tsivilisatsioon
Kukulcáni püramiid iidses Chichén Itzá linnas Maiade tsvilisatsiooni asukoht Mesoameerikas Paleevaremed Palenques Tikali varemed Maiade tsivilisatsioon oli Mesoameerikas muistsete maiade seas ligi 2000 aastat kestnud tsivilisatsioon.
Uus!!: Foneetika ja Maiade tsivilisatsioon · Näe rohkem »
Mart Remmel
Mart Remmel (31. oktoober 1944 Tallinn – 12. aprill 2000 Tallinn) oli Eesti keeleteadlane.
Uus!!: Foneetika ja Mart Remmel · Näe rohkem »
Multietnolekt
Multietnolektiks (ingl multiethnolect) nimetatakse mitmekultuurilistes piirkondades kõneldavat standardkeele varianti, mis tekib keelekontaktide tulemuselQuist, Pia (2000).
Uus!!: Foneetika ja Multietnolekt · Näe rohkem »
Nafaanra keel
Nafaanra keel on Nigeri-Kordofani hõimkonda guri keelkonda senufo keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Foneetika ja Nafaanra keel · Näe rohkem »
Niina Aasmäe
Niina Aasmäe (2015) Niina Aasmäe (kuni 1978 Nujanzina, sündinud 16. mail 1947 Guzintsis Bolshije-Bereznikis Mordva ANSV-s) on Eesti keeleteadlane.
Uus!!: Foneetika ja Niina Aasmäe · Näe rohkem »
Osseedi keel
Osseedi keel (osseedi keeles ирон ӕвзаг) on iraani keelte idairaani keelte rühma kirdeiraani keelte allrühma kuuluv keel, mida kõnelevad osseedid Venemaale kuuluvas Põhja-Osseetias ja de jure Gruusiale kuuluvas Lõuna-Osseetias.
Uus!!: Foneetika ja Osseedi keel · Näe rohkem »
Oxfordi Ülikooli struktuuriüksuste nimistu
Oxfordi Ülikooli vapp Oxfordi Ülikooli struktuuri kuuluvad akadeemilised struktuuriüksused (divisjonid, teaduskonnad, osakonnad, koolid, instituudid) ja mitteakadeemilised struktuuriüksused (näiteks raamatukogu ja muuseumid).
Uus!!: Foneetika ja Oxfordi Ülikooli struktuuriüksuste nimistu · Näe rohkem »
Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele
"Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele" on Jakob Hurda 1888.
Uus!!: Foneetika ja Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele · Näe rohkem »
Paul Ariste
Paul Ariste (kuni 1927. aastani Paul Berg; 21. jaanuar (vkj)/ 3. veebruar 1905 Rääbise, Võtikvere vald, Torma kihelkond, Tartumaa – 2. veebruar 1990 Tallinn) oli eesti keeleteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (1954).
Uus!!: Foneetika ja Paul Ariste · Näe rohkem »
Pärtel Lippus
Pärtel Lippus (sündinud 20. märtsil 1980) on eesti foneetik.
Uus!!: Foneetika ja Pärtel Lippus · Näe rohkem »
Permi Stefan
Permi Stefan (vene keeles Стефан Пермский, komi keeles Перымса Стефан; 1340–1396) oli 14.
Uus!!: Foneetika ja Permi Stefan · Näe rohkem »
Polüneesia keeled
Polüneesia keeled kuuluvad Austroneesia hõimkonda.
Uus!!: Foneetika ja Polüneesia keeled · Näe rohkem »
Rahvaetümoloogia
Rahvaetümoloogia ehk vale etümoloogia ehk nime reinterpreteerimineLaansalu, Tiina, Alas, Marit, Kallasmaa, Marja.
Uus!!: Foneetika ja Rahvaetümoloogia · Näe rohkem »
Received Pronunciation
Received Pronunciation (ingliskeelne lühend RP) ehk kuninganna inglise keel (või kuninga inglise keel) ehk Oxfordi inglise keel ehk BBC inglise keel on Briti ühiskeele hääldusnormid.
Uus!!: Foneetika ja Received Pronunciation · Näe rohkem »
Semi keeled
Semi keeled ehk semiidi keeled on üks afroaasia keelkonna kuuest harust.
Uus!!: Foneetika ja Semi keeled · Näe rohkem »
Sotsiolingvistika
Sotsiolingvistika on keeleteaduse haru, mis uurib keele ja ühiskonna vastastikuseid suhteid, sealhulgas keelekasutuse mõju kultuurilistele normidele, ootustele ja kontekstile.
Uus!!: Foneetika ja Sotsiolingvistika · Näe rohkem »
Tamambo keel
Tamambo keel on Okeaania keel, mida kõneldakse Vanuatu saareriigis asuva Malo saare lääneosas.
Uus!!: Foneetika ja Tamambo keel · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Jakobi 2 Tartus, kus praegu asub Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut on Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna koosseisu kuuluv instituut.
Uus!!: Foneetika ja Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut · Näe rohkem »
Tšekeholo keel
Tšekeholo keel (Cheke holo) on Austroneesia hõimkonda kuuluv keel, mida kõneldakse Vaikses ookeanis asuvas Saalomoni Saarte saareriiki kuuluval Santa Isabeli saarel.
Uus!!: Foneetika ja Tšekeholo keel · Näe rohkem »
Tähestikuline hääldamine
upright.
Uus!!: Foneetika ja Tähestikuline hääldamine · Näe rohkem »
Teksti normaliseerimine
Teksti normaliseerimine on loomuliku keele töötluses ebastandardsele tekstile standardse vaste leidmine.
Uus!!: Foneetika ja Teksti normaliseerimine · Näe rohkem »
Tiit-Rein Viitso
pisi Tiit-Rein Viitso (kuni 30. septembrini 1940 Vitismann; 4. märts 1938 Tallinn – 2. detsember 2022) oli eesti keeleteadlane, Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte professor.
Uus!!: Foneetika ja Tiit-Rein Viitso · Näe rohkem »
TTÜ Küberneetika Instituudi foneetika ja kõnetehnoloogia laboratoorium
TTÜ Küberneetika Instituudi foneetika ja kõnetehnoloogia laboratoorium on Eesti keele foneetiliste uuringute (eesti häälikusüsteem, prosoodia, aktsendinähtused), kõnetehnoloogilised uuringute ning arendustöödega (kõnesüntees, kõneanalüüs, kõnetuvastus, kõnelejatuvastus, foneetilised andmebaasid) tegelev laboratoorium.
Uus!!: Foneetika ja TTÜ Küberneetika Instituudi foneetika ja kõnetehnoloogia laboratoorium · Näe rohkem »
Vahhi keel
Vahhi keel on pamiiri keelerühma vahhi rahva keel, mida kõneleb umbes 9100 inimest Pakistanis, 9566 Afganistanis (2000. a), 6000 Hiinas ja 7000 Tadžikistanis.
Uus!!: Foneetika ja Vahhi keel · Näe rohkem »
Veedad
Veedad (sanskriti keeles veda ‘teadmine’) on hinduismi kõige varajasemad pühakirjad, millele omistatakse jumalik autoriteet.
Uus!!: Foneetika ja Veedad · Näe rohkem »
